Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26267000223

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 19.05.2026, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26267000223

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (XXX)

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX XXXile on

esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb

selles, et tema 12.03.2026 kella 11.15 ajal XXX alevikus XXX XXX korteri X köögis

pigistas käega oma endist elukaaslast XXX XXX alalõuast ja paremast mast käest, tekitades

XXX XXX füüsilist valu.

KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse,

kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning

seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib

prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud

tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja kuriteoga tekitatud kahju

heastamisele kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks

üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või

narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist

kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi

läbimine või muu asjakohase kohustuse täitmine.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut,

tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et

käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda

järgmistel motiividel.

Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX XXX on XXX XXX

suhtes tahtlikult toime pannud valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg-le 1

vastava kuriteo. KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga,

mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse

alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest nähtub, et seadusandja

hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikeseks, sest

väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul

kahtlustatava süü ei ole suur, kuivõrd ta on kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse

tagajärjena kannatanule tekitanud füüsilist valu.

XXX XXXi käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik

menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina

olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest

lähtuvalt. XXX XXXi näol on tegemist isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest XXX m

süüdi tunnistamata ning karistamata isikuga, kellel kehtivad kriminaalkaristused puuduvad.

Samuti ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust XXX m lõpetatud KrMS §-st 202 või 2031

juhindudes, mistõttu pärast kriminaaltoimikuga tutvumist on prokurör jõudnud seisukohale, et

antud juhul ei peaks kahtlustatava poolt toimepandu vältimatult päädima kriminaalkorras

süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega.

Kuigi XXX XXXit kahtlustatakse kehalises väärkohtlemises, mis on toime pandud alaealise

pereliikme juuresolekul, millisel juhul avalik menetlushuvi on üldjuhul olemas, ei teeniks

kahtlustatava kriminaalkorras karistamine prokuratuuri hinnangul eripreventiivset eesmärki

ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Füüsilise vägivalla kasutamine oma endise

elukaaslase suhtes ning seda lisaks alaealise pereliikme – oma lapse – juuresolekul on küll

äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav tegevus, kuid antud juhul on prokuröri

hinnangul XXX XXXi edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse

tegemisega samaväärselt tõhus meede XXX XXXile määratav kohustus osaleda vägivallast

loobumise toetamise nõustamisel, kus õppida rakendama vägivallavabasid

konfliktilahendusviise. Samuti tuleb XXX XXXil tasuda kriminaalmenetluse kulud ning

hoiduda uute vägivallakuritegude toimepanemisest.

Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja

menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku

täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse

lõpetamiseks XXX XXXi suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26267000223 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

• XXX XXXil läbida vägivallast loobumise toetamise nõustamine. XXX XXX kohustub

pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 25.05.2026, Sotsiaalkindlustusameti poole

nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine) saamiseks (e-posti aadress

[email protected], tel 53668617). Kahtlustatav kohustub teavitama

Lääne Ringkonnaprokuratuuri e-posti aadressil [email protected]

hiljemalt 25.05.2026 nõustamisteenusele pöördumisest ning hiljemalt 19.07.2026

esimese nõustamiskorra läbimisest. Kahtlustatav kohustub osalema nõustamisel

nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud

tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaks määratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb

osaleda hiljemalt 19.10.2026. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel,

omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud.

• XXX XXXil tasuda hiljemalt 19.06.2026 kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsja

tasu 200,88 eurot.

• XXX XXX hoiduda uute vägivallakuritegude toimepanemisest. Nimetatud nõudest

kinnipidamist kontrollitakse käesoleva kriminaalasja menetluse raames ühe aasta

jooksul, s.o kuni 19.05.2027.

3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata

kannatanule XXX XXX, kahtlustatavale XXX XXX, kaitsjale vandeadvokaat Rünno

Roosmaa.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne

Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta

valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

_____________________

Maarja Gustavson

Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse

prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest

juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras.

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus.

_________________

XXX XXX