Majandusaasta aruanne 2025
SISUKORD
ÜLDINFO EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU KOHTA 3
TEGEVUSARUANNE 4
Programmid ja toimetused 5
ETV 5
ETV2 5
ETV+ 6
Vikerraadio 6
Raadio 2 7
Klassikaraadio 7
Raadio 4 8
Raadio Tallinn ja veebiraadiod 9
Jupiter 9
Uudiste- ja sporditoimetus 9
Arhiivid 10
Tehniline areng ja investeeringud 11
Uue telekompleksi ehitus 12
Kinnisvara- ja transpordiosakond 13
Struktuur ja personal 13
Sisekontroll ja riskihaldus 14
Eelarve ja selle täitmine 15
AUDITOORIUMI ÜLEVAADE 17
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 21
Bilanss 21
Tulemiaruanne 22
Netovara muutuste aruanne 22
Rahavoogude aruanne 23
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 24
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused 24
Lisa 2 Raha ja pangakontod 29
Lisa 3 Finantsinvesteeringud 29
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 29
Lisa 5 Maksud 29
Lisa 6 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded 30
Lisa 7 Varud 30
Lisa 8 Pikaajalised ettemaksed 30
Lisa 9 Kinnisvarainvesteeringud 31
Lisa 10 Materiaalne põhivara 32
Lisa 11 Immateriaalne põhivara 32
Lisa 12 Kasutusrent 33
Lisa 13 Võlad ja ettemaksed 33
Lisa 14 Tulevaste perioodide ettemakstud tulud 33
Lisa 15 Eraldised 34
Lisa 16 Tulud riigieelarvest 34
Lisa 17 Tulud teenuste müügist ning muud tulud 34
Lisa 18 Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud 36
Lisa 19 Juhtimis- ja halduskulud 36
Lisa 20 Muud kulud 37
Lisa 21 Koosseisulised töötajad 37
Lisa 22 Bilansivälised varad ja siduvad tulevikukohustised ja tingimuslikud kohustised 37
Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega 38
RAHVUSRINGHÄÄLINGU JUHATUSE ALLKIRJAD 39
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 40
AUDITIKOMITEE LÕPPHINNANG 43
RAHVUSRINGHÄÄLINGU NÕUKOGU ALLKIRJAD 44
ÜLDINFO EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU KOHTA
Nimetus: Eesti Rahvusringhääling (ERR)
Juriidiline vorm: avalik-õiguslik juriidiline isik
Postiaadress: Kreutzwaldi 14, 15029 Tallinn
Telefon: +372 628 4100
Elektronpost:
[email protected]
Interneti kodulehekülg: www.err.ee
Registrikood: 74002322
KM kohustuslase registreerimisnumber: EE101148858
Majandusaasta: 01. jaanuar – 31. detsember 2025
Põhitegevusala: ringhäälinguprogrammide tootmine, edastamine ja arhiveerimine
Juhatus: Erik Roose (juhatuse esimees)
Tiina Kaalep
Toomas Luhats
Mart Luik
Joel Sarv
Nõukogu: Sulev Valner (nõukogu esimees) 1
Rein Veidemann1
Vadim Belobrovtsev
Raimond Kaljulaid
Paavo Nõgene2
Valdo Randpere
Raul Rebane2
Marek Reinaas
Priit Sibul
Varro Vooglaid
Korraldav ministeerium: Kultuuriministeerium
Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers
Eesti Rahvusringhääling on EBU (European Broadcasting Union) liige.
TEGEVUSARUANNE
Aasta 2025 oli tegus nii rahvusringhäälingule kui Eesti kultuurimaastikul laiemalt. Eesti Raamatu Aastaga seoses valmisid ERR-i programmides mitmed saateprojektid – ETV-s Kirjandusministri juures. Presidendi raamatuklubi, Ridade vahel, Vikerraadio kutsus kuulajaid valima lemmikut eesti kirjandusteosele tuginevate filmide seast ja parimaid Eesti luuletajate luulele loodud laule, Klassikaraadio vahendas sõnavõtud Utoopia Saatkonna aktsioonist „Eesti raamat 1000” ning raamatuaasta avakontserdi 30. jaanuaril, Raadio 4 hommikuprogrammis oli iganädalane „Eesti raamatu“ rubriik.
ERR lõi kaasa ka Eesti mitmekülgsel muusikamaastikul. Kevadel küttis kirgi Eesti Laulu muusikavõistlus ja selle võitja Tommy Cashi edu Eurovisiooni lauluvõistlusel Šveitsis. Raadio 2 esitles Eesti muusikat festivalil Eurosonic Noorderslag ning Tallinn Music Weekil. Suvel korraldas Elamussaadete toimetus Laulu- ja tantsupeo „Iseoma“ ülekanded, sügisel tähistasid saadetega Arvo Pärdi 90. juubelit Klassikaraadio, Raadio 4 ja ETV. Saatesarjaga Klassikatähed tutvustasid ETV ja Klassikaraadio noori silmapaistvaid interpreete.
Audiovisuaalse kunsti silmapaistva maamärgina jõudis kevadel teleekraanile Eesti Telefilmi draamasari Von Fock.
ETV ekraanile jõudis Lühhike öppetus Eesti kultuurist, Vikerraadios valmisid mitmed püsiväärtusega saatesarjad.
Eesti poliitikamaastikul toimuvat ning sügisel toimunud KOV valimisi kajastasid põhjalikult päevakajaliste saadete toimetus, Vikerraadio ja Raadio 4 ning igapäevaselt muidugi ERR-i uudistetoimetus. Laiapõhjalist uudiste kajastust võimaldas ERR-i korrespondentide võrk Eesti maakondades, Brüsselis ja Washingtonis, millele lisaks katsid Ukraina sündmusi Anton Aleksejev koos kolleegidega ning Euroopa eri piirkondades toimuvat Epp Ehand. Sporditoimetuse korraldada olid lisaks paljudele kohalikele võistlustele kolme Eestis toimunud rahvusvahelise suurvõistluse telepildi tootmine.
Aasta lõpus tänas ERR Klassikaraadio loonud ja algusest peale juhtinud peatoimetajat Tiia Tederit 30-aastase tööpanuse eest ja teatepulga võttis üle Miina Pärn.
Raadioedastustehnoloogias tõi 2025. aasta sügis kaasa uue arengufaasi – algas regulaarne saadete edastus DAB+ tehnoloogia abil, mis pakub kuulajatele mitmeid lisavõimalusi ja ühtlasemat helikvaliteeti. ERR-i kanalitest on DAB+ platvormil sügisest kuuldavad Vikerraadio, Raadio 4, Raadio Tallinn ja R2Altpop. Ei ole veel kindel, kas leitakse rahastus edastamise jätkamiseks 2026. aasta sügisest.
Kogu 2025. aasta jätkusid Venemaa rünnakud Ukrainale, mistõttu jätkas ERR regulaarsete ülevaadetega sealsetest arengutest. Samuti jätkusid kõrgendatud riskihinnangutest tulenevalt pingutused toimepidevuskindluse suurendamiseks võimalikes kriisiolukordades. Suvel eraldati riigieelarvest neljaks toimepidevuse projektiks täiendavalt 4,17 miljonit eurot, mille osas tuli hanked läbi viia ja tehingutesse jõuda veel enne aasta lõppu. Läbi viidi ka mitmeid toimepidevuse teste, millest keerukaim oli kahe Aktuaalse Kaamera otsesaate tootmine ja eetrisseandmine väljastpoolt Eestit.
Positiivse arenguna tuleb kindlasti ära märkida ERR-i uue telemaja ehituse jõudne edenemine – kui aasta alguses alles lõpetati vajalikke lammutustöid, siis 21. novembril pandi pidulikult paika hoone nurgakivi ja aasta lõpuks oli valmis juba enamus keldrikorrusest.
Kahjuks piiras 2025. aasta programmide sisulist arengut tugevalt 4%-line eelarvekärbe, mis koosmõjus käibemaksutõusu ja inflatsioonilise majanduskeskkonnaga jättis väga vähe võimalusi arenguks ja uuteks algatusteks. Eelarvekärpe mõju oli seda tuntavam, et erinevalt paljudest teistest Kultuuriministeeriumi haldusala organisatsioonidest peaaegu puuduvad ERR-il muud sissetulekud, mida kärbe ei puudutanud. Seetõttu ei olnud võimalik tegevust jätkata programmi sisu mahtu vähendamata, mis tähendas ka töötajate arvu vähenemist. Sellest hoolimata on keeruline püsida konkurentsivõimeline tööjõuturul nii kultuurisektoris kui ka tugipersonali osas. Kasin eelarveseis programmitootmise valdkonnas sundis ERR-i ka üha suuremal määral otsima saateprojektidele kaasrahastust ja sihtfinantseeringuid kolmandatelt osapooltelt.
Programmid ja toimetused
ETV
ETV tähistas 2025. aastal 70. sünnipäeva ning oli jätkuvalt vaadatuim telekanal ja armastatuim meediabränd Eestis (Kantar Emor uuringud 2025). Väärikat tähtpäeva jääb ära märkima Vahur Kersna mahukas dokumentaalsaadete sari Eesti Televisioon, muus osas jäi tähistamine kasinatele aegadele kohaselt vaoshoituks, tavapärasest enam said eetriaega ja -sära arhiivisaated.
Vaatajate tunnustus ja armastus põhineb siiski mitte ümmargustel vanusenumbritel, vaid Eesti Televisiooni tugeval ja mitmekesisel programmil, mille keskmes on Eesti kultuur. Kahtlemata oli eelmise aasta tähtsündmuseks Laulu- ja tantsupidu „Iseoma“, mis täies mahus koos eel- ja järelkajastustega ETV vahendusel televaatajateni jõudis. Erisaadete ja kontsertidega tähistati Arvo Pärdi 90. sünnipäeva ning vahendati Tallinna Linnateatri uue maja avamist. Suurt tähelepanu ja poolehoidu pälvisid nii uus saatesari Lühhike öppetus Eesti kultuurist kui taassündinud Klassikatähed, aga ka uued portreefilmid ja -saated kultuuritegelastest ning koostöös Teliaga valminud saatesari Muusikast Mihkel Rauaga. Eesti Raamatu Aastat tõstsid esile Kirjandusministri juures. Presidendi raamatuklubi ning kirjanike lapsepõlve-raamatukogusid väisanud Ridade vahel. Salvestati ja edastati valik teatrietendusi ooperist suvelavastuseni erinevate etendusasutuste esituses. Edukas oli 2025. aasta Eesti Laulu konkurss, mida kroonis Eurovisiooni lauluvõistlusel saavutatud kõrge 3. koht.
Ärevad ja muutlikud ajad maailmas hoiavad mõistagi kõrgendatud tähelepanu välisuudistel ja ‑poliitika saadetel. Samas tõstsid 2025. aasta sügisel toimunud KOV valimised fookusesse arutelud, millisena kujutavad Eesti elanikud ette oma kodukandi tulevikku. Lisaks regulaarsetele poliitika- ja arutelusaadetele ning valimiseelsetele debattidele tõi ETV vaatajateni ka teemapõhiseid erisaateid ja dokumentaale („Elu läbi Saatse saapa“, „Mullist välja“, „Kuidas elad, Eesti siga?“, „Spektaakel“, „Nad lihtsalt tapavad meid“ jt.), mis reageerisid olulistele päevateemadele. Pikema ja põhjalikuma käsitlusega paistis silma Pealtnägija dokumentaal „Mati Alaver - valgusest varju“, samuti jõudsid ekraanile 8 uut „Eesti lugu“.
Eesti Televisiooni üheks tugevuseks on suursündmuste otseülekannete teostamise võimekus ja kvaliteet, olgu tegu Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordiürituste, riiklike tähtsündmuste või tunnustusüritustega. Viimaste hulgast võib esile tõsta Spordiaasta tähtede gala, mis naases ETV ekraanile ja juhatas sisse järgneva olümpiatsükli. 2026. aasta üheks suuremaks väljakutseks nii ETV kui ERR-i teiste meediumite vaates ongi taliolümpiamängude vahendamine.
