Osalemis- ja hindamiskava (OAS)

Nr 1 (4) Töö nr 857

Kuopio linn 1276/2025 Linnakeskkond Detailplaneerimine 12.3.2026

HEPOMÄE TÖÖSTUSALA Detailplaneering ja detailplaneeringu muudatus

Planeeringumuudatuse ala ligikaudne piir on tähistatud punase joonega.

Ala aerofoto, planeeringumuudatuse ala ligikaudne piir on tähistatud punase joonega.

Mis on osalemis- ja hindamiskava (OAS)?

Kuopio linna Kiviharju ja Hiltulanlahti linnaosades koostatakse detailplaneering ja detailplaneeringu muudatus. Käesolev osalemis- ja hindamiskava tutvustab planeeringu koostamise lähtekohti, sisu ja eesmärke, sisaldab plaani selle kohta, kuidas planeeringu koostamise käigus kaasatakse maaomanikke, elanikke ja teisi osalisi, ning plaani selle kohta, milliseid planeeringu mõjusid hakatakse hindama.

Käesolev osalemis- ja hindamiskava on ühtlasi projekti kokkuvõtteks Espoo konventsiooni kohase rahvusvahelise ärakuulamise jaoks.

Osalemis- ja hindamiskava täiendatakse vajaduse korral planeerimistöö käigus.

Planeeringuala

Planeeringuala asub Kuopio keskse linnapiirkonna lõunaosas. Planeeringuala läänepoolsel küljel asub Kuopio jäätmekeskus ning kagus Matkuse

kaubanduskeskus ja Hiltulanlahti väikeelamupiirkond.

Planeeringuala on peamiselt hoonestamata metsandusala. Planeeringuala piirneb põhjaosas Kaatopaikantiega ning alal asuvad maa-ainese kaevandusala, Uusiotie ringmajandusala ja asfaldijaam.

Planeeringuala lõunaosas läbib ala Savo raudtee. Savo raudteest lõuna pool asuvad ka kaks ühepereelamut.

Ala piire võidakse planeeringutöö käigus täpsustada. Planeeringuala asukoht ja ligikaudne piir on esitatud joonistel 1 ja 2.

Mis on kavandamisel

Detailplaneeringuga uuritakse uue ringmajandus- ja tööstusala rajamise võimalusi ning kaugkütte väiketuumajaama paiknemise võimalikkust.

Kaugkütte väiketuumajaama paiknemist uuritakse samal ajal Kuopio keskse linnapiirkonna põhjaossa jääva Sorsasalo detailplaneeringu koostamise raames.

Väiketuumajaama kavandamine lähtub Kuopion Energia vajadusest leida asendus kaugkütte tootmisviisile Haapaniemi 2 elektrijaamale, mille kasutusiga lõpeb 2035. aastal.

Planeerimise lähtekohad

MAAKONNAPLANEERING

Põhja-Savo maakonnaplaneeringus paikneb planeeringuala viienda koridori, üheksanda koridori ja 23. koridori arendamisvööndis, Kuopio–Siilinjärvi–Tahko turismi arendamise koridoris, looduslikul tuumalal, asustuse arendusalal, ringmajanduse arendusalal ja kaitsevööndis.

Maakonnaplaneeringus on punktmärgistustega näidatud looduskaitsealad ning tööstus- ja laokasutusega ala. Planeeringuala lõunaossa on kavandatud reserveering Savo raudteele: kiire liikluse kaherööpmeline põhiraudtee.

Väljavõte Kuopio piirkonna maakonnaplaneeringu koondist

ÜLDPLANEERING

Planeeringuala põhjaosas kehtib Hepomäe üldplaneering (kinnitatud 20.5.2019) ja lõunaosas Hiltulanlahti osaline üldplaneering (kinnitatud 17.8.2009).

Osalistes üldplaneeringutes on planeeringuala määratud peamiselt tööstus- ja laoalaks (T). Savo raudtee ümbruses ja sellest lõuna pool, Hiltulanlahti väikeelamupiirkonnale lähemal, on määratud keskkonnahäiringut mitte põhjustava tööstuse ala (TY) ja töökohtade ala (TP).

