Ettepanekud krediiditeabe jagamise seaduse 652 SE kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu rahanduskomisjon

[email protected]

Ettepanekud krediiditeabe

jagamise seaduse 652 SE kohta

Austatud proua Akkermann

Esitame ettepanekud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (SE 652) täiendamiseks.

Olulisema mõjuga ettepanekud on välja töötatud Riigikogu rahanduskomisjoni suuniseid

arvesse võttes ja nende sõnastamisel on Rahandusministeerium korduvalt konsulteerinud ka

huvirühmadega.

Muudatused on esitatud allajoonituna või läbikriipsutatuna.

1. Eelnõu §-s 3 asendatakse tekstiosa „tarbijakrediidilepingu andmed“ tekstiosaga

„tarbijakrediidilepinguga seotud andmed“:

„Krediiditeave käesoleva seaduse tähenduses on tarbijaga sõlmitud tarbijakrediidilepinguga

seotud andmed, mille krediiditeabe andja peab edastama krediiditeaberegistrisse.“.

Selgitus: muudatusega täpsustatakse krediiditeabe mõistet. Praeguse sõnastuse kohaselt

hõlmab krediiditeave „tarbijaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu andmeid“, kuid see määratlus

võib jääda liiga kitsaks olukorras, kus krediiditeaberegistri pidajale andmete esitamise

kohustus tekib ka krediidiinkassodel. Krediidiinkasso käsutuses olev teave ei pruugi kõigil

juhtudel kujutada endast otseselt tarbijakrediidilepingu andmeid kitsamas tähenduses, vaid

võib puudutada ka nõude omandamisega seotud asjaolusid.

Muudatuse eesmärk on tagada, et krediiditeabe mõiste hõlmaks üheselt kõiki eelnõus

registrisse edastamisele kuuluvaid andmeid sõltumata sellest, kas andmete esitajaks on

krediidiandja, krediidiasutus või krediidiinkasso. Seejuures on oluline vaadelda muudatust

koosmõjus eelnõu § 7 lõikes 1 loetletud andmekoosseisuga – krediiditeabe määratluse

täpsustamine ei tähenda, et registrisse hakatakse koguma kõikvõimalikke andmeid.

2. Eelnõu §-i 5 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „ja §-s 21 nimetatud krediidiagent, kui ta

sõlmib krediidiandja nimel tarbijakrediidilepingu“:

„2) krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 5 nimetatud krediidiandja ja §-s 21 nimetatud

krediidiagent, kui ta sõlmib krediidiandja nimel tarbijakrediidilepingu;“

Meie 19.05.2026 nr 13-1.1/2168-1

2

Selgitus: Krediidivõimelisuse hindamise kohustus on VÕS § 4034 tulenevalt üksnes

krediidiandjal. Krediidivahendusleping on leping, millega krediidivahendaja kohustub oma

majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või osutama

krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides

iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima

(VÕS § 4011). Krediidi vahendamise tegevust täpsustab KAVS, mille § 4 kohaselt on krediidi

vahendamine:

1) tarbijale tasu eest krediidi andmise vahendamine või krediidilepingu sõlmimise

võimalusele osutamine;

2) tarbija abistamine krediidilepingu sõlmimise eelsetes toimingutes või lepingu sõlmimisel

ja muud sellega seotud tegevused, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi punktis 1;

3) krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepingute vahendamine või nende

sõlmimine krediidiandja nimel ja arvel.

Seega tegutseb krediidivahendaja üksnes krediidiandja nimel ja huvides. See tähendab seda,

et krediidivõimelisuse hindamise ülesanne on tal üksnes siis, kui temaga

krediidivahenduslepingu sõlminud krediidiandja teda selleks selgesõnaliselt ka volitab.

Krediiditeabe jagamise seaduse eelnõuga antakse seaduses juurdepääsuõigus üksnes nendele

isikutele – krediidiandjatele – kellel on seadusest tulenev kohustus krediidivõimelisust

hinnata. Krediidivahendajatel on õigus registrile juurdepääs saada krediidiandja volitatud

isikuna, kui selle volitusega kaasneb ka krediidivõimelisuse hindamise õigus. Sel juhul saab

päringuid teha üksnes nende inimeste kohta, kelle krediidivõimelisust selle volituse alusel

hinnatakse.

3. Eelnõu §-i 5 punkt 4 jäetakse välja, muutes vastavalt järgneva punkti numeratsiooni:

„4) ) hoiu-laenuühistu seaduse §-s 3 nimetatud hoiu-laenuühistu;“

Selgitus: 01.03.2026. jõustusid hoiu-laenuühistu seaduse muudatused, mis tähistavad hoiu-

laenuühistute nn reformi algust. Reformi tulemusel selline eriliigiline tulundusühistu vorm

nagu hoiu-laenuühistu kaob ja ühistulises vormis saab hoiuseid kaasata edaspidi ühistupanga

kujul, kus ühistupank (kui krediidiasutus) allub Finantsinsinspektsiooni järelevalvele nagu

kõik teised krediidiasutused. Reformi kohaselt alates 2029. a. 1. jaanuarist hoiu-laenuühistud

edasi tegutseda ei saa. Kuna krediiditeabe register alustab täiemahulist tööd 01.03.2029, siis

on mõistlik jätta hoiu-laenuühistuid kui krediiditeaberegistrisse krediiditeabe andjaid

puudutavad sätted käesolevast eelnõust välja.

4. Eelnõu §-i 5 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud krediidiinkasso, kui ta

omandab tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude või kui ta haldab krediidiostja

nimel tarbijakrediidilepingut“.

Selgitus: Krediidiinkassode kohustus esitada andmeid krediiditeaberegistrile on vajalik

selleks, et registris sisalduv teave oleks terviklik, ajakohane ja vastaks registri eesmärgile

võimaldada krediidiandjatel hinnata võimalikult täpselt tarbija krediidivõimelisust.

Praktikas võõrandab krediidiandja ülesöeldud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude (nn

viivislaen) üldjuhul krediidiinkassole. Seejuures võib sellisest lepingust tulenev tarbija

finantskohustus olla märkimisväärne. Kui sellises olukorras puuduks krediidiinkassol

kohustus registrile andmeid edastada, ei kajastuks tarbija tegelikud finantskohustused

3

krediiditeaberegistris täielikult või ajakohaselt. See omakorda võib kahjustada

krediidivõimelisuse hindamise kvaliteeti ning suurendada vastutustundetu laenamise ja

ülelaenamise riski.

