Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Andry Rütkinen

Riigilaevastik

[email protected]

Lume 9

10416, Tallinn

Meie 01.04.2024 nr 6.1-2/24/5481-1

Kesse sihi nähtavussektori puhastamine

Austatud Andry Rütkinen

Kesse sihi alumine tulepaak (nr 801) ja Kesse sihi ülemine tulepaak (nr 802) asuvad Kesselaiu

edelarannikul. Need on olulised navigatsioonimärgid Väinameres, mis tähistavad Väinamere

laevatee ühte lõiku ja on veeliiklejatele orientiiriks Suures väinas. Transpordiameti hinnangul on

Kesse sihi nähtavussektoris (lisatud asendiplaan) kasvanud taimestik liiga kõrgeks ja takistab

navigatsioonimärkide nähtavust. Taimestiku eemaldamine parandab Kesse sihi

navigatsioonimärkide nähtavust, mis on abiks veeliiklejatele ohutuse tagamisel.

Tulenevalt meresõiduohutuse seaduse § 48 lõikest 6, võib navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas

kasvavat taimestikku piirata või seda eemaldada, kui see takistab navigatsioonimärgi nähtavust.

Transpordiamet taotles 2021. aastal Keskkonnaameti kooskõlastust puude raieks Kesse

sihimärkide nähtavussektoris Saare maakonnas, Muhu vallas, Kesse külas asuvatel maaüksustel

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kinnistul (tunnus 47801:006:0141) ja Transpordiametile

kuuluval maaüksusel (47801:006:0064 ja 47801:006:0151). Keskkonnaameti poolt saadi

kooskõlastus ja lepiti RMK Looduskaitse osakonnaga kokku, et raietööd teostatakse RMK poolt.

Toona seoti raietöö poolloodusliku koosluse taastamistöö projektiga Kesselaiu maastikukaitsealal.

Tänaseks on selgunud, et antud looduskaitsetöö projekt ei realiseerunud ja puude raie jäi selle tõttu

ära.

Keskkonnaamet toob oma vastuses välja, et nimetatud piirkond jääb terves ulatuses Kesselaiu

maastikukaitseala Kesse sihtkaitsevööndisse, kus kehtib looduskaitseseaduses (LKS) ja vastavas

kaitse-eeskirjas sätestatud kaitsekord. Piirkond kuulub Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodus

ja linnualana. Seega tuleb tööde teostamisel järgida Keskkonnaameti nõusolekus (06.04.2021 kiri

nr 7-9/21/6188-2) toodud tingimusi (lisatud).

Ühtlasi selgitavad nad oma kirjas, et alal on registreeritud poollooduslik kooslus lood, mis ei ole

LKS § 3 lg 13 kohases soodsas seisundis, sest on mändidega kinnikasvanud ning kadakate liituvus

on liiga suur. Ala vajab taastamist, mis tähendaks mändide raiet ja kadakate harvendamist, et tekiks

loopealsele avatust. Seega sihi nähtavussektori puhastamine taimestikust aitaks kaasa nii

meresõiduohutuse tagamisele, kui ka loopealse poolloodusliku koosluse soodsa seisundi

parandamisele.

2 (2)

Vastavalt Transpordiameti ja Riigilaevastiku vahel 30.06.2023 sõlmitud koostöölepingu punktile

4.1.2 on navigatsioonimärkide mõjupiirkonnas kasvava taimestiku piiramine või eemaldamine

Riigilaevastiku ülesanne. Palume korraldada taimestiku eemaldamine Kesse sihi nähtavussektoris

Karjalasma Metskonna 64 kinnistu maaüksusel katastritunnusega 47801:006:0141 ning Kessu

tulepaak 801 kinnistul katastritunnusega 47801:006:0064.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kert Süsmalainen

juhataja

laevateede ja sadamate osakond

Lisad: 1. Kesse sihi asendiplaan;

2. Keskkonnaameti nõusolek Kesse sihi puhastamiseks.

Janno Viina

5243817, [email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Rein Einer

Transpordiamet

Teie 23.03.2021 nr 1.5-6/21/7177-1

Meie 06.04.2021 nr 7-9/21/6188-2

Kesselaiu liitsihi puhastamisest

Soovite nõusolekut Saare maakonnas Muhu vallas Kesse külas asuva kahe navigatsioonimärgi

(Kesse liitsihi alumise tulepaagi 801 ja Kesse liitsihi ülemise tulepaagi 802) nähtavust piiravate

puude raieks Kesselaiul asuvatel Karjalasma metskond 64 (tunnus 47801:006:0141), Kessu

tulepaak 801 (47801:006:0064) ja Kessu tulepaak 802 (47801:006:0151) maaüksustel. Tööd on

vajalikud tulenevalt meresõiduohutuse seaduse § 48 lg 6-le.

Nimetatud piirkond jääb terves ulatuses Kesselaiu maastikukaitseala Kesse

sihtkaitsevööndisse, kus kehtib looduskaitseseaduses (LKS) ja vastavas kaitse-eeskirjas1

sätestatud kaitsekord. Piirkond kuulub Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodus- ja

linnualana2. LKS § 21 lg 1 ja kaitse-eeskirja § 3 alusel on Kesselaiu maastikukaitseala

valitsejaks Keskkonnaamet. Tööde alal on registreeritud kaitse-eesmärgiks seatud

poolloodusliku koosluse lood (6280*) esinemine.

Kaitse-eeskirja § 6 kohaselt on Kesselaiu maastikukaitsealal poollooduslike koosluste

esinemisaladel vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks vajalik rohu niitmine, loomade

karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine. Tööd toimuks Kesse

sihtkaitsevööndis, mille kaitse-eesmärk vastavalt kaitse-eeskirja §-le 10 on

metsaelupaigatüüpide ja poollooduslike koosluste, kaitsealuste liikide ning nende elupaikade

kaitse ja taastamine ning koosluste mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Keskkonnaamet

tõlgendab kavandatud töid kui kaitse-eeskirja § 11 p-de 2 ja 3 kohaseid tegevusi: koosluste

kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu

tagamiseks vajalikud hooldus- ja taastamistööd.

Alal on registreeritud poollooduslik kooslus lood, mis ei ole LKS § 3 lg 13 kohases soodsas

seisundis, sest on mändidega kinnikasvanud ning kadakate liituvus on liiga suur. Ala vajab LKS

§ 17 ja kaitse-eeskirja § 6 kohast taastamist, so mändide raiet ja kadakate harvendamist.

Käesolevaga kavandatud mändide raie aitab sellele eesmärgile kaasa, sest nii tekib loopealsele

avatust, mis soodustab alale omaste liikide kasvamist ja levimist.

Lähtudes eeltoodust annab Keskkonnaamet kavandatud tegevuseks nõusoleku kaitse-

1 Vabariigi Valitsuse 14.12.2017 määrus nr 179 „Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri” 2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri” 3 LKS § 3 lg 1 kohaselt loetakse elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma

levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane

struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja

elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus.

2 (2)

eeskirja § 11 p-de 2 ja 3 alusel. Arvestada tuleb LKS § 14 lg 3 ja kaitse-eeskirja § 8 lg 2 alusel

seatavaid järgimisi tingimusi:

1) tööd tuleb teostada külmunud või kuiva pinnasega ajal, et vältida pinnasekahjustuste teket;

2) tööd on keelatud lindude pesitsusajal 15. märtsist 31. juulini. Tööde ala asub Väinamere

linnualal ja mitmed ala eesmärgiks olevad linnuliigid võivad piirkonna metsa- ja

poollooduslikel kooslustel pesitseda;

3) soovitame töid teostada käsitööna, sest kavandatud on üksikpuude raie ja tehnikaga alal

liikumine on raskendatud. Materjali äravedu on lubatud teha mootortehnikaga

pinnasekahjustusi tekitamata;

4) raiejäätmed tuleb põletada või siis alalt teisaldada. Nende jätmine loopealsele takistab alale

omaste taimeliikide kasvamist ja võib kooslusele kasu asemel teha rohkem kahju;

5) kännud ei tohi jääda kõrgemad kui 10 cm;

6) pärast tööde lõppemist tuleb ala korrastada. Kui on tekkinud roopad, tuleb need siluda ning

nendest teavitada Keskkonnaametit.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Hänni

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Allar Liiv 5770 2448

[email protected]