| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/26/4041-1 |
| Registreeritud | 19.05.2026 |
| Sünkroonitud | 20.05.2026 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Jõhvi Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Jõhvi Vallavalitsus |
| Vastutaja | Liisu Tamm (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
JÕHVI VALLA, KOHTLA-NÕMME ALEVI, JAAMA TN
35 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERINGU
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE
EELHINNANG
1. Õiguslik alus
Käesolev eelhinnang on koostatud planeerimisseaduse § 142 lõike 6 alusel. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud
üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, sealhulgas üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33
lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 3 kohaselt otsustatakse KSH vajalikkus, lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust,
selle elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjaomaste asutuste seisukohast. Sama paragrahvi lõigetes 4 ja 5 on täpsustatud hindamiskriteeriumid, sealhulgas mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, oht inimese tervisele või
keskkonnale, mõju suurus ja ruumiline ulatus, mõju kumuleerumine, piiriülene mõju, mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele. Enne otsuse tegemist tuleb
küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab.
Käesoleva eelhinnangu koostamisel on arvestatud planeerimisseadust, KeHJS-i, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrust nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“.
2. Sissejuhatus
Eelhinnangu eesmärk on välja selgitada, kas Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, mis
tingib keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajaduse. Eelhinnangu tulemusel tehakse ettepanek, kas KSH tuleb algatada või on võimalik jätta see algatamata, määrates samal ajal detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud keskkonnatingimused.
Planeeringust huvitatud isik esitas 19.01.2026 taotluse Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama
tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks. Volikogu eelnõu ja taotluse kohaselt on planeeringu eesmärk sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine uute hoonete ehitamiseks,
liiklus- ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse korraldamine ning avalikult kasutatava tee kaitsevööndis ehitustegevuse võimaldamine. Kavandatakse mototuristide puhkeala koos matkaauto- ja telkimisplatside ning teenindushoonetega.
3. Üldinfo
3.1 Detailplaneeringu vajadus
Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb soovist võtta seni hoonestamata Jaama tn 35 kinnistu kasutusele turismisuunalise ärifunktsiooniga puhkealana. Taotluse järgi kavandatakse
kinnistule karavanide, matkaautode, telkide ja mototuristide teenindamiseks kämping, mis aitaks tõsta piirkonna matkaturismi potentsiaali. Planeeringu põhjendustes on rõhutatud Eesti
Kaevandusmuuseumi, Aidu karjääri, matkaradade, veespordibaasi ja muu piirkondliku turismitaristu lähedust ning asjaolu, et Jaama tn 35 paikneb riigitee ääres ja pakub head juurdepääsu külastajatele. Lähim elamu asub umbes 80 meetri kaugusel.
Detailplaneeringuga taotletakse sihtotstarbe muutmist, ehitusõiguse määramist ja üldplaneeringu
muutmist. Krundipiiride muutmist ega maa-ala kruntideks jagamist ei taotleta. Planeeringuga kavandatav sihtotstarve on ärimaa. Tehnovõrkude vajadusena on taotluses märgitud veevarustus
ühisveevärgist, lokaalne kanalisatsioon, elektrivarustus liitumise teel ning lokaalne sadeveekanalisatsioon.
3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus
Planeeringuala asub Kohtla-Nõmme alevi edelaosas Eesti Kaevandusmuuseumi vahetus
läheduses. Volikogu eelnõu ja lähteseisukohtade kohaselt on planeeritava ala suurus ligikaudu 12 000 m². Planeeringuala hõlmab täielikult Jaama tn 35 kinnistu (katastritunnus 32301:001:0012, maatulundusmaa 100%, pindala 6501 m²) ning osaliselt Jaama tänava ja Jaama tänav L1
transpordimaa kinnistuid. Planeeringuala piirneb muu hulgas Kohtla metskond 133, Jaama tn 90a, Jaama tn 90, Jaama tn 88, Jaama tn 100 ja Jaama tn 102 kinnistutega.
Kinnistu piirneb Jaama tänavaga, olemasolev juurdepääs puudub. Taotluse ja lähteseisukohtade
järgi on alal tehtud raietööd, kasvavad üksikud puud ning kinnistu on hoonestamata. Üldplaneeringu kohaselt kuulub Jaama tn 35 suuremasse metsa maa-alasse, mis eraldab Kohtla- Nõmme alevi elamupiirkonda endise kaevanduse territooriumist. Planeeringuala jääb
altkaevandatud maa-alale ehk langetatud alale. Olemasolevate kitsendustena esinevad kõrvalmaantee nr 13217 Maidla–Kohtla-Nõmme–Kohtla tee kaitsevöönd ning Elektrilevi OÜ 1–
20 kV õhuliini kaitsevöönd.
Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan
3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus
Taotluse kohaselt ei taotleta Jaama tn 35 katastriüksuse piiride muutmist, lammutatavaid hooneid ei ole ning juurdepääs lahendatakse maaüksuse läänepoolsest küljest riigitee poolt. Kavandatakse
matka- ja karavanautode ning telkimise jaoks sobivad platsid, mis on omavahel haljastusega jaotatud, samuti grillmajad, söögi-, pesemis- ja tualetivõimalused ning karavanautode teenindusala.
Lisatud eskiislahendus täpsustab planeeringu ruumilist ideed: kavandatud on vastuvõtuala, köök,
välisköök, meeste ja naiste dušid, tualetid, mänguala, terrass, grillmajad, karavanide service-ala, puhta vee ja kanalisatsiooni punktid, elektriliitumine ning jäätmete kogumiskoht. Eskiisil on
näidatud ka maantee kaitsevöönd ja õhuliini kaitsevöönd, mis seavad ruumilahendusele selged piirangud.
Joonis 2. Detailplaneeringu eskiislahendus.
4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele
planeerimisdokumentidele
Kogu menetlusdokumendi kontekstis kasutatakse kehtiva haldusüksuse nimetust Jõhvi vald. Samal ajal tuleb ajalooliste planeerimisdokumentide ametlikud pealkirjad jätta muutmata. Jõhvi ja Toila vallad ühendati Vabariigi Valitsuse 29.04.2025 määruse nr 30 alusel ning muudatus
jõustus 2025. aasta kohalike valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval. Seetõttu on planeeringuala asukohana ja menetlejana korrektne kasutada nimetusi Jõhvi vald, Jõhvi
Vallavalitsus ja Jõhvi Vallavolikogu, kuid kohaldatavaks üldplaneeringuks tuleb nimetada Toila valla üldplaneeringut selle ametlikus nimetuses.
Käesoleva detailplaneeringu puhul on kohaldatavaks üldplaneeringuks Toila valla
üldplaneering, mis kehtestati Toila Vallavolikogu 23.04.2025 otsusega nr 88. Nii volikogu eelnõu kui ka lähteseisukohad ütlevad üheselt, et Jaama tn 35 puhul sisaldab detailplaneering Toila valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu kohaselt on Jaama tn 35
sihtotstarve asulasisene metsa maa-ala (M), detailplaneeringuga soovitakse see muuta äri- ja teenindusettevõtete maaks (Ä).
Samas tuleb arvestada, et Jõhvi Vallavolikogu algatas 29.01.2026 otsusega nr 30 ühinenud Jõhvi
valla uue üldplaneeringu koostamise. Jõhvi valla ametliku teavituse kohaselt koostatakse uus üldplaneering kogu ühinenud valla haldusterritooriumi kohta, kuid ühinemiseelse Toila valla territooriumi osas lähtutakse kehtiva Toila valla üldplaneeringu põhilahendusest, mida ei ole
käesoleval ajal kavas oluliselt muuta. Seetõttu on käesolevas eelhinnangus õige viidata samaaegselt kehtivale haldusüksusele Jõhvi vald ja kohaldatavale üldplaneeringule Toila valla
üldplaneering.
Detailplaneeringu algatamise eelnõu järgi tugineb planeeringu algatamine Toila valla arengukavale 2024–2030, mille kohaselt on valla majanduskeskkond orienteeritud eelkõige turismisektorile ning piirkonna suurimaks külastuskeskuseks on märgitud Eesti
Kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmmel. Eelnõus on märgitud ka seos 19.01.2006 kehtestatud Kohtla-Nõmme valla, Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja selle lähiala detailplaneeringuga,
mille lähialal nähti välja Kaevanduspark-muuseumi teenindavat taristut, sealhulgas autokaravanide parkimiskohti, telkimisalasid ja muid tugiteenuseid. Sellest tulenevalt on kavandatav üldplaneeringu muudatus põhjendatav piirkonna strateegiliste eesmärkidega.
5. Mõjutava keskkonna kirjeldus
5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus
Planeeringuala on hoonestamata, sellel on tehtud raietööd ning olemasolevad tehnovõrgud puuduvad. Alal ei ole taotluse ega lähteseisukohtade järgi märgitud varasemaid tootmishooneid,
rajatisi ega tegevusi, mis viitaksid otsesele reostuskoormusele. Volikogu eelnõu varasemas tööversioonis oli kasutatud kategoorilist väidet, et detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud
jääkreostust, kuid käesolevas lõppredaktsioonis on see sõnastus täpsustatud.
Registrikontrolli vaates ei ilmne käesoleva eelhinnangu koostamise alusmaterjalidest Jaama tn 35 kohta teadaolevat konkreetset jääkreostusobjekti. Samas ei ole käesolevale eelhinnangule lisatud eraldi Keskkonnaportaali jääkreostusobjektide registri väljavõtet. Seetõttu on põhjendatud
järeldus, et olemasolevate andmete põhjal ei ole jääkreostusobjekti teada, kuid detailplaneeringu menetluse käigus tuleb enne lõpliku otsuse vormistamist lisada toimikusse avaliku
registrikontrolli tulemus. Keskkonnaportaal on ametlik keskkonnaandmete avalik teenus, mille kaudu vastav kontroll tehakse.
Täpsustava võrdlusena nähtub avalikest ametlikest allikatest, et Kohtla-Nõmme endise rehvitehase jääkreostus likvideeriti 2020. aastal, kuid tegemist on teise objektiga ning sellest ei saa teha automaatset järeldust Jaama tn 35 kinnistu kohta. Seetõttu ei ole põhjendatud kasutada
Jaama tn 35 puhul absoluutset väidet „jääkreostus puudub“, vaid korrektne on lähtuda teadaoleva jääkreostusobjekti puudumisest planeeringu alusmaterjalides ja nõuda registriväljavõtte lisamist
menetlustoimikusse.
5.2 Geoloogilised üldtingimused, altkaevandatus, radoon ja põhjavee kaitstus
Planeeringuala jääb altkaevandatud maa-alale ehk langetatud alale. Sellest tuleneb vajadus pöörata detailplaneeringu ja sellele järgneva projekteerimise käigus erilist tähelepanu pinnase
geotehnilistele omadustele, võimalikele vajumitele, ehitiste sobivale paiknemisele, vertikaalplaneerimisele ning sadevee ärajuhtimisele. Altkaevandatus ei tähenda iseenesest planeeringu elluviimise võimatust, kuid see suurendab nõuetekohase geotehnilise kontrolli ja
tehniliste tingimuste tähtsust.
Radooni osas tuleb arvestada, et Jõhvi valla üldplaneeringu 2026. aasta KSH lähteseisukohtade kohaselt ulatub Jõhvi valla pinnaste radoonisisaldus kõrgeni või väga kõrgeni ning Jõhvi vald on
arvatud kõrgendatud radooniriskiga maa-alade hulka. Sama järeldus tuleneb ka Jõhvi valla varasematest KSH materjalidest. Sellest lähtuvalt on käesolevas eelhinnangus põhjendatud tingimus, et hoonete projekteerimisel tuleb vajaduse korral teha täiendavad radooniuuringud ja
rakendada radoonikaitse meetmeid.
Põhjavee kaitstuse osas on Jõhvi valla üldplaneeringu KSH lähteseisukohtades märgitud, et põhjavesi on Jõhvi valla haldusterritooriumil valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud;
varasemates Jõhvi valla KSH eelhinnangutes on samasuguse sõnastusega täpsustatud, et konkreetse planeeringuala piirkonnas võib olla tegemist kaitsmata põhjaveega alaga. Kuna Jaama tn 35 asub altkaevandatud piirkonnas ja planeeringuga on kavandatud reovee ning
sademevee lahendused, tuleb põhjavee kaitse küsimust käsitleda ühe peamise keskkonnatingimusena.
5.3 Natura 2000 võrgustik, kaitsealad ja muud looduskaitselised väärtused
Avalike ametlike andmete kohaselt jääb endise Toila valla territooriumile täielikult või osaliselt
viis Natura loodusala: Ontika, Pangametsa, Päite, Pühajõe ja Edise loodusala. Samuti on Jõhvi valla üldplaneeringu KSH lähteseisukohtades märgitud, et endise Toila valla alal asuvad mitmed
kavandatavad kaitsealused alad, sealhulgas Kohtla-Nõmme käpaliste püsielupaik. EELIS-e andmetel on Kohtla-Nõmme käpaliste püsielupaik seotud Kohtla-Nõmme alevi ja Vitsiku külaga ning selle kaitse-eesmärk on kauni kuldkinga kaitse.
Samas ei nähtu planeerimismaterjalidest, et Jaama tn 35 planeeringuala ise kattuks Natura 2000
ala, kaitseala või registreeritud püsielupaigaga. Taotluses, lähteseisukohtades ja volikogu eelnõus ei ole planeeringuala kohta välja toodud looduskaitseobjekti ega viidet kaitsekorra piirangutele.
Käesoleva eelhinnangu koostamise avaliku registrikontrolli põhjal on tuvastatav looduskaitselise väärtusega objektide olemasolu laiemas piirkonnas, kuid planeeringuala otsene kattuvus ei ole alusmaterjalides ega lisatud joonistel eraldi tõendatud.
Joonis 3. Natura 2000 ja kaitseala asukoht
5.4 Kultuuripärand ja muinsuskaitse
Kultuuripärandi osas tuleb lähtuda Kultuurimälestiste registri andmetest. Jõhvi valla üldplaneeringu KSH lähteseisukohtade järgi paiknes endise Toila valla haldusterritooriumil
2026. aasta jaanuari seisuga kokku 3 ajaloomälestist, 24 arheoloogiamälestist, 25 ehitismälestist, 2 kunstimälestist ja 22 kinnismälestise ala; lisaks on samas materjalis märgitud 346 pärandkultuuriobjekti RMK andmetel. See tähendab, et kultuuripärandi teema on laiemas
piirkonnas asjakohane ja vajab tähelepanu.
Käesoleva planeeringu alusmaterjalides ei ole Jaama tn 35 kohta välja toodud kultuurimälestist, muinsuskaitseala, kinnismälestise ala ega muud muinsuskaitselist kitsendust. Samas ei ole
eelhinnangule lisatud eraldi Kultuurimälestiste registri väljavõtet planeeringuala ja selle mõjuala kohta. Seetõttu on käesolevas lõppredaktsioonis korrektne järeldus, et olemasolevate materjalide
põhjal ei ole põhjust eeldada olulist negatiivset mõju kultuuripärandile, kuid menetlustoimikus tuleb see järeldus toetada registrikontrolli tulemusega.
5.5 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid ja tehnovõrgud
Olemasolevad teadaolevad kitsendused on kõrvalmaantee nr 13217 kaitsevöönd, Elektrilevi OÜ- le kuuluva 1–20 kV õhuliini kaitsevöönd ning altkaevandatud ala tingimus. Taotluses on
märgitud, et tehnovõrkudega varustatus praegu puudub. Lähteseisukohtades on ette nähtud tehnovõrkude valdajate lähtetingimuste küsimine, liitumisvõimaluste hindamine ja kõigi
planeeritavate tehnovõrkude, kaitsevööndite ja servituutide näitamine koondplaanil. Samuti on lähteseisukohtades sõnaselgelt märgitud, et lokaalse kanalisatsioonilahenduse asemel tuleb kaaluda liitumist Jaama tänava või Eesti Kaevandusmuuseumi maa-alal paikneva
kanalisatsioonitrassiga.
Joonis 4. Kitsendused ja mõjualad
6. Võimalikud keskkonnamõjud
6.1 Mõju maakasutusele ja maastikule
Planeeringuga kaasneb seni hoonestamata, raiutud ja osaliselt metsamaana tajutava ala maakasutuse muutmine turismisuunalise ärimaa funktsiooniga puhkealaks. Mõju on eelkõige
ruumiline ja visuaalne. Arvestades planeeringuala paiknemist Kaevandusmuuseumi vahetus läheduses ning olemasolevat piirkondlikku turismisuunda, ei ole tegemist funktsiooniga, mis oleks ümbritsevast ruumikasutusest põhimõtteliselt võõras. Pigem toetab kavandatav lahendus
piirkonna puhke- ja teenindustaristu kujunemist.
Samas tuleb maakasutusliku ja visuaalse mõju leevendamiseks planeeringus tagada piisav haljastus, sh kõrghaljastuse nõuded, ning Jaama tänava ja puhkeala vahele rajatav haljastatud
eraldusriba. Lähteseisukohad näevad selle otsesõnu ette. Kuna pideva asfaltkatte rajamine on keelatud, eeldab sobiv ruumilahendus maastikku säästvamat pinnakatete valikut. Nende tingimuste täitmisel on maakasutuse muutuse mõju lokaalne ja leevendatav.
6.2 Mõju pinnasele ja geokeskkonnale
Ehitustegevusega kaasneb paratamatult pinnase häiring: kaevetööd, pinnase teisaldamine, tasandamine ning rajatiste ja tehnovõrkude ehitamine. Mõju on peamiselt lokaalne, ajutiselt intensiivne ning osaliselt pöördumatu ehitusmahu ulatuses. Jaama tn 35 puhul lisandub sellele
altkaevandatud ala eripära, mis suurendab nõuet geotehnilise sobivuse hindamiseks. Kui ehitiste asukohad, koormused, vertikaalplaneerimine ja sadevee ärajuhtimine lahendatakse
projekteerimisel geotehnilistele tingimustele vastavalt, ei ole alust eeldada olulist negatiivset keskkonnamõju pinnasele või maapõuele.
6.3 Mõju pinna- ja põhjaveele
Käesoleva planeeringu üks olulisemaid keskkonnariske on seotud reovee ja sademevee käitlusega. Taotluse kohaselt on kavandatud veevarustus ühisveevärgist, lokaalne kanalisatsioon
ja lokaalne sadeveekanalisatsioon. Lähteseisukohad täpsustavad siiski, et lokaalse kanalisatsioonilahenduse asemel tuleb kaaluda liitumist olemasolevate kanalisatsioonitrassi lõikudega Jaama tänaval või Eesti Kaevandusmuuseumi maa-alal. See näitab, et vee- ja
reoveelahendust ei saa käesolevas etapis lugeda lõplikult otsustatuks ning detailplaneering peab sellele küsimusele eraldi tähelepanu pöörama.
Arvestades, et põhjavesi on Jõhvi valla haldusterritooriumil valdavalt kaitsmata või nõrgalt
kaitstud, tuleb välistada lahendused, mis suurendaksid põhjavee reostusriski. Sademevee ja drenaaživee ärajuhtimine tuleb kavandada nii, et ei halveneks naaberalade vee ärajuhtimise võimalused, ei tekiks liigvett ega pinnase erosiooni ning võimaliku reostuskoormusega pinnalt
kogutav vesi vajaduse korral puhastataks enne pinnasesse immutamist või edasi juhtimist. Kui planeeringus sätestatakse vastavad tingimused ja eelistatakse ühiskanalisatsiooniga liitumist, ei
ole mõju vee keskkonnaseisundile eeldatavalt oluline.
6.4 Mõju loodusele ja bioloogilisele mitmekesisusele
Olemasolevate planeerimismaterjalide järgi ei ole Jaama tn 35 kujunenud kõrge loodusväärtusega looduskoosluseks; kinnistul on tehtud raietööd ja kasvavad üksikud puud.
Samas tuleb arvestada, et Kohtla-Nõmme piirkonnas on registreeritud kaitstavaid ja kavandatavaid loodusobjekte, sealhulgas Kohtla-Nõmme käpaliste püsielupaik. Seetõttu ei ole asjakohane sõnastada looduskeskkonna mõjuosa liiga kategooriliselt. Õige on järeldada, et
olemasolevad andmed ei viita otsesele kattuvusele kaitstava alaga, kuid see tuleb enne detailplaneeringu lõplikku menetlusetappi kaardiliselt tõendada.
Kui planeeringuala ei kattu kaitstava ala ega Natura 2000 alaga ning planeeringus nähakse ette
piisav haljastus, pinnase ja veekeskkonna kaitse ning ehitustööde tavapärased keskkonnanõuded, siis ei ole alust eeldada olulist negatiivset mõju loodusele või bioloogilisele mitmekesisusele. Mõju avaldub peamiselt olemasoleva taimkatte osalises asendamises kujundatud puhkealaga
ning selle saab leevendada haljastuse säilitamise, täiendava istutuse ja heakorrastatud lahendusega.
6.5 Mõju kultuuriväärtustele
Kuna olemasolevates materjalides ei ole tuvastatud Jaama tn 35 kinnistul kultuurimälestisi ega
muid muinsuskaitselisi piiranguid, ei ole alust hinnata kultuuripärandi mõju oluliseks. Samas on laiemas endise Toila valla piirkonnas kultuurimälestiste hulk märkimisväärne, mistõttu ei tohi
seda peatükki eelhinnangust välja jätta. Korrektselt sõnastatuna on järeldus järgmine: olemasolevate andmete põhjal olulist negatiivset mõju kultuuripärandile ette näha ei ole, kuid lõppjäreldus peab põhinema planeeringuala ja selle vahetu mõjuala registrikontrollil.
6.6 Jäätme- ja energiamahukus
Planeeringu elluviimisel tekivad ehitusjäätmed ning kasutusperioodil olmejäätmed.
Eskiislahendusel on ette nähtud jäätmete kogumise ala. Jäätmekäitlus tuleb lahendada viisil, mis tagab jäätmete liigiti kogumise, korrastatud hoiustamise ning regulaarse äraveo. Kuna tegemist
on puhkeala ja teenindushoonetega, ei ole alust eeldada erakorraliselt suurt jäätmemahtu ega ressursitarvet, kuid lõhnahäiringu, risustamise ja reostusohu vältimine peab olema planeeringus tingimusena sätestatud. Energiatarve on seotud eelkõige elektri kasutamisega ning lahendus peab
lähtuma keskkonda säästvatest tehnovõrkude ja küttesüsteemide valikutest.
6.7 Mõju õhukvaliteedile, mürale, vibratsioonile ja valguskeskkonnale
Kasutusfaasis võib kavandatava puhkealaga kaasneda mõõdukas liiklusmüra, külastajate tegevusest tulenev müra, õhtune välisvalgustus ning ajuti suurenev liikluskoormus. Arvestades tegevuse iseloomu, ei ole tegemist tootmistegevusega, mille puhul oleks alust eeldada olulist
õhusaastet või vibratsiooni. Mõju lähielamutele võib siiski avalduda eelkõige suveperioodil ja õhtusel ajal, mistõttu tuleb detailplaneeringus seada nõuded välisvalgustuse suunamisele,
heakorrale, jäätmekäitlusele ning vajaduse korral tegevusala sisesele liikluskorraldusele ja teenindusala paigutusele. Taotluses toodud vahemaa lähima elamuni, umbes 80 meetrit, kinnitab, et häiringute vältimine vajab tähelepanu, kuid ei viita iseenesest olulisele negatiivsele mõjule.
6.8 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning sotsiaal-majanduslikud aspektid
Kavandatav tegevus ei ole suure keskkonnariskiga ega ohtliku iseloomuga. Positiivse mõjuna tuleb esile piirkonna korrastamine, turismitaristu täiustamine ning piirkondliku ettevõtluse ja külastuspotentsiaali toetamine. Volikogu eelnõus on rõhutatud, et kavandatav tegevus aitab
kaasa ühtse turismiklasteri kujunemisele ja toetab otseselt valla majandusarengut. Sotsiaal- majanduslik mõju on seega pigem mõõdukalt positiivne. Negatiivsed mõjud võivad avalduda
eelkõige kohaliku liikluskoormuse, müra ja heakorraga seotud häiringutena, kuid need on lokaalsed ja leevendatavad planeeringutingimustega.
6.9 Liiklusmõju ja ohutus
Liiklusmõju on planeeringu üks keskseid küsimusi, sest olemasolev juurdepääs kinnistule
puudub ja sissepääs tuleb lahendada Jaama tänava poolt. Lähteseisukohad nõuavad kahesuunalise liikluskorralduse arvestamist, kergliikluse põhimõtete määramist, ohutut ühendust olemasoleva kergliiklusvõrgustikuga ning Jaama tänava bussipeatuse häireteta toimimise
tagamist. Karavanide ja matkaautode kasutus eeldab piisavat manööverdamisruumi ning sellist juurdepääsu, mis ei takista tänavaliiklust. Kui need tingimused planeeringus täidetakse, ei ole alust eeldada olulist negatiivset liiklusmõju laiemale piirkonnale.
6.10 Piiriülene mõju
Arvestades tegevuse mahtu, iseloomu ja asukohta, ei kaasne planeeringu elluviimisega piiriülest keskkonnamõju. Kavandatav tegevus on selgelt kohaliku iseloomuga ning selle mõju ulatus piirdub planeeringuala ja lähiümbrusega.
7. Leevendavad meetmed ja keskkonnatingimused detailplaneeringu
elluviimiseks
Käesoleva eelhinnangu põhjal on vajalik määrata detailplaneeringuga vähemalt järgmised keskkonnatingimused.
Planeeringus tuleb tagada piisav kõrghaljastus ja madalhaljastus ning kavandada Jaama tänava ja puhkeala vahele haljastatud eraldusriba. Planeeringulahenduses tuleb eelistada looduslähedasi
pinnakatteid; pideva asfaltkatte rajamine on keelatud.
Juurdepääs Jaama tn 35 kinnistule tuleb lahendada liiklusohutult, arvestades kahesuunalist liiklust, matkaautode manööverdusvajadust, kergliiklejate ohutust ja bussipeatuse häireteta
toimimist. Planeeringu graafilises osas tuleb näidata planeeritava ala ja lähiümbruse liiklusskeem.
Reovee käitlus tuleb lahendada viisil, mis välistab pinna- ja põhjavee reostusriski. Enne lokaalse kanalisatsioonilahenduse valikut tuleb hinnata ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalust Jaama tänaval või Eesti Kaevandusmuuseumi maa-alal paikneva kanalisatsioonitrassi kaudu. Sademe-
ja drenaaživee lahendus ei tohi halvendada naaberalade vee ärajuhtimist.
Altkaevandatud ala tõttu tuleb planeeringu elluviimisele eelnevalt hinnata ehitusgeoloogilisi tingimusi ning vajaduse korral teha täiendavad geotehnilised uuringud. Hoonete projekteerimisel
tuleb vajaduse korral teha radooniuuringud ja rakendada radoonikaitse meetmeid.
Planeeringu menetluse käigus tuleb toimikusse lisada kuupäevastatud registrikontrolli tulemused looduskaitse, Natura 2000, kultuurimälestiste ja jääkreostuse kohta. Nende registritulemuste
lisamine tugevdab eelhinnangu põhjendatust ja välistab olukorra, kus otsus põhineks üksnes üldisel eeldusel ilma ametliku väljavõtteta.
Välisvalgustus tuleb kavandada nii, et see ei tekitaks ülemäärast valgushäiringut naaberaladele. Jäätmekäitlus tuleb lahendada korrastatud kogumisalana, mis väldib lõhnahäiringut, risustamist
ja reostusriski. Planeeringuga tuleb seada tingimus, et tegevus ei tohi põhjustada lähialal ülenormatiivset müra ega muud olulist häiringut.
8. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta
Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja asukohta ning olemasolevaid planeerimisandmeid, ei ole alust eeldada, et Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu elluviimisega kaasneks oluline keskkonnamõju KeHJS
tähenduses, mida ei oleks võimalik vältida või leevendada detailplaneeringus seatavate tingimustega. Mõjud on valdavalt lokaalsed ja seotud tavapärase ehitus- ning kasutustegevusega.
Planeeringuala ei ole olemasolevate materjalide põhjal käsitatav kõrge keskkonnariskiga objektina, kuid selle juures on oluline tagada vee- ja pinnasekaitse, liiklusohutus, haljastus ning altkaevandatud alast tulenevate ehituslike riskide ohjamine.
Käesoleva eelhinnangu põhjal on põhjendatud teha ettepanek jätta keskkonnamõju
strateegiline hindamine algatamata, tingimusel et detailplaneeringu menetluses arvestatakse käesolevas eelhinnangus toodud keskkonnatingimusi, küsitakse KeHJS § 33 lõike 6 kohased
asjaomaste asutuste seisukohad ning lisatakse menetlustoimikusse registrikontrolli tulemused looduskaitse, Natura 2000, kultuurimälestiste ja jääkreostuse kohta..
Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).
JÕHVI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kooli 2 tel 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025
41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006
Registrikood 75033483 www.johvi.ee
Keskkonnaamet
Maa- ja Ruumiamet
Terviseamet
Transpordiamet
Eesti Geoloogiateenistus Meie: 18.05.2026 nr 7-1.3/315-2
Seisukoha küsimine Jõhvi Vallavolikogu otsuse
„Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu osas
Käesolevaga edastame Teile seisukoha võtmiseks Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35
kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise mittealgatamise osas. Palume vastata 30 kalendripäeva jooksul.
Lugupidamisega
Nelli Sameli
Arhitekt
mob 5300 8847
Lisad:
1. Otsuse „Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu;
2. Lisa 1. Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
skeem;
3. Lisa 2. KSH eelhinnang;
4. Lisa 3. Detailplaneeringu lähteseisukohad
Volikogu otsuse eelnõu
Jõhvi 00. juuni 2026 nr 000
Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise mittealgatamine
Detailplaneeringust huvitatud isik esitas 19.01.2026 taotluse Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama
tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks.
Detailplaneeringuala asub Kohtla-Nõmme alevi edelaosas, Eesti Kaevandusmuuseumi vahetus
läheduses. Kinnistu piirneb Jaama tänavaga, olemasolev juurdepääs kinnistule puudub. Planeeritava
ala suurus on ca 12 000 m2 (planeeritava maa-ala skeem, lisa 1). Planeeringuala jääb altkaevandatud
maa-alale (langetatud ala).
Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Jaama tn 35 (katastritunnus 32301:001:0012, maatulundusmaa
100%, pindala 6501.0 m²) ning osaliselt Jaama tänav (katastritunnus 32301:001:0110, transpordimaa
100%, pindala 18107.0 m²) ja Jaama tänav L1 (katastritunnus 80301:001:0140, transpordimaa 100%,
pindala 3932.0 m²) kinnistuid.
Planeeritav maa-ala piirneb Kohtla metskond 133 (katastritunnus 32301:003:0086, maatulundusmaa
100%, pindala 124082.0 m2), Jaama tn 90a (katastritunnus 80301:001:0787, elamumaa 100%, pindala
14757.0 m2), Jaama tn 90 (katastritunnus 80301:001:0786, elamumaa 100%, pindala 4690.0 m2),
Jaama tn 88 (katastritunnus 80301:001:0420, ärimaa 60%, üldkasutatav maa 40%, pindala 35901.0
m2), Jaama tn 100 (katastritunnus 80301:001:0138, ühiskondlike ehitiste maa 70%, ärimaa 30%,
pindala 357946.0 m2), ja Jaama tn 102 (katastritunnus 25301:008:0114, transpordimaa 100%, pindala
5703.0 m2) kinnistutega.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine uute
hoonete ehitamiseks, planeeringuala liiklus- ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja
heakorrastuse korraldamine, avalikult kasutatava tee kaitsevööndis ehitustegevuse teostamine.
Algatatava detailplaneeringuga kavandatakse Jaama tn 35 kinnistule mototuristide puhkeala rajamine,
mis hõlmab kaasaegse taristuga matkaauto- ja telkimisplatse ning teenindushooneid. Juurdepääsutee
kinnistule planeeritakse Jaama tänava poolt.
Algatatav detailplaneering sisaldab Toila valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 23. aprilli
2025 otsusega nr 88) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Jaama tn 35 sihtotstarve
asulasisene metsa maa-ala (tiheasustusega alal paikneva metsamajanduslikuks tootmiseks kavandatud
maa-ala) (M). Planeeringuga soovitakse Jaama tn 35 kinnistut muuta äri- ja teenindusettevõtete maaks
(Ä).
Planeeringu algatamine tugineb Toila Vallavolikogu 27.11.2024 määrusega nr 44 kinnitatud
arengukavale „Toila valla arengukava aastateks 2024 – 2030“. Vastavalt arengukavale on valla
majanduskeskkond orienteeritud eelkõige turismisektorile, mistõttu on valla pingutused elukeskkonna
arendamise kõrval suunatud külastus- ja sellest tuleneva ettevõtluskeskkonna arendamisele. Piirkonda
suurimaks külastuskeskuseks on märgitud Eesti Kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmmel.
Kavandatav üldplaneeringu muudatus on kooskõlas ka kehtiva Eesti Kaevandusmuuseumi
detailplaneeringuga. 19.01.2006. a Kohtla-Nõmme Vallavolikogu määrusega nr 1 kehtestatud Kohtla-
Nõmme valla, Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja selle lähiala detailplaneering, mille eesmärk on
endise Kohtla kaevanduse, praeguse kaevanduspark-muuseumi ala maakasutuse korrastamine
eesmärgiga kavandada alale atraktiivne vabaaja veetmise keskus/puhkeala, millega lõimuvad üksikud
tootmis- ja ärifunktsioonid. Detailplaneeringu lähialal (väljaspool planeeringuala piiri), sealhulgas
Jaama tn 35 kinnistul, pakuti välja kasutada ala Kaevanduspark-muuseumi perspektiivse teenindava
taristuna, mis hõlmab autokaravanide parkimiskohti, telkimisalasid ja muid tugiteenuseid.
Turismisuuna arendamist Jaama tn 35 kinnistul toetab piirkonna unikaalne loodus, matkarajad, Aidu
karjäär, veespordibaas jne. Jaama tn 35 asub riigitee ääres, mis tagab head ühendused piirkonna teiste
teedega ja on matkaturistile seega hea asukoht. Läheduses puuduvad tiheasustuse elamupiirkonnad,
mida kavandatav tegevus võiks häirida - lähim elamu asub u 80 m kaugusel.
Jaama tn 35 kinnistu kuulub suuremasse metsa maa-alale, mis eraldab Kohtla-Nõmme alevi
elamupiirkonda endise kaevanduse territooriumist. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist
tiheasustusega alal paikneva metsamajanduslikuks tootmiseks kavandatud maa-alaga. Praeguses on
Jaama tn 35 kinnistul teostatud raietööd, kasvavad üksikud puud. Planeeritav tegevus kinnistul ei
takista külgneva metsa maa-ala edasist toimimist.
Seega on üldplaneeringu muutev detailplaneering täielikus kooskõlas piirkonna strateegiliste
eesmärkidega aidates kaasa ühtse turismiklasteri väljakujunemisele ning toetades otseselt valla
majandusarengut ja turismipotentsiaali realiseerimist.
Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist
hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33
lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu
elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset
keskkonnamõju. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide suhtes positiivse mõjuga, eriti valla ja
Kohtla-Nõmme alevi arengu jaoks. Planeeritud ei ole tegevusi, millega kaasneksid täiendavad olulised
keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool (Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang lisa 2).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi
kahjustumist;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole näha
ette antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega
vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist
suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei
ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;
6) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud
olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt on Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega edastatud 00.00.2026 kirjaga nr
000 Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile, Terviseametile, Eesti Geoloogiateenistusele ja
Transpordiametile seisukoha kujundamiseks.
Otsuse eelnõu koos lisadega on korrigeeritud vastavalt esitatud seisukohtadele ja märkustele.
Kõikidelt ametitelt ning Maa- ja Ruumiametist saabunud vastused ei sisaldanud informatsiooni, mis
oleks takistuseks detailplaneeringu algatamisele.
Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, planeerimisseaduse § 142 lõike
1, lõike 2 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2 ning lähtudes
Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku
rakendamisest Jõhvi vallas” § 2 punktist 2, vallavolikogu
o t s u s t a b :
1. Algatada Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
koostamine.
2. Jätta Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.
3. Kinnitada Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
lähteseisukohad (lisa 3).
4. Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise
korraldaja on Jõhvi Vallavalitsus ja kehtestaja Jõhvi Vallavolikogu (aadress: Jõhvi linn, Kooli tn 2).
5. Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise,
lähteseisukohtade kinnitamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda 30 päeva
jooksul alates otsuse jõustumisest Jõhvi valla kodulehel ja tööpäevadel Jõhvi Vallavalitsuse hoones
aadressil Kooli tn 2, 41595 Jõhvi.
6. Teatada detailplaneeringu algatamisest:
6.1 ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja;
6.2 Ametlikes Teadaannetes;
6.3 Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel;
6.4 Maa- ja Ruumiametile;
6.5 Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele.
7. Otsus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest.
Maris Toome
Volikogu esimees
Seletuskiri eelnõule „Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise mittealgatamine“
Seletuskiri on koostatud lähtuvalt Jõhvi Vallavolikogu töökorra § 18 lõikest 2.
1) Asja otsustamise vajalikkuse põhjendus.
Detailplaneeringu algatamise ettepaneku teeb Jaama tn 35 kinnistu ühisomanik lähtuvalt huvist
arendada hoonestamata Jaama tn 35 kinnistu karavanide/matkaautode platsi koos teenindavate
hoonete ja rajatiste ehitamisega.
Algatatav detailplaneering sisaldab Toila valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 23. aprilli
2025 otsusega nr 88) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Jaama tn 35 sihtotstarve
asulasisene metsa maa-ala (tiheasustusega alal paikneva metsamajanduslikuks tootmiseks kavandatud
maa-ala) (M). Planeeringuga soovitakse Jaama tn 35 kinnistut muuta äri- ja teenindusettevõtete maaks
(Ä).
2) Kas ja milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel.
Õigusakti vastuvõtmisega ei ole vaja õigusakte kehtetuks tunnistada.
3) Eelnõu vastuvõtmisega seotud ja kaasnevad majanduslike kulude arvestus ja finantseerimisallikad.
Kõik kaasnevad majanduslikud kulud kaetakse huvitatud isiku poolt.
4) Eelnõu rakendamisega kaasnevad mõjud.
Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi.
Lähtudes algatatava detailplaneeringu eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala
keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju
ilmnemist ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Eelnõu esitab valitsus, koostasid arhitekt Nelli Sameli ja keskkonnaspetsialist Svetlana Jürgens
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik volikogu liikmete poolthäälteenamus.
Lisa 1
Jõhvi Volikogu 27.08.2026 otsusele nr 000
„Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme aleva, Jaama tänava 35 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade
kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“
Planeeritava maa-ala skeem
Pindala 12000 m2
planeeritava ala piir
katastriüksuste piirid
Jaama tn 35 katastriüksuse piir
Lisa 3
Jõhvi Vallavolikogu 00.00.2026 otsusele nr 000
„Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise mittealgatamine“
JÕHVI VALLA, KOHTLA-NÕMME ALEVI, JAAMA TÄNAVA 35 KINNISTU JA
LÄHIALA DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
1. ÜLDANDMED
1.1. Huvitatud isik: Jaama tn 35 kinnistu ühisomanik
1.2. Asukoht: Jõhvi vald, Kohtla-Nõmme alev, Jaama tn 35
1.3. Lähteseisukohtade kehtivus: 3 aastat
1.4. Lähteseisukohtade koostamise alus: planeerimisseadus
1.5 Detailplaneeringu koostaja planeeringu koostaja peab vastama
planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 sätestatud
tingimustele.
2. PLANEERINGU EESMÄRK
2.1. Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine uute
hoonete ehitamiseks, planeeringuala liiklus- ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja
heakorrastuse korraldamine, avalikult kasutatava tee kaitsevööndis ehitustegevuse teostamine.
Algatatava detailplaneeringuga kavandatakse Jaama tn 35 kinnistule mototuristide puhkeala
rajamine, mis hõlmab kaasaegse taristuga matkaauto- ja telkimisplatse ning teenindushooneid.
Juurdepääsutee kinnistule planeeritakse Jaama tänava poolt.
2.2. Koostatav detailplaneering sisaldab Toila valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 23.
aprilli 2025 otsusega nr 88) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Jaama tn 35 sihtotstarve
asulasisene metsa maa-ala (tiheasustusega alal paikneva metsamajanduslikuks tootmiseks
kavandatud maa-ala) (M). Planeeringuga soovitakse Jaama tn 35 kinnistut muuta äri- ja
teenindusettevõtete maaks (Ä).
2.3. Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:
2.3.1. krundi hoonestusala määramine;
2.3.2. krundi ehitusõiguse määramine;
2.3.3. detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede asukoha määramine;
2.3.4. ehitise ehituslike tingimuste määramine;
2.3.5. ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
2.3.6. liikluskorralduse põhimõtete määramine;
2.3.7. haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
2.3.8. kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
2.3.9. servituutide seadmise vajaduse määramine;
2.3.10. müra-, vibratsiooni-, saasteriski ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
2.3.11. muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.
Planeeritava ala suurus on ca 12000 m2
Planeeritava maa-ala skeem
Kavandatava tegevuse skeem
3. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA ASJAOLUD
3.1. Toila valla üldplaneering (kehtestatud Toila Vallavolikogu 23. aprilli 2025 otsusega nr 88).
3.2. Lähiala detailplaneeringud:
Kohtla-Nõmme valla, Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja selle lähiala detailplaneering
(kehtestatud Kohtla-Nõmme Vallavolikogu 19.01.2006. a määrusega nr 1).
3.3. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega
nr 1-1/2016/278).
3.4. Toila valla arengukava 2024-2030.
3.5. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana.
3.6. Arvesse võtta Maa- ja Ruumiameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade
kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (00.00.2026 nr):
3.7. Arvesse võtta Terviseameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade
kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (00.00.2026 nr):
3.8. Arvesse võtta Transpordiameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade
kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (00.00.2026 nr):
3.9. Arvesse võtta Keskkonnaameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade
kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (00.00.2026 nr):
4. UURINGUTE VAJADUS
4.1. Detailplaneering koostada aktuaalsele 1:500 mõõtkavaga topo-geodeetilisele alusplaanile, mis ei
ole vanem kui 2 aastat.
4.2. Geodeetilise mõõdistamise koostamisel arvestada majandus- ja taristuministri 14.06.2016.a
määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“
sätestatud nõudeid. Geodeetilise mõõdistuse aruanne esitada Jõhvi vallavalitsusele ja
Ehitisregistrisse.
5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
5.1. Planeeringu maa-ala asub Kohtla-Nõmme alevi edelaosas, Eesti Kaevandusmuuseumi vahetus
läheduses. Kinnistu piirneb Jaama tänavaga, olemasolev juurdepääs kinnistule puudub.
Jaama tn 35 kinnistu kuulub suuremasse metsa maa-alale, mis eraldab Kohtla-Nõmme alevi
elamupiirkonda endise kaevanduse territooriumist. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist
tiheasustusega alal paikneva metsamajanduslikuks tootmiseks kavandatud maa-alaga. Praeguses on
Jaama tn 35 kinnistul teostatud raietööd, kasvavad üksikud puud. Kinnistu on hoonestamata.
Planeeringuala jääb altkaevandatud maa-alale (langetatud ala).
5.2. Paneeritav maa-ala hõlmab täielikult Jaama tn 35 (katastritunnus 32301:001:0012,
maatulundusmaa 100%, pindala 6501.0 m²) ning osaliselt Jaama tänav (katastritunnus
32301:001:0110, transpordimaa 100%, pindala 18107.0 m²) ja Jaama tänav L1 (katastritunnus
80301:001:0140, transpordimaa 100%, pindala 3932.0 m²) kinnistuid.
5.3. Kitsendused: kõrvalmaantee nr 13217 Maidla - Kohtla-Nõmme - Kohtla tee; Elektrilevi OÜ-le
kuuluv elektriõhuliin 1-20 kV. Planeeringuala jääb altkaevandatud maa-alale (langetatud ala).
6. ERINÕUDED, -TINGIMUSED JA PIIRANGUD PLANEERINGU KOOSTAMISEL
6.1. Esitada planeeritava ala ja lähiümbruse planeeritav liiklusskeem. Jaama tänavalt kohalikku
sissesõidu kinnistule planeerimisel arvestada kahesuunalise liikluskorraldusega, autokaravanide
sissesõit ei tohi takistada tänaval toimuvat liiklust. Määrata kergliikluse taristu põhimõtted, sh ohutu
ühenduse olemasoleva kergliiklusvõrgustikuga. Tagada Jama tänava olemasoleva bussipeatuse
häireteta toimimine.
6.2. Kirjeldada olemasolev olukord.
6.3. Määrata ehitusõigus, mis sisaldab:
6.3.1. planeeritava maa-ala kasutamise sihtotstarbeid;
6.3.2. hoonete suurimat lubatud arvu krundil;
6.3.3. hoonete suurimat lubatud ehitusalust pinda, näidates võimaliku hoonestatava ala täpse
paiknemise krundil;
6.3.4. hoonete maksimaalset korruselisust;
6.3.5. ehitiste suurimat kõrgust meetrites, sidudes selle absoluutse kõrgusega.
6.4. Määrata ehitiste üldised asukoha- ja arhitektuurinõuded, mis sisaldavad:
6.4.1. ehitistevahelisi kujasid;
6.4.2. arhitektuursete piirangutena hoonete katusetüüpe ja -kaldeid ning välisviimistluses
kasutatavate materjalide loetelu, eelistades kaasaegseid ja kõrgetasemelisi ehitusmaterjale ning
keelates imiteerivate materjalide kasutamist;
6.4.3. piirete asukohti (olemasolul), tüüpe ja kõrgusi.
6.5. Teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek.
6.6. Lahendada planeeringualaga seonduv tuleohutus.
6.7. Näidata kõrg- ja madalhaljastus; tuua minimaalsele kohustusliku haljastuse protsendi sees välja
ka minimaalne kohustuslik kõrghaljastuse protsent. Ette näha haljastatud eraldusriba puhkeala ja
Jaama tänava vahel.
6.8. Ligipääsetavus.
6.9. Tehnovõrgud:
6.9.1. esitada olemasoleva olukorra iseloomustus;
6.9.2. küsida planeeringuala teenindavate tehnovõrkude valdajatelt lähtetingimused planeeringu
koostamiseks;
6.9.3. Keelatud on keskkonda kahjustavad tehnovarustuse, sh küttesüsteemide, lahendused.
Lokaalse kanalisatsioonilahenduse asemel tuleb kaaluda liitumist Jaama tänaval (ca 400 m kaugusel)
või Eesti Kaevandusmuuseumi maa-alal asuvatel kanalisatsioonitrassi lõiguga.
Näha ette elektriautode laadimistaristu;
6.9.4. Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja
liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite äranäitamisega. Vajalikud võimsused
esitada seletuskirjas;
6.9.5 Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine. Planeeringuga
mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi.
6.9.6. kooskõlastada detailplaneeringplaneeringualasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude
valdajatega.
6.10. Kitsendused ja servituudid:
6.10.1. esitada vajadusel ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja reaalservituutide seadmiseks:
teeservituudid, liiniservituudid ja muud servituudid;
6.10.2. kanda tehnovõrkude teenindamiseks vajalikud servituudid tehnovõrkude koondplaanile.
6.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt eesti Standardi
CEN/TS 14383-2:2022 nõuetele.
6.12. Määrata planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.
6.13. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord ning anda lahendus jäätmekäitluse (kogumine,
sorteerimine, äravedu) kohta. Pideva asfaltkatte rajamine on keelatud.
6.14. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu alusel määrata keskkonnatingimused
planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
6.15. Planeeringu elluviimise peatükis tuua välja planeeringu realiseerimise etapid ja kohaliku
omavalitsuse ja arendaja või huvitatud isiku kohustused planeeringu rakendamisel, vajalikud
kokkulepped ja võimalused planeeringu realiseerumisel.
7. DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUSE KOOSTAMISE NÕUDED
7.1 Detailplaneeringu eskiislahendus esitada mahus, mis võimaldab hinnata kavandatava
ruumimuudatuse sobivust ja mõju antud piirkonnas.
7.2 Detailplaneeringu graafilises osas esitada topo-geodeetilisel alusplaanil kavandatava hoonestuse
ning teiste ruumiliste elementide ligikaudne paiknemine, peamised ehituslikud näitajad ning nende
omavaheline vastasmõju antud piirkonnas.
7.3 Detailplaneeringu tekstilises osas esitada olemasoleva olukorra ja kavandatava ruumilise
keskkonna muudatuse kirjeldus ning kavandatava sobivuse põhjendused.
7.4. Planeeringu koostamisel on nõutav vähemalt üks planeeringu eskiisi avalik arutelu.
8. KOOSTÖÖTEGIJAD
Keskkonnaamet, Päästeamet, Maa- ja Ruumiamet, Terviseamet, Transpordiamet.
9. KAASATAVAD:
Planeeringualal asuvate tehnovõrkude valdajad: Vekanor AS, Telia Eesti AS, Elektrilevi OÜ.
Planeeringuala piirinaabrid: Kohtla metskond 133 (32301:003:0086), Jaama tn 90a
(80301:001:0787), Jaama tn 88 (80301:001:0420) kinnistute omanikud.
10. LÄHTESEISUKOHTADE MUUTMINE
Kui planeeringu koostamise käigus lähteseisukohtade muutuste ulatus ei muuda planeeringu
põhilahendust ning Jõhvi Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu dokument muutmisele.
11. KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED
1.1. Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Maa- ja Ruumiameti poolt koostatud juhendist
„Nõuandeid detailplaneeringute koostamiseks“ (https://planeerimine.ee/docs/noustik/ ).
11.2. Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise
planeerimise leppemärgid 2013“.
11.3. Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud
failikogumina. Enne detailplaneeringu esitamist teha planeeringuandmete nõuetele vastavuse kontroll
(https://planeeringud.ee/plank-web/#/control).
11.4. Arvestada tuleb asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete
täiendamisele võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muuta. Järgida kehtivaid
nõudeid.
12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA
Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule ajakulule.
Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel muuta. Tegelik
ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst, ka kooskõlastustest, istungite
tegelikest toimumiskuupäevadest ja muudest asjaoludest. Detailplaneeringut menetletakse
üldplaneeringut muutvana.
aeg tegevus
27.08.2026 algatamine volikogus.
Otsuse lisad: KSH eelhinnang, lähteseisukohad
11.09.2026algatamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik
sept 2026 hanke korraldamine planeeringu koostaja leidmiseks
okt - nov 2026 detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek
okt - nov 2026 detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu
nov 2026 - veebr
2027
planeeringu lahenduse koostamine ja kooskõlastamine
(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel või
korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikendada)
märts 2027 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis)
apr 2027 vastuvõtmine volikogus
apr - juuni 2027 vastuvõtmise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik
juuni - juuli 2027 detailplaneeringu avalik väljapanek
(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub täiendav arutelu; arvestada tuleb ka
10-päevase etteteatamisega)
sept – okt 2027 planeeringu esitamine Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks (kuni 60 päeva-
PlanS § 138 lg 3)
(kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine mõeldav varem; kui heakskiit
võtab rohkem aega, võib vastavalt nihkuda ka kehtestamine)
nov - dets 2027 kehtestamine volikogus
dets 2027 - jaan
2028
kehtestamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik
+ 30 päeva vaidlustusaeg
Lähteseisukohtade koostaja:
Nelli Sameli
Jõhvi Vallavalitsuse arhitekt
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
|
JÕHVI VALLA, KOHTLA-NÕMME ALEVI, JAAMA TN
35 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERINGU
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE
EELHINNANG
1. Õiguslik alus
Käesolev eelhinnang on koostatud planeerimisseaduse § 142 lõike 6 alusel. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud
üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, sealhulgas üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33
lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 3 kohaselt otsustatakse KSH vajalikkus, lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust,
selle elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjaomaste asutuste seisukohast. Sama paragrahvi lõigetes 4 ja 5 on täpsustatud hindamiskriteeriumid, sealhulgas mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, oht inimese tervisele või
keskkonnale, mõju suurus ja ruumiline ulatus, mõju kumuleerumine, piiriülene mõju, mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele. Enne otsuse tegemist tuleb
küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab.
Käesoleva eelhinnangu koostamisel on arvestatud planeerimisseadust, KeHJS-i, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrust nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“.
2. Sissejuhatus
Eelhinnangu eesmärk on välja selgitada, kas Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, mis
tingib keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajaduse. Eelhinnangu tulemusel tehakse ettepanek, kas KSH tuleb algatada või on võimalik jätta see algatamata, määrates samal ajal detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud keskkonnatingimused.
Planeeringust huvitatud isik esitas 19.01.2026 taotluse Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama
tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks. Volikogu eelnõu ja taotluse kohaselt on planeeringu eesmärk sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine uute hoonete ehitamiseks,
liiklus- ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse korraldamine ning avalikult kasutatava tee kaitsevööndis ehitustegevuse võimaldamine. Kavandatakse mototuristide puhkeala koos matkaauto- ja telkimisplatside ning teenindushoonetega.
3. Üldinfo
3.1 Detailplaneeringu vajadus
Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb soovist võtta seni hoonestamata Jaama tn 35 kinnistu kasutusele turismisuunalise ärifunktsiooniga puhkealana. Taotluse järgi kavandatakse
kinnistule karavanide, matkaautode, telkide ja mototuristide teenindamiseks kämping, mis aitaks tõsta piirkonna matkaturismi potentsiaali. Planeeringu põhjendustes on rõhutatud Eesti
Kaevandusmuuseumi, Aidu karjääri, matkaradade, veespordibaasi ja muu piirkondliku turismitaristu lähedust ning asjaolu, et Jaama tn 35 paikneb riigitee ääres ja pakub head juurdepääsu külastajatele. Lähim elamu asub umbes 80 meetri kaugusel.
Detailplaneeringuga taotletakse sihtotstarbe muutmist, ehitusõiguse määramist ja üldplaneeringu
muutmist. Krundipiiride muutmist ega maa-ala kruntideks jagamist ei taotleta. Planeeringuga kavandatav sihtotstarve on ärimaa. Tehnovõrkude vajadusena on taotluses märgitud veevarustus
ühisveevärgist, lokaalne kanalisatsioon, elektrivarustus liitumise teel ning lokaalne sadeveekanalisatsioon.
3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus
Planeeringuala asub Kohtla-Nõmme alevi edelaosas Eesti Kaevandusmuuseumi vahetus
läheduses. Volikogu eelnõu ja lähteseisukohtade kohaselt on planeeritava ala suurus ligikaudu 12 000 m². Planeeringuala hõlmab täielikult Jaama tn 35 kinnistu (katastritunnus 32301:001:0012, maatulundusmaa 100%, pindala 6501 m²) ning osaliselt Jaama tänava ja Jaama tänav L1
transpordimaa kinnistuid. Planeeringuala piirneb muu hulgas Kohtla metskond 133, Jaama tn 90a, Jaama tn 90, Jaama tn 88, Jaama tn 100 ja Jaama tn 102 kinnistutega.
Kinnistu piirneb Jaama tänavaga, olemasolev juurdepääs puudub. Taotluse ja lähteseisukohtade
järgi on alal tehtud raietööd, kasvavad üksikud puud ning kinnistu on hoonestamata. Üldplaneeringu kohaselt kuulub Jaama tn 35 suuremasse metsa maa-alasse, mis eraldab Kohtla- Nõmme alevi elamupiirkonda endise kaevanduse territooriumist. Planeeringuala jääb
altkaevandatud maa-alale ehk langetatud alale. Olemasolevate kitsendustena esinevad kõrvalmaantee nr 13217 Maidla–Kohtla-Nõmme–Kohtla tee kaitsevöönd ning Elektrilevi OÜ 1–
20 kV õhuliini kaitsevöönd.
Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan
3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus
Taotluse kohaselt ei taotleta Jaama tn 35 katastriüksuse piiride muutmist, lammutatavaid hooneid ei ole ning juurdepääs lahendatakse maaüksuse läänepoolsest küljest riigitee poolt. Kavandatakse
matka- ja karavanautode ning telkimise jaoks sobivad platsid, mis on omavahel haljastusega jaotatud, samuti grillmajad, söögi-, pesemis- ja tualetivõimalused ning karavanautode teenindusala.
Lisatud eskiislahendus täpsustab planeeringu ruumilist ideed: kavandatud on vastuvõtuala, köök,
välisköök, meeste ja naiste dušid, tualetid, mänguala, terrass, grillmajad, karavanide service-ala, puhta vee ja kanalisatsiooni punktid, elektriliitumine ning jäätmete kogumiskoht. Eskiisil on
näidatud ka maantee kaitsevöönd ja õhuliini kaitsevöönd, mis seavad ruumilahendusele selged piirangud.
Joonis 2. Detailplaneeringu eskiislahendus.
4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele
planeerimisdokumentidele
Kogu menetlusdokumendi kontekstis kasutatakse kehtiva haldusüksuse nimetust Jõhvi vald. Samal ajal tuleb ajalooliste planeerimisdokumentide ametlikud pealkirjad jätta muutmata. Jõhvi ja Toila vallad ühendati Vabariigi Valitsuse 29.04.2025 määruse nr 30 alusel ning muudatus
jõustus 2025. aasta kohalike valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval. Seetõttu on planeeringuala asukohana ja menetlejana korrektne kasutada nimetusi Jõhvi vald, Jõhvi
Vallavalitsus ja Jõhvi Vallavolikogu, kuid kohaldatavaks üldplaneeringuks tuleb nimetada Toila valla üldplaneeringut selle ametlikus nimetuses.
Käesoleva detailplaneeringu puhul on kohaldatavaks üldplaneeringuks Toila valla
üldplaneering, mis kehtestati Toila Vallavolikogu 23.04.2025 otsusega nr 88. Nii volikogu eelnõu kui ka lähteseisukohad ütlevad üheselt, et Jaama tn 35 puhul sisaldab detailplaneering Toila valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu kohaselt on Jaama tn 35
sihtotstarve asulasisene metsa maa-ala (M), detailplaneeringuga soovitakse see muuta äri- ja teenindusettevõtete maaks (Ä).
Samas tuleb arvestada, et Jõhvi Vallavolikogu algatas 29.01.2026 otsusega nr 30 ühinenud Jõhvi
valla uue üldplaneeringu koostamise. Jõhvi valla ametliku teavituse kohaselt koostatakse uus üldplaneering kogu ühinenud valla haldusterritooriumi kohta, kuid ühinemiseelse Toila valla territooriumi osas lähtutakse kehtiva Toila valla üldplaneeringu põhilahendusest, mida ei ole
käesoleval ajal kavas oluliselt muuta. Seetõttu on käesolevas eelhinnangus õige viidata samaaegselt kehtivale haldusüksusele Jõhvi vald ja kohaldatavale üldplaneeringule Toila valla
üldplaneering.
Detailplaneeringu algatamise eelnõu järgi tugineb planeeringu algatamine Toila valla arengukavale 2024–2030, mille kohaselt on valla majanduskeskkond orienteeritud eelkõige turismisektorile ning piirkonna suurimaks külastuskeskuseks on märgitud Eesti
Kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmmel. Eelnõus on märgitud ka seos 19.01.2006 kehtestatud Kohtla-Nõmme valla, Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja selle lähiala detailplaneeringuga,
mille lähialal nähti välja Kaevanduspark-muuseumi teenindavat taristut, sealhulgas autokaravanide parkimiskohti, telkimisalasid ja muid tugiteenuseid. Sellest tulenevalt on kavandatav üldplaneeringu muudatus põhjendatav piirkonna strateegiliste eesmärkidega.
5. Mõjutava keskkonna kirjeldus
5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus
Planeeringuala on hoonestamata, sellel on tehtud raietööd ning olemasolevad tehnovõrgud puuduvad. Alal ei ole taotluse ega lähteseisukohtade järgi märgitud varasemaid tootmishooneid,
rajatisi ega tegevusi, mis viitaksid otsesele reostuskoormusele. Volikogu eelnõu varasemas tööversioonis oli kasutatud kategoorilist väidet, et detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud
jääkreostust, kuid käesolevas lõppredaktsioonis on see sõnastus täpsustatud.
Registrikontrolli vaates ei ilmne käesoleva eelhinnangu koostamise alusmaterjalidest Jaama tn 35 kohta teadaolevat konkreetset jääkreostusobjekti. Samas ei ole käesolevale eelhinnangule lisatud eraldi Keskkonnaportaali jääkreostusobjektide registri väljavõtet. Seetõttu on põhjendatud
järeldus, et olemasolevate andmete põhjal ei ole jääkreostusobjekti teada, kuid detailplaneeringu menetluse käigus tuleb enne lõpliku otsuse vormistamist lisada toimikusse avaliku
registrikontrolli tulemus. Keskkonnaportaal on ametlik keskkonnaandmete avalik teenus, mille kaudu vastav kontroll tehakse.
Täpsustava võrdlusena nähtub avalikest ametlikest allikatest, et Kohtla-Nõmme endise rehvitehase jääkreostus likvideeriti 2020. aastal, kuid tegemist on teise objektiga ning sellest ei saa teha automaatset järeldust Jaama tn 35 kinnistu kohta. Seetõttu ei ole põhjendatud kasutada
Jaama tn 35 puhul absoluutset väidet „jääkreostus puudub“, vaid korrektne on lähtuda teadaoleva jääkreostusobjekti puudumisest planeeringu alusmaterjalides ja nõuda registriväljavõtte lisamist
menetlustoimikusse.
5.2 Geoloogilised üldtingimused, altkaevandatus, radoon ja põhjavee kaitstus
Planeeringuala jääb altkaevandatud maa-alale ehk langetatud alale. Sellest tuleneb vajadus pöörata detailplaneeringu ja sellele järgneva projekteerimise käigus erilist tähelepanu pinnase
geotehnilistele omadustele, võimalikele vajumitele, ehitiste sobivale paiknemisele, vertikaalplaneerimisele ning sadevee ärajuhtimisele. Altkaevandatus ei tähenda iseenesest planeeringu elluviimise võimatust, kuid see suurendab nõuetekohase geotehnilise kontrolli ja
tehniliste tingimuste tähtsust.
Radooni osas tuleb arvestada, et Jõhvi valla üldplaneeringu 2026. aasta KSH lähteseisukohtade kohaselt ulatub Jõhvi valla pinnaste radoonisisaldus kõrgeni või väga kõrgeni ning Jõhvi vald on
arvatud kõrgendatud radooniriskiga maa-alade hulka. Sama järeldus tuleneb ka Jõhvi valla varasematest KSH materjalidest. Sellest lähtuvalt on käesolevas eelhinnangus põhjendatud tingimus, et hoonete projekteerimisel tuleb vajaduse korral teha täiendavad radooniuuringud ja
rakendada radoonikaitse meetmeid.
Põhjavee kaitstuse osas on Jõhvi valla üldplaneeringu KSH lähteseisukohtades märgitud, et põhjavesi on Jõhvi valla haldusterritooriumil valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud;
varasemates Jõhvi valla KSH eelhinnangutes on samasuguse sõnastusega täpsustatud, et konkreetse planeeringuala piirkonnas võib olla tegemist kaitsmata põhjaveega alaga. Kuna Jaama tn 35 asub altkaevandatud piirkonnas ja planeeringuga on kavandatud reovee ning
sademevee lahendused, tuleb põhjavee kaitse küsimust käsitleda ühe peamise keskkonnatingimusena.
5.3 Natura 2000 võrgustik, kaitsealad ja muud looduskaitselised väärtused
Avalike ametlike andmete kohaselt jääb endise Toila valla territooriumile täielikult või osaliselt
viis Natura loodusala: Ontika, Pangametsa, Päite, Pühajõe ja Edise loodusala. Samuti on Jõhvi valla üldplaneeringu KSH lähteseisukohtades märgitud, et endise Toila valla alal asuvad mitmed
kavandatavad kaitsealused alad, sealhulgas Kohtla-Nõmme käpaliste püsielupaik. EELIS-e andmetel on Kohtla-Nõmme käpaliste püsielupaik seotud Kohtla-Nõmme alevi ja Vitsiku külaga ning selle kaitse-eesmärk on kauni kuldkinga kaitse.
Samas ei nähtu planeerimismaterjalidest, et Jaama tn 35 planeeringuala ise kattuks Natura 2000
ala, kaitseala või registreeritud püsielupaigaga. Taotluses, lähteseisukohtades ja volikogu eelnõus ei ole planeeringuala kohta välja toodud looduskaitseobjekti ega viidet kaitsekorra piirangutele.
Käesoleva eelhinnangu koostamise avaliku registrikontrolli põhjal on tuvastatav looduskaitselise väärtusega objektide olemasolu laiemas piirkonnas, kuid planeeringuala otsene kattuvus ei ole alusmaterjalides ega lisatud joonistel eraldi tõendatud.
Joonis 3. Natura 2000 ja kaitseala asukoht
5.4 Kultuuripärand ja muinsuskaitse
Kultuuripärandi osas tuleb lähtuda Kultuurimälestiste registri andmetest. Jõhvi valla üldplaneeringu KSH lähteseisukohtade järgi paiknes endise Toila valla haldusterritooriumil
2026. aasta jaanuari seisuga kokku 3 ajaloomälestist, 24 arheoloogiamälestist, 25 ehitismälestist, 2 kunstimälestist ja 22 kinnismälestise ala; lisaks on samas materjalis märgitud 346 pärandkultuuriobjekti RMK andmetel. See tähendab, et kultuuripärandi teema on laiemas
piirkonnas asjakohane ja vajab tähelepanu.
Käesoleva planeeringu alusmaterjalides ei ole Jaama tn 35 kohta välja toodud kultuurimälestist, muinsuskaitseala, kinnismälestise ala ega muud muinsuskaitselist kitsendust. Samas ei ole
eelhinnangule lisatud eraldi Kultuurimälestiste registri väljavõtet planeeringuala ja selle mõjuala kohta. Seetõttu on käesolevas lõppredaktsioonis korrektne järeldus, et olemasolevate materjalide
põhjal ei ole põhjust eeldada olulist negatiivset mõju kultuuripärandile, kuid menetlustoimikus tuleb see järeldus toetada registrikontrolli tulemusega.
5.5 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid ja tehnovõrgud
Olemasolevad teadaolevad kitsendused on kõrvalmaantee nr 13217 kaitsevöönd, Elektrilevi OÜ- le kuuluva 1–20 kV õhuliini kaitsevöönd ning altkaevandatud ala tingimus. Taotluses on
märgitud, et tehnovõrkudega varustatus praegu puudub. Lähteseisukohtades on ette nähtud tehnovõrkude valdajate lähtetingimuste küsimine, liitumisvõimaluste hindamine ja kõigi
planeeritavate tehnovõrkude, kaitsevööndite ja servituutide näitamine koondplaanil. Samuti on lähteseisukohtades sõnaselgelt märgitud, et lokaalse kanalisatsioonilahenduse asemel tuleb kaaluda liitumist Jaama tänava või Eesti Kaevandusmuuseumi maa-alal paikneva
kanalisatsioonitrassiga.
Joonis 4. Kitsendused ja mõjualad
6. Võimalikud keskkonnamõjud
6.1 Mõju maakasutusele ja maastikule
Planeeringuga kaasneb seni hoonestamata, raiutud ja osaliselt metsamaana tajutava ala maakasutuse muutmine turismisuunalise ärimaa funktsiooniga puhkealaks. Mõju on eelkõige
ruumiline ja visuaalne. Arvestades planeeringuala paiknemist Kaevandusmuuseumi vahetus läheduses ning olemasolevat piirkondlikku turismisuunda, ei ole tegemist funktsiooniga, mis oleks ümbritsevast ruumikasutusest põhimõtteliselt võõras. Pigem toetab kavandatav lahendus
piirkonna puhke- ja teenindustaristu kujunemist.
Samas tuleb maakasutusliku ja visuaalse mõju leevendamiseks planeeringus tagada piisav haljastus, sh kõrghaljastuse nõuded, ning Jaama tänava ja puhkeala vahele rajatav haljastatud
eraldusriba. Lähteseisukohad näevad selle otsesõnu ette. Kuna pideva asfaltkatte rajamine on keelatud, eeldab sobiv ruumilahendus maastikku säästvamat pinnakatete valikut. Nende tingimuste täitmisel on maakasutuse muutuse mõju lokaalne ja leevendatav.
6.2 Mõju pinnasele ja geokeskkonnale
Ehitustegevusega kaasneb paratamatult pinnase häiring: kaevetööd, pinnase teisaldamine, tasandamine ning rajatiste ja tehnovõrkude ehitamine. Mõju on peamiselt lokaalne, ajutiselt intensiivne ning osaliselt pöördumatu ehitusmahu ulatuses. Jaama tn 35 puhul lisandub sellele
altkaevandatud ala eripära, mis suurendab nõuet geotehnilise sobivuse hindamiseks. Kui ehitiste asukohad, koormused, vertikaalplaneerimine ja sadevee ärajuhtimine lahendatakse
projekteerimisel geotehnilistele tingimustele vastavalt, ei ole alust eeldada olulist negatiivset keskkonnamõju pinnasele või maapõuele.
6.3 Mõju pinna- ja põhjaveele
Käesoleva planeeringu üks olulisemaid keskkonnariske on seotud reovee ja sademevee käitlusega. Taotluse kohaselt on kavandatud veevarustus ühisveevärgist, lokaalne kanalisatsioon
ja lokaalne sadeveekanalisatsioon. Lähteseisukohad täpsustavad siiski, et lokaalse kanalisatsioonilahenduse asemel tuleb kaaluda liitumist olemasolevate kanalisatsioonitrassi lõikudega Jaama tänaval või Eesti Kaevandusmuuseumi maa-alal. See näitab, et vee- ja
reoveelahendust ei saa käesolevas etapis lugeda lõplikult otsustatuks ning detailplaneering peab sellele küsimusele eraldi tähelepanu pöörama.
Arvestades, et põhjavesi on Jõhvi valla haldusterritooriumil valdavalt kaitsmata või nõrgalt
kaitstud, tuleb välistada lahendused, mis suurendaksid põhjavee reostusriski. Sademevee ja drenaaživee ärajuhtimine tuleb kavandada nii, et ei halveneks naaberalade vee ärajuhtimise võimalused, ei tekiks liigvett ega pinnase erosiooni ning võimaliku reostuskoormusega pinnalt
kogutav vesi vajaduse korral puhastataks enne pinnasesse immutamist või edasi juhtimist. Kui planeeringus sätestatakse vastavad tingimused ja eelistatakse ühiskanalisatsiooniga liitumist, ei
ole mõju vee keskkonnaseisundile eeldatavalt oluline.
6.4 Mõju loodusele ja bioloogilisele mitmekesisusele
Olemasolevate planeerimismaterjalide järgi ei ole Jaama tn 35 kujunenud kõrge loodusväärtusega looduskoosluseks; kinnistul on tehtud raietööd ja kasvavad üksikud puud.
Samas tuleb arvestada, et Kohtla-Nõmme piirkonnas on registreeritud kaitstavaid ja kavandatavaid loodusobjekte, sealhulgas Kohtla-Nõmme käpaliste püsielupaik. Seetõttu ei ole asjakohane sõnastada looduskeskkonna mõjuosa liiga kategooriliselt. Õige on järeldada, et
olemasolevad andmed ei viita otsesele kattuvusele kaitstava alaga, kuid see tuleb enne detailplaneeringu lõplikku menetlusetappi kaardiliselt tõendada.
Kui planeeringuala ei kattu kaitstava ala ega Natura 2000 alaga ning planeeringus nähakse ette
piisav haljastus, pinnase ja veekeskkonna kaitse ning ehitustööde tavapärased keskkonnanõuded, siis ei ole alust eeldada olulist negatiivset mõju loodusele või bioloogilisele mitmekesisusele. Mõju avaldub peamiselt olemasoleva taimkatte osalises asendamises kujundatud puhkealaga
ning selle saab leevendada haljastuse säilitamise, täiendava istutuse ja heakorrastatud lahendusega.
6.5 Mõju kultuuriväärtustele
Kuna olemasolevates materjalides ei ole tuvastatud Jaama tn 35 kinnistul kultuurimälestisi ega
muid muinsuskaitselisi piiranguid, ei ole alust hinnata kultuuripärandi mõju oluliseks. Samas on laiemas endise Toila valla piirkonnas kultuurimälestiste hulk märkimisväärne, mistõttu ei tohi
seda peatükki eelhinnangust välja jätta. Korrektselt sõnastatuna on järeldus järgmine: olemasolevate andmete põhjal olulist negatiivset mõju kultuuripärandile ette näha ei ole, kuid lõppjäreldus peab põhinema planeeringuala ja selle vahetu mõjuala registrikontrollil.
6.6 Jäätme- ja energiamahukus
Planeeringu elluviimisel tekivad ehitusjäätmed ning kasutusperioodil olmejäätmed.
Eskiislahendusel on ette nähtud jäätmete kogumise ala. Jäätmekäitlus tuleb lahendada viisil, mis tagab jäätmete liigiti kogumise, korrastatud hoiustamise ning regulaarse äraveo. Kuna tegemist
on puhkeala ja teenindushoonetega, ei ole alust eeldada erakorraliselt suurt jäätmemahtu ega ressursitarvet, kuid lõhnahäiringu, risustamise ja reostusohu vältimine peab olema planeeringus tingimusena sätestatud. Energiatarve on seotud eelkõige elektri kasutamisega ning lahendus peab
lähtuma keskkonda säästvatest tehnovõrkude ja küttesüsteemide valikutest.
6.7 Mõju õhukvaliteedile, mürale, vibratsioonile ja valguskeskkonnale
Kasutusfaasis võib kavandatava puhkealaga kaasneda mõõdukas liiklusmüra, külastajate tegevusest tulenev müra, õhtune välisvalgustus ning ajuti suurenev liikluskoormus. Arvestades tegevuse iseloomu, ei ole tegemist tootmistegevusega, mille puhul oleks alust eeldada olulist
õhusaastet või vibratsiooni. Mõju lähielamutele võib siiski avalduda eelkõige suveperioodil ja õhtusel ajal, mistõttu tuleb detailplaneeringus seada nõuded välisvalgustuse suunamisele,
heakorrale, jäätmekäitlusele ning vajaduse korral tegevusala sisesele liikluskorraldusele ja teenindusala paigutusele. Taotluses toodud vahemaa lähima elamuni, umbes 80 meetrit, kinnitab, et häiringute vältimine vajab tähelepanu, kuid ei viita iseenesest olulisele negatiivsele mõjule.
6.8 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning sotsiaal-majanduslikud aspektid
Kavandatav tegevus ei ole suure keskkonnariskiga ega ohtliku iseloomuga. Positiivse mõjuna tuleb esile piirkonna korrastamine, turismitaristu täiustamine ning piirkondliku ettevõtluse ja külastuspotentsiaali toetamine. Volikogu eelnõus on rõhutatud, et kavandatav tegevus aitab
kaasa ühtse turismiklasteri kujunemisele ja toetab otseselt valla majandusarengut. Sotsiaal- majanduslik mõju on seega pigem mõõdukalt positiivne. Negatiivsed mõjud võivad avalduda
eelkõige kohaliku liikluskoormuse, müra ja heakorraga seotud häiringutena, kuid need on lokaalsed ja leevendatavad planeeringutingimustega.
6.9 Liiklusmõju ja ohutus
Liiklusmõju on planeeringu üks keskseid küsimusi, sest olemasolev juurdepääs kinnistule
puudub ja sissepääs tuleb lahendada Jaama tänava poolt. Lähteseisukohad nõuavad kahesuunalise liikluskorralduse arvestamist, kergliikluse põhimõtete määramist, ohutut ühendust olemasoleva kergliiklusvõrgustikuga ning Jaama tänava bussipeatuse häireteta toimimise
tagamist. Karavanide ja matkaautode kasutus eeldab piisavat manööverdamisruumi ning sellist juurdepääsu, mis ei takista tänavaliiklust. Kui need tingimused planeeringus täidetakse, ei ole alust eeldada olulist negatiivset liiklusmõju laiemale piirkonnale.
6.10 Piiriülene mõju
Arvestades tegevuse mahtu, iseloomu ja asukohta, ei kaasne planeeringu elluviimisega piiriülest keskkonnamõju. Kavandatav tegevus on selgelt kohaliku iseloomuga ning selle mõju ulatus piirdub planeeringuala ja lähiümbrusega.
7. Leevendavad meetmed ja keskkonnatingimused detailplaneeringu
elluviimiseks
Käesoleva eelhinnangu põhjal on vajalik määrata detailplaneeringuga vähemalt järgmised keskkonnatingimused.
Planeeringus tuleb tagada piisav kõrghaljastus ja madalhaljastus ning kavandada Jaama tänava ja puhkeala vahele haljastatud eraldusriba. Planeeringulahenduses tuleb eelistada looduslähedasi
pinnakatteid; pideva asfaltkatte rajamine on keelatud.
Juurdepääs Jaama tn 35 kinnistule tuleb lahendada liiklusohutult, arvestades kahesuunalist liiklust, matkaautode manööverdusvajadust, kergliiklejate ohutust ja bussipeatuse häireteta
toimimist. Planeeringu graafilises osas tuleb näidata planeeritava ala ja lähiümbruse liiklusskeem.
Reovee käitlus tuleb lahendada viisil, mis välistab pinna- ja põhjavee reostusriski. Enne lokaalse kanalisatsioonilahenduse valikut tuleb hinnata ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalust Jaama tänaval või Eesti Kaevandusmuuseumi maa-alal paikneva kanalisatsioonitrassi kaudu. Sademe-
ja drenaaživee lahendus ei tohi halvendada naaberalade vee ärajuhtimist.
Altkaevandatud ala tõttu tuleb planeeringu elluviimisele eelnevalt hinnata ehitusgeoloogilisi tingimusi ning vajaduse korral teha täiendavad geotehnilised uuringud. Hoonete projekteerimisel
tuleb vajaduse korral teha radooniuuringud ja rakendada radoonikaitse meetmeid.
Planeeringu menetluse käigus tuleb toimikusse lisada kuupäevastatud registrikontrolli tulemused looduskaitse, Natura 2000, kultuurimälestiste ja jääkreostuse kohta. Nende registritulemuste
lisamine tugevdab eelhinnangu põhjendatust ja välistab olukorra, kus otsus põhineks üksnes üldisel eeldusel ilma ametliku väljavõtteta.
Välisvalgustus tuleb kavandada nii, et see ei tekitaks ülemäärast valgushäiringut naaberaladele. Jäätmekäitlus tuleb lahendada korrastatud kogumisalana, mis väldib lõhnahäiringut, risustamist
ja reostusriski. Planeeringuga tuleb seada tingimus, et tegevus ei tohi põhjustada lähialal ülenormatiivset müra ega muud olulist häiringut.
8. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta
Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja asukohta ning olemasolevaid planeerimisandmeid, ei ole alust eeldada, et Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu elluviimisega kaasneks oluline keskkonnamõju KeHJS
tähenduses, mida ei oleks võimalik vältida või leevendada detailplaneeringus seatavate tingimustega. Mõjud on valdavalt lokaalsed ja seotud tavapärase ehitus- ning kasutustegevusega.
Planeeringuala ei ole olemasolevate materjalide põhjal käsitatav kõrge keskkonnariskiga objektina, kuid selle juures on oluline tagada vee- ja pinnasekaitse, liiklusohutus, haljastus ning altkaevandatud alast tulenevate ehituslike riskide ohjamine.
Käesoleva eelhinnangu põhjal on põhjendatud teha ettepanek jätta keskkonnamõju
strateegiline hindamine algatamata, tingimusel et detailplaneeringu menetluses arvestatakse käesolevas eelhinnangus toodud keskkonnatingimusi, küsitakse KeHJS § 33 lõike 6 kohased
asjaomaste asutuste seisukohad ning lisatakse menetlustoimikusse registrikontrolli tulemused looduskaitse, Natura 2000, kultuurimälestiste ja jääkreostuse kohta..
Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).
JÕHVI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kooli 2 tel 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025
41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006
Registrikood 75033483 www.johvi.ee
Keskkonnaamet
Maa- ja Ruumiamet
Terviseamet
Transpordiamet
Eesti Geoloogiateenistus Meie: 18.05.2026 nr 7-1.3/315-2
Seisukoha küsimine Jõhvi Vallavolikogu otsuse
„Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu osas
Käesolevaga edastame Teile seisukoha võtmiseks Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35
kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise mittealgatamise osas. Palume vastata 30 kalendripäeva jooksul.
Lugupidamisega
Nelli Sameli
Arhitekt
mob 5300 8847
Lisad:
1. Otsuse „Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu;
2. Lisa 1. Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
skeem;
3. Lisa 2. KSH eelhinnang;
4. Lisa 3. Detailplaneeringu lähteseisukohad
Volikogu otsuse eelnõu
Jõhvi 00. juuni 2026 nr 000
Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise mittealgatamine
Detailplaneeringust huvitatud isik esitas 19.01.2026 taotluse Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama
tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks.
Detailplaneeringuala asub Kohtla-Nõmme alevi edelaosas, Eesti Kaevandusmuuseumi vahetus
läheduses. Kinnistu piirneb Jaama tänavaga, olemasolev juurdepääs kinnistule puudub. Planeeritava
ala suurus on ca 12 000 m2 (planeeritava maa-ala skeem, lisa 1). Planeeringuala jääb altkaevandatud
maa-alale (langetatud ala).
Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Jaama tn 35 (katastritunnus 32301:001:0012, maatulundusmaa
100%, pindala 6501.0 m²) ning osaliselt Jaama tänav (katastritunnus 32301:001:0110, transpordimaa
100%, pindala 18107.0 m²) ja Jaama tänav L1 (katastritunnus 80301:001:0140, transpordimaa 100%,
pindala 3932.0 m²) kinnistuid.
Planeeritav maa-ala piirneb Kohtla metskond 133 (katastritunnus 32301:003:0086, maatulundusmaa
100%, pindala 124082.0 m2), Jaama tn 90a (katastritunnus 80301:001:0787, elamumaa 100%, pindala
14757.0 m2), Jaama tn 90 (katastritunnus 80301:001:0786, elamumaa 100%, pindala 4690.0 m2),
Jaama tn 88 (katastritunnus 80301:001:0420, ärimaa 60%, üldkasutatav maa 40%, pindala 35901.0
m2), Jaama tn 100 (katastritunnus 80301:001:0138, ühiskondlike ehitiste maa 70%, ärimaa 30%,
pindala 357946.0 m2), ja Jaama tn 102 (katastritunnus 25301:008:0114, transpordimaa 100%, pindala
5703.0 m2) kinnistutega.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine uute
hoonete ehitamiseks, planeeringuala liiklus- ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja
heakorrastuse korraldamine, avalikult kasutatava tee kaitsevööndis ehitustegevuse teostamine.
Algatatava detailplaneeringuga kavandatakse Jaama tn 35 kinnistule mototuristide puhkeala rajamine,
mis hõlmab kaasaegse taristuga matkaauto- ja telkimisplatse ning teenindushooneid. Juurdepääsutee
kinnistule planeeritakse Jaama tänava poolt.
Algatatav detailplaneering sisaldab Toila valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 23. aprilli
2025 otsusega nr 88) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Jaama tn 35 sihtotstarve
asulasisene metsa maa-ala (tiheasustusega alal paikneva metsamajanduslikuks tootmiseks kavandatud
maa-ala) (M). Planeeringuga soovitakse Jaama tn 35 kinnistut muuta äri- ja teenindusettevõtete maaks
(Ä).
Planeeringu algatamine tugineb Toila Vallavolikogu 27.11.2024 määrusega nr 44 kinnitatud
arengukavale „Toila valla arengukava aastateks 2024 – 2030“. Vastavalt arengukavale on valla
majanduskeskkond orienteeritud eelkõige turismisektorile, mistõttu on valla pingutused elukeskkonna
arendamise kõrval suunatud külastus- ja sellest tuleneva ettevõtluskeskkonna arendamisele. Piirkonda
suurimaks külastuskeskuseks on märgitud Eesti Kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmmel.
Kavandatav üldplaneeringu muudatus on kooskõlas ka kehtiva Eesti Kaevandusmuuseumi
detailplaneeringuga. 19.01.2006. a Kohtla-Nõmme Vallavolikogu määrusega nr 1 kehtestatud Kohtla-
Nõmme valla, Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja selle lähiala detailplaneering, mille eesmärk on
endise Kohtla kaevanduse, praeguse kaevanduspark-muuseumi ala maakasutuse korrastamine
eesmärgiga kavandada alale atraktiivne vabaaja veetmise keskus/puhkeala, millega lõimuvad üksikud
tootmis- ja ärifunktsioonid. Detailplaneeringu lähialal (väljaspool planeeringuala piiri), sealhulgas
Jaama tn 35 kinnistul, pakuti välja kasutada ala Kaevanduspark-muuseumi perspektiivse teenindava
taristuna, mis hõlmab autokaravanide parkimiskohti, telkimisalasid ja muid tugiteenuseid.
Turismisuuna arendamist Jaama tn 35 kinnistul toetab piirkonna unikaalne loodus, matkarajad, Aidu
karjäär, veespordibaas jne. Jaama tn 35 asub riigitee ääres, mis tagab head ühendused piirkonna teiste
teedega ja on matkaturistile seega hea asukoht. Läheduses puuduvad tiheasustuse elamupiirkonnad,
mida kavandatav tegevus võiks häirida - lähim elamu asub u 80 m kaugusel.
Jaama tn 35 kinnistu kuulub suuremasse metsa maa-alale, mis eraldab Kohtla-Nõmme alevi
elamupiirkonda endise kaevanduse territooriumist. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist
tiheasustusega alal paikneva metsamajanduslikuks tootmiseks kavandatud maa-alaga. Praeguses on
Jaama tn 35 kinnistul teostatud raietööd, kasvavad üksikud puud. Planeeritav tegevus kinnistul ei
takista külgneva metsa maa-ala edasist toimimist.
Seega on üldplaneeringu muutev detailplaneering täielikus kooskõlas piirkonna strateegiliste
eesmärkidega aidates kaasa ühtse turismiklasteri väljakujunemisele ning toetades otseselt valla
majandusarengut ja turismipotentsiaali realiseerimist.
Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist
hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33
lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu
elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset
keskkonnamõju. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide suhtes positiivse mõjuga, eriti valla ja
Kohtla-Nõmme alevi arengu jaoks. Planeeritud ei ole tegevusi, millega kaasneksid täiendavad olulised
keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool (Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang lisa 2).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi
kahjustumist;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole näha
ette antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega
vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist
suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei
ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;
6) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud
olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt on Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega edastatud 00.00.2026 kirjaga nr
000 Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile, Terviseametile, Eesti Geoloogiateenistusele ja
Transpordiametile seisukoha kujundamiseks.
Otsuse eelnõu koos lisadega on korrigeeritud vastavalt esitatud seisukohtadele ja märkustele.
Kõikidelt ametitelt ning Maa- ja Ruumiametist saabunud vastused ei sisaldanud informatsiooni, mis
oleks takistuseks detailplaneeringu algatamisele.
Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, planeerimisseaduse § 142 lõike
1, lõike 2 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2 ning lähtudes
Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku
rakendamisest Jõhvi vallas” § 2 punktist 2, vallavolikogu
o t s u s t a b :
1. Algatada Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
koostamine.
2. Jätta Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.
3. Kinnitada Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
lähteseisukohad (lisa 3).
4. Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise
korraldaja on Jõhvi Vallavalitsus ja kehtestaja Jõhvi Vallavolikogu (aadress: Jõhvi linn, Kooli tn 2).
5. Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise,
lähteseisukohtade kinnitamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda 30 päeva
jooksul alates otsuse jõustumisest Jõhvi valla kodulehel ja tööpäevadel Jõhvi Vallavalitsuse hoones
aadressil Kooli tn 2, 41595 Jõhvi.
6. Teatada detailplaneeringu algatamisest:
6.1 ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja;
6.2 Ametlikes Teadaannetes;
6.3 Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel;
6.4 Maa- ja Ruumiametile;
6.5 Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele.
7. Otsus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest.
Maris Toome
Volikogu esimees
Seletuskiri eelnõule „Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise mittealgatamine“
Seletuskiri on koostatud lähtuvalt Jõhvi Vallavolikogu töökorra § 18 lõikest 2.
1) Asja otsustamise vajalikkuse põhjendus.
Detailplaneeringu algatamise ettepaneku teeb Jaama tn 35 kinnistu ühisomanik lähtuvalt huvist
arendada hoonestamata Jaama tn 35 kinnistu karavanide/matkaautode platsi koos teenindavate
hoonete ja rajatiste ehitamisega.
Algatatav detailplaneering sisaldab Toila valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 23. aprilli
2025 otsusega nr 88) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Jaama tn 35 sihtotstarve
asulasisene metsa maa-ala (tiheasustusega alal paikneva metsamajanduslikuks tootmiseks kavandatud
maa-ala) (M). Planeeringuga soovitakse Jaama tn 35 kinnistut muuta äri- ja teenindusettevõtete maaks
(Ä).
2) Kas ja milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel.
Õigusakti vastuvõtmisega ei ole vaja õigusakte kehtetuks tunnistada.
3) Eelnõu vastuvõtmisega seotud ja kaasnevad majanduslike kulude arvestus ja finantseerimisallikad.
Kõik kaasnevad majanduslikud kulud kaetakse huvitatud isiku poolt.
4) Eelnõu rakendamisega kaasnevad mõjud.
Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi.
Lähtudes algatatava detailplaneeringu eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala
keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju
ilmnemist ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Eelnõu esitab valitsus, koostasid arhitekt Nelli Sameli ja keskkonnaspetsialist Svetlana Jürgens
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik volikogu liikmete poolthäälteenamus.
Lisa 1
Jõhvi Volikogu 27.08.2026 otsusele nr 000
„Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme aleva, Jaama tänava 35 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade
kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“
Planeeritava maa-ala skeem
Pindala 12000 m2
planeeritava ala piir
katastriüksuste piirid
Jaama tn 35 katastriüksuse piir
Lisa 3
Jõhvi Vallavolikogu 00.00.2026 otsusele nr 000
„Jõhvi valla, Kohtla-Nõmme alevi, Jaama tn 35 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise mittealgatamine“
JÕHVI VALLA, KOHTLA-NÕMME ALEVI, JAAMA TÄNAVA 35 KINNISTU JA
LÄHIALA DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
1. ÜLDANDMED
1.1. Huvitatud isik: Jaama tn 35 kinnistu ühisomanik
1.2. Asukoht: Jõhvi vald, Kohtla-Nõmme alev, Jaama tn 35
1.3. Lähteseisukohtade kehtivus: 3 aastat
1.4. Lähteseisukohtade koostamise alus: planeerimisseadus
1.5 Detailplaneeringu koostaja planeeringu koostaja peab vastama
planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 sätestatud
tingimustele.
2. PLANEERINGU EESMÄRK
2.1. Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine uute
hoonete ehitamiseks, planeeringuala liiklus- ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja
heakorrastuse korraldamine, avalikult kasutatava tee kaitsevööndis ehitustegevuse teostamine.
Algatatava detailplaneeringuga kavandatakse Jaama tn 35 kinnistule mototuristide puhkeala
rajamine, mis hõlmab kaasaegse taristuga matkaauto- ja telkimisplatse ning teenindushooneid.
Juurdepääsutee kinnistule planeeritakse Jaama tänava poolt.
2.2. Koostatav detailplaneering sisaldab Toila valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 23.
aprilli 2025 otsusega nr 88) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Jaama tn 35 sihtotstarve
asulasisene metsa maa-ala (tiheasustusega alal paikneva metsamajanduslikuks tootmiseks
kavandatud maa-ala) (M). Planeeringuga soovitakse Jaama tn 35 kinnistut muuta äri- ja
teenindusettevõtete maaks (Ä).
2.3. Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:
2.3.1. krundi hoonestusala määramine;
2.3.2. krundi ehitusõiguse määramine;
2.3.3. detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede asukoha määramine;
2.3.4. ehitise ehituslike tingimuste määramine;
2.3.5. ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
2.3.6. liikluskorralduse põhimõtete määramine;
2.3.7. haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
2.3.8. kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
2.3.9. servituutide seadmise vajaduse määramine;
2.3.10. müra-, vibratsiooni-, saasteriski ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
2.3.11. muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.
Planeeritava ala suurus on ca 12000 m2
Planeeritava maa-ala skeem
Kavandatava tegevuse skeem
3. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA ASJAOLUD
3.1. Toila valla üldplaneering (kehtestatud Toila Vallavolikogu 23. aprilli 2025 otsusega nr 88).
3.2. Lähiala detailplaneeringud:
Kohtla-Nõmme valla, Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja selle lähiala detailplaneering
(kehtestatud Kohtla-Nõmme Vallavolikogu 19.01.2006. a määrusega nr 1).
3.3. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega
nr 1-1/2016/278).
3.4. Toila valla arengukava 2024-2030.
3.5. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana.
3.6. Arvesse võtta Maa- ja Ruumiameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade
kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (00.00.2026 nr):
3.7. Arvesse võtta Terviseameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade
kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (00.00.2026 nr):
3.8. Arvesse võtta Transpordiameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade
kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (00.00.2026 nr):
3.9. Arvesse võtta Keskkonnaameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade
kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (00.00.2026 nr):
4. UURINGUTE VAJADUS
4.1. Detailplaneering koostada aktuaalsele 1:500 mõõtkavaga topo-geodeetilisele alusplaanile, mis ei
ole vanem kui 2 aastat.
4.2. Geodeetilise mõõdistamise koostamisel arvestada majandus- ja taristuministri 14.06.2016.a
määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“
sätestatud nõudeid. Geodeetilise mõõdistuse aruanne esitada Jõhvi vallavalitsusele ja
Ehitisregistrisse.
5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
5.1. Planeeringu maa-ala asub Kohtla-Nõmme alevi edelaosas, Eesti Kaevandusmuuseumi vahetus
läheduses. Kinnistu piirneb Jaama tänavaga, olemasolev juurdepääs kinnistule puudub.
Jaama tn 35 kinnistu kuulub suuremasse metsa maa-alale, mis eraldab Kohtla-Nõmme alevi
elamupiirkonda endise kaevanduse territooriumist. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist
tiheasustusega alal paikneva metsamajanduslikuks tootmiseks kavandatud maa-alaga. Praeguses on
Jaama tn 35 kinnistul teostatud raietööd, kasvavad üksikud puud. Kinnistu on hoonestamata.
Planeeringuala jääb altkaevandatud maa-alale (langetatud ala).
5.2. Paneeritav maa-ala hõlmab täielikult Jaama tn 35 (katastritunnus 32301:001:0012,
maatulundusmaa 100%, pindala 6501.0 m²) ning osaliselt Jaama tänav (katastritunnus
32301:001:0110, transpordimaa 100%, pindala 18107.0 m²) ja Jaama tänav L1 (katastritunnus
80301:001:0140, transpordimaa 100%, pindala 3932.0 m²) kinnistuid.
5.3. Kitsendused: kõrvalmaantee nr 13217 Maidla - Kohtla-Nõmme - Kohtla tee; Elektrilevi OÜ-le
kuuluv elektriõhuliin 1-20 kV. Planeeringuala jääb altkaevandatud maa-alale (langetatud ala).
6. ERINÕUDED, -TINGIMUSED JA PIIRANGUD PLANEERINGU KOOSTAMISEL
6.1. Esitada planeeritava ala ja lähiümbruse planeeritav liiklusskeem. Jaama tänavalt kohalikku
sissesõidu kinnistule planeerimisel arvestada kahesuunalise liikluskorraldusega, autokaravanide
sissesõit ei tohi takistada tänaval toimuvat liiklust. Määrata kergliikluse taristu põhimõtted, sh ohutu
ühenduse olemasoleva kergliiklusvõrgustikuga. Tagada Jama tänava olemasoleva bussipeatuse
häireteta toimimine.
6.2. Kirjeldada olemasolev olukord.
6.3. Määrata ehitusõigus, mis sisaldab:
6.3.1. planeeritava maa-ala kasutamise sihtotstarbeid;
6.3.2. hoonete suurimat lubatud arvu krundil;
6.3.3. hoonete suurimat lubatud ehitusalust pinda, näidates võimaliku hoonestatava ala täpse
paiknemise krundil;
6.3.4. hoonete maksimaalset korruselisust;
6.3.5. ehitiste suurimat kõrgust meetrites, sidudes selle absoluutse kõrgusega.
6.4. Määrata ehitiste üldised asukoha- ja arhitektuurinõuded, mis sisaldavad:
6.4.1. ehitistevahelisi kujasid;
6.4.2. arhitektuursete piirangutena hoonete katusetüüpe ja -kaldeid ning välisviimistluses
kasutatavate materjalide loetelu, eelistades kaasaegseid ja kõrgetasemelisi ehitusmaterjale ning
keelates imiteerivate materjalide kasutamist;
6.4.3. piirete asukohti (olemasolul), tüüpe ja kõrgusi.
6.5. Teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek.
6.6. Lahendada planeeringualaga seonduv tuleohutus.
6.7. Näidata kõrg- ja madalhaljastus; tuua minimaalsele kohustusliku haljastuse protsendi sees välja
ka minimaalne kohustuslik kõrghaljastuse protsent. Ette näha haljastatud eraldusriba puhkeala ja
Jaama tänava vahel.
6.8. Ligipääsetavus.
6.9. Tehnovõrgud:
6.9.1. esitada olemasoleva olukorra iseloomustus;
6.9.2. küsida planeeringuala teenindavate tehnovõrkude valdajatelt lähtetingimused planeeringu
koostamiseks;
6.9.3. Keelatud on keskkonda kahjustavad tehnovarustuse, sh küttesüsteemide, lahendused.
Lokaalse kanalisatsioonilahenduse asemel tuleb kaaluda liitumist Jaama tänaval (ca 400 m kaugusel)
või Eesti Kaevandusmuuseumi maa-alal asuvatel kanalisatsioonitrassi lõiguga.
Näha ette elektriautode laadimistaristu;
6.9.4. Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja
liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite äranäitamisega. Vajalikud võimsused
esitada seletuskirjas;
6.9.5 Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine. Planeeringuga
mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi.
6.9.6. kooskõlastada detailplaneeringplaneeringualasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude
valdajatega.
6.10. Kitsendused ja servituudid:
6.10.1. esitada vajadusel ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja reaalservituutide seadmiseks:
teeservituudid, liiniservituudid ja muud servituudid;
6.10.2. kanda tehnovõrkude teenindamiseks vajalikud servituudid tehnovõrkude koondplaanile.
6.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt eesti Standardi
CEN/TS 14383-2:2022 nõuetele.
6.12. Määrata planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.
6.13. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord ning anda lahendus jäätmekäitluse (kogumine,
sorteerimine, äravedu) kohta. Pideva asfaltkatte rajamine on keelatud.
6.14. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu alusel määrata keskkonnatingimused
planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
6.15. Planeeringu elluviimise peatükis tuua välja planeeringu realiseerimise etapid ja kohaliku
omavalitsuse ja arendaja või huvitatud isiku kohustused planeeringu rakendamisel, vajalikud
kokkulepped ja võimalused planeeringu realiseerumisel.
7. DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUSE KOOSTAMISE NÕUDED
7.1 Detailplaneeringu eskiislahendus esitada mahus, mis võimaldab hinnata kavandatava
ruumimuudatuse sobivust ja mõju antud piirkonnas.
7.2 Detailplaneeringu graafilises osas esitada topo-geodeetilisel alusplaanil kavandatava hoonestuse
ning teiste ruumiliste elementide ligikaudne paiknemine, peamised ehituslikud näitajad ning nende
omavaheline vastasmõju antud piirkonnas.
7.3 Detailplaneeringu tekstilises osas esitada olemasoleva olukorra ja kavandatava ruumilise
keskkonna muudatuse kirjeldus ning kavandatava sobivuse põhjendused.
7.4. Planeeringu koostamisel on nõutav vähemalt üks planeeringu eskiisi avalik arutelu.
8. KOOSTÖÖTEGIJAD
Keskkonnaamet, Päästeamet, Maa- ja Ruumiamet, Terviseamet, Transpordiamet.
9. KAASATAVAD:
Planeeringualal asuvate tehnovõrkude valdajad: Vekanor AS, Telia Eesti AS, Elektrilevi OÜ.
Planeeringuala piirinaabrid: Kohtla metskond 133 (32301:003:0086), Jaama tn 90a
(80301:001:0787), Jaama tn 88 (80301:001:0420) kinnistute omanikud.
10. LÄHTESEISUKOHTADE MUUTMINE
Kui planeeringu koostamise käigus lähteseisukohtade muutuste ulatus ei muuda planeeringu
põhilahendust ning Jõhvi Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu dokument muutmisele.
11. KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED
1.1. Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Maa- ja Ruumiameti poolt koostatud juhendist
„Nõuandeid detailplaneeringute koostamiseks“ (https://planeerimine.ee/docs/noustik/ ).
11.2. Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise
planeerimise leppemärgid 2013“.
11.3. Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud
failikogumina. Enne detailplaneeringu esitamist teha planeeringuandmete nõuetele vastavuse kontroll
(https://planeeringud.ee/plank-web/#/control).
11.4. Arvestada tuleb asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete
täiendamisele võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muuta. Järgida kehtivaid
nõudeid.
12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA
Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule ajakulule.
Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel muuta. Tegelik
ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst, ka kooskõlastustest, istungite
tegelikest toimumiskuupäevadest ja muudest asjaoludest. Detailplaneeringut menetletakse
üldplaneeringut muutvana.
aeg tegevus
27.08.2026 algatamine volikogus.
Otsuse lisad: KSH eelhinnang, lähteseisukohad
11.09.2026algatamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik
sept 2026 hanke korraldamine planeeringu koostaja leidmiseks
okt - nov 2026 detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek
okt - nov 2026 detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu
nov 2026 - veebr
2027
planeeringu lahenduse koostamine ja kooskõlastamine
(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel või
korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikendada)
märts 2027 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis)
apr 2027 vastuvõtmine volikogus
apr - juuni 2027 vastuvõtmise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik
juuni - juuli 2027 detailplaneeringu avalik väljapanek
(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub täiendav arutelu; arvestada tuleb ka
10-päevase etteteatamisega)
sept – okt 2027 planeeringu esitamine Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks (kuni 60 päeva-
PlanS § 138 lg 3)
(kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine mõeldav varem; kui heakskiit
võtab rohkem aega, võib vastavalt nihkuda ka kehtestamine)
nov - dets 2027 kehtestamine volikogus
dets 2027 - jaan
2028
kehtestamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik
+ 30 päeva vaidlustusaeg
Lähteseisukohtade koostaja:
Nelli Sameli
Jõhvi Vallavalitsuse arhitekt