Arvamuse edastamine

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

1

Sotsiaalministeerium

RTHS jt seaduste muutmise eelnõu (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused), 1.2-2/35-1

Tagasiside kuupäev: 18.05.2026

Eesti Õdede Liit (EÕL) on tutvunud rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused) eelnõuga. Esitame

alljärgnevalt oma seisukohad.

Toetame rehabilitatsiooniteenuse süsteemi ajakohastamist ja muudatuste tegemise vajadust,

kuid päris selge ei ole veel teenuse kvaliteedi tagamine. Kuna praegu puuduvad ühtsed

standardid, jääb ebaselgeks, kuidas tagatakse teenuse ühtlane kvaliteet edaspidi. Kas ja

milliseid indikaatoreid plaanitakse kasutusele võtta teenuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse

hindamiseks?

Tervishoiuteenuse ja rehabilitatsiooniteenuse mõisted on praktikas tihedalt põimunud, kuna

mõlemad hõlmavad tervise halvenemise ennetamist ja funktsioonivõime taastamist. Mööname,

et rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on eristatav.

EÕL tunnustab muudatust, mille kohaselt saab tervise teejuhi vastuvõtule suunata

tervishoiutöötaja üldisemalt, mis laiendab õigust ka õdedele ega piira suunamist pelgalt arstliku

erialaga. Samas vajab suunamisprotsess ja tervise teejuhi roll täiendavat selgust.

Mida tähendab “suunamine digitaalse märkamislehega” - millises keskkonnas see asub ja kas

see integreeritakse tervise juhtimise töölauale? Või on tegemist saatekirjaga?

Kui inimesel tervise teejuhi hinnangul ei ole õigust rehabilitatsiooniteenusele ning ta suunab

tagasi tervishoiutöötajale, siis kas tekib sellekohane digitaalne märge tervise infosüsteemi

Samuti vajab täpsustamist, millise tehnilise lahendusega tagab tervise teejuht info liikumise

rehabilitatsiooniteenuse osutajani.

EÕL avaldab kahtlust, et tervise teejuht peab olema õe haridusega. Kui roll piirdub

raviteekonna koordineerimise ja suunamisega, kuid ei sisalda vahetut õendusabi osutamist, ei

ole see õe regulatiivsele haridusele ja pädevusele vastav optimaalne väljund. Palume teenuse

koordineerija rolli ja kvalifikatsiooninõudeid täiendavalt analüüsida.

RTHS § 3 lg 2 p 3 vaimse tervise õde - soovitame asendada õenduseriala ülese mõistega

“eriõde”, kuna lähtuvalt patsiendi vajadustest võib olla vajalik kaasata ka teisi eriõdesid, nt

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

2

neuroloogilise seisundi rehabilitatsioonis kliinilise õenduse eriõde. Ka pereõde võib olla eriõde.

Ühtlasi katab mõiste eriõde kõik neli valdkonda: kliinilise õenduse, vaimse tervise õenduse,

intensiiv- ja terviseõenduse.

Kuna praegusi rehabilitatsiooniteenuse saajaid ei viida automaatselt üle uuele teenusele, siis on

oodata ajutist halduskoormuse kasvu. Kui heaoluplaan hakkab paiknema tervise juhtimise

töölaual koos raviplaani ja muu patsiendipõhise infoga, on üleminek hallatav. Sellegipoolest

tuleb tagada, et erinevad programmid vahetaksid andmeid autonoomselt ning andmeid ja

dokumente ei peaks kopeerima dubleerivalt mitmesse infosüsteemi.

Leiame, et eeltoodud küsimustes vajab eelnõu täiendavat täpsustamist, et tagada muudatuste

praktiline rakendatavus, õigusselgus ning tervishoiutöötajate rollide üheselt mõistetav

korraldus.

Eesti Õdede Liit kooskõlastab eelnõu esitatud märkustega.

Lugupidamisega

Kätlin Lillemaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Õdede Liidu president

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

1

Sotsiaalministeerium

RTHS jt seaduste muutmise eelnõu (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused), 1.2-2/35-1

Tagasiside kuupäev: 18.05.2026

Eesti Õdede Liit (EÕL) on tutvunud rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused) eelnõuga. Esitame

alljärgnevalt oma seisukohad.

Toetame rehabilitatsiooniteenuse süsteemi ajakohastamist ja muudatuste tegemise vajadust,

kuid päris selge ei ole veel teenuse kvaliteedi tagamine. Kuna praegu puuduvad ühtsed

standardid, jääb ebaselgeks, kuidas tagatakse teenuse ühtlane kvaliteet edaspidi. Kas ja

milliseid indikaatoreid plaanitakse kasutusele võtta teenuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse

hindamiseks?

Tervishoiuteenuse ja rehabilitatsiooniteenuse mõisted on praktikas tihedalt põimunud, kuna

mõlemad hõlmavad tervise halvenemise ennetamist ja funktsioonivõime taastamist. Mööname,

et rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on eristatav.

EÕL tunnustab muudatust, mille kohaselt saab tervise teejuhi vastuvõtule suunata

tervishoiutöötaja üldisemalt, mis laiendab õigust ka õdedele ega piira suunamist pelgalt arstliku

erialaga. Samas vajab suunamisprotsess ja tervise teejuhi roll täiendavat selgust.

Mida tähendab “suunamine digitaalse märkamislehega” - millises keskkonnas see asub ja kas

see integreeritakse tervise juhtimise töölauale? Või on tegemist saatekirjaga?

Kui inimesel tervise teejuhi hinnangul ei ole õigust rehabilitatsiooniteenusele ning ta suunab

tagasi tervishoiutöötajale, siis kas tekib sellekohane digitaalne märge tervise infosüsteemi

Samuti vajab täpsustamist, millise tehnilise lahendusega tagab tervise teejuht info liikumise

rehabilitatsiooniteenuse osutajani.

EÕL avaldab kahtlust, et tervise teejuht peab olema õe haridusega. Kui roll piirdub

raviteekonna koordineerimise ja suunamisega, kuid ei sisalda vahetut õendusabi osutamist, ei

ole see õe regulatiivsele haridusele ja pädevusele vastav optimaalne väljund. Palume teenuse

koordineerija rolli ja kvalifikatsiooninõudeid täiendavalt analüüsida.

RTHS § 3 lg 2 p 3 vaimse tervise õde - soovitame asendada õenduseriala ülese mõistega

“eriõde”, kuna lähtuvalt patsiendi vajadustest võib olla vajalik kaasata ka teisi eriõdesid, nt

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

2

neuroloogilise seisundi rehabilitatsioonis kliinilise õenduse eriõde. Ka pereõde võib olla eriõde.

Ühtlasi katab mõiste eriõde kõik neli valdkonda: kliinilise õenduse, vaimse tervise õenduse,

intensiiv- ja terviseõenduse.

Kuna praegusi rehabilitatsiooniteenuse saajaid ei viida automaatselt üle uuele teenusele, siis on

oodata ajutist halduskoormuse kasvu. Kui heaoluplaan hakkab paiknema tervise juhtimise

töölaual koos raviplaani ja muu patsiendipõhise infoga, on üleminek hallatav. Sellegipoolest

tuleb tagada, et erinevad programmid vahetaksid andmeid autonoomselt ning andmeid ja

dokumente ei peaks kopeerima dubleerivalt mitmesse infosüsteemi.

Leiame, et eeltoodud küsimustes vajab eelnõu täiendavat täpsustamist, et tagada muudatuste

praktiline rakendatavus, õigusselgus ning tervishoiutöötajate rollide üheselt mõistetav

korraldus.

Eesti Õdede Liit kooskõlastab eelnõu esitatud märkustega.

Lugupidamisega

Kätlin Lillemaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Õdede Liidu president