SOTK protokoll 11.05.2026

Helen Meumers, laste ja perede osakonnajuht

Riigikogu sotsiaalkomisjon, 11.05.2026

Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (901 SE)

Eelnõust üldiselt

• Muudetakse lastekaitseseadust (LasteKS) ja täitemenetluse seadustikku (TMS)

• Muudatuste aluseks 2023. a VTK. TMSi muudatuste puhul ka õiguskantsleri ettepanekud seaduse muutmiseks JDMile ja SOMile.

• VTK alusel toimuvate muudatuste II etapp. I etapi muudatused jõustusid 2025. a alguses.

• Eelnõu plaanitav jõustumisaeg on 2027. aasta 1. jaanuar.

Eelnõu eesmärk

Muudatustega toetatakse vajaduspõhise abi kiiret lapse ja pereni jõudmist, soodustatakse võrgustikutööd, täpsustatakse eri osapoolte rolle ja vastutust ning luuakse paindlikumad võimalused lapse abivajaduse hindamiseks ja sobivate meetmete rakendamiseks.

Samuti parendatakse lapse õiguste kaitset kohtulahendite täitmisel, täpsustades lapse üleandmise ja suhtlemise võimaldamisega seotud täitemenetluste korda, kohaliku omavalitsuse esindaja, kohtutäituri ja politsei rolle.

LasteKSi muudatused - juhtumikorraldus

Eelnõu muudab lastekaitsetöötaja poolt juhtumikorralduse algatamise aluseid:

• LKT algatab juhtumikorralduse kui lapsel on abivajadus samaaegselt mitmes lapse heaolu valdkonnas, sh tegemist on kõrgohtliku lähisuhtevägivalla (MARAC) juhtumiga (§ 29 lg 6)

• Kui abivajava lapse abistamiseks tuleb tema heaolu toetavaid meetmeid rakendada ühes lapse heaolu valdkonnas (nimetatud LasteKS § 4) ning puudub kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, korraldatakse abivajavale lapsele abi osutamist vastavas lapse heaolu valdkonnas. KOV-i lastekaitsetöötaja võib kaasata vajaduse korral.

LasteKSi muudatused - võrgustikutöö

Lahendust toetavad võrgustikutööga seotud täiendused:

• Lastekaitse korralduse sätete täiendamine, kehtestades, et lasteasutused ja lapsega töötavad isikud toetavad lastekaitse korraldust, pakkudes oma valdkonnas abivajavale lapsele abi osutamiseks vajalikke meetmeid ja osaledes võrgustikutöös (§ 11 lg 2)

• Lasteasutuse kohustus luua tingimused, mis aitavad tagada lasteasutuse esindaja osalemise lapse abivajaduse hindamisel ja sobiva abi osutamisel lasteasutuse ülesannete piires (§ 361)

LasteKSi muudatused - menetlus Abivajaduse hindamisega seonduva täpsustamine • Eelhindamine juhtumikorralduse algatamise üle otsustamiseks on kohustuslik (§ 28 lg 4) • Abivajaduse hindamisele kehtestatakse lõpptähtaeg: esimesel võimalusel, erandjuhul pikema aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul abivajavast lapsest teada saamisest arvates (§ 17 lg 1 p 3 ja § 28 lg 5)

Juhtumikorralduse lõpetamise aluste reguleerimine (§ 29 lg 11) Juhtumikorraldus lõpetatakse, kui: • juhtumiplaani osaks olevas tegevuskavas seatud eesmärgid on täidetud, lapse abivajadus on rahuldatud ning abivajadust ei ole kuue kuu jooksul tegevuskava täitmisest uuesti ilmnenud; • laps saab täisealiseks; • laps sureb.

LasteKSi muudatused – lapse õigused Lapse õigused, sh kaebeõigus • Lapse huvide väljaselgitamisel talle ka tema õiguste, sh kaebeõiguse selgitamine

(§ 21 lg 2 p 2) • KOV peab abivajavale lapsele abi osutades tagama talle lapse võimete kohase,

iseseisva ja sõltumatu võimaluse esitada KOV-i tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi (§ 29 lg 10)

• Lasteasutuses viibiva lapse kaebeõiguse täpsustamine (§ 36 lg-d 1 ja 3)

Abi osutamise mõiste täpsustamine Abivajavale lapsele abi osutamine on lapse heaolu toetava meetme kohaldamine viisil, mis tagab lapse turvalisuse, võimestab last kasvatavaid isikuid ning vajadusel parandab lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid (§ 29 lg 1, võrreldes kehtiva sõnastusega lisatud tekst helesinisega)

LasteKSi muudatused - järelevalve

Järelevalvet puudutavad muudatused • Riikliku jv aluste sätete hulgast nende sätete väljajätmine, mille üle on võimalik

teostada vaid haldusjv (§ 38 lg 2) • SKA haldusjärelevalve meetmete täiendamine õigusega küsida selgitusi

sotsiaalteenuseid osutavas lasteasutuses teenuse saamise eesmärgil viibivalt lapselt ja tema seaduslikult esindajalt (§ 401 täiendamine lg-tega 2 ja 3)

Muud muudatused: • Hädaohus oleve lapse definitsiooni täpsustamine; • SKA rollide täpsustamine; • Lastekaisetöötaja nõuete kohaldamine lastemaja, perest eraldamise otsuseid

tegevatele lasteabi ja nõustamisteenuse ametnikele.

TMSi muudatused*

• Sätestatakse kohtutäituri, KOVi esindaja ja politsei ülesanded lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täiteasjades (TMS § 179)

• Sätestatakse lastekaitsetöötaja õigus teha kohtutäiturile ettepanek lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoimingu peatamiseks, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu (TMS § 179 lg 2 p 3 ja § 1791 lg 8)

• Eristatakse lastekaitsetöötaja kaasamise vajadust sõltuvalt sellest, kas tegemist on lapse üleandmise või lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoiminguga. Esimese puhul kaasamine kohustuslik (§ 179 lg 1 p 2), teise puhul vajadusel (§ 179 lg 1 p 3). Praegu mõlemal juhul kohustuslik.

* Välja töötatud koos JDMiga

Aitäh! T õ

n u

T u

n n

e l

Riigikogu sotsiaalkomisjoni

istungi protokoll nr 175

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 11. mai 2026

Algus 11.10, lõpp 12.36

Juhataja: Signe Riisalo (esimees)

Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen

Kütt, Irja Lutsar, Eero Merilind, Andrus Seeme (Mihkel Lees asendusliige),

Aleksandr Tšaplõgin

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),

Helgi Kundla (nõunik)

Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna

osakonna nõunik Stella Vogt ning võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse poliitika juht

Eva Liina Kliiman (2. päevakorrapunkt); sotsiaalminister Karmen Joller,

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Helen Meumers ning Justiits- ja

Digiministeeriumi justiitshaldusosakonna vabakutseliste talituse nõunikud Kerli Spelman ja

Aleksandr Logussov (3. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete

osakonna pressinõunik Maris Meiessaar

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise

seaduse eelnõu (901 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Kollektiivse pöördumise „Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud ravimitele“

arutelu 

5. Kollektiivse pöördumise „Keelustame ühekordsed e-sigaretid Eestis“ arutelu

6. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu sotsiaalkomisjoni nädala (11.-17.05.2026) töökava  

Komisjoni istung esmaspäeval, 11.05.2026 kell 11.10   

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõu (901 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

2

4. Kollektiivse pöördumise „Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud ravimitele“

arutelu 

5. Kollektiivse pöördumise „Keelustame ühekordsed e-sigaretid Eestis“ arutelu

6. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäeval, 12.05.2026 kell 14.00 

1. Sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse

muutmise seaduse eelnõu (886 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (perearstiabi tugevdamine) eelnõu

väljatöötamiskavatsuse arutelu

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid,

Helmen Kütt, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo rääkis, et eelnõu tekst on keeleliselt toimetatud ning tehniliselt ja

normitehniliselt korrigeeritud. Ta selgitas, et olukord on veidi tavatu, kuna noorte töötamist

puudutavate seadusemuudatuste paketile on lisatud läbipaistvate ja prognoositavate

töötingimuste direktiivist tulenevad muudatused ning palkade läbipaistvuse direktiivist

tulenevad sätted. Seetõttu katkestab komisjon kolmapäeval Riigikogu täiskogus eelnõu teise

lugemise. Seejärel antakse 10 tööpäeva täiendavate muudatusettepanekute esitamiseks ning

jätkatakse eelnõu teise lugemisega. Kõik asjaosalised (nii Riigikogu liikmetest

muudatusettepanekute esitajad kui ka teised kaasatavad) saab komisjonis vajadusel ka ära

kuulata. Ta lisas, et püüab protsessi juhtida võimalikult läbipaistvalt, sest arutelus on esinenud

eriarvamusi. Ta märkis, et eriarvamusi saab esitada ka muudatusettepanekutena.

Komisjonis 12.05.2026 toimunud eelnõu arutelul küsis S. Riisalo Sotsiaalministeeriumi

(SOM) esindajalt seisukohta koolivaheaegadel töötamise täiendava reguleerimise kohta. S.

Riisalo luges ette SOMi esindaja kirjaliku vastuse: „ Küsisite 12.05.2026 Riigikogu

sotsiaalkomisjoni istungil Sotsiaalministeeriumi seisukohta õppimiskohustuslike alaealiste

koolivaheaegadel töötamise kohta. Istungil antud Sotsiaalministeeriumi esindaja vastus

käsitles koos kahte eraldi teemat – koolivaheaegadel töötamist ja alaealise põhipuhkuse

lühendamist – ja seetõttu võis jääda Sotsiaalministeeriumi seisukoht ebatäpseks. Vabandame

tekkinud segaduse pärast. Õiguskantsler on varem hinnanud töölepingu seaduses alaealiste

töötamist puudutavaid muudatusi ( õiguskantsleri vastus Ametiühingute Keskliidu

pöördumisele 13.02.2026 jõustunud töölepingu seaduse muudatuste kohta), sealhulgas

õppimiskohustuse määratlust ning alaealiste tööaja ja puhkeaja nõudeid. Õiguskantsler

leidis, et abstraktse normikontrolli tulemusena ei saa öelda, et töölepingu seadusega

alaealistele kehtestatud tööaja nõuded oleksid selgelt vastuolus põhiseadusega. Samuti

märkis õiguskantsler, et parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artiklist 7 tulenevad

nõuded alaealiste tööajale ei ole sedavõrd konkreetsed, et õiguskantsler saaks öelda, et

töölepingu seaduses tehtud muudatused on hartaga vastuolus. Hinnangu sotsiaalharta

täitmisele saab anda Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee riigi esitatud raporti põhjal.