Muudatus aitab vältida olukorda, kus registri andmete täielikkus sõltub üksnes sellest, kellele

nõue parasjagu kuulub. Registri eesmärki silmas pidades ei ole põhjendatud, et tarbija

krediidikohustuse kajastumine registris katkeks üksnes nõude loovutamise tõttu. Tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel on oluline omada ülevaadet olulistest finantskohustustest

sõltumata sellest, kas nõuet omab krediidiandja või krediidiinkasso.

Krediidiinkassodele krediiditeaberegistrile andmete esitamise kohustuse kehtestamine riivab

eeskätt ettevõtlusvabadust (PS § 31), kuna mõjutab nõuete omandamise ja haldamisega seotud

ärimudeli kujundamist ja registripidajaga andmevahetuse korraldamist. Kuna andmete

esitamine hõlmab isikuandmete töötlemist, tuleb arvesse võtta ka eraelu puutumatuse õigust

(PS § 26).

Riive legitiimseks eesmärgiks on vastutustundliku laenamise põhimõtte toetamine, tarbijate

ülelaenamise ennetamine ning krediiditeaberegistri terviklikkuse ja usaldusväärsuse

tagamine. Registri eesmärk on võimaldada krediidiandjatel hinnata tarbija krediidivõimelisust

võimalikult täieliku ja ajakohase teabe alusel. Kui tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded

muutuksid registrist kättesaamatuks üksnes põhjusel, et need on võõrandatud

krediidiinkassole, ei kajastaks register enam tarbija tegelikku finantskoormust. See võib viia

olukorrani, kus krediidiotsuseid tehakse ebatäieliku informatsiooni alusel, suurendades

ülelaenamise riski.

Meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv, kuna võimaldab tagada, et tarbija finantskohustused

jäävad registris nähtavaks ka pärast nõude loovutamist krediidiinkassole. Kohustus aitab

vältida olukorda, kus registri andmete täielikkus sõltub üksnes nõude omaniku õiguslikust

staatusest.

Meede on ka vajalik, kuna alternatiivid ei võimaldaks sama tõhusalt registri eesmärki

saavutada. Alternatiivsete lahendustena võiks andmete esitamise kohustus ka pärast nõude

loovutamist jääda algsele krediidiandjale või toimuks andmete esitamine vabatahtlikkuse

alusel. Need ei ole siiski piisavad krediiditeaberegistri eesmärkide saavutamiseks, kuna

krediidiandjal puudub pärast nõude üleandmist reeglina ajakohane ülevaade nõude seisust

ning vabatahtlik andmeedastus ei taga registri terviklikkust ega andmete järjepidevat

kvaliteeti.

Kohustus on ka mõõdukas. Krediidiinkassodele ei kohaldata samas ulatuses andmeesituse

kohustusi nagu krediidiandjatele, vaid nad esitavad registrile üksnes piiratud andmekoosseisu,

mis hõlmab registri eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalikku teavet. Samuti nähakse

krediidiinkassodele ette pikemad tähtajad andmete esitamiseks, arvestades nende tegevuse

eripära, sealhulgas asjaolu, et nad võivad omandada suure hulga nõudeid korraga.

Eeltoodust tulenevalt on krediidiinkassodele krediiditeaberegistrile andmete esitamise

kohustuse panemine põhiseaduspärane, kuna see teenib kaalukat avalikku huvi, on selle

eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik ning ei koorma krediidiinkassosid

ebaproportsionaalselt.

4

Muudatusega ei kaasne andmete dubleerimist krediiditeaberegistris. Andmete registripidajale

edastamise kohustus sõltub sellest, kes on konkreetse nõude osas eelnõu tähenduses

asjakohane krediiditeabe andja.

Näiteks juhul, kui krediidiandja kasutab krediidiinkasso teenust üksnes osamaksete pinnalt

võlgnevuse sissenõudmiseks, kuid tarbijakrediidilepingut ega sellest tulenevat nõuet

krediidiinkassole üle ei anta või ei loovutata, lasub andmete registripidajale esitamise

kohustus lasub jätkuvalt krediidiandjal.

Näitlikult võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu, mida tarbija esialgu

korrektselt teenindab, kuid mille täitmisel tekivad hiljem makseraskused. Kui krediidiandja

kasutab seejärel krediidiinkasso teenust üksnes võlgnevuse sissenõudmiseks, jääb

krediiditeabe esitamine registrile krediidiandja ülesandeks. Seega kajastub sama

krediidikohustus registris üksnes ühe krediiditeabe andja kaudu ning topeltkandeid registris

ei teki.

5. Eelnõu § 7 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „isikukood“ tekstiosaga „või selle

puudumise korral sünniaeg“:

„2) krediiditeabe andja üldandmed – nimetus või ees- ja perekonnanimi, registrikood või

isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning krediiditeabe andja asukohariigi

kahetäheline maakood;“.

Selgitus: muudatusega ühtlustatakse sõnastust teiste sama lõike sätetega, kus isikukoodi

puudumise korral peab registripidajale esitama sünniaja.

6. Eelnõu § 7 lõike 1 punkti 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) krediidijääk või nõudejääk eurodes;“.

Selgitus: muudatusega täpsustatakse registrisse edastatavate andmete sõnastust, asendades

mõiste „krediidijääk eurodes“ sõnastusega „krediidijääk või nõudejääk eurodes“.

Esiteks on muudatus vajalik krediidiinkassode krediiditeaberegistrisse andmeandjatena

hõlmamise tõttu. Krediidiinkasso puhul ei ole enam tegemist kehtivast

tarbijakrediidilepingust tuleneva krediidisuhte teenindamisega, vaid juba sissenõutavaks

muutunud nõudega. Sellises olukorras ei kirjelda mõiste „krediidijääk“ andmete tegelikku sisu

piisavalt selgelt, seetõttu tähistatakse sõnaga „nõudejääk“ krediidiinkasso esitatavat teavet.

Erinevalt krediidiandjatest ei pea krediidiinkassod esitama registripidajale kogu § 7 lõikes 1

nimetatud andmekoosseisu, vaid üksnes osa sellest – täpsemalt punktides 1,2 ja 14 nimetatud

andmed (vt ka eelnõu § 8 lõike 2 muudatust ja selgitusi selle kohta).

Krediidiinkassodele kehtestatakse krediiditeaberegistrile andmete esitamise kohustus piiratud

ulatuses võrreldes krediidiandjatega, kuna nende roll tarbijakrediidisuhtes on olemuslikult

erinev. Krediidiandja on tarbijakrediidilepingu pool, kes kujundab lepingu tingimused ning

omab täielikku ülevaadet krediidisuhte sisust. Krediidiinkasso roll piirdub viivislaenust

tuleneva nõude haldamisega. Seetõttu ei ole tal vajadust ega tegelikult ka võimalust edastada

kõiki neid andmeid, mida edastab krediidiandja.