ETV2
ETV2 2025. aasta programmi statistikast paistab silma tõsiasi, et omatoodangu esmaesituste maht võrreldes eelneva aastaga taas vähenes. Eelarve stagnatsioon sunnib originaalprogrammi kokku tõmbama ning olema leidlik teiste ERR-i kanalite sisu taas- ja ristkasutaja, aga suurendama ka hankeprogrammi mahtu: dokumentaal- ja mängufilme, seriaale ja teadussaateid eelkõige Euroopa riikidest. Esile tõstmist väärib koostöö Raadio 2-ga, ühisel jõul on valminud R2 Minilaivide sari, Aastahiti gala ja Rahva oma kaitse aastapäevasaate avalik salvestus. Omatoodangus on jäänud prioriteediks kultuurivöönd (Plekktrumm, Kirjandusministri juures) ning kultuurisündmuste ülekanded ja salvestused (Teatriauhindade gala, Kultuurkapitali gala, teatrietenduste salvestused jms.). Suure vaatajahuvi on toonud erinevad spordiülekanded, uue (taas)tulijana saab esile tõsta Eesti korvpallikoondiste mängude jõudmise ETV2 ekraanile. Jätkuvalt on ETV2 pärisosaks mitmekülgne ja tasakaalukas lasteprogramm nii hommikul kui pärastlõunal, kuid siingi võiks olla enam ressursse kodumaise sisu tootmiseks või hankimiseks. ETV2 hoidis ja arendas viipekeelt kasutavatele inimestele suunatud programmivalikut, olles selles valdkonnas teenäitajaks.
ETV+
2025. aastal hoidis ETV+ liidripositsiooni Eesti venekeelsete telekanalite seas, kõrgeimaks tulemuseks 2,4% vaatamisaja üldosakaal ja 8,4% osakaal mitte-eestlaste seas mais. Kanali vaatajaskond ületas konkurentide oma keskmiselt kolmekordselt.
Telekanali päevakajalistest formaatidest jätkasid eetris hommikuprogramm Kohv+, õhtune telemagasin Horisont, välispoliitiline Orbiit, Nädala intervjuu, vestlusaated Oma tõde, Epitsenter ja Narva stuudio: Rahvale tähtis, tarbijasaade Peegel.
Jaanuarist jõudis eetrisse uus uuriv ajakirjandussaade Otševidets, mis valmib koostöös ETV Pealtnägijaga, ühendades kahe toimetuse kogemused ning info- ja kultuurivälja eesmärgiga pakkuda ETV+ vaatajatele senisest veelgi tugevamat uurivat teleajakirjanduslikku sisu. Pealtnägija lood jõuavad iganädalaselt ETV+ vaatajateni ja vastupidi, venekeelse toimetuse uurivad lood saavad senisest parema kajastuse eestikeelses meedias.
Keskkonna teemasid käsitlev ÖkoLoogiline ja maitseelamuste läbi Eesti kombeid ja traditsioone tutvustav saatesari Maitserännak Eestimaal tulid välja uute hooaegadega. Viimane pälvis Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse lõimumise valdkonna 2025. aastapreemia Aasta sõnumikandja.
Tähistamaks ETV+ 10. sünnipäeva tõi kanal septembris ekraanile neljaosalise meelelahutusliku viktoriini Kes küll seda teaks, mis oli pühendatud televisiooni arengule Eestis. Sügisel näitas kanal ETV saatesarja Keel ja kool, mis kaardistas edulugusid ja kitsaskohti eestikeelsele õppele üleminekul vene koolides.
Aasta üheks tähtsaimaks projektiks oli KOV valimiste kajastamine, kus Tallinna ja Narva stuudiotest jõudsid otse-eetrisse kokku kuus valimisdebatti ning pikk valimisteõhtu koostöös Raadio 4-ga.
Lisaks tõi ETV+ koostöös ETV-ga ekraanile mitmed eriprojektid, nende hulgas Eesti Vabariigi aastapäeva üritused, Eesti Laulu konkursi ja Eurovisiooni, Euroopa päeva kontserdi 9. mail, Võidupüha paraadi, Laulu- ja tantsupeo, Jõulutunneli jt.
Aastalõpu programm sisaldas aastat kokkuvõtvaid intervjuusid ja vestlussaateid. Aastavahetuse ööl oli eetris pidulik programm ja traditsiooniline EV presidendi pöördumine.
Spordisündmustest olid ETV+ eetris iluuisutamise EM ja MM, iluvõimlemise EM-i finaalülekanded ning Jalgpalli Rahvuste liiga finaal.
Vikerraadio
Vikerraadio oli 2025. aastal Eesti kõige kuulatavam raadiojaam. Lisaks aastaringsele igapäevaprogrammile pakkus Vikerraadio kuulajatele võimalust osa saada ülekannete vahendusel Laulu-ja tantsupeo „Iseoma“ pidulikust rongkäigust, tantsupeo avaetendusest ja laulupeo suurtest kontsertidest. Juunis tähistati Jaak Joala 75. sünniaastapäeva, millega seoses said kuulajad järjestada Joala parimad laulud ja eetrisse jõudis saatesari Jaak Joala aeg. Suvel said kuulajad osa silmaringi sarjast Abya Yala – Ameerikate süda, milles tutvustati Lõuna-Ameerika ajalugu ja kujunemist ning tänapäeva. Suvel jõudis kuulajateni ka olemuslugude sari Nähtamatu rindejoon, mis kõneles Hersoni linna okupeerimisest alates 2022. aastast ja sellele järgnenud vene okupatsiooni režiimi jõhkrustest elanikkonna suhtes. Möödunud aasta sügise kammertooniks olid kohalike omavalitsuste valimised, millega seoses andis Vikerraadio eetrisse mitmeid valimisstuudioid suurematest ja väiksematest omavalitsustest ning valimispäeva hilisõhtul valimistulemusi kajastava eriprogrammi. Traditsiooniliselt viis Vikerraadio läbi emakeelepäeval e-etteütluse ja sügisel koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga e-rehkenduse võistluse. Raamatuaastast kantuna kaasati Eesti kirjandusepäeval kuulajaid valima lemmikut eesti kirjandusteosele tuginevate filmide seast. Suvel kutsuti kuulajad valima parimaid Eesti luuletajate luulele loodud laule „Eesti luule, eesti lauludes“.
Raadio 2
Jaanuaris avalikustati Hollandis Eurosonic Noorderslag (ESNS) festivali raames toimunud Music Moves Europe (MME) auhinnatseremoonial tänavused võitjad. 15 nominendist pälvisid tunnustuse kuus, nende seas ka Raadio 2 poolt auhinnale esitatud Iiris Vesiku ansambel Night Tapes.
Raadio 2 oli aasta alguses partneriks Eesti Laulu konkursile. Peale finalistide tutvustamise ja otseülekande sündmuselt valiti kuulajate abiga konkursi viimane finalist. 20-st lisaloost valis rahvas Eesti Laulu finalistiks Marta Lotta Kuke looga „Tantsin veel“. Koostöös klubiga D3 korraldas R2 avaliku Eurovisiooni lauluvõistluse finaali vaatamise, mida kommenteerisid Kristel Aaslaid ja Joosep Järvesaar.
Märtsis oli R2 partneriks festivalile Tallinn Music Week, kus tutvustati uusi artiste erisaadetes ja otseülekandes.
R2 tugevdas ja uuendas R2 Minilaivi formaati, millest valmisid eraldi telesaated ETV2 eetrisse.
Raadio 2 käivitas muusikadokumentaali Maailma muusikalinnad, mis liikus läbi USA, Euroopa, Austraalia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika, et avastada sealsete linnade muusikalist kujunemislugu.
Raadio 2 tähistas avaliku saatega Fotografiskas Rahva oma kaitse 30. sünnipäeva, kus astusid üles 2 Quick Start, Koit Toome, Väike PD ft Benakanister ja Skizo, Ines Daferrari ja Röövel Ööbik.
Septembris läks paljudes Euroopa avalik-õiguslikes muusikajaamades samaaegselt eetrisse ajaloo seitsmes Europe's Biggest Dance Show. Kolmandat korda osalev Raadio 2 esitles Euroopale Tommy Cashi DJ-setti.
„Aastahitt 2025“ hääletus purustas kõik senised rekordid – kokku anti hääletusel 180 756 häält. Raadio 2 aastahitt 2025 tiitli võitis nelja looga esikümnesse murdnud Säm looga „Kanuu“. Aastahitt läks eetrisse raadio otsesaatena klubist D3, millest valmis ka kokkuvõttev telesaade ETV2-s. Raadio 2 on aastahitti koos kuulajatega valinud juba aastast 1994.
Klassikaraadio
2025. aasta märkis Klassikaraadio jaoks 30. aastat Eesti väärtmuusika- ja kultuurielu jäädvustajana. Klassikaraadio programm pakub igapäevaselt maitsekalt kureeritud kvaliteetset muusikavalikut klassikast, nüüdismuusika, folgi, maailmamuusika ja džäzzini.
Kultuurisaadetest oli põhikohal kahetunnine kultuurimagasin „Delta“ (189 saadet), mis tutvustab teisipäevast reedeni muusika-, teatri-, filmi- ja kunstisündmusi, jäädvustab loomeinimesi ning kajastab operatiivselt kultuurielu päevakajalisi sündmusi.
Iganädalaselt oli eetris kunstielu arutlev saade Kunstiministeerium (33 saadet) ning muusikateadlase Tiia Järgi mõtlussari Järjehoidja (33 saadet). Muusikasaadetest jätkus igal argipäeva õhtul piirideta muusikasaade Fantaasia ning kord nädalas klaverimuusika saade Must klahv, valge klahv (25 saadet). Lihavõttenädalal oli eetris 3 uut osa saatesarjast Tornikell minu külas, mis valmisid koostöös kunstiajaloolase Juhan Kilumetsaga. Sari seob omavahel kirikukelli ja Eesti kirjandust. Eesti Raamatu Aasta tähistamiseks vahendas Klassikaraadio kuulajatele sõnavõtud Utoopia Saatkonna aktsioonist „Eesti raamat 1000” Tartu Ülikooli raamatukogus ning raamatuaasta avakontserdi 30. jaanuaril Niguliste muuseumis.
Noorte muusikute esiletõstmiseks ja noore publiku hõlmamiseks korraldas Klassikaraadio Eesti Raadio 1. stuudios märtsikuus 4-osalise stuudiokontsertide sarja Noorte stuudio, kus esinesid Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester, Põltsamaa Muusikakooli Kammerorkester, Rapla Muusikakooli Sümfooniaorkester ning Lasnamäe Muusikakooli Sümfooniaorkester.
1. aprillil 2025 tähistas Klassikaraadio 30. sünnipäeva eriprogrammiga, mis läks eetrisse Balti Jaama turult. Turuplatsi keskel troonival tiibklaveril musitseerisid eri põlvkondade väljapaistvad pianistid ning sündmusest said lisaks tuhandetele raadiokuulajatele osa mitusada vaatajat-kuulajat linnaruumis.
Arvo Pärdi 90. sünnipäevaks valmis septembris uus 3-osaline saatesari Kolm kõla koostöös Raadioteatriga. Klassikaraadio vahendas otseülekandes Arvo Pärdi sünnipäevakontserdid nii Pärnu Muusikafestivalilt kui Nargenfestivali „Pärdi päevadelt“.
1. oktoobril toimus traditsiooniline muusikapäeva e-viktoriin nii eesti kui vene keeles (koostöös Raadio 4-ga). Osalisi oli rekordarv ning laekus 4 619 viktoriini vastust. Õigupoolest oli osalejaid veelgi rohkem, sest koolides lahendati viktoriini klasside kaupa. Viktoriini lahendasid igas vanuses muusikasõbrad üle kogu Eesti: noorimad osalejad olid 7-aastased ning vanim 93-aastane.