Sotsiaalministeerium nõustub õiguskantsleri hinnanguga. Meie hinnangul on õiguskantsleri

varasemas hinnangus esitatud üldine käsitlus asjakohane ka menetluses olevate töölepingu

seaduse sätete puhul, millega täpsustatakse õppimiskohustusliku alaealise koolivaheaegadel

töötamist.“.

Samuti küsis S. Riisalo samal istungil SOMi esindajalt tõenduspõhiste uuringute kohta, mis

puudutavad alkoholi käitlemist töötamise kontekstis. Sellele küsimusele ei ole vastust veel

laekunud. Ta palus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esindajatel

kommenteerida rakendusätte lisamise vajadust.

Stella Vogt vastas, et MKM ei näe vajadust rakendussätte lisamiseks. Kõnealune

rakendussäte puudutab 35 kalendripäevaselt puhkuselt 28 kalendripäevasele puhkusele

3

üleminekut, sest 35 kalendripäeva põhipuhkus kehtib jätkuvalt 2026. aastal ehk muudatus

toimub 2027. aasta 1. jaanuarist. Kui alaealine töötaja töötab 2026. aastal terve aasta vältel ja

kogub 35 kalendripäeva põhipuhkust, siis ei kao tal ära õigus väljateenitud puhkusele. Sellisel

juhul kehtib varasem redaktsioon. Seepärast ei näe MKM vajadust rakendussätte lisamiseks,

sest väljateenitud puhkust alaealiselt ära ei võeta. Alaealine saab 2026. aastal väljateenitud

puhkust kasutada 2027. aasta lõpuni. Samal ajal muudetakse ka määrust riigieelarvest

hüvitatava puhkuse tasu ja keskmise töötasu maksmise korra ja hüvitamise taotluse andmete

loetelu kohta, kus muudetakse riigieelarve vahenditest hüvitamise võimalust. Praegu on

tööandjal võimalik 28 kalendripäeva ületava seitsme päeva põhipuhkuse tasu küsida tagasi

riigilt, aga 2027. aasta 1. jaanuarist kaob hüvitise taotlemise võimalus ära. Kuna määruses

tehakse vastav muudatus, siis töölepingu seaduses ei ole vaja hüvitamist eraldi

rakendussättega käsitleda. Ta rõhutas, et kui Riigikogu peab vajalikuks rakendusätte lisamist,

siis see ka lisatakse.

Järgnevalt asus Signe Riisalo muudatusettepaneku nr 6 tutvustamise ja seisukohtade

kujundamise juurde.

6. Teha eelnõus järgmised muudatused:

6.1 Täiendada eelnõu § 1 paragrahvi pealkirjaga järgmises sõnastuses:

„§1. Töölepingu seaduse muutmine“

6.2 Täiendada eelnõusse lisatava § 2 teksti paragrahvi pealkirjaga järgmises sõnastuses:

„§ 2. Alkoholiseaduse muutmine“

6.3 Muuta eelnõu § 2 (uus §7) ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 7. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 11-13 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.“

Selgitus: Tegemist on normitehniliste parandustega. Seoses erinevate seaduste lisandumisega

tuleb anda seaduse paragrahvidele pealkirjad ja tehnilise korrastusena on korrastatud ka

jõustumise paragrahvi.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo, Andrus Seeme,

Aleksandr Tšaplõgin).

Signe Riisalo tegi ettepaneku kiita heaks eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid.

Otsustati:

2.1. Kiita heaks eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid (konsensus: Kalle Grünthal,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo,

Andrus Seeme, Aleksandr Tšaplõgin).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõu (901 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo rääkis, et lastekaitseseaduse (LasteKS) ja täitemenetluse seadustiku (TMS)

muutmise seaduse eelnõu (901 SE) eesmärk on tagada lapse vajadustest lähtuv,

koordineeritud ja läbipaistev abi. Selleks täpsustatakse kohalike omavalitsuste (KOV) ja teiste

osapoolte rollijaotust ning vähendatakse lastekaitse töökoormust. Täpsustatakse täitemenetlust

kohtutäituri ja politsei rollide osas ning luuakse võimalus peatada lapse heaolu ohustav

toiming. Eelnõu ettevalmistamine on osaliselt seotud avalikkuses muret tekitanud

juhtumitega, kui lapse seaduslikud esindajad ei jõua kokkuleppele ja vaidlus kujuneb lapsele

kahjulikuks. Ta andis eelnõu tutvustamiseks sõna sotsiaalministrile.

Karmen Joller selgitas, et eelnõu üks eesmärk on muuta lastekaitsetöö tõhusamaks, suunates

osa ülesandeid teistele pädevatele osapooltele ja vähendades dubleerimist. Eelnõu keskmes on

4

lapse heaolu ning eesmärk on tagada lapsele vajalik abi. Seejärel andis ta eelnõu täpsemaks

tutvustamiseks sõna Sotsiaalministeeriumi (SOM) esindajale.

Helen Meumersi sõnul valmis 2023. aastal lastekaitseseaduse väljatöötamiskavatsus (VTK),

milles kaardistati lastekaitsesüsteemi peamised probleemid ja lahendamist vajavad

kitsaskohad. VTK alusel on muudatusi samm-sammult ellu viidud. Esimene pakett jõustus

eelmise aasta alguses ning teine pakett on tutvustamisel olev eelnõu. Eelnõu plaanitav

jõustumisaeg on 1. jaanuar 2027. Muudatustega toetatakse vajaduspõhise abi lapse ja pereni

jõudmist, soodustatakse võrgustikutööd, täpsustatakse eri osapoolte rolle ja vastutust ning

luuakse paindlikumad võimalused lapse abivajaduse hindamiseks ja sobivate meetmete

rakendamiseks. Samuti parandatakse lapse õiguste kaitset kohtulahendite täitmisel,

täpsustades lapse üleandmise ja suhtlemise võimaldamisega seotud täitemenetluste korda,

KOVi esindaja, kohtutäituri ja politsei rolle. Ühe olulise muudatusena täpsustatakse

juhtumikorralduse algatamise aluseid lastekaitsetöötaja jaoks. Praegu eeldatakse

juhtumikorraldust ka juhtudel, kus lapse mure puudutab vaid üht valdkonda (näiteks haridust).

Edaspidi soovitakse, et ühe valdkonna mure korral tegutseb eeskätt vastav valdkond, kuid

mitut lapse heaolu valdkonda hõlmava mure või tõsiste riskide korral algatab

juhtumikorralduse lastekaitse. Praegu kehtiva LasteKS kohaselt algatatakse juhtumikorraldus

sisuliselt kõigi juhtumite puhul. See on tekitanud rollides ebaselgust, dubleerimist ja mõnel

juhul ka tarbetut ajakulu abini jõudmisel. Kui lapse mure on selgelt ühe valdkonna piires

(enamasti haridus) ja seda saab selles valdkonnas ka lahendada, siis ei ole lastekaitsejuhtumi

korraldus vajalik. Lastekaitse juhtumikorraldus on vajalik siis, kui mure puudutab mitut

heaolu valdkonda või ilmnevad riskimärgid, näiteks hooletusse jätmise või väärkohtlemise

kahtlus, muu lapse õigusi rikkuv olukord või on last kasvatav isik perevägivalla ohver.

KOVid on mitmel pool juba loonud toimivaid lahendusi, kus ühe valdkonna juhtumeid

lahendatakse valdkonna sees. Näiteks Saaremaa Toetava Hariduse Keskuses tehakse

haridusvaldkonna juhtumikorraldust. Kui ühe valdkonna muresid saavad lahendada

valdkonnad ise, jääb lastekaitsetöötajatel rohkem aega juhtumite jaoks, mis vajavad oluliselt

enam tähelepanu ja kus on raskete tagajärgede oht. Lisaks täiendatakse võrgustikutööd

toetavaid sätteid. LasteKSi lisatakse selgemalt võrgustiku liikmete kohustus panustada

lastekaitse korraldamisse. Praegu nimetab seadus lastekaitse korraldajatena Vabariigi

Valitsust, Ennetusnõukogu, SOMi, Sotsiaalkindlustusametit (SKA) ja KOVe. See võib jätta

eksitava mulje, et teistel valdkondadel lastekaitses rolli ei ole. Eelnõuga täpsustatakse, et

lasteasutused ja lapsega töötavad isikud toetavad lastekaitse korraldust, pakkudes oma

valdkonnas abivajava lapse jaoks vajalikke meetmeid ning osaledes võrgustikutöös.