Eesmärk on tagada registri eesmärke silmas pidades vältimatult vajalik minimaalne teabehulk,

mis võimaldab krediidiandjal krediidivõimelisuse hindamisel tuvastada tarbijal lasuva

finantskohustuste suuruse.

5

Krediidiinkasso edastatavate andmete määratlemisel on arvestatud isikuandmete kaitse

üldmääruse art 5 lõike 1 punktidest b ja c tulenevate eesmärgikohasuse ja minimaalsuse

põhimõtetega. Arvestades, et krediidiinkassode valduses olevate andmete puhul on nende

registri kajastamise eesmärk tagada eelkõige finantskohustuse olemasolu, selle suuruse ja

täitmise hetkeseisu kajastamine registris ka pärast nõude omandamist, puudub vajadus koguda

neilt andmeid, mis ei ole selle eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalikud.

Selleks, et eristada selgelt krediidiinkasso edastatavad andmed krediidiandja edastavatest

andmetes finantskohustuse jääki puudutavas osas (krediidiandja edastab vastavalt eelnõu § 7

lg 1 punktile 7 krediidijäägi eurodes), on põhjendatud täiendada § 7 lõikes 1 loetletud

andmekoosseisu eraldi punktiga, mis võtab arvesse selle andmeüksuse spetsiifikat

krediidiinkasso kontekstis.

Teiseks hõlmatakse muudatusega ka olukorrad, kus krediidiandja on tarbijakrediidilepingu

üles öelnud, kuid tarbija vastu eksisteerib jätkuvalt nõue. Ka sellisel juhul ei pruugi

„krediidijääk“ olla enam piisavalt täpne sõna, kuna tarbijakrediidileping on lõppenud, ent

nõue tarbija vastu eksisteerib.

Muudatus on pigem täpsustava iseloomuga ega laienda registrisse edastatavate andmete ringi.

Registrisse kantava teabe ese jääb samaks – kajastatakse tarbija tasumata rahalise kohustuse

jääki –, kuid sõnastus võimaldab seda üheselt ja õiguslikult täpsemalt kirjeldada eri

olukordades, sealhulgas nõude loovutamise või krediidilepingu lõppemise järel.

7. Eelnõu § 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Krediiditeabe andja“ tekstiosaga „Käesoleva

seaduse § 5 punktides 1–4 nimetatud krediiditeabe andja“:

„(1) Käesoleva seaduse § 5 punktides 1–4 nimetatud Kkrediiditeabe andja edastab

registripidajale käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud andmed 24 tunni jooksul pärast

tarbijakrediidilepingu sõlmimist või muutmist või samas lõikes nimetatud andmete

muutumist.“.

Selgitus: muudatus on tingitud krediidiinkasso käsitamisest krediiditeabe andjana. Eelnõu § 8

lõike 1 praegune sõnastus näeb ette krediiditeabe andja kohustuse edastada asjakohased

andmed 24 tunni jooksul. Krediidiinkassodele tehakse sellest andmete uuendamise ajaraamist

erisus (vt muudatust eelnõu § 8 lõike 2 ja selgitusi selle kohta). Edaspidi reguleerib lõige 1

andmete registrisse edastamise ja seal uuendamise kohustust eelnõu 5 punktides 1–4

nimetatud isikute kohta ja lõige 2 krediidiinkasso kohta.

8. Eelnõu § 8 täiendatakse uute lõigetega 2 ja 3, muutes vastavalt järgnevate lõigete

numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva seaduse § 5 punktis 5 nimetatud krediiditeabe andja edastab registripidajale

käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1, 2 ja 7 nimetatud andmed 45 päeva jooksul pärast

tarbijakrediidilepingu üle võtmist või tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude omandamist või

alates hetkest, kui ta haldab krediidiostja nimel tarbijakrediidilepingut või vastavat nõuet. Kui

käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 7 nimetatud krediidijäägi või nõudejäägi suurus muutub,

edastab käesoleva seaduse § 5 punktis 5 nimetatud krediiditeabe andja need andmed

registripidajale 10 päeva jooksul pärast andmete muutumist.

(3) Kui käesoleva seaduse § 5 punktis 5 nimetatud krediiditeabe andja on ühe tarbija kohta

üle võtnud mitu tarbijakrediidilepingut või nendest tulenevat nõuet ning on sõlminud tarbijaga

6

nende tasumiseks tervikkokkuleppe, siis edastab ta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

andmed üksnes tervikkokkuleppe kohta.“.

Selgitus: lõikega 2 pannakse krediidiinkassole kohustus edastada registripidajale tarbija

üldandmed, krediidiinkasso enda üldandmed ning krediidijääk või lepinguline võlasumma

eurodes. See tähendab, et krediidiinkasso edastab tarbija kohta omandatud nõuete kogujäägi.

Erinevalt teistest krediiditeabe andjatest nähakse krediidiinkassodele ette pikemad tähtajad

andmete esitamiseks ja uuendamiseks – 45 päeva arvates nõude omandamisest ja 10 päeva

andmete uuenemisest arvates.

Pikemad tähtajad on põhjendatud krediidiinkassode tegevuse eripäraga. Praktikas võivad

krediidiinkassod omandada korraga väga suure hulga nõudeid, mille suurusjärk võib ulatuda

tuhandetesse. Sellises olukorras võib konkreetse tarbija tarbijakrediidilepingust tulenevate

nõuete tuvastamine, eristamine ja tehniline töötlemine võtta arvestatavalt rohkem aega kui

krediidiandjal, kes haldab tarbijakrediidilepingut selle sõlmimisest alates. Seetõttu ei oleks

krediidiinkassodele samade tähtaegade kohaldamine realistlik.

Lõige 3 käsitleb olukorda, kus krediidiinkasso on ühe tarbija kohta omandanud või haldab

mitut tarbijakrediidilepingust tulenevat nõuet ning sõlmib tarbijaga nende tasumiseks

tervikkokkuleppe. Sellisel juhul esitatakse registrile andmed üksnes tervikkokkuleppe kohta,

et vältida andmete dubleerimist iga üksiku nõudega. Tervikkokkuleppe kajastamine

võimaldab samas säilitada registri eesmärgi seisukohalt olulise teabe tarbija olemasoleva

maksekohustuse kohta.

9. Eelnõu § 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõigektes 1–3 nimetatud kohustus lõppeb tarbijakrediidilepingust

tuleneva nõude kohasel täitmisel lõppemisel, tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude

loovutamisel või tarbijakrediidilepingu kolmanda isiku poolt ülevõtmisel või muul juhul

nõude lõppemisel.“.

Selgitus: esmalt asendatakse sättes tekstiosa „tarbijakrediidilepingu lõppemine“ tekstiosaga

„tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohasel täitmisel“.

