Eesti Metodisti Kiriku taotlus

Usulise ühenduse, usuliste ühenduste katusorganisatsiooni ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalse kõrgkooli
TAOTLUS

Toetust taotleva usulise ühenduse nimi: Eesti Metodisti Kirik
Registrikood: 80196661
Toetuse taotleja postiaadress: Narva mnt 51 Tallinn 10120
Telefon: 501 2483
E-post: [email protected]
Taotleja-poolne kontaktisik: Robert Tšerenkov
Kontaktisiku telefon: 5552 8183
Kontaktisiku e-post: [email protected]
Taotleja arveldusarve number ja pank: EE447700771009990178 LHV

Toetuse kasutamise eesmärk ja tegevuste loetelu, milleks toetust taotletakse:

Toetuse taotlemise eesmärk on tugevdada Eesti Metodisti Kiriku (EMK) kui üle-eestilise, mitmekeelse ja regionaalselt hajutatud kogukonnavõrgustiku võimekust panustada eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste lõimumisse, regionaalsesse ja kogukondlikku sidususse, vabatahtliku tegevuse arendamisse ning haavatavate sihtrühmade abistamisse. Projekti tegevuste elluviimine toetab EMK põhikirjaliste eesmärkide elluviimist ning aitab tagada kiriku, koguduste ja allüksuste jätkusuutlikku toimimist, organisatsioonilist tegutsemisvõimekust ning suurendada toimepidevust nii tavaolukorras kui ka kriisiolukordades.
Projekti eesmärk on tugevdada metodisti kiriku võrgustiku võimekust kolmes strateegilises suunas:
• organisatsiooni tegutsemisvõimekuse ja kriisivalmiduse suurendamine;
• kogukondliku sidususe ja lõimumise tugevdamine;
• haavatavate sihtrühmade toetamine ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine.

I ORGANISATSIOONI TEGUTSEMISVÕIMEKUSE JA KRIISIVALMIDUSE SUURENDAMINE

Projekti eesmärk on suurendada Eesti Metodisti Kiriku organisatsioonilist tegutsemisvõimekust ja kriisivalmidust. Projekti tegevuste elluviimine toetab kiriku juhtimisvõimekuse kasvu ja aitab tagada igapäevase tegevuse jätkusuutlikkust ning koguduste ja allüksuste toimepidevust. Projekt loob eeldused selleks, et 24 kogudusest koosnev võrgustik suudab pakkuda järjepidevat vaimset, sotsiaalset ja kogukondlikku tuge enam kui 1500 liikmele ning tuhandetele kogukonnaliikmetele üle Eesti, panustades seeläbi ühiskonna sidususse ja vastupanuvõimesse.
Projekti raames planeeritavad tegevused organisatsiooni tegutsemisvõimekuse ja kriisivalmiduse suurendamiseks:
1. VAIMULIKE KOOLITUSED
EMK vaimulike teadmiste ja oskuste arendamiseks korraldatakse koolitusi, kus jagatakse teavet, käsitletakse teoloogilisi ja praktilisi teemasid ning jagatakse parimaid praktikaid. Teadmiste värskendamine ja kogemuste vahetamine toetavad vaimulike professionaalset arengut ja teenimistöö tõhustamist. 2026. aastal toimub vaimulikele kaks koolitust. Kevadisel koolitusel (13. märts), kus osales 37 vaimulikku, keskenduti teenimise toetussüsteemile, jätkukoolitustele ja enesearengule. Sügisene koolitus toimub 16.–17. oktoobril Ida-Virumaal ning keskendub koguduste kriisivalmidusele, sh infomõjutusele. Koolitusel viiakse läbi EMK kriisiplaani õppus. Kriisivalmiduse ja valeinfo ennetamise teemad panustavad ühiskondliku vastupanuvõime kasvu, usaldusväärse infokeskkonna hoidmise ning riikliku julgeoleku ja kogukondliku sidususe tugevdamisse. Toimumiskoht on valitud eesmärgiga hõlbustada Lääne- ja Ida-Virumaa vaimulike osalemist, kelle teenimispiirkondades mõjutavad infokeskkonda keeleline mitmekesisus, erinevad meediatarbimise harjumused ning piiriäärsest asukohast tulenevad eripärad. Seetõttu on kriisivalmiduse ja usaldusväärse infokeskkonna teemade käsitlemine neis piirkondades teenivate vaimulike jaoks eriti oluline. Mõju suurendamiseks on osalema kutsutud ka vaimulike abikaasad, kes täidavad kogudustes olulisi rolle.