Samuti muudetakse lastekaitsemenetlus läbipaistvamaks, selgemaks ja konkreetsemaks. Ühe

muudatusena nähakse juhtumikorralduse algatamisel ette kohustuslik eelhindamine. Kehtiva

korra järgi on KOVidel kümme päeva, et otsustada, kas juhtum vajab juhtumikorraldust. Kui

eelhindamist ei tehta, ei ole võimalik süsteemselt aru saada, millele tugines otsustati

juhtumikorraldust mitte algatada. Eelhindamine on lühem, lastekaitsetöötajat toetav samm,

mis aitab hinnata, kas tegemist on ühe valdkonna murega või mitut valdkonda hõlmava

olukorraga. Eelnõu muudatused puudutavad ka abivajaduse hindamise tähtaegu:

põhihindamisele kehtestatakse lõpptähtaeg kaks kuud. Lõpptähtaja kehtestamine on vajalik,

sest praktikas võivad hindamised venima jääda. Hindamine on keskne, sest selle alusel

kavandatakse perele toetavad meetmed. Lisaks täpsustatakse juhtumikorralduse lõpetamise

aluseid. Juhtum lõpeb muu hulgas lapse täisealiseks saamisel ja lapse surma korral. Selgemalt

tuuakse välja ka võimalus juhtum lõpetada siis, kui tegevuskava eesmärgid on täidetud, lapse

abivajadus rahuldatud ning kuue kuu jooksul on jälgitud, et tagasilangust ei toimu ja

muutused püsivad. See on oluline, sest uuringud on näidanud, et osa juhtumeid võib kesta

aastaid ilma selgete vahe- ja lõpp-punktideta. Lisaks sätestatakse selgelt, et kui laps asub

elama teise KOVi territooriumile, annab KOV juhtumi üle uuele rahvastikuregistrijärgsele

KOVile. Nii ei jää laps elukohavahetuse tõttu abita.

Eelnõuga kavandatavad muudatused puudutavad ka laste õigusi. Kuigi LasteKS reguleerib

lapse ja pere kaasamist juba praegu, siis mitmed aspektid vajavad seaduse tasandil täpsemat

sõnastamist. Mitmed muudatused on kavandatud seetõttu, et lastekaitsesüsteemiga kokku

puutunud lapsed on neid nimetanud kitsaskohtadena. Esiteks täpsustatakse kaebeõiguse ja

5

lapse õiguste selgitamise kohustust. Lapse huvide väljaselgitamisel peab lastekaitsetöötaja

edaspidi lapsele alati selgitama tema õigusi, sh õigust avaldada arvamust. Lapse arvamused ja

kaebused tuleb registreerida. Lasteasutuses viibiva lapse kaebeõigus on seaduses juba selgelt

reguleeritud, kuid oluline on samavõrd selgelt käsitleda ka neid lapsi, kes on

lastekaitsemenetluses, kuid ei ole lasteasutusse paigutatud. Eelnõuga täpsustatakse ka

abivajavale lapsele abi osutamise mõistet. Kui senine sõnastus rõhutas eelkõige lapse ja last

kasvatava isiku vahelise suhte parandamist, siis edaspidi tuuakse esile, et abi peab tagama

lapse turvalisuse, võimestama last kasvatavaid isikuid ning vajadusel parandama suhteid.

Lastekaitses tuleb ette juhtumeid, kus lapsevanem on last sedavõrd tõsiselt väärkohelnud, et

suhte parandamine ei ole lapse huvides ega asjakohane. Enamasti on suhte toetamine oluline,

kuid see ei saa olla kategooriline nõue. Lähtuda tuleb lapse tegelikust vajadusest ja

turvalisusest. Järelevalve osas tehakse tehniline muudatus: LasteKSi osa sätteid viiakse

riikliku järelevalve alt haldusjärelevalve alla. Haldusjärelevalvet teostab seaduse järgi SKA,

seega on kontroll tagatud teiste sätete kaudu. Praktikas on mureks, et haldusjärelevalve

meetmete hulgas ei ole üldjuhul lastega vestlemist sotsiaalteenuseid osutavates lasteasutustes.

Seetõttu on vaja ühtseid aluseid, et lastega saaks vajaduse korral vestelda sõltumata sellest,

kas järelevalve on riiklik või haldusjärelevalve ning milline on asutuse omandivorm.

Täpsustatakse ka hädaohus oleva lapse mõistet, et suurendada õigusselgust. Selgitatakse, et

hädaohu korral on tegemist vahetu ohuga. Lisaks täpsustatakse SKA rolli ning lastekaitsetööd

tegevate spetsialistide nõudeid.

H. Meumersrääkis, et TMSi muudatustes tuginetakse õiguskantsleri ettepanekutele. Eelnõuga

täpsustatakse kohtutäituri, KOVi esindaja ja politsei ülesandeid lapse üleandmisel ning

lapsega suhtlemise võimaldamisel. Selgemalt sätestatakse lastekaitsetöötaja õigust teha

kohtutäiturile ettepanek peatada täitetoiming, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse

heaolu. Lisaks eristatakse lastekaitsetöötaja kaasamist sõltuvalt sellest, kas tegemist on lapse

üleandmise või lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoiminguga. Esimesel juhul on

lastekaitsetöötaja kaasamine kohustuslik, teisel juhul vaid vajadusel. Praegu on kaasamine

mõlemal juhul kohustuslik.

Signe Riisalo andis sõna Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) esindajale.

Aleksandr Logussovi sõnul täpsustati laste üleandmise toimingutes osalevate ametiisikute

rollijaotust õiguskantsleri soovituste ja hiljutise kaasuse põhjal. Kohtutäitur vastutab eelkõige

toimingu korraldusliku poole eest ja tagab selle seaduslikkuse. Täpsustati ka, et kohtutäitur

kaasab toimingu juurde vajalikud spetsialistid. KOVi esindaja ülesanne on tagada, et lapse

huvid ja heaolu oleksid täitetoimingus kaitstud. Samuti on tal kohustus lapsele selgitada

kohtulahendi sisu ja toimingu eesmärki. Uue võimalusena saab KOVi esindaja teha

ettepaneku täitetoiming peatada, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. Politsei roll

on tagada avalik kord ning kasutada kohtulahendis lubatud juhtudel kohtutäituri taotlusel ka

jõudu. Selleks täpsustati TMSis ka kohtutäituri ja politsei koostöö üldregulatsiooni, sealhulgas

politsei kaasamise tingimusi ja täitetoimingut takistava isiku eemaldamist toimingu juurest.

Senised normid lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoimingute kohta

jäid suures osas muutumatuks: kohustatud vanemat saab jätkuvalt trahvida ning vajaduse

korral arestida. Lisaks sätestatakse selgemalt, et pingelises olukorras, kui tekib oht lapse

füüsilisele või vaimsele tervisele, saab kohtutäitur toimingu peatada. Samuti lisatakse

kohtutäituri selgitamiskohustus: kui lapsega seotud asjaolude tõttu ei ole võimalik toimingut

läbi viia, selgitab kohtutäitur vanemale võimalust pöörduda suhtluskorra muutmiseks kohtu

poole. Lapsega seotud asjaolude all mõeldakse olukordi, kui laps ei soovi suhtluskorda täita

või ei soovi minna ühe vanema juurest teise juurde.

Signe Riisalo küsis lapse kaebeõiguse täpsustamise kohta. Ta soovis teada, kas see on

kooskõlas ÜRO kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga?

Kas midagi vajaks veel muutmist või täiendamist?

Helen Meumers vastas, et praeguse teadmise kohaselt on kõik vajalikud muudatused sisse

viidud. Vajadus lisamuudatusteks võib selguda rakendamise käigus.

Signe Riisalo selgitas, et lapse kaebeõiguse rakendamine eri eluvaldkondades peab olema

lapsele eakohaselt arusaadav. Seejärel tõstatas ta täisealiseks saamisega seotud küsimuse.

LasteKS kohaldub kuni 18. eluaastani, kuid õppimiskohustus ja mitmed toetused kestavad 19.

6

eluaastani. Kui noor saab täisealiseks, siis tema kodune olukord ei pruugi üleöö muutuda. S.

Riisalo soovis teada, kuidas tagatakse, et abivajadusega noor ei jääks abita.

Helen Meumers nõustus, et 18-aastaseks saamine ei pruugi muuta noore olukorda üleöö.

Seadus ei näe täisealiseks saamisel ette samasugust üleandmise protseduuri

nagu KOVide vahetuse korral. Mõned KOVid jätkavad noore toetamist ka pärast täisealiseks

saamist, kuid siis ei saa nad tugineda LasteKSile. Sellisel juhul antakse abi sotsiaalhoolekande

seaduse ja teiste asjakohaste eriseaduste alusel.

Signe Riisalo palus teemasse veelgi süveneda ja tagada, et abivajadusega noored ei jääks

abita. Seejärel andis ta küsimusteks sõna komisjoni liikmetele.

Kalle Grünthal märkis, et eelnõus kasutatakse mitmes kohas mõistet „lapse arengutase“. Ta

soovis teada, miks ei ole seaduses välja toodud kriteeriume või tunnuseid, mille alusel lapse

arengutaset kindlaks tehakse?

Karmen Joller vastas, et praktikas on lapse arengutaseme hindamiseks sotsiaal- ja

lastekaitsetöötajatele vastavad koolitused. Lisaks on tervishoius kasutusel juhendid, näiteks

õiguskantsleri suunised. Üldiselt eeldab lastekaitsealane haridus, et spetsialist mõistab lapse

vaimse ja füüsilise arengu põhimõtteid.

Helen Meumers kinnitas, et lastekaitsetöötajatel on piisav erialane ettevalmistus ning nende

töö toetamiseks on koostatud juhised, mida pidevalt ajakohastatakse ning viiakse vastavusse

tegeliku praktikaga. Ta lisas, et ei pea seaduses konkreetsete kriteeriumide eraldi välja toomist

mõistlikuks ega näe, et see oleks kuidagi laste huvides.

Jaanus Karilaid märkis, et muudatustega TMSis täpsustatakse täitmise takistamise korral

rakendatavaid meetmeid ja rollijaotust kohtutäituri, lastekaitsetöötaja ja politsei vahel. Ta

soovis teada, kui palju esineb aastas selliseid juhtumeid, kus on probleeme kohtu poolt

määratud lapse üleandmise või suhtluskorra täitmisega. Samuti küsis ta, kuidas toimitakse

olukorras, kus lapse üleandmine ja suhtluskord on kokku lepitud, kuid laps väljendab selget

soovi seda korda mitte järgida ning eelistab viibida ühe vanema juures.