Tarbijakrediidilepingu lõppemine võib toimuda erinevatel alustel, sealhulgas lepingu

ülesütlemise, taganemise, kokkuleppel lõpetamise või muul viisil, mis ei tähenda tingimata

krediidikohustuse täielikku täitmist. Eelnõu eesmärk ei ole siduda õiguslikke tagajärgi

mistahes lepingu lõppemise alusega, vaid olukorraga, kus tarbija on tarbijakrediidilepingust

tuleneva finantskohustuse nõuetekohaselt täitnud.

Sõnastus „tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohane täitmine“ aitab vältida tõlgendust,

et registripidajale andmete edastamise kohustus lõppeb olukorras, kus leping on küll

formaalselt lõppenud, ent sellest tulenevad rahalised kohustused ei ole täielikult täidetud.

Muudatusega tagatakse normi suurema selguse ja kooskõla õigusterminoloogiaga.

Teiseks täiendatakse normi tekstiosaga „või muul juhul nõude lõppemisel“. Sellega

soovitakse ennekõike adresseerida olukorda, kus inimene täidab kohustuse krediidiinkasso

ees. Terminoloogiliselt ei ole „tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohane täitmine“

krediidiinkassole kohalduv, sest krediidiinkasso ei ole tarbijakrediidilepingu osapool.

7

10. Eelnõu § 8 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Teabe tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohase täitmise lõppemise,

tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude loovutamise, või tarbijakrediidilepingu kolmanda

isiku poolt ülevõtmise fakti või muul juhul nõude lõppemise kohta edastab käesoleva seaduse

§ 5 punktides 1–4 nimetatud krediiditeabe andja registripidajale 24 tunni jooksul

tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohasest täitmisest lõppemisest,

tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude loovutamisest, või tarbijakrediidilepingu kolmanda

isiku poolt ülevõtmisest või muul juhul nõude lõppemisest arvates.“.

Selgitus: säte kohaldub eelnõu § 5 punktides 1–4 nimetatud krediiditeabe andjatele.

Terminoloogiliste muudatuste kohta vt selgitusi punkti 9 kohta.

11. Eelnõu §-i 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Teabe nõude lõppemise kohta edastab käesoleva seaduse § 5 punktis 5 nimetatud

krediiditeabe andja registripidajale 10 päeva jooksul nõude lõppemisest arvates.“.

Selgitus: säte kohaldub üksnes krediidiinkassodele, kelle tegevuse eripäradest tulenevalt

nähakse ette pikem tähtaeg registripidajale andmete esitamise võrreldes lõikes 5 sätestatud

tähtajaga. Tähtaja erisuse osas vt selgitusi punkti 8 kohta.

12. Eelnõu § 8 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 2“ tekstiosaga „lõigetes 1–3, 5 ja

6“:

„(6) Krediiditeabe andja vabaneb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 –3, 5 ja 6 nimetatud

kohustusest ajal, mil registripidajal ei ole krediiditeabe andjast mittetulenevatel põhjustel

võimalik registriteenust osutada. Registriteenuse taastumisel on krediiditeabe andja

kohustustatud krediiditeabe edastama esimesel võimalusel.“.

Selgitus: muudatused on tingitud §-i 8 täiendamisest uute lõigetega, mis reguleerivad

registripidajale andmete esitamise kohustust. Viidet muudetakse nii, et hõlmatud on ka uued

lõiked, millega krediiditeabeandjale andmete edastamise kohustust reguleeritakse.

13. Eelnõu § 10 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) krediidiasutuste seaduse tähenduses krediidiasutusele ja välisriigi krediidiasutuse Eestis

asutatud filiaalile, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 5 nimetatud krediidiandjale ja

§ 2 lõikes 2 nimetatud isikule ning, välisriigi krediidiandja Eestis asutatud filiaalile ning hoiu-

laenuühistu seaduse §-s 3 nimetatud hoiu-laenuühistule tarbijakrediidilepingu sõlmimiseks

või muutmiseks või võla ümberkujundamiseks võlaõigusseaduse § 4161 tähenduses

tahteavalduse esitanud või sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel täiendavat krediiti taotleva

tarbija krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil;“.

Selgitus: Vt ettepaneku nr 3 juures esitatud selgitust. Arvestades, et hoiu-laenuühistute

reformi tulemusena peavad hoiu-laenuühistud kujundama end ümber krediidiasutusteks või

ühistupankadeks, puudub vajadus näha neile ette eraldiseisev juurdepääsuõigus

krediiditeaberegistrile. Pärast reformi lõpuleviimist tagatakse vastavate uute isikute

juurdepääs registrile juba krediidiasutustena.

14. Eelnõu § 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Juurdepääs andmetele võimaldatakse kuni tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohase

täitmiseni lõppemiseni, tarbijakrediidilepingust tuleneva või nõude loovutamiseni või

8

tarbijakrediidilepingu kolmanda isiku poolt ülevõtmiseni või muul juhul nõude lõppemiseni,

arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatud erisusi.“.

Selgitus: sättes asendatakse tekstiosa „tarbijakrediidilepingu lõppemine“ tekstiosaga

„tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohasel täitmisel“ ja sätet täiendatakse tekstiosaga

„või muul juhul nõude lõppemiseni“. Vt selle kohta punkti 9 selgitusi.

15. Eelnõu § 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediiditeaberegistrisse kantud andmeid ja logisid säilitatakse kaks aastat

tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohase täitmisest lõppemise, tarbijakrediidilepingust

tuleneva või nõude loovutamise, või tarbijakrediidilepingu kolmanda isiku poolt ülevõtmise

või muul juhul nõude lõppemise kohta andmete registrisse kandmisest arvates.“.

Selgitus: sättes asendatakse tekstiosa „tarbijakrediidilepingu lõppemine“ tekstiosaga

„tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohasel täitmisel“ ja sätet täiendatakse tekstiosaga

„või muul juhul nõude lõppemiseni“. Vt selle kohta punkti 9 selgitusi.

16. Eelnõu § 19 lõikes 2 asendatakse sõna „peatükis“ sõnaga „jaos“:

„(2) Käesolevas peatükis jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu

sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel registripidajas käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud osaluse, kui see suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi registripidaja aktsiakapitalist

või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui registripidaja muutub selle sündmuse või tehingu

tõttu tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellel juhul on isik kohustatud pärast registripidaja üle

kontrolli saamist või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist

viivitamata teavitama sellest Finantsinspektsiooni.“.

Selgitus: tegemist on pigem tehnilise iseloomuga muudatusega. Eelnõu § 19 reguleerib olulise

osaluse omandamisega seonduvat. See regulatsioon tervikuna sisaldub 3. peatüki 2. jaos.

