Eesti täiendatud seisukoht Euroopa Liidu kaitsevalmiduse koondpaketi (Omnibus V) kohta

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 19.05.2026 nr 5-10/25/8-5

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 21. mai 2026. a istungile Eesti täiendatud seisukoha Euroopa Liidu kaitsevalmiduse koondpaketi (Omnibus V) kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Seletuskiri

POE

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

. mai 2026. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti täiendatud seisukoht Euroopa kaitsevalmiduse koondpaketi (Omnibus V) kohta

1. Kiita heaks järgmine kaitseministri esitatud täiendatud seisukoht määruse eelnõu

COM(2025) 821 kohta:

1.1. Eesti toetab Euroopa Liidu kaitsevalmiduse koondpaketi (Omnibus V) osas saavutatud

kokkulepet. Saame kokkuleppe huvides toetada võimalust kohaldada

kaitsevalmidusprojektide loamenetlustes loa andmist vaikimisi, eelistatavalt koos

tingimustega, mis annavad liikmesriikidele õiguse jätkuvalt välistada haldusorgani

vaikimisi heakskiidu põhimõtte kohaldamist teatavat liiki menetluste puhul ning

tagavad loataotluse menetlemiseks piisava menetlusaja.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohta.

3. Kaitseministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukoht teatavaks huvirühmadele, kes olid

kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud

seisukoht Riigikogu juhatusele ning teha seisukoht teatavaks Eestist valitud Euroopa

Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja

Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

SELETUSKIRI

Eesti täiendatud seisukoht Euroopa Liidu kaitsevalmiduse koondpaketi (Omnibus V)

kohta

Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 17. juunil 2025. a Euroopa Parlamendile ja nõukogule

kaitsevalmiduse koondpaketi ehk nn Omnibus V. Koondpaketis sisalduvad ettepanekud

jagunevad viieks õiguslikuks algatuseks eesmärgiga toetada kaitsevalmiduse tõstmist,

ühtlustades, lihtsustades ja muutes paindlikumaks Euroopa Liidu (edaspidi EL) kaitsehangete,

kaitsevalmidusprojektide loamenetluste ja muid kaitsetööstusega seotud protsesse.

Kaitsevalmiduse koondpakett vastab otseselt Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta

üleskutsele Euroopa Komisjonile kiirendada tööd oluliste õigus- ja haldusraamistike

lihtsustamisel kaitsevalmiduse seisukohast. Kaitsevalmiduse koondpakett kajastab Euroopa

kaitsevalmiduse valges raamatus sätestatud prioriteete ning seisukohta, et EL-i kehtivat

rahuajaks loodud regulatiivset raamistikku tuleb kohandada, võimaldamaks kiiret võimete

arendamist ja kasutuselevõttu, mis vastaks muutunud julgeolekuolukorra vajadustele.

Eesti seisukohad koondpaketi kohta kinnitati 18. septembril 2025. a Vabariigi Valitsuse istungil.

Pärast seisukohtade kinnitamist Vabariigi Valitsuses said seisukohad heakskiidu Riigikogu

Riigikaitsekomisjonis 22. septembril ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis

26. septembril 2025. a.

Nõukogus lepiti Euroopa Parlamendiga (EP) läbirääkimiste alustamiseks mandaat kokku

26.11.2025. Nõukogu ja EP läbirääkimistel on ühe olulise küsimusena seni lahendamata

kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamisega seotud ettepanek kohaldada

kaitsevalmidusprojektide loamenetlustes vaikimisi heakskiitu (loa andmine vaikimisi). Nõukogu mandaat näeb ette, et kui ühtne kontaktpunkt ei ole teavitanud projektiarendajat

loamenetluse tulemusest ette nähtud tähtaja jooksul, loetakse kõik taotlusega hõlmatud load

automaatselt antuks. Vastavalt nõukogu mandaadile ei kehtiks loa andmine vaikimisi

põhjendatud juhtudel, kui on tõendatud usutav ja tõsine oht inimeste tervisele, töötajate

ohutusele, riigi julgeolekule või keskkonnale. EP ettepaneku alusel ei rakenduks loa andmine

vaikimisi, kui asjaomase liikmesriigi riiklik õigussüsteem on nende menetluste puhul

haldusorgani vaikiva heakskiidu põhimõtte kohaldamine välistanud. Läbirääkimised nõukogu

ja EP vahel ja komisjoni osalusel jätkuvad, lõplikku kompromissi ei ole veel teada.