Üldplaneeringus on arvesse võetud piirkonna liiklusühendusi, määrates planeeringuala läbiva tänavaühenduse Kaatopaikantie ja Nuolimäenkatu vahel. Planeeringuala lõunaosas on samuti märgitud ühendusvajadus edela suunas Korsujärve poole. Üldplaneeringus on Savo raudtee näidatud raudteeliikluse alana.

Üldplaneeringus on samuti määratud rohevõrgustik erinevate maa- ja metsandusala tähistustega ning näidatud looduse mitmekesisuse seisukohalt olulised alad. Planeeringu tähistustes on arvesse võetud ka muu hulgas arheoloogilise kultuuripärandi objektid, maa-ainese kaevandamisalad, matkarajad jne.

Väljavõte kehtivast üldplaneeringust

DETAILPLANEERING

Planeeringuala on valdavalt detailplaneeringuta. Planeeringuala kagunurgas kehtib linnavolikogu 23.5.2016 kinnitatud detailplaneering. Detailplaneeringus on planeeringuala kaguossa määratud tänavaala.

Väljavõte kehtivast detailplaneeringust

Kehtivaid planeeringuid saab vaadata linna kaarditeenuses https://kartta.kuopio.fi/

Planeeringuprojekti mõjud ja uuringud

Planeeringuprojekti käigus uuritakse uue ringmajandus- ja tööstusala rajamise võimalusi ning kaugkütte väiketuumajaama paiknemise võimalusi Hepomäe piirkonnas.

Ala hoonestamine loob uusi võimalusi ringmajandustegevuseks ja tööstuslikuks tegevuseks. Ala hoonestamine suurendab liiklust piirkonnas ja selle ümbruses.

Piirkonnas on käimas kaugkütte väiketuumajaama puudutav keskkonnamõju hindamise menetlus. Väiketuumajaama detailplaneeringu protsessi kooskõlastatakse KMH-protsessiga ning tehtavaid uuringuid ja mõjuhinnanguid kasutatakse planeeringulahenduse koostamisel.

Detailplaneeringu koostamise käigus hinnatakse projekti mõjusid ja seoseid muu hulgas ehitatud keskkonna, kliima, looduse ja loodusliku keskkonna, inimeste, majanduse, ettevõtete ja linna strateegiaga. Alale võimalikult rajatava kaugkütte väiketuumajaama mõjude ulatust suunatakse planeeringus nii, et piirkonna ümbruses asuvatele puhke- ja püsielamute kinnistutele ei põhjustataks ebamõistlikku kahju. Planeeringu mõjusid hinnatakse planeeringu seletuskirjas.

Linnapildilised hinnangud ja hinnangud näiteks piirkonna elanike elutingimustele on võimalik teha hiljem planeerimistöö käigus võimaliku detailplaneeringu illustreeriva materjali alusel.

Kuidas saab osaleda

Planeeringutöö on kajastatud 2025. aasta planeerimisülevaates.

Planeeringutöö etapid on esitatud käesoleva osalemis- ja hindamiskava viimasel lehel. Planeeringu algatamise ja eskiismaterjalide kohta saab esitada oma arvamuse ning ettepanekumaterjalide kohta saab esitada vastuväiteid nende avaliku väljapaneku ajal. Planeeringu eskiis- ja ettepanekumaterjalide kohta korraldatakse samuti rahvusvaheline ärakuulamine. Planeeringu avalikust väljapanekust teavitatakse ajalehes Viikkosavo ja kirja teel neid, kes on seda taotlenud. Ettepaneku etapis esitatud vastuväidetele, mille esitajad on oma aadressi teatanud, edastatakse linnavalitsuse põhjendatud seisukoht pärast linnakeskkonna komisjoni arutelu. Planeeringuprojekti edenemist saab jälgida ka linna veebilehel www.kuopio.fi/asemakaavoitus.

Maakasutusleping

Detailplaneeringu koostamise käigus sõlmitakse vajalikud maakasutuslepingud.

