Riigikogu uurimiskomisjoni
Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks istungi protokoll nr 10
Tallinn, Toompea Kolmapäev 13. mai 2026
Algus 10.00, lõpp 11.00
Juhataja: Anti Poolamets (aseesimees)
Protokollija: Regina Aasumets (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Toomas Uibo
Komisjoni ametnikud: Sander-Siim Murik (nõunik)
Puudusid: Eerik-Niiles Kross, Helir-Valdor Seeder, Madis Kallas, Timo Suslov, Peeter Tali
Kutsutud: Ants Frosch (Riigikogu liige), TTJA peadirektor Kristi Talving ja TTJA infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
Riigikogu Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks nädala (11.05.2026-14.05.2026) töökava
Komisjoni istung kolmapäeval, 13.05.2026 kell 10.00
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülevaade Venemaa mõjutustegevusest ja ameti poolt teostatavast järelevalvest
3. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Anti Poolamets, Vladimir Arhipov, Toomas Uibo).
2. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülevaade Venemaa mõjutustegevusest ja ameti poolt teostatavast järelevalvest
TTJA peadirektor, Kristi Talving, ja infoühiskonna büroo juhataja, Helen Rohtla, andsid ülevaate TTJA infoühiskonna büroo tegevusest Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevusega seoses.
Mõjutustegevuse vallas tegelevad büroo töötajad peamiselt nelja tegevussuunaga.
Esimeseks suunaks on audiovisuaalmeedia teenuste (televisioon) järelevalve ehk audiovisuaalmeedia teenuse piiramine, kui see kahjustab ühiskonna turvalisust, riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist.
Teiseks suunaks järelevalve teostamine infoühiskonna teenuste üle. See hõlmab võimalust sekkuda veebilehtede ja platvormide tegevusse ning vajadusel nõuda sisu eemaldamist või teenuse sulgemist juhtudel, kus kihutatakse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele grupitunnuse alusel, õhutatakse sõda või õigustatakse sõjakuritegusid ja piiramine on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks.
Kolmandaks täidab asutus Eesti digiteenuste koordinaatori rolli Euroopa Liidu digiteenuste määruse raames (DSA määrus (Digital Services Act) on otsekohalduv). Igas EL-i liikmesriigis tegutseb vastav koordinaator, mille ülesandeks on vahendada infot Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide asutuste vahel digiplatvormidel toimuva kohta. Euroopa Komisjoni ülesanne on korraldada piiriülest koostööd ja sanktsioonide rakendamist väga suurte digiplatvormide (nt
Facebook, TikTok, Youtube) suhtes. Probleemide tuvastamisel edastatakse info Euroopa
Komisjonile, kellel on õigus väga suurte platvormide suhtes meetmeid ja sanktsioone rakendada. Lisaks koordineerime valimiste eel ja ajal digiplatvormidega suhtlust, et võimalikke välised valmite mõjutamisi takistada. Valmisperioodil peavad väga suured digiplatvormid võtma täiendavaid riskide maandamise meetmeid ja tegema kiirest koostööd korrakaitseasutustega.
Neljandaks hõlmab töö Euroopa Liidu teenuste sanktsioonide täitmise järelevalvet.
Kokku töötab nelja peamise tegevusvaldkonna peale 7,5 ametnikku. Sanktsioonide järelevalvega tegeleb neist kaks, kuigi sanktsiooniregulatsioon hõlmab kokku 18 erinevat teenusevaldkonda.
Teenuste sanktsioonide rikkumiste tuvastamine on mõneti keerukam kui kaubasanktsioonide puhul, sest teenused ei liigu üle piiri, neid osutatakse ja nende eest tasutakse virtuaalruumis.
TTJA infoühiskonna büroo tegeleb lisaks eelnevalt mainitud neljale ülesandele ka meedialubade väljastamise, veebikeskkondade ligipääsetavusega erivajadustega inimestele ning välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisega.