Klassikaraadio salvestas ja kandis 2025 üle 118 kontserti (kokku 257 tundi), sealhulgas otseülekanded Pärnu Muusikafestivalilt, Eesti Muusika Päevadelt, Nargenfestivalilt, Jazzkaarelt, Viljandi Pärimusmuusika festivalilt ning kõikidelt ERSO kontsertidelt Estonia kontserdisaalis. Klassikaraadio vahendas otseülekandes XXVIII laulupeo „Iseoma“ avakontserdi ja suurkontserdi ning tegi koos Vikerraadioga 5-tunnise reportaaži laulu- ja tantsupeo rongkäigust, pälvides sellega ERR-i ja Eesti Ringhäälingute Liidu raadioauhindade jagamisel aasta raadiohetke tiitli.
Rahvusvahelistest projektidest olid kaalukaimad osavõtt EBU jõulumuusikapäevast ning osalemine EBU džäss- ja folkmuusika eriprogrammides ning Rahvusvahelisel Heliloojate Rostrumil Ljubljanas. Euroraadio džässorkester tähistas 2025. aastal 60. sünnipäeva ning orkestri koosseisu pääses Eestist saksofonist Nikita Korzoun.
Klassikaraadio pakkus rahvusvahelisse raadiolevisse EBU vahendusel 19 kontserti ning vahendas omakorda Eesti kuulajatele Euroopast 405 kontserti, neist 2 otseülekandes – Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert Londonis festivalil BBC Proms ning festivali lõpuõhtu Last Night of the Proms.
Raadio 4
Aasta 2025 talvel ja kevadel olid Raadio 4 fookuses Euroopa Liidu prioriteetsed valdkonnad, välispoliitika ja julgeolek, õigusriigi küsimused ning haridussüsteem eestikeelsele haridusele ülemineku valguses. Lisaks regulaarsetele sise- ja välispoliitilistele saadetele on Raadio 4 eetrisse jõudnud uus haridusele pühendatud saatesari Klassitund ning populaarse õigussaate Kohtuotsus uus hooaeg.
Noorema publiku meelitamiseks alustas Raadio 4 jaanuarist uue reedese programmiga Brunch!, kus üheks saatejuhiks on tehisintellekt. Samas tegeles Raadio 4 oma visuaalse raadio- süsteemi arendamisega, eesmärgiga luua uusi lahendusi oma vestlus- ja muusikasaadetele. Alates märtsist 2025 on portaalis rus.err.ee käivitatud Raadio 4 populaarse vestlussaate Eriarvamus videostriim otse Raadio 4 stuudiost.
Alates jaanuarist tähistas Raadio 4 Eesti Raamatu Aastat, pakkudes kuulajatele hommikuprogrammis uut iganädalast „Eesti raamatu“ rubriiki. Samal ajal alustas Raadio 4 ettevalmistusi XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoks. Lisaks uuele hommikuprogrammi rubriigile jõudis eetrisse 13-osaline saatesari laulupidude ajaloost.
Suvel käivitas Raadio 4 kaks uut saatesarja: noortele ja nende vanematele suunatud saatesarja Suvi seljakotis ja lemmikloomadele pühendatud saatesarja Siililegi selge! Suvel oli Raadio 4 muusikalainel, kajastades suurejooneliselt XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu, XXXI Viljandi pärimusmuusika festivali ja Saaremaa ooperipäevi.
Augusti lõpus osales Raadio 4 suurel humanitaarmissioonil „Balti konvoi“, mille käigus Eesti, Läti ja Leedu vabatahtlikud viisid ühiselt Ukraina kaitsjatele üle poolesaja sõiduki. Raadio 4 ajakirjanikud sõitsid koos konvoiga Tallinnast Poola-Ukraina piirini, kajastades erinevaid üritusi nii eetris kui ka sotsiaalmeedias.
Sügishooajal jõudis Raadio 4 eetrisse uus saatesari Maestro. Heli vaikuses, millega Raadio 4 tähistas helilooja Arvo Pärdi 90.sünnipäeva. Silmapaistev projekt pälvis Eesti Rahvusringhäälingu 2025 aastapreemia. Sügisel olid Raadio 4 fookuses kohalike omavalitsuste volikogude valimised, mida Raadio 4 kajastas korraldades 9 väitlussaadet.
Detsembris toimus juba 32. korda Raadio 4 heategevuskampaania „Jõulurõõmu kuulutus“. Sel korral toetas Raadio 4 vähihaigete laste ravi. Telefoni- ja otseannetuste abil koguti kõigi aastate suuruselt teine summa – üle 40 000 euro.
Kantar Emori raadiouuringu „Juuli – detsember 2025“ tulemuste kohaselt oli Raadio 4 venekeelsete raadiojaamade seas enimkuulatud raadiojaam Eestis päevases, nädalases ja kuises arvestuses. Võrreldes eelmise uuringuga kasvas Raadio 4 kuulajate arv nii päevas, nädalas kui ka kuus, mis tagas Raadio 4-le vaieldamatu liidripositsiooni.
Raadio Tallinn ja veebiraadiod
Tallinnas ja selle lähiümbruses FM sagedusel 103,5 MHz kuulatav Raadio Tallinn pakub päevasel ajal (kell 7–22) mõnusat taustamuusikat ning igal täistunnil on eetris rahvusringhäälingu raadiouudised. Õhtust hommikuni on eetris välismaised uudiste- ja infosaated (BBC, RFI).
2025. aasta sügisest on Raadio Tallinn kuulatav ka järkjärguliselt üle Eesti laienevas DAB+ võrgus. Selle levikanali jätkumine 2026. aasta sügisest on kahjuks eelarvelistel põhjustel küsimärgi all.
Lisaks pakuvad ERR-i raadiokanalid oma muusikavaliku baasil ainult äpi, veebi või internetiraadio abil kättesaadavaid eri muusikažanridele keskendunud sõsarkanaleid. Klassikaraadio pakub muusikakanaleid Klara Klassika, Klara Nostalgia, Klara Jazz ning aasta lõpus eetrisse jõudnud Klara Meditatsioon. Raadio 2 pakub veebijaamu R2 Altpop, R2 Pop, R2 Rap, R2 Rock, R2 Chill, R2 Eesti ja R2 Millennium. Veebijaamad lubavad pakkuda täiendavat väärtust kitsama muusikahuviga sihtrühmadele, kasutades ära selle töö tulemust, mida põhijaamade muusikatoimetajad igapäevaselt teevad.
Üle maailma on ERR-i kõik raadiojaamad kuulatavad nutiäpi „Eesti Raadio“ ja veebilehe kaudu ja ka internetiraadiote vastuvõttu võimaldavate raadioaparaatide abil.
Jupiter
Aastal 2025 oli Jupiteris rohkem teemanädalaid ja -kuid kui kunagi varem. Uut sisu on Jupiteri tulnud teemade raames, nagu MyFrenchFilmFestival, Maailmakino ja noored, ekstreemspordinädal, legendid muusikas, Rahvusvaheline tantsupäev jpt. Enneolematult suure vaatajaskonna tõi Tantsu- ja laulupidu „Iseoma“. Laulu- ja tantsupeo ülekandeid jälgis ERR-i digikanalites kokku ligi 115 000 striimikülastajat.
Jupiteri esilehele lisandus igapäevaselt täienev teemarida „Päevakajaline“, kuhu koondatakse oluliste teemade saateklippe ning saateid, et Jupiteri vaatajad saaksid paremini kursis olla uute ja oluliste teemadega.
Käis tihe koostöö YLE-ga, et tuua Jupiteri esmakordselt noortele mõeldud arendav arvutimäng „Mystery Train“, mis tõlgiti ning tehti kättesaadavaks 2025. aasta sügisel.
Uuendati telekanalite otsevaatamise lehte, kuhu minnes näeb nüüd korraga kõigi kolme ERR-i telekanali saatevalikut.
Uuendati ka sarja vaadet, kuhu lisati pleieri all kuvatav info, millal jõuab järgmine uus osa Jupiteri, kui osad lisanduvad jooksvalt.
Esiletoomisega tähistati erinevaid suursündmusi nagu ETV 70, Laulu- ja tantsupidu, Taasiseseisvuspäev, Pärnu filmifestival jpt. Sügis tõi samuti Jupiteri „MyMetaStories“ 2025 festivali, mille raames näidati eksklusiivselt 15 uut filmi (nii täispikki kui lühifilme).
Uudiste- ja sporditoimetus
2025. aastale ERR-i uudistetoimetuse töös andsid suuna kohalikud valimised Eestis ning välissündmuste rohkus: uus administratsioon Ameerika Ühendriikides, Ukraina sõda, mitmed oluliste riikide valimised.
Koostöös päevakajasaadete toimetuse, arendusosakonna ja Vikerraadioga õnnestus kohalike valimiste ja nende tulemuste mitmekülgne kajastus väga hästi. Kõigi olulisemate valimisi mõjutanud teemade osas oli ERR keskne agenda kujundaja.
Välisuudiste kajastamisel on uudistetoimetus pidanud oluliseks Eesti vaatenurga andmist läbi oma ajakirjanike ning reeglina on see kokkuhoidlikult majandades hästi korda läinud.
Ka 2025. aastal oli ERR püsivalt oluliste uudisteemade esimene väljatooja ja esimene allikas, mille poole Eesti inimesed usaldusväärse teabe saamiseks pöördusid. Nii läks näiteks veebruari alguses koalitsiooni energeetikakokkuleppe murdumise ja selle tulemusel uue valitsuse moodustamisega, aga ka rekordiliste kaitsekulude raames loodavate uute süvalöögivõimekustega.
Suurepärane näide ERR-i kaalust Euroopa avalik-õiguslike ringhäälingute seas oli meie Brüsseli korrespondendi Joakim Klementi osalemine eksklusiivses otseintervjuus Volodomõr Zelenskiga, kõrvuti BBC, ARD ja France Televisionsi kolleegidega.
Oleme edukalt ära kasutanud erinevate platvormide erinevusi ja eeliseid ning suutnud seega pakkuda kvaliteetset uudissisu nii veebis, raadios kui teles.
Rahvusringhäälingu sporditoimetuse olulisemateks 2025. aasta suurprojektideks olid 70 laskesuusatamise MK-sarja ja maailmameistrivõistluste ülekannet, 36 kahevõistluse MK-etapi ülekannet, samuti 21 ülekannet suusaalade maailmameistrivõistlustelt Trondheimis ning 18 iluuisutamise tiitlivõistluste (EM ja MM) otseülekannet.
2025. aastal oli ERR kolme Eestis toimunud tiitlivõistluse või rahvusvahelise suurvõistluse telepildi tootja (Host Broadcaster): iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused Tallinnas, kahevõistluse MK-etapp Otepääl ning suusasprindi MK-etapp Tallinnas. Lisaks tootis ERR rahvusvahelist telepilti ka UEFA Rahvuste liiga jalgpallikohtumistelt ning FIBA korvpalli MM-valikmängudelt. Sealjuures pälvis ERR-i toodetud korvpalli MM-valikmäng Eesti – Tšehhi Eesti spordiajakirjanduse parima audiovisuaalse pressiülekande auhinna. Eesti jalgpalli meistriliiga Premium liiga kohtumistelt vahendas ERR kokku 38 otseülekannet.
Rahvusvaheliste kergejõustikuvõistluste otseülekannetest vahendas ERR nii sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi kui ka maailmameistrivõistlusi ning kergejõustikuhooaja kulminatsiooni Tokyos toimunud maailmameistrivõistlustelt. ERR tõi ekraanidele 50 tundi otseülekandeid.