Osalised

PLANEERINGUMUUDATUSE TAOTLEJA • Kuopio linn • Kuopion Energia Oy

AMETIASUTUSED  Kuopio linna erinevad ametiasutused ja

tegevusvaldkonnad

Võrgustiku ettevõtted • Kuopion Energia Oy • Kuopion Sähköverkko Oy • Kuopion Vesi Oy • Jätekukko • Tele- ja võrguoperaatorid

Muud ametiasutused • Põhja-Savo Liit

• Lubade ja järelvalveamet (Lupa- ja valvontavirasto)

• Ida- Soome elujõu keskus (Itä-Suomen elinvoimakeskus)

• Kultuurilooline muuseum • Ohutus- ja kemikaaliamet • Kiirgusohutuskeskus • Kaitsevägi

MUUD OSALISED • Piirkonna elanikud, kinnistute omanikud,

piirkonnas tegutsevad ettevõtted • Valla elanikud, kelle elamist, töötamist või muid

olusid planeering võib mõjutada mõjutada

• Piirkonna elanike- ja külaseltsid

Planeeringutöö etapid, osalemine ja eeldatav ajakava

Kontaktandmed

KUOPION KAUPUNKI Suokatu 42, (PL 1097), 70111 Kuopio

DETAILPLANEERIMINE Planeerimisarhitekt Erja Soranta, 044 718 5431, erja.soranta(at)kuopio.fi

Detailplaneeringu juht Annika Korhonen, 044 718 5074, annika.korhonen(at)kuopio.fi

ARVAMUSTE VASTUVÕTMINE kirjaamo(at)kuopio.fi Detailplaneerimine PL 1097 70111 Kuopio

E-kirja teemareale või ümbrikule tuleb märkida, millist planeeringuprojekti asi puudutab, ning planeeringu asja number.

Kuopio linna väiketuumajaama projekt

Kuopio linn uurib kaugkütte väiketuumajaama võimaldavat lahendust kahes piirkonnas, Sorsasalos ja Hepomäes. Objektide tausta on täpsemalt tutvustatud osalemis- ja hindamiskavades. Planeerimine toimub otse detailplaneeringu tasandil, sest projektid on kooskõlas kehtiva üldplaneeringu suunava mõjuga.

Samal ajal on käimas ka Kuopion Energia Oy keskkonnamõju hindamise menetlus, mis on seotud kaugkütte väiketuumajaama uurimisega.

Käesolevas dokumendis on kokku võetud maakasutuse planeerimisega seotud õiguslik raamistik Espoo konventsiooni kohase rahvusvahelise ärakuulamise jaoks.

Maakasutuse planeerimine Soomes

Maakasutuse planeerimise üldine juhtimine põhineb Soomes maakasutuse seadusel. Riiklikud maakasutuse eesmärgid suunavad planeerimist maakondades ja omavalitsustes. Lisaks üleriigilistele eesmärkidele kuuluvad maakasutuse planeerimissüsteemi maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering.

Maakonnaplaneeringuga lahendatakse maakasutuse küsimused maakonna, samas kui üldplaneeringus määratakse kindlaks omavalitsuse arengu põhisuunad ja planeeringualade kasutus. Detailplaneering on kõige täpsem planeerimistasand: see koostatakse alade kasutuse üksikasjalikuks korraldamiseks, ehitamiseks ja arendamiseks. Detailplaneeringus määratakse vastavalt vajadusele planeeringu ja selle eri alade piirid, alade üldised või erakasutuse sihtotstarbed, ehitusmaht ning hoonete paiknemise ja vajaduse korral ka ehitusviisi põhimõtted.

Maakonnaplaneeringu kinnitab maakonnaliidu kõrgeim organ, üld- ja detailplaneeringu kinnitab omavalitsuse volikogu. Maakonnaplaneering on aluseks üld- ja detailplaneeringu koostamisel ja muutmisel. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringu koostamisel ja muutmisel.

Omavalitsuste planeerimismenetlus Soomes

Planeerimismenetlus jaguneb mitmeks etapiks, mille keskne osa on kaasamine. Lisaks peavad planeeringud põhinema piisavatel selgitustel. Kõigist etappidest teavitatakse seaduses sätestatud viisil.

