Enefit Power AS Enefit280-2 seadme keskkonnakompleksloa nr KL-521346 andmise eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Enefit Power AS

Enefit280-2 lähteolukorra aruanne

2023

2

1. Sissejuhatus Enefit Power AS Õlitööstuse põhitegevuseks on põlevkiviõli ja uttegaasi (poolkoksigaasi) tootmine. Selleks on käitisesse paigaldatud kaks tahke soojuskandjaga utteseadet Enefit140 ning seade Enefit280, milles lisaks põlevkiviõlile ja uttegaasile toodetakse ka elektrit. Käesolevas aruandes käsitletav seade, Enefit280-2, rajatakse Enefit280 kõrvale ja uus seade kasutab olemasolevaga sama tehnoloogiat. Enefit140 utteseadme kuiva põlevkivi (s.t tooraine) nominaalne kulu on 140 t/h. Nominaalkoormusel toodab üks utteseade põlevkiviõli ca 17,5 t/h ja uttegaasi ca 5050 Nm3/h. Kõrge kütteväärtusega uttegaas põletatakse Eesti Elektrijaama ja Auvere Elektrijaama kateldes. Enefit140 põhilised komponendid on trummelreaktor, kus toimub tooraine pürolüüs, aerofontäänkolle kus põletatakse ära tekkinud poolkoks, et kasutada tekkiva tuha soojust reaktoris ning utmisosakond, kus toimub aurugaasisegu kondenseerimine ja edasine töötlemine. Uue põlvkonna põlevkivi utteseade Enefit280-2 põlevkivi (s.t tooraine) nominaalne kulu on 280 t/h. Nominaalkoormusel toodab üks utteseade põlevkiviõli ca 40 t/h ja uttegaasi ca 12000 Nm3/h. Kõrge kütteväärtusega uttegaas põletatakse Eesti ja Auvere elektrijaama kateldes. Enefit280-2 kasutab sama tehnoloogiat, mis Enefit280. Põhilised komponendid on trummelreaktor, kus toimub tooraine pürolüüs, tsirkuleeriv keevkihtkatel, mis on võimeline täielikult ära põletama poolkoksi ja suitsugaasides sisalduva jääkorgaanika ning utmisosakond, kus toimub aurugaasisegu kondenseerimine ja edasine töötlemine. Lisaks sellele on protsessi lisatud tuha soojusvaheti ja suitsugaaside soojusvahetuspinnad ning auruturbiin, mis on ühendatud elektrigeneraatoriga. Auvere energiakompleks asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas, Auvere külas ca 25 kilomeetrit Narvast edelas. 2017. a toimunud haldusreformi tulemusena liitus Vaivara vald Narva-Jõesuu linnaga, lisaks liideti uue omavalitsusega Viivikonna ja Sirgala asumid. Läänes piirneb Narva-Jõesuu linn Sillamäe linna ja Toila vallaga, lõunas Alutaguse vallaga. Itta jääb Narva linn ja Narva jõgi ning Vene Föderatsioon. Põhjas piirneb linn Soome lahe rannikuga. Käitise vahetus läheduses asuvad Enefit Power AS Õlitööstuse seadmed (kaks Enefit140 ja üks Enefit280), Eesti elektrijaam ja Auvere elektrijaam, tööstusjäätmete prügila ehk tuhaväli, Enefit Power AS Narva karjäär, Narva veehoidla ning Narva veehoidla ääres paiknevad 82 suvilakrunti. Käitisest põhjaosas paikneb Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev Vaivara Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus, mis on ühtlasi ka ohtlike jäätmete lõppladustuspaigaks (kompleksi haldab AS EcoPro). Õlitehase maa-ala lähedal ei ole elupiirkondi, asulad jäävad käitisest suhteliselt kaugele (elanike arv näidatud 2021. a seisuga vastavalt kaardirakenduse andmetele): 46 elanikuga Auvere küla 8 km põhja suunas, 27 elanikuga Arumäe küla 10 km kaugusel kirdes, 39 elanikuga Sirgala asula 8 km loode suunas, 415 elanikuga Sinimäe aleviku piirkond – 11 km põhja suunas ja 168 elanikuga Vaivara küla – 12 km loode suunas. Lähimad elamumaad (aiandus- või suvilaühistud) paiknevad käitise keskosast u 2 km kaugusel kagus (Mustajõe SÜ ala Auvere külas Narva jõe kaldaalal) ning idas Narva veehoidla ääres. Enefit280-2 asukoht on valdavalt juba kasutuses olev maa. Enefit280-2 rajamisel ei hõivata uusi maid väljapool Auvere energiakompleksi territooriumi, samuti ei võeta kasutusele Musta raudteejaamast põhja poole jäävaid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuid. Enefit280 -2 rajatakse Keskterritooriumi kinnistu vabale osale. Käitise territooriumile viivad transpordiühendused (raudtee põlevkivi transpordiks lõuna ja Narva-Mustajõe tee ida suunas)

3

on välja ehitatud ja kasutusel põlevkivi ja põlevkivitoodete veoks. Transpordiühendused ei läbi tihedalt asustatud piirkondi ega asulaid. Käitise ümbruses on 10 km raadiuses sootasandikud ja metsad. Piirkonna absoluutkõrgused on vahemikus 25…30 m, reljeef langeb Mustjõe ja Narva jõe suunas. 2. Geoloogia Õlitehase maa-ala asub laugel soostunud moreenitasandikul, mille absoluutkõrgused on 26 ja 28 m vahel ja maapinna üldine kalle on vähesel määral lääne-idasuunaline. Piirkonnas on looduslik pinnakate õhuke (valdavalt <3 m) ning praeguse tootmisterritooriumi pinnakatte moodustavad valdavalt tehnoloogilised setted jm täitepinnas (1-12 m). Täitepinnase all võib esineda <1 m paksune turbakiht, mis koosneb hästi lagunenud turbast või turvastunud mullast. Maa-ala servades levivad Võrtsjärve alamkihistu (lgIIIjr 3) glatsiofluviaalsed peeneteralised liivad ja savid ning glatsiogeensed moreenid (gIIIjr 3). Moreen läheb üle murenenud mergli kihiks, millesse on koondatud nii moreeni tugevam osa kui aluspõhja mergli Narva lademe murenenud savikam osa. Aluspõhja moodustab savika lubjakivi (mergli) Kesk-Devoni Narva lade, kihi kogupaksus 7…11 m. Aluspõhi lasub maapinnast 1,4…12 m sügavusel. Narva lademes vahelduvad mergli, domeriidi, argilliidi ja savi kihid. Savi ja argilliidi vahekihid takistavad vee vertikaal-suunalist filtratsiooni, mistõttu Narva lade moodustab lokaalse veepideme. Loodusliku pinnakatte peal olevates tehnogeensetes setetes (kui tehnogeensete setete paksus on suur) levivat pinnasevett saab käsitleda ajutise ülaveena. Pinnasevesi voolab väga väikse gradiendiga põhja-kirde suunas (Vaivara ohtlike jäätmete kogumiskeskuse piirkonna andmed).

Joonis 1. Aluspõhja geoloogiline kaart

4

3. Hüdrogeoloogilised tingimused Ülalt esimene põhjaveehorisont levib eelkõige turbas, liivpinnastes ja moreenis, moodustades kohati ühise põhjaveekihi Narva lademe ülaosaga. Pinnakatte setete all levivad aluspõhja kivimiteks on keskdevoni Narva lademe dolomiidid, domeriidid, merglid ja savid. Narva lademes vahelduvad vettpidavad kihid vettjuhtivate kihtidega. Narva lademe paksus on kuni 5-14 meetrit. Veejuhtivuse järgi loetakse Narva ladet reeglina suhteliseks veepidemeks. Veetase pinnakattes ja Narva lademes jälgib reljeefi ja veepeegel on üldjoontes kaldu kagu ja ida suunas. Põhjavesi on valdavalt vabapinnaline, surveline põhjavesi võib esineda vaid suurema paksusega savipinnaste all liivpinnases või lokaalmoreenis.

Joonis 2. Narva veekihi hüdroisohüpsid ja voolusuund 2022.a. seisuga.

Narva lademe all levivad keskordoviitsiumi uhaku lademe savikad lubjakivid mergli ja kukersiidi vahekihtidega. Uhaku lademe paksus on 5-12 meetrit. Veejuhtivuse järgi hinnatakse Uhaku ladet suhteliseks veepidemeks, mis tähendab, et kohati võib veepide puududa. Seega on pinnakatte alused aluspõhjakivimid oma ülemises ca 20 m paksuses osas vett suhteliselt halvasti juhtivad ning takistavad võimaliku reostuse levikut nii sügavuti kui pindalaliselt. Uhaku lademe all levivad Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademete dolomitiseerunud lubjakivid ja dolomiidid moodustavad Lasnamäe-Kunda põhjaveelademe. Lasnamäe-Kunda põhjaveelademe moodustavate karbonaatkivimite paksus on 20-30 meetrit, vesi on surveline.

5

Lasnamäe-Kunda põhjaveelademe ja ordoviitsiumi-kambriumi veekihtide vahelise suhtelise veepideme moodustavad Latorpi ja Pakerordi lademete glaukoniitliivakivi, dolomiit, savi ja argiliit. See suhteline veepide on üldreeglina vettpidavam kui eelpoolloetletud suhtelised veepidemed. Ordoviitsiumi-kambriumi liivakivid kogupaksusega 15-20 m moodustavad samanimelise põhjaveehorisondi. Ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveehorisont jääb vaadeldaval alal 50-60 meetri sügavusele. Maakonnas kasutatakse veekihti hajaasustuse ja linnade veevarustuses. Veekiht on reostuse eest keskmiselt kaitstud. Ordoviitsiumi-kambriumi liivakivide all lasub kambriumi sinisavi kogupaksusega 50-70 m. Kambriumi sinisavi on hea veepide, mille all lasuvat kambriumi-vendi veekompleksi võib lugeda ülalttuleva reostuse eest kaitstuks. Kambriumi-vendi veekompleks lasub sinisavide all 130-140 m sügavusel maapinnast. Veekompleks on Ida-Viru maakonna tähtsaimaks põhjaveeallikaks ja on reostuse eest hästi kaitstud. Seega on alal neli põhjaveehorisonti, neist on reostuse eest väga hästi kaitstud vaid sügavaim kambriumi-vendi veekompleks. Pindmine, kvaternaarisetetes ja Narva lademe kivimitega seotud põhjaveehorisont on enamuses reostuse eest nõrgalt kaitstud ja võib öelda, et isegi kohati kaitsmata. Allpool lasuv Lasnamäe-Kunda põhjaveehorisont on ülalttuleva reostuse eest samuti enamjaolt nõrgalt kaitstud, kuid siiski esineb kohti, kus see on hästi kaitstud. 4. Varasemad uuringud Pinnase- ja põhjavee reostuse põhjalikud uuringud Enefit Energiatootmine AS territooriumil on teostanud 2000. aastal firma Jaakko Pöyry Infra Soil and Water: „Narva Power Plants and oil shale mining: Phase II Environmental site assessment, Module 1, part 1: Soil contamination at the Balti and the Eesti Power plants and the UTT-3000 shale oil refinery“ teostati vastavuses Euroopa Liidus tunnustatud meetodite ja nõuetega ning aruandega esitati hinnanguid ja seisukohti võrdluses Euroopa Liidu nõuetega. Selles töös on ära toodud ka kõikide varasemate tööde tulemusi ja antakse seni parim ülevaade elektrijaamade keskkonnaseisundist. Uuringute käigus täheldati pinnase – ja sellega seonduvalt ka põhjavee reostust vedelkütuste tehase lähiümbruses. Leiti, et kahes pindmises põhjaveekihis esines PAH-e, ühes kõige ülemist põhjaveekihti avavas puuraugus ületas krüseeni (üks aromaatsete süsivesinike tüüpidest, keemiline koostis C18H12) sisaldus piirarvu, mis viitab sellele, et reostusjuhtumeid vedelkütuste lao territooriumil on esinenud. Kahes punktis oli põhjavees ka lenduvaid orgaanilisi ühendeid (s.h. MTBE – metüültertsiaalbutüüleeter), kuid piirarve ei ületatud. Ligi pooltes vaatluspunktides esines põhjavees vähesel määral ka naftasaadusi, kuid vastavaid piirarve ei ületatud. Raskmetallidega probleeme põhjavees ei täheldatud. Tööga anti ühtlasi konkreetsed ettepanekud jääkreostuse likvideerimiseks koos majanduslike kaalutluste ja tööde maksumusega, need saneerimistööd on tehtud. Lisaks eelpooltoodule on aastatel 1992-2017 teostanud Õlitööstuse territooriumil põhjavee seiret Eesti Geoloogiakeskus ja peale Geoloogiakeskuse tegevuse lõpetamist jätkab seiret Maavarauuringud OÜ.