Suurt vaatajahuvi pälvivate spordiülekannete kõrval kuuluvad jätkuvalt ETV õhtused spordiuudised Eesti vaadatuimate telesaadete hulka, mida täiendab pidev uudistevoog ERR-i spordiportaalis ning igapäevased spordiuudised Vikerraadios. Otseülekannete ja uudiste kõrval pakub sporditoimetus spordipublitsistikat eelkõige iganädalaste raadiosaadete kaudu: „Spordipühapäev“, „Võimla“ ja „Spordis ainult tüdrukud“.
2025. aastal naases ETV ekraanile aastalõpuprogrammi gala „Spordiaasta tähed“ ning jätkus 55. telehooaega tähistav koolinoorte saatesari TV 10 Olümpiastarti.
Arhiivid
Veebiarhiivis arhiiv.err.ee tehti üldsusele kättesaadavaks 5 698 audiofaili, 3 967 videofaili ja 10 585 fotot. Aasta lõpuga oli veebiarhiivis 12 9910 audiofaili, 75 893 videofaili ja 276 300 fotot. Kureeriti avalehe pildiridu, järjestati sarju, korrastati eetrikuupäevi, kategooriaid, parandati funktsionaalsust, lisati võimalus ajakoodi järgi videolõike vaadata, lisati võimalus lemmikuid koondada ja liste moodustada, loodi ja vahetati videote kuvapilte.
Filmiarhiivis restaureeriti mängu- ja dokumentaalfilmidest „Vaarao sõjavägi“, „Maised ihad“, „Eesti näkid“, „Muinasjutt kevadest“, „Mees ja naine“, „Liblikapüüdja“ jt. Tehti massdigiteeritud filmidest LTO-le varukoopiaid. Struktuurifondide rahade toel digiteeriti ära 85 tundi 16mm filmilindil olevaid terviksaateid, filmiarhiivis digiteeriti 68 tundi AK kroonikapalu ja juurdevõtteid. Kirjeldati 16 mm filmilindilt digiteeritud 1 232 AK kroonikapala ja saadete juurdevõtet.
Filmiarhiivis kokku on 3 972 tundi materjale, digiteerimata on veel 1611 tundi. Aastal 2025 digiteeriti filmiarhiivis kokku 153 tundi.
Heliarhiivis digiteeriti 680 tundi muusikasalvestisi ja 7 tundi sõnasaadete salvestisi. Restaureeriti 96 tundi filmi- ja videoarhiivis digiteeritud ja restaureeritud filmide ja telelavastuste heli. Sisestati andmebaasi 8 235 andmekirjet. Monteeriti ja varustati andmetega 246 tundi kontsertsalvestusi.
Heliarhiivis on kokku 33 187 tundi analoogmaterjali, digiteerimata 1 423 tundi.
Videoarhiivis monteeriti veebi ja eetri jaoks 828 tundi arhiivimaterjale, restaureeriti ja parandati tehisaruga 117 tundi videopilti, digiteeriti 200 tundi arhiivi lisandunud või uuesti digiteerimist vajanud videosalvestisi. Korrastati ka eetri ja veebiarhiivi jaoks massdigiteerimisest tulnud faile ja varustati need andmete, sisulehtede ja muusikaaruannetega.
Videoarhiivis on kokku 34 915 tundi analoogmaterjali, mis sisaldab ka spordiarhiivi (sporditoimetuse all, arhiiv seda tööd ei koordineeri) analoogmaterjale, digiteerimata on seda 7 400 tundi.
Fotoarhiivis kirjeldati 8 690 negatiividelt digiteeritud fotot ja 11091 digifotot.
Tehniline areng ja investeeringud
2025. aastal jätkas ERR-i tehnoloogiavaldkond organisatsiooni kriitilise infrastruktuuri arendamist, keskendudes eelkõige töökindluse, kriisivalmiduse ja digiteenuste arendamisele. Tehnoloogilised investeeringud olid suunatud tootmis- ja väljastusvõimekuse uuendamisele, IT- ja arenduskeskkonna moderniseerimisele ning infoturbe tugevdamisele.
Aasta jooksul viidi ellu mitmeid strateegilisi projekte, mis parandavad ERR-i võimet tagada katkematu ringhäälinguteenus ka keerukates olukordades, sealhulgas uuendati eetriväljastuse arhitektuuri, loodi Balti riikide vaheline kriisikindluse lahendus ning moderniseeriti organisatsiooni identiteedi- ja ligipääsuhaldust.
Lisaks infrastruktuuri arendamisele keskenduti digiteenuste kasutajakogemuse parandamisele ning toimetuste töövoogude efektiivsemaks muutmisele, sealhulgas meediaarhiivi paremale leitavusele, kõnetuvastuse lahenduste kasutuselevõtule ning ERR-i veebiplatvormide arendamisele.
ERR-i tehnoloogiavaldkonna ülesanne on tagada organisatsiooni tootmise, levitamise ja digiteenuste töökindlus ning arendada tehnoloogilisi võimekusi, mis toetavad ERR-i avaliku teenuse eesmärke. Tehnoloogiavaldkonda kuuluvad tootmisteenistus, väljastusosakond, IT-osakond, arendusosakond ning infoturbe funktsioon.
Tootmisteenistus jätkas ERR-i tootmistehnoloogia järkjärgulist uuendamist.
Aasta olulisemateks investeeringuteks oli ülekandejaama Moon kaamerasüsteemi uuendamine. Senised ligi 20 aastat kasutusel olnud kaamerad asendati kaasaegsete lahendustega, mis võimaldavad säilitada teletootmise kvaliteeti tänapäevasel tasemel.
Lisaks hangiti suure sensoriga välivõttekaamerad, mis võimaldavad märkimisväärset pildikvaliteedi paranemist välivõtete puhul.
Raadio väliülekandejaam sai uue helipuldi, mis parandab raadioülekannete helikvaliteeti ja töökindlust. Samuti viidi läbi rahvusvaheline riigihange uue raadio väliülekandejaama rajamiseks, mille eesmärk on tagada ERR-i raadioprogrammide tootmisvõimekus ka kriisiolukordades. Uus jaam valmib 2026. aasta jooksul.
Väljastusosakonna üks keskseid projekte oli uue televisiooni eetriväljastuse lahenduse loomine. Aasta jooksul viidi läbi riigihange, mille tulemusel hangiti ja integreeriti AMPP Local PLX eetriväljastusplatvorm. Tegemist on mikroteenustel põhineva IP-lahendusega, mis on integreeritud ERR-i olemasolevatesse töövoogudesse ning töötab kahe sõltumatu paralleelse õla ja eraldiseisva avariilahendusega. Selline arhitektuur parandab märkimisväärselt eetriväljastuse töökindlust ja kriisitaluvust. Projekt jätkub 2026. aastal.
Uuendati ka Tartu stuudiokompleksi meediavõrku ning paigaldati uus ajasignaali süsteem koos kaasaegse emakellaga. Lahendus toetab ajasignaalide töökindlust ka olukorras, kus GPS-signaal on häiritud või mahasurutud.
Lisaks käivitati DAB+ (Digital Audio Broadcasting) platvormil neli ERR-i raadioprogrammi – Vikerraadio, Raadio 2, Raadio 4 ja Klassikaraadio. DAB+ leviala katab juba suure osa Eesti elanikkonnast ning loob eeldused digitaalraadio edasiseks arenguks.
IT-osakonna suurim arendusprojekt oli Microsofti töökohateenuse kasutuselevõtt. Samuti migreeriti eelmise põlvkonna Active Directory keskkond uuemale Active Directory lahendusele ning võeti kasutusele uus identiteedihalduse teenus. Muudatus loob tugeva aluse turvalisemaks identiteedi- ja ligipääsuhalduseks ning võimaldab tulevikus paremini rakendada kaasaegseid turvameetmeid ja pilveteenuseid. Projekt jätkub 2026.aastal.
Igapäevase töö osana lahendas IT-osakond aasta jooksul kokku 3 440 kasutajapöördumist, millest 2 700 olid organisatsioonisisesed ning 740 seotud avalike teenustega.
Aasta jooksul käsitleti operatiivselt neli kõrge prioriteediga tehnilist riket, mis lahendati ilma pikaajaliste teenusekatkestusteta. Samuti viidi läbi mitmeid tehnilisi ja korralduslikke muudatusi, mille eesmärk oli tõsta IT-keskkonna turvalisust ja vastavust kaasaegsetele infoturbe nõuetele.
Arendusosakond keskendus ERR-i digiteenuste arendamisele, töövoogude automatiseerimisele ning teenuste tehnilise arhitektuuri moderniseerimisele.
Avalike digiteenuste poolel rakendati ERR-i platvormidel katkematu järelevaatamise funktsionaalsus, mis võimaldab vaatajatel alustada saadete järelevaatamist kohe algusest sõltumata sellest, millal vaatamine käivitati. Samuti parendati ERR-i veebikeskkondade küpsiste lahendust toetudes GDPR-i nõuetele.
Aasta alguses arendati ja toodi lugejateni EETER.err.ee keskkond, mis lihtsustas ERR-i sisu haldamist ja parandas kasutajakogemust. Eesti Laulu jaoks rakendati uus makselahendus, mis vähendas teenuse kulusid ning laiendas maksevõimalusi lisades pangakaardi-, PayPali- ja Apple Pay toe.
Siseste töövoogude arendamisel saavutati oluline edasiminek ERR-i meediaarhiivi sisu transkribeerimisel. Valdav osa sisust on nüüd tekstina otsitav, mis kiirendab toimetuste tööd ja loob võimalusi automatiseeritud töövoogude kasutamiseks.
Samuti arendati edasi kõnetuvastuse lahendusi ning loodi uudistetoimetusele eraldi kõnetuvastusteenus, et tagada teenuse töökindlus ja piisav jõudlus.
Arendusosakond osales ka ERR-i kriitilise infrastruktuuri projektides, sealhulgas televisiooni väljastuslahenduse uuendamises ning Balti ringhäälinguorganisatsioonide koostöös loodud kriisikindluse lahenduse loomises.
Infoturbe valdkonnas jätkus ERR-i vastavusse viimine Eesti infoturbestandardiga (E-ITS). Aasta jooksul viidi läbi mahukad ettevalmistustööd eelauditiks, mille eesmärk on hinnata organisatsiooni vastavust standardi nõuetele.
Samuti viidi läbi infoturbe harjutused, mille käigus testiti ERR-i IT-süsteemide turvalisust ning kõrvaldati mitmed potentsiaalsed nõrkused.
Mitmes kriitilises süsteemis võeti kasutusele kõrgendatud turvameetmeid.
Uue telekompleksi ehitus
12.11.2024 sõlmis ERR ehituse peatöövõtu lepingu AS Nordeconiga uue telemaja ehituseks olemasolevale raadiomaja ja uudistemaja vahelisele alale. Uue telemaja ehituse alguseks on 02.12.2024.
Uue telemaja ehituses sai 2025. aasta jooksul lammutatud galerii, vana telemasti vundament ning puuritud vaivai sein 562 vaia + 177 kandevaia, valatud põhjaplaat ning alustatud keldri vahelae valamisega. Uuele telemajale pandi nurgakivi 21.11.2025. Lisaks ehitustöödele platsil oli uue telemaja ehituse fookuses tööprojektide koostamine, mis realiseeruvad platsil järgmistel aastatel. Uue telemaja ehitus on graafikus ning üldehituse tähtaeg on 2027. aasta detsember. Uude telemajja kolimine ja kasutuselevõtt on planeeritud lõpptähtajaga 01.09.2028.
Kinnisvara- ja transpordiosakond
Aasta 2025 suurimaks väljakutseks, lisaks olemasolevate hoonete igapäevases töös hoidmisele, oli hoida ehitustegevuse keskel olevad uudistemaja ja raadiomaja töövood toimimas, kuna ehituse esimeses pooles toimunud lammutuse ja vundamendi vaiade puurimistööd olid väga mürarikkad tegevused. Töövoode toimimise tagamiseks ehitasime olemasolevasse telemajja kaks täiendavat otse-eetri võimekusega raadio foonikat/stuudiot.