Üleriigilised maakasutuse eesmärgid

(Vabariigi Valitsus)

Maakonnaplaneering

(Maakond)

Üldplaneering

(Omavalitsus)

Detailplaneering

(Omavalitsus)

Joonisel on esitatud maakasutuse planeerimise hierarhia. Sulgudes on märgitud otsustav organ.

Piisavalt varases etapis planeeringu koostamisel koostatakse osalemis- ja hindamiskava, milles kirjeldatakse, kuidas korraldatakse planeeringu osalemis- ja kaasamismenetlused ning mõjude hindamine.

Planeeringu ettevalmistusetapis koostatakse planeeringu eskiismaterjalid, mis pannakse välja arvamuste esitamiseks. Eskiisilahendusi võib olla mitu.

Planeeringu ettepanek tuleb avalikult välja panna ja sellest tuleb teavitada planeeringu eesmärgi ja tähenduse seisukohalt sobival viisil. Omavalitsuse liikmetele ja osalistele tuleb anda võimalus esitada oma arvamus.

Detailplaneeringu kinnitab omavalitsuse volikogu. Volikogu otsustusõigust võib põhimäärusega delegeerida omavalitsuse valitsusele või komisjonile.

Olulised õigusaktid:

Maakasutuse seadus (132/1999) Saadaval: https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/1999/132

Maakasutuse ja ehituse määrus (895/1999) Saadaval: https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/1999/895

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Vastavalt nimekirjale

19.05.2026 nr 6-3/26/1765-2

Soome detailplaneeringute piiriülene keskkonnamõju strateegiline hindamine Kuopio linnas Soome on piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsiooni) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protokolli alusel teavitanud Eestit seoses detailplaneeringutega Kuopio linnas (Sorsasalo ja Hepomäki alad). Sorsasalo detailplaneeringu eesmärk on kujundada Kuopio linna põhjaosas paiknevale tööstusalale mitmekesiste tööstusfunktsioonidega ala, sealhulgas võimaliku väikese moodulreaktoriga kaugküttejaama (SMR-jaam) ning taastuvkütuse tehase rajamiseks. Hepomäki detailplaneeringu eesmärk on uurida Kuopio lõunaossa ringmajandus- ja tööstusala rajamise võimalust ning samuti hinnata väikese moodulreaktoriga kaugküttejaama võimalikku paiknemist. Selles planeeringus käsitletakse kahte alternatiivset lahendust, mis erinevad peamiselt juurdepääsutee paiknemise ja Tervapuro oja ületamise lahenduste poolest. Planeerimisprotsessi osana hinnatakse mõju ehitatud keskkonnale, liiklusele, looduskeskkonnale, kliimale, lastele, ohutusele ja maakasutuse piirangutele, samuti käsitletakse sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku mõju. Kirjale on lisatud eestikeelsed detailplaneeringute ülevaatlikud materjalid. Mõlema detailplaneeringu ingliskeelsete eskiismaterjalidega on võimalik tutvuda veebilehel https://www.kuopio.fi/en/environment- and-housing/urban-planning/planning-of-a-district-heating-small-modular-reactor/. Lähtuvalt Soome määratud vastamistähtajast ootame 12. juuniks 2026 põhjendatud arvamusi selle kohta, kas Eesti peaks osalema Soome detailplaneeringute piiriüleses KSH menetluses (e -posti aadressil [email protected]). Juhul, kui peate vajalikuks Eesti osalemist, on oodatud ka põhjendatud arvamused Soome koostatud detailplaneeringute materjalidele ning selle kohta, milline oluline kahjulik piiriülene keskkonnamõju võib Eestile kaasneda, et sellega saaks arvestada planeeringu ja KSH protsessis. Lisaks viiakse arendaja Kuopion Energia Oy kavandatava Kuopio SMR-jaama projekti jaoks läbi eraldi keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlus, millest Kliimaministeerium on varem teavitanud1. Eesti plaanib osaleda piiriüleses KMH protsessis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Antti Tooming elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Lisad: Kuopio detailplaneeringute materjalid

1 28.04.2026 kirjaga nr 6-3/26/1456-2

Ülle Luiks, 623 1220 [email protected]

Osalemis- ja hindamiskava (OAS)

Nr 1 (4) Töö nr 909

Kuopio linn 2119/2025 Linnakeskkond Detailplaneerimine 12.3.2026

SORSASALO TÖÖSTUSALA Detailplaneering ja detailplaneeringu muudatus

Planeeringumuudatuse ala ligikaudne piir on tähistatud sinise joonega.