TTJA infoühiskonna büroo juhataja selgitas, et alates 2022. aasta alguses algas väga aktiivne töö võitluses välise mõjutustegevusega. Koheselt peale Venemaa sissetungi Ukrainasse piirati Eestis kuue telekanali edastamine, kuna nende kaudu levitati Vladimir Putini propagandat ja üleskutseid suveräänse riigi vastu sõjalise agressiooni toetamiseks. Umbes kuu aega hiljem lisandus piirangute alla veel üks kanal.
Kolm piirangu otsust vaidlustati kohtus, kuid kaebused jäeti kahe otsuse osas rahuldamata. Kohus leidis siiski, et 24. veebruari otsus ei olnud täielikult õiguspärane, kuna vastav Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv ei olnud selleks hetkeks veel Eestis üle võetud. Samas peeti 9. ja 15. märtsi otsuseid põhjendatuks ja õiguspäraseks.
Kui esialgu puudutasid piirangud peamiselt telekanaleid, siis hiljem laiendati meetmeid ka veebilehtedele ja digiplatvormidele, mis samu sõnumeid edasi levitasid. Piirangud olid oma olemuselt ajutised, Euroopa Liidu õigus ei võimaldanud neid rakendada tähtajatult. Euroopa Komisjon peab üldjuhul riigi kohaldatud audiovisuaalmeedia piirangud heaks kiitma.
Euroopa Komisjoni teavitati meetmetest tagantjärele ja Komisjon kiitis piirangud heaks paar kuud hiljem. Selleks ajaks olid kehtima hakanud ka Euroopa Liidu sanktsioonid meediateenustele.
Sanktsioonide järelevalve hõlmab meediateenuste puhul ligikaudu 32 teenust, mis on Euroopa Liidu sanktsioonide alla arvatud ning mille edastamine on keelatud. Eestis jälgitakse nende rakendamist väga tähelepanelikult, kuid kõikides EL liikmesriikides ei ole järelevalve ühtlaselt rakendatud.
Järelevalvepraktikas võib esineda olukordi, kus tekib saabunud vihje või internetist tuvastanud teabe põhjal kahtlus, et isik aitab kaasa sanktsioneeritud meediateenuste kättesaadavaks tegemisele (näiteks teleri seadistamise teenuse pakkujad).
Sellistel juhtudel võib olla vajalik ligipääs pangasaladusega seotud andmetele, et täiendavalt tõendada rikkumist (näiteks regulaarsed ülekanded teenuse eest). Selliseid juhtumeid ei ole siiski massilised – neid on seni olnud kümmekond. Ent tõhusa järelevalve tegemiseks just teenuste santsioonide puhul on põhjendatud juhtudel pangasaladusele juurdepääs oluline, erinevalt kaubast, teenused ei liigu üle piiri ja teisiti rikkumiste tõendamine ei pruugi olla võimalik.
Eestis on Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu hetkel piiratud 75 telekanalit, 320 veebidomeeni ning 102 digiplatvormi kontot või kanalit. Järelkontrolli neile tehakse regulaarselt, ligikaudu kaks korda aastas. Piirangute jõustamine käib läbi sideettevõtete, kes sulgevad ligipääsu veebilehtedele või telekanalitele.
Digiplatvormide puhul kohustatakse neid tuvastatud sanktsioneeritud sisu eemaldada. Kui kasutatakse VPN-teenuseid, ei pruugi riiklikud piirangud toimida.
Oluliseks väljakutseks on piiratud ressurss – kogu meedia- ja digiplatvormide sisu monitoorimisega tegeleb sisuliselt vaid üks monitoorija. Samuti on vajalik, et järelevalvemenetluste raames säiliks ligipääs asjakohasele teabele, sealhulgas pangasaladuse ulatuses, kui see on menetluse jaoks põhjendatud. Ligipääsu küsimine andmetele peab alati olema põhjendatud ja varasemalt kogutud tõendid peavad viitama rikkumise kahtlusele ning ilma põhjenduseta seda ei võimaldata.
Koostöös julgeolekuasutustega vahetatakse infot ning kriminaalmenetluse raames on kohustus teavitada pädevaid asutusi, kui ilmneb võimalik õigusrikkumine.