Aleksandr Logussov vastas, et nimetatud juhtumeid on täitemenetluses üldjuhul vähe ning

kohtutäiturini jõuab aastas hinnanguliselt alla kümne kaasuse. Avalikkuse ette jõudvate

kaasuste puhul on tegemist pigem äärmuslike juhtumitega. Samas ei saa öelda, et muudatusest

on tulevikus vähe kasu, sest ainuüksi üks kaasus näitab, et see võib olulisel määral mõjutada

last ja tema peret keerulises olukorras. Ta lisas, et olukord, kus laps ei soovi suhtluskorda

täita, ei kuulu täitemenetluse seadustiku otsesesse reguleerimisalasse, kuna täitemenetluse

seadustik reguleerib sundtäitmist. Arutelu keskmes on meetmed, kus lapsega koos elav vanem

ei täida talle pandud kohustusi. Riigikohtu praktika kohaselt hõlmab see kohustus muu hulgas

ka lapse veenmist kohtulahendit täitma. Kui ka see ei anna tulemusi ning menetlus jõuab lapse

vastupanu tõttu ummikseisu, siis seadus sellele olukorrale otsest lahendust ette ei näe. Ilmselt

võib sellisel juhul järeldada, et esialgse kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on

muutunud. See tähendab, et varasemalt kohtu määratud suhtluskord ei pruugi enam toimida

ning ühel või teisel vanemal on võimalik pöörduda kohtu poole uue suhtluskorra

määramiseks. Eelnõu ettevalmistamise käigus kaaluti ka võimalust näha ette lahendus, mille

kohaselt jõuaks vastav teave kohtuni juba täitemenetluse käigus. Kooskõlastusringil saadud

tagasiside põhjal leiti siiski, et küsimus vajab täiendavat analüüsi. Edasise töö käigus

soovitakse hinnata, kuidas muuta menetlus sujuvamaks viisil, mis ei asetaks vastavat

kohustust lapsevanematele, vaid võimaldaks süsteemil õigeaegselt tuvastada olukorrad, kus

lapse huvidest lähtudes on vaja suhtluskorda või muud korraldust korrigeerida.

Jaanus Karilaid küsis, kas juhul, kui veenmine ja selgitustöö tulemust ei anna ning laps

väljendab järjekindlalt soovi viibida ühe vanema juures, kas siis lapse heaolu arvestades jääb

otsustamisel määravaks lapse enda tahe.

Aleksandr Logussov vastas, et vaadates kohtupraktikat, siis saab öelda, et kohtud arvestavad

lapse poolt täitemenetluses väljendatud seisukohaga.

Helen Meumers lisas, et nii lastekaitsemenetluses kui ka kohtumenetluses kuulatakse laps

üldjuhul alati ära. Juhul, kui tehtud otsus ei arvesta lapse arvamusega, on kõigil osapooltel

kohustus seda lapsele selgitada, sest sellise otsuse tegemise taustal on ilmselt väga kaalukad

asjaolud, mille tõttu lapse arvamust ei ole võimalik arvesse võtta.

Irja Lutsar märkis, et Riigikogu liikmete poole pöörduvad sageli lapsevanemad, kes on

7

sattunud seoses lastekaitsemenetlusega keerulisse olukorda ning väljendanud kriitikat

kogu protsessi suhtes. Ta küsis, kas eelnõu ettevalmistamisel on kaasatud ka lapsevanemaid

või nende esindusorganisatsioone ning kas neilt on küsitud hinnangut selle kohta, kas

kavandatavad muudatused võiksid nende olukorda parandada.

Signe Riisalo märkis, et alates 2017. aastast tegutseb heategevuslik organisatsioon Lapsele

Vanemad MTÜ, mis tegeleb nimetatud küsimustega.

Helen Meumers vastas, et kaasamise raames ei toimunud eraldi kohtumisi lapsevanematega,

küll aga kohtuti lastega, kellel on kogemus lastekaitsega. Ta lisas, et temale teadaolevalt ei ole

lapsevanemate organisatsioonidelt eelnõule tagasisidet laekunud. Lisaks eelnevalt räägitule

soovis ta lisada, et praktikas tehakse mitmeid erinevaid tegevusi, mis toetavad praktiliste

oskuste paranemist, et just nendes keerulistes olukordades oleks vähem vanemate

vastupanu ning juhtumeid oleks võimalik lahendada koostöös kõigi osapooltega.

Irja Lutsar märkis, et eelnõu kooskõlastustabelist ei nähtu, et Lapsele Vanemad MTÜ oleks

olnud kaasatud ning tegi ettepaneku nende kaasamiseks.

Signe Riisalo selgitas, et Lapsele Vanemad MTÜ saab kaasata. Samuti tuletas ta meelde, et

Riigikogu võttis 2022. aastal vastu riikliku perelepitusteenuse seaduse, mille eesmärk on

toetada vanemaid lahkumineku järel oma alaealise lapse edasises elukorralduses kokkuleppele

jõudmisel, soodustada vanemate koostööd lapse kasvatamisel ning tagada seeläbi lapse huvide

kaitse ja heaolu.

Tanel Kiik märkis, et lastekaitsetöötajad satuvad sageli inimeste pahameele objektiks,

sealhulgas sotsiaalmeedias ja avalikus meedias. Ta küsis, kas eelnõu käsitleb ka

lastekaitsetöötajate kaitset olukorras, kus tegutsetakse lapse parimatest huvidest lähtudes, kuid

kus lapsevanemate omavahelisest konfliktist tulenev pahameel suunatakse lastekaitsetöötajate

vastu. Kuidas kaitstakse lastekaitsetöötajaid pahatahtlike rünnakute eest?

Helen Meumers vastas, et lastekaitsetöötajatel on võimalik kasutada samu

õiguskaitsevahendeid nagu kõigil teistel, kes satuvad laimamise või avalike rünnakute alla. Ta

nõustus, et lastekaitsetöötajad vajavad selliste juhtumite korral suuremat tuge.

Eero Merilind küsis, kes teeb lõpliku otsuse olukorras, kus kohtutäitur, politsei ja

lastekaitsetöötaja hindavad lapse huve erinevalt.

Aleksandr Logussov märkis, et iga täitetoimingu puhul sõltub olukorra hindamine teataval

määral konkreetsetest asjaoludest. Ta selgitas, et täitemenetluse eripära arvestades jääb iga

üksiku üleandmistoimingu puhul määravaks KOVi lastekaitsespetsialisti hinnang. Ning

tõenäoliselt lähtuvad kohtutäiturid otsuse tegemisel KOVi lastekaitsespetsialisti hinnangust.

Signe Riisalo märkis, et olles varasemalt olnud selliste juhtumite juures sotsiaaltöötaja rollis,

siis võib öelda, et toona lähtus kohtutäitur sellistes olukordades eelkõige lastekaitsetöötajate

suunistest ja juhistest ega sekkunud jõuliselt.

Aleksandr Logussov märkis, et praktikas ei ole olukord aastate jooksul enne vastava

regulatsiooni loomist oluliselt muutunud. Ta selgitas, et on tegelenud sundtäitmisega ligi kuus

aastat ning täitnud samalaadseid üleandmise toiminguid. Tema sõnul jääb lõppkokkuvõttes

otsuse tegemise vastutus kohtutäiturile, kuna täitetoimingu läbiviimine on tema kohustus ning

ta vastutab ka võimalike tagajärgede eest.

Helmen Kütt märkis, et sotsiaaltöötajate eestkõneleja ja huvikaitsja on Eesti Sotsiaaltöö

Assotsiatsioon (ESTA), kes on tema hinnangul täitnud oma rolli hästi ning võtnud avalikkuses

sõna ka keerulisemate juhtumite korral. Lisaks tunnustas ta SKA juures olevaid

lastekaitseüksusi, kes selliste juhtumite korral maakondlikult nõustavad ja toetavad.

Tanel Kiik märkis, et sageli puutuvad lastekaitsetöötajad ja sotsiaaltöötajad kokku alusetu

laimu ja rünnakutega ning kuigi käesolev eelnõu seda küsimust ei käsitle,

võiks SOM täiendavalt kaaluda võimalusi, kuidas sellistes olukordades töötajaid paremini

kaitsta. Lisaks viitas T. Kiik lastekaitsetöötajate ja sotsiaaltöötajate puudusele ning soovis

teada, kui palju lastekaitsetöötajaid on praegu ametis ja kui palju neid oleks tegelikult vaja.

Helen Meumers nõustus, et lastekaitsetöötajaid on vähe ning nende töökoormus on üsna

suur. Ta selgitas, et väljatöötamiskavatsuses on probleemidena esile toodud ka vähene tugi

lastekaitsetöötajatele, mis koos suure töökoormusega soodustab läbipõlemist, personali

voolavust ja järjepidevuse puudumist. Ta lisas, et praegu on lastekaitsetöötajaid ligikaudu 400

ning nende vajaliku arvu täpne hindamine on keeruline. H. Meumers märkis, et täiendava

8

meetmena pakutakse lastekaitsetöötajatele praktilist tuge. Selleks alustati eelmisel aastal

pilootprojektiga kuues KOVis, sealhulgas Tallinnas ja Tartus, et arendada lastekaitsetöö

praktikat rahvusvahelisel mudelil põhineva lähenemise kaudu. Tema sõnul on rahvusvaheline

praktika näidanud, et selle mudeli rakendamine parandab koostööd peredega ning vähendab

keerukates juhtumites perede vastupanu. Samuti märkis ta, et lastekaitsetöötajate toetamiseks

ja töö püsivuse suurendamiseks viiakse ellu ka muid toetavaid tegevusi.

Signe Riisalo arvas, et lastekaitsetöötajaid toetaks rohkem kollegiaalsete otsuste tegemine. Ta

soovis teada, kas selles suunas on muudatusi kavandatud.