Ortofoto, planeeringumuudatuse ala ligikaudne piir on tähistatud kollase joonega.

Mis on osalemis- ja hindamiskava (OAS)?

Kuopio linna Sorsasalo linnaosale koostatakse detailplaneering ja detailplaneeringu muudatus. Käesolev osalemis- ja hindamiskava tutvustab planeeringu koostamise lähtekohti, sisu ja eesmärke, sisaldab plaani selle kohta, kuidas planeeringu koostamise käigus kaasatakse maaomanikke, elanikke ja teisi osalisi, ning plaani selle kohta, milliseid planeeringu mõjusid hakatakse hindama.

Käesolev osalemis- ja hindamiskava on ühtlasi projekti kokkuvõtteks Espoo konventsiooni kohase rahvusvahelise ärakuulamise jaoks.

Osalemis- ja hindamiskava täiendatakse vajaduse korral planeerimistöö käigus.

Planeeringuala

Planeeringuala asub Kuopio keskse linnapiirkonna põhjaosas ja hõlmab suurema osa Sorsasalo idaosast. Planeeringuala on peamiselt tööstusala, sisaldades sellega seotud kaitsehaljastusalasid ja tänavaid.

Planeeringuala loodenurgas paiknevad kahel krundil (kinnistud 297-22-21-10 ja 297-22- 21-11) ühtse tervikuna rajatud tööstus- ja laohooned. Kõrvalasuval suurel kinnistul 297-22-21-12 on Lukkosalmentie ääres hoonestamata ladustamiseks kasutatav ala

ja metsane ala. Alale on tehtud planeeringu reservatsioon eSAF-tehase projektile.

Planeeringuala lõunaosas kinnistul 297-22- 21-14 asub NG Nordic Finland Oy tööstusjäätmete keskus. Lõunaosas kinnistul 297-430-1-97 asub Mondi Powerflute Oy kartongitehas ja ranna-aladel paiknevad peamiselt 1940.–1950. aastatel ehitatud puhkemajad koos abihoonetega. Lukkosalmentie lõpus asuvatel kinnistutel 297-430-1-98 ja 297-430-1-28 paikneb planeeringualal majandusmets.

Kinnistul 297-430-876-1 asub planeeringualal Selluntie kõrval väike tiik. Planeeringumuudatuse alal on veeala (Kallavesi) ka kinnistutel 297-430-1-103 ja 297-430-1-103.

Põhjas piirneb planeeringuala Sorsasalo tööstuskruntidega, Lukkosalmentie kagupoolses otsas planeeringualasse mittekuuluvate kinnistute 297-430-1-28 ja 297-430-1-98 osadega ning läänes maanteega 5. Muus osas ümbritseb planeeringuala Kallavesi.

Ala piire võidakse planeeringutöö käigus täpsustada. Planeeringuala asukoht ja ligikaudne piir on esitatud joonistel 1 ja 2.

Mis on kavandamisel

Detailplaneeringuga uuritakse tööstustegevuse paigutamise võimalusi

Sorsasalo tööstusalale seni realiseerimata Finnpulp tehaseprojekti asemel. Lisaks vaadeldakse detailplaneeringu muudatusega kaugkütte väiketuumajaama rajamise eeldusi alale.

Kaugkütte väiketuumajaama paiknemist uuritakse samal ajal Kuopio keskse linnapiirkonna lõunaossa jääva Hepomäe detailplaneeringu koostamise raames. Väiketuumajaama kavandamine lähtub Kuopion Energia vajadusest leida asendus kaugkütte tootmisviisile Haapaniemi 2 elektrijaamale, mille kasutusiga lõpeb 2035. aastal.