Riigikantselei usaldusväärsuse uuringute kohaselt on viimasel aastal järsult vähenenud usaldus
Vene kanalite vastu ja ka nende tarbimine (2022. a jaanuar ca 40% muukeelsest elanikkonnast, 2026. a märts 5% muukeelsest elanikkonnast). Samuti on vähenenud nende kanalite kuvamine avalikes kohtades, näiteks toitlustusasutustes ja hotellides.
Valimiste kontekstis valmistutakse riskide kaardistamiseks ja maandamiseks. TTJA valmistus hoolikalt 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimisteks (EL liikmesriikide ja Moldova valimiste näitel), sealhulgas riskianalüüsi koostamise, koostöö korraldamise ja platvormide teavitamise kaudu. Enne valimisi ja valimiste ajal tugevdati sotsiaalmeedia monitooringut (ajutiselt lisatööjõu värbamine) ning loodi eraldi infoliin kandidaatidele probleemide lahendamiseks.
Uuringute ja julgeolekuasutuste hinnangul on Telegram kujunenud oluliseks alternatiivseks mõjutuskanaliks, kus levib mitmesugune keelatud või piiripealne sisu. Platvormi kasutatakse ka Euroopa Liidu riikide valimiste mõjutamiseks. Samas on platvormi koostöö õiguskaitseasutustega hinnatud puudulikuks ning modereerimine ebapiisav.
Euroopa Liidus on arutelul küsimus, kuidas tagada selliste platvormide parem vastutus ning kas ja millisel viisil tuleks suurendada nende üle tehtavat järelevalvet. Euroopa Komisjon täna ei pea Telegrami väga suureks digiplatvormiks nagu on Facebook või Youtube. See tähendab, et Telegramile kehtivad leebemad reeglid ja ta ei pea ise platvormi sisu monitoorima ja rikkumisi eemaldama. Eesti on korduvalt juhtinud Euroopa Komisjoni tähelepanu, et Telegrami kasutajanumbrid Euroopa Liidus on piisavad (üle 45 miljoni) teme väga suureks platvormiks nimetamiseks.
Euroopa Liidu tasandil on tõstatatud probleem, et Euroopa Komisjoni senised meetmed ei ole Telegram kanali suhtes olnud piisavalt tõhusad.
Telegram on registreeritud Belgias ning seetõttu toimub ametlik suhtlus Belgia digiteenuste koordinaatori kaudu. Eesti on edastanud Belgia ametiasutustele järjepidevalt infot ning vähemalt kümme Euroopa Liidu liikmesriiki on samuti juhtinud tähelepanu platvormiga seotud probleemidele. Seetõttu on esile kerkinud vajadus küsimuse käsitlemist Euroopa Liidu tasandil tugevdada.
Eesti toetab Euroopa Liidu tasandil ühise uurimise algatamist Telegrami tegevuse suhtes. Ent ühisuurimise saab algatada Belgia, kes täna veel menetluse algatamiseks piisavalt alust ei näe, protsessi edenemine sõltub täiendavate seisukohtade ja tõendite koondamisest.
TTJA peab oluliseks tööriistaks usaldusväärsete teavitajate süsteemi. Valdkonnas ekspertteadmisi omav MTÜ, SA või muu taoline organisatsioon saab platvormi teavitada leiduvast ebaseaduslikust sisust. Platvorm on kohustatud neile teavitustele reageerima kiiresti. Näiteks organisatsioonid nagu Propastop saaksid anda platvormidele teada ebaseaduslikust sisust (näiteks sanktsioneeritud meediateenuste kättesaadavaks tegemine). Hetkel on Eestis vaid kolm usaldusväärset teavitajat, kaks autorikaitsele keskenduvat organisatsiooni ja Pangaliit, kes võitleb pettuste vastu. Mõjutustegevuse ja infomanipulatsiooni valdkonnas puudub hetkel usaldusväärsete teavitaja. Usaldusväärne teavitaja peaks esitama infot üksnes konkreetse seadusevastase tegevuse kohta, et tagada menetluste kvaliteet ja usaldusväärsus.