Helen Meumers märkis, et väljatöötamiskavatsuses nähti ette, et lastekaitsetöötajad peaksid

rohkem töötama ka tiimides. Ta selgitas, et paljud KOVid on väikesed ning mõnes töötab vaid

üks või kaks lastekaitsetöötajat. Samuti märkis ta, et järgmise suurema sammuna on kavas

kujundada regionaalsed lastekaitsetöö tiimid, et võimaldada kompetentsi jagamist ning

toetada kollegiaalsete otsuste tegemist ja nende eest seismist.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2026 (konsensus: Toomas

Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo,

Aleksandr Tšaplõgin).

3.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Tanel Kiik (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus

Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo,

Aleksandr Tšaplõgin).

3.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus

Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo,

Aleksandr Tšaplõgin).

Signe Riisalo andis teada, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on

muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva.

4. Kollektiivse pöördumise „Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud ravimitele“

arutelu 

Signe Riisalo märkis, et sotsiaalkomisjon arutas kollektiivset pöördumist

„Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud ravimitele“ 16. märtsi, 24. märtsi ja 4. mai

istungitel. Ta selgitas, et rahanduskomisjon on oma vastuses sotsiaalkomisjonile juhtinud

tähelepanu sellele, et ostja-põhist maksuerandit ei saa kehtestada ning võimalike lahendustena

on välja pakutud kompensatsioone, otsetoetuseid fondidele või laiemat riiklikku rahastust.

Samuti märkis ta, et komisjonil tuleb lähtuda asjaolust, et kollektiivses pöördumises toodud

taotlust ei ole võimalik rahuldada, kuna kehtiv seadus ei luba sellisel kujul käibemaksust

vabastamise erandit. S. Riisalo tegi ettepaneku, tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra

seaduse § 15213 punktile 3, edastada küsimus Rahandusministeeriumile

ja Sotsiaalministeeriumile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks.

Otsustati:

4.1. Edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks

(konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Eero

Merilind, Signe Riisalo).

5. Kollektiivse pöördumise „Keelustame ühekordsed e-sigaretid Eestis“ arutelu

Signe Riisalo märkis, et sotsiaalkomisjon arutas kollektiivset pöördumist „Keelustame

ühekordsed e-sigaretid Eestis“ 20.04.2026 toimunud istungil, kus osalesid kollektiivse

pöördumise algataja esindaja, Sotsiaalministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Sotsiaalkomisjoni arutelude käigus leiti, et

tegemist on olulise probleemiga nii noorte tervise kui ka keskkonnamõju seisukohalt, kuid

lahendusi tuleb otsida Euroopa Liidus ühiselt. S. Riisalo tegi ettepaneku edastada küsimus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile seisukoha

võtmiseks ja lahendamiseks ning teadmiseks Välisministeeriumile ja

9

Kliimaministeeriumile.

Otsustati:

5.1. Edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks

(konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe

Riisalo).

6. Info ja muud küsimused

6.1 Helmen Kütt avaldas soovi arutada komisjonis naiste varjupaikade rahastamise

küsimust. Signe Riisalo kinnitas, et erinevad osapooled võib komisjonis ära kuulata

sügisistungjärgul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terle Kask

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Lindpere

protokollija

Riigikogu sotsiaalkomisjoni

istungi protokoll nr 175

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 11. mai 2026

Algus 11.10, lõpp 12.36

Juhataja: Signe Riisalo (esimees)

Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen

Kütt, Irja Lutsar, Eero Merilind, Andrus Seeme (Mihkel Lees asendusliige),

Aleksandr Tšaplõgin

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),

Helgi Kundla (nõunik)

Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna

osakonna nõunik Stella Vogt ning võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse poliitika juht

Eva Liina Kliiman (2. päevakorrapunkt); sotsiaalminister Karmen Joller,

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Helen Meumers ning Justiits- ja

Digiministeeriumi justiitshaldusosakonna vabakutseliste talituse nõunikud Kerli Spelman ja

Aleksandr Logussov (3. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete

osakonna pressinõunik Maris Meiessaar

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise

seaduse eelnõu (901 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Kollektiivse pöördumise „Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud ravimitele“

arutelu 

5. Kollektiivse pöördumise „Keelustame ühekordsed e-sigaretid Eestis“ arutelu

6. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu sotsiaalkomisjoni nädala (11.-17.05.2026) töökava  

Komisjoni istung esmaspäeval, 11.05.2026 kell 11.10   

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõu (901 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

2

4. Kollektiivse pöördumise „Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud ravimitele“

arutelu 

5. Kollektiivse pöördumise „Keelustame ühekordsed e-sigaretid Eestis“ arutelu

6. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäeval, 12.05.2026 kell 14.00 

1. Sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse

muutmise seaduse eelnõu (886 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (perearstiabi tugevdamine) eelnõu

väljatöötamiskavatsuse arutelu

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid,

Helmen Kütt, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo rääkis, et eelnõu tekst on keeleliselt toimetatud ning tehniliselt ja

normitehniliselt korrigeeritud. Ta selgitas, et olukord on veidi tavatu, kuna noorte töötamist

puudutavate seadusemuudatuste paketile on lisatud läbipaistvate ja prognoositavate

töötingimuste direktiivist tulenevad muudatused ning palkade läbipaistvuse direktiivist

tulenevad sätted. Seetõttu katkestab komisjon kolmapäeval Riigikogu täiskogus eelnõu teise

lugemise. Seejärel antakse 10 tööpäeva täiendavate muudatusettepanekute esitamiseks ning

jätkatakse eelnõu teise lugemisega. Kõik asjaosalised (nii Riigikogu liikmetest

muudatusettepanekute esitajad kui ka teised kaasatavad) saab komisjonis vajadusel ka ära

kuulata. Ta lisas, et püüab protsessi juhtida võimalikult läbipaistvalt, sest arutelus on esinenud

eriarvamusi. Ta märkis, et eriarvamusi saab esitada ka muudatusettepanekutena.

Komisjonis 12.05.2026 toimunud eelnõu arutelul küsis S. Riisalo Sotsiaalministeeriumi

(SOM) esindajalt seisukohta koolivaheaegadel töötamise täiendava reguleerimise kohta. S.

Riisalo luges ette SOMi esindaja kirjaliku vastuse: „ Küsisite 12.05.2026 Riigikogu

sotsiaalkomisjoni istungil Sotsiaalministeeriumi seisukohta õppimiskohustuslike alaealiste

koolivaheaegadel töötamise kohta. Istungil antud Sotsiaalministeeriumi esindaja vastus

käsitles koos kahte eraldi teemat – koolivaheaegadel töötamist ja alaealise põhipuhkuse

lühendamist – ja seetõttu võis jääda Sotsiaalministeeriumi seisukoht ebatäpseks. Vabandame

tekkinud segaduse pärast. Õiguskantsler on varem hinnanud töölepingu seaduses alaealiste

töötamist puudutavaid muudatusi ( õiguskantsleri vastus Ametiühingute Keskliidu

pöördumisele 13.02.2026 jõustunud töölepingu seaduse muudatuste kohta), sealhulgas

õppimiskohustuse määratlust ning alaealiste tööaja ja puhkeaja nõudeid. Õiguskantsler

leidis, et abstraktse normikontrolli tulemusena ei saa öelda, et töölepingu seadusega

alaealistele kehtestatud tööaja nõuded oleksid selgelt vastuolus põhiseadusega. Samuti

märkis õiguskantsler, et parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artiklist 7 tulenevad

nõuded alaealiste tööajale ei ole sedavõrd konkreetsed, et õiguskantsler saaks öelda, et

töölepingu seaduses tehtud muudatused on hartaga vastuolus. Hinnangu sotsiaalharta

täitmisele saab anda Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee riigi esitatud raporti põhjal.

Sotsiaalministeerium nõustub õiguskantsleri hinnanguga. Meie hinnangul on õiguskantsleri

varasemas hinnangus esitatud üldine käsitlus asjakohane ka menetluses olevate töölepingu

seaduse sätete puhul, millega täpsustatakse õppimiskohustusliku alaealise koolivaheaegadel

töötamist.“.

Samuti küsis S. Riisalo samal istungil SOMi esindajalt tõenduspõhiste uuringute kohta, mis

puudutavad alkoholi käitlemist töötamise kontekstis. Sellele küsimusele ei ole vastust veel

laekunud. Ta palus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esindajatel

kommenteerida rakendusätte lisamise vajadust.

Stella Vogt vastas, et MKM ei näe vajadust rakendussätte lisamiseks. Kõnealune

rakendussäte puudutab 35 kalendripäevaselt puhkuselt 28 kalendripäevasele puhkusele

3

üleminekut, sest 35 kalendripäeva põhipuhkus kehtib jätkuvalt 2026. aastal ehk muudatus

toimub 2027. aasta 1. jaanuarist. Kui alaealine töötaja töötab 2026. aastal terve aasta vältel ja

kogub 35 kalendripäeva põhipuhkust, siis ei kao tal ära õigus väljateenitud puhkusele. Sellisel

juhul kehtib varasem redaktsioon. Seepärast ei näe MKM vajadust rakendussätte lisamiseks,

sest väljateenitud puhkust alaealiselt ära ei võeta. Alaealine saab 2026. aastal väljateenitud

puhkust kasutada 2027. aasta lõpuni. Samal ajal muudetakse ka määrust riigieelarvest

hüvitatava puhkuse tasu ja keskmise töötasu maksmise korra ja hüvitamise taotluse andmete

loetelu kohta, kus muudetakse riigieelarve vahenditest hüvitamise võimalust. Praegu on

tööandjal võimalik 28 kalendripäeva ületava seitsme päeva põhipuhkuse tasu küsida tagasi

riigilt, aga 2027. aasta 1. jaanuarist kaob hüvitise taotlemise võimalus ära. Kuna määruses

tehakse vastav muudatus, siis töölepingu seaduses ei ole vaja hüvitamist eraldi

rakendussättega käsitleda. Ta rõhutas, et kui Riigikogu peab vajalikuks rakendusätte lisamist,

siis see ka lisatakse.