2. TÖÖVAHENDID
2026. aastal soetatakse kogudustele kaasaskantavad armulauakomplektid, mis on vajalikud kodu-, haigla- ja hooldekodu külastustel armulaua jagamiseks.
Seoses lahkumisega ülemaailmsest metodisti kirikust, hakkab EMK-s alates juunikuust kehtima uus juhtimisstruktuur ning luuakse uued ametikohad – piiskop ja kantsler. Uute ametikohtade loomisega seoses soetatakse uued töövahendid: kaks sülearvutit, kaks telefoni ning kontorimööbel.

3. TRÜKIMATERJALIDE VÄLJAANDMINE
Eesti Metodisti Kirik annab välja kahte perioodilist väljaannet:
• Ajakiri Koduteel, mis käsitleb kirikus ja ühiskonnas aktuaalseid teemasid teoloogiliste artiklite ja inimeste lugude põhjal ning kajastab kiriku tegevust täites sellega kiriku kroonika rolli. Ajakirja Koduteel tellimusi on ligikaudu 160. Ajakirja Koduteel peamine lugejaskond on metodisti kiriku liikmeskond. Lisaks tellijatele on ajakiri kättesaadav Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli raamatukogu külastajatele. Mõningase ajaviitega ilmuvad ajakirjad ka veebis.
• Väljaanne Päevasõna, mida levitatakse nii trükiversioonis kui ka veebi teel, sisaldab vaimulikku mõtisklust igaks päevaks. Päevasõna paberväljaande lugejaid on kokku ligikaudu 700 inimest, veebiversioone loeb ligikaudu 1400 inimest. Päevasõna lugejaskond on väga oikumeeniline ja suur hulk lugejaid ei oma teadaolevalt kirikuga mingit seost. Vaimulikke mõtisklusi sisaldavaid trükiseid levitatakse kaplanite vahendusel vanglates. Trükiste levitamine vanglates kaplanite kaudu toetab taasühiskonnastamist ja sotsiaalset rehabilitatsiooni, mis on oluline sotsiaalse tõrjutuse vähendamise seisukohalt.
Enne trükiste ilmumist käivad materjalid läbi keeletoimetuse. Perioodiliste trükiste väljaandmine pakub usaldusväärset ja tasakaalustatud käsitlust aktuaalsetest teemadest. Trükised tugevdavad kogukondlikku identiteeti, toetavad põlvkondadevahelist teadmiste ja kogemuste edasiandmist ning aitavad talletada kiriku ja koguduste tegevust kultuurilise mälu osana.

4. PASTORITE TRANSPORT
Ühiskonna koondumine tõmbekeskustesse ja regionaalne ääremaastumine kajastuvad ka kiriku teenimismudelis: enam kui pooltes EMK kogudustes ei ela pastor kohapeal, vaid sõidab teenimiseks kohale. Väikestes kogudustes ei ole pastoritöö põhi- vaid lisatöö, sest kogudustel puudub suutlikkus maksta täistööajale vastavat töötasu. Toimetulekuks vajab pastor seetõttu põhitöökohta, mille leiab suurema tõenäosusega tõmbekeskusest. Seitsme koguduse pastorid sõidavad oma kodust Tallinnas kogudust teenima enam kui 90 km kaugusele, neist kolm enam kui 200 km kaugusele (Lõuna-Eesti ja Saaremaa kogudused). Veel kolme koguduse pastorid elavad enam kui 20 km kaugusel teenimiskohast. Nimetatud kogudused vajavad vaimulikku teenimist ka ääremaastuvates piirkondades. Transporditoetus aitab säilitada vaimuliku ja kogukondliku teenimise piirkondades, kus elanikkond väheneb ja tugistruktuuride kättesaadavus on piiratud. Teenimise katkemine suurendaks sotsiaalset eraldatust. Transporditoetus panustab seega regionaalse ebavõrdsuse vähendamisse ja maapiirkondade sidususe säilitamisse, toetades Sidusa Eesti arengukava ja Kogukondliku Eesti programmi eesmärke.

5. KOGUDUSTE KRIISIVALMIDUSE TEGEVUSED
Projekti raames soetatakse elektrigeneraatorid ja vajalikud ühendustarvikud Haapsalu, Tartu, Võru, Pärnu, Viitka ja Aseri koguduste hoonetesse, et suurendada valmisolekut elektrikatkestusteks ja muudeks eriolukordadeks. Generaator võimaldab katkestuse ajal tagada hoonetes kütte, veevarustuse, valgustuse, sidevahendite laadimise ning oluliste seadmete töö. Nimetatud hooned on kogukonnas aktiivses kasutuses: lisaks jumalateenistustele toimuvad seal laste- ja noorteüritused (nt Pärnu laste suveprogramm), sotsiaalabi tegevused (nt Võrus toimetulekuraskustes perede laste suvine toitlustamine) ning kogukondlikud kokkusaamised (nt ukrainlaste koosviibimised Aseris). Generaatorite soetamine tagab hoonete tavapärase kasutuse ka elektrikatkestuste ajal ning tugevdab koguduste ja kohalike kogukondade kriisivalmidust.

6. KOGUDUSTE HOONETE REMONTTÖÖD
EMK kogudused on püüdnud järjepidevalt hoolt kanda oma kirikuhoonete eest, ent väikese liikmeskonna ja piiratud majanduslike võimaluste tõttu ei ole alati suudetud teha kõiki vajalikke töid hoonete kasutuskõlblikkuse ja pikaajalise säilimise tagamiseks. Hoonete avariiliste olukordade remont on hädavajalik, et seal saaks jätkuvalt toimuda jumalateenistused, laste- ja noortetöö, pastoraalsed nõustamised ja kogukondlikud tegevused. 2026. aastal kavandatavad hoonete remonttööd:
• Sillamäe kogudus – Hoone katusel esineb leke, mis on kahjustanud saali siseviimistlust. Kavandatud on lekkekoha parandamine ning rikutud siseviimistluse taastamine, et vältida edasist niiskuskahju ja tagada ruumide kasutuskõlblikkus. Lisaks on välistrepi sein osaliselt lagunenud ja tellised lahti, mis kujutab ohtu möödujatele; sein taastatakse ja kindlustatakse. Remonditakse ka avariiväljapääs, et tagada hoone nõuetekohane ohutus.
• Jõhvi kogudus – Katuse lekkekoht on põhjustanud siseviimistluse kahjustusi. 2026. aastal parandatakse katuse kahjustatud osa ja taastatakse siseviimistlus, et peatada hoone edasine lagunemine ning säilitada ruumide kasutusvõimalus.
• Paldiski kogudus – Tualettruum on avariilises seisukorras. Planeeritud remont tagab elementaarsete sanitaartingimuste olemasolu ja hoone kasutamise võimaluse.
• Tallinna kogudus – Kahest soojaveeboilerist üks on täielikult amortiseerunud ja välja lülitatud, teine on samuti töökindluse kaotanud. Uue, nõuetele vastava ja energiasäästliku boileri soetamine ja paigaldamine on hädavajalik, et vältida soojaveevarustuse katkemist hoones, kus tegutsevad 600-liikmeline kogudus, EMK Teoloogiline Seminar, toimuvad regulaarsed jumalateenistused, pühapäevakoolitunnid, noorteüritused ja kooriproovid, jagatakse iganädalaselt toiduabi sadadele abivajajatele ning toimuvad erinevad kogukondlikud sündmused. Uus seade aitab vähendada energiakulu ja tagab vajalikud hügieenitingimused.
• Kärsa kogudus – Ajaloolises hoones on vaja uuendada elektrisüsteem ja vahetada elektrikilp, et ennetada elektrist tulenevaid õnnetusi ning tagada hoone säilimine ja ohutu kasutamine.
• Kuressaare kogudus – Deformeerunud välisuks laseb sisse külma ja sademeid. Samuti on kahel aknal ulatuslikud mädanikukahjustused, mille kaudu pääseb niiskus konstruktsioonidesse. Planeeritud on välisukse ja kahe akna väljavahetamine, et parandada hoone soojapidavust ja vältida edasist kahjustumist.
• Kohtla-Järve kogudus – Hoones esineb liigniiskus, mis kahjustab konstruktsioone ja sisekeskkonda. Probleemi lahendamiseks rajatakse ventilatsiooniavad, et parandada õhuringlust ja vähendada niiskuskahjustuste riski.
• Reeküla kogudus – Puuküttega ahi on eksperdi hinnangul kasutuskõlbmatu (võlvikivid varisenud, kolde seinad vajavad taastamist, ahju uks on katki). Kavandatud remont taastab alternatiivkütte võimaluse, vähendab elektrikulu ning tagab hoone turvalise kütmise.
Vaimulike koolitused, töövahendite soetamine loodavatele juhtkonna ametikohtadele, jätkuv perioodiliste trükiste väljaandmine, pastorite transporditoetus, elektrikatkestusteks valmisoleku suurendamine ja hoonete avariiliste olukordade lahendamine aitavad tagada kiriku tegutsemisvõimekust, koguduste toimepidevust ja kriisivalmidust ning kogukondliku teenimise järjepidevust.

II KOGUKONDLIKU SIDUSUSE JA LÕIMUMISE TUGEVDAMINE

Projekti eesmärk on tugevdada eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste lõimumist Eesti ühiskonda ning suurendada inimeste aktiivset osalust kogukondlikus elus. Väärtuspõhise võrgustikuna panustab Eesti Metodisti Kirik oma tegevusega probleemide leevendamisse, mis Eesti ühiskonnas on jätkuvalt väljakutseteks.
Eesti Metodisti Kirik, kuhu kuulub ligikaudu 1550 inimest, toimib 24 kogudusest koosneva võrgustikuna, mis hõlmab nii eestikeelseid (11), venekeelseid (9) kui ka kaks- ja kolmkeelseid (4) kogudusi üle Eesti: Harjumaal 5, Lääne-Virumaal 4, Ida-Virumaal 5, Läänemaal 1, Järvamaal 1, Saaremaal 2, Pärnumaal 1, Tartumaal 1, Põlvamaal 2, Võrumaal 2. Kogudused paiknevad linnades, alevikes ja külades.
Muust rahvusest inimeste Eesti ühiskonda lõimumist toetatakse nii kiriku kui koguduste tasandil eri viisidel: üritustel on tagatud tõlge, võimaldades seeläbi osalust ka eesti keelt mittevaldavatel inimestel, toimib palvepartnerkoguduste süsteem eesti- ja venekeelsete koguduste koostöö edendamiseks, venekeelsetes kogudustes korraldatakse eesti keele kursusi, tutvustatakse Eesti ajalugu ja kultuuri ning kakskeelsetes kogudustes on mõlema keelegrupi liikmed kaasatud nii juhtimisse kui praktilisse teenimisse.
EMK kogudused toimivad kohalike kogukondade tugipunktidena, kus inimesed kohtuvad regulaarselt, osalevad ühistes tegevustes ning pakuvad vastastikust tuge. Iganädalane sotsiaalne kontakt aitab vähendada üksildust, sotsiaalset isolatsiooni ning tugevdab kuuluvustunnet.
Kogukonnatunnet tugevdab ka vabatahtlik panus koguduse ja kogukonna töösse. Liikmete panustamine koguduse tegevustesse on tavapärane ja soositud, hõlmates väga erinevaid valdkondi: juhtimine, vaimulik töö, hoonete ja territooriumi korrashoid, transport, toitlustus, lastetöö, noortetöö, muusika, tehnika, meedia ning sotsiaalabi. Mitmekesised rollid võimaldavad osaleda kõigil soovijatel vastavalt nende võimetele. Lisaks panustamisele on liikmetel võimalus koguduse toimimises kaasa rääkida ning ettepanekuid teha.
Kogudused toimivad laiemate kogukondlike tugipunktidena, pakkudes sotsiaalset ja vaimset tuge ka neile, kes ei kuulu koguduse liikmeskonda. Koostööd tehakse külaseltside, MTÜ-de ja kohalike ettevõtetega ning omavalitsustega. Koostöös kohalike omavalitsustega panustavad kogudused näiteks Ukraina sõjapõgenike toetamisse, noorsootöösse, vähekindlustatud perede laste toitlustamisse ning puuetega laste tugiteenustesse. Koostöö omavalitsustega on veelgi tihenenud seoses kriisivalmiduse plaanide arendamisega.
Projekti raames planeeritavad tegevused eri rahvusest inimeste lõimumise soodustamiseks Eesti ühiskonda ning vabatahtliku panuse ja kogukondliku osaluse edendamiseks:
1. KONVERENTSIDE KORRALDAMINE
Eesti Metodisti Kirikus korraldatakse 2026. aastal kaks aastakonverentsi, mis on EMK kõrgeimaks otsustavaks ja seadusandlikuks koguks. 14. märtsil Tallinnas toimunud erakorralisel aastakonverentsil valis kirik endale piiskopi. 19.–21. juunil Tallinnas toimuval aastakonverentsil valitakse kiriku juhtorganite liikmed ning kinnitatakse kiriku, koguduste ja allasutuste finants- ja tegevusaruanded. Aastakonverentsid toimivad demokraatliku osaluse ja kaasamise platvormina, kus eri piirkondade ja keelegruppide esindajad osalevad otsustusprotsessides. Selline esindatus ja ühine vastutus soodustavad eri emakeelega inimeste omavahelist suhtlust, loovad usaldust, vähendavad kogukondadevahelist distantsi ning toetavad lõimumist ühise eesmärgi nimel tegutsemise kaudu.

2. LASTE- JA NOORTETÖÖ EDENDAMINE
Eesti Metodisti Kirikus korraldatakse noortetööd eesmärgiga toetada noorte vaimulikku kasvamist ning kujunemist vastutustundlikeks ja kogukonda panustavateks inimesteks. 2026. aasta suvel toimub kaks noortelaagrit, mille eesmärk on toetada noorte vaimset tervist, ennetada riskikäitumist ning pakkuda turvalist ja toetavat keskkonda. Käsitletakse vaimse tervise ja emotsionaalse heaolu teemasid ning arutletakse stressi ja ärevusega toimetuleku üle. Laagrid (15.–19. juulil vanusele 15+ ja 22.–26. juulil vanusele 11–14) aitavad luua sõprussuhteid, arendada vaimse heaolu oskusi ning tugevdada kuuluvustunnet. Ettevalmistus ja läbiviimine toimub suuresti vabatahtliku panusena, kaasates ka noori meeskonnatöö ja korraldusoskuste arendamiseks.
Lastetöö raames viiakse läbi pühapäevakoolitunde kuues eestikeelses ja seitsmes venekeelses koguduses, korraldatakse piirkondlikke lasteprogramme, lastelaagreid ning koolitusi lastetöö tegijatele ja lapsevanematele. 20. juuli – 1. august toimub kaks lastelaagrit, kus osalevad eesti- ja venekeelsete perede ning Ukraina sõjapõgenike lapsed (kokku u 200 osalejat). Juulis toimub Pärnus kolmepäevane Lääne-Eesti lastele mõeldud programm (u 60 last), kus Piiblilugude, spordi- ja loovtegevuste kaudu toetatakse laste arengut. Vähekindlustatud perede laste osalemist toetatakse transpordi-, majutus- ja toitlustuskulude katmisega. Laagrid ja programmid toetavad laste füüsilist, sotsiaalset, kognitiivset ja loomingulist arengut.
Sügisel viiakse läbi kolm veebikoolitust lastetöö tegijatele ja lapsevanematele nutiseadmete, läbipõlemise ja emotsioonide teemal (u 80 osalejat koolituse kohta). Koolituste eesmärk on ennetada peresuhte kriise ning toetada vanemlust teadlikkuse tõstmisega laste kasvatuse teemadel.

3. NAISTETÖÖ EDENDAMINE
Eesti Metodisti Kirikus tegutseb Naiste Ühendus, mille eesmärk on toetada naisi teenimisel koguduse erinevates töövaldkondades. 2026. aastal korraldatakse naistele kaks seminari. 25. aprillil toimunud seminaril osales 50 naist vanuses 18–82, nende seas eesti, vene ja ukraina rahvusest osalejaid. Käsitleti pere-, töö- ja koguduseelu rollide tasakaalu ning vaimse tervise ja kogukondliku toe teemasid. Sügisesel seminaril keskendutakse kriisivalmidusele kodus ja koguduses, toimuvad arutelud, loeng ja praktilised töötoad. Eri rahvuste ühised tegevused ja arutelud aitavad tugevdada omavahelist suhtlust, usaldust ja kuuluvustunnet.
Projekti raames elluviidavad üritused lastele, noortele, lapsevanematele, lastega tegelevatele inimestele naistele ja kogu kirikurahvale soodustavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste omavahelist suhtlust, võimaldavad vabatahtlikku panustamist, toetavad kogukondlikku kuuluvustunnet ja lõimumist Eesti ühiskonda.

III HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE JA SOTSIAALSE EBAVÕRDSUSE VÄHENDAMINE

Projekti eesmärk on tugevdada haavatavate sihtrühmade vaimset ja sotsiaalset toimetulekut ning vähendada sotsiaalset ebavõrdsust Eestis. Selleks arendatakse kogukondlikku tugivõrgustikku, rehabilitatsiooniteenuseid ning laste arendavaid ja ennetavaid tegevusi.
Eesti Metodisti Kirik kasutab oma koguduste ja allorganisatsioonide võrgustikku ning pikaajalist kogukonnatöö kogemust, pakkudes sihipärast tuge sotsiaalselt haavatavatele sihtrühmadele. EMK allüksustena tegutsevad päevakeskus vähekindlustatud perede lastele, tugikodu puuetega lastele ning viis rehabilitatsioonikeskust alkoholi-, narko- ja teiste sõltuvusprobleemidega inimestele. Kaheksa EMK kogudust vahendavad koostöös toidupangaga toiduabi puudustkannatavatele peredele ning mitmed EMK vaimulikud teenivad ühiskonda kaplanitena vanglates ja Kaitseliidus. Lisaks pakub iga EMK vaimulik võimalust pastoraalseks vestluseks nii koguduse kui ka kogukonna liikmetele, toetades sel viisil inimeste vaimset tervist. Eakatele ja puuetega inimestele osutatakse hingehoidu kodu- ja hooldekodukülastuste kaudu. EMK erinevates vormides osutatud toetus on jõudnud ka suure hulga Ukraina sõjapõgenikeni, ületades EMK liikmeskonna koguarvu.
Projekti raames planeeritavad tegevused haavatavate sihtrühmade toetamiseks ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks:
1. HINGEHOIU KOOLITUSED KOGUKONDADE VÕIMESTAMISEKS
2026. aasta sügis-talvel korraldatakse neli piirkondlikku hingehoiu ja vaimse tervise esmaabi koolitust (Ida-Virumaal, Lõuna-Eestis, Lääne-Eestis, Harjumaal) EMK koguduste liikmetele ja kogukonna inimestele. Koolitustel antakse baasteadmisi vaimse tervise esmaabist ning tutvustatakse vaimse tervise esmaabi kohviku mudelit, mida on lihtne kogudustes rakendada. Enamikus metodisti kogudustes on pärast pühapäevast jumalateenistust kohvilaud, mis on hea võimalus inimeste omavahelisteks vestlusteks, hingeabi andmiseks ja vaimse tervise esmaabi nõustamisteks. Seda võimalust pakutakse ja reklaamitakse ka kogukondadele.
Hingehoiu baaskoolituste kaudu suurendatakse kogukondade esmatasandi vaimse tervise toetamise võimekust. Tegemist on ennetava meetmega, mis vähendab sotsiaalset isolatsiooni, toetab varajast märkamist ning aitab ennetada süvenevaid kriise. Kuna hingehoidlikud vestlused rakenduvad olemasolevasse koguduslikku struktuuri, on tegemist kuluefektiivse ja jätkusuutliku mudeliga, mis suurendab kogukondade iseseisvat toimetulekuvõimet – seda nii kriisiolukorras kui ka muul ajal.

2. REHABILITATSIOONITEENUSE ARENDAMINE
MTÜ Valge Eesti pakub Tartus rehabilitatsiooniprogrammi ja majutusteenust kinnipidamisasutustest vabanenud ning sõltuvusprobleemidega inimestele, kellel puudub vabanemise järel elukoht, töö ja piisav toimetulekutugi, mistõttu on neil suur risk sattuda tagasi varasemate elumustrite juurde. MTÜ tegevus toetab haavatavate sihtrühmade taaslõimumist, vähendab korduvkuritegevuse ja sõltuvusprobleemide riski ning aitab ennetada sotsiaalset tõrjutust. Tõhusam rehabilitatsioon vähendab pikaajalisi sotsiaalkulusid ning toetab turvalisemat ja sidusamat ühiskonda.
Projekti rahastuse abil trükitakse teavikuid MTÜ tegevuse tutvustamiseks, mida levitatakse vanglates kaplanite vahendusel. Rehabilitatsiooniprogrammis osalejatele korraldatakse kaks väljasõitu, et toetada nende sotsiaalset kohanemist ja taaslõimumist ühiskonda. Selleks, et tõsta organisatsiooni võimekust veelgi efektiivsemalt programmis osalejate toetamiseks, suunatakse MTÜ töötaja hingehoiu süvakoolitusele.

3. VÄHEKINDLUSTATUD PEREDE LASTE SUVELAAGER
MTÜ Lastekeskus Tähetorn tegeleb Tallinnas puudustkannatavate perede lastega pakkudes neile toitlustust, riideid, hügieenitarbeid, õpiabi ja vaba aja sisustamise võimalusi. Käesoleval aastal teenusel olevast 30 lapsest on 13 eesti, 11 vene keelt kõnelevatest peredest ja 6 Ukraina sõjapõgenikku. Lapsed on suunatud päevakeskuse teenusele kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate poolt. Kui igapäevane elu lastekeskuses on keskendunud õpitulemustele, siis suvelaagris (29.06–3.07) saavad lapsed turvalises ja arendavas keskkonnas mängida, puhata, suhelda ning osaleda spordi-, loov- ja käelistes tegevustes. Laagris käsitletakse läbi vestluste ja mänguliste tegevuste laste jaoks olulisi teemasid, nagu suhted, emotsioonide juhtimine, turvaline käitumine ja eneseareng. Sotsiaalsete oskuste kujundamise ja eneseteadlikkuse tõstmise kaudu ennetatakse riskikäitumist, toetatakse laste igapäevast toimetulekut, vähendatakse hariduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ning toetatakse eri keele- ja kultuuritaustaga laste lõimumist.
Projekti tegevused toetavad haavatavate sihtrühmade vaimset ja sotsiaalset toimetulekut, edendavad taaslõimumist ja kogukondlikku kaasatust ning aitavad seeläbi vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja tõrjutust ühiskonnas.

Eelarve projekt kululiikide kaupa: Eelarve on Lisas nr 1.
Taotletav summa: 60 000 eurot

Toetuse kasutamise eeldatav tulemus
Projekti elluviimise tulemusena tugevneb Eesti Metodisti Kiriku kui üle-eestilise kogukonnavõrgustiku võimekus panustada Eesti ühiskonna sidususse ja kriisikindlusesse. Planeeritud tegevuste elluviimine toetab kiriku toimepidevust, suurendab kiriku ja koguduste juhtimisvõimekust ja kriisivalmidust ning parandab haavatavatele sihtrühmadele pakutavate teenuste järjepidevust.
Vaimulike koolituste tulemusena suureneb 2026. aastal vähemalt 60 vaimuliku ja koguduste võtmeisiku pädevus kriisivalmiduse, kogukonna toetamise ja valeinfo ennetamise valdkonnas. Koolituste kaudu uuendatakse ja harjutatakse läbi kiriku kriisiplaan, mis parandab 24 koguduse valmisolekut tegutseda kogukondliku tugipunktina ning toetada kohalikke elanikke koostöös omavalitsuste ja teiste kriisivõrgustike partneritega nii tava- kui kriisiolukorras, suurendades kogukondade vastupanuvõimet.
Piirkondlikud hingehoiu koolitused suurendavad koguduste ja kogukonnaliikmete teadlikkust vaimse tervise esmaabist. Koolitused loovad eeldused selleks, et pühapäevaste kogunemiste raames kujuneb välja regulaarne ja kättesaadav esmatasandi hingehoidlik tugi kõigis EMK kogudustes. See parandab varajast märkamist, vähendada sotsiaalset isolatsiooni, suurendada kogukondade iseseisvat toimetulekuvõimet ning vähendada survet avalikele sotsiaal- ja tervishoiuteenustele varajase märkamise ja ennetava toe kaudu.
Aastakonverentside läbiviimine, millest võtab osa kokku ligikaudu 180 inimest, tugevdab demokraatlikku otsustusprotsessi ja liikmete kaasatust. Kõigi koguduste esindatus otsustuskogus toetab juhtimise läbipaistvust ja usaldust kiriku juhtkonna vastu ning arendab eri piirkondade ja keelegruppide vahelist koostööd. See parandab organisatsiooni strateegilist juhtimisvõimekust ja suurendab liikmete teadlikkust ning osalust kiriku arengusuundade kujundamisel.
Armulauakomplektide soetamine tagab usuliste talituste väärika läbiviimise kodu- ja haiglakülastustel, võimaldades teenida haigeid ja eakaid inimesi nende viibimiskohas. Töövahendite soetamine kiriku juhtkonna loodavatele ametikohtadele võimaldab tagada juhtimisülesannete professionaalse ja efektiivse täitmise.
Pastorite transpordikulude kompenseerimise tulemusena säilib regulaarne vaimulik teenimine kõigis 24 koguduses. Seeläbi säilib kogukondlik tegevus ja tugistruktuur ka väiksemates ja ääremaastuvates piirkondades, aidates vähendada regionaalset ebavõrdsust ning tagades inimestele võrdse ligipääsu kogukondlikule ja sotsiaalsele toele sõltumata elukohast.
Perioodiliste trükiste väljaandmine tagab kiriku õpetuse, tegevuste ja väärtuste järjepideva ning dokumenteeritud kajastamise. Ajakiri Koduteel jõuab ligikaudu 160 tellijani ning selle sisu on viitega veebikeskkonnas kättesaadav laiemale huviliste ringile, aidates talletada kiriku mõtte- ja tegevuslugu ning toetades kogukondlikku identiteeti. Väljaande Päevasõna paberversioon jõuab ligikaudu 700 lugejani ning veebiversioonid ligikaudu 1400 lugejani, pakkudes regulaarset vaimulikku ja väärtuspõhist mõtisklusmaterjali, mis toetab igapäevast toimetulekut ja isiklikku arengut. Trükiste levitamine vanglates kaplanite kaudu toetab taasühiskonnastamist ning aitab vähendada sotsiaalset tõrjutust.
Sotsiaalhoolekande valdkonnas loob MTÜ Valge Eesti rehabilitatsiooniprogramm eeldused igal aastal kümnekonna inimese edukaks taaslõimumiseks ühiskonda, vähendades korduvkuritegevuse ja sõltuvusprobleemide riski ning toetades inimeste naasmist tööturule ja kogukonnaellu. Teavitusmaterjali abil suureneb sihtrühma teadlikkus pakutavast toest ning paraneb abivajajate jõudmine teenusele. Välisõitude kaudu avardub osalejate sotsiaalne kogemusruum, tugevnevad suhtlemisoskused ja ühiskondlik orientatsioon, mis toetab edukat taaslõimumist. Hingehoiu koolitus suurendab töötaja pädevust pakkuda professionaalset, eetilist ja järjepidevat tuge, parandades rehabilitatsiooniprotsessi kvaliteeti ja tulemuslikkust.
MTÜ Lastekeskus Tähetorn pakub regulaarset tuge vähemalt 30 lapsele eri keele- ning kultuuritaustaga peredest. Suvelaagri läbiviimine toetab nende laste sotsiaalsete oskuste arengut, eesti keele praktiseerimist ning turvalise kuuluvustunde kujunemist.
Laste- ja noortetöö tegevustes osaleb suviste laagrite ja programmide kaudu kokku ligikaudu 310 last ja noort üle Eesti ning veebikoolitustel lapsevanematele ja lastetöö tegijatele ligikaudu 240 inimest. Koolituste abil suureneb laste- ja noortetöö tegijate ning lapsevanemate pädevus märgata varakult vaimse tervise muresid, toetada laste emotsionaalset arengut ning kujundada turvalist ja toetavat kasvukeskkonda. Suvised laagrid arendavad laste ja noorte sotsiaalseid oskusi, meeskonnatöö- ja suhtlemisvõimet, tugevdavad enesekindlust ning kujundavad vastutustunnet. Turvalises ja väärtuspõhises keskkonnas osalemine vähendab üksildustunnet ja riskikäitumise ohtu ning tugevdab kuuluvustunnet kogukonda. Eri keele- ja kultuuritaustaga laste ja noorte ühistegevused loovad keskkonna, kus kujunevad ühised kogemused, väärtusruum ja kuuluvustunne Eesti ühiskonda.
Naisetöö seminaridel osaleb kokku ligikaudu 100 naist eri vanuse- ja rahvusgruppidest. Seminarid tugevdavad põlvkondadevahelisi suhteid, suurendavad naiste valmisolekut panustada koguduse ja kogukonna teenimisse ning parandavad teadlikkust kriisivalmiduse ja vaimse tervise teemadel.
Koguduste hoonete remonditööde tulemusena paraneb üheksa koguduse hoone kasutusohutus. Lekete kõrvaldamine, elektrisüsteemide uuendamine, kütteseadmete parandamine ja avariiliste olukordade likvideerimine tagavad, et hoonetes saavad jätkuda jumalateenistused, laste- ja noortetöö, sotsiaalabi jagamine ning kogukondlikud kohtumised. Paranenud taristu tagab teenuste järjepidevuse sadadele kasutajatele nädalas.
Elektrigeneraatorite soetamine kuuele kogudusele suurendab valmisolekut toime tulla elektrikatkestuste ja muude kriisiolukordadega. Seeläbi säilib hoonetes võimalus tagada küte, veevarustus, sidevahendite laadimine ja kogukondlike tegevuste jätkumine ka eriolukorras. Paraneb koguduste võimekus toetada kohalikke elanikke kriisi ajal.
Kokkuvõttes toob projekt kaasa koguduste organisatsioonilise võimekuse kasvu, tugevdab sotsiaalset sidusust ning parandab enam kui 1500 kirikuliikme ja tuhandete kogukonnaliikmete ligipääsu vaimsele, sotsiaalsele ja kogukondlikule toele. Projekt aitab tugevdada Eesti kodanikuühiskonda, suurendades vabatahtlikku panust, kogukondade iseseisvat toimevõimet ning nende valmisolekut tegutseda kriisiolukordades. Elluviidavad tegevused toetavad eri emakeelega ja kultuuritaustaga inimeste aktiivset osalemist Eesti kodanikuühiskonnas, tugevdades nende kuuluvustunnet, vastutustunnet ja panust ühisesse väärtusruumi. Sellega aidatakse vähendada sotsiaalset eraldatust, suurendada vastastikust usaldust ning tugevdada Eesti ühiskonna sidusust ja vastupanuvõimet. Projekti tegevuste elluviimine loob pikaajalise mõju, tugevdades olemasolevaid toimivaid struktuure ning suurendades kogukondade iseseisvat suutlikkust oma liikmeid ja kohalikke elanikke toetada.

LISA:
Lisa 1 Taotleja eelarve projekt

Käesolevaga kinnitan, et:
1. esitatud andmed on õiged;
2. taotlejal ei ole maksuvõlga riiklike ja kohalike maksude osas või see on ajatatud ning maksed on tasutud kokkulepitud ajakava järgi;
3. taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
4. taotleja ei ole viimase seitsme kalendriaasta jooksul rikkunud toetuse andjaga sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingu ega projektipõhise toetuse määramise otsuse tingimusi ja tal ei ole avalike rahaliste vahendite osas tagasimaksete võlga;
5. taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust;
6. taotleja juhtorgani liiget ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase, avaliku korra, riigi julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest või kui teda on karistatud, siis on ta karistusandmed karistusregistrist kustutatud.


Taotluse esitaja nimi: Robert Tšerenkov
Kuupäev: 16. mai 2026
Allkiri: (allkirjastatud digitaalselt)