Liisa - Ly Pakosta .05.2026
Justiits- ja digiminister
Kirjalik küsimus Rootsi kinnipeetavate Eestisse toomisega seotud küsimuste kohta
Austatud justiits – ja digiminister
Õiguskomisjoni kaasamiskoosolekul märtsis selgus terve rida lahtisi küsimusi, millele ei ole seni antud piisavalt selgeid ja veenvaid vastuseid. Eelkõige puudutavad need Rootsi kinnipeetavate Eestisse toomise tegelikke kulusid, vastutuse jaotust, turvariske, teiste ametkondade lisakoormust ning Tartu linna ja kohaliku kogukonna kaasamist.
Avalikkusele on projekti esitletud kui Eestile majanduslikult kasulikku ja kontrollitud ettevõtmist. Samas näitavad kaasamiskoosolekul käsitletud asjaolud, et mitmed olulised tingimused on endiselt ebaselged või jäetud hiljem täpsustatavate kokkulepete lahendada. Lahtised on küsimused nii meditsiinikulude, konvoeerimise, kohtumenetluste, tõlketeenuste, julgeolekuriskide, tööjõuvajaduse kui ka lepingu võimaliku ennetähtaegse lõpetamise tagajärgede kohta.
Samuti on ilmnenud, et välisriigi kinnipeetavate Eestisse toomine ei puuduta üksnes vanglateenistust, vaid mõjutab ka politsei- ja piirivalveametit, kaitsepolitseiametit, kohtuid, prokuratuuri, tervishoiusüsteemi ning Tartu linna. Sellest hoolimata ei ole avalikkusele ega Riigikogule esitatud piisavalt selget ja ametkondade kaupa jaotatud ülevaadet sellest, milline on tegelik lisakoormus, millised kulud kaasnevad ning kes nende eest vastutab.
Sellises olukorras ei saa piirduda üldsõnalise kinnitusega, et kõik riskid on maandatud. Riigikogul ja avalikkusel peab olema selge teadmine, millised kohustused Eesti riik endale võtab, milliseid kulusid see kaasa toob ning kes vastutab juhul, kui tegelikkus osutub esialgsetest lubadustest keerulisemaks.
Lähtudes eeltoodust soovin vastuseid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmistele küsimustele:
1. Millised on täpsed kulud, mida Rootsi kinnipeetavate Eestisse toomisega seoses peab kandma Eesti riik enne Rootsi ettemaksu laekumist ning millisest allikast need kulud kaetakse?
2. Kas valitsusel on olemas detailne ja ametkondade kaupa jaotatud arvestus politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitseiameti, kohtute, prokuratuuri, tervishoiusüsteemi, tõlketeenuste ja transpordi lisakulude kohta? Palun esitada need kulud asutuste ja aastate lõikes.
3. Kui suur on hinnastamisel arvestatud riskimarginaal eurodes ning milliste konkreetsete riskide katmiseks see on mõeldud?
4. Kui meditsiinikulude tegelik suurus selgub alles teenuse osutamise käigus, siis kes kannab kulud juhul, kui tegelikud tervishoiukulud ületavad prognoosi?
5. Millised tervishoiuteenused tagatakse Rootsi kinnipeetavatele Eestis ning millised teenused eeldavad kinnipeetava tagasiviimist Rootsi?
6. Millal ja kelle poolt kinnitatakse koostöömemorandum, kus täpsustatakse tervishoiuteenuste ulatus, konvoeerimine, teabevahetus, elektrooniline suhtlus ning muud praktilised küsimused?
7. Milline on täpne kord juhuks, kui Rootsi kinnipeetava profiil ei vasta kokkulepitule või kui tema kinnipidamine Eestis toob kaasa lisapersonali, kõrgema turvariski või lisateenuste vajaduse?
8. Kes otsustab lõplikult, kas konkreetne kinnipeetav sobib Eestisse paigutamiseks ja milline on Eesti ametkondade õigus keelduda kinnipeetava vastuvõtmisest?
9. Kui kaitsepolitseiameti, politsei - ja piirivalveameti või siseministeeriumi ametnikke on vaja kaasata kogu lepinguperioodi vältel, siis milline on selleks ette nähtud püsiv lisarahastus ja tööjõuplaan?
10. Kuidas välditakse olukorda, kus Rootsi vangide teenindamiseks vajaminev tööjõud süvendab tööjõupuudust politseis, päästes, vanglateenistuses ja muudes siseturvalisuse valdkondades?
11. Milline on ministeeriumi hinnang sellele, et Rootsi kinnipeetavate Eestisse toomisega seotud palgatase ja võimalikud lisaboonused võivad tekitada palgasurvet kogu vanglasektoris ning ka teistes siseturvalisuse asutustes?
12. Milline on Eesti riigi finantsvastutus juhul, kui leping lõpetatakse enne tähtaega ning Eesti on juba teinud taristu-, värbamis-, koolitus- ja muud ettevalmistuskulud?
13. Miks ei ole lepingus ette nähtud leppetrahvi olukorraks, kus lepingu teine pool lõpetab lepingu enne tähtaega või ei täida oma kohustusi?
14. Kinnipeetavate saabumise ja lahkumise korraldamisel võivad vastutused olla ebaselged, näiteks tšarterlendude, turvateenuse ja maismaatranspordi puhul. Milline on nende ülesannete täpne jaotus Eesti ja Rootsi vahel ning kes kannab võimalike tõrgete või lisakulude riski?
15. Millised konkreetsed kokkulepped on sõlmitud Tartu linna kaasamiseks ning kuidas tagatakse, et linna turvalisuse, maine, sotsiaalteenuste ja kohaliku kogukonna mured saavad enne lepingu rakendamist sisulise vastuse?
16. Millised küsimused on praegu veel koostöömemorandumi tasandil lahtised ning kas Riigikogul on võimalik selle sisuga enne lepingu rakendamist tutvuda?
17. Kas minister kinnitab, et ükski Rootsi kinnipeetavate Eestisse toomisega seotud lisakulu ei tule Eesti maksumaksja, teiste siseturvalisuse asutuste ega kohtusüsteemi põhitegevuse arvelt?
Palun vastata küsimustele sisuliselt ning esitada vastustes võimalikult täpsed arvud, ajakavad ja vastutajad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heljo Pikhof
Riigikogu liige