Kuna Eesti toetab üldiselt kaitsevalmiduse koondpaketi eesmärke, siis oleme kokkuleppe

huvides valmis toetama läbirääkimistel saavutatud kompromissi, kuid see omakorda nõuab

algsete heakskiidetud seisukohtade muutmist.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Kaitseministeeriumi Euroopa Liidu ja

NATO osakonna nõunik. Valdkonna eest vastutav asekantsler Kaitseministeeriumis on

kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Sukles ([email protected]).

1. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Kaitsevalmiduse koondpaketi läbirääkimistel olid keskseteks teemadeks kaitsealaste

riigihangete lihtsustamine ja kiirendamine, kaitseotstarbeliste toodete liidusiseseid vedusid

puudutavate režiimide harmoniseerimine, aruandluskohustuste vähendamine ning piiriülese

koostöö edendamine ja selle kasvu toetamine.

Kaitsevalmiduse koondpaketi üheks osaks on ettepanek EP ja nõukogu direktiiviks seoses

kaitseotstarbeliste toodete ELi-siseste vedude lihtsustamise ning julgeoleku- ja kaitsealaste

hangete lihtsustamisega (COM(2025) 823 final). Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete osas

olid läbirääkimistel olulisemateks küsimusteks direktiivis 2009/81/EÜ sätestatud hangete

piirmäärade tõstmine, et liikmesriigid saaksid suunata ressursid eelkõige strateegiliselt

olulistele hangetele ning vähendada väiksemate hangete halduskoormust. Nõukogu mandaadis

sisalduva kompromissi tulemusel ei kohaldata direktiivi täismahus menetlusnõudeid enam

väiksemamahulistele hangetele kuni 3 000 000 eurot (hetkel kehtiv piirmäär 443 000 eurot),

mis võimaldab selliseid lepinguid sõlmida kiiremini ja lihtsustatud korras. Samuti luuakse

võimalus rakendada kaitse- ja julgeolekuhangetes tavahangete direktiivide lihtsustavaid

vahendeid nagu dünaamilised hankesüsteemid, Euroopa ühtne hankedokument ja

innovatsioonipartnerlus. Muudatused on kooskõlas Eesti seisukohaga, kuigi oleksime

eelistanud madalamaid rahvusvaheliste hangete piirmäärasid (kuni 900 000 eurot), säilitamaks

tasakaalu avatud konkurentsiga. Kuna ka EP toetab madalamaid piirmäärasid, on tõenäoline, et

lõplik kompromiss kujuneb alla 3 000 000 euro.

Kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste osas olid läbirääkimistel

olulisemateks küsimusteks sertifitseeritud ettevõtjate kaupade ja teenuste siseturul liikumise

lihtsustamine ja üldiste veolubade kohaldamisala laiendamine. EP soovib säilitada komisjoni

ettepanekus sisalduva lähenemise, mille kohaselt nähakse liidusiseste vedude režiimide

harmoniseerimiseks ette delegeeritud aktide kasutamine. Nõukogu mandaat seevastu näeb ette

direktiivi rakendamise toetamiseks koordineerimisrühma loomise, mille roll oleks nõuandev.

Koordineerimisrühm toetaks kaitseotstarbeliste toodete veolitsentside ühtlustamist,

hõlbustades parimate tavade vahetamist lubade andmise ja järelevalveasutuste vahel ning

käsitledes direktiivi rakendamise ja praktilise kohaldamisega seotud küsimusi. Eesti eelistab

harmoniseerimiseks delegeeritud aktide kasutamist, kuna see võimaldaks ühtlustamist

tõhusamalt ja ühtsemalt tagada. Samas oleks ka koordineerimisrühma loomine kooskõlas Eesti

eesmärgiga toetada liikmesriikide vahelist koostööd ning edendada ühtlustatud lähenemist

direktiivi rakendamisel. Seega on mõlemad lähenemised üldjoontes kooskõlas Eesti

seisukohaga.

Lisaks hõlmab kaitsevalmiduse koondpakett ettepanekut EP ja nõukogu määruseks

(COM(2025) 822 final), millega nähakse ette Euroopa Kaitsefondi (EDF) määruse sätete

laiendamist. Olulisemateks küsimusteks oli toodete testimistegevuste toetamine kolmandates

riikides, sealhulgas Ukrainas, tehes vastavad kulud EDF-is toetuskõlbulikuks. Samuti oli

läbirääkimistel oluline hindamiskriteeriumite lihtsustamine ja kaasrahastavate liikmesriikidele

arendusprojektide tulemuste juurdepääsu õiguste andmine. Muudatused on kooskõlas Eesti

seisukohaga.