Oluline on teha vahet vihakõnel ja mõjutustegevusel. Euroopa Liidus on vihakõne käsitlemist reguleeritud vastavate õigusaktidega (sh 2020. aasta suunised ja direktiiviraamistik), kuid mõjutustegevuse puhul on tegemist laiemalt infokeskkonna ja käitumismustrite küsimusega. Seetõttu on vaja arendada õigusruumi selliselt, et fookus liiguks sisu üksikjuhtumite hindamiselt pigem mõjutustegevuse mustrite tuvastamisele. Näiteks tuleb tähelepanu pöörata libakontodele, koordineeritud lehtede võrgustikele ning rahastusmudelitele, sealhulgas organisatsioonide ja MTÜ-de rahastamisele.
Samuti on tõstatatud vajadus piirata või paremini reguleerida automatiseeritud süsteemide, sealhulgas bottide ja tehisintellektil põhineva sisu kasutamist infomanipulatsioonis. Leedu on näiteks rakendanud meetmeid botivõrgustike tuvastamiseks ja sulgemiseks, kasutades sarnast mustripõhist lähenemist.
Üheks peamiseks väljakutseks on koordineeritud botivõrgustikud, kus ühe keskse juhtimise alt võidakse luua sadu kontosid ning suunata avalikku arvamust. Selline tegevus võib kiiresti suurendada valeinfo levikut ja mõjutada avalikku arutelu.
Euroopa Liidu digiplatvormide koordinaatori roll on oluline, kuid protsesside kiirus ja reageerimisvõime ei ole alati piisavad, arvestades mõjutustegevuse dünaamikat.
Toodi välja, et TTJAl on hea koostöö Välisministeeriumiga, kelle kaudu tehakse ettepanekuid uutesse sanktsioonipakettidesse.
Komisjoni liikmed tõstatasid küsimused seoses keelatud kanalite ja sisuteenuste levikuga näiteks kortermajade või väiksemate kogukondade tasandil ning kuidas seda analüüsida, samuti VPN kasutust.
TTJA esindajad vastasid, et hetkel ei ole võimalik koguda täpset teavet, kui ulatuslik nende piirangutest kõrvalehiilimise võimaluste kasutamine on. Avalike andmete pikaajalise analüüsimise põhjal võib saada siiski analüüsida näiteks veebilehtede külastatavuse muutust riikide lõikes. VPN teenuse pakkujatel endil teave puudub, sest kogu teenuse mõte on krüpteeritud teabevahetuse tagamine. VPN-teenuste puhul on järelevalve piiratud, kuna õiguslikud ja tehnilised võimalused nende kasutamise piiramiseks puuduvad. Demokraatlikus riigis ei oleks sellised piirangud ka proportsionaalsed.
Komisjoni liikmed juhtisid tähelepanu sellel, et TTJA kodulehel ei ole piisavalt selgitatud neid teenuseid ja tegevusi, millest täna räägiti. Seetõttu tuleks kaaluda, kas teavitustegevuse ja selgitustöö nähtavust tuleks suurendada, eelkõige mõjutustegevuse ja vihjete käsitlemise osas.
TTJA selgitas, et ettepanek väärib arutamist, tuleb mõelda millise sisuga ja sõnastuses see järelevalvega ja vihjetega tegelemine veebilehel avaldada.
Samas tõdeti mõlemalt poolt, et TTJA piiratud ressursid on tõsine probleem ning järgmise aasta riigieelarve planeerimisel tuleb tõstatada vajadus täiendavate vahendite järele, eelkõige sanktsioonide järelevalve valdkonnas, eriti just ärinõustamise- ja juhtimiskonsultatsiooni teenuse osas. Järelevalveteenuste sisse ostmine ei ole võimalik, sest järelevalvet võib teha vaid ametnik, seetõttu on vajalik suurendada püsivat personalivõimekust.
3. Info ja muud küsimused Päevakorrapunkti ei arutatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Anti Poolamets
juhataja (allkirjastatud digitaalselt)
Regina Aasumets
protokollija