Olemasolevates hoonetes olid suuremad ja mahukamad tegevused, lisaks olemasolevate süsteemide töös hoidmisele, uudistemaja hooneautomaatika peakontrolleri vahetus koos sinna juurde käivate tarkvara ja visualiseerimisega, raadiomaja 7. korruse remont, Pärnu korrespondentpunkti ehituse lõpetamine ja sisustamine, Raadio 2 põhifoonika remont.
Transpordi valdkonnas ostsime parema toimepidevuse tagamiseks 2 haagisel suurt elektrigeneraatorit, 14 kaasaskantavat generaatorit, 4x4 kaubiku ning 4x4 võttemeeskonna bussi ning 4x4 ülekandetehnika- ja meeskonnabussi.
Struktuur ja personal
ERR-i juhtimisstruktuuri põhialused sätestab Eesti Rahvusringhäälingu seadus. 2025. aastal struktuuris muudatusi ei tehtud.
Eesti Rahvusringhäälingu aasta keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale, arvestamata juhatuse liikmeid, oli 576,4 (2024. aastal 595,9), sh kõrgharidust nõudval või sellega võrdsustatud ametikohal töötavaid kultuuritöötajaid 483,8 (2024 502,1).
Programmides jt loomingulistes üksustes oli 300,2 (313,6), tehnilistes ja tugiüksustes 211,0 (214,6), kinnisvara ja selle haldusega seotud üksustes 46,5 (48,5), administratiivüksustes 18,7 (19,2) töötajat (aasta keskmine taandatuna täiskoormusele).
2025. aasta algus tundus keeruline. Üldise kärpe tõttu töötasud ei tõusnud, küll aga kasvas elukallidus. Kombinatsioonis üleüldise ühiskondliku ebakindlusega oli sellel teatud mõju töötajate töörahulolule ja meelestatusele. Aasta teine pool oli stabiilsem.
Koosseisulistele töötajatele arvestatud brutotasud aastas (koos hüvitiste ja lisatasudega) olid 15,076 mln eurot (2024. aastal 15,801 mln) ja puhkusetasud 1,690 mln eurot (1,760). Juhatuse ja nõukogu tasud koos puhkusetasude ja hüvitistega olid 654,1 tuhat eurot (656,1). Mittekoosseisuliste tasude maht oli 1,589 mln eurot (1,549). Töötasudelt aasta jooksul arvestatud tööandja maksukulude summa oli 6,375 mln eurot (6,639).
Instari tehtud atraktiivsete tööandjate maineuuringus hinnati ERR-i humanitaarvaldkonna tudengite seas kuuenda koha vääriliseks RaRa, KUMU, ERMi ning haridus- ja teadusministeeriumi ja kultuuriministeeriumi järel.
Koolitustegevustest viidi läbi keskastmejuhtide juhtimiskoolitus „Juhist liidriks“ Kaido Pajumaaga. Viidi läbi AI koolitused nii uudistetoimetusele eraldi kui ka avatuna kõigile organisatsiooni töötajatele, kes olid huvitatud ning nii suurt huvi pole viimaste aastate jooksul olnud ühegi teise koolituse vastu. Seoses MS Office programmide kasutuselevõtuga alustati MS Office baaskoolitusega.
Eelmises aastaaruandes mainitud ERR-i ja Soome YLE vaheline praktikaprogramm jäi 2025. aastal pausile YLE palvel – ka neil tuli toime tulla suurte kärbete ja muutustega. Loodame sellega siiski 2026-2027 aastal jätkata.
Tavapäraselt osaleti ka 2025. aastal õigusvaldkonna, andmekaitse, arhiivinduse, teabehalduse, finantsvaldkonna, töötervishoiuteemalistel koolitustel ning EBU korraldatavatel konverentsidel ja koolitustel, IBC konverentsil Amsterdamis. Püsivalt jälgib ja nõustab televisioonitöötajaid eetrinõustaja Marite Kallasma. Toimusid ka mitmed spetsiifilised keele-, viipekeele-, sotsiaalmeedia- jm koolitused.
Aasta jooksul käis ERR-is praktikal kümneid tudengeid. Tavapäraselt oli suur osa neist suvepraktikal uudistetoimetuses, aga erakordne oli 2025. aasta sügis, mil eelkõige Klassikaraadio koostöös teiste ERR-i raadiokanalitega võttis korraga praktikale lausa 17 EMTA kultuurikorralduse tudengit. Praktikante oli ka väljastusosakonnas, Vikerraadios, Klassikaraadios, Raadio 2-s, turundusosakonnas, personali-ja teabehalduse valdkonnas, portaali keeletoimetajal, ERR-i muuseumis ja mujal.
Mitu korda aastas käivad ERR-i tööga tutvumas nii eesti- kui venekeelsed õpilased üle Eesti ning nende õpetajad. Sageli on ERR-i ajakirjanikud oodatud külalised erinevate koolide meediatundides üle Eesti.
ERR-i töötajad suhtuvad teadlikult oma tervisesse: käiakse kohustuslikes tervisekontrollides ning kasvab sportimisvõimaluste kompenseerimise kasutamine. Juba viis aastat on ERR töötajatele pakkunud terviselahendust alternatiivina sportimisvõimaluste kompensatsioonile. ERR-i töötajatel on võimalik vaimse tervise murede korral saada kolm korda psühholoogi nõustamist tööandja kulul.
ERR võõrustas sügisel ETV neljandas stuudios kultuuriministeeriumi haldusala juhte.
ERR-i personalijuht valiti kaheks aastaks EBU Academy Committee liikmeks.
Olulisemad värbamised olid Klassikaraadio uue peatoimetaja ning pearaamatupidaja konkursid. Päris palju oli 2025. aastal organisatsioonisisest liikumist uutele ametipositsioonidele.
Sisekontroll ja riskihaldus
ERR-i kontrollikeskkond põhineb õigusaktidel, organisatsioonisisestel kordadel ja juhenditel ning hõlmab ka organisatsiooni väärtusi, head tava ja juhtimiskultuuri. Kontrollikeskkond loob raamistiku, mis toetab ERR-i eesmärkide saavutamist, ressursside säästlikku kasutamist ning tegevuse läbipaistvust ja vastavust kehtivatele nõuetele.
Nende järgimine iga töötaja/kaastöötaja ning keskastmejuhtide poolt tagab ERR-i toimimise vastavuses seatud eesmärkide ja ülesannetega.
Sisekontrollisüsteemi toimimine tugineb kõigi töötajate ja kaastöötajate vastutusele järgida kehtivaid reegleid ning juhtide kohustusele korraldada tööprotsesse nii, et riskid oleksid mõistlikult maandatud. Keskastmejuhid vastutavad oma valdkonna tegevuste korraldamise ja kontrollimeetmete rakendamise eest.
Teise kontrollitasandi moodustavad organisatsiooni tugiüksused (õigus- ja teabehaldusosakond, personaliosakond ning finantsosakond), kes toetavad struktuuriüksusi nõustamise, juhendamise ja kontrollimehhanismide rakendamise kaudu oma vastutusvaldkonnas.
Kolmanda kontrollitasandi moodustavad sõltumatut hinnangut andvad funktsioonid. Kontrollisüsteemi ja riskihalduse toimimise kohta annavad hinnangu siseaudiitor ja eetikanõunik ning auditikomitee, kes annavad oma tegevusest regulaarselt ülevaateid ERR-i nõukogule.
ERR-i majandusarvestuse ja aastaaruande nõuetekohasust hindab igal aastal väline audiitor. Vastavalt oma pädevusele ja riskihinnangutele teostavad ERR-i tegevuse üle järelevalvet ka Riigikontroll ning teised välised kontrollinstitutsioonid.
Dokumendiringlus ERR-is on valdavalt elektrooniline. Organisatsioonisiseses asjaajamises kasutatakse dokumendihaldussüsteemi, mille kaudu antud kinnitused on juhatuse korraldusega võrdsustatud allkirjastamisega.
Paberdokumente kasutatakse peamiselt lepingute sõlmimisel välispartneritega ning üksikutel juhtudel ka teiste osapooltega, kes ei kasuta digitaalset allkirjastamist.
ERR-is tuvastatakse, hinnatakse ja jälgitakse organisatsiooni tegevust mõjutavaid riske riskiregistri abil. Riskihaldus hõlmab riskide analüüsimist, nende mõju hindamist ning vajadusel leevendusmeetmete kavandamist ja rakendamist. Riskiregistrit uuendatakse regulaarselt ning seda kasutatakse juhtimisotsuste toetamiseks.
Välisvaluutas kohustuste ja nõuete maht on ERR-i tegevuse üldmahuga võrreldes väike, mistõttu valuutakursside kõikumine ei avalda ERR-i tegevusele olulist mõju. ERR-il esineb regulaarseid arveldusi Šveitsi frankides ning aeg-ajalt ka Ühendkuningriigi naelades, USA dollarites, Skandinaavia riikide kroonides ja muudes valuutades.
ERR-il ei olnud 2025. aastal laenukohustusi. Väärtpabereid ERR ei oma ning keerukamaid finantsinstrumente aruandeaastal ega sellele eelnenud aastal ei kasutatud.
Eelarve ja selle täitmine
Seoses eelarvelise tegevustoetuse 1,7 miljonise kärpega, millele lisandus käibemaksukulu tõus juulist ning jätkuvalt kõrge inflatsioon, oli aasta 2025 eelarveliselt väga keeruline. Programmi tootmiseks ettenähtud vahendeid tuli koomale tõmmata ja see väljendus paratamatult ka nii tele- kui raadioeetris. Eelarveliselt said ERR-i toimetused siiski kärpeülesandega hakkama nii et suuremaid kõrvalekaldeid aasta kokkuvõttes ei ole.
Oli ka esimene tõsine ehitusaasta uue telemaja ehituskrundil ning ehituse kulude katmine Kultuurkapitali toetustega väljendub positiivses tuleminumbris aasta lõpu seisuga (ehituse järgsetel aastakümnetel hakkab see amortisatsioonikulu tõttu paraku väljenduma negatiivse tulemina aastaaruannetes).
Täiendavalt suurendab tulemit suvel ERR-ile antud investeeringutoetus toimepidevuskindluse tagamiseks, mille arvel soetati samuti mitmeid pikema aja jooksul amortiseeruvaid seadmeid ja tarkvaralahendusi.
Telekompleksi tehniliseks sisustamiseks on hoitud reserve (sh 2019. a müüdud Tuisu tn kinnistu eest saadud raha) ja seetõttu on tavaolukorrast kõrgemad ERR-i likviidsuskordajad. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on 2,38 (2024 2,78) ja maksevõime kordaja 2,06 (2,25).
ERR-i tegevuse jätkusuutlikkusega seoses on murettekitav, et 2021–2025 aastate kiire inflatsioon on ületanud oluliselt tulude kasvu, millele lisandus 2025. aastaks 4%-line eelarvekärbe, mistõttu ei ole auditooriumile võimalik pakkuda senises mahus ja kvaliteedis sisu.
Arvestades seda, et seisuga 01.01.2025 elas Eestis 1 369 995 inimest (allikas statistikaamet), oli ERR-i riigieelarvest rahastatavate tegevuste kulu elaniku kohta 29,97 eurot aastas ehk 2,50 eurot kuus või 8,2 senti päevas. See summa jaotub olulisemate tegevusvaldkondade lõikes järgmiselt:
eurot elaniku kohta
aastas
kuus
päevas
programmide sisu
19,45
1,62
0,053
sh ETV
4,34
0,36
0,012
ETV2
0,34
0,03
0,001
ETV+
1,66
0,14
0,005
Hankeprogramm & Jupiter
1,92
0,16
0,005
Vikerraadio
0,89
0,07
0,002
Raadio 2
0,46
0,04
0,001
Klassikaraadio
0,45
0,04
0,001
Raadio 4
0,72
0,06
0,002
Uudised
4,51
0,38
0,012
Sport
1,23
0,10
0,003
programmide edastamine
2,46
0,21
0,007
tehnika ja tugiteenused
7,25
0,60
0,020
juhtimiskulud
0,81
0,07
0,002
AUDITOORIUMI ÜLEVAADE
Eesti Rahvusringhäälingut usaldas 2025. aasta IV kvartalis 67 protsenti 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. 2024. aasta sama perioodiga võrreldes on see näitaja kahanenud 5 protsendipunkti võrra. Rahvusringhäälingut mitteusaldanute osakaal, 24 protsenti, oli 2024. aastaga võrreldes 4 protsendipunkti võrra suurem.
Eesti keelt peamise keelena kõnelejatest usaldas rahvusringhäälingut 81 protsenti, mis on 2 protsendipunkti võrra vähem kui aasta varem — 2024. aastal usaldas rahvusringhäälingut 83 protsenti eesti keelt peamise keelena kasutavatest inimestest vanuses 15+. Rahvusringhäälingut mitte-usaldanute osakaal selles sihtrühmas on 15 protsenti, mida on 2 protsendipunkti võrra rohkem kui 2024. aastal.
Muu suhtluskeelega inimeste hulgast 38 protsenti usaldab rahvusringhäälingut, mis on 9 protsendipunkti vähem kui aasta varem. Mitteusaldajate hulk, 43 protsenti, on suurem kui varasematel aastatel, olles Ukraina sõja eelse ajaga võrreldes tõusnud 18 protsendipunkti võrra.
Joonis 1. ERR-i usaldusväärsus 2021-2025 IV kvartal (protsentides, Eesti elanikud vanuses 15+)
Allikas: Turu-uuringute AS
Iga-aastases Emori meediabrändide meeldivuse uuringus oli ka 2025. aastal eestlaste seas edetabeli esimesel kohal ETV, teisel ERR. Eestlastele kõige rohkem meeldinud raadiobränd oli Vikerraadio, edetabelis kuuendaks tõusis Jupiter. Muust rahvusest inimestele meeldis enim ETV+, ERR oli kolmas.
Eesti Rahvusringhäälingu telekanaleid vaatas 2025. aastal reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas 531 tuhat 4-aastast ja vanemat Eesti elanikku. ERR-i telekanalite 2025. aasta vaatajate arv jääb mullusele tulemusele 31 tuhandega alla. Otsevaatajate arvu langust mõjutasid konkurents tele- ja voogedastusteenuste turul ning meediatarbimisharjumuste jätkuv muutumine järel- ja veebivaatamise kasuks.
ETV kanalit vaatas reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas keskmiselt 444 tuhat inimest, ETV2 kanalit keskmiselt 228 tuhat inimest vanuses 4+. Nii ETV kui ETV2 nädalaste järelvaatajate arv on viimastel aastatel kasvanud, ulatudes 2025. aastal 16 protsendini kanali kõikidest vaatajatest.
ETV+ vaatas reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas keskmiselt 96 tuhat inimest vanuses 4+. 2024. aastaga võrreldes on ETV+ nädalane otsevaatajate arv vähenenud 10 tuhande inimese võrra, samas lisandus järelvaatamisest 18 protsenti vaatajaid.
Kui liita reaalaja vaatajatele ka need, kes vaatavad ERR-i telekanaleid järele, kasvab vaatajate koguarv nädalas 65 tuhande võrra. ETV puhul lisandub 62 tuhat vaatajat, ETV2 puhul 45 tuhat vaatajat ja ETV+ puhul 17 tuhat vaatajat.
Joonis 2. ERR-i telekanalite vaatajate arv nädalas perioodil 2021-2025 (Eesti elanikud vanuses 4+, kes vaatasid telerit vähemalt 15 minutit nädalas reaalajas, tuhandetes)
Allikas: Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuring
ETV vaatamine moodustas 2025. aastal suurima osa vähemalt 4-aastaste Eesti elanike reaalajas telerivaatamisele pühendatud ajast. ETV aasta keskmine osakaal oli 14,7% (2024. aastal 15,1%). ETV2 vaatamisele pühendasid Eesti elanikud 2025. aastal keskmiselt 2,0 protsenti (sama nagu aasta varem) ning ETV+ vaatamisele 2,1 protsenti (sama nagu aasta varem).
Joonis 3. ERR-i ja teiste suurte telekanalite vaatamisaja osakaal 2021-2025 (Eesti elanikud vanuses 4+, protsentides)
Allikas: Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuring
Vikerraadio ja Raadio 4 on jätkuvalt suurima auditooriumiga eesti- ja venekeelsed raadiod Eestis. Vikerraadiol oli 2025. aastal 12-74-aastaste hulgas keskmiselt 218 tuhat kuulajat nädalas. Raadio 4 kuulajate arv nädalas oli 82 tuhat. Samuti olid mõlemad igapäevaste raadiokuulajate arvestuses Eesti kõige suurema kuulajate arvuga raadiojaamad.
Raadio 2 kuulas nädalas 85 tuhat inimest vanuses 12-74. Klassikaraadiol oli kuulajaid keskmiselt 53 tuhat, Raadio Tallinna kuulas nädalas keskmiselt 22 tuhat inimest.
Joonis 4. ERR-i raadiokanalite kuulajate arv perioodil 2021-2025 (Eesti elanikud vanuses 12-74, tuhandetes)
Allikas: Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring.
Vikerraadio kuulamine moodustas 2025. aastal 17,7 protsenti 12-74-aastaste Eesti elanike raadiokuulamisele pühendatud ajast ning oli sellega Eesti raadiojaamadest esikohal. Raadio 4 kuulamisele pühendasid Eesti elanikud keskmiselt 4,4 protsenti, mis oli venekeelsetest raadiojaamadest kõige kõrgem tulemus.
Joonis 5. ERR-i raadiokanalite kuulamisaja osakaal raadiokuulamisele pühendatud ajast perioodil 2021-2025 (Eesti elanikud vanuses 12-74, protsentides)
Allikas: Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring.
ERR-i portaali külastatavus on viimastel aastatel olnud kasvutrendis ning Jupiteri veebikeskkonna ja teleriäppide kasutajate arv on järjepidevalt kasvanud. 2025. aastal külastas ERR-i portaale nädalas keskmiselt 886 tuhat unikaalset külastajat, suhteliselt kiirema kasvuga Jupiteril oli nädalas 150 tuhat külastajat.
Joonis 6. ERR-i portaali unikaalsete külastajate arv nädalas aastatel 2021-2025 (tuhandetes)
Allikas: Gemius Eesti, gemiusPrism
Joonis 7. ERR-i uudisteportaali unikaalsete veebi- ja striimikülastajate arv nädalas aastatel 2023-2025 (tuhandetes)
Allikas: Gemius Eesti. gemiusPrism
Joonis 8. ERR-i voogedastuskeskkondade unikaalsete striimikülastajate arv nädalas aastatel 2023-2025 (tuhandetes)
Allikas: Gemius Eesti. gemiusPrism
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
Bilanss
(tuhandetes eurodes)
31.12.2025
31.12.2024
Lisa
VARAD
Käibevara
Raha ja pangakontod
8 859
11 204
2
Finantsinvesteeringud
4 000
0
3
Nõuded ostjate vastu
341
453
4
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded
1 026
788
6
Varud
1 002
2 002
7
Käibevara kokku
15 228
14 447
Põhivara
Pikaajalised ettemaksed
530
245
8
Kinnisvarainvesteeringud
546
563
9
Materiaalne põhivara
33 105
24 676
10
Immateriaalne põhivara
1 176
1 120
11
Põhivara kokku
35 357
26 604
VARAD KOKKU
50 585
41 051
KOHUSTISED JA NETOVARA
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed
6 270
5 076
13
Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud
74
68
14
Lühiajalised eraldised
51
43
15
Lühiajalised kohustised kokku
6 395
5 187
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised eraldised ja muud kohustised
185
156
15
Pikaajalised kohustised kokku
185
156
KOHUSTISED KOKKU
6 580
5 343
Netovara
Kapital
4 062
4 062
Eelmiste perioodide tulem
31 646
30 216
Aruandeaasta tulem
8 297
1 430
NETOVARA KOKKU
44 005
35 708
KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU
50 585
41 051
Tulemiaruanne
(tuhandetes eurodes)
2025
2024
Lisa
Tulud
Tulud riigieelarvest
48 061
44 243
16
Tulud kaupade ja teenuste müügist
3 175
3 237
17
Muud tulud
7 591
1 444
17
Tulud kokku
58 827
48 924
Kulud
Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud
43 716
42 281
18
Juhtimis- ja halduskulud
7 130
5 633
19
Muud kulud
16
17
20
Kulud kokku
50 862
47 931
Tegevustulem
7 964
993
Finantstulud
332
437
Aruandeaasta tulem
8 297
1 430
Netovara muutuste aruanne
(tuhandetes eurodes)
Kapital
Eelmiste perioodide tulem
Kokku
Saldo 31.12.2023
4 062
30 216
34 278
Aruandeaasta tulem
0
1 430
1 430
Saldo 31.12.2024
4 062
31 646
35 708
Aruandeaasta tulem
0
8 297
8 297
Saldo 31.12.2025
4 062
39 943
44 005
Rahavoogude aruanne
(tuhandetes eurodes)
2025
2024
Lisa
Rahavood majandustegevusest
Tegevustulem
7 964
993
Korrigeerimised:
Põhivara kulum ja väärtuse langus
3 031
3 319
9,10,11,18,19
Kahjum põhivara mahakandmisest
0
11
20
Majandustegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus
-411
376
4,6,8
Varude muutus
1 000
-1 226
7
Majandustegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus
599
-342
13,14,15
Saadud intressid
332
437
Kokku rahavood majandustegevusest
12 515
3 568
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus
-10 860
-1 954
10,11,13
Muude finantsinvesteeringute soetus
-4 000
0
3
Kokku rahavood investeerimistegevusest
-14 860
-1 954
Rahavood kokku
-2 345
1 614
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
11 204
9 590
2
Raha ja raha ekvivalentide muutus
-2 345
1 614
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
8 859
11 204
2
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
Lisa 1
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused
Eesti Rahvusringhäälingu (lühendina ERR) 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja koostatud kasutades soetusmaksumuse printsiipi, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Finantsaruandluse standardite põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist.
Tulenevalt ERR-i põhitegevusest ei sobi EV raamatupidamise seaduse lisades toodud tootmis- ja äriettevõtetele mõeldud kasumiaruande skeemid Eesti Rahvusringhäälingu majandustegevuse asjakohaseks ja tõepäraseks esituseks. Seepärast on juhtkond, tuginedes raamatupidamise seaduse §18 lõige 4-le, koostanud organisatsiooni tegevusega sobiva tulemiaruande skeemi.
Raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes.
Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes arvelduskontode jääke.
Finantsinvesteeringud
Finantsinvesteeringuna kajastatakse hoiuseid. Investeeringud võetakse arvele soetus-maksumuses ning kajastatakse bilansis kas õiglases väärtuses või korrigeeritud soetusmaksumuses.
Nõuded ostjate vastu
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused).
Nõudeid ostjate vastu on bilansis hinnatud lähtuvalt summade laekumise tõenäosusest. Seejuures hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad arved on bilansis alla hinnatud tõenäoliselt laekuva summani. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
Muud nõuded
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Varud
Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude soetamise või tootmisega seotud otsestest ja kaudsetest väljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses, sealhulgas otsesed veokulud, mittetagastatavad maksud ning tootmisväljaminekud.
Hankefilmide litsentside varu
Ostetud hankeprogramm kantakse kuludesse esmaesituse järgi vastavalt litsentsilepingus määratud kehtivuse perioodil. Litsentsilepingu kehtivusaja ületanud ja eetris olemata hankeprogramm kantakse kuludesse.
Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus.
Neto realiseerimisväärtus leitakse arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.
Bilansis on varude kuluks kandmisel kasutatud kaalutud keskmise meetodit, välja arvatud hankefilmide litsentside varud (vt põhimõte ülal).
Lühi- ja pikaajalised ettemaksed ülekandeõiguste eest
Lühi- ja pikaajaliste ettemaksetena on üldjuhul kajastatud järgmiste perioodide ülekandeõiguste ettemaksed. Ülekandeõiguste ettemaksed kantakse kuludesse perioodil, mil ülekanne toimub.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud kinnisvaraobjekte (maa, hoone), mida ERR hoiab renditulu teenimiseks või väärtuse kasvu eesmärgil, ja mida ei kasutata enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses (vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile), mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Hoonete puhul, mida kasutatakse nii oma majandustegevuseks kui ka väljarentimiseks, klassifitseeritakse väljarenditule proportsionaalne osa hoone soetusmaksumusest ja akumuleeritud kulumist igal aruandekuupäeval ümber kinnisvarainvesteeringuks.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. ERR-i kinnisvarainvesteeringutele rakendatav amortisatsioonimäärade vahemik on 2-10% aastas, maad ei amortiseerita.
Hilisemad kulutused on lisatud kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele juhul, kui on tõenäoline, et ERR saab seoses kulutustega tulevikus majanduslikku kasu ning kulutuste soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Muud hilisemad kulutused (näiteks remont, hooldus) on kajastatud aruandeperioodi kuludes. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatava komponendi jääkmaksumus kantakse bilansist maha.
Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile varad kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse vara soetamise hetkel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle, soetusmaksumusega 1 000-9 999,99 eurot, peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtusest tulenevad allahindlused, välja arvatud maa ja ehitised, mida kajastatakse ümberhinnatud väärtuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetest ei kapitaliseerita materiaalse põhivara soetusmaksumusse mittetagastatavat käibemaksu, vaid kajastatakse see aruandeperioodi kuludes.
Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgmisest näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet „Varade väärtuse langus“).
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.
Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm selle kasuliku eluea alusel.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised:
Ehitised
2–12,5%
Masinad ja seadmed
10–40%
Muu inventar ja sisseseade
6,5–20%
Maad ei amortiseerita.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalseks põhivaraks loetakse vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile varad kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse vara soetamise hetkel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle, soetusmaksumusega 1 000-9 999,99 eurot, peetakse arvestust bilansiväliselt.
Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena.
Muu immateriaalse põhivara (kaubamärgid, litsentsid) kulutused kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadav tulu.
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetest ei kapitaliseerita immateriaalse põhivara soetusmaksumusse mittetagastatavat käibemaksu, vaid kajastatakse perioodi kuludes.
Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit.
Amortisatsioonimäärad aastas immateriaalsele põhivarale on järgmised:
Tarkvara
25–30%
Ostetud litsentsid, kaubamärgid jne.
10–20%
Asutamis- ja uurimisväljaminekuid ei kapitaliseerita.
Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet „Varade väärtuse langus“).
Varade väärtuse langus
Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.
Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash-generating unit).
Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena.
Vara väärtuse langus avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul
Lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ei koostata varade väärtuse teste ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi.
Finantskohustised liigitatakse lühiajalisteks, kui nende tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast või ERR-il pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajalisteks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Rendiarvestus
Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina.
Kapitalirendi tingimustel soetatud vara kajastatakse rentniku bilansis vara kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul, kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik kasutusiga.
Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna ning rentniku poolt kuluna.
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendel perioodidel, kui kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud, toimuvad. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodil, millal sihtfinantseerimine toimus. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui on piisav kindlus, et ERR vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub.
Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud olulised tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendid kohustisena. Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.
Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustisi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustistena. Ette laekunud tegevuskulude sihtfinantseerimist kajastatakse tulevaste perioodide ettemakstud tulude koosseisus real „Ette laekunud tegevuskulude sihtfinantseerimine“.
Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärk ei ole omanikule kasumit teenida, toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist.
Sihtfinantseerimise põhivarade soetamiseks saamise tekkepõhiseks kuupäevaks loetakse põhivarade soetamise kuupäeva. Põhivarade sihtfinantseerimise korral võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Soetatud põhivara amortiseeritakse sarnaselt muu põhivaraga tema kasuliku eluea jooksul.
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud) hinnatakse aruandekuupäeval ümber arvestusvaluutasse aruandekuupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes.
Tulude arvestus
Tegevustoetused
Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetusi, mida antakse ERR-ile, lähtudes tegevusülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel.
Kaupade ja teenuste müük
Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Bilansis kajastatakse eraldisena aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud ERR-i kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus, mis nõuab varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel lähtutakse juhatuse hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Täpsem info avalikustatud lisas 15.
Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus on alla 50%, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.
Rahavoogude aruanne
Põhitegevuse rahavood on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on majandustegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute, investeerimis- ja finantseerimistehingute mõju ja majandustegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustiste saldode muutused.
Tehingud seotud osapooltega
Osapooli loetakse seotuks, kui ühel osapoolel on teise osapoole üle kontroll või oluline mõju. Samuti on seotud osapoolteks kõik organisatsioonid, kus riigil on kontroll või valitsev mõju, mille kohta seotud tehinguid lisas 22 avalikustatud ei ole.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks ERRi nõukogu ja juhatuse liikmed ning nendega seotud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted.
Lisa 2 Raha ja pangakontod
31.12.2025
31.12.2024
Raha ja pangakontod
8 859
11 204
sh tähtajalised hoiused*
7 000
8 000
* - Tähtajalised hoiused on nomineeritud eurodes, kuni üheksakuulise tähtajaga ning teenivad intressi kuni 2,32% aastas.
Lisa 3 Finantsinvesteeringud
31.12.2025
31.12.2024
Tähtajalised hoiused
4 000
0
Tähtajalised hoiused on nomineeritud eurodes, kuni aastase tähtajaga, ei ole ennetähtaegselt lõpetatavad ning teenivad intressi kuni 2,35% aastas.
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu
31.12.2025
31.12.2024
Ostjate tasumata arved
351
454
Ebatõenäoliselt laekuvad arved
-10
-1
Kokku nõuded ostjate vastu
341
453
Lisa 5 Maksud
31.12.2025
31.12.2024
Maksuliik
Ettemaks ja tagasinõue
Maksuvõlg
Ettemaks ja tagasinõue
Maksuvõlg
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (lisa 6)
3
0
37
0
Sotsiaalmaks
0
1 087
0
1 098
Kinnipeetud tulumaks
0
635
0
656
Käibemaks
0
292
0
174
Töötuskindlustusmakse
0
71
0
72
Kogumispensioni makse
0
66
0
54
Erijuhtude tulumaks
0
9
0
8
Litsentsitasude tulumaks
0
7
0
1
Kokku
3
2 167
37
2 063
Maksuvõlad (lisa 13) sisaldavad deklareeritud ja deklareerimata makse.
Lisa 6 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded
31.12.2025
31.12.2024
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud
991
607
Muud lühiajalised nõuded
22
139
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (5)
3
37
Viitlaekumised
10
5
Kokku ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded
1 026
788
31.12.2025
31.12.2024
Muud ettemaksed
561
246
Taliolümpia
185
0
Saadete tootmine
163
240
Kergejõustik
39
87
Korvpall
26
0
Laskesuusatamine
17
0
Iluuisutamine
0
34
Kokku ettemakstud tulevaste perioodide kulud
991
607
Lisa 7 Varud
31.12.2025
31.12.2024
Ettemaks hankijatele
503
1 445
Hankefilmide litsentside varu
497
553
Tooraine ja materjal
2
4
Kokku varud
1 002
2 002
Lisa 8 Pikaajalised ettemaksed
31.12.2025
31.12.2024
Spordiülekannetega seotud ettemaksed
70
124
Filmilitsentsidega seotud ettemaksed
200
73
Muu teenus
260
48
Kokku
530
245
Spordiülekannete TV-õiguste siduvad pikaajalised kohustised on kajastatud lisas 22.
Lisa 9 Kinnisvarainvesteeringud
31.12.2025
31.12.2024
Soetusmaksumus
905
905
sh hoone
584
584
maa
321
321
2025
2024
Amortisatsioonikulu
-17
-18
31.12.2025
31.12.2024
Akumuleeritud kulum
-359
-342
Jääkmaksumus
546
563
sh hoone
225
242
maa
321
321
2025
2024
Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu
65
166
Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud
-230
-230
Netotulem kinnisvarainvesteeringute
rentimisest
-165
-64
Vt. ka lisad 18, 19
Kinnisvarainvesteeringuteks on ümber liigitatud see osa ERR-ile kuuluvatest kinnistutest, mida ERR ei kasuta oma põhitegevuseks, vaid renditulu teenimiseks, või hoiab vara väärtuse kasvu eesmärgil. Kinnisvarainvesteering sisaldab proportsionaalset osa maast, mida ei amortiseerita.
Lisa 10 Materiaalne põhivara
Maa
Ehitised
Masinad ja seadmed
Muu inventar ja sisseseade
Lõpetamata ehitised ja ettemaksed
Kokku
Saldo seisuga 31.12.2024
Soetusmaksumus
5 996
14 976
24 334
1 211
2 473
48 990
Akumuleeritud kulum
0
-5 987
-17 183
-1 144
0
-24 314
Jääkmaksumus
5 996
8 989
7 151
67
2 473
24 676
2025. a toimunud muutused
Ostud ja parendused
0
81
2 076
2
8 969
11 128
Ümberliigitamine
0
0
345
0
-345
0
Amortisatsioonikulu
0
-514
-2 171
-14
0
-2 699
Mahakandmised jääkmaksumuses
0
0
0
0
0
0
Saldo seisuga 31.12.2025
Soetusmaksumus
5 996
15 057
26 414
1 213
11 097
59 777
Akumuleeritud kulum
0
-6 501
-19 013
-1 158
0
-26 672
Jääkmaksumus
5 996
8 556
7 401
55
11 097
33 105
Vt. ka lisad 18, 19 ja 20.
Lisa 11 Immateriaalne põhivara
Tarkvara
Ettemaksed
Kokku
Saldo seisuga 31.12.2024
Soetusmaksumus
4 437
215
4 652
Akumuleeritud kulum
-3 532
0
-3 532
Jääkmaksumus
905
215
1 120
2025. a toimunud muutused
Ostud ja parendused
70
301
371
Ümberliigitamine
516
-516
0
Amortisatsioonikulu
-315
0
-315
Saldo seisuga 31.12.2025
Soetusmaksumus
5 023
0
5 023
Akumuleeritud kulum
-3 847
0
-3 847
Jääkmaksumus
1 176
0
1 176
Vt. ka lisad 18, 19 ja 20.
Lisa 12 Kasutusrent
ERR-is renditakse kasutusrendi tingimustel autosid ja ruume.
31.12.2025
31.12.2024
Ruumide rendi võlakohustised kokku
460
407
sh kuni 1 aastat
110
88
1>5 aastat
350
260
üle 5 aasta
0
59
2025. aasta ruumide rendikulu oli kokku 161 (2024. aastal 158) tuhat eurot. Ruumide üürilepingu saab lõpetada enamikust lepingutest kuni kahekuulise etteteatamisega, ühe lepingu puhul on etteteatamise tähtaeg kuus kuud. Üks leping on sõlmitud ka tähtajaliselt, rendiperioodi lõppemisega 2030. aastal.
31.12.2025
31.12.2024
Autode kasutusrendi võlakohustised kokku
71
112
sh kuni 1 aasta
37
44
1>4 aastat
34
66
üle 4 aasta
0
2
2025. aasta autode rendikulu oli kokku 45 (2024. aastal 49) tuhat eurot. Rendiperioodi lõppemisel sõiduki väljaostu kohustust ei ole.