Järgnevalt asus Signe Riisalo muudatusettepaneku nr 6 tutvustamise ja seisukohtade

kujundamise juurde.

6. Teha eelnõus järgmised muudatused:

6.1 Täiendada eelnõu § 1 paragrahvi pealkirjaga järgmises sõnastuses:

„§1. Töölepingu seaduse muutmine“

6.2 Täiendada eelnõusse lisatava § 2 teksti paragrahvi pealkirjaga järgmises sõnastuses:

„§ 2. Alkoholiseaduse muutmine“

6.3 Muuta eelnõu § 2 (uus §7) ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 7. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 11-13 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.“

Selgitus: Tegemist on normitehniliste parandustega. Seoses erinevate seaduste lisandumisega

tuleb anda seaduse paragrahvidele pealkirjad ja tehnilise korrastusena on korrastatud ka

jõustumise paragrahvi.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo, Andrus Seeme,

Aleksandr Tšaplõgin).

Signe Riisalo tegi ettepaneku kiita heaks eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid.

Otsustati:

2.1. Kiita heaks eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid (konsensus: Kalle Grünthal,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo,

Andrus Seeme, Aleksandr Tšaplõgin).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõu (901 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo rääkis, et lastekaitseseaduse (LasteKS) ja täitemenetluse seadustiku (TMS)

muutmise seaduse eelnõu (901 SE) eesmärk on tagada lapse vajadustest lähtuv,

koordineeritud ja läbipaistev abi. Selleks täpsustatakse kohalike omavalitsuste (KOV) ja teiste

osapoolte rollijaotust ning vähendatakse lastekaitse töökoormust. Täpsustatakse täitemenetlust

kohtutäituri ja politsei rollide osas ning luuakse võimalus peatada lapse heaolu ohustav

toiming. Eelnõu ettevalmistamine on osaliselt seotud avalikkuses muret tekitanud

juhtumitega, kui lapse seaduslikud esindajad ei jõua kokkuleppele ja vaidlus kujuneb lapsele

kahjulikuks. Ta andis eelnõu tutvustamiseks sõna sotsiaalministrile.

Karmen Joller selgitas, et eelnõu üks eesmärk on muuta lastekaitsetöö tõhusamaks, suunates

osa ülesandeid teistele pädevatele osapooltele ja vähendades dubleerimist. Eelnõu keskmes on

4

lapse heaolu ning eesmärk on tagada lapsele vajalik abi. Seejärel andis ta eelnõu täpsemaks

tutvustamiseks sõna Sotsiaalministeeriumi (SOM) esindajale.

Helen Meumersi sõnul valmis 2023. aastal lastekaitseseaduse väljatöötamiskavatsus (VTK),

milles kaardistati lastekaitsesüsteemi peamised probleemid ja lahendamist vajavad

kitsaskohad. VTK alusel on muudatusi samm-sammult ellu viidud. Esimene pakett jõustus

eelmise aasta alguses ning teine pakett on tutvustamisel olev eelnõu. Eelnõu plaanitav

jõustumisaeg on 1. jaanuar 2027. Muudatustega toetatakse vajaduspõhise abi lapse ja pereni

jõudmist, soodustatakse võrgustikutööd, täpsustatakse eri osapoolte rolle ja vastutust ning

luuakse paindlikumad võimalused lapse abivajaduse hindamiseks ja sobivate meetmete

rakendamiseks. Samuti parandatakse lapse õiguste kaitset kohtulahendite täitmisel,

täpsustades lapse üleandmise ja suhtlemise võimaldamisega seotud täitemenetluste korda,

KOVi esindaja, kohtutäituri ja politsei rolle. Ühe olulise muudatusena täpsustatakse

juhtumikorralduse algatamise aluseid lastekaitsetöötaja jaoks. Praegu eeldatakse

juhtumikorraldust ka juhtudel, kus lapse mure puudutab vaid üht valdkonda (näiteks haridust).

Edaspidi soovitakse, et ühe valdkonna mure korral tegutseb eeskätt vastav valdkond, kuid

mitut lapse heaolu valdkonda hõlmava mure või tõsiste riskide korral algatab

juhtumikorralduse lastekaitse. Praegu kehtiva LasteKS kohaselt algatatakse juhtumikorraldus

sisuliselt kõigi juhtumite puhul. See on tekitanud rollides ebaselgust, dubleerimist ja mõnel

juhul ka tarbetut ajakulu abini jõudmisel. Kui lapse mure on selgelt ühe valdkonna piires

(enamasti haridus) ja seda saab selles valdkonnas ka lahendada, siis ei ole lastekaitsejuhtumi

korraldus vajalik. Lastekaitse juhtumikorraldus on vajalik siis, kui mure puudutab mitut

heaolu valdkonda või ilmnevad riskimärgid, näiteks hooletusse jätmise või väärkohtlemise

kahtlus, muu lapse õigusi rikkuv olukord või on last kasvatav isik perevägivalla ohver.

KOVid on mitmel pool juba loonud toimivaid lahendusi, kus ühe valdkonna juhtumeid

lahendatakse valdkonna sees. Näiteks Saaremaa Toetava Hariduse Keskuses tehakse

haridusvaldkonna juhtumikorraldust. Kui ühe valdkonna muresid saavad lahendada

valdkonnad ise, jääb lastekaitsetöötajatel rohkem aega juhtumite jaoks, mis vajavad oluliselt

enam tähelepanu ja kus on raskete tagajärgede oht. Lisaks täiendatakse võrgustikutööd

toetavaid sätteid. LasteKSi lisatakse selgemalt võrgustiku liikmete kohustus panustada

lastekaitse korraldamisse. Praegu nimetab seadus lastekaitse korraldajatena Vabariigi

Valitsust, Ennetusnõukogu, SOMi, Sotsiaalkindlustusametit (SKA) ja KOVe. See võib jätta

eksitava mulje, et teistel valdkondadel lastekaitses rolli ei ole. Eelnõuga täpsustatakse, et

lasteasutused ja lapsega töötavad isikud toetavad lastekaitse korraldust, pakkudes oma

valdkonnas abivajava lapse jaoks vajalikke meetmeid ning osaledes võrgustikutöös.

Samuti muudetakse lastekaitsemenetlus läbipaistvamaks, selgemaks ja konkreetsemaks. Ühe

muudatusena nähakse juhtumikorralduse algatamisel ette kohustuslik eelhindamine. Kehtiva

korra järgi on KOVidel kümme päeva, et otsustada, kas juhtum vajab juhtumikorraldust. Kui

eelhindamist ei tehta, ei ole võimalik süsteemselt aru saada, millele tugines otsustati

juhtumikorraldust mitte algatada. Eelhindamine on lühem, lastekaitsetöötajat toetav samm,

mis aitab hinnata, kas tegemist on ühe valdkonna murega või mitut valdkonda hõlmava

olukorraga. Eelnõu muudatused puudutavad ka abivajaduse hindamise tähtaegu:

põhihindamisele kehtestatakse lõpptähtaeg kaks kuud. Lõpptähtaja kehtestamine on vajalik,

sest praktikas võivad hindamised venima jääda. Hindamine on keskne, sest selle alusel

kavandatakse perele toetavad meetmed. Lisaks täpsustatakse juhtumikorralduse lõpetamise

aluseid. Juhtum lõpeb muu hulgas lapse täisealiseks saamisel ja lapse surma korral. Selgemalt

tuuakse välja ka võimalus juhtum lõpetada siis, kui tegevuskava eesmärgid on täidetud, lapse

abivajadus rahuldatud ning kuue kuu jooksul on jälgitud, et tagasilangust ei toimu ja

muutused püsivad. See on oluline, sest uuringud on näidanud, et osa juhtumeid võib kesta

aastaid ilma selgete vahe- ja lõpp-punktideta. Lisaks sätestatakse selgelt, et kui laps asub

elama teise KOVi territooriumile, annab KOV juhtumi üle uuele rahvastikuregistrijärgsele

KOVile. Nii ei jää laps elukohavahetuse tõttu abita.

Eelnõuga kavandatavad muudatused puudutavad ka laste õigusi. Kuigi LasteKS reguleerib

lapse ja pere kaasamist juba praegu, siis mitmed aspektid vajavad seaduse tasandil täpsemat

sõnastamist. Mitmed muudatused on kavandatud seetõttu, et lastekaitsesüsteemiga kokku

puutunud lapsed on neid nimetanud kitsaskohtadena. Esiteks täpsustatakse kaebeõiguse ja

5

lapse õiguste selgitamise kohustust. Lapse huvide väljaselgitamisel peab lastekaitsetöötaja

edaspidi lapsele alati selgitama tema õigusi, sh õigust avaldada arvamust. Lapse arvamused ja

kaebused tuleb registreerida. Lasteasutuses viibiva lapse kaebeõigus on seaduses juba selgelt

reguleeritud, kuid oluline on samavõrd selgelt käsitleda ka neid lapsi, kes on

lastekaitsemenetluses, kuid ei ole lasteasutusse paigutatud. Eelnõuga täpsustatakse ka

abivajavale lapsele abi osutamise mõistet. Kui senine sõnastus rõhutas eelkõige lapse ja last

kasvatava isiku vahelise suhte parandamist, siis edaspidi tuuakse esile, et abi peab tagama

lapse turvalisuse, võimestama last kasvatavaid isikuid ning vajadusel parandama suhteid.

Lastekaitses tuleb ette juhtumeid, kus lapsevanem on last sedavõrd tõsiselt väärkohelnud, et

suhte parandamine ei ole lapse huvides ega asjakohane. Enamasti on suhte toetamine oluline,

kuid see ei saa olla kategooriline nõue. Lähtuda tuleb lapse tegelikust vajadusest ja

turvalisusest. Järelevalve osas tehakse tehniline muudatus: LasteKSi osa sätteid viiakse

riikliku järelevalve alt haldusjärelevalve alla. Haldusjärelevalvet teostab seaduse järgi SKA,

seega on kontroll tagatud teiste sätete kaudu. Praktikas on mureks, et haldusjärelevalve

meetmete hulgas ei ole üldjuhul lastega vestlemist sotsiaalteenuseid osutavates lasteasutustes.