6

5. Käitises kasutatavad ohtlikud ained Vastavalt Enefit Energiatootmine AS Enefit280-2 kompleksloa taotlusele kasutatakse käitises järgmiseid ohtlikke aineid sisaldavaid abimaterjale:

Toore, abimaterjal või pooltoode

Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine

Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp

Maksi- maalne ühe- aegselt hoitav kogus, t või m 3

Tootmis- protsess

Kogus, t/a või m 3 /a

Nimetus CAS, EINECS või ELINCSnr

Ohu- kate- gooria

Sisal- dus, %

butaan balloonid 0.5 m3 metallide lõikamine

3 m3/a Butaan 106-97-8 1 100

hapnik balloonid 0.24 m3 metallide lõikamine

15 m3/a

Hapnik 7782-44-7 1 100

kerge kütteõli mahuti 3 t avariipumpade ja generaatori kütus

10 t/a Kerge kütteõli (Kütteõli nr 2)

68476-30-2 2 100

Industriaalõli plekktünnid 5 t Reduktorite ja pumpade laagrite määrimine

12 t/a Määrdeõlid 74869-22-0 1B 100

hüdraulikaõli plekktünnid 6 t hüdraulika süsteemides

10 t/a Määrdeõlid 74869-22-0 1B 100

mootoriõli plekktünnid 6 t mootorite määrdesüstee mides

10 t/a Määrdeõlid 74869-22-0 1B 100

propaan balloonid 0.21 m3 metallide lõikamine

30 Propaan 74-98-6 1 100

Lisaks toodetakse järgmisi ohtlikke aineid sisaldavaid tooteid:

Toode Ohtlik aine Säilitamine

KN kaubakood

Nimetus Nimetus Ohu- kategooria

Sisaldus tootes, %

Säilitamisviis, mahuti tüüp

Maksimaalne kogus, t või m

3

27050000 Uttegaas põlevkiviõli aurud 1B 100 torustik 0.7 m3

27101290 Põlevkivi bensiin põlevkiviõli 1B 100 torustik 10 m3

27101964 Põlevkivi kütteõli põlevkiviõli 1B 100 torustik 25 m3

27112100 Fenoolvesi fenoolid 1B, 2, 3 0.13 torustik

6. Käitises kasutatavad ohtlikud ained, millel on potentsiaalne võime põhjustada pinnase ja põhjavee saastatust Pinnase ja põhjavee potentsiaalsete saastajatena vaatleme edaspidi keskkonnale ohtlikke industriaalõli, hüdraulikaõli, mootoriõli, kerget kütteõli, põlevkiviõli ja põlevkivibensiini.

7

7. Käitise tegevuskohale eriomase saastamisriski hindamine Asjakohasteks abimaterjalideks ja toodeteks, mis põhjustavad käitise tegevuskohal potentsiaalset saastamise riski, loemegi eelpoolnimetatud industriaalõli, hüdraulikaõli, mootoriõli, kerget kütteõli, põlevkiviõli ja põlevkivibensiini. 8. Käitise tegevuskoha ajalugu Enefit280-2 rajatakse Narva-Jõesuu haldusterritooriumile, Enefit Power AS Õlitööstuse tootmisseadme Enefit280 kõrvale, Narvast umbes 25 km edela poole. Enefit Õlitööstuse põhitegevuseks on põlevkiviõli ja uttegaasi (poolkoksigaasi) tootmine. Kaks Enefit140 tahke soojuskandja seadet valmisid 1979. aastasl, kumbki seade võimaldab töödelda tunnis 140 tonni kuiva põlevkivi. Kahe seadme aastane maksimaalne tootmisvõimsus on kokku kuni 240 000 tonni põlevkiviõli. 2012. a. alustati uue põlvkonna põlevkivi utteseadme Enefit280 käivitustöödega. Enefit280 kuiva põlevkivi nominaalne kulu on 280 tonni tunnis, lisaks põlevkiviõlile ja poolkoksigaasile toodetakse protsessi lisatud auruturbiiniga ka elektrit Kogu tootmistegevus on olnud seotud põlevkivienergeetikaga, mille põhjustatud on ka võimalik pinnase ja põhjavee saaste. 9. Pinnase ja põhjavee saastatus Regulaarseid pinnase- ja põhjavee hüdrogeoloogilisi vaatlusi Õlitööstuse tootmisterritooriumil on teostatud alates 1992.a. Vaatlusvõrk koosneb 13 vaatluskaevust, millest 9 avavad sporaadiliselt vettandva Narva veekihi, 2 – Lasnamäe–Kunda veekihi (vaatluskaevud P-32, P- 35) ja 2 – Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihi (vaatluskaevud P-31, P-34) põhjavett. Tabel 1. Õlitööstuse tootmisala vaatluskaevud

Vk. nr katastri nr.

koordinaadid abs. kõrgus, m

sügavus, m

avatav veekiht

X Y

P-23 18136 6576769 721908 28,52 10 D2nr

P-25 18138 6577283 721860 29,64 10 D2nr

P-26 18139 6577396 722052 29,72 10 D2nr

P-27 18140 6577499 722209 28,92 10 D2nr

P-28 18141 6577789 722089 28,50 10 D2nr

P-29 18142 6577897 722016 29,49 10 D2nr

P-30 18143 6577764 722238 28,38 10 D2nr

P-31 53204 6577897 722016 29,1 70 Ca1ts-lk

P-32 53209 6577590 721930 30 28,9 O2ls-kn

P-33 53210 6577598 721927 30,1 10 D2nr

P-34 53211 6576396 721846 28 60 Ca1ts-lk

P-35 53212 6576403 721850 28 30 O2ls-kn

P-36 53217 6576410 721854 28,1 9,5 D2nr

8

Joonis 3. Õlitööstuse tootmisala vaatluskaevude asukohaskeem.

2022. aastal teostati põhjavee seisundi hüdrogeoloogilisi vaatlusi Õlitööstuse tööstusterritooriumil vastavalt 28.04.2022 Enefit Power AS ja Maavarauuringud OÜ (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000053) vahel sõlmitud lepingule nr NJ-ULD- 1/1394. Vaatlusvõrk koosneb 13 vaatluskaevust, millest 9 avavad sporaadiliselt vettandva Narva veekihi, 2 – Lasnamäe–Kunda veekihi ja 2 – Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihi põhjavett (joonis 3). Tööde käigus mõõdeti põhjaveetaset, füüsikalis-keemiliste parameetrite määramiseks kasutati keskkonnaseire VI seeria sondi; võeti veeproovid üldkeemilise, raua-, fenoolide ja naftasaaduste sisalduse analüüsiks. Veeproovid nimetatud analüüside tegemiseks võeti 16. mail. 22. augustil võeti Narva veekihti avavatest vaatluskaevudest veeproovid fenoolide ja naftasaaduste sisalduse määramiseks ning vaatluskaevudest P-31 – P-36 võeti veeproovid üldkeemiliseks analüüsiks ja rauasisalduse määramiseks. Veeproovid võtsid atesteeritud proovivõtjad N. Kivit ja M. Lelgus, kes on läbinud kursuse teemal „Proovivõtumeetodid põhja, pinna-, reo- ja heitveest ning reoveesetetest“ (tunnistused nr 1717/19 ja 1718/19). Veeproovid võeti pärast vaatluskaevu läbipumpamist elektrilise sukelpumbaga ja vastavalt keskkonnaministri 03.10.2019 määruse nr 49 „Proovivõtumeetodid“ nõuetele. Kokku tehti aruandeaastal 82 vee analüüsi, sealhulgas: – üldkeemilisi analüüse – 19; – rauasisalduse määramiseks – 19; – fenoolide sisalduse määramiseks – 22;

9

– naftasaaduste sisalduse määramiseks – 22. Laboratoorsed tööd tehti EAK poolt akrediteeritud Eesti Energiatootmise AS laboris (akrediteerimistunnistus L140) ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse keemialaboris (registreerimisnumbriga L008 – Na, K, Feüld, Fe2+, pH, CO2vaba). Andmed on esitatud tabelites tavapärasel kujul. Vaatluskaevudesse paigaldatud automaatandurite Ceramic CTD-Diver ja Mini-Diver näite käidi maha laadimas aastas kolm korda. Välitööd tegid hüdrogeoloogid N. Kivit ja M. Lelgus. Materjalid üldistas ja aruande koostasid Maavarauuringud OÜ hüdrogeoloogid N. Kivit, K. Erg ja V. Savva. Aruanne täies mahus on toodud lisas 1, järgnevalt toome välja asjakohased tulemused (naftasaadused ja fenoolid). Tabel 2. Õlitööstuse tootmisala põhjavee fenoolid ja naftasaadused

Vaatluskaevu number

Proovi võtmise kuupäev

Naftasaadused (ekstraheeritud heksaanis), mg/l

Fenoolid ühealuselised, mg/l

Fenoolid, kahealuselised, mg/l

P-23 16.05.2022 0,22 <0,002 <0,001

22.08.2022 0,29 <0,002 <0,001

P-25 16.05.2022 0,90 0,012 <0,001

22.08.2022 4,34 0,014 0,004

P-26 16.05.2022 0,47 <0,002 <0,001

22.08.2022 0,24 <0,002 <0,001

P-27 16.05.2022 0,16 <0,002 <0,001

22.08.2022 0,35 <0,002 <0,001

P-28 16.05.2022 0,17 <0,002 <0,001

22.08.2022 0,13 <0,002 <0,001

P-29 16.05.2022 0,24 <0,002 <0,001

22.08.2022 0,68 <0,002 <0,001

P-30 16.05.2022 <0,10 <0,002 <0,001

22.08.2022 0,48 0,040 <0,001

P-31 16.05.2022 <0,10 0,004 <0,001

P-32 16.05.2022 <0,10 <0,002 <0,001

P-33 16.05.2022 0,11 <0,002 <0,001

22.08.2022 0,10 <0,002 0,100

P-34 16.05.2022 <0,10 <0,002 <0,001

P-35 16.05.2022 <0,10 <0,002 <0,001

P-36 16.05.2022 <0,10 <0,002 <0,001

22.08.2022 0,59 <0,002 <0,001

Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused

0,60 0,10

16. mail võetud veeproovides oli veekihi põhjavee ühealuseliste fenoolide sisaldus < 0,002– 0,012 mg/l ja kahealuseliste fenoolide sisaldus < 0,001 mg/l. Põhjavee naftasaaduste sisaldus oli vaatluskaevude vees < 0,10–0,47 mg/l, mis oli väiksem keskkonnaministri 04.09.2019. a määruses nr 39 “Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused” kehtestatud piirväärtusest (0,6 mg/l). Erandiks oli vaatluskaev P-25, mille vee naftasaaduste sisaldus oli 0,90 mg/l, mis ületas lubatud piirväärtust (0,6 mg/l) (tabel 2).

10

22. augustil võetud veeproovides oli Narva veekihi põhjavee ühealuseliste fenoolide sisaldus < 0,002–0,040 mg/l ja kahealuseliste fenoolide sisaldus < 0,001–0,004 mg/l. Naftasaaduste sisaldus veeproovides oli < 0,10–0,59 mg/l. Nii fenoolide kui naftasaaduste sisaldus ei ületanud lubatud piirväärtust, v.a vk-d P-25 ja P-29, mille vee naftasaaduste sisaldus oli vastavalt 4,34 mg/l ja 0,68 mg/l (tabel 2). Nii kõrget naftasaaduste sisaldust vk-u P-25 vees täheldati esimest korda kogu vaatlusperioodi jooksul nii selle kaevu puhul kui ka võrdluses teiste Narva veekihi vaatluskaevude andmetega (tabel 6). Vaatluskaevust võetud põhjaveelpuudus naftatoodetele iseloomulik lõhn, vaatluskaevu ümbruse seisund visuaalselt ei ole muutunud. Käesoleval ajal, teadmata naftasaaduste tüüpi vaatluskaevu vees, on raske hinnata nende päritolu. Vajalikuks võib osutuda vee üksikasjalik analüüs spetsialiseeritud laboris, et teha kindlaks, millist tüüpi naftasaadusi vaatluskaevu vees leidub. Kogu vaatlusrea ja 2021. aasta vaatlusandmetega võrreldes ei ole 2022. aastal põhjavee keemilises koostises kriitilisi muutusi toimunud. 2019.a. oktoobris viidi läbi ehitusgeoloogilised uuringud Enefit280-2 projekteerimise lähteandmete saamiseks. Tulevase Enefit280-2 territooriumil puuriti 12 puurauku sügavusega kuni 13 meetrit, kahes puuraugus analüüsiti fenoolide ja naftasaaduste sisaldust pinnases. Puuraugus PA-1 jäid nii fenoolide kui naftasaaduste sisaldused alla määramispiiri. Puuraugus PA-6 jäid fenoolide sisaldused alla määramispiiri ning naftasaaduste sisaldus oli 30 mg/kg, mis jääb alla naftasaaduste sisalduse sihtarvu pinnases (100 mg/kg). Analüüsid teostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, ehitusgeoloogiliste uuringute aruanne täies mahus on toodud lisas 2. Enefit280-2 asendiplaan on toodud lisas 3.

11

10. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et Õlitööstuse, s.h. ka Enefit280-2 territoorium on inimtegevuse poolt mõjutatud, keskkonnamõju ja selle võimalik levik on pideva seiramise objektiks.

12

11. Kasutatud kirjandus

• Narva Power Plants and oil shale mining: Phase II Environmental site assessment, Module 1, part 1: Soil contamination at the Balti and the Eesti Power plants and the UTT- 3000 shale oil refinery. Jaakko Pöyry Infra Soil and Water, 2000.

• Vahearuanne. Hüdrogeoloogilised vaatlused Õlitööstuse tööstusterritooriumil 2022. aastal. Maavarauuringud OÜ, 2022.

• Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne Enefit 282 õlitehas. REIB OÜ, 2019.

• Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal. Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, 2013.

EELNÕU (01.04.2024)

KORRALDUS

Keskkonnakompleksloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Võttes aluseks tööstusheite seaduse § 27, § 41 lg 5, § 48 lg 2, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 89, § 144 lg 1, veeseaduse § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1 ja p 2, lg 4 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 2, § 9 lg 1 § 24 lg 1, haldusmenetluse seaduse § 40, § 46, § 53 lg 1 p 2, lg 2 p 1 ja 3, § 61 lg 1 ning lähtudes ettevõtte 23.02.2024 esitatud keskkonnakompleksloa taotlusest ja tulenevalt käesoleva korralduse kaalutlustest, otsustan:

1.1 Anda Enefit Power AS-ile (registrikood 10579981) tähtajaline keskkonnakompleksluba nr KL-521346 kuni 31.12.2034 aadressil Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond (katastritunnus 85101:001:0640) asuvale tootmisüksusele Enefit280-2 energiakandjate tootmiseks - põlevkivi utmine käitises, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW.

1.2 Määrata keskkonnakompleksloal nr KL-521346 järgmised nõuded: 1.2.1 Määrata tabelis T2. parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine PVT-alased järeldused põlevkiviõli tootmise kohta ning viitedokumentidest parimate teadaolevate tehnikate rakendamise nõuded. 1.2.2 Määrata tabelisse T3. lubatud heitepiirväärtused ja T4. lubatud keskkonnatoime tasemed parima võimaliku tehnika alusel. 1.2.3 Määrata tabelisse T5. hoidlate ja mahutite kirjeldus ja kaitsemeetmed parima võimaliku tehnika alusel. 1.2.4 Seada tabelis T6. keskkonnakaitse lisameetmed leektoru kasutamisel, fenoolvee käitlemisel, võimaliku lõhnahäiringu, mitte tavapäraste käitamistingimustes, äkkheite lubatud kestuse, erandliku olukorra osas. 1.2.5 Täpsustada tabelis T9. avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks. 1.2.6 Määrata tabelisse V3. võetava vee koguse ja seire nõuded pinnaveevõtu arvestuse pidamise osas. 1.2.7 Lisada tabelisse A1. kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslase andmed. 1.2.8 Lisada tabelisse A3. käitise heiteallikate loetelu, tabelisse A4. välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas, tabelisse A5. saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa ning tabelisse A6. saasteainete püüdeseadmete

andmed. 1.2.9 Määrata tabelis A7. saasteainete heitkoguste seirega seotud eritingimused.

1.3 Määrata keskkonnakompleksloale nr KL-521346 kõrvaltingimus, millega Enefit280-2 seadme (esmakordsest) kuumkäivitamisest tuleb Keskkonnaametit kirjalikult teavitada 24 h enne kütuse etteandmise alustamist.

1.4 Määrata keskkonnakompleksloale nr KL-521346 kõrvaltingimus, millega Enefit280-2 seadme tavapärase töörežiimi saavutamisest tuleb Keskkonnaametit ühe kuu jooksul kirjalikult teavitada.

1.5 Määrata keskkonnakompleksloale nr KL-521346 kõrvaltingimus, mille kohaselt Enefit280-2 seadmes ei ole lubatud lisaks põlevkivile kasutada sisendina rehvihaket enne, kui on Keskkonnaametile esitatud tõendus, et rehvihakke pürolüüsil tekkiva põlevkiviõlisegule (põlevkivi + rehvihake) on ECHA Interact Portal süsteemis registreeritud vastav REACH registreering.

1.6 Määrata keskkonnakompleksloale nr KL-521346 kõrvaltingimus, millega tuleb toimiva keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise kohta esitada hiljemalt 30. aprilliks eelneva kalendriaasta kohta ülevaatlik keskkonnaaruanne üks kord aastas.

1.7 Määrata keskkonnakompleksloale nr KL-521346 kõrvaltingimus, millega tuleb Enefit280 seadme fenoolvee käitlemise koormuskatsete läbiviimise alustamisest teavitada Keskkonnaametit. Statistiliselt esinduslike andmetega koondaruanne läbiviidud koormuskatsete kohta tuleb Keskkonnaametile esitada pärast katsete läbiviimist mõistliku aja jooksul.

1.8 Määrata keskkonnakompleksloale nr KL-521346 tingimus, millega tuleb tööstuslik reovesi käidelda selliselt, et saab kombineeritud reovee suunata tuhaärastussüsteemi ringlusvette. See tähendab, et vajalik on ette valmistada lahendus, mis põhineb kombineeritud reovee puhastamisel ja kasutamisel tehnoloogilise veena. Kombineeritud reovee kasutamine tuhaärastussüsteemi ringlusveena rakendamise tähtaeg on 31.12.2026.

1.9 Määrata keskkonnakompleksloale nr KL-521346 tingimus, mille kohaselt tuleb perioodil aprill-september igapäevaselt jälgida ja visuaalselt seirata Narva veehoidla seisukorda kui keskmine õhutemperatuur on tavapärasest kõrgem (st kui päeva õhutemperatuur ületab 28 kraadi ning kuu keskmine õhutemperatuur ületab 18 kraadi).

1.10 Avalikustada Enefit Power AS-ile keskkonnakompleksloa nr KL-521346 andmise teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1.11 Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest Enefit Power AS-ile.

2. ASJAOLUD

2.1 Keskkonnakompleksloa taotluse läbivaatamine

Tööstusheite seadus (edaspidi THS) § 27 kohaselt annab kompleksloa Keskkonnaamet. Keskkonnaameti pädevuses on kompleksloa väljastamine ja väljastatud kompleksloa muutmine, peatamine või kehtetuks tunnistamine. Haldusorgan määrab haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti (HMS § 5 lg 1). Haldusakti andmiseks viidi läbi avatud menetlus (HMS § 46).

Enefit Power AS (registrikood 10579981; edaspidi ka ettevõte või käitaja) esitas 23.02.2024 Keskkonnaametile keskkonnakompleksloa taotluse T-KL/1017605-3 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.02.2024 menetluse nr M-126872 all; edaspidi kompleksloa taotlus). Varasema kompleksloa taotlusega seotud kirjavahetuse leiab KOTKAS menetluse nr M-106545 all. Menetluse number muutus, sest 2022. aastal toimusid KOTKAS infosüsteemi vormi muudatused.

Keskkonnakompleksluba taotletakse Auvere külas, Narva-Jõesuu linnas, Ida-Viru maakonnas (Keskterritooriumi, kinnistusraamatu registriosa 921608, katastriüksuse tunnus 85101:001:0640; Põhjaterritooriumi, registriosa 921408, katastriüksuse tunnus 85101:012:0160, Metsanurga, registriosa 4633808, katastriüksuse tunnus 85101:012:0072; Kauramäe, registriosa 3405208, katastriüksuse tunnus 85101:012:0055) ühe põlevkiviõli tootmisseadme Enefit280-2 käitamiseks.

Ettevõte taotleb tähtajalist (st kuni 31.12.2034; THS § 48 lg 2) keskkonnakompleksluba energiakandjate tootmiseks - muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW (Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ (edaspidi ka VV määrus nr 89) § 2 p 4). 2.2 Kehtivad keskkonnakaitseload

Kavandatav käitis on osa Auvere energiakompleksist, mille taristut Enefit280-2 seade hakkab kasutama (taristu kasutamist reguleerivad teised kompleksload):

Enefit Power AS õlitööstuse olemasolevate õlitootmisseadmete (kaks Enefit140 tehnoloogiaga seadet aastast 1979 ja üks Enefit280 tehnoloogiaga seade aastast 2013) tegevust reguleerib kompleksluba nr KKL/176540, ühine taristu Enefit280-2 seadmega on õlilao mahutipark ja õli laadimise estakaadid autodele ja raudteevagunitesse, jahutusvee ja tehnoloogilise vee pinnaveehaare Auvere energiakompleksi jahutusvee süsteemist. Eesti elektrijaama tegevust reguleerib kompleksluba nr L.KKL.IV-172516. Eesti elektrijaama suunatakse põletamisele uttegaasid ning osaliselt fenoolvesi. Ühise taristu moodustavad põlevkivi laod ja ettevalmistamine, olmeveega varustamine, jahutusvee süsteem, märgtuhaärastussüsteem ja tuhaväli, olmereovee käitlemine, kombineeritud tehnoloogilise reovee käitlemine. Auvere elektrijaam, mille tegevus on reguleeritud kompleksloaga nr KKL/324417. Auvere elektrijaama suunatakse õlitootmises tekkiv uttegaas põletamisele.

2.3 Keskkonnakompleksloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

Keskkonnaamet teavitas 05.09.2019 ettevõtet ja Keskkonnaministeeriumi (alates 01.07.2023 Kliimaministeerium) keskkonnakompleksloa taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud KOTKAS 05.09.2019 kirjaga nr DM-106545-3 menetluse nr M-106545 all) ning küsis 13.01.2020 Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt arvamust taotluse kohta (registreeritud KOTKAS 13.01.2020 kirjaga nr DM-106545-12 menetluse nr M-106545 all; KeÜS § 43 lg 1). Narva- Jõesuu linnavalitsus ja Keskkonnaministeerium ei esitanud seisukohti taotluse menetlusse võtmise osas.

Keskkonnaamet teavitas 05.09.2019 avalikkust teadaandega nr 1516531 keskkonnakompleksloa menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2). Taotlusele kirjalikult ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud.

Keskkonnaamet teavitas 0X.0X.2024 avalikkust keskkonnakompleksloa nr KL-521346 ja andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaande 0X.0X.2024 teatega nr XXX ja ajalehes Põhjarannik XX.0X.2024 ning saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1). Eelnõudele ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud/esitati (vt korralduse p 3.3).

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) seaduse § 3 lg 1 p 1, p 2).

Ettevõte (kuni 11.01.2021 Enefit Energiatootmine AS) saatis 06.02.2020, 06.03.2020, ja 05.07.2021 Enefit280-2 keskkonnamõju hindamise otsuse eelhinnangu koostamiseks taotlusele lisaks täiendavat infomaterjali (registreeritud KOTKAS vastavalt kirjad nr DM-106545-15; DM-106545-19; DM-106545-50). Keskkonnaamet koostas esmalt 09.07.2021 keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu nr DM- 106545-51 ning edastas selle asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks. 23.07.2021 laekusid asjaomastelt asutustelt (Keskkonnaõiguse Keskus; Fridays For Future Eesti; Eestimaa Looduse Fond; Eesti Roheline Liikumine) seisukohad, registreeritud 26.07.2021 KOTKAS kirjaga nr DM-106545-54, mis saadeti ettevõttele vastamiseks. Ettevõte vastas 23.07.2021 (KOTKAS 26.07.2021 kiri nr DM-106545-55) ning 20.10.2021 SA Keskkonnaõiguse Keskus esitas omapoolse seisukoha, registreeritud KOTKAS 22.10.2021 kiri nr DM-106545-60, mis edastati ettevõttele uuesti vastamiseks 31.08.2021 KOTKAS kirjaga nr DM-106545-57. Ettevõte vastas nii Keskkonnaameti kui asjaomaste asutuste lisaküsimustele 07.10.2021, registreeritud 08.10.2023 kiri nr DM-106545-59 ning esitas täiendatud kompleksloa taotluse nr

T-KKL/1001598-16. Laekunud lisaandmete ja seisukohtade alusel koostas Keskkonnaamet 15.02.2022 parandatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse nr DM-106545-64 ning edastas selle arvamuse avaldamiseks. Asjaomastest asutustest saatis Keskkonnaministeerium 02.03.2022 omapoolse seisukoha, registreeritud KOTKAS kirjaga nr DM-106545-67 ning SA Keskkonnaõiguse Keskus 10.03.2022 kiri KOTKAS nr DM-106545-68.

Keskkonnaamet algatas 06.04.2022 KOTKAS otsusega nr DM-106545-69 Enefit õlitööstuse seade Enefit280-2 keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). Enefit Power AS esitas 04.05.2022 kirjaga nr 6-3/22/8817 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE) Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme KMH programmi eelnõu. Pärast asjaomaste asutuste ja isikute tagasisidet, kinnitas Keskkonnaamet 29.09.2022 kirjaga nr 6-3/22/8817-17 KMH programmi nõuetele vastavaks. Enefit Power AS esitas 09.11.2023 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme keskkonnamõju hindamise parandatud aruande eelnõu (Hendrikson & Ko töö nr 22004318; edaspidi ka KMH aruanne), registreeritud KIRKE kirjaga nr 6- 3/22/8817-26, Keskkonnaametile hindamiseks. Pärast asjaomaste asutuste ja isikute tagasisidet ning andmete analüüsi, tunnistas Keskkonnaamet 21.11.2023 Enefit õlitööstuse seade Enefit280-2 keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks kirjaga nr 6-3/23/7163-26, registreeritud KIRKE-s. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise ajaks peatus tegevusloa taotluse (keskkonnakompleksloa esmataotlus menetlus nr M-106545 all KOTKAS) menetlus KeHJS § 22 lg 7 kohaselt Ametlikes Teadaannetes teavitamiseni (edaspidi ka AT-teade). AT-teade nr 2155111 keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise kohta avalikustati 21.11.2023. Pärast AT-teate avalikustamist jätkus keskkonnakompleksloa menetlus nr M- 106545, mis KOTKAS infosüsteemi tehniliste uuenduste tulemusel jätkati KOTKAS menetluse nr M-126872 all.

3.1.1 Keskkonnamõju hindamise aruande keskkonnameetmed

Keskkonnaamet peab kompleksloa andmise otsuse tegemisel hindama keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasust ning arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandes sisalduvaid keskkonnameetmeid (KeHJS § 24 lg 1). Tegevusloa andmise otsus peab sisaldama keskkonnamõju hindamise aruande lõppjäreldusi ja keskkonnameetmeid (KeHJS § 24

lg 15). Keskkonnameetmed (sh ka leevendusmeetmed) KeHJS tähenduses on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise

ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed (KeHJS § 33 lg 1).

KMH aruande ptk 5.2 toodi leevendusmeetmetena (KMH aruanne lk 113) ning KMH aruande kokkuvõttes lõppjäreldusena (KMH aruanne lk 191) esile, et kompleksloa taotlemisel on otstarbekas esitada tegevusmahte, mis on kooskõlas tegeliku kavandatuga ja seetõttu osutus alternatiiv 2 KMH tulemusel paremaks lahenduseks. KMH aruande 5. ptks järeldati ja toodi esile:

Tehnoloogiliste seadmete ja kaasnevate rajatiste keskkonnamõju peamine leevendav meede

on parima võimaliku tehnika (PVT) kasutamine (täpsemalt kirjeldatud kompleksloa tabelis T2.). Tuleb rakendada ettevaatusmeetmeid avariilise vedelkütuse pinnasesse sattumise vältimiseks (lekkeriskiga alad tuleb katta asfalt- või betoonkattega ning varustada absorbentainega võimaliku õnnetuse koheseks likvideerimiseks). Nõue seatud kompleksloa tabelis T6. p 9. Käitise ala (Enefit280-2 territoorium) tuleb varustada sademevee kanalisatsiooniga. Sealjuures saastunud sademeveed peavad läbima veepuhastuse ja seejärel tohib suunata puhta sademeveega äravoolu kanalisatsiooni või tuhaärastussüsteemi transpordiveeks. Veepuhastuses kinni püütud vee ja õli segu tuleb koguda eraldi ja vajadusel suunata vastavat õigus omavale käitlejale töötlemiseks. (Nõue seatud kompleksloa tabelis T6. p 9.) Tootmisprotsesside avarii- ja õnnetusjuhtumite ennetamiseks tuleb rakendada rangeid ohutusnõudeid ja töötajate tööohutusnõudeid järgida. (Nõue seatud kompleksloa tabelis T6. p 14.) Keskkonnaohutuse tagamiseks tuleb rakendada fenoolvee puhastamise või käitlemise tehnoloogiat. Enefit280-2 seadmes tekkiv fenoolvesi tuleb suunata tagasi seadmesse. (Nõue seatud kompleksloa tabelis T6. p 2.) Välisõhu heidete, sh lõhnaühendite heite, vähendamiseks tuleb tagada õlitootmisseadmete töökindlus, et maksimaalselt ennetada uttegaaside suunamist leektorru. Sealhulgas tuleb tagada pidev puhastussüsteemide ja filtrite hooldus ning korrasoleku kontroll. Enefit seadme lõhna emiteerivate rajatiste tegevusest tuleneva lõhna olukorra tekkimisel tuleb läbi viia kontrollmõõdistused. Hiljemalt 2027. aasta aprilliks peavad Enefit140 seadmed olema varustatud järelpõletussüsteemiga, kuhu suunatakse protsessis tekkivad suitsugaasid enne korstnasse väljutamist (vastavalt Enefit Power AS tegevuskavale) - nõue on seatud Enefit Power AS Õlitööstuse keskkonnakompleksloa nr KKL/176540 01.04.2022 Tabel 7 rida 10 korralduses nr DM-111977-36. Kliimaeesmärkide saavutamise tagamiseks tuleb keskkonnameetmena väljastada keskkonnakompleksluba tähtajalisena. KHG täiendav aastane absoluutkogus hällist väravani on 816 918.5 tonni CO2 ekvivalenti ning Eesti riiklikusse statistikasse lisanduv

aastane KHG kogus 814 329,2 t CO2 ekvivalenti, mis moodustab „Eesti 2035“ 8 mln tonni

CO2 netoheite eesmärgist 10,18% (ekvivalendi arv on erinev, sest määrdeõlid ja NaOH ei

lähe KHG statistika alla). (Kompleksloa kehtivuse tähtaeg on seatud kompleksloa esimeses andmetabelis.)

KMH läbiviimisel ilmnenud täiendavad leevendavad meetmed ei ole seotud ainult Enefit280-2 seadme käitamisega, välja arvatud kliimaeesmärkide kontekstis tähtajalise kompleksloa andmise kaalumine. Eesti Energia AS kehtiva strateegia raames koostatud tegevuskava raames tuleb Auvere energiakompleksi tegevus etapiviisiliselt üle viia energiakandjate tootmiselt keemiatööstuseks. Võtmeetapid on uttegaasist metanooli tootmine (tehas käivitatakse 2031 aastal) ja põlevkivi pürolüüsil saadud õli töötlemine kergemateks süsivesinikeks (käivitatakse 2035 aastal). Tuleb vähendada sõltuvust Auvere energiakomplekside elektrijaamadest. Eesti elektrijaama tolmpõletusplokid tuleb 2027 aasta lõpuks sulgeda ja 5. plokk viia reservi. Seni tuleb arvestada, et uttegaase ja fenoolvesi suunatakse elektrijaamade kateldesse ja põlevkiviõli tootmisseadmed sõltuvad elektrijaamade töötamisest. Seetõttu tuleb ette näha piisav reserv

uttegaaside põletamiseks leektorus.

Eesti Energia A S tegevuskava näeb muuhulgas ette ka kliimakindluse suurendamiseks tooraine pürolüüsi töötlemisel saadavate vedel- ja gaasifraktsioonide toorainetena kasutatavateks komponentideks muundamise ning strateegia, mille meetmete rakendamise tulemusena vähendatakse seeläbi aastaks 2035 summaarset CO2 heitkogust 36% võrra (see

on 519 925,6 t/a (süsiniku püüdmist rakendamata)), kui muuhulgas lõpetatakse uttegaasi põletamine ja suletakse vanad Eesti elektrijaama 3.,4., ja 6. tolmpõletusplokid ning kui hakatakse põlevkivibensiinist tootma kemikaale. 2035. aastal on Auvere energiakompleksi CO2 prognoosheide (sh arvestades Enefit280-2 mõju ja põlevkivi ning uttegaasi põletamise

lõpetamist) 2,08 mln t/a (kogu heitkogus on seotud utteseadmete töötamisega). Rakendades süsiniku püüdmist Enefit280 seadmetel, kujuneb heiteks 1,144 mln t/a ja kui 2040. aastal on süsiniku püüdmisega varustatud ka Enefit140 seadmed, siis on summaarne heide ca 0,21 mln t/a. (Enefit280-2 seadme CO2 püüdmistehnoloogia rakendamise nõue seatud

kompleksloal tabelis T6. rida 17. Enefit Power AS Ölitööstuse keskkonnakompleksloa nr KKL/176540 reguleerimisalasse jääva CO2 püüdmistehnoloogia rakendamise nõude seab

Keskkonnaamet 2024 algatatava loa muutmise menetluse raames.). Fenoolvesi suunatakse elektrijaamadesse osaliselt põletamisele, mistõttu sõltub põlevkiviõli tootmisseadmete töö elektrijaamade töötamisest. Fenoolvee käitluse eelistatud lahendus on fenoolvee tagasijuhtimine õlitootmisseadmesse (Enefit280 seadme CFB katlasse põletamisele). Seni kuni Enefit140 seadmetel puudub võimekus käidelda enda tekitatud fenoolvett, juhitakse see elektrijaamadesse põletamisele. Tuleb teha Enefit280 seadme fenoolvee käitlemise koormuskatsed, et selgitada välja kas lisa Enefit140 seadmete fenoolvee vastuvõtmine Enefit280 seadmes on võimalik ja millises koguses. Tuleb uurida, kas on võimalik Enefit280 seadme CFB katlasse suunata fenoolvett suuremal koormusel kui 8 t/h. Lisaks tuleb uurida, kas on võimalik põlevkivibensiini puhastussüsteemi BOB läbinud fenoolvee juhtimine CFB katlasse ning eraldatud õli ja setete tagasisuunamise võimalusi õlitootmisseadme CFB katlasse. Selleks tuleb teha katsetused, et selgitada välja, kas see võib mõjutada Enefit280 seadmete tööd ja saasteainete heidet. Fenoolvee jms lisamisega seotud seireprogrammide kestus on vähemalt 72 h (erinevate mõõtmisperioodide summaarne kestus). (Enefit Power AS Ölitööstuse keskkonnakompleksloa nr KKL/176540 reguleerimisalasse jääva keskkonnameetme jõustab Keskkonnaamet 2024 algatatava loa muutmise menetluse raames.) Õlitööstusel puuduvad eraldiseisvad jahutusvee, heit- ja sademevee väljalasud pinnaveekogudesse ning olmereovee ja sademevee käitlus on seotud Eesti elektrijaama väljalaskudega. Tööstuslik reovesi tuleb käidelda selliselt, et saab kombineeritud reovee suunata tuhaärastussüsteemi ringlusvette. See tähendab, et vajalik on ette valmistada uus lahendus, mis põhineb kombineeritud reovee puhastamisel ja kasutamisel tehnoloogilise veena. Kui see ei ole rakendatav, siis on lahendus eelpuhastamine ja seejärel bioloogiline puhastus koos Auvere kompleksi olmereoveega. Teha katsetused, kas see võib mõjutada Enefit280 tehnoloogiaga seadmete tööd ja saasteainete heidet. Katsetuste tegemine on otstarbekas sisse viia kompleksloa taotlustesse lisatingimusena. Jahutusveega varustamisel on eelistatud olemasolev pinnavee läbivoolul põhinev süsteem. Kavandatava tegevusega ei suurene olmereovee kogus ega koostis. Samuti ei muutu saasteainete lubatud sisaldus

ärajuhitavas sademevees. Enefit280-2 rajamine ja käitamine ei põhjusta muutusi pinna- ega põhjavee seisundis. Õlitööstusel puudub eraldiseisev tuhakäitlussüsteem. Seni kuni on vaja tagada põlevkiviplokkide käigushoidmine elektrijaamades, ei ole põhjendatud tuhaärastuse süsteemi ümberkorraldamine, st säilib senine märgärastus. Enefit280-2 süsteemile eraldiseisva ja paralleelselt toimivat tuhaärastussüsteemi rajamine ei ole põhjendatud. Tuhaärastussüsteemi vee tagasivoolu kanalitel on hüdroloogilise barjääri funktsioon ja tuhamägi käitise piiridest väljas asuvasse ümbritsevasse keskkonda levivat reostust ei põhjusta. Kehtiva Eesti elektrijaama kompleksloa alusel on tuhavälja täitumiseni ettenähtud kõrguseni jäänud 4-5 aastat. (Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV- 172516 reguleerimisalasse jääva tuhakäitluse keskkonnameetmed jõustab Keskkonnaamet infosüsteemis KOTKAS ülevaatamisel oleva menetluse nr M-127336 raames Eesti elektrijaama kompleksloal.) Vajalikud on tõenduspõhised andmed põlevkiviõli tootmisseadmete ja elektrijaamade tuha omaduste kohta põlevkivi otsepõletamise lõpetamisel. Võimalik probleem muutuva tuha koostise juures on selle tsementeerumise võime muutus. (Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-172516 reguleerimisalasse jääva tuha omaduste ja - käitluse piisavuse uuringute keskkonnameetmed jõustab Keskkonnaamet infosüsteemis KOTKAS ülevaatamisel oleva menetluse nr M-127336 raames Eesti elektrijaama kompleksloal.) Kõige suurem risk on seotud kliimaneutraalsusega. Kui jätkub põlevkivi otsepõletamine või uttegaaside põletamine elektrijaamades (näiteks energiajulgeoleku või varustuskindluse tagamine riigi antud suunitlustel) tuleb maandava meetmena rakendada elektrijaamades CO2 heite püüdmine, et tagada riigi 2035. aasta CO2 netoheite eesmärgi saavutamine.

Aastaks 2030 lõpetatakse põlevkivist tolmpõletuskateldes elektri tootmine. (Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-172516 reguleerimisalasse jääva CO2

kinnipüüdmistehnoloogia rakendamise jt keskkonnameetmed jõustab Keskkonnaamet infosüsteemis KOTKAS ülevaatamisel oleva menetluse nr M-127336 raames Eesti elektrijaama kompleksloal. Auvere elektrijaama kompleksloa nr KKL/324417. reguleerimisalasse jääva CO2 kinnipüüdmistehnoloogia rakendamise keskkonnameetme

jõustab Keskkonnaamet järgmise kompleksloa muutmise menetluse raames.) Enefit Power AS tegevuskavas toodud meetmete rakendamine toimub eraldi keskonnakomplekslubade alusel – kasvuhoonegaaside kinnipüüdmise tehnoloogiate rakendamiseks. (See tähendab, et iga põlevkivi tootmisseade, mis väljutab KHGsid on eraldi protsessiosana arvestatud EL HKSi süsteemi, täpsemalt vt korralduse ptk 3.2.5 p A1. Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustus). Eesti Energia AS keskkonnajuhtimissüsteemi raames on õlitootmises ette nähtud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, süsinikdioksiidi, süsinikoksiidi, lenduvate fenoolide ja orgaaniliste komponentide sisalduse kontroll suitsugaasides (Nõue on seatud kompleksloa tabelis T2 p 13. ja tabelis A7 rida 2.,5.). Enefit280-2 õlitootmisseade tuleb varustada saasteainete heite pidevseireseadmetega. Lisaks toimub saastetasemete seire regulaarselt käitisest allatuult (Nõue on seatud kompleksloa tabelis T2 p 13. ja tabelis A7 rida 2.,5.).

Uuringute-katsetuste tegemine on otstarbekas sisse viia kompleksloa lisatingimusena, et need toimuvad loa andjaga kooskõlastatud plaani alusel ja kui ilmnevad olulised muudatused saastekoormuses, st tekib oht piirväärtuste ületamiseks, või muud olulised negatiivsed tegurid, siis katsetused lõpetatakse. Täiendava uuringuna tuleb Enefit280 seadmes mõõta tavapärastel käitamistingimustel NMVOC, H2S, NH3, CH4, TOC, fenoolide, benseeni ja PAH sisaldust väljuvates gaasides,

osakesi (käesoleva kompleksloa raames on nimetatud seda saasteainete inventuuriks täpsemalt ptks 3.2.5). Samade ainete sisaldust on vaja mõõta ka mittetavapärastel käitamistingimustel. Enefit280-2 kompleksloa taotlusega ja kehtivate lubadega võrreldes uusi heiteallikaid Auvere kompleksi juurde ei teki. Keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalidesse tuleb teha vastavad täiendused, sh lisada PM10 ja PM2,5 aastased heitkogused (täpsemalt ptk 3.2.5).

2023. aasta I poolaastal läbiviidud Enefit280 seadme heitkoguste mõõtmine, millega uuriti ka pidevseiresüsteemiga mitte seiratavate ainete heidet, näitas et neid võib mõõdetavates kogustes (st üle analüütilise meetodi määramispiiri) esineda sagedamini kui seni eeldatud. Kompleksloa taotlusmaterjalide välisõhu saastamise osas t u l e b käsitleda kõikide väljutatavate saasteainete nimetusi ning esitata andmed saasteainete heitkoguste kohta, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. AÕKS § 98 lg 1 punkt 3 järgi peavad need andmed kajastuma ka väljastatavas kompleksloas. Mõõtmisaruande kinnitamisel ja laekumisel tuleb Enefit280-2 ja ka olemasoleva õlitööstuse muudatustaotluses ajakohastada Enefit280 heitkogused, lisades H2S ja NMVOC heitkogused (asjakohasusel ka teiste saasteainete heitkogused, mida seni

kajastatud ei ole) kas äkkheitena, normaalrežiimi heitena või mõlemana - sõltuvalt millistele järeldustele jõutakse nende tekkepõhjuse analüüsil. Kompleksloa muudatustaotlustes tehtavate hajuvusarvutuste tulemusena täpsustuvad ka kõikide heiteallikate koosmõjus avalduda võivad hajumiskontsentratsioonid, kuid eeldatavalt ei too see kaasa märgatavat muudatust senistes koosmõju hinnangutes (peamist väävliühenditega ja lenduvate orgaaniliste ühenditega seotud mõju välisõhule avaldavad Enefit140 seadmed; täpsemalt ptk 3.2.5; nõue seatud kompleksloa tabelis A7 rida 4; Enefit Power AS Ölitööstuse keskkonnakompleksloa nr KKL/176540 reguleerimisalasse jääva keskkonnameetme jõustab Keskkonnaamet 2024 algatatava loa muutmise menetluse raames.). Enefit280 töötamisega ei kaasne võimaliku lõhnahäiringu suurenemist, isegi juhul kui mõõtmistulemuste põhjal tuvastatakse täiendav lõhnaainete heide eelmises punktis toodud tasemel. Enefit280-2 seadme lisamisega kaasneb võimalus avariiolukorraga kaasnevate õhusaasteainete heitkoguste suurenemiseks. H2S sisaldava uttegaasi põlemisel leektorus

võivad tekkida vääveldioksiidi heitkogused, mis on lähedased saastetasemete piirväärtustele, kuid võrreldes senitehtud hinnangutega ei ilmnenud, et kaasneks muudatusi mõju ulatuses või olulisuses (täpsemalt ptk 3.2.5). Enefit280-2 seadme opereerimisel puudub mõju kaitsealustele loodusobjektidele ning Mustajõe loodusala, Puhatu linnuala ja loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. Puudub vajadus edasi liikuda täis- ehk asjakohase hindamise etappi.

KMH aruandes hinnati Enefit280-2 seadme võimaliku õhusaaste mõju Natura 2000 võrgustiku: Puhatu linnualale ja Mustajõe loodusalale. Heite mõju õhukvaliteedile hinnati hajumisarvutuste kaudu lähtudes saasteainete maksimaalsest hetkheitest g/s ja heitallika töö dünaamikast ning modelleeriti saastetasemed, mis tekivad Enefit280-2 käitamisel koosmõjus teiste Auvere energiakompleksi allikatega Mustajõe, Puhatu ja Udria Natura 2000 aladel ning Narva veehoidla juures asuvate suvilate piirkonnas (vt KMH aruanne tabel 4.16 lk 92). KMH aruande kohaselt jõuti järeldusele, et õhukvaliteedi tasemetes ei toimu märkimisväärseid muutusi. Keskkonnaamet on KMH aruandes esitatud andmetele tuginedes veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärke.

Vajalikud tõenduspõhised andmed põlevkiviõli tootmisseadmete ja elektrijaamade tuha omaduste kohta tuleb korraldada Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV- 172516, sest Eesti elektrijaama kompleksloaga on reguleeritud Auvere energiakompleksi põlevkivituha käitlus. Varasemad uuringud ei ole piisavalt asjakohased, sest viimaste aastatega on suurenenud elektrijaamade biomassi kasutamise osakaal ning alates 2023 sügis on kasutusele võetud rehvihake põlevkiviõli tootmise seadmes ning Eesti elektrijaama tolmpõletuskateldest tekkiva tuha osakaal on oluliselt vähenenud.

Keskkonnaamet hindas KMH aruande nõuetele vastavaks 21.11.2023 kirjaga nr 6-3/23/7163-26 (registreeritud dokumendihaldusinfosüsteemis KIRKE). Käesoleva korralduse raames kaalub Keskkonnaamet KMH aruandes toodud keskkonnameetmete asjakohasust ning arvestab keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandes sisalduvaid keskkonnameetmeid kompleksloa andmisel.

Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-172516 reguleerimisalasse (vastutusvaldkonda) jäävad KMH aruande keskkonnameetmed jõustab Keskkonnaamet infosüsteemis KOTKAS ülevaatamisel oleva menetluse nr M-127336 raames Eesti elektrijaama kompleksloal. Enefit Power AS Ölitööstuse keskkonnakompleksloa nr KKL/176540 reguleerimisalasse jäävad KMH aruande keskkonnameetmed jõustab Keskkonnaamet 2024 algatatava loa muutmise menetluse raames.

Kliimaneutraalsus

Riigikogu 05.04.2017 vastu võetud otsusega „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP 2050) on seatud Eesti pikaajaliseks sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80% võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Samuti on Eesti integreerinud riikliku 2050 kliimaneutraalsuse eesmärgi oma pikaajalisse arengustrateegiasse "Eesti 2035", mis võeti Riigikogu poolt vastu 12.05.2021. Ühtlasi seab „Eesti 2035“ eesmärgiks ülemineku kliimaneutraalsele energiatootmisele (Riigikogu 12.05.2021 vastu võetud otsus “Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heakskiitmine” ptk 4.3.5).

Põlevkivi arengukava (PAK) on riigi jaoks olulise tähtsusega strateegiline dokument valdkonna arengu suunamiseks, milles määratakse põlevkivi kasutamise arengu strateegilised eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi. Seadme kasutusaegse kliimamõju hindamisel on oluline eristada heiteid, mis kajastuvad Eesti KHG statistikas ning mõjutavad seeläbi otseselt Eesti kliimaeesmärkide saavutamist ning heiteid, mida selle statistika

alusel arvesse ei võeta.

Kliimamuutuse leevendamine toimub rahvusvahelise koostöö ja kokkulepete alusel, mille käigus riigid või riikidevahelised ühendused (nt Euroopa Liit, Rahvusvaheline Mereorganisatsioon ehk IMO jt) seavad endale siduvad või indikatiivsed kliimaeesmärgid ning tegevuskavad, kuidas nende eesmärkide saavutamist tagada ja mõõta.

Kavandatava Enefit280-2 tehase kasutusperioodil tekib oluline hulk KHG heiteid. Üldise kliimaeesmärgina seatud heitkoguste piirmäärad ei sea käitise KHGde heitele piiranguid jäiga arvulise normina, sest KHG üldeesmärkide saavutamine ei sõltu vaid kavandatud käitise tegevusest ja sellised ettevõtted kuuluvad EL ETS süsteemi - nende KGH heidet reguleeritakse turupõhiste mehhanismidega. Vastavalt tööstusheite direktiivile p 9 (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24.11.2010) ei tohiks reguleerimise dubleerimise vältimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.10.2003 direktiiviga 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) hõlmatud käitise luba sisaldada kõnealuse direktiivi I lisas kehtestatud kasvuhoonegaaside otseheidete heite piirväärtust, välja arvatud juhul, kui on vaja tagada, et ei põhjustata olulist kohalikku saastust või kui käitised on kõnealuse süsteemi kohaldamisalast välja jäetud. Üldine eesmärk on võimalik saavutada koostoimes Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi rakendamisega ning põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika nõuete rakendamisega ja teiste kompleksloaga kohaldatavate meetmetega. 3.2 Kaalutlused keskkonnakompleksloa andmisel

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine kompleksloa andmisest keeldumise aluseid ( KeÜS § 52 lg 1).

Korralduse ja keskkonnakompleksloa nr KL-521346 andmisel on võetud aluseks THS, KeÜS, HMS, KeHJS, VeeS, AõKS, KeMs, JäätS ja nende alamaktide ning teiste keskkonnavaldkonda reguleerivate õigusaktide nõudeid ja lisaks Euroopa Komisjoni ja Eesti parima võimaliku tehnika järeldusi ning Euroopa Komisjoni poolt enne 2011. aasta vastu võetud PVT- viitedokumente (vt lisa käesoleva korralduse ptk T2.).

Käesoleva korralduse otsustava osa punktidega 1.2-1.9 antav keskkonnakompleksluba nr KL- 521346 annab ettevõttele õiguse aadressil Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond (katastritunnus 85101:001:0040) asuval käitluskohal Enefit280-2 seadmega toota põlevkiviõli ja põlevkivigaasi (uttegaasi, poolkoksigaasi) ning elektrit.

KeÜS § 59 nimetatud alustel on Keskkonnaametil õigus hiljem keskkonnakaitseluba muuta või k u i Enefit280-2 seadme tehnoloogilise protsess või sisendid muutuvad, kasvuhoonegaaside kinnipüüdmise täiendavaid tehnoloogiaid hakatakse rakendama või muude oluliste muutuste korral, tuleb ettevõttel taotleda kompleksloa muutmist arvestades kogu Auvere energiakompleksis rakendatud/rakendatavaid meetmeid.

Keskkonnaamet määrab kompleksloa tegevusele esitatavad keskkonnakaitsenõuded, lähtudes

esitatud andmetest ja võttes arvesse keskkonnaalaseid õigusakte (KeÜS § 53, THS § 41). Kompleksluba antakse keskkonnaministri 17.12.2019 määruse nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ kohasel vormil.

3.2.1 Kompleksloa kehtivus

Kompleksloa võib anda tähtajaliselt, kui esinevad keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud asjaolud (THS § 48 lg 2). Keskkonnakompleksloa andmisel peab Keskkonnaamet arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandes sisalduvaid keskkonnameetmeid (KeHJS § 24 lg 1). Peamise keskkonnameetmena on KMH aruandes välja toodud tähtajalise loa andmine (KMH aruanne ptk 5.2). Kompleksloale seatav tähtaeg on piisavalt pikk aeg (u 10 aastat), mis annab ettevõttele võimaluse planeeritavat tegevust ellu viia ja ka kliimaeesmärkideks vajalike täiendavate muudatuste realiseerimiseks. See tähendab, et kompleksloaga antava aja jooksul on võimalik planeeritav tegevus ellu viia ning sealjuures kasutusele võtta täiendavaid seadmeid, mis aitavad vähendada KHG heidet. Põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika järelduste ajakohastatud versiooni jõustumisel (planeeritud 2024 aastal), on ettevõttel kohustus nelja aasta jooksul oma tegevus uute tingimustega vastavusse viia.

Keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud asjaoluna peab k a Keskkonnaamet arvesse võtma Eesti kohustusi kasvuhoonegaaside vähendamisel. „Eesti 2035“ strateegias on 2035. aastaks Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste piiriks seatud 8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Selle

eesmärgi täitmiseks peab ka käesoleva menetluse raames tagama, et olulise keskkonna- ja kliimamõjuga tööstuse laienemisel ei kaasne tulevikus teistele sektoritele arengu- ning tegutsemisvõimaluste ülemääraseid kliimaeesmärkidest tulenevaid piiranguid.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22). Arvestades võimalike põhiõiguste ja avalike huvide ülemäärase piiramise riski muudes eluvaldkondades (sh inimese heaolu), olukorras, mil loodava kliimaseadusega väljatöötamisel põhimõtted ei ole paigas ning võttes arvesse, et keskkonnariski tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada (KeÜS § 11 lg 1) - ei saa anda keskkonnakompeksluba tähtajatult vaid sellele määratakse tähtaeg kuni 31.12.2034. Lisaks, on ettevõte 23.02.2024 esitatud keskkonnakompleksloa taotlusega nr T- KL/1017605-3 taotletud kompleksluba kehtivusega kuni 31.12.2034 ning nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes vastav soovitus, seetõttu kaalus Keskkonnaamet tähtajalise keskkonnakompleksloa andmist.

KMH läbiviimisel ilmnenud keskkonnameetmed (täpsem kirjeldus korralduse ptk 3.1.1) ei ole seotud ainult Enefit280-2 seadme käitamisega, mistõttu käesoleva välja antava loa tähtaegsus on otseselt tingitud/seotud ka tulevaste Auvere energiakompleksi võtmeetappide realiseerumisest, see tähendab juhul kui uttegaasist metanooli tootmise tehas (käivitus 2031 aastal) ja põlevkivi pürolüüsil saadud õli töötlemine kergemateks süsivesinikeks (käivitus 2035 aastal) ebaõnnestuvad, ei ole Enefit 280-2 seadme käitamine pärast 31.12.2034 võimalik.

Alljärgnevalt toob Keskkonnaamet välja kompleksloa andmisega seotud kaalutlused:

3.2.2 Käitise tööstusheidet käsitlevad andmed T1. Käitise tegevus

Põlevkiviõli tootmisseade Enefit280-2 paikneb Enefit Power AS-ile kuuluval Keskterritooriumi kinnistul (katastritunnus 85101:001:0040) olemasoleva õlitootmisseadme Enefit280-1 kõrval. Enefit280-2 põhitegevus on põlevkiviõli ja põlevkivigaasi (uttegaasi, poolkoksigaasi) tootmine (EMTAK kood: 19201 - Puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine).

Enefit280-2 summeeritud tööaeg on 8760 h aastas, mis hõlmab nii tavapärasel režiimil töötamist, käivitamis-seiskamisperioodi kui ka remonttööde tegemise aega, kui põhitehnoloogia tegelikult seisab. Arvestuslik tööaeg on 7200 t/a eeldades, et põlevkivikulu on töötamisel kuni 280 t/h. Seade ei tööta kogu aeg nominaalsel koormusel. Tavapärane koormus (e tavapärased käitamistingimused) on tõlgendatud kui töötamine alates 75% koormusega nominaalsest. Sellest lähtuvalt on ettevõte planeerinud reaalse tööaja 7 450 tundi aastas. Enefit280-2 seadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on ca 660 MW ning seadme käivitamisel kasutatakse põlevkiviõli (keskmine fraktsioon), õlitööstuse omatoodangut kuni 1300 tonni/aastas.

Enefit280 tehnoloogia eripära seisneb tsirkuleeriva keevkihtkatla (CFB) kasutamises, mis on võimeline täielikult ära põletama poolkoksi ja suitsugaasides sisalduva jääkorgaanika. Protsessi on lisatud tuha soojusvaheti ja suitsugaaside soojusvahetuspinnad ning auruturbiin, mis on ühendatud elektrigeneraatoriga.

Enefit280-2 põlevkiviõlitootmisseadme põhinäitajad on: põlevkivi nominaalkulu 280 t/h, aastas

kuni 2 014 888 t; õlitoodang kuni 267 980 t/a; uttegaase tekib kuni 68,5 mln m3/a, mille alumine

kütteväärtus on 49,19 MJ/Nm3; fenoolvett tekib 0,822 t/h ja 64 800 t/a. Seadme jääksoojusest toodetakse kuni 203 GWh/a elektrienergiat. Lisaks tekivad käitises jäätmekoodiga 10 01 97 - põlevkivikoldetuhk kuni 380 160 t/a ja jäätmekoodiga 10 01 98 - põlevkivilendtuhk kuni 566 837 t/a jäätmed. Põlevkiviõli tootmisel tekkiv tahke jääk (põlevkivituhk) suunatakse Eesti elektrijaama tuhaväljale ladestamiseks.

Enefit280-2 seadme jahutusvesi võetakse Mustajõest (VEE1063800), kuhu enne veevõtukohta suubub Eesti elektrijaama juurdevoolukanal (VEE1064900) olemasoleva Enefit280-1 seadme veehaarde kaudu (PIH0000172). Kogu Auvere energiakompleksis (Auvere ja Eesti elektrijaam ning Õlitööstus koos seadmega Enefit280-2) kasutatud jahutusvesi lastakse välja läbi Eesti elektrijaama jahutusvee väljalaskme IV084 vastavalt Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-172516 tingimustele.

Saastumata sademevesi juhitakse Eesti elektrijaama tööstus- ja sademevee väljalasku IV142,

mille lubatud vooluhulk on 4,2 mln m3 aastas, suublaks Mustajõgi (VEE1063800). Enefit280-2 rajamisega seda mahtu ei suurendata, samuti järgitakse kõiki Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule.

Auvere energiakompleksi käitised, sh olemasolev õlitööstus ja rajatav Enefit280-2 seade, saavad olmevee Eesti elektrijaama juurdevoolukanalist (Eesti elektrijaama esimese astme pumbajaam veehaardel nr 1, kood PIH0000144). Enefit280-2 rajamine ei suurenda Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516 sätestatud võetava vee kogust (ca 2,29 mln

m3/a).

Õlitööstuse administratiivhoones tekkiv olmereovesi suunatakse Eesti elektrijaama olmereoveepuhastisse. Puhastist suunatakse heitvesi väljalasu IV143 kaudu juurdevoolu kanalisse (Mustajõe kanal). Keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516 on selles väljalasus

heitvee lubatud vooluhulk 547 500 m3 aastas. Enefit280-2 käikuandmisega lisanduvad töökohad ei suurenda Auvere energiakompleksi töötajate arvu ja tekkiva olmereovee kogust ega koostist võrreldes varasemate aastatega.

Enefit280-2 seadmes tekkiv fenoolvesi suunatakse protsessi tagasi õlitootmisseadme keevkihtkatlasse (edaspidi ka CFB) põletamiseks või põhjendatud juhul põletatakse osaliselt Eesti elektrijaamas. Osa fenoolvett kasutatakse Enefit Power AS õlitööstuse bensiini puhastuse sõlmes (BOB) puhta vee asemel. Fenoolvee teke on 64 800 t/a, millest vajadusel elektrijaamas põletamisele suunatakse kuni 40 288 t/a.

Uttegaas tekib kondenseerimisprotsessi järgselt pürolüüsigaaside kondenseerumata jäänud

osast. Uttegaasi tekib Enefit280 seadmel vahemikus 34,5-36,6 Nm3 tonni põlevkivi kohta, selle

kütteväärtus on vahemikus 40,2 - 47,8 MJ/Nm3 (keskmine väärtus 43,8 MJ/Nm3). Enefit põlevkiviõli tehaste uttegaasi kasutatakse Auvere energiakompleksi elektrijaamades (st Auvere ja Eesti elektrijaamas) kütusena. Elektrijaamade kateldes põletamisel heidetakse kogu gaasis leiduv süsinik CO2-na atmosfääri. Auvere energiakompleksi elektrijaamades on hetkeseisuga

lubatud põletada kokku kuni 298 mln Nm3/a uttegaase. Enefit280-2 seadme lisandumisega ei teki vajadust suurendada elektrijaamades põletatava uttegaasi summaarset lubatud kogust.

Enefit280 tehnoloogia

Tahke soojuskandja tehnoloogiat kasutades antakse peenpõlevkivi niiskussisaldusega kuni 10% venturi kuivatisse. Põlevkivi purustatakse enne vajaliku suuruseni (0-6 mm) ja antakse kuivatisse tigutoitjate abil, kus põlevkivi niiskussisaldus viiakse alla 0,1%. Doseerimine on kontrollitud ning kogu aeg ühtlane. Utilisatsioonikatlast, mille maksimumtemperatuur on 500°C, aurustatakse väljuvate kuumade suitsugaaside abil põlevkivist gaasidega otsese kokkupuute teel üleliigne niiskus. Põlevkivist niiskuse eraldamise energiaga jahutatakse protsessis ringlevaid gaase. Pärast põlevkivi kuivatit eraldatakse tsüklonis suitsugaasi voolust kuiv põlevkivi ning järelejäänud tahked osakesed koos suitsugaasidega suunatakse elektrifiltrisse, kus allesjäänud osakesed sadestatakse elektrostaatiliselt. Elektrifiltrist suunatakse suitsugaasid korstnasse ning sealt edasi atmosfääri. Kuivatatud põlevkivi ja tahke soojuskandja, mis saadakse poolkoksi põletamisel tekkinud tuha näol, suunatakse pöörlevasse trummelreaktorisse. Trummelreaktoris põlevkivi kuumutatakse

tahke soojuskandja toimel, mille tulemusena toimub põlevkivi orgaanilise massi termiline lagunemine vedelkütusteks ja gaasiks. Tolmukambris ja tolmukambri tsüklonis lahutatakse vedelkütuste ja gaasi segu tahkest faasist, s.o. poolkoksi ja soojuskandja segust ning juhitakse kondensatsioonisüsteemi, kus toimub raske-, kesk- ja gaasiturbiiniõli ning bensiinifraktsiooni ja pürogeneetilise vee eraldamine aurugaasisegust. Tootmisprotsessi stabiliseerimiseks kasutatakse utmisprotsessi erinevate sektsioonide eraldamiseks lämmastikku. Seda toodetakse generaatoris õhust, mille elektritarbimise

maksimumvõimsus on kuni 10 MW, jahutusvee tarbimine 200 m3/h. Üks Enefit280 seade

kasutab lämmastikku nominaalvõimsusel 2500 Nm3/h ja maksimumkoormusel 5000 Nm3/h. Tolmukambrist eraldatud tahke uttejääk (poolkoks) ja tolmukambri tsüklonist eraldatud tuhajäägid akumuleeruvad tolmukambri põhjas. Sealt suunavad tigutoitjad materjali keevkihtkatlasse, kus toimub uttejäägis sisalduva orgaanilise aine väljapõletamine. Keevkihtkatlasse juhitakse lisaõhku, et tagada põletamisprotsessi jaoks vajalik hapnik. Reaktorist lahkuvad kuumad gaasid ja tahked osakesed juhitakse paralleelselt kahte tsüklonisse – tuha tsirkuleerimise tsüklon ja soojuskandja tsüklon. Selline tahkete osakeste ringlemine kindlustab ühtlase temperatuuri reaktoris. Tsüklonist väljuvad gaasid jahutatakse ja kasutatakse ära jääksoojussüsteemis, mis koosneb utilisatsioonikatlast, aurutrumlist ning mitmetest abisüsteemidest nagu pumbad, mahutid ja katla toitevee ettevalmistus. Katlast väljuv jääktuhk jahutatakse temperatuurini 80–150°C ning eralduv soojus kasutatakse ära katla toitevee eelsoojendamiseks. Tuha ülejääk eraldatakse, segatakse veega ja juhitakse pulbipumpla kaudu koos Eesti elektrijaama tuhaga tuhaväljale.

Enefit280 seadme käitamine

Aasta jooksul kasutatakse Enefit280-2 seadmes põlevkivi kuni 2 014 888 tonni ja lisaks soovitakse rehvihaket lisada kuni 4% sisendist st 80 595 tonni/aastas. Kavandatav õlitoodang on 72 t/h ja 267 980 t/a, millest 239 413 t/a on keskõli ja 28 567 t/a bensiin. Tootmise käigus tekib

kõrge kütteväärtusega uttegaasi ca 20 100 Nm3/h (68,5 miljonit m3 aastas). Samuti toodetakse elektrit 203 GWh/a (bruto), millest 106 GWh/a kasutatakse omatarbeks ja 97 GWh/a müüakse.

Põlevkiviõli tootmisprotsessi sisendina tohib kasutada rehvihaket, mis on keskkonnaministri 8.10.2029 määruse nr 40 "Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele" kohaselt lakanud olemast jäätmed. See tähendab, et rehvihaket tohib vastu võtta vaid ettevõttelt, kellel on määruse nr 40 kohaselt väljastatud keskkonnakaitseluba jäätmete käitlemiseks.

Põlevkivikoldetuhka (jäätmekoodiga 10 01 97) tekib kuni 380 160 t/a ning põlevkivilendtuhka (jäätmekoodiga 10 01 98) kuni 566 837 t/a. Enefit õlitööstus, seade Enefit280-2 kompleksluba nr. KL-521346 seoti jäätmetekkekoha koodiga nr JKK4400333.

Enefit280-2 tehases võib õli tootmise jagada kaheks peamiseks etapiks: pürolüüs ja

kondensatsioon. Kondensatsiooni protsessi käigus tekib kuni 16 m3/h fenoolvett (64 800 t/a), millest elektrijaama põletamisele suunatakse põhjendatud vajadusel kuni 40 288 t/a, kus

tolmpõletuskatlas tõuseb temperatuur kuni 1400°C ja fenoolid põlevad ära ning ülejäänud põletatakse ära Enefit280-2 CFB katlas (tsirkuleeriva tuha temperatuuri reguleerimiseks).

Põlevkiviõli tootmine liigitub tööstusheite seaduse tegevusvaldkonnas energiakandjate tootmise alla. Suurtele ja keskmistele põletusseadmetele on EL-s kehtestatud eraldi nõuded sh heitepiirväärtused. Põlevkiviõli tootmise juurde kuuluvad põletusseadmed (aerofontäänkolded, järelpõletuskolded ja keevkihtkolded) ei kuulu suurte ega keskmiste põletusseadmete alla ning neile nimetatud nõudeid ei kohaldata.

Kemikaali tootmisele, turuleviimisele ja kasutamisele nii ainena kui ka segu või toote koostisosana kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH; edaspidi REACH-määrus; KeMS § 2 lg 2).

Toodetes ja materjalides sisalduvate ohtlike ainete sisalduse vähendamise soodustamiseks tuleb REACH-määrus artikli 3 punktis 33 alusel toote tarnijal ehk ettevõttel esitada Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) andmebaasis REACH määruse artikli 33 lõikes 1 alusel nõutud teave. Ained, mida kasutatakse toote- ja tehnoloogiaalases uurimis- ja arendustegevuses (PPORD) üle 1 tonni aastas, saab samuti 5 aastaks registreerimiskohustusest vabastada, ning selleks tuleb ECHA-le esitada PPORD-teade.

Ettevõtte toodetud ohtlikke aineid sisalduvaid tooteid tohib turule lasta vaid kehtiva REACH registreeringu (tähtajatu) või kehtiva PPORDi toimiku olemasolu alusel kindlatele partneritele. ECHA peab olema informeeritud, kuidas ainet ohutult kasutada ja turule lastud toote kasutajaid peab informeerima riskijuhtimismeetmetest.

See tähendab, et juhul, kui ettevõte soovib toota ja turule viia materjali/toodet, mille tootmisel on kasutatud rehvihaket ja mille tulemusel saadakse põlevkivi(rehvihakkesegu)õli, peab ettevõttel olema REACH määruse alusel registreeritud vastav materjal ECHA andmebaasis. Käesoleva menetluse nr M-126872 raames ei ole ettevõte esitanud kehtivaid ja piisavaid tõendeid põlevkivi(rehvihakkesegu)õli ECHA registreerimise kohta Keskkonnaametile.

Enefit Power AS-il on neli ECHA REACH registreeringut : 01-2119552464-38-0004 – shale oil (CAS nr. 68308-34-9) – põlevkiviõli (konsortsiumi registreering); 01-2119703178-42-0002 – oil shale thermal processing residue (CAS nr 93685-99-5) – põlevkivituhk; 01-2119756217-35-0002 – shale oils, heavy – põlevkiviõli (raske fraktsioon); 01-2119769887-11-0002 – shale oils, light – põlevkivibensiin.

Kompleksloa taotlusele lisatud kaks PPORD-i viidet on käesoleval hetkel kehtetud (kehtisid kuni 16.08.2021): 04-2120125453-65-0000 – distillate from oil shale and rubber, light fraction – põlevkivibensiin (mille tootmisel kasutati rehvihaket); 04-2120125454-63-0000 – distillate from oil shale and rubber, middle fraction – põlevkiviõli (keskmine fraktsioon, mille tootmisel kasutati rehvihaket).

Eelnevast lähtuvalt, seab Keskkonnaamet kõrvaltingimuse (HMS § 53 lg 2 p 1 alusel), mille kohaselt Enefit280-2 seadmes ei ole lubatud lisaks põlevkivile kasutada sisendina rehvihaket enne, kui on Keskkonnaametile esitatud tõendus, et rehvihakke pürolüüsil tekkiva põlevkiviõlisegule (põlevkivi + rehvihake) on ECHA Interact Portal süsteemis registreeritud vastav REACH registreering.

3.2.2.1 Suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja kohustused

Tegemist on A kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega. Suurõnnetuse ohuga ettevõte on käitis, kus kemikaali käideldakse künniskogusest suuremas koguses (KeMS § 21 lg 4). A- kategooria suurõnnetuse ohuga ohtliku kemikaali käitlejal peab olema koostatud ja rakendatud järgmised tegutsemisjuhistega vajalikud dokumendid: teabeleht, ohutusaruanne (sh riskianalüüs ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus), ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan (KeMS § 22 lg 2 p 3).

3.2.2.2 Esmakordne käivitamine ja käitamine

Keskkonnaamet seab kõrvaltingimused (HMS § 53 lg 2 p 3 kaalutlusõiguse alusel) järgmisteks teavitamisteks:

Enefit280-2 seadme (esmakordsest) kuumkäivitamisest (protsessi hakatakse lisama põlevkivi jt sisendkütuseid) tuleb Keskkonnaametit kirjalikult teavitada 24 h enne kütuse etteandmise alustamist. Enefit280-2 seadme esmakordse tavapärase töörežiimi saavutamisest tuleb Keskkonnaametit ühe kuu jooksul kirjalikult teavitada.

Keskkonnaamet peab oluliseks teavitamise vajadust, sest see annab ettevõttele võimaluse teavitada Keskkonnaametile selge infoga, millal ettevalmistustöödega jõuti niikaugele, et seade käivitatakse ning millal muude keskkonnameetmete rakendamise kohta hakkab Keskkonnaametile laekuma asjakohaseid seireandmeid. Teavitamise kõrvaltingimuste eesmärk on vähendada päringute esitamist olukorras kui luba antakse enne seadme reaalset käivitamist.

T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Keskkonnaamet määrab kompleksloa nõuded käitises toimuvale tegevusele või tootmisprotsessi liigile kohalduvatest PVT-järeldustest (THS § 42 lg 1). Keskkonnaamet vaatab kompleksloa nõuded üle pärast käitise peamist tegevusvaldkonda puudutava PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist (THS § 49 lg 1 p 2). Lähtuvalt käitises toimuvatest tegevustest ja tootmisprotsesside liikidest, kohalduvad käitisele järgmised PVT-järeldused:

1. Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika järeldused (edaspidi PKÕ PVT), mis kinnitati 17.12.2013 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/13/1200 ja mis jõustusid 17.12.2017;

2. Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage (edaspidi EFS BREF), mis jõustus 01.07.2010;

3. JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations (edaspidi ROM REF), mis jõustus 01.07.2022;

4. Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency (edaspidi ENE BREF), mis jõustus 01.04.2013.

Üldise keskkonnatoime parandamiseks tuleb käitise tegevuskohas järgida ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi (PKÕ PVT 1, 2). Ettevõtte toimiv keskkonnajuhtimissüsteem peab olema ajakohastatud laiendatud tegevuse ulatuses, st sertifitseerimisel ja standardi EVS-EN ISO 14001:2015 nõuete võrdluse korral vastavalt PKÕ PVT 1 ja 2 nõuete osas ajakohastada ning täiendada (nt riskianalüüsidega), mis toodi välja KMH aruandes.

ISO 14001 on rahvusvaheline ja levinuim keskkonnajuhtimissüsteemi nõuete standard maailmas, mille on välja töötanud rahvusvaheline standardiorganisatsioon ISO (International Organisation for Standards) ning sertifikaadi saamiseks tuleb ettevõttes keskkonnajuhtimise sisseseadmiseks järgida just selle standardi nõudeid.

Keskkonnaamet määrab kõrvaltingimuse (HMS § 53 lg 2 p 3 kaalutlusõiguse alusel) , mille raames tuleb toimiva keskkonnajuhtimissüsteemi kohta esitada igal järgneval aastal hiljemalt 30. aprilliks eelneva kalendriaasta kohta informatiivne ülevaatlik keskkonnaaruanne ning esitada see keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS kaudu. Informatiivses ja avalikustatavas keskkonnaalases aruandes palume täpsustada:

kokkuvõte organisatsiooni tegevusest, toodetest ja teenustest (aruandeaasta kohta); organisatsiooni kõikide selliste oluliste otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide kirjeldus, millel on oluline keskkonnamõju, kõnealuste aspektide tähtsuse kindlakstegemiseks kasutatud lähenemisviisi lühikirjeldus ning selgitus nende aspektidega seotud mõju laadi kohta; tähtsate keskkonnaaspektide ja -mõjuga seotud keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete kirjeldus; selliste meetmete kirjeldus, mis on võetud või mida kavatsetakse võtta keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamiseks, keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete täitmiseks ning kooskõla tagamiseks keskkonnaalaste õigusaktidega; kokkuvõte olemasolevatest andmetest organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta (energia, materjali, vee, jäätmete, maakasutuse ja heidete valdkonnas), võttes arvesse asjaomase organisatsiooni olulisi keskkonnaaspekte; viited olulisematele (nt kehtiva loa) PVT sätetele, mida organisatsioon peab kooskõla tagamiseks keskkonnaalaste õigusaktidega arvesse võtma, ning andmed keskkonnaalastele õigusaktidele vastavuse kohta.

Ettevõttes rakendatud ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteem ei näe standardi kohaselt ette keskkonnaaruande koostamist ja avalikustamist. Ettevõte selgitas 06.03.2024 toimunud paikvaatlusel (protokoll registreeritud KOTKAS kirjaga nr DM-126872-9), et ettevõte rakendab ISO sertifikaati EMAS (Eco - Management and Audit Scheme) keskkonnajuhtimissüsteemi standardi (mille raames keskkonnaaruanne avalikustatakse) täpsusega. Tulenevalt antavale tähtaegsele keskkonnakompleksloale seatavate keskkonnameetmete iseloomust, peab Keskkonnaamet vajalikuks seada kohustus ettevõttel esitada keskkonnameetmete rakendamiseks vajalike ettevõtte otsuste tegemiste kohta iga-aastaselt kokkuvõtlik ülevaade hiljemalt 30. aprilliks. Keskkonnaamet hindab seeläbi parima võimaliku tehnika rakendamiseks

seatud nõuete täitmist Auvere energiakompleksis. Juhul, kui ettevõte omistab hiljem EMAS registreeringu, ei ole selle järgselt enam tulevaste aastate kohta ISO 14001 standardi osas vaja keskkonnaaruannet eraldi avalikustada.

Kuni PVT-järeldusi sisaldavate Euroopa Komisjoni otsuste jõustumiseni kohaldatakse PVT järeldustena Euroopa Komisjoni poolt enne 2011. aasta 7. jaanuari vastu võetud PVT- viitedokumente (THS § 166). Keskkonnaamet määras kompleksloa tabelisse T2. järgmised nõuded:

Seoses põlevkiviõli tootmisega PKÕ PVT nõuded nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 10, 11, 12, 13, 14, 24, 25, 26, 33, 34, 35, 37, 45, 47, 48, 49, 50 Seoses ainete, materjalide hoiustamise ja ladustamisega rakenduvad EFS BREFi ptk 5.1.1.1, 5.1.2 ja 5.2.2.1 nõuded. Seoses pidevseire seadmete kasutamisega rakenduvad nõuded ptk 4.3.2.2.1, 4.3.2.2.2, 4.3.2.3, 4.3.2.7; 4.3.3.2, 4.3.3.3. Seoses energia efektiivse käitamisega seoses rakenduvad ka ENE BREFi PVT-d nr 1-16 ja 19.

Lisaks tuleb arvestada, et parima võimaliku tehnoloogia rakendamise kohaselt saab põlevkiviõli tootmisel tekkivaid töötlemisjääke nagu erinevad heitgaasid sh uttegaas ning fenoolvett suunata teise kompleksloaga reguleeritud käitisesse vaid juhul, kui seal on samal ajal rakendatud ja töös nõuetekohane pidevseire.

T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV)

Kui käitises toimuva tegevuse või tootmisprotsessi liigi suhtes on avaldatud PVT järeldusi käsitlev otsus, määrab Keskkonnaamet kompleksloas heite piirväärtused (edaspidi ka HPV), mille järgimise korral on tagatud, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületa käitise heide sellele käitisele kohalduvates PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavat heitetaset (THS § 44 lg 3). Keskkonnaamet määrab kompleksloas heite piirväärtused lähtuvalt põlevkiviõli tootmise PVT järeldustest (keskkonnaministri 17.12.2013 käskkiri nr 1-2/13/1200 "Järeldused Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal"). Põlevkiviõli tootmisel Galoter-protsessis PVT-ga saavutatavad õhkuheite tasemed on esitatud PVTs nr 46.

PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavad õhkuheite tasemed on kontsentratsioonid, mis on väljendatud saasteaine massina suitsugaasi ruumalaühiku kohta järgmistes standardtingimustes: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K ning rõhul 101,3 kPa,

mõõtühikutes mg/Nm3 või µg/Nm3.

Seadmele Enefit280-2 kohalduvad PVT nr 46 tabelis „Utilisaatorkatla kasutamisel“ toodud saasteainete kuukeskmised heitetasemed. Tabelis on täpsustatud, et heitetasemed kehtivad 3 mahuprotsenti hapniku juures ja heitetase näidatakse kuu keskmise väärtusena.

Täpne heite piirväärtus määratakse väljastatava kompleksloa menetluse käigus. Heite piirväärtust kaalutakse lähtuvalt kasutatavast tehnoloogiast ja tehnikate kombinatsioonist, mis on vastavuses saavutatava tasemega ning mis on selliselt määratuna kooskõlas ka tööstusheite

direktiiviga. Kasutatava tehnoloogia võimekus peab olema vastavuses parima võimaliku tehnikaga ehk saavutama kasutatava tehnoloogia juures võimalikult madala lubatud heitetaseme. Põlevkiviõli tootmise PVT-järeldustes on keskkonnatoime tasemed, mida väljendatakse vahemikena. Vahemik võib peegeldada erinevusi teatavat tüüpi käitise piires, mille tulemus on varieeruvus PVT rakendamisega saavutatud keskkonnatoimes. Keskkonnaamet ei määra loaga automaatselt kõige kõrgemat heite piirväärtust. See, millist heite piirväärtust määrata, oleneb käitise tehnoloogiast. Käitaja peab taotluses näitama/tõendama, millist taset suudetakse tegelikult saavutada ja heite piirväärtus määratakse loale selle alusel. Lisaks arvestatakse heiteallika projekteeritud heitetasemetega, mis samuti võimaldavad saada asjakohast infot käitise tegeliku saavutatava heitetaseme kohta.

Saasteainete tahked osakesed (PMsum), vääveldioksiid (SO2), lämmastikdioksiid (NO2) ja

süsinikmonooksiid (CO) heite piirväärtuste seadmisel on esitatud taotluses ning kompleksloas võetud aluseks analoogse seadme Enefit280-1 saasteainete pidevseire kuukeskmised tulemused. Vesiniksulfiidi (H 2S) osas on samuti võetud aluseks Enefit280-1 seadme seire tulemused. H2S

kontsentratsioon seadme suitsugaasis on tõendatult madal ning seetõttu ei kuulu H2S

pidevseiratavate saasteainete hulka, st tuleb tagada vastavus igal proovivõtuperioodil.

Taotleja on esitanud tehnoloogiaga saavutatava heitetaseme (mg/Nm 3) gaaside 6% hapnikusisalduse (O2) juures. PKÕ PVT p 3.2 kohaselt teisendatakse suitsugaasikorstnatest

eralduvate saasteainete sisalduse (mg/Nm3) arvutamisel mõõdetud hapnikusisaldus normikohasele hapnikusisaldusele (protsentides), võttes aluseks 3 mahuprotsenti hapnikku. Seetõttu kehtestab Keskkonnaamet piirväärtused 3 mahuprotsendi hapniku juures ning pidevseirega mõõdetud saasteainete kontsentratsioonid tuleb samuti esitada 3 % hapnikusisalduse juures.

T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed

Kompleksloa tabelis T4. seati lubatud keskkonnatoime tasemed PKÕ PVT nr 47 alusel seoses seadme üldise töökindluse taseme vähemalt 85% ulatuses saavutamise kohustusega ning normaalses (st tavapärases) töörežiimis töötamise tööaja saavutamise tasemeks 80,5 – 96%. Ressursitõhusus

Põlevkiviõlitööstuste peamine tooraine ning ka energeetiline ressurss on põlevkivi. Tootmisprotsessi olulisemad energeetilised ressursid on veel aur ja elektrienergia. Samuti tarbitakse olulise ressursina peamiselt jahutuse eesmärgil vett. Põlevkiviõli tootmises tekkivad uttegaasid tarbitakse tõhusalt ära energia tootmisel elektrijaamades. Uuematel põlevkiviõli tootmisseadmetel on elektritootmisseadmed protsessi kaasatud ning nende elektritoodang ületab protsessi omatarvet. See võimaldab maksimeerida põlevkiviõli tootmisprotsessi energia- ja ressursitõhusust.

Ettevõte on kaardistanud oma energia- ja ressursivood ning viinud läbi energia- ja ressursiauditid. Tagatud peab olema töökindluse minimaalne tase vähemalt 80% aastasest

tööajast, millest tööaeg normaalses töörežiimist moodustub omakorda vähemalt 80%. Toimub töörežiimide reguleerimine efektiivsuse saavutamiseks. Protsesse reguleeritakse vastavalt seadmete ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmisreglementidele. Kasutusel on automatiseeritud süsteem. Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub graafikute alusel. Enefit280 töökindlus on vähemalt 91%. Toimub põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasi käitisesisene ja -väline kasutamine kütusena. Käitiseväliselt põletatakse tekkiv uttegaas kui kütus ära Eesti elektrijaama ja Auvere elektrijaama kateldes.

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ja kaitsemeetmed

Hoidlate ja mahutite kaitsemeetmed tulevad lisaks otsekohalduvatest seadustest ja määrustest, ka hoiustamisest tekkivate heitmete parima võimaliku tehnika järelduste viitedokumendist EFS BREF 5. peatükis (vt ka korralduse T2.).

Kaubanduslik põlevkiviõli ladustatakse õlitööstuse (kompleksluba nr KKL/176540) mahutipargis (Põhjaterritooriumi, KÜ tunnus 85101:012:0160). Õli lao mahutipark on ette nähtud vaheproduktide ja valmisproduktide hoidmiseks enne tarbijatele tarnimist. Õli lao seadmestik koosneb pumplast, torustikest, auto ja raudteetsisternide laadimisseadmetest. Maapealsed mahutid on ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala on kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga.

Põlevkiviõli transport tootmisterritooriumil toimub torustike kaudu, mis asuvad estakaadidel ning põlevkiviõli laaditakse auto- ja/või raudteetsisternidesse samuti spetsiaalsetel estakaadidel. Mahuteid, pumpasid ja torustike hooldatakse ja kontrollitakse regulaarselt, samuti mõõdetakse (nii automaatmõõtjad kui ka viiakse läbi manuaalset mõõtmist) mahutite täituvust.

Mahutite kasutamisel tuleb rakendada parima võimaliku tehnoloogia alusel aurude kogumise ja regenereerimise seadmeid. Kompleksloa tabelis T5. täpsustati kasutatavate hoidlate ja mahutitega seotud kaitsenõuded. Mahuti projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel arvestatakse Keskkonnaministri 20.09.2019 määruse nr 42 nõuetega väikesete hoidlate kohta.

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Keskkonnakaitse meetmed peavad tagama kõrgetasemelise kaitse, seejuures tuleb tagada keskkonna terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele (KeÜS § 8). Kompleksloa tabelis T6. seati käitise tegevusega seotud järgmised keskkonnakaitse lisameetmed:

1. Olukorras, kus Enefit280-2 ja ülejäänud Enefit Power AS õlitootmisseadmete uttegaasid suunatakse elektrijaama(desse) põletamisele, sõltub põlevkiviõli tootmisseadmete töö elektrijaamade töötamisest. Kui peaks toimuma elektrijaamas rike, muu planeerimata seiskamine või koormuse vähendamine, mille tulemusena ei ole võimalik elektrijaama suunata Enefit280-2 uttegaase, on lubatud Enefit280-2 seadme töö jätkamine uttegaaside põletamisega leektorus kuni 24 tunni vältel, kui on teada, et selle aja jooksul on võimalik rakendada meetmeid

uttegaaside tavapärase põletusvõimekuse taastamiseks. Kui tavapärase töö taastamise aeg kujuneb pikemaks, Enefit280-2 seisatakse.

2. Enefit280-2 seadme fenoolvee käitluse eelistatud lahendus on fenoolvee tagasijuhtimine õlitootmisseadme CFB katlasse põletamisele, ajutise iseloomuga põhjendatud juhtudel (nt avarii korral äkkheite vältimiseks, Enefit280-2 seadme seiskamisel st eesmärk ei ole pidevalt suunata) võib osa fenoolveest juhtida elektrijaama põletamisele. Kui Enefit280 seadme koormuskatsetest selgub, et on võimalik lisakoguse fenoolvee vastuvõtmine, tuleb Enefit140 seadmete fenoolvesi suunata pidevalt Enefit280 seadmetele, kui see on keskkonnakaitse seisukohast asjakohane. Vastav võimekus selgub katsetuste tulemusena.

Keskkonnaamet määrab keskkonnakompleksloale nr KL-521346 kõrvaltingimuse (HMS § 53 lg 2 p 3 kaalutlusõiguse alusel), mille kohaselt tuleb ettevõttel uurida, kas on võimalik Enefit280 seadme CFB katlasse suunata fenoolvett suuremal koormusel kui 8 t/h. Uurida tuleb, kas on võimalik põlevkivibensiini puhastussüsteemi BOB läbinud fenoolvee juhtimine CFB katlasse. Esinduslike andmete saamiseks tuleb seirata ka Enefit280 seadme korstnas tekkivat heidet (sh analüüsida katlasse suunatud fenoolvee koostist, aruandes näidata ära mõõtepunkti asukoht, fikseerida mõõteseadmete andmed, proovivõtu metoodika vastavalt standardile, esindusliku mõõtmisperioodi pikkusega) mõõtmised tuleb teha stabiilsel tavapärastel käitamistingimustel (reaktorist väljuva poolkoksi temperatuur peab püsivalt olema vähemalt 480 °C) ja ka mitte tavapärasel käitamistingimustel, st poolkoksi temperatuur on madalam ettenähtud optimaalsest väärtusest.

Kui hakatakse ette valmistama kombineeritud reovee puhastamise lahendusi, tuleb uurida eraldatud õli ja setete tagasisuunamise võimalusi õlitootmisseadme CFB katlasse. Selleks, tuleb teha katsetused, kas see võib mõjutada Enefit280 tehnoloogiaga seadmete tööd ja saasteainete heidet. Fenoolvee jms lisamisega seotud seireprogrammide kestus on vähemalt 72 tundi (erinevate mõõtmisperioodide summaarne kestus, kui ei ole võimalik järjest mõõta).

Ettevõte peab olema võimeline Enefit280-2 seadme käitamisel ja tagama riskiolukordades tekkivate võimalike keskkonnaohtude maandamise, mistõttu eelnevalt kirjeldatud kõrvaltingimuse Keskkonnaamet seab, et välja töötada käitamistingimused, kui on vaja käidelda tekkivat fenoolvett suuremas koguses kui Enefit280-2 seadmes üldjuhul tekib, sest elektrijaamadele ei ole võimalik seda käitlemiseks suunata.

3. Enefit Power ASil tuleb korraldada Sinimäe külas asuva välisõhu seirejaama töö (SO 2,

NMHC (NMVOC), H2S, PM10, PM2,5 pidevseire) ja selle mõõteseadmete standardile vastav

kalibreerimine ning vajalik nõuetekohane hooldus. Käitise lõhnahäiringu tekkevõimaluse indikaator on väävelvesiniku (H2S) saatetase seirejaamas.

4. Tavapärasest erinevate käitamistingimuste (OTNOC) st avariilise ja tehnoloogilise äkkheite puhul järgida tabelis T6 toodud äkkheidete lubatud kestust. Tehnoloogilised äkkheited tekivad tavaliselt seadme käivitamisel ja seiskamisel. Äkkheite allikad on leektoru ja suitsukorsten. Avariilise äkkheite korral toimub uttegaasi suunamine

põletamisele samuti leektorusse. Äkkheiteid leektorus ei ole võimalik mõõta ja heitkogused määratakse arvutuslikul meetodil. Tehnoloogiline äkkheide on käitise või seadme tehnoloogiliselt põhjendatud käivitamisel või seiskamisel välisõhku eralduv heide. Avariiline äkkheide on avarii, tehnilise rikke, lekke või planeerimata seiskamise korral välisõhku eralduv heide – mille osas tuleb eraldi arvestust pidada. Uttegaaside keskkonda suunamise vältimiseks nähakse ette piisav reserv uttegaaside põletamiseks leektorus, kui peaks toimuma elektrijaamas rike, muu planeerimata seiskamine või koormuse vähendamine.

Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit280-2 korstnast (280-2) käivitusrežiimil katsetamiseperioodil on kuni 1000 tundi aastas ja tavapärasel töö perioodil kuni 200 tundi aastas. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit280-2 leektoru (403) käivitusrežiimil katsetamise perioodil on kuni 300 tundi aastas ja tavapärasel töö perioodil kuni 144 tundi aastas. Elektrijaamade avarii või muu töökatkestuse korral (mille tulemusena ei võeta töötavalt Enefit280-2 seadmelt uttegaase vastu) võib gaase suunata leektorusse kuni 24 h järjest ja kokku kuni 300 tundi aastas. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit280-2 leektoru (403) seiskamisel katsetamise perioodil on kuni 15 tundi aastas ja tavapärasel töö perioodil kuni 3 tundi aastas.

Pidada jooksvalt arvestust avariiliste ja tehnoloogiliste äkkheidete kohta Keskkonnaameti etteantud vormil. Koondandmed esitada Keskkonnaametile üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks infosüsteemi KOTKAS kaudu.

5. Pidada jooksvalt arvestust õnnetuste ja muude vahejuhtumite kohta Keskkonnaameti etteantud vormil. Koondandmed esitada Keskkonnaametile üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks infosüsteemi KOTKAS kaudu.

6. Ettevõte peab pidevalt arvestust kasutatavate kemikaalide, toorme ja abimaterjalide koguste kohta. Koondandmed esitada Keskkonnaametile üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01. märtsiks.

7. Tööstusala peab olema varustatud sademevee äravoolutaristuga. Töötlemis- ja ladustamisaladele sadanud vihmavesi tuleb koguda koos pesuveega, mõnikord lekkinud ainetega jne äravoolutaristusse ning võtta ringlusesse või puhastada olenevalt selle saasteainete sisaldusest. Saastumata vesi tuleb eraldada saastunud vee voogudest.

8. Täiendava pinna- ja põhjavee kaitse tagamiseks tuleb sadevee õli- ja liivapüüdureid vastavalt kasutuskoormusele regulaarselt hooldada ja puhastada, mille kohta peetakse kirjalikku arvestust.

9. Pinnase ning pinna- ja põhjavee kaitse korral on oluline tagada vedelikukindel pinnakate, mis on selline pinnakate, mis ei lase vedelikke läbi ja välistab jäätmete ladustamisel (ohtlike/ohtlikus kontsentratsioonis) vedelike segunemise aluspinnasega. Vedelikukindel pinnakate on selline pinnakate, mis ei lase vedelikke läbi ja välistab jäätmete ladustamisel (ohtlike/ohtlikus kontsentratsioonis) vedelike segunemise aluspinnasega.

10. Tööstuslik reovesi tuleb käidelda selliselt, et saab kombineeritud reovee suunata tuhaärastussüsteemi ringlusvette. See tähendab, et tuleb ette valmistada lahendus, mis põhineb kombineeritud reovee puhastamisel ja kasutamisel tehnoloogilise veena. Kui see ei ole rakendatav, siis on lahendus eelpuhastamine ja seejärel bioloogiline puhastus koos Auvere energiakompleksi olmereoveega. Teha katsetused, kas see võib mõjutada Enefit280 tehnoloogiaga seadmete tööd ja saasteainete heidet. Kombineeritud reovee kasutamine tuhaärastussüsteemi ringlusveena rakendamise tähtaeg on 31.12.2026. See tähendab, et on tehtud katsed, valitud seadmed/tehtud tehnoloogilised muudatused ja need kasutusele võetud.

11. Ebaharilikult soojade suveilmade korral võib Narva veehoidlas veetemperatuur tõusta üle 28 °C ja võib tekkida olukord, kus pinnaveekogu temperatuur on liiga kõrge, et tagada vajalikku jahutust (KMH aruanne ptk 4.5 lk 68). Auvere energiakompleksile koostati erandolukordadeks elektritootmise võimsuse vähendamise kava, kui jahutusvett ei piisa või suubla temperatuur tõuseb üle kriitilise piiri. Kui energiaplokkide töörežiimi muutmine ei ole piisav, lahendatakse olukord tsirkulatsioonipumpade abil. Keskkonnaamet määrab keskkonnakompleksloale nr KL-521346 kõrvaltingimuse (HMS § 53 lg 2 p 3 kaalutlusõiguse alusel), mille kohaselt tuleb perioodil aprill-september igapäevaselt jälgida ja visuaalselt seirata Narva veehoidla seisukorda kui keskmine õhutemperatuur on tavapärasest kõrgem (st kui päeva õhutemperatuur ületab 28 kraadi või/ja kuu keskmine õhutemperatuur ületab 18 kraadi). Juhul, kui esineb kalade massiline suremine Narva veehoidlas, tuleb viivitamatult seisatada põlevkiviõli tootmine.

Seiret tuleb kuumade ilmadega teha punktist, kus jahutusveed väljuvad kuni Narva jõega liitumise punktini st ca 2,75 km pikkusel veealal paadi või drooniga hommikusel ajal 06:00- 11:00, sest öösel looduslik hapnikutootmine taimedest väheneb. Kui sellel lõigul tuvastatakse enam, kui 100 surnud kala (kõht ülespoole hulpivat) isendit tuleb tootmine koheselt peatada. Ettevõte peab seirepäevikut pidama ajavahemikul 01.07 kuni 15.09, mil võivad esineda suvised kuumalained.

12. Eesti Energia AS kehtiva strateegia raames koostatud tegevuskava raames tuleb kliimaeesmärkide saavutamiseks Auvere energiakompleksi tegevus etapiviisiliselt üle viia energiakandjate tootmiselt keemiatööstuseks. Võtmeetapid tuleb vastavalt ellu viia, st uttegaasist metanooli tootmise tehas tuleb käivitada plaanipäraselt 2031 aastal ja põlevkivi pürolüüsil saadud õli töötlemine kergemateks süsivesinikeks tegevus tuleb käivitada 2035 aastal.

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ettevõte teostab pinnase ja põhjavee saastatuse seire Enefit Power AS Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-172516 (15 vaatluskaevu) ning Enefit Power AS Enefit õlitööstuse keskkonnakompleksloa nr KKL/176540 (13 vaatluskaevu) alusel.

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks

kavandatud meetmed

Ettevõttel on pinnase ja põhjavee jääkreostuse, välisõhu kvaliteedi ning võimaliku mürafooni omaseire kohustus, mis on toodud käesoleva kompleksloa tabelis T8. Muud kohustused on seatud ka Enefit Power AS Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516.

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Kemikaaliseaduses (edaspidi ka KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja gaasiammutamisprotsesside kontekstis (KemS § 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (KemS § 21 lg 6). Samuti on KemS-is defineeritud mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja jooksul või teatud asjaolude korral).

Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lg 2 ning selle all mõistetakse eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus.

Õnnetuse või avarii ennetamisel ja õnnetuse/avarii korral tuleb rakendada riskianalüüsis, ohutusaruandes, ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis ja ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses kajastatud abinõusid (KemS § 22 lg 3).

Kemikaalide, sh kütuste ja õlide ladustamisel on oht juhuslