Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a kinnistute ning lähiala detailplaneering ning keskkonnamõju strateegilise hindamine

Saviliiva tee 14c ja Vana-

Rannamõisa tee 10a

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsus

mai 2022

mai 2022

Töö nimetus: Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsus

Töö number: 22053

Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

KSH juhtekspert: Tuuli Vreimann

Koostaja: Tuuli Vreimann

Kontrollija: Karl Kupits

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

Maves OÜ

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 1

SISUKORD

1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK .................................. 2

2 PLANEERINGUALA ASUKOHT ........................................................................................... 4

3 STRATEEGILISE DOKUMENDI SISU JA PEAMISED EESMÄRGID ............................ 5

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ......................................... 6

4.1 GEOLOOGIA, PINNAS, MAASTIK .......................................................................................... 6

4.2 VESI ...................................................................................................................................... 6

4.3 VÄLISÕHK ............................................................................................................................. 7

4.4 TAIMESTIK, LOOMASTIK, KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID .................................................. 8

4.5 KULTUURIPÄRAND ............................................................................................................ 10

5 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI SEOSED MUUDE

STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................................... 11

6 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT

KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ........................................................................................ 16

6.1 MÕJU INIMESE TERVISELE NING SOTSIAALSETELE VAJADUSTELE JA VARALE .................. 16

6.2 MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE, POPULATSIOONIDELE, TAIMEDELE,

LOOMADELE ................................................................................................................................... 16

6.3 MÕJU VEEKVALITEEDILE .................................................................................................... 17

6.4 MÕJU ÕHU KVALITEEDILE ................................................................................................. 17

6.5 KLIIMA ............................................................................................................................... 18

6.6 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE JA MAASTIKELE ................................................................... 19

6.7 JÄÄTMETEKE ...................................................................................................................... 19

7 HINDAMISMETOODIKA ................................................................................................... 21

7.1 MÕJU HINDAMISE ULATUS............................................................................................... 21

7.2 HINNATAVAD MÕJUD JA HINDAMISE VIIS ....................................................................... 21

8 OSAPOOLED......................................................................................................................... 23

9 AJAKAVA................................................................................................................................ 26

LISA 1 JUHTEKSPERDI VASTAVUS KEHJS § 34 LG 4

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 2

1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK

Tallinna Linnavolikogu algatas oma 20.05.2021otsusega1 nr 68 Saviliiva tee 14c ja Vana-

Rannamõisa tee 10a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu ning keskkonnamõju

strateegilise hindamise Haabersti linnaosas. Algatamise otsuse järgi on keskkonnamõju

strateegiline hindamine (KSH) vajalik järgmistel põhjustel:

• detailplaneeringuga kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevust nagu elamurajooni rajamist alale, mis moodustab osa suuremast

terviklikust metsaalast. Elamute ja infrastruktuuri ehitamisega likvideeritakse

suurel hulgal heas seisukorras kõrghaljastust, mistõttu on ohustatud

rohevõrgustiku säilimine ja sidusus ümbritsevate rohestruktuuridega;

• kavandatava tegevuse tulemusena asendub metsamaastik eramualaga, mis

võib mõjutada ümbritsevate rohevõrgustikualade toimimist väike- ja

suurselgroogsete elupaigana ning tõkestab loomade liikumisteid;

• detailplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses esineb mitmeid kaitstavaid

taime- ja loomaliike. Planeeritav tegevus võib avaldada olulist negatiivset mõju

alal esinevatele loodusväärtustele, kui ala hoonestamisega likvideeritakse

kaitstavate ja ohustatud liikide kasvukohad ja elupaigad.

KSH menetlemisel lähtutakse mõju hindamise algatamise ajal kehtinud PlanS

redaktsioonist2 RT I, 19.03.2019, 104.

Vastavalt PlanS §2 lõikele 3 seab nõuded KSH aruande sisule ja muudele tingimustele

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Antud

detailplaneeringule kohaldub 01.01.2021 jõustunud KeHJS redaktsioon.

KeHJS §311 järgi on KSH eesmärk:

• arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide

koostamisel ning kehtestamisel;

• tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;

• edendada säästvat arengut.

KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete

võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete

leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise

1 https://teele.tallinn.ee/documents/108057/view#preview

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 3

planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne

(KeHJS §32).

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 4

2 PLANEERINGUALA ASUKOHT

Planeeringuala paikneb umbes 10 km kaugusel Tallinna kesk- ja vanalinnast ning asub

Haabersti linnaosas Vismeistri asumis. Planeeringuala moodustavad 100%

maatulundusmaa sihtotstarbega Vana-Rannamõisa tee 10a (78406:610:4100) ja

Saviliiva tee 14c (78406:610:4160) eraomandis olevad katastriüksused. Lisaks

hõlmatakse planeeringuga Vabaõhumuuseumi tee 63 (78406:609:0072) läänepiiril

asuvad juurdepääsu- ja kergliiklusteed. Planeeritava maa-ala suurus on 4,55 ha.

Planeeringuala (Joonis 1) piirneb läänest ja lõunast olemasoleva elamurajooniga. Põhja

pool asuvatele katastriüksustele on samuti 2016. aastal kehtestatud detailplaneering3

üksikelamute ja kahe korteriga elamutega hoonestatava kvartali rajamiseks.

Planeeringualast itta jääb Õismäe raba.

Joonis 1. Planeeringuala (punane viirutus) ja selle kontaktvöönd (sinine kriips-

punkt-joon). Joonis: Tallinna planeeringute register.

3 https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP037120#tab34

KONTAKTVÖÖND

PLANEERINGUALA

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 5

3 STRATEEGILISE DOKUMENDI SISU JA PEAMISED EESMÄRGID

Algatamise otsuse järgi on detailplaneeringu koostamise eesmärk maatulundusmaa

sihtotstarbega Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a kinnistu jagamine

elamumaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning

elamumaa sihtotstarbega kruntidele ehitusõiguse määramine kuni 2-korruseliste

üksikelamute ja neid teenindavate abihoonete ehitamiseks. Lisaks antakse

detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ja heakorrastuse, haljastuse,

juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Kavandatava tegevuse null-alternatiiviks on praeguse olukorra säilitamine ilma

planeeringut teostamata. 0-alternatiivi käsitletakse kui olemasoleva olukorra kirjeldust,

mille põhjal on võimalik hinnata kavandatava tegevuse muutusi.

Kavandatava tegevuse põhilahenduseks on ala hoonestamine vastavalt Hendrikson &

Ko eskiisile4 (seisuga 15.06.2020). Põhilahendusele alternatiivseid lahendusi ei ole välja

pakutud sest programmi koostamise ajal puudub selleks sisuline põhjendus.

Juhul kui KSH käigus läbi viidavate uuringute tulemusel tekib vajadus mõju

vähendamiseks muuta planeeringulahendust, otsustatakse jooksvalt, kas tegemist on

uue alternatiiviga (st on teostatav nii põhilahendus kui selle alternatiiv) või

leevendusmeetmega (st põhilahenduse järgne tegevus ei ole ellu viidav ja seda tuleb

kindlasti muuta).

4 https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP040310

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 6

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

4.1 Geoloogia, pinnas, maastik

Planeeringuala asub Soome lahe rannikumadalikul. Maa-ameti geoloogilise

baaskaardi5 järgi moodustab piirkonna aluspõhja Kambriumi ladestu liivakivi.

Pinnakatte paksus on planeeringualal 2–10 meetrit. Pinnakattes levivad ala põhjaosas

peenliiv, lõunaosas moreen ja idaosas madalsooturvas. Maa-ameti mullastiku kaardi

järgi levivad maa-alal leede-turvastunud ja leede-gleimullad, ala edelaosas ka

gleistunud nõrgalt leetunud mullad ning ida ja kirdeosas õhukesed siirdesoomullad.

Maapinna reljeef on tasane, kaldega läänesuunas. Maapinna kõrgus

detailplaneeringualal jääb vahemikku 10–12,5 m.

Tallinna pinnase radooni sisalduse kaardi6 järgi on planeeringuala lähiümbruses

maksimaalne radooni sisaldus pinnaseõhus hinnatud kõrgeks.

Planeeringuala on kaetud looduslikult kujunenud (liig)niiske metsaga, kus domineerib

harilik mänd, lehtpuudest on arvukamad sookask ja harilik haab7.

Vahetult planeeringuala idapiiri taha jääb veel säilinud osa Õismäe rabast, mille

kuivendamine algas juba pea sajand tagasi (1927.-1928. aastatel)8, mille tagajärjel on

kunagine lageraba tänapäevaks täielikult metsastunud9.

Kuna planeeringuala näol on tegu alaga, kus varem peale kuivendamise

arendustegevust ei ole toimunud, siis pole põhjust eeldada, et pinnases võiks esineda

reostust.

4.2 Vesi

Planeeringuala asub Harju alamvesikonnas.

Maapinnale lähimaks aluspõhjaliseks veekompleksiks on Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-

Ca) põhjaveekiht. Detailplaneeringu alal on pinnakatte paksus valdavalt alla 5 m ja

5 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k

6 Tallinna radooniriski kaart. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2015. https://www.tallinn.ee/est/keskkond/TlnRn

7 Ü. Jõgar. (2017). Tallinn Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a dendroloogiline hinnang.

8 Raadla, K. (2017). Eksperthinnang Haabersti linnaosas Vabaõhumuuseumi tee 81, 83 ja 83a ning 87a

kinnistutel kavandatavatest tegevustest tingitud pinnaveerežiimi muutuste kohta.

9 Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendus. Kasutatud 04.12.2022

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 7

Kvaternaari setetes ei ole püsivat põhjaveekihti kujunenud. Õhukesest pinnakattest

tingituna on Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi ülemine veekiht pindmise

reostuse eest nõrgalt kaitstud ja sellest tulenevalt on tegu reostustundliku alaga.

Planeeringuala jääb Tallinna ja ümbruse reoveekogumisalale (RKA_HA0010) ning

sealne veevarustus ja reovee ärajuhtimine tuleb lahendada ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga10.

Planeeringuala jääb Tiskre oja (kogumi kood 1094000_1) valgalale. Tiskre oja kogumi

koondseisund 2020. aasta vahehinnangu11 alusel oli halb. Halva seisundi põhjuseks on

olnud Harku järvest väljavoolava vee kvaliteet ning vähesed koprapaisud.

2014. aastal läbi viidud soontaimede uuringu alusel12 on ala pinnaveerežiim muutlik.

Saviliiva tee 14c loodeosa on liigniiske ja lumesulamise perioodil võib olla üle ujutatud.

Muu ala on ajutiselt liigniiske, millele viitavad turvastunud ja toorhuumuslikud mullad.

4.3 Välisõhk

Planeeringualale lähim õhukvaliteedi seirejaam asub Õismäel13. Välisõhu kvaliteedi

seire 2021. aasta aruande14 järgi on tegu linnakeskkonna taustajaamaga, mis

iseloomustab seirejaam välisõhu kvaliteeti elamurajoonis ja üldist elanikkonna

saastusega kokkupuute määra. Seireandmete põhjale ei ületanud 2021. aastal Õismäe

seirejaamas piirväärtust SO2, NO2, CO, PM2,5, benseeni ega aromaatsete süsivesinike

ega sihtväärtust raskmetallide (As, Cd, Ni ja Pb), PAH ja selle komponentide

kontsentratsioonid. Küll aga ületas kolmel korral sihtväärtust maksimaalne 8 h

keskmine osooni kontsentratsioon ja peente osakeste maksimaalselt ööpäevakeskmist

kontsentratsiooni piirväärtust ületati ühel korral.

10 Veeseaduse § 124 lg 4

11

12 Abner, O. (2014). Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a ala kaitstavate soontaimede uuringu

aruanne

13 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. (2022). Eesti välisõhu kvaliteet.

14 Välisõhu kvaliteedi seire 2021. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2022.

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 8

4.4 Taimestik, loomastik, kaitstavad loodusobjektid

Keskkonnamõju eelhinnangus15 on kirjeldatud planeeringuala tingimusi:

„Planeeringuala on kunagise Õismäe raba läänepoolne osa, mistõttu see on ajutiselt

liigniiske ja üleujutatud ning seal levivad happelised mullad. Ala on praegu valdavalt

kaetud metsaga, mis on määratletud kuivendatud raba ja karusambla

kasvukohatüüpide männikuks. Alal domineerivad harilik mänd ning lehtpuudest

sookask ja harilik haab“.

Ala elustikku kirjeldamiseks on aastatel 2014–2017 uuritud alal soontaimede16,

nahkhiirte17;18 ja kaitsealuste linnuliikide19 levikut. EELIS andmebaasi järgi20

planeeringualale looduskaitsealuseid objekte ei jää, kuid viidatud uuringute ja

inventuuridega on tuvastatud looduskaitsealuste taime- ja loomaliikide esinemine

planeeringualal. Lähim EELIS andmebaasis kirjeldatud kaitsealuse taime, rootsi kukits

(Cornus suecica), kasvukoht asub planeeringualast 160 m põhjasuunas ning vähem kui

200 m raadiusesse jääb II kaitsekategooriasse kuuluva pügmee-nahkhiire (Pipistrellus

pygmaeus) elupaik.

Detailplaneeringu alale lähim kaitseala on kolme kilomeetri kaugusel asuv Rannamõisa

maastikukaitseala, mis ühtib ka Natura 2000 võrgustikku kuuluva Rannamõisa

loodusalaga (RAH0000450).

Planeeringualal 2014. aastal toimunud soontaimede uuringu kohaselt leiti sealt kolme

erinevat III kaitsekategooriasse kuuluvat käpalist – vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza

fuchsii), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja tumepunane neiuvaip (Epipactis

atrorubens). Kuivõrd planeeringuala puistu oli tihe, siis leidus seal käpalistele sobivaid

valgustingimusi vähe (leitud liigid on kohastumiselt valguse- ja poolvarjutaimed). Suur

osa Vana-Rannamõisa 10a kagu- ja lõunaosast oli kaetud tiheda vaarika põõsastikuga,

15 Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a kinnistu ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, 2020.

16 Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a ala kaitstavate soontaimede uuringu aruanne. Olav

Abner, 2014

17 Nahkhiirte uuring ja eksperthinnang Vana-Rannamõisa tee 10a ja Saviliiva tee 14c kruntidel, Tallinnas.

MTÜ Suurkõrv, 2014.

18 Vana-Rannamõisa tee 10a ja Saviliiva tee 14c nahkhiireandmete analüüs ja eksperthinnang. Lauri

Lutsar, 2016.

19 Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a kinnistute arenduste mõju linnustikule. Hannes Pehlak,

2017.

20 Seisuga 28.04.2022

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 9

mis on käpalistele ja teistele väikse konkurentsivõimega liikidele sobimatu. Sobivaimad

kasvukohad alalt leitud käpalistele olid uuringu läbiviimise ajal planeeringuala

idaservas asuva tee ümber, kus tee servas oli puurindes väikseid häile.

2016. aasta novembris läbi viidud dendroloogilise hinnangu21 kohaselt on enamus

kinnistul kasvavatest puudest madala või keskmise haljastusliku väärtusega.

Planeeringuala puistu väärtuslikumad puud on vanemad kahara võraga harilikud

männid.

2016. aastal valmis piirkonna nahkhiireliike käsitlev ekspertarvamus, mis tugines 2014.

aastal toimunud uuringu22 andmetele. Ekspertarvamuse kohaselt on planeeringualal

tuvastatud üheksa erineva nahkhiireliigi esinemine, kellest haruldasemad on

tõmmulendlane, suurvidevlane, hõbe-, kääbus- ja pügmee-nahkhiir. Ekspert on esile

tõstnud suure vaadeldud nahkhiirte arvu, mis on peamine nahkhiirtele olulise elupaiga

indikaator23. Kõik Eestis esinevad nahkhiireliigid kuuluvad II kaitsekategooriasse.

Kaitsealuste linnuliikide esinemist hinnati 2017. aastal kaardistusmeetodil. Inventuuri

järgi planeeringuala ükski kaitsealune linnuliik pesitsusalana ei kasuta. Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalameti eelhinnangu järgi pole haudelindude kaardistamist

läbi viidud.

Samuti tuuakse eelhinnangus välja, et planeeringuala naaberkinnistul on registreeritud

III kaitsekategooriasse kuuluva rohukonna vaatlus, kuid planeeringualal kahepaiksete

sigimistiike kaardistatud ei ole.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu24 järgi kattub planeeringuala rohevõrgustiku

arengualaga nr 44 (Saviliiva tee arenguala). Üldplaneeringu seletuskirja järgi on need

olemasolevad rohealad, mis kavandatakse jätta osaliselt või täies ulatuses rohealadeks

ka tulevikus. Ala hoonestamise võimalikkus ja ulatus määratakse kindlaks

detailplaneeringu koostamise käigus läbi viidavatest keskkonnaalastest (taimestiku,

loomastiku, linnustiku, elupaigatüüpide jms) uuringutest lähtudes. Rohevõrgustiku

arengualadel tuleb detailplaneeringute koostamisel tagada toimiv rohevõrgustiku

sidusus ümbritsevate rohestruktuuridega. Neil aladel on prioriteediks loodusväärtuste

21 Tallinn Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a Dendroloogiline hinnang. OÜ Hendrikson&Ko,

2017.

22 MTÜ Suurkõrv (Triinu Tõrv). (2014). Nahkhiirte uuring ja eksperthinnang Vana-Rannamõisa tee 10a ja

Saviliiva tee 14c kruntidel, Tallinnas

23 Lutsar, L. (2016). Vana-Rannamõisa tee 10a ja Saviliiva tee 14c nahkhiireandmete analüüs ja

eksperthinnang

24 https://www.tallinn.ee/est/ruumiloome/Haabersti-linnaosa-uldplaneering

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 10

säilitamine. Alade hoonestamisel pereelamutega on soovitatav mitte planeerida krunte,

mille pindala on väiksem kui 1500 m2. Linnaosa üldplaneeringu rohelise võrgustiku

teemakaardil on detailplaneeringuala tähistatud metsalinna alana, kus elamuarendusel

tuleb tagada vähemalt 50% haljastuse säilimine.

4.5 Kultuuripärand

Maa-ameti kultuurimälestiste ja pärandkultuuri teemakaartide järgi alale

muinsuskaitseväärtuseid ega pärandkultuuriobjekte ei jää. Planeeringuala jääb Tallinna

vanalinna muinsuskaitseala vaatesektorisse. See on Tallinna vanalinna

muinsuskaitseala25 kaitsevöönd, kus on keelatud püstitada ehitisi, mis välismõõtmete

tõttu häirivad muinsuskaitseala siluetti või varjavad kaugvaateid muinsuskaitsealale.

25 Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus

https://www.riigiteataja.ee/akt/122112016017?leiaKehtiv

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 11

5 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI SEOSED MUUDE

STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Harju maakonnaplaneering 2030+26

Planeeringuala asub Harju maakonnaplaneeringu 2030+ järgi linnalise asustusega alal,

mis on sobilik kompaktse asustuse arenguks. Planeeringu põhjapoolne osa jääb

rohevõrgustikku. Planeeringu kaardikihtidel pole tuumalasid ja rohekoridore eristatud.

Maakonnaplaneeringus on seatud üldised kasutustingimused rohevõrgustiku

toimimise tagamiseks. Omavalitsustele on maakonnaplaneeringuga pandud kohustus

kasutustingimusi ja rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist üldplaneeringutes

täpsustada. Planeeringualal kavandatud tegevused on üldjoontes vastavuses

maakonnaplaneeringus seatud tingimustega.

Tallinna üldplaneering27

Tallinna linna üldplaneering määrab linna ruumilise arengu põhisuunad ja tingimused.

Üldplaneeringu visiooniks on Tallinna linna sotsiaalne ja majanduslik areng ning

maastike ja looduskoosluste ning kultuuripärandi säilimise tagamine.

Tallinna linna üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringuala perspektiivne

väikeelamuala, kus tuleb osaliselt säilitada kõrghaljastus. Seega on Vana-Rannamõisa

tee 10a ja Saviliiva tee 14c kruntide detailplaneering kooskõlas Tallinna linna

üldplaneeringuga.

Haabersti linnaosa üldplaneering28

Haabersti linnaosa üldplaneeringu üks eesmärke on täiendada ja täpsustada kehtivat

Tallinna üldplaneeringut. Linnaosa üldplaneering on aluseks linnaosa territooriumi

edasisele kasutamisele ja elukeskkonna kujundamisele.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani järgi jääb planeeritav ala

pereelamute alale. Pereelamute alal võivad paikneda ühe või kahe korteriga elamud

ning väikesed lähipiirkonda teenindavad vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad,

26 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-

2030/

27 https://www.tallinn.ee/est/ruumiloome/Tallinna-uldplaneering

28 https://www.tallinn.ee/est/ruumiloome/Haabersti-linnaosa-uldplaneering

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 12

kaubandus-, teenindus- ja lastehoiuettevõtted. Uute suuremate tervikalade

planeerimisel on lubatud tihedamad ja keerukamad struktuurid, nagu rida-, vaip- ja

aatriumelamud. Piirkonna lubatav maksimaalne hoonestustihedus on 0,3 ja

korruselisus 3.

Samas jääb planeeritav ala Haabersti linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani

kohaselt ka Saviliiva tee rohevõrgustiku arengualale. Selle kõrval asub rohealana

määratletud Õismäe raba. Rohevõrgustiku arengualad on üldplaneeringu seletuskirja

järgi olemasolevad rohealad, mis kavandatakse jätta osaliselt või täies ulatuses

rohealadeks ka tulevikus. Ala hoonestamise võimalikkus ja ulatus määratakse kindlaks

detailplaneeringu koostamise käigus läbi viidavatest keskkonnaalastest (taimestiku,

loomastiku, linnustiku, elupaigatüüpide jms) uuringutest lähtudes. Rohevõrgustiku

arengualadel tuleb detailplaneeringute koostamisel tagada toimiv rohevõrgustiku

sidusus ümbritsevate rohestruktuuridega. Neil aladel on prioriteediks loodusväärtuste

säilitamine. Alade hoonestamisel pereelamutega on soovitatav mitte planeerida krunte,

mille pindala on väiksem kui 1500 m2.

Linnaosa üldplaneeringu rohelise võrgustiku teemakaardil on detailplaneeringuala

tähistatud metsalinna alana, kus elamuarendusel tuleb tagada vähemalt 50% haljastuse

säilimine. Üldplaneeringus on seatud ala kasutamisele järgmised tingimused:

• krundil on haljastusega alade osakaal vähemalt 50%. Nende hulka ei kuulu

katuse- ja garaažipealne ja muu haljastus, millel ei ole maapinnaga

kokkupuudet;

• maksimaalselt tuleb säilitada olemasolevat kõrghaljastust;

• kõrghaljastuseta kruntidel tuleb tagada uue kõrghaljastuse kasvutingimused

vähemalt 25% ulatuses krundi pindalast;

• kõrghaljastust asendada ja täiendada valdavas osas nende liikidega, mis on

kodumaised ja sobivad just sellesse kasvukohatüüpi;

• asendus- ja täiendusistutuse tegemisel arvestada kooslustega;

• säilitada looduslikku pinnakatet (näiteks ei ole männimetsa alla mõtet rajada

muru ja püüda seda iga hinna eest hooldada).

• arendatava elamuehitusala ja Õismäe raba vahele tuleb jätta hoonestamata ala

ehk kaitsetsoon. Selle laius elamuehitusega hõlmatava maa-ala ja raba vahel

määratakse kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus, lähtuvalt

keskkonnaalastest (taimestiku, loomastiku, linnustiku, elupaigatüüpide jms)

uuringutest, pinnasevee uuringutest jms;

DP-ga kavandatu on laias laastus kooskõlas Haabersti linnaosa üldplaneeringus seatud

põhimõtetega – planeeritud hoonestus ja säilitatav haljastus järgib maakasutusele ja

rohevõrgus ehitamisele seatud nõudeid. Mõju hindamisel selgitatakse ala

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 13

loodusväärtused, vajadusel nähakse ette meetmed nende hea seisundi tagamiseks ning

antakse hinnang rohevõrgustiku toimivusele.

Tallinna keskkonnastrateegia aastani 203029

Keskkonnastrateegia üldeesmärgiks on saavutada Tallinna linna keskkonna hea seisund

ning tagada loodusressursside säästlik kasutamine. Olulisemad Tallinna

keskkonnastrateegias toodud keskkonnaeesmärgid, millel on puutumus kavandatava

tegevusega on järgnevad:

• looduse mitmekesisuse säilitamine ja elurikkuse suurenemine;

• tervikliku ja optimaalse haljastuse kujundamine;

• säästliku linnaruumi ning tervisliku elukeskkonna tagamine.

Alameesmärkide saavutamiseks meetmed, mis võivad olla asjakohased kavandatava

tegevuse kontekstis, on järgnevad:

• Elustiku inventeerimine hõlmab ka planeeringute koostamise raames tehtavaid

uuringuid.

• Planeerimisel ja projekteerimisel elustiku kaitse põhimõtetega arvestamine

(näiteks hoonete renoveerimistingimuste kehtestamine lindudele ja

nahkhiirtele elupaikade tagamiseks).

• Maakasutuse kavandamisel olemasoleva rohevõrgustiku ja haljastuse ning uue

haljastuse rajamisega arvestamine algstaadiumist alates, sh puudele kõige

soodsamate kasvutingimuste tagamine. Maa-alade reserveerimine

olemasoleva haljastuse säilitamiseks ja uue rajamiseks, sh avalikult

kasutatavate haljasalade planeerimine (üld- ja detailplaneeringud).

• Tänavahaljastuse osatähtsuse, liigilise mitmekesisuse ja kvaliteedi

suurendamine (nt sademevett läbilaskva ja haljastuse kasvutingimusi

soodustavate tänavakatete ulatuslikum rakendamine, sh parkimisplatsidel jmt).

Tänavahaljastuse rajamise kavandamine tänavate projekteerimise või

rekonstrueerimise algstaadiumis, samuti uute arengualade planeerimisel

(detailplaneeringutes).

• Mürakindlamate uute hoonete ehitamine ning olemasolevate hoonete kaitse

müra eest. Kõrge keskkonnamüratasemega aladele ehitamisel tuleb ette näha

meetmed mürataseme vähendamiseks siseruumides.

• Elamupiirkondades autoliikluse rahustamine.

29 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=120867&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 14

• Detailplaneeringutele keskkonnatingimuste seadmisel radooniohuga

arvestamine ning kaartide põhjal määratud kõrge radoonisisaldusega aladel

täpsete radooniuuringute nõudmine.

• Ehitusprojektidele keskkonnatingimuste seadmisel ja detailplaneeringuga

seatud keskkonnatingimuste kontrollimisel radooniohuga arvestamine ning

konkreetsete radoonitõkestamise meetmete esitamine kõrge

radoonisisaldusega piirkondades.

• Arengualade ja hoonestuse planeerimisel ja projekteerimisel

keskkonnasäästlike lahendustega arvestamine ja nende rakendamine, sh

haljastuse maksimaalne säilitamine ja uue rajamine, säästlike energia-, vee-, sh

sademevee jm ressursside kasutamise lahenduste väljatöötamine ja

rakendamine, linnustikule ja loomastikule elupaikade säilitamine ja loomine (sh

nt haljaskatused pakuvad võimalusi nii sademevee sidumiseks kui elustikule

elu- ja toitumispaiku).

Valdavas osas on kavandatav tegevus kooskõlas Tallinna keskkonnastrateegias seatud

eesmärkidega. Detailplaneering näeb ette alal asuva haljastuse säilitamise võimalikult

suures osas. Mõju hindamisel selgitatakse ala loodusväärtused, vajadusel nähakse ette

meetmed nende hea seisundi tagamiseks. ning antakse hinnang rohevõrgustiku

toimivusele.

Tallinna arengustrateegia aastani 203530

Tallinna arengustrateegia visiooni järgi on Tallinn roheline maailmalinn, kus elatakse

tulevikku vaatavalt ja pärandit väärtustavalt. Muuhulgas nähakse, et Tallinnas on

rohelus alati lähedal: puiesteedel, linnaväljakutel, parkides, linnametsades, randadel ja

koduõuedes. Arengustrateegia visiooni viiakse ellu kuue strateegilise sihi kaudu. Neist

käesoleva planeeringuga haakuvad sihid „sõbralik linnaruum“ ja „roheline pööre“.

Nende järgi nähakse Tallinnat looduslähedasena ja kus rohelust nähakse igal pool ja

eri tüüpi haljastust kasutatakse nii tänavatel, hoovides, väljakutel kui majadel. Haljastus

kujundatakse selliselt, et see oleks elurikkust soosiv. Tallinnat nähakse liigirikka

pealinnana, kus loodus on mitmekesine ja rohevõrk on ulatuslik ja sidus, pakkudes

linlastele põnevat looduskeskkonda, puhkevõimalusi ning kaitset äärmuslike

ilmastikutingimuste eest. Kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikunähtustega

kohanemiseks kasutatakse looduspõhiseid lahendusi (sh sademevee käitlemisel).

30 https://www.riigiteataja.ee/akt/429122020009

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 15

Valdavas osas on kavandatav tegevus kooskõlas Tallinna arengustrateegias tooduga.

Mõju hindamisel selgitatakse ala loodusväärtused, vajadusel nähakse ette meetmed

nende hea seisundi tagamiseks ning antakse hinnang rohevõrgustiku toimivusele.

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 16

6 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA

EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.

6.1 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Kavandatava tegevuse mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale on hinnatud juba

üldplaneeringu koostamisel, mil on peetud sobivaks määrata käesoleva

detailplaneeringuala elamualaks.

Mõju inimeste tervisele avaldub eelkõige läbi õhusaaste ja liiklusmüra, mida on

käsitletud peatükis 6.4 „Mõju õhu kvaliteedile“.

Võimalik mõju inimesele on tingitud planeeringuala asumisest kõrge pinnase

radoonisisaldusega piirkonnas. Riski saab maandada võttes kasutusele ehituslikud

radoonikaitsemeetmed. Selleks tuleb enne hoonete projekteerimist selgitada iga

kavandatava hoone alla jääva pinnase radoonisisaldus ning vastavalt

mõõtetulemustele näha asjakohasel juhul ette radoonikaitsemeetmed lähtudes

standardist31 EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“. Valdavalt on detailplaneeringu faasis läbiviidavad

radooniuuringud liiga üldised (mõõtepunktid ei pruugi klappida hoonete

asukohtadega), mistõttu võimaldab radoonisisalduse mõõdistamine vahetult enne

projekteerimist anda konkreetsema ja täpsema sisendi projekteerijale määramaks

kõige efektiivsemad meetmed riski vähendamiseks.

6.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele,

loomadele

Detailplaneeringu alale lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Rannamõisa loodusala, asub

planeeringualast kolme kilomeetri kaugusel. Kuna DP ala ja loodusala vahele jäävad

valdavalt Tallinna linna tiheasustusalad ning ka Rannamõisa teest lõunas asuvad avatud

kultuurmaastikud, pole põhjust eeldada, et kavandatav tegevus omaks mõju

Rannamõisa loodusalale ja selle kaitseväärtustele.

KSH alal on varasemalt läbi viidud uuringud planeeringuala linnustiku, nahkhiirte ja

soontaimede kohta ning tuvastatud kaitseväärtuste esinemine planeeringualal ja/või

31 https://www.evs.ee/et/evs-840-2017

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 17

selle vahetus läheduses. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti koostatud

eelhinnangu järgi on nimetatud uuringud kaotanud osaliselt oma ajakohasuse, sest

pärast uuringute läbiviimist on alal kahel korral läbi viidud metsaraie ning osaliselt

realiseeritud ümbruskonna detailplaneeringud, ehitatud elamuid kunagistele

uuringualadele ja on valminud valgustatud kergliiklustee. Seepärast viiakse mõju

hindamise käigus läbi taimestiku, linnustiku ja nahkhiirte uuringud. Kuna

detailplaneeringu ala on potentsiaalseks elupaigaks ka kahepaiksetele, siis viiakse KSH

raames läbi ka kahepaiksete elu- ja sigimispaikade uuring. Läbiviidud ja -viidavate

uuringutele tuginedes täpsustatakse kaitstavate ja ohustatud liikide esinemist

detailplaneeringu alal ning planeeringu elluviimisega neile avalduvat mõju.

Vastavalt algatamise otsusele likvideeritakse elamute ja infrastruktuuri ehitamisega

suurel hulgal heas seisukorras kõrghaljastust, mistõttu on ohustatud rohevõrgustiku

säilimine ja sidusus ümbritsevate rohestruktuuridega. Samuti asendub kavandatava

tegevuse tulemusena metsamaastik eramualaga, mis võib mõjutada ümbritsevate

rohevõrgustikualade toimimist väike- ja suurselgroogsete elupaigana ning tõkestab

loomade liikumisteid. Mõju hindamisel selgitatakse kavandatava tegevuse mõju

rohevõrgustikule ja selle sidususele.

6.3 Mõju veekvaliteedile

Kavandatava tegevusega ei nähta ette selliseid tegevusi, mis võiksid omada olulist mõju

vee kvaliteedile. Küll aga kaasneb eeldatavalt kavandatava tegevusega teatav mõju

piirkonna veerežiimile, mis omakorda võib kaasa tuua ka mõjud veega seotud

elustikule (nt kahepaiksed). Mõju hindamise käigus täpsustatakse kavandatava

tegevuse mõju piirkonna veerežiimile võttes arvesse algatamise otsuses toodut:

„veerežiimi uuringu (hüdroloogiline ja hüdrogeoloogiline) alusel selgitama

kavandatava hoonestamise võimalikkuse ja hoonestamisega kaasneva mõju

keskkonnale, sh elupaikadele ja elustikule (taimestikule ja loomastikule)“. Käsitletakse

mõju veerežiimile, sademe- ning drenaaživee ärajuhtimise võimalustele.

6.4 Mõju õhu kvaliteedile

Planeeringuala õhu kvaliteet (lähtudes Õismäe seirejaama andmetest) vastab

kehtestatud normidele. Planeeringu elluviimisel pole põhjust eeldada selliseid tegevusi,

sh seesugust liiklusvoogu, mis võiks põhjustada piirkonna õhu kvaliteedi olulist

halvenemist.

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 18

Maa-ameti mürakaardi kaardirakenduses32 oleva liiklusmüra mürakaardi järgi on Vana-

Rannamõisa tee 10a lõunaosas aasta keskmine linnaliikluse müratase (tingitud liiklusest

Vana-Rannamõisa teel) vahemikus 55-59 dB, kuid sinna planeeringu eskiisi järgi maju

planeeritud ei ole. Ülejäänud katastriüksusel ja planeeringuala lähedusse jäävates

sisekvartalites on müratase vahemikus 50-54 dB.

Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse33 nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisale 1 on

elamumaa-aladel liiklusmüra piirväärtuseks päeval 60 dB ja öisel ajal 55 dB. Seepärast

pole põhjust eeldada, et kavandatavad hooned jääksid alasse, kus liiklusmürale seatud

piirväärtuseid saaksid ületatud.

6.5 Kliima

Peatükis hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kliimale ning vastupidi - kliima mõju

kavandatavale tegevusele.

Kliimamuutuste mõju piirkonnas võib avalduda läbi soojussaarete tekke34, aga

sademete hulga suurenemisest tingitud ärajuhitavate veekoguste suurenemise.

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203035 järgi tekib soojussaare

efekt eelkõige linnades (tiheasustusaladel), kus tehismaterjalid neelavad suurema osa

päikesekiirgusest, mille tõttu kuumenevad transpordirajatised (teed, parklad) ja

hooned (iseäranis nende tõrvakatused), mis omakorda kütavad üles õhu linnaruumis.

Soojussaarte mõju avaldub eelkõige inimese tervisele. Soojussaare mõju on võimalik

leevendada ja teket vältida vältides planeeringuala täisehitamist ning säilitades

võimalikult suurel määral haljastust. Eskiisi järgi on käesoleva detailplaneeringuga

kavandatud haljaspinna osakaal keskmiselt 70% ning planeeritava ala

hoonestustiheduseks on 0,16 ja täisehituseks hoonestusõigusega kruntidel on ette

nähtud keskmiselt 13%. Sellest lähtuvalt pole põhjust eeldada soojussaarte teket

planeeringualal.

32 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart

33 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

34 Maa-ameti soojussaarte kaardirakenduse (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared)

järgi on detailplaneeringualast lõunapool asuvates elamurajoonides esinenud 2014. ja 2018. aastal

soojussaari (temp 30ºC).

35 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 19

Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub läbi süsiniku sidujaks olevate puude

raadamise. Sellega kaasnev mõju on mõõtmatult väike, aga teoreetiliselt olemas. Eestis

ei ole välja töötatud raadamistele ja muule CO2 lahti sidumisele rakenduvat

kompensatsioonimehhanismi, mis oleks võrdselt kohustuslik kõigile. Üksikute

arenduste kaupa selliste kompensatsiooninõuete kehtestamine oleks ebavõrdne.

Seetõttu raadamisest ja mulla koorimisest põhjustatud CO2 lahti sidumist KSH

aruandes rohkem ei käsitleta.

Küll aga on võimalik arendusega kaasnevat süsinikheidet vähendada nii läbi

asendusistutuse kui puidu kasutamise hoonete rajamiseks. Kavandatava tegevuse mõju

kliimale ei ole oluline ning teemat aruandes pikemalt ei käsitleta.

6.6 Mõju kultuuripärandile ja maastikele

Maa-ameti kaardirakenduse alusel ei asu planeeringualal ega selle läheduses

kaitsealuseid kultuurimälestisi. Planeeringuala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala

kaitsevööndisse (vaatesektorisse), mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti

vaadeldavus. Plaanitavad, kuni 2 korrusega ja kuni 11 m kõrgused üksikelamud ei

ohusta vanalinna silueti vaadeldavust. Seetõttu pole põhjust eeldada, et kavandatava

tegevusega kaasneks oluline mõju kultuuripärandile ning teemat pikemalt

mõjuhindamise aruandes ei käsitleta.

Kavandatava tegevuse mõjusid maastikele käsitletakse teiste teemavaldkondade

raames (mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele,

loomadele).

6.7 Jäätmeteke

Kavandatava tegevusega kaasnev jäätmeteke jääb eeldatavalt samale tasemele

võrreldes teiste sarnaste elamukvartalite rajamisega. Suuremas mahus jäätmeid tekib

vaid ehitusperioodil. Ehitusperioodil kui ka pärast planeeringu valmimist tekkivad

jäätmed tuleb koguda liigiti ja käidelda lähtudes kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirjast36. Lähtudes planeeringu algatamise otsuse37 punktist 3.2 tuleb

kavandada krundi põhjaossa ala avaliku pakendipunkti jaoks.

36 https://www.riigiteataja.ee/akt/415032013015?leiaKehtiv

37 https://teele.tallinn.ee/documents/108057/view#preview

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 20

Pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasnev jäätmeteke oleks oluline,

mistõttu ka jäätmeteket pikemalt mõjuhindamise aruandes ei käsitleta.

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 21

7 HINDAMISMETOODIKA

7.1 Mõju hindamise ulatus

Ruumiline – kogu rohevööndi toimivus, ülejäänud osas planeeringuala või selle vahetu

ümbrus.

Ajaline – võimalikud rajamise aegsed mõjud ja kasutamise aegsed mõjud. Eeldatakse,

et rajatud lahendus on igavene ja selle mõju ajas muutumatu.

Täpsusaste – piirneb DP täpsusastmega. Kõiki tehnilisi parameetreid nagu nt kõva

kattega aladele koguneva sademevee hulk, ei pruugita välja arvutada DP sees. KSHs ei

hakka ise oletama projektitasandi tegevusi. KSH annab suuniseid võimalike riskide

vältimiseks, mida on võimalik jõustada detailplaneeringuga. Nt soovitus, et tulevane

elanik peaks hoovi istutama põõsaid ja püstitama linnukaste, ei ole detailplaneeringuga

jõustatav.

7.2 Hinnatavad mõjud ja hindamise viis

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatakse kõiki põhilisi

keskkonnaväärtusi, mida kavandatav tegevus võib mõjutada (vt peatükk „6

Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline

keskkonnamõju“). Aruande koostamisel ja mõjude hindamisel lähtutakse nii KSH

algatamise korraldusest kui KeHJS-st.

Lähtudes eeltoodust ning algatamise otsuses toodust selgitatakse mõju hindamise

käigus kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva mõju olulisus järgnevatele

aspektidele:

• mõju kaitstavatele taimedele, kahepaiksetele, lindudele ja nahkhiirtele;

• mõju rohevõrgustikule;

• mõju veerežiimile.

Taimestiku ja loomastiku osas antakse hinnang eksperthinnanguna vastavate

elustikuekspertide poolt tuginedes läbi viidavatele taimestiku, linnustiku, kahepaiksete

ja nahkhiirte uuringutele.

Erialaekspert inventeerib ala, toob välja alal levivad kaitstavad liigid, annab hinnangu

DP-ga kavandatu mõjust neile ning pakub välja leevendusmeetmed olulise negatiivse

mõju vältimiseks.

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 22

Ökoloog inventeerib ala, tutvub teiste elustikuvaldkonnaekspertide töö järeldustega

ning annab selle põhjal hinnangu DP mõjust rohevõrgustiku toimivusele. Vajadusel

pakub välja leevendusmeetmed olulise negatiivse mõju vältimiseks.

Hinnang veerežiimile, kavandatava hoonestamise võimalikkuse ja hoonestamisega

kaasneva mõju keskkonnale, sh elupaikadele ja elustikule (taimestikule ja loomastikule),

antakse lähtudes varasemalt läbi viidud uuringutest. Veestiku ekspert hindab DP

täpsusastme tasemel piirkonnas toimuvaid veerežiimi muutusi, hindab oluliste

muutuste võimalikku ulatust ning pakub välja meetmeid olulise negatiivse mõju

vältimiseks. Veestiku eksperdi töö väljund on sisendiks elustiku ja rohevõrgustiku

ekspertidele. Elustiku ja rohevõrgustikuekspertide tagasisidest lähtuvalt pakub veestiku

ekspert võimalikke leevendusmeetmeid. Uuring ei sisalda arvutusi ega mudeldusi.

Mõjusid hinnatakse kvalitatiivselt (mõju olulisus). Mõjude hindamisel arvestatakse selle

suurust, kestvust, iseloomu, kumulatiivsust koos võimalike leevendusmeetmetega.

KSH aruandes ei käsitleta järgnevaid teemasid, mille osas on selge, et oluline negatiivne

mõju puudub:

• mõju inimese tervisele;

• mõju õhu kvaliteedile;

• mõju kliimale;

• piiriülene mõju;

• mõju kultuuripärandile;

• mõju Natura 2000 võrgustiku aladele;

• jäätmeteke.

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 23

8 OSAPOOLED

Kavandatava tegevuse osapooled

Detailplaneeringu koostamise

korraldaja

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn

Detailplaneeringu koostaja Hendrikson & Ko OÜ

Maakri tn 29, 10145 Tallinn

Kontaktisik: Jaanus Aavik

5035046, [email protected]

Keskkonnamõju strateegilise

hindamise korraldaja

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Keskkonnamõju strateegilise

hindamise ekspert

Maves OÜ

Marja 4d, Tallinn

Juhtekspert Tuuli Vreimann

51987605, [email protected]

Ekspertgrupp

Juhtekspert

Aruande koostamine, KSH meeskonna

juhtimine;

Jäätmeteke, mõju kliimale – hinnatud

VTK käigus.

Tuuli Vreimann – tehnikateaduste

(keskkonnatehnika) MSc, vähemalt

viieaastane töökogemus erinevates

keskkonnauuringutes sh osalemine

sisulise eksperdina KSH ja KMH

aruannete koostamises.

Allkirjastatud kinnitus juhteksperdile

esitatud nõuetele vastavuse kohta (KeHJS

§ 34 lõige 4) on toodud lisas 1

Aruande koostamine, metoodiline

juhendamine

Karl Kupits – keskkonnakaitse MSc,

vastab KSH juheksperdile esitatud

nõetele, KMH litsents nr KMH0105,

vähemalt kahekümneaastane

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 24

töökogemus erinevates

keskkonnauuringutes sh osalemine

sisulise eksperdina KSH ja KMH

aruannete koostamises.

Mõju kaitstavatele taimedele Artto Pello – maastike ökoloogia MSc,

vähemalt kolmeaastane kogemus

kaitstavate taimede ja linnustiku

väliuuringute ja mõjude hindamise alal

Tõnu Ploompuu – bioloog (botaanik-

mükoloog) MSc, vähemalt kolmeaastane

kogemus kaitstavate taimede

väliuuringute ja mõjude hindamise alal

Mõju lindudele, rohevõrgule Artto Pello – maastike ökoloogia MSc,

vähemalt kolmeaastane kogemus

kaitstavate taimede ja linnustiku

väliuuringute ja mõjude hindamise alal

Mõju nahkhiirtele Artto Pello – maastike ökoloogia MSc

Rauno Kalda ja Oliver Kalda (metoodiline

juhendamine) – MSc zoloogia ja

hüdrobioloogia, vähemalt kolmeaastane

kogemus nahkhiirte väliuuringute ja

mõjude hindamise alal

Mõju kahepaiksetele Riinu Rannap – loomaökoloogia PhD,

vähemalt kolmeaastane kogemus

kahepaiksete väliuuringute ja mõjude

hindamise alal

Mõju veerežiimile Kadri Normak – tehnikateaduste

(keskkonnatehnika) MSc, vähemalt

kolmeaastane töökogemus veekogude

seisundite uuringute ja hüdrotehniliste

arvutuste alal

Irina Grigorjeva – loodusteaduste (maa-

teadused) MSc, vähemalt kolmeaastane

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 25

töökogemus hüdrogeoloogiliste

uuringute alal

Muud isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav

tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle

strateegilise planeerimisdokumendi vastu:

• planeeritava ala maaomanikud

• naaberkinnistute omanikud

• Keskkonnaamet

• Terviseamet

• Päästeamet

• Maa-amet

• Eesti Keskkonnaühenduste Koda

• Eesti Arhitektide Liit

• Linnaasutused: Haabersti Linnaosa Valitsus, Tallinna Linnaplaneerimise Amet,

Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet.

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 26

9 AJAKAVA

Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise

aeg/täitmine

Detailplaneeringu ja KSH algatamine 20.05.2021 otsus nr 68

DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse

koostamine

mai 2022

Vastavalt DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise

kavatsuse kohta ettepanekute küsimine PlanS § 127 lõigetes

1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha

esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva)

juuni-juuli 2022

Laekunud ettepanekute alusel DP lähteseisukohtade ja KSH

VTK täiendamine.

august 2022

KSH väljatöötamise kavatsuse (koos esitatud

ettepanekutega) avalikustamine KOV-i veebilehel vastavalt

PlanS § 81 lg 6 ja § 127 lg 5.

september-november

2022

Detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine detsember 2022-

veebruar 2023

DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek (kestab

vähemalt 30 päeva vastavalt PlanS § 82 lg 1 ja 3 nõuetele);

sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine vastavalt

PlanS § 82 lg 4 ja 5 nõuetele 14 päeva enne avaliku

väljapaneku algust KOV-i veebilehel ning ajalehtedes.

märts-aprill 2023

Laekunud kirjalikele arvamustele vastamine (30 päeva

jooksul peale avaliku väljapaneku lõppu vastavalt PlanS § 82

lg 8 nõuetele); KOV-ile põhjendatud seisukohtade esitamine

arvamuste osas.

mai 2023

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 27

Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise

aeg/täitmine

DP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste

avalik arutelu vastavalt PlanS § 83 nõuetele 45 päeva jooksul

pärast avaliku väljapaneku lõppu. Avalikust arutelust

teavitatakse hiljemalt 14 päeva enne avalikku arutelu

vastavalt PlanS § 83 lg 2.

juuni-juuli 2023

30 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse

avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta info

ajalehtedes vastavalt PlanS § 84 lg 1, kui avaliku väljapaneku

ajal esitati kirjalikke arvamusi.

august 2023

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel

tehakse DP-s ja KSH aruande eelnõus vajalikud muudatused

vastavalt PlanS § 84 lg 2.

september 2023

Vastavalt PlanS § 85 DP ja KSH aruande eelnõu

kooskõlastamine ja arvamuse andmine (esitatakse

kooskõlastamiseks PlanS § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele

ning teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi

võimalusest esitada detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust).

oktoober 2023

Detailplaneeringu ja KSH aruande vastuvõtmine (PlanS

§ 134)

november 2023-

jaanuar 2024

Detailplaneeringu avalik väljapanek (kestab vähemalt 30

päeva; avalikust väljapanekust teavitatakse PlanS § 127

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva

enne avaliku väljapaneku algust).

veebruar-märts 2024

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik

arutelu (avalikust arutelust teavitatakse PlanS § 127 lõigetes

1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne

avaliku arutelu algust) 45 päeva jooksul pärast avaliku

väljapaneku lõppu.

märts 2023

Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

24. mai 2022 28

Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise

aeg/täitmine

30 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse

avaliku väljapaneku tulemuste kohta info ajalehtedes

vastavalt PlanS § 89 lg 1, kui avaliku väljapaneku ajal esitati

kirjalikke arvamusi.

aprill 2023

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel

tehakse DP-s vajalikud muudatused vastavalt PlanS § 89 lg

2.

aprill-mai 2024

Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks

Rahandusministeeriumile.

juuni 2024

Detailplaneeringu heakskiitmine. Minister kiidab DP heaks

või jätab selle heaks kiitmata 60 päeva jooksul vastavalt

PlanS § 90 lg 2.

juuni-juuli 2024

Detailplaneeringu kehtestamine august-september

2024

Kinnitus

Kinnitan, et ta vastan Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 4

punktides 1–5 esitatud nõuetele, tunnen keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid,

protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning olen keskkonnamõju strateegilisel hindamisel

erapooletu ja objektiivne.

allkirjastatud digitaalselt

Tuuli Vreimann

Lisatud

• magistrikraadi diplom

• keskkonnamõju strateegilise hindamise alase koolituse tunnistus

• juhtimisalase koolituse tunnistus

Saatja: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet <[email protected]>

Saadetud: 27.05.2022 09:41

Adressaat: Keskkonnaamet <[email protected]>; Terviseamet

<[email protected]>; Päästeamet <[email protected]>; maaamet

<[email protected]>; <[email protected]>; Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelvalve Amet <[email protected]>; <[email protected]>

Teema: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Keskkonnahoiu korraldamine,

Maris Sagar, Kiri, 27.05.2022, Sav ...

Manused: 10-11_1363-1_27052022_219818.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu

saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Asutus: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Osakond: Keskkonnahoiu korraldamine

Saatja: Sagar, Maris

Dokumendi liik: Kiri

Reg. kpv.: 27.05.2022

Reg. nr.: 10-11/1363-1

Pealkiri: Saviliiva tee 14c ja Vana-Rannamõisa tee 10a detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta

seisukoha küsimine