Seetõttu on vaja ühtseid aluseid, et lastega saaks vajaduse korral vestelda sõltumata sellest,

kas järelevalve on riiklik või haldusjärelevalve ning milline on asutuse omandivorm.

Täpsustatakse ka hädaohus oleva lapse mõistet, et suurendada õigusselgust. Selgitatakse, et

hädaohu korral on tegemist vahetu ohuga. Lisaks täpsustatakse SKA rolli ning lastekaitsetööd

tegevate spetsialistide nõudeid.

H. Meumersrääkis, et TMSi muudatustes tuginetakse õiguskantsleri ettepanekutele. Eelnõuga

täpsustatakse kohtutäituri, KOVi esindaja ja politsei ülesandeid lapse üleandmisel ning

lapsega suhtlemise võimaldamisel. Selgemalt sätestatakse lastekaitsetöötaja õigust teha

kohtutäiturile ettepanek peatada täitetoiming, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse

heaolu. Lisaks eristatakse lastekaitsetöötaja kaasamist sõltuvalt sellest, kas tegemist on lapse

üleandmise või lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoiminguga. Esimesel juhul on

lastekaitsetöötaja kaasamine kohustuslik, teisel juhul vaid vajadusel. Praegu on kaasamine

mõlemal juhul kohustuslik.

Signe Riisalo andis sõna Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) esindajale.

Aleksandr Logussovi sõnul täpsustati laste üleandmise toimingutes osalevate ametiisikute

rollijaotust õiguskantsleri soovituste ja hiljutise kaasuse põhjal. Kohtutäitur vastutab eelkõige

toimingu korraldusliku poole eest ja tagab selle seaduslikkuse. Täpsustati ka, et kohtutäitur

kaasab toimingu juurde vajalikud spetsialistid. KOVi esindaja ülesanne on tagada, et lapse

huvid ja heaolu oleksid täitetoimingus kaitstud. Samuti on tal kohustus lapsele selgitada

kohtulahendi sisu ja toimingu eesmärki. Uue võimalusena saab KOVi esindaja teha

ettepaneku täitetoiming peatada, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. Politsei roll

on tagada avalik kord ning kasutada kohtulahendis lubatud juhtudel kohtutäituri taotlusel ka

jõudu. Selleks täpsustati TMSis ka kohtutäituri ja politsei koostöö üldregulatsiooni, sealhulgas

politsei kaasamise tingimusi ja täitetoimingut takistava isiku eemaldamist toimingu juurest.

Senised normid lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoimingute kohta

jäid suures osas muutumatuks: kohustatud vanemat saab jätkuvalt trahvida ning vajaduse

korral arestida. Lisaks sätestatakse selgemalt, et pingelises olukorras, kui tekib oht lapse

füüsilisele või vaimsele tervisele, saab kohtutäitur toimingu peatada. Samuti lisatakse

kohtutäituri selgitamiskohustus: kui lapsega seotud asjaolude tõttu ei ole võimalik toimingut

läbi viia, selgitab kohtutäitur vanemale võimalust pöörduda suhtluskorra muutmiseks kohtu

poole. Lapsega seotud asjaolude all mõeldakse olukordi, kui laps ei soovi suhtluskorda täita

või ei soovi minna ühe vanema juurest teise juurde.

Signe Riisalo küsis lapse kaebeõiguse täpsustamise kohta. Ta soovis teada, kas see on

kooskõlas ÜRO kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga?

Kas midagi vajaks veel muutmist või täiendamist?

Helen Meumers vastas, et praeguse teadmise kohaselt on kõik vajalikud muudatused sisse

viidud. Vajadus lisamuudatusteks võib selguda rakendamise käigus.

Signe Riisalo selgitas, et lapse kaebeõiguse rakendamine eri eluvaldkondades peab olema

lapsele eakohaselt arusaadav. Seejärel tõstatas ta täisealiseks saamisega seotud küsimuse.

LasteKS kohaldub kuni 18. eluaastani, kuid õppimiskohustus ja mitmed toetused kestavad 19.

6

eluaastani. Kui noor saab täisealiseks, siis tema kodune olukord ei pruugi üleöö muutuda. S.

Riisalo soovis teada, kuidas tagatakse, et abivajadusega noor ei jääks abita.

Helen Meumers nõustus, et 18-aastaseks saamine ei pruugi muuta noore olukorda üleöö.

Seadus ei näe täisealiseks saamisel ette samasugust üleandmise protseduuri

nagu KOVide vahetuse korral. Mõned KOVid jätkavad noore toetamist ka pärast täisealiseks

saamist, kuid siis ei saa nad tugineda LasteKSile. Sellisel juhul antakse abi sotsiaalhoolekande

seaduse ja teiste asjakohaste eriseaduste alusel.

Signe Riisalo palus teemasse veelgi süveneda ja tagada, et abivajadusega noored ei jääks

abita. Seejärel andis ta küsimusteks sõna komisjoni liikmetele.

Kalle Grünthal märkis, et eelnõus kasutatakse mitmes kohas mõistet „lapse arengutase“. Ta

soovis teada, miks ei ole seaduses välja toodud kriteeriume või tunnuseid, mille alusel lapse

arengutaset kindlaks tehakse?

Karmen Joller vastas, et praktikas on lapse arengutaseme hindamiseks sotsiaal- ja

lastekaitsetöötajatele vastavad koolitused. Lisaks on tervishoius kasutusel juhendid, näiteks

õiguskantsleri suunised. Üldiselt eeldab lastekaitsealane haridus, et spetsialist mõistab lapse

vaimse ja füüsilise arengu põhimõtteid.

Helen Meumers kinnitas, et lastekaitsetöötajatel on piisav erialane ettevalmistus ning nende

töö toetamiseks on koostatud juhised, mida pidevalt ajakohastatakse ning viiakse vastavusse

tegeliku praktikaga. Ta lisas, et ei pea seaduses konkreetsete kriteeriumide eraldi välja toomist

mõistlikuks ega näe, et see oleks kuidagi laste huvides.

Jaanus Karilaid märkis, et muudatustega TMSis täpsustatakse täitmise takistamise korral

rakendatavaid meetmeid ja rollijaotust kohtutäituri, lastekaitsetöötaja ja politsei vahel. Ta

soovis teada, kui palju esineb aastas selliseid juhtumeid, kus on probleeme kohtu poolt

määratud lapse üleandmise või suhtluskorra täitmisega. Samuti küsis ta, kuidas toimitakse

olukorras, kus lapse üleandmine ja suhtluskord on kokku lepitud, kuid laps väljendab selget

soovi seda korda mitte järgida ning eelistab viibida ühe vanema juures.

Aleksandr Logussov vastas, et nimetatud juhtumeid on täitemenetluses üldjuhul vähe ning

kohtutäiturini jõuab aastas hinnanguliselt alla kümne kaasuse. Avalikkuse ette jõudvate

kaasuste puhul on tegemist pigem äärmuslike juhtumitega. Samas ei saa öelda, et muudatusest

on tulevikus vähe kasu, sest ainuüksi üks kaasus näitab, et see võib olulisel määral mõjutada

last ja tema peret keerulises olukorras. Ta lisas, et olukord, kus laps ei soovi suhtluskorda

täita, ei kuulu täitemenetluse seadustiku otsesesse reguleerimisalasse, kuna täitemenetluse

seadustik reguleerib sundtäitmist. Arutelu keskmes on meetmed, kus lapsega koos elav vanem

ei täida talle pandud kohustusi. Riigikohtu praktika kohaselt hõlmab see kohustus muu hulgas

ka lapse veenmist kohtulahendit täitma. Kui ka see ei anna tulemusi ning menetlus jõuab lapse

vastupanu tõttu ummikseisu, siis seadus sellele olukorrale otsest lahendust ette ei näe. Ilmselt

võib sellisel juhul järeldada, et esialgse kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on

muutunud. See tähendab, et varasemalt kohtu määratud suhtluskord ei pruugi enam toimida

ning ühel või teisel vanemal on võimalik pöörduda kohtu poole uue suhtluskorra

määramiseks. Eelnõu ettevalmistamise käigus kaaluti ka võimalust näha ette lahendus, mille

kohaselt jõuaks vastav teave kohtuni juba täitemenetluse käigus. Kooskõlastusringil saadud

tagasiside põhjal leiti siiski, et küsimus vajab täiendavat analüüsi. Edasise töö käigus

soovitakse hinnata, kuidas muuta menetlus sujuvamaks viisil, mis ei asetaks vastavat

kohustust lapsevanematele, vaid võimaldaks süsteemil õigeaegselt tuvastada olukorrad, kus

lapse huvidest lähtudes on vaja suhtluskorda või muud korraldust korrigeerida.

Jaanus Karilaid küsis, kas juhul, kui veenmine ja selgitustöö tulemust ei anna ning laps

väljendab järjekindlalt soovi viibida ühe vanema juures, kas siis lapse heaolu arvestades jääb

otsustamisel määravaks lapse enda tahe.

Aleksandr Logussov vastas, et vaadates kohtupraktikat, siis saab öelda, et kohtud arvestavad

lapse poolt täitemenetluses väljendatud seisukohaga.

Helen Meumers lisas, et nii lastekaitsemenetluses kui ka kohtumenetluses kuulatakse laps

üldjuhul alati ära. Juhul, kui tehtud otsus ei arvesta lapse arvamusega, on kõigil osapooltel

kohustus seda lapsele selgitada, sest sellise otsuse tegemise taustal on ilmselt väga kaalukad

asjaolud, mille tõttu lapse arvamust ei ole võimalik arvesse võtta.