Lisa 13 Võlad ja ettemaksed
31.12.2025
31.12.2024
Lisa
Võlad hankijatele
sh võlg põhivara eest
2 685
828
1 629
191
Maksuvõlad
2 167
2 063
5
Võlad töövõtjatele
1 393
1 348
Muud võlad
25
36
Kokku võlad ja ettemaksed
6 270
5 076
Lisa 14 Tulevaste perioodide ettemakstud tulud
31.12.2025
31.12.2024
Ette laekunud tegevuskulude sihtfinantseerimine
67
62
Muud ette laekunud tulevaste perioodide tulud
7
6
Kokku tulevaste perioodide ettemakstud tulud
74
68
Lisa 15 Eraldised
2025. a on kajastatud pensionäride lahkumishüvitiste eraldis kokku summas 236 (2024. a 199) tuhat eurot, millest on lühiajaline osa 51 (2024. a 43) ja pikaajaline osa 185 (2024. a 156) tuhat eurot.
Aruandeaastal maksti eraldisest pensionäride lahkumishüvitist 5 tuhat eurot (2024. a 29 tuhat eurot). 2025. a suurendati lühiajalise reservi osa 13 tuhat eurot ja pikaajalise reservi osa 29 tuhat eurot.
ERR ja organisatsioonis tegutsevad kolm ametiliitu on kokku leppinud, et ERR-ist pensionile minevad üle 20-aastase tööstaažiga töötajad saavad lahkumishüvitise, mille suurus on võrdne ERRi poolteisekordse keskmise kuutasuga ja kolmekordse keskmise kuutasuga, kui töötajal on staaži üle 25 aasta ja vanus pensionile jäämisel alla 70 aasta. Vastavalt on arvutatud ka lahkumishüvitiste eraldis. Pensionäride hüvitiste eraldis kajastatakse töötaja pensionile mineku õiguse tekkimise kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul. Eelduseks on võetud pensionile mineku realiseerumine võrdsetes osades viie aasta jooksul ning vastavalt on kohustis jagatud lühiajaliseks ja pikaajaliseks. Eraldise pikaajaline osa on diskonteeritud määraga 4%. Eraldise suuruse aluseks olevad hinnangud vaatab juhatus üle igal aruandekuupäeval ning vajadusel tehakse vastavad korrigeerimised.
Lisa 16 Tulud riigieelarvest
2025
2024
Toetus tegevuskuludeks
42 421
42 294
Sihtfinantseerimine põhivara soetusteks
5 640
1 949
Kokku
48 061
44 243
Sihtfinantseerimisega ei ole seotud täiendavaid tingimuslikke kohustisi.
Lisa 17 Tulud teenuste müügist ning muud tulud
Tulud geograafiliste piirkondade lõikes
2025
2024
Müük Euroopa Liidu riikidele kokku
3 136
3 172
sh Eesti
2 991
3 087
Belgia
99
53
Itaalia
15
0
Prantsusmaa
12
0
Soome
9
11
Läti
5
5
Saksamaa
2
7
Rootsi
0
5
Ungari
0
3
muud Euroopa Liidu riigid
3
1
Müük väljapoole Euroopa Liidu piire kokku
39
65
sh Šveits
20
48
Aserbaidžaan
11
2
Suurbritannia
7
10
Island
0
4
muud riigid väljaspool Euroopa Liitu
1
1
Kokku
3 175
3 237
Tulud tegevusalade lõikes
2025
2024
Muud teenused
1 479
1 391
Koostööprojektid
1 349
1 410
Hoone üüritulu
130
166
Tootmisteenus
123
160
ERR toodangu ja arhiivimaterjali müük
94
110
Kokku
3 175
3 237
Muude tulude jagunemine
2025
2024
Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks
5 686
623
Projektikulude sihtfinantseerimine
1 899
813
Muud tulud
6
8
Kokku
7 591
1 444
Projektikulude sihtfinantseerimine finantseerijate lõikes
Finantseerija
2025
2024
Eesti Kultuurkapital
1321
144
Kliimaministeerium
119
176
Eesti Teadusagentuur SA
107
99
Eesti Jalgpalli Liit MTÜ
92
0
Haridus- ja Teadusministeerium
34
33
Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon
32
0
Riigikantselei
26
0
Eesti Käsipalliliit
21
28
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus SA
20
40
Eesti Kirjanduse Selts
20
0
Vabariigi Presidendi Kantselei
20
0
Eesti Sisearhitektide Liit
20
0
Keskkonnainvesteeringute Keskus SA
13
16
Eesti Korvpalliliit MTÜ
13
0
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
9
8
Euroopa Parlament
8
179
Pärnu Linnavalitsus
8
0
Mondo MTÜ
5
0
Muud finantseerijad
4
20
Eesti Kergejõustikuliit MTÜ
4
0
Eesti Muusikanõukogu MTÜ
3
15
Ameerika Ühendriikide Suursaatkond
0
30
EELK Kirikupäeva ja laulupeo sihtasutus
0
25
Kokku
1899
813
Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks
Finantseerija
2025
2024
Eesti Kultuurkapital
5 686
623
Kokku
5 686
623
Aruandeperioodil ja 2024. aastal kasutamata sihtfinantseerimistoetusi ei tagastatud.
Lisa 18 Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud
Kululiik
2025
2024
Tööjõukulu sh mittekoosseisuline
22 069
22 908
Hankekulu
4 249
3 139
Autoritasud
3 505
3 673
Mittetagastatav käibemaks
3 399
2 460
Programmi levitamiskulu
3 187
2 840
Põhivahendite ja kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt ka lisad 9, 10, 11 ja 19)
2 469
2 708
Muude teenuste kulu
2 358
2 177
Tootmis-tehniline kulu
456
373
Lavastuskulu
366
433
Lähetuskulu
357
440
Transpordikulu
257
272
Ruumide üüri- ja turvateenuse kulu
252
240
Salvestuskulu
227
11
Turundus- ja reklaamikulu
226
231
Informatsiooni ost
224
275
Sidekulu
115
101
Kokku
43 716
42 281
Lisa 19 Juhtimis- ja halduskulud
Kululiik
2025
2024
Tööjõukulu sh mittekoosseisuline
3 315
3 211
Mittetagastatav käibemaks
1 712
379
Kommunaalteenused ning hoone remont
991
1 009
Põhivahendite amortisatsioon (vt ka lisad 9, 10, 11 ja 18)
562
611
Muu halduskulu
550
423
Kokku
7 130
5 633
Juhtimis- ja halduskulud sisaldavad kinnisvara arendusega seotud kulusid summas 1 776 tuhat eurot (2024. aastal 336 tuhat eurot).
Lisa 20 Muud kulud
2025
2024
Kahjum põhivara allahindlusest ja mahakandmisest (jääkväärtus) (lisa 10 ja 11)
0
11
Kahjutasud, viivised, valuuta kursivahed ja muu
16
6
Kokku
16
17
Lisa 21 Koosseisulised töötajad
2025
2024
Palgakulu
17 593
18 007
Sotsiaal- ja töötuskindlustus
5 932
6 068
Kokku
23 525
24 075
Keskmine töötajate arv
581
601
Keskmine töötajate arv liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik
576
596
Juhtimis- või kontrollorgani liige
5
5
Palgakulu ning sotsiaal- ja töötuskindlustus sisaldavad endas kapitaliseeritud palgakulusid, kuid ei sisalda pensionieraldise suurendamise kulusid.
Lisa 22 Bilansivälised varad ja siduvad tulevikukohustised ja tingimuslikud kohustised
• Seisuga 31.12.2025 on bilansiväliselt arvele võetud väheväärtuslikku vara (soetusmaksumusega alla 10 000 euro) kokku soetusmaksumuses 4 671 tuhat eurot (seisuga 31.12.2024 soetusmaksumuses 4 545 tuhat eurot).
• ERR-il on spordiülekannete TV-õiguste ostmisega seotud kohustisi järgmiselt:
Lühiajalisi
31.12.2025
31.12.2024
Kergejõustik
87
76
Jäähoki
84
84
Los Angeles Suveolümpia 2028
75
61
Laskesuusatamine
69
69
Korvpall
39
0
Iluuisutamine
34
0
Milano Cortina Taliolümpia 2026
8
96
Suusaalade MM
0
84
Muud spordialad
0
58
Kokku
396
528
Pikaajalisi
31.12.2025
31.12.2024
Brisbane Suveolümpia 2032
389
389
Taliolümpia 2030
260
316
Laskesuusatamine
223
292
Kergejõustik
222
260
FIBA korvpall EM/MM 2025-2027
195
252
Jäähoki MM 2024-2028
168
239
Los Angeles Suveolümpia 2028
163
234
Iluuisutamine
34
34
Milano Cortina Taliolümpia 2026
0
7
Kokku
1 654
2 023
Spordiülekannete TV-õiguste pikaajaliste kohustiste eest tasutud ettemaksed on kajastatud lisas 8.
• Maksuhalduril on õigus kontrollida ERRi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ERR-ile olulise täiendava maksusumma.
Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega
Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikmetele arvestati aruandeaastal tasu koos sotsiaalmaksuga 549 tuhat eurot (2024. aasta tasu 594 tuhat eurot). Juhatuse liikme lahkumishüvitist võidakse maksta 4 kuu ulatuses nõukogu otsusega lepingu lõppedes. Juhatuse hinnangul ei vaja reservi moodustamist.
Rahvusringhäälingu nõukogu liikmetele arvestati tasu koos sotsiaalmaksuga 315 tuhat eurot (2024. aastal rahvusringhäälingu nõukogu tasu 274 tuhat eurot).
Juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud isikutele arvestati töö- ja autoritasu koos maksudega
1 tuhat eurot (2024. aastal 1 tuhat eurot).
Müügitehinguid seotud osapooltega tehti aruandeperioodil summas 119 tuhat eurot (2024. a
1 tuhat eurot), millest seisuga 31.12.2025 nõudeid ei ole (31.12.2024 nõudeid ei olnud).
Ostutehinguid seotud osapooltega tehti aruandeperioodil summas 5 tuhat eurot (2024. a 1 tuhat eurot), millest seisuga 31.12.2025 kohustisi ei ole (31.12.2024 kohustisi ei olnud).
Aruandeperioodil ja 2024. a ei saadud sihtfinantseerimistoetusi.
Tehingud seotud osapooltega on toimunud tavapärastel turutingimustel. Seotud osapoolte vastu puuduvad 2025. aastal ja 2024. aastal nõuete allahindlused.
RAHVUSRINGHÄÄLINGU JUHATUSE ALLKIRJAD
Eesti Rahvusringhäälingu juhatus on koostanud 2025. majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.
Erik Roose Juhatuse esimees
Tiina Kaalep Juhatuse liige
Toomas Luhats Juhatuse liige
Mart Luik Juhatuse liige
Joel Sarv Juhatuse liige
Tallinn, 31. märts 2026
/allkirjastatud digitaalselt/
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AUDITIKOMITEE LÕPPHINNANG
RAHVUSRINGHÄÄLINGU NÕUKOGU ALLKIRJAD
Eesti Rahvusringhäälingu 2025. a majandusaasta aruandele
Kiidame heaks Eesti Rahvusringhäälingu 2025. a majandusaasta aruande, mille on kinnitanud juhatus 31. märtsil 2026 ning auditeerinud AS PricewaterhouseCoopers.
Sulev Valner nõukogu esimees
Vadim Belobrovtsev nõukogu liige
Raimond Kaljulaid nõukogu liige
Paavo Nõgene nõukogu liige
Valdo Randpere nõukogu liige
Raul Rebane nõukogu liige
Marek Reinaas nõukogu liige
Priit Sibul nõukogu liige
Rein Veidemann nõukogu liige
Varro Vooglaid nõukogu liige
/allkirjastatud digitaalselt/