17. Eelnõu §-i 58 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 58. Krediiditeaberegistri kasutuselevõtmise rakendussätted edastamine

registripidajale“.

Selgitus: sätte pealkirja muudetakse selle sisule vastavamaks. Rakendussätetega

reguleeritakse lisaks krediiditeabe edastamisega seonduvale tarbija õigust teha avaldus enda

kandmiseks registrisse (nn laenukeeld) ja registrile juurdepääsu.

18. Eelnõu § 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud ja kehtiva tarbijakrediidilepinguga seotud

krediiditeabe või enne käesoleva seaduse jõustumist üle võetud tarbijakrediidilepingu või

sellest tuleneva nõudega seotud krediiditeabe edastab krediiditeabe andja registripidajale

kaheksa kuu jooksul arvates käesoleva seaduse jõustumisest käesoleva seaduse § 645 lõike 1

kohaselt.“.

Selgitus: sätet täiendatakse tekstiosaga „või enne käesoleva seaduse jõustumist üle võetud

tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõudega seotud krediiditeabe“, et tagada

rakendussättes ka enne krediiditeaberegistri täiemahulist tööle hakkamist krediidiinkassode

valduses oleva krediiditeabe edastamine registripidajale.

9

Lisaks muudetakse viidet eelnõu seadusena jõustumist reguleerivale sättele. Seoses hoiu-

laenuühistu seaduse muudatuste välja jätmisega eelnõust muutub ka eelnõu paragrahvide

numeratsioon alates §-st 60. Seaduse jõustumist reguleerib edaspidi § 64.

19. Eelnõu § 58 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „2028. a 1. juunist“ tekstiosaga „2029. aasta 1.

märtsist“:

„(2) Tarbijal tekib õigus teha avaldus enda kandmiseks käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud

tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja 20298. aasta 1.

märtsistjuunist.“.

Selgitus: muudatus on tingitud eelnõu jõustumise tähtaegade muutmisega. Nimelt lükatakse

§-i 64 muudatustega seaduse jõustumise tähtaega edasi selliselt, et teabe edastamisega seotud

kohustused jõustuvad 01.07.2028 ja registrisse päringute tegemise kohustused (registri

täiemahuline käivitumine) 01.03.2029.

Paragrahvi 58 lõikes 2 nähakse ette, et tarbija õigus teha avaldus enda kandmiseks

tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja jõustub 01.03.2029 ehk

registri täiemahulisel käivitumisel.

20. Eelnõu § 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „2028. a 1. juunist“ tekstiosaga „2029.a 1.

märtsist“:

„(3) Krediiditeaberegistrile juurdepääs käesoleva seaduse §-i 10 kohaselt võimaldatakse alates

20298. aasta 1. märtsistjuunist.“.

Selgitus: muudatus on tingitud eelnõu jõustumise tähtaegade muutmisega. Nimelt lükatakse

§-i 64 muudatustega seaduse jõustumise tähtaega edasi selliselt, et teabe edastamisega seotud

kohustused jõustuvad 01.07.2028 ja registrisse päringute tegemise kohustused (registri

täiemahuline käivitumine) 01.03.2029.

Paragrahvi 58 lõikes 3 nähakse ette, et juurdepääs registrile on lubatud alates 01.03.2029 ehk

registri täiemahulisel käivitumisel.

21. Eelnõu § 59 punktis 4 asendatakse sõna „krediiditeaberegistri“ tekstiosaga

„krediiditeaberegistri pidaja korral krediiditeaberegistri“:

„4) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) krediiditeaberegistri pidaja korral krediiditeaberegistri pidamiseks õigusakti kohaselt

nõutavast suurimast minimaalsest aktsiakapitali summast;“;“.

Selgitus: muudatusega täpsustatakse sätte sõnastust eesmärgiga tagada, et järelevalvetasu

kapitaliosa määra arvutamise alus nähtuks selgelt järelevalvesubjekti kaudu. Eelnõu praegune

sõnastus lähtub objektipõhisest lähenemisest ning viitab krediiditeaberegistrile kui objektile,

kuid õiguslikult on korrektsem siduda tasu arvutamine järelevalvesubjektiga, s.o

krediiditeaberegistri pidajaga. Muudatusel puudub sisuline mõju regulatsiooni

kohaldamisalale või tasu arvutamise põhimõtetele ning selle eesmärk on parandada sätte

õigusselgust ja normitehnilist täpsust.

22. Eelnõu § 59 punktis 5 asendatakse sõna „krediiditeaberegistri“ tekstiosaga

„krediiditeaberegistri pidaja“:

„5)  paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) krediiditeaberegistri pidaja korral 0,1–0,7 protsendiga ärituludest;“;“.

10

Selgitus: vt punkti 21 selgitusi.

23. Eelnõu § 59 punktis 7 asendatakse sõna „krediiditeaberegistri“ tekstiosaga

„krediiditeaberegistri pidaja“:

„7)  paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 59 järgmises sõnastuses:

„(59) Krediiditeaberegistri pidaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse

aluseks tema eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu.“;“.

Selgitus: vt punkti 21 selgitusi.

24. Eelnõu § 60 jäetakse välja, muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni:

„§ 60. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine

Hoiu-laenuühistu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Hoiu-laenuühistu on kohustatud edastama andmed oma füüsilistest isikutest liikmetega

sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohta krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tingimustel

ja korras krediiditeaberegistri pidajale.“;

2) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Hoiu-laenuühistu ei tohi sõlmida ega muuta tarbijakrediidilepingut või tagatise andmise

kokkulepet krediiditeabe jagamise seaduse §-s 9 nimetatud tarbijakrediidilepingu sõlmimise

piirangutega tarbijate nimekirja kantud tarbijaga, välja arvatud nõudest osaliselt loobumiseks

või erinevatest tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete summeerimiseks või intressimäära

vähendamiseks, kui see ei muuda krediidisaaja olukorda halvemaks ning võlaõigusseaduse §-

s 4161 sätestatud tarbijakrediidilepingu kohtuvälisel ümberkujundamisel.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatust kõrvalekalduv tarbijakrediidileping on tühine.

Tarbija tagastab tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi

krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb

krediidi kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud

suuruses.“.“.

Selgitus: vt selgitust ettepaneku nr 3 kohta.

25. Eelnõu § 60 (eelnevalt § 61) punktis 1 asendatakse arv 18 arvuga 19:

„1) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 198 järgmises sõnastuses:

„198) dokument, mis kinnitab valmisolekut andmeedastuseks krediiditeaberegistri pidajaga

krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“;“.