Kaitsevalmiduse koondpaketi üheks osaks on ettepanek EP ja nõukogu määruseks

kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise kohta (COM(2025) 821 final). Eelnõu

läbirääkimistel olid kaitsevalmidusprojektide loamenetluse osas olulisemateks küsimusteks

EL-i üleste menetlustähtaegade kehtestamine ja loamenetluse tulemuse vaikimisi lõplikult

otsustatuks lugemine (loa andmine vaikimisi), kui asjakohane haldusorgan ei tee

projektiarendaja taotluse osas etteantud tähtaja jooksul positiivset või negatiivset otsust.

Lõplikku kompromissi täna veel saavutatud ei ole, arutelud EP ja nõukogu vahel jätkuvad.

Nõukogus kokkulepitud seisukoht näeb ette, et kui ühtne kontaktpunkt ei ole teavitanud

projektiarendajat loamenetluse tulemusest ette nähtud tähtaja jooksul, loetakse kõik taotlusega

hõlmatud load automaatselt antuks (vaikimisi heakskiit). Vastavalt nõukogu mandaadile ei

kehtiks loa andmine vaikimisi vaid põhjendatud juhtudel, kui on tõendatud usutav ja tõsine oht

inimeste tervisele, töötajate ohutusele, riigi julgeolekule või keskkonnale. Nõukogus

kokkuleppe saavutamisel toetasime kompromissi, aga Eesti tegi avalduse, kus esitasime

vastavalt heakskiidetud Eesti seisukohtadele vastuseisu loamenetluses projektiarendajale

taotletava loa vaikimisi andmisele.

EP ettepaneku alusel ei rakenduks vaikimisi heakskiit, kui asjaomase liikmesriigi õiguskord on

vastavate loamenetluste puhul haldusorgani vaikiva heakskiidu põhimõtte välistanud. Praeguse

teadmise kohaselt võib lisaks tulla täiendus vajadusest teavitada komisjoni kindlaksmääratud

tähtajaks nende välistuste aktiveerimiseks. Eesti õiguses on vastav välistus olemas

loamenetlusete puhul näiteks kemikaaliseaduses, relvaseaduses, lõhkeainematerjaliseaduses.

Täiendavalt on vastav välistus ehitusseadustiku osas lisatud eelnõu SE 743 paketti ning

lisatakse looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 612 SE

või atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seaduse 861 SE juurde, et lisada vastav välistus ka keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse ja

tööstusheite seadusesse.

Seletuskirja koostamise ajal ei ole veel teada nõukogu ja EP vahelise kompromissteksti detaile,

aga ootus on, et mõlemapoolselt tehakse järeleandmisi. Selleks, et võimaldada Eesti esindajal

kompromissi toetada ning hoida ära vajadus kaitsevalmiduse paketile vastu hääletada, on

esialgse seisukoha osas loamenetluse vaikiva heakskiidu osas ette valmistatud paindlikum

seisukoht, mis lähtub Eesti huvidest ja arvestab läbirääkimiste seniseid arutelusid.

2. Eesti seisukoht ja selle põhjendus

2.1. Eesti toetab Euroopa Liidu kaitsevalmiduse koondpaketi (Omnibus V) osas

saavutatud kokkulepet. Saame kokkuleppe huvides toetada võimalust kohaldada

kaitsevalmidusprojektide loamenetlustes loa andmist vaikimisi, eelistatavalt koos

tingimustega, mis annavad liikmesriikidele õiguse jätkuvalt välistada haldusorgani

vaikimisi heakskiidu põhimõtte kohaldamist teatavat liiki menetluste puhul ning

tagavad loataotluse menetlemiseks piisava menetlusaja.

Selgitus: EP ja nõukogu määruse eelnõus kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise

kohta nähakse ette, et kaitsevalmidusprojektide loamenetluses loetakse luba vaikimisi antuks,

kui loa andja ei ole loa andmiseks määratud tähtaja jooksul teavitanud projektiarendajat

loamenetluse tulemusest.

Ühtne loamenetluste kestuse tähtaeg on seni kokku leppimata: nõukogu kompromiss sisaldas

tähtaega 45 tööpäeva alates loataotluse esitamisest, lisaks veel erijuhtudel ajapikendus kuni 65

tööpäeva, samas kui EP kindel seisukoht on lühemad tähtajad tööpäevade arvestuses, vastavalt

42 päeva koos võimaliku ajapikendusega 58 tööpäeva. Eestile on pakutud loamenetluste

tähtajad põhimõtteliselt vastuvõetavad ja need on võrreldava kestusega kehtivas õiguses

sätestatud tähtaegadega, kuid keerulisemate juhtumite menetlemise erisused ei pruugi olla

piisavalt arvesse võetud. Näiteks on relvaseaduse alusel tegevuslubade menetlustähtaeg 80+60

tööpäeva, kusjuures loa andmine eeldab projektiarendajast ettevõtja usaldusväärsuse

kontrollimiseks rahvusvahelist koostööd, mis on ajamahukas. Selles tulenevalt on väga oluline,

et määruse eelnõus oleks liikmesriigile ette nähtud õigus jätta vaikimisi heakskiidu regulatsioon

erandlikel juhtudel kohaldamata.