Irja Lutsar märkis, et Riigikogu liikmete poole pöörduvad sageli lapsevanemad, kes on

7

sattunud seoses lastekaitsemenetlusega keerulisse olukorda ning väljendanud kriitikat

kogu protsessi suhtes. Ta küsis, kas eelnõu ettevalmistamisel on kaasatud ka lapsevanemaid

või nende esindusorganisatsioone ning kas neilt on küsitud hinnangut selle kohta, kas

kavandatavad muudatused võiksid nende olukorda parandada.

Signe Riisalo märkis, et alates 2017. aastast tegutseb heategevuslik organisatsioon Lapsele

Vanemad MTÜ, mis tegeleb nimetatud küsimustega.

Helen Meumers vastas, et kaasamise raames ei toimunud eraldi kohtumisi lapsevanematega,

küll aga kohtuti lastega, kellel on kogemus lastekaitsega. Ta lisas, et temale teadaolevalt ei ole

lapsevanemate organisatsioonidelt eelnõule tagasisidet laekunud. Lisaks eelnevalt räägitule

soovis ta lisada, et praktikas tehakse mitmeid erinevaid tegevusi, mis toetavad praktiliste

oskuste paranemist, et just nendes keerulistes olukordades oleks vähem vanemate

vastupanu ning juhtumeid oleks võimalik lahendada koostöös kõigi osapooltega.

Irja Lutsar märkis, et eelnõu kooskõlastustabelist ei nähtu, et Lapsele Vanemad MTÜ oleks

olnud kaasatud ning tegi ettepaneku nende kaasamiseks.

Signe Riisalo selgitas, et Lapsele Vanemad MTÜ saab kaasata. Samuti tuletas ta meelde, et

Riigikogu võttis 2022. aastal vastu riikliku perelepitusteenuse seaduse, mille eesmärk on

toetada vanemaid lahkumineku järel oma alaealise lapse edasises elukorralduses kokkuleppele

jõudmisel, soodustada vanemate koostööd lapse kasvatamisel ning tagada seeläbi lapse huvide

kaitse ja heaolu.

Tanel Kiik märkis, et lastekaitsetöötajad satuvad sageli inimeste pahameele objektiks,

sealhulgas sotsiaalmeedias ja avalikus meedias. Ta küsis, kas eelnõu käsitleb ka

lastekaitsetöötajate kaitset olukorras, kus tegutsetakse lapse parimatest huvidest lähtudes, kuid

kus lapsevanemate omavahelisest konfliktist tulenev pahameel suunatakse lastekaitsetöötajate

vastu. Kuidas kaitstakse lastekaitsetöötajaid pahatahtlike rünnakute eest?

Helen Meumers vastas, et lastekaitsetöötajatel on võimalik kasutada samu

õiguskaitsevahendeid nagu kõigil teistel, kes satuvad laimamise või avalike rünnakute alla. Ta

nõustus, et lastekaitsetöötajad vajavad selliste juhtumite korral suuremat tuge.

Eero Merilind küsis, kes teeb lõpliku otsuse olukorras, kus kohtutäitur, politsei ja

lastekaitsetöötaja hindavad lapse huve erinevalt.

Aleksandr Logussov märkis, et iga täitetoimingu puhul sõltub olukorra hindamine teataval

määral konkreetsetest asjaoludest. Ta selgitas, et täitemenetluse eripära arvestades jääb iga

üksiku üleandmistoimingu puhul määravaks KOVi lastekaitsespetsialisti hinnang. Ning

tõenäoliselt lähtuvad kohtutäiturid otsuse tegemisel KOVi lastekaitsespetsialisti hinnangust.

Signe Riisalo märkis, et olles varasemalt olnud selliste juhtumite juures sotsiaaltöötaja rollis,

siis võib öelda, et toona lähtus kohtutäitur sellistes olukordades eelkõige lastekaitsetöötajate

suunistest ja juhistest ega sekkunud jõuliselt.

Aleksandr Logussov märkis, et praktikas ei ole olukord aastate jooksul enne vastava

regulatsiooni loomist oluliselt muutunud. Ta selgitas, et on tegelenud sundtäitmisega ligi kuus

aastat ning täitnud samalaadseid üleandmise toiminguid. Tema sõnul jääb lõppkokkuvõttes

otsuse tegemise vastutus kohtutäiturile, kuna täitetoimingu läbiviimine on tema kohustus ning

ta vastutab ka võimalike tagajärgede eest.

Helmen Kütt märkis, et sotsiaaltöötajate eestkõneleja ja huvikaitsja on Eesti Sotsiaaltöö

Assotsiatsioon (ESTA), kes on tema hinnangul täitnud oma rolli hästi ning võtnud avalikkuses

sõna ka keerulisemate juhtumite korral. Lisaks tunnustas ta SKA juures olevaid

lastekaitseüksusi, kes selliste juhtumite korral maakondlikult nõustavad ja toetavad.

Tanel Kiik märkis, et sageli puutuvad lastekaitsetöötajad ja sotsiaaltöötajad kokku alusetu

laimu ja rünnakutega ning kuigi käesolev eelnõu seda küsimust ei käsitle,

võiks SOM täiendavalt kaaluda võimalusi, kuidas sellistes olukordades töötajaid paremini

kaitsta. Lisaks viitas T. Kiik lastekaitsetöötajate ja sotsiaaltöötajate puudusele ning soovis

teada, kui palju lastekaitsetöötajaid on praegu ametis ja kui palju neid oleks tegelikult vaja.

Helen Meumers nõustus, et lastekaitsetöötajaid on vähe ning nende töökoormus on üsna

suur. Ta selgitas, et väljatöötamiskavatsuses on probleemidena esile toodud ka vähene tugi

lastekaitsetöötajatele, mis koos suure töökoormusega soodustab läbipõlemist, personali

voolavust ja järjepidevuse puudumist. Ta lisas, et praegu on lastekaitsetöötajaid ligikaudu 400

ning nende vajaliku arvu täpne hindamine on keeruline. H. Meumers märkis, et täiendava

8

meetmena pakutakse lastekaitsetöötajatele praktilist tuge. Selleks alustati eelmisel aastal

pilootprojektiga kuues KOVis, sealhulgas Tallinnas ja Tartus, et arendada lastekaitsetöö

praktikat rahvusvahelisel mudelil põhineva lähenemise kaudu. Tema sõnul on rahvusvaheline

praktika näidanud, et selle mudeli rakendamine parandab koostööd peredega ning vähendab

keerukates juhtumites perede vastupanu. Samuti märkis ta, et lastekaitsetöötajate toetamiseks

ja töö püsivuse suurendamiseks viiakse ellu ka muid toetavaid tegevusi.

Signe Riisalo arvas, et lastekaitsetöötajaid toetaks rohkem kollegiaalsete otsuste tegemine. Ta

soovis teada, kas selles suunas on muudatusi kavandatud.

Helen Meumers märkis, et väljatöötamiskavatsuses nähti ette, et lastekaitsetöötajad peaksid

rohkem töötama ka tiimides. Ta selgitas, et paljud KOVid on väikesed ning mõnes töötab vaid

üks või kaks lastekaitsetöötajat. Samuti märkis ta, et järgmise suurema sammuna on kavas

kujundada regionaalsed lastekaitsetöö tiimid, et võimaldada kompetentsi jagamist ning

toetada kollegiaalsete otsuste tegemist ja nende eest seismist.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2026 (konsensus: Toomas

Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo,

Aleksandr Tšaplõgin).

3.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Tanel Kiik (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus

Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo,

Aleksandr Tšaplõgin).

3.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus

Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo,

Aleksandr Tšaplõgin).

Signe Riisalo andis teada, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on

muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva.

4. Kollektiivse pöördumise „Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud ravimitele“

arutelu 

Signe Riisalo märkis, et sotsiaalkomisjon arutas kollektiivset pöördumist

„Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud ravimitele“ 16. märtsi, 24. märtsi ja 4. mai

istungitel. Ta selgitas, et rahanduskomisjon on oma vastuses sotsiaalkomisjonile juhtinud

tähelepanu sellele, et ostja-põhist maksuerandit ei saa kehtestada ning võimalike lahendustena

on välja pakutud kompensatsioone, otsetoetuseid fondidele või laiemat riiklikku rahastust.

Samuti märkis ta, et komisjonil tuleb lähtuda asjaolust, et kollektiivses pöördumises toodud

taotlust ei ole võimalik rahuldada, kuna kehtiv seadus ei luba sellisel kujul käibemaksust

vabastamise erandit. S. Riisalo tegi ettepaneku, tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra

seaduse § 15213 punktile 3, edastada küsimus Rahandusministeeriumile

ja Sotsiaalministeeriumile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks.

Otsustati:

4.1. Edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks

(konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Eero

Merilind, Signe Riisalo).

5. Kollektiivse pöördumise „Keelustame ühekordsed e-sigaretid Eestis“ arutelu

Signe Riisalo märkis, et sotsiaalkomisjon arutas kollektiivset pöördumist „Keelustame

ühekordsed e-sigaretid Eestis“ 20.04.2026 toimunud istungil, kus osalesid kollektiivse

pöördumise algataja esindaja, Sotsiaalministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Sotsiaalkomisjoni arutelude käigus leiti, et

tegemist on olulise probleemiga nii noorte tervise kui ka keskkonnamõju seisukohalt, kuid

lahendusi tuleb otsida Euroopa Liidus ühiselt. S. Riisalo tegi ettepaneku edastada küsimus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile seisukoha

võtmiseks ja lahendamiseks ning teadmiseks Välisministeeriumile ja

9

Kliimaministeeriumile.

Otsustati:

5.1. Edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks

(konsensus: Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe

Riisalo).

6. Info ja muud küsimused

6.1 Helmen Kütt avaldas soovi arutada komisjonis naiste varjupaikade rahastamise

küsimust. Signe Riisalo kinnitas, et erinevad osapooled võib komisjonis ära kuulata

sügisistungjärgul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terle Kask

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Lindpere

protokollija