Selgitus: eelnõu §-s 60 käsitletakse muudatusi krediidiandjate ja -vahendajate seaduses

(KAVS). Kõnesolevas punktis 1 täiendatakse KAVS § 12 lõiget 1 uue punktiga 18, mis aga

kehtivas KAVS-is on juba olemas (alates 21.11.2025). Seega tuleb muuta käesoleva eelnõuga

lisatava punkti numeratsiooni.

26. Eelnõu § 60 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) paragrahvi 47 täiendatakse lõigketega 42 ja 43 järgmises sõnastuses:

11

„(42) Krediidiandja või -agent ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isik on kohustatud

edastama krediiditeavet krediiditeabe jagamise seaduse alusel asutatud krediiditeaberegistri

pidajale krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras .

(43) Krediidiandja täidab käesoleva paragrahvi lõikes 42 sätestatud kohustust ka siis, kui ta

on tarbijakrediidilepingu üle andnud või sellest tuleneva nõude loovutanud krediidiinkassode

ja -ostjate seaduses sätestamata juhtudel ja korras.“;“.

Selgitus: kavandatavast lõikest 42 jäetakse välja krediidiagent, vt punkti 1 selgitusi.

Punkti täiendatakse uue lõikega 43, mis adresseerib eelnõu Riigikogus menetlemise käigus

Finantsinspektsiooni tõstatatud probleemi, mille kohaselt ei reguleeri eelnõu olukorda, kus

krediidiandja kohe pärast laenu väljastamist loovutab krediidilepingu äriühingule, kellel ei ole

Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba ehk tegemist ei ole finantsjärelevalve subjektiga.

Kui eelnõuga olukorda ei adresseerita, siis jääksid kirjeldatud nõuded krediiditeaberegistrist

välja. See tooks omakorda kaasa vajakajäämise krediidivõimelisuse hindamisel.1

Rahanduskomisjoni suunistele vastavalt konsulteeris Rahandusministeerium turuosalistega

ning pakub proportsionaalset lahendust, mis tagaks kirjeldatud olukorras tarbija

finantskohustuste kohta andmete sisaldumise krediiditeaberegistris.

KAVS-i lisatakse lõige, mis paneb krediidiandjale kohustuse täita krediiditeaberegistri

pidajale andmete esitamise kohustust ka juhul, kui ta annab tarbijakrediidilepingu üle või

loovutab sellest tuleneva nõude loovutanud krediidiinkassode ja -ostjate seaduses sätestamata

juhtudel ja korras.

Muudatus lähtub vajadusest tagada krediiditeaberegistri terviklikkus ja usaldusväärsus.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamine eeldab võimalikult täielikku ülevaadet

olemasolevatest krediidikohustustest sõltumata sellest, kes konkreetset nõuet parasjagu omab

või haldab. Kui tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete võõrandamise tulemusena ei

kajastuks andmed tarbija finantskohustuse kohta registris, raskendab see krediidivõimelisuse

hindamist ning suurendab vastutustundetu laenamise ja ülelaenamise riski. Lisaks aitab säte

vältida olukordi, kus tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid võõrandatakse

finantsjärelevalvesubjektideks mitteolevatele isikutele eesmärgiga vältida registriga seotud

kohustusi või vähendada registris kajastuva teabe ulatust.

Regulatsiooni välja töötamisel on arvestatud, et krediidiasutus ja krediidiandja on

krediiditeabe andjad krediiditeabe jagamise seaduse § 5 punktide 1 ja 2 alusel. See tähendab,

et neil on võimekus andmeid registripidajale edastada. Juhul, kui nõue loovutatakse või leping

antakse üle finantsjärelevalvesubjektiks mitteolevale isikule, siis peab krediidiandja ja

krediidiasutus jätkuvalt täitma talle KAVS § 47 lõikest 42 tulenevat kohustust andmeid

registripidajale edastada. Krediidiasutuse puhul tuleneb kohustus registripidajale andmeid

edastada KAS § 88 kavandatavast lõikest 12 ning KAVS 47 kavandatav lõige 42 kohaldub

koosmõjus KAS § 83 lõikega 31.

Kavandatav piirang riivab krediidiandja ettevõtlusvabadust ulatuses, milles

tarbijakrediidilepingu üleandmine või sellest tuleneva nõude loovutamine seatakse sõltuvusse

kohustusest tagada krediiditeaberegistrile andmete jätkuv esitamine. Lahendus võib kaudselt

mõjutada ka krediidiandja võimalusi kujundada vabalt oma ärimudelit, sh otsustada nõuete 1 Vt ka Finantsinspektsiooni arvamust krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu 652 SE kohta, p 2 (lk 1)

12

võõrandamise tingimuste üle. Tegemist ei ole siiski tarbijakrediidilepingute või nõuete

võõrandamise absoluutkeeluga, vaid üksnes tingimusega, mille eesmärk on säilitada

krediiditeaberegistri toimimiseks ja seeläbi krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

järjepidevus.

Piirang teenib kaaluka avaliku huvi eesmärki, milleks on vastutustundliku laenamise

põhimõtte toetamine ning tarbija ülelaenamise ennetamine. Krediiditeaberegistri eesmärk on

võimaldada krediidiandjatel hinnata tarbija krediidivõimelisust võimalikult täieliku ja

ajakohase teabe põhjal. Kui tarbijakrediidilepingust tulenevad tarbija finantskohustused ei

sisalduks registris üksnes nõude võõrandamise tõttu, võiks see kaasa tuua olukorra, kus

krediidiandja teeb krediidiotsuse ebatäieliku teabe pinnalt. See suurendab riski anda tarbijale

krediiti olukorras, kus tema tegelik maksevõime seda ei võimalda.

Lahendus on eesmärgi saavutamiseks sobiv, kuna tagab, et tarbijakrediidilepingust tulenevad

kohustused jäävad registris nähtavaks ka pärast nõude üleandmist või loovutamist. Samuti on

lahendus vajalik, kuna alternatiivid ei võimaldaks samaväärselt tagada registri andmete

terviklikkust. Näiteks on finantsjärelevalve alla mittekuuluvate isikute tegevuse kontrollimine

oluliselt piiratum ja ebaefektiivsem, puuduks kindlus registrile esitatavate andmete

usaldusväärsuse osas.

Piirang on ka mõõdukas. Krediidiandjal ei keelata nõude loovutamist või

tarbijakrediidilepingu üleandmist, vaid üksnes tagatakse, et sellises olukorras edastatakse

jätkuvalt registrile andmeid. Samuti ei kohaldata piirangut juhtudel, kus lepingu üleandmine

või nõude loovutamine toimub krediidiinkassode ja -ostjate seaduses sätestatud juhtudel ja

korras, kuna sellistes olukordades on vastav tegevus allutatud eriregulatsioonile ning

krediiditeabe jätkuv kajastumine registris tagatakse muude mehhanismide kaudu. Seetõttu ei

lähe meede kaugemale sellest, mis on vajalik krediiditeaberegistri eesmärgi saavutamiseks,

ning säilitab mõistliku tasakaalu avaliku huvi ja krediidiandjate ettevõtlusvabaduse vahel.