Planeerimise lähtekohad

MAAKONNAPLANEERING

Põhja-Savo maakonnaplaneeringus paikneb planeeringuala tööstus- ja laoalal (T). Kogu planeeringuala kuulub samuti nn viienda koridori, üheksanda koridori ja 23. koridori arendamisvööndisse (pruun ristjooneline märgistus) ning Kuopio–Siilinjärvi–Tahko turismi arendamise koridori (kollane joon).

Maakonnaplaneeringus on punktmärgistustega näidatud tööstus- ja laokasutusega ala, kuhu võib rajada ohtlikke kemikaale tootva või ladustava ettevõtte, jäätmekäitluse ja ringmajanduse ala ning sadamaala.

Väljavõte Põhja-Savo maakonnaplaneeringute mitteametlikust koondist. Planeeringuala asukoht on tähistatud kollase ovaaliga.

ÜLDPLANEERING

Planeeringualal kehtib Kuopio keskse linnapiirkonna üldplaneering (kinnitatud 11.12.2000).

Planeeringuala on määratud peamiselt tööstus- ja laoaladena (T), millest kahele on määratud alternatiivne kasutusotstarve: eraettevõtluse ja halduse ala (PK). Üldplaneeringus on lisaks määratud üldisel tasandil ala liikluskorraldus, maa- ja metsandusala (M) ning puhkealad. Samuti on üldplaneeringus näidatud veeliikluse alad (LV) ja maavarade kaevandamisalad (eo).

Väljavõte kehtivast üldplaneeringust

DETAILPLANEERING

Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud 595 (kinnitatud 28.2.2000) ja 787 (kinnitatud 5.9.2016).

Suurem osa planeeringualast on määratud tööstus- ja laohoonete kvartalialaks, kuhu võib rajada märkimisväärse ohtlikke kemikaale tootva või ladustava ettevõtte. Nimetatud ettevõte peab paiknema selleks eraldi määratud ehitusalal. (T/kem-2). Detailplaneeringus on samuti määratud Seveso direktiivi kohase ohtlikke kemikaale tootva või ladustava ettevõtte soovituslikud ehitusalad nii planeeringuala keskosas paiknevale hoonestamata tootmisalale kui ka lõunaosas Mondi Powerflute Oy tootmisalale.

Planeeringuala keskossa on samuti kavandatud tööstusjäätmete käitlemise ja ringluskeskus koos lõpphoiualaga ning muud tegevuseks vajalikud platsid, seadmed, rajatised ja hooned. Ehitusõigus T/kem-2

kvartalialal on määratud tõhususe näitajaga e=0,20, mis vastab brutopinnale 488 993 m².

Planeeringuala loodeossa on määratud mitmekesise ettevõtluse ala, mis võimaldab tööstus-, lao-, äri- ja büroohoonete rajamist. Tööstusala äärevööndisse on samuti kavandatud kaitsehaljastusalad.

Detailplaneeringus on antud ka täpsemad nõuded eri alade kasutuse iseloomu kohta ja võimaldatud näiteks tööstusraudteede rajamine.

Väljavõte kehtivast detailplaneeringust

Kehtivaid planeeringuid saab vaadata linna kaarditeenuses https://kartta.kuopio.fi/

Planeeringuprojekti mõjud ja uuringud

Planeeringuprojekti käigus uuritakse kaugkütte väiketuumajaama ja tööstustegevuse paiknemise võimalusi alal. Lisaks püütakse planeeringus arvesse võtta piirkonnas juba tegutsevate ettevõtete võimalikke detailplaneeringulisi muudatusvajadusi. Vajalikud uuringud koostatakse planeerimistöö käigus.

Uusehitus täiendab piirkonnas juba kujunenud tööstuslikku hoonestatud keskkonda ja kasutab osaliselt olemasolevat taristut. Uusehitus suurendab liiklust nii piirkonnas kui ka selle ümbruses.

Piirkonnas on käimas keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessid seoses eSAF- tehase projektiga ja kaugkütte väiketuumajaamaga. Väiketuumajaama detailplaneeringu protsessi kooskõlastatakse KMH-protsessiga ning tehtavaid uuringuid ja mõjuhinnanguid kasutatakse planeeringulahenduse koostamisel.

Detailplaneeringu koostamise käigus hinnatakse projekti mõjusid ja seoseid muu hulgas ehitatud keskkonna, kliima, looduse ja loodusliku keskkonna, inimeste, majanduse, ettevõtete ja linna strateegiaga. Võimaliku kaugkütte väiketuumajaama mõjusid alale suunatakse planeeringuga nii, et need ei põhjustaks ülemäärast kahju piirkonna puhke- ega püsielamute kinnistutele. Planeeringu mõjusid hinnatakse planeeringu seletuskirjas.

Linnapildilised hinnangud ja hinnangud näiteks naaberkinnistute tingimustele on võimalik teha hiljem planeerimisprotsessi käigus detailplaneeringu illustreeriva materjali alusel.

Kuidas saab osaleda

Planeeringutöö on kajastatud 2025. ja 2026. aasta planeerimisülevaadetes.

Planeeringutöö etapid on esitatud käesoleva osalemis- ja hindamiskava viimasel lehel. Planeeringu algatamise ja eskiismaterjalide kohta saab esitada oma arvamuse ja ettepanekumaterjalide kohta esitada vastuväiteid nende avaliku väljapaneku ajal. Planeeringu eskiis- ja ettepanekumaterjalide kohta korraldatakse ka rahvusvaheline ärakuulamine. Planeeringu avalikust väljapanekust teavitatakse ajalehes Viikkosavo ja kirja teel neid, kes on seda taotlenud. Ettepaneku etapis esitatud vastuväidetele, mille esitajad on oma aadressi teatanud, edastatakse linnavalitsuse põhjendatud seisukoht pärast linnakeskkonna komisjoni arutelu. Planeeringuprojekti edenemist saab jälgida ka linna veebilehel www.kuopio.fi/asemakaavoitus.

Maakasutusleping

Detailplaneeringu koostamise käigus sõlmitakse vajalikud maakasutuslepingud.

Osalised

PLANEERINGUMUUDATUSE TAOTLEJA • Kuopio linn • Kuopion Energia Oy

AMETIASUTUSED  Kuopio linna erinevad ametiasutused ja

tegevusvaldkonnad

Võrgustiku ettevõtted • Kuopion Energia Oy • Savon Voima Oyj • Kuopion Vesi Oy • Jätekukko • Tele- ja võrguoperaatorid

Muud ametiasutused • Põhja-Savo Liit • Lubade ja järelvalveamet (Lupa- ja

valvontavirasto)

• Ida- Soome elujõu keskus (Itä-Suomen elinvoimakeskus)

• Kultuurilooline muuseum • Ohutus- ja kemikaaliamet • Kiirgusohutuskeskus • Siilinjärvi vald • Kaitsevägi

MUUD OSALISED • Piirkonna elanikud, kinnistute omanikud,

piirkonnas tegutsevad ettevõtted • Valla elanikud, kelle elamist, töötamist või muid

olusid planeering võib mõjutada mõjutada

• Mondi Powerflute Oy • NG Nordic Finland Oy • KIC InnoEnergy S.E

Planeeringutöö etapid, osalemine ja eeldatav ajakava

Kontaktandmed

KUOPION KAUPUNKI Suokatu 42, (PL 1097), 70111 Kuopio

DETAILPLANEERIMINE Planeerimisinsener Timo Könönen, 044 718 5415, timo.kononen(at)kuopio.fi

Detailplaneeringu juht Annika Korhonen, 044 718 5074, annika.korhonen(at)kuopio.fi

ARVAMUSTE VASTUVÕTMINE kirjaamo(at)kuopio.fi Detailplaneerimine PL 1097 70111 Kuopio

E-kirja teemareale või ümbrikule tuleb märkida, millist planeeringuprojekti asi puudutab, ning planeeringu asja number.