Nõukogu kompromiss nägi ette, et vaikimisi heakskiit ei kehtiks põhjendatud juhtudel, kui on

tõendatud usutav ja tõsine oht inimeste tervisele, töötajate ohutusele, riigi julgeolekule või

keskkonnale. EP soovib aga võimaldada liikmesriikidel, kelle õiguskord on teatud menetluste

puhul haldusorgani vaikiva heakskiidu põhimõtte välistanud, pärast komisjoni teavitamist seda

mitte rakendada, samas kui teistele riikidele erandeid ette ei nähtaks.

Meie selge eelistus on, et lõplik lahendus sisaldaks võimalust vaikiva heakskiidu põhimõtte

välistamiseks liikmesriigi õiguses, kuna Eestis on juba kõnealune välistus kemikaaliseaduses,

relvaseaduses ja lõhkeainematerjaliseaduses ning vastavasisuline välistus on kavandatud ka

ehitusseadustikku eelnõu SE 743 raames ja keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse ja

tööstusheite seadusesse eelnõu 612 SE või 861 SE raames. Keskkonnaload ja kompleksload

erinevad lihtsatest registreeringutest. Nii ehituslubade kui ka keskkonnakaitselubade puhul ei

ole kõrvaltingimused erand, vaid tihti loa keskne osa. Luba ei anna üksnes abstraktset õigust

tegevust alustada, vaid määrab konkreetse tegevuse lubatud mahu, tehnilised ja

keskkonnakaitselised või ehituslikud tingimused sh seire või ekspertiisikohustused. Samuti

määratakse keskkonnakaitselubadel heite piirväärtused, seirenõuded, aruandluskohustused

ning muud tegevuse õiguspärasuse seisukohalt olulised nõuded. Kui luba loetakse antuks

vaikimisi selle kohta haldusakti vormistamata, ei ole selge, millise sisuga on luba ja millistel

tingimustel tegevus toimub. Eesti seisukoht oli nõukogu läbirääkimistel, et kuigi toetame menetlustoimingu vaikimisi

sooritatuks lugemist, kui kaasatud haldusorgan ei ole talle antud tähtaja jooksul arvamust

avaldanud või muul viisil reageerinud, siis ei saa me nõustuda kogu loamenetluse tulemuse

vaikimisi lõplikult otsustatuks lugemisega. Kompromissi heakskiitmisel esitas Eesti selle kohta

avalduse.

Eesti jaoks on EL-i kaitsevalmiduse tõstmine prioriteet ning toetame paketi üldist eesmärki

lihtsustada kaitsehangete, kaitsevalmidusprojektide loamenetluste ja kaitsetööstusega seotud

protsesse EL-is. Samuti tuleb arvestada, et koondpaketi lõplik heakskiit toimub kvalifitseeritud

häälteenamusega, mis võib kaasa tuua olukorra, et peame lõpuks leppima kompromissiga, mis

ei ole meie esimene eelistus. Selle tõttu tuleks vastuhääletamise vältimiseks pehmendada

esialgselt seisukohta, mis menetluse tulemusel vaikimisi loa andmise välistas, ning lõpliku

kompromissi leidmise huvides nõustuda antud paketi kontekstis ja üksnes

kaitsevalmidusprojektide puhul ka vaikimisi heakskiidu kohaldamisega loamenetluse

lõppotsuste tegemisel. Kaitsevalmidusprojektid on määruses defineeritud kui tegevused,

investeeringud ja meetmed, mille peamine eesmärk on ühe või mitme liikmesriigi

kaitsevalmiduse suurendamine, sealhulgas läbi kaitsetööstuse arendamise. Samas rõhutame, et

see ei saa muutuda pretsedendiks tulevaste EL-i õigusaktide puhul.

Kui lõplikus tekstis ei sisaldu võimalust arvestada liikmesriikide õiguskorras kehtiva vaikimisi

loa andmise põhimõtte vältimisega, siis toob see eelduslikult kaasa vajaduse teha vastav

muudatus mitmes eelnimetatud ja välistust sisalduvas seaduses.

3. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Seisukohad on kooskõlastatud Kliimaministeeriumiga, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga, Justiits- ja Digiministeeriumiga ning teiste

ministeeriumitega ELi koordinatsioonikogus.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

. mai 2026. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti täiendatud seisukoht Euroopa kaitsevalmiduse koondpaketi (Omnibus V) kohta

1. Kiita heaks järgmine kaitseministri esitatud täiendatud seisukoht määruse eelnõu

COM(2025) 821 kohta:

1.1. Eesti toetab Euroopa Liidu kaitsevalmiduse koondpaketi (Omnibus V) osas saavutatud

kokkulepet. Saame kokkuleppe huvides toetada võimalust kohaldada

kaitsevalmidusprojektide loamenetlustes loa andmist vaikimisi, eelistatavalt koos

tingimustega, mis annavad liikmesriikidele õiguse jätkuvalt välistada haldusorgani

vaikimisi heakskiidu põhimõtte kohaldamist teatavat liiki menetluste puhul ning

tagavad loataotluse menetlemiseks piisava menetlusaja.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohta.

3. Kaitseministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukoht teatavaks huvirühmadele, kes olid

kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud

seisukoht Riigikogu juhatusele ning teha seisukoht teatavaks Eestist valitud Euroopa

Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja

Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

SELETUSKIRI

Eesti täiendatud seisukoht Euroopa Liidu kaitsevalmiduse koondpaketi (Omnibus V)

kohta

Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 17. juunil 2025. a Euroopa Parlamendile ja nõukogule

kaitsevalmiduse koondpaketi ehk nn Omnibus V. Koondpaketis sisalduvad ettepanekud

jagunevad viieks õiguslikuks algatuseks eesmärgiga toetada kaitsevalmiduse tõstmist,

ühtlustades, lihtsustades ja muutes paindlikumaks Euroopa Liidu (edaspidi EL) kaitsehangete,

kaitsevalmidusprojektide loamenetluste ja muid kaitsetööstusega seotud protsesse.

Kaitsevalmiduse koondpakett vastab otseselt Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta

üleskutsele Euroopa Komisjonile kiirendada tööd oluliste õigus- ja haldusraamistike

lihtsustamisel kaitsevalmiduse seisukohast. Kaitsevalmiduse koondpakett kajastab Euroopa

kaitsevalmiduse valges raamatus sätestatud prioriteete ning seisukohta, et EL-i kehtivat

rahuajaks loodud regulatiivset raamistikku tuleb kohandada, võimaldamaks kiiret võimete

arendamist ja kasutuselevõttu, mis vastaks muutunud julgeolekuolukorra vajadustele.

Eesti seisukohad koondpaketi kohta kinnitati 18. septembril 2025. a Vabariigi Valitsuse istungil.

Pärast seisukohtade kinnitamist Vabariigi Valitsuses said seisukohad heakskiidu Riigikogu

Riigikaitsekomisjonis 22. septembril ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis

26. septembril 2025. a.

Nõukogus lepiti Euroopa Parlamendiga (EP) läbirääkimiste alustamiseks mandaat kokku

26.11.2025. Nõukogu ja EP läbirääkimistel on ühe olulise küsimusena seni lahendamata

kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamisega seotud ettepanek kohaldada

kaitsevalmidusprojektide loamenetlustes vaikimisi heakskiitu (loa andmine vaikimisi). Nõukogu mandaat näeb ette, et kui ühtne kontaktpunkt ei ole teavitanud projektiarendajat

loamenetluse tulemusest ette nähtud tähtaja jooksul, loetakse kõik taotlusega hõlmatud load

automaatselt antuks. Vastavalt nõukogu mandaadile ei kehtiks loa andmine vaikimisi

põhjendatud juhtudel, kui on tõendatud usutav ja tõsine oht inimeste tervisele, töötajate

ohutusele, riigi julgeolekule või keskkonnale. EP ettepaneku alusel ei rakenduks loa andmine

vaikimisi, kui asjaomase liikmesriigi riiklik õigussüsteem on nende menetluste puhul

haldusorgani vaikiva heakskiidu põhimõtte kohaldamine välistanud. Läbirääkimised nõukogu

ja EP vahel ja komisjoni osalusel jätkuvad, lõplikku kompromissi ei ole veel teada.

Kuna Eesti toetab üldiselt kaitsevalmiduse koondpaketi eesmärke, siis oleme kokkuleppe

huvides valmis toetama läbirääkimistel saavutatud kompromissi, kuid see omakorda nõuab

algsete heakskiidetud seisukohtade muutmist.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Kaitseministeeriumi Euroopa Liidu ja

NATO osakonna nõunik. Valdkonna eest vastutav asekantsler Kaitseministeeriumis on

kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Sukles ([email protected]).

1. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Kaitsevalmiduse koondpaketi läbirääkimistel olid keskseteks teemadeks kaitsealaste

riigihangete lihtsustamine ja kiirendamine, kaitseotstarbeliste toodete liidusiseseid vedusid

puudutavate režiimide harmoniseerimine, aruandluskohustuste vähendamine ning piiriülese

koostöö edendamine ja selle kasvu toetamine.

Kaitsevalmiduse koondpaketi üheks osaks on ettepanek EP ja nõukogu direktiiviks seoses

kaitseotstarbeliste toodete ELi-siseste vedude lihtsustamise ning julgeoleku- ja kaitsealaste

hangete lihtsustamisega (COM(2025) 823 final). Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete osas

olid läbirääkimistel olulisemateks küsimusteks direktiivis 2009/81/EÜ sätestatud hangete

piirmäärade tõstmine, et liikmesriigid saaksid suunata ressursid eelkõige strateegiliselt

olulistele hangetele ning vähendada väiksemate hangete halduskoormust. Nõukogu mandaadis

sisalduva kompromissi tulemusel ei kohaldata direktiivi täismahus menetlusnõudeid enam

väiksemamahulistele hangetele kuni 3 000 000 eurot (hetkel kehtiv piirmäär 443 000 eurot),

mis võimaldab selliseid lepinguid sõlmida kiiremini ja lihtsustatud korras. Samuti luuakse

võimalus rakendada kaitse- ja julgeolekuhangetes tavahangete direktiivide lihtsustavaid

vahendeid nagu dünaamilised hankesüsteemid, Euroopa ühtne hankedokument ja

innovatsioonipartnerlus. Muudatused on kooskõlas Eesti seisukohaga, kuigi oleksime

eelistanud madalamaid rahvusvaheliste hangete piirmäärasid (kuni 900 000 eurot), säilitamaks

tasakaalu avatud konkurentsiga. Kuna ka EP toetab madalamaid piirmäärasid, on tõenäoline, et

lõplik kompromiss kujuneb alla 3 000 000 euro.

Kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste osas olid läbirääkimistel

olulisemateks küsimusteks sertifitseeritud ettevõtjate kaupade ja teenuste siseturul liikumise

lihtsustamine ja üldiste veolubade kohaldamisala laiendamine. EP soovib säilitada komisjoni

ettepanekus sisalduva lähenemise, mille kohaselt nähakse liidusiseste vedude režiimide

harmoniseerimiseks ette delegeeritud aktide kasutamine. Nõukogu mandaat seevastu näeb ette

direktiivi rakendamise toetamiseks koordineerimisrühma loomise, mille roll oleks nõuandev.

Koordineerimisrühm toetaks kaitseotstarbeliste toodete veolitsentside ühtlustamist,

hõlbustades parimate tavade vahetamist lubade andmise ja järelevalveasutuste vahel ning

käsitledes direktiivi rakendamise ja praktilise kohaldamisega seotud küsimusi. Eesti eelistab

harmoniseerimiseks delegeeritud aktide kasutamist, kuna see võimaldaks ühtlustamist

tõhusamalt ja ühtsemalt tagada. Samas oleks ka koordineerimisrühma loomine kooskõlas Eesti

eesmärgiga toetada liikmesriikide vahelist koostööd ning edendada ühtlustatud lähenemist

direktiivi rakendamisel. Seega on mõlemad lähenemised üldjoontes kooskõlas Eesti

seisukohaga.

Lisaks hõlmab kaitsevalmiduse koondpakett ettepanekut EP ja nõukogu määruseks

(COM(2025) 822 final), millega nähakse ette Euroopa Kaitsefondi (EDF) määruse sätete

laiendamist. Olulisemateks küsimusteks oli toodete testimistegevuste toetamine kolmandates

riikides, sealhulgas Ukrainas, tehes vastavad kulud EDF-is toetuskõlbulikuks. Samuti oli

läbirääkimistel oluline hindamiskriteeriumite lihtsustamine ja kaasrahastavate liikmesriikidele

arendusprojektide tulemuste juurdepääsu õiguste andmine. Muudatused on kooskõlas Eesti

seisukohaga.

Kaitsevalmiduse koondpaketi üheks osaks on ettepanek EP ja nõukogu määruseks

kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise kohta (COM(2025) 821 final). Eelnõu

läbirääkimistel olid kaitsevalmidusprojektide loamenetluse osas olulisemateks küsimusteks

EL-i üleste menetlustähtaegade kehtestamine ja loamenetluse tulemuse vaikimisi lõplikult

otsustatuks lugemine (loa andmine vaikimisi), kui asjakohane haldusorgan ei tee

projektiarendaja taotluse osas etteantud tähtaja jooksul positiivset või negatiivset otsust.

Lõplikku kompromissi täna veel saavutatud ei ole, arutelud EP ja nõukogu vahel jätkuvad.

Nõukogus kokkulepitud seisukoht näeb ette, et kui ühtne kontaktpunkt ei ole teavitanud

projektiarendajat loamenetluse tulemusest ette nähtud tähtaja jooksul, loetakse kõik taotlusega

hõlmatud load automaatselt antuks (vaikimisi heakskiit). Vastavalt nõukogu mandaadile ei

kehtiks loa andmine vaikimisi vaid põhjendatud juhtudel, kui on tõendatud usutav ja tõsine oht

inimeste tervisele, töötajate ohutusele, riigi julgeolekule või keskkonnale. Nõukogus

kokkuleppe saavutamisel toetasime kompromissi, aga Eesti tegi avalduse, kus esitasime

vastavalt heakskiidetud Eesti seisukohtadele vastuseisu loamenetluses projektiarendajale

taotletava loa vaikimisi andmisele.

EP ettepaneku alusel ei rakenduks vaikimisi heakskiit, kui asjaomase liikmesriigi õiguskord on

vastavate loamenetluste puhul haldusorgani vaikiva heakskiidu põhimõtte välistanud. Praeguse

teadmise kohaselt võib lisaks tulla täiendus vajadusest teavitada komisjoni kindlaksmääratud

tähtajaks nende välistuste aktiveerimiseks. Eesti õiguses on vastav välistus olemas

loamenetlusete puhul näiteks kemikaaliseaduses, relvaseaduses, lõhkeainematerjaliseaduses.

Täiendavalt on vastav välistus ehitusseadustiku osas lisatud eelnõu SE 743 paketti ning

lisatakse looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 612 SE

või atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seaduse 861 SE juurde, et lisada vastav välistus ka keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse ja

tööstusheite seadusesse.

Seletuskirja koostamise ajal ei ole veel teada nõukogu ja EP vahelise kompromissteksti detaile,

aga ootus on, et mõlemapoolselt tehakse järeleandmisi. Selleks, et võimaldada Eesti esindajal

kompromissi toetada ning hoida ära vajadus kaitsevalmiduse paketile vastu hääletada, on

esialgse seisukoha osas loamenetluse vaikiva heakskiidu osas ette valmistatud paindlikum

seisukoht, mis lähtub Eesti huvidest ja arvestab läbirääkimiste seniseid arutelusid.

2. Eesti seisukoht ja selle põhjendus

2.1. Eesti toetab Euroopa Liidu kaitsevalmiduse koondpaketi (Omnibus V) osas

saavutatud kokkulepet. Saame kokkuleppe huvides toetada võimalust kohaldada

kaitsevalmidusprojektide loamenetlustes loa andmist vaikimisi, eelistatavalt koos

tingimustega, mis annavad liikmesriikidele õiguse jätkuvalt välistada haldusorgani

vaikimisi heakskiidu põhimõtte kohaldamist teatavat liiki menetluste puhul ning

tagavad loataotluse menetlemiseks piisava menetlusaja.

Selgitus: EP ja nõukogu määruse eelnõus kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise

kohta nähakse ette, et kaitsevalmidusprojektide loamenetluses loetakse luba vaikimisi antuks,

kui loa andja ei ole loa andmiseks määratud tähtaja jooksul teavitanud projektiarendajat

loamenetluse tulemusest.

Ühtne loamenetluste kestuse tähtaeg on seni kokku leppimata: nõukogu kompromiss sisaldas

tähtaega 45 tööpäeva alates loataotluse esitamisest, lisaks veel erijuhtudel ajapikendus kuni 65

tööpäeva, samas kui EP kindel seisukoht on lühemad tähtajad tööpäevade arvestuses, vastavalt

42 päeva koos võimaliku ajapikendusega 58 tööpäeva. Eestile on pakutud loamenetluste

tähtajad põhimõtteliselt vastuvõetavad ja need on võrreldava kestusega kehtivas õiguses

sätestatud tähtaegadega, kuid keerulisemate juhtumite menetlemise erisused ei pruugi olla

piisavalt arvesse võetud. Näiteks on relvaseaduse alusel tegevuslubade menetlustähtaeg 80+60

tööpäeva, kusjuures loa andmine eeldab projektiarendajast ettevõtja usaldusväärsuse

kontrollimiseks rahvusvahelist koostööd, mis on ajamahukas. Selles tulenevalt on väga oluline,

et määruse eelnõus oleks liikmesriigile ette nähtud õigus jätta vaikimisi heakskiidu regulatsioon

erandlikel juhtudel kohaldamata.

Nõukogu kompromiss nägi ette, et vaikimisi heakskiit ei kehtiks põhjendatud juhtudel, kui on

tõendatud usutav ja tõsine oht inimeste tervisele, töötajate ohutusele, riigi julgeolekule või

keskkonnale. EP soovib aga võimaldada liikmesriikidel, kelle õiguskord on teatud menetluste

puhul haldusorgani vaikiva heakskiidu põhimõtte välistanud, pärast komisjoni teavitamist seda

mitte rakendada, samas kui teistele riikidele erandeid ette ei nähtaks.

Meie selge eelistus on, et lõplik lahendus sisaldaks võimalust vaikiva heakskiidu põhimõtte

välistamiseks liikmesriigi õiguses, kuna Eestis on juba kõnealune välistus kemikaaliseaduses,

relvaseaduses ja lõhkeainematerjaliseaduses ning vastavasisuline välistus on kavandatud ka

ehitusseadustikku eelnõu SE 743 raames ja keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse ja

tööstusheite seadusesse eelnõu 612 SE või 861 SE raames. Keskkonnaload ja kompleksload

erinevad lihtsatest registreeringutest. Nii ehituslubade kui ka keskkonnakaitselubade puhul ei

ole kõrvaltingimused erand, vaid tihti loa keskne osa. Luba ei anna üksnes abstraktset õigust

tegevust alustada, vaid määrab konkreetse tegevuse lubatud mahu, tehnilised ja

keskkonnakaitselised või ehituslikud tingimused sh seire või ekspertiisikohustused. Samuti

määratakse keskkonnakaitselubadel heite piirväärtused, seirenõuded, aruandluskohustused

ning muud tegevuse õiguspärasuse seisukohalt olulised nõuded. Kui luba loetakse antuks

vaikimisi selle kohta haldusakti vormistamata, ei ole selge, millise sisuga on luba ja millistel

tingimustel tegevus toimub. Eesti seisukoht oli nõukogu läbirääkimistel, et kuigi toetame menetlustoimingu vaikimisi

sooritatuks lugemist, kui kaasatud haldusorgan ei ole talle antud tähtaja jooksul arvamust

avaldanud või muul viisil reageerinud, siis ei saa me nõustuda kogu loamenetluse tulemuse

vaikimisi lõplikult otsustatuks lugemisega. Kompromissi heakskiitmisel esitas Eesti selle kohta

avalduse.

Eesti jaoks on EL-i kaitsevalmiduse tõstmine prioriteet ning toetame paketi üldist eesmärki

lihtsustada kaitsehangete, kaitsevalmidusprojektide loamenetluste ja kaitsetööstusega seotud

protsesse EL-is. Samuti tuleb arvestada, et koondpaketi lõplik heakskiit toimub kvalifitseeritud

häälteenamusega, mis võib kaasa tuua olukorra, et peame lõpuks leppima kompromissiga, mis

ei ole meie esimene eelistus. Selle tõttu tuleks vastuhääletamise vältimiseks pehmendada

esialgselt seisukohta, mis menetluse tulemusel vaikimisi loa andmise välistas, ning lõpliku

kompromissi leidmise huvides nõustuda antud paketi kontekstis ja üksnes

kaitsevalmidusprojektide puhul ka vaikimisi heakskiidu kohaldamisega loamenetluse

lõppotsuste tegemisel. Kaitsevalmidusprojektid on määruses defineeritud kui tegevused,

investeeringud ja meetmed, mille peamine eesmärk on ühe või mitme liikmesriigi

kaitsevalmiduse suurendamine, sealhulgas läbi kaitsetööstuse arendamise. Samas rõhutame, et

see ei saa muutuda pretsedendiks tulevaste EL-i õigusaktide puhul.

Kui lõplikus tekstis ei sisaldu võimalust arvestada liikmesriikide õiguskorras kehtiva vaikimisi

loa andmise põhimõtte vältimisega, siis toob see eelduslikult kaasa vajaduse teha vastav

muudatus mitmes eelnimetatud ja välistust sisalduvas seaduses.

3. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Seisukohad on kooskõlastatud Kliimaministeeriumiga, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga, Justiits- ja Digiministeeriumiga ning teiste

ministeeriumitega ELi koordinatsioonikogus.