Lisaks aitab säte vältida olukordi, kus tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid

võõrandatakse finantsjärelevalvesubjektideks mitteolevatele isikutele eesmärgiga vältida

registriga seotud kohustusi või vähendada registris kajastuva teabe ulatust.

Sättega nähakse ette erand juhtudeks, kus tarbijakrediidileping antakse üle või sellest tulenev

nõue loovutatakse krediidiinkassode ja -ostjate seaduses (KIOS) sätestatud juhtudel ja korras.

KIOS reguleerib krediidihaldustegevust, sealhulgas krediidihaldusteenuse osutamine,

krediidiinkasso ja krediidiostja tegevust. Need on tegevused, mis on seotud

krediidilepingutega, mille täitmisega ollakse viivituses. Nendel juhtudel on registripidajale

andmete edastamine tagatud läbi selle, et krediidiinkassod on krediiditeabe andjateks (eelnõu

§ 5 punkt 5).

27. Eelnõu § 60 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Krediidiandja või -vahendaja peab viima oma tegevuse ja dokumendid käesoleva

seaduse § 12 lõike 1 punktis 198 sätestatuga vastavusse 20298. aasta 1. märtsiksjuuniks.“.

Selgitus: esmalt asendatakse sättes viide punktile 18 viitega punktile 19, kuna kehtivas õiguses

on KAVS § 12 lg 1 punkt 18 juba olemas.

13

Teiseks muudetakse kohustuse tähtaega seoses eelnõus sätestatud jõustumistähtaegade

muutmisega (eelnõu § 64 muudatused).

28. Eelnõu § 61 punktis 1 asendatakse arv 19 arvuga 20:

„1) paragrahvi 131 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2019 järgmises sõnastuses:

„2019) dokument, mis kinnitab valmisolekut andmeedastuseks krediiditeaberegistri pidajaga

krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“;

Selgitus: eelnõu §-s 61 käsitletakse muudatusi krediidiasutuste seaduses (KAS). Kõnesolevas

punktis 1 täiendatakse KAS § 131 lõiget 1 uue punktiga 19, mis aga kehtivas KAS-is on juba

olemas. Seega tuleb muuta käesoleva eelnõuga lisatava punkti numeratsiooni.

29. Eelnõu § 61 täiendatakse uue punktiga 2, muutes vastavalt järgmiste punktide

numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„2) paragrahvi 83 lõike 31 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutus peab tarbijale laenu andmisel või tarbijale krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse §-des 7 ja 51 nimetatud nõustamisteenuse osutamisel või tarbijakrediidilepingu

üleandmisel või sellest tuleneva nõude loovutamisel järgima krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse §-des 47–531 sätestatut.“;“.

Selgitus: muudatus on otseses seoses KAVS § 47 täiendamisega uue lõikega 43 (vt punkti 26).

Nimetatud lõike kohaselt on krediidiandjal kohustus jätkata krediiditeaberegistri pidajale

andmete esitamist ka juhul, kui ta annab tarbijakrediidilepingu üle või loovutab sellest

tuleneva nõude muul viisil kui krediidiinkassode ja -ostjate seaduses sätestatud juhtudel ja

korras. Sama kohustus peab laienema ka krediidiasutustele.

Normitehniliselt on otstarbekas sätestada vastav kohustus viitena KAVS asjaomastele

sätetele. KAS § 83 sätestab nõuded krediidiasutuse poolt laenude andmisele. Selle paragrahvi

lõike 31 alusel kohaldatakse tarbijale laenu andmisel või KAVS §-des 7 ja 51 nimetatud

nõustamisteenuse osutamisel mitmeid KAVS-i sätteid, sealhulgas § 47.

Regulatsiooni selguse ja süsteemsuse tagamiseks täiendataksegi KAS § 83 lõiget 31 selliselt,

et krediidiasutusel tekib lisaks laenu andmisele ja nõustamisteenuse osutamisele kohustus

järgida KAVS §-des 47–531 sätestatut ka tarbijakrediidilepingu üleandmisel või sellest

tuleneva nõude loovutamisel. Sellega tagatakse, et krediidiasutustele kohalduvad

tarbijakrediidisuhete üleandmise ja nõuete loovutamise korral samad nõuded, mis kohalduvad

krediidiandjatele, sh kohustus jätkata andmete esitamist, kui ta annab tarbijakrediidilepingu

üle või loovutab sellest tuleneva nõude muul viisil kui krediidiinkassode ja -ostjate seaduses

sätestatud juhtudel ja korras. Sama kohustus peab laienema ka krediidiasutustele

30. Eelnõu § 61 punktis 5 asendatakse tekstiosa „§ 13427“ tekstiosaga „§ 13428“ ja tekstiosa

„§ 13428“ tekstiosaga „§ 13429“:

„5) seadust täiendatakse §-dega 134287 ja 134298 järgmises sõnastuses:

㤠134287. Andmete edastamise kohustuse rikkumine

(1) Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 47 lõikes 42 sätestatud nõude rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

14

karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot.

§ 134298. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise keelu rikkumine

(1) Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 502 sätestatud nõude rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot.“;“.

Selgitus: Kõnesolevas punktis täiendatakse KAS-i uute §-dega 13427 ja 13428. Kehtivas KAS-

is on aga § 13427 juba olemas. Seega tuleb muuta kõnesolevate paragrahvide numeratsiooni.

31. Eelnõu § 62 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) seadust täiendatakse §-ga 141198 järgmises sõnastuses:

„§ 141198. Krediidiasutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine

Krediidiasutus peab viima oma tegevuse ja dokumendid käesoleva seaduse § 131 lõike 1

punktis 2019 sätestatuga vastavusse 20298. aasta 1. märtsiksjuuniks.“.

Selgitus: esmalt asendatakse sättes viide §-le 14118 viitega § 14119, kuna kehtivas õiguses on

selline paragrahv juba olemas,

Teiseks muudetakse kohustuse tähtaega seoses eelnõu §-is 64 sätestatud jõustumistähtaegade

muutmisega.

32. Eelnõu § 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠62. Krediidiinkassode ja -ostjate seaduse muutmine

Krediidiinkassode ja -ostjate seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

„16) dokument, mis kinnitab valmisolekut andmeedastuseks krediiditeaberegistri pidajaga

krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“;

2) seaduse 6. peatükki täiendatakse paragrahviga 451 järgmises sõnastuses:

㤠451. Krediiditeaberegistrisse andmete edastamine

Krediidiinkasso, kes omandab tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude või kes haldab

krediidiostja nimel eelnimetatud lepingut, on kohustatud edastama krediiditeavet

krediiditeabe jagamise seaduse alusel asutatud krediiditeaberegistri pidajale krediiditeabe

jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“;

3) Krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 64 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega ette näha krediidiostjate või tema

määratud esindajate kohta andmete esitamise aruannete vormid, koostamise metoodika ja

esitamise korra.“;

4) seadust täiendatakse §-dega 921 järgmises sõnastuses:

㤠921. Andmete edastamise kohustuse rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 451 sätestatud nõude rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

15

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot.“

5) seaduse §-i 94 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Krediidiinkasso, kes omandab tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude või kes

haldab krediidiostja nimel eelnimetatud lepingut peab viima oma tegevuse ja dokumendid

käesoleva seaduse § 7 punktis 16 sätestatuga vastavusse 2029. aasta 1. märtsiks.“.

Selgitus: muudatustega nähakse krediidiinkassodele ette krediiditeaberegistri toimimiseks

vajalikud minimaalsed nõuded, mis võimaldavad tagada registri andmete terviklikkuse,

ajakohasuse ja usaldusväärsuse. Arvestades, et krediidiinkassod muutuvad krediiditeabe

jagamise seaduse kohaselt krediiditeabe andjateks, on vajalik kehtestada neile registri

toimimiseks vältimatult vajalikud organisatsioonilised ja õiguslikud kohustused.

Kavandatavad nõuded on olemuselt sarnased teistele krediiditeabe andjatele kohalduvate

nõuetega.

Eelnõu § 62 täiendatakse mitmete punktidega, mis sisaldavad:

1) nõuet, mis kohustaks krediidiinkassot tegevusloa taotlemisel esitama dokumendi, mis

kinnitab valmisolekut andmeedastuseks krediiditeaberegistri pidajaga krediiditeabe jagamise

seaduses sätestatud tingimustel ja korras (kavandatav § 7 lg 1 punkt 16).

Krediidiinkassole kehtestatakse kohustus esitada tegevusloa taotlemisel dokument, mis

kinnitab tema valmisolekut andmeedastuseks krediiditeaberegistri pidajaga krediiditeabe

jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Nõude eesmärk on tagada, et

krediidiinkasso omaks tegevuse alustamisel vajalikku tehnilist ja organisatsioonilist

võimekust täita registrile andmete esitamise kohustust.

2) Kohustust andmeid registripidajale edastada (kavandatav § 451).

Krediidiinkassole kehtestatakse kohustus edastada registripidajale krediiditeabe jagamise

seaduses ette nähtud andmed. Selle eesmärk on tagada, et tarbijakrediidilepingust tulenevad

kohustused jääksid krediiditeaberegistris kajastatuks ka pärast nõude üleminekut

krediidiinkassole või krediidiostjale.

Kohustus on piiratud ulatusega, kuna krediidiinkassod ei pea esitama kogu krediidisuhte

detailset teavet, vaid üksnes registri eesmärgi saavutamiseks vajalikku minimaalset

andmestikku.

3) Kohustuse rikkumise eest vastutust sätestavat normi (kavandatav § 921).

Krediiditeaberegistri toimimise tagamiseks nähakse ette ka väärteokoosseis krediidiinkasso

andmeedastuse kohustuse rikkumise eest. Selle eesmärk on luua piisav õiguslik stiimul

registrile andmete õigeaegseks ja nõuetekohaseks esitamiseks.

Registri tõhus toimimine sõltub sellest, et kõik krediiditeabe andjad täidaksid oma kohustusi

järjepidevalt ja usaldusväärselt. Juhul, kui andmete esitamise kohustuse rikkumisele ei

järgneks õiguslikke tagajärgi.

16

4) sätet, mis näeb ette tähtaja, mille jooksul peab juba tegevusloa saanud krediidiinkasso oma

tegevuse ja dokumendid tegevusloa tingimustega kooskõlla viima (kavandatav § 94 lõige 5).

Üleminekusätte eesmärk on võimaldada juba tegevusloa saanud krediidiinkassodel viia oma

tegevus ja tegevusloa aluseks olevad dokumendid mõistliku aja jooksul kooskõlla uute

nõuetega. Arvestades, et krediiditeaberegistriga seotud kohustused eeldavad teatavat tehnilist

ja organisatsioonilist ettevalmistust, ei oleks põhjendatud nõuda olemasolevatelt turuosalistelt

kohest vastavusse viimist seaduse jõustumise hetkest.

Tähtaeg võimaldab krediidiinkassodel teha vajalikud arendused, sõlmida registripidajaga

vajalikud kokkulepped ning kohandada sisemised protsessid uutele nõuetele vastavaks.

33. Eelnõu § 64 (endine § 65) muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 64. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 60 punkt 1, § 601 punktid 1, 3 ja 8, ning § 612 punktid 1–3, 2 ja 65

ning § 62 punktid 1, 2 ja 5 jõustuvad 20287. aasta 1. juuliloktoobril.

(2) Käesoleva seaduse § 60 punkt 2, § 601 punktid 2 ja 5–7, § 612 punkt 4, § 62 punkt 4 ja §

634 jõustuvad 20298. aasta 1. märtsiljuunil.“.

Selgitus: arvestades eelnõu Riigikogus menetlemise aega, tuleb üle vaadata ka eelnõu

jõustumise tähtajad. Eelnõu väljatöötamisel kavandatud tähtajad lähtusid menetluse

alustamise ajal prognoositud ajakavast. Arvestades eelnõu Riigikogus menetlemise kestust

ning vajadust tagada registri käivitumise realistlik ajakava, on põhjendatud

jõustumiskuupäevasid asjakohaselt kohandada:

1) sätted, mis reguleerivad andmete edastamist registripidajale, jõustuvad 01.07.2028 ja

2) sätted, mis tagavad registri töö täiemahulise käivitumise, sh registrist andmete pärimise,

jõustuvad 01.03.2029.

Samuti täiendatakse jõustumissätet viidetega normidele, mida käesolevas kirjas esitatud

ministeeriumi ettepanekute alusel täpsustatakse või lisatakse. Täiendused on vajalikud eeskätt

seoses KIOS-is krediidiinkassodele kavandatavate täiendavate kohustustega (§-i 62

muudatused), samuti nõude loovutamise või lepingu üleandmise korral krediidiandjale ja

krediidiasutusele pandava kohustusega jätkata andmete esitamist registripidajale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Mirjam Rannula

5646 7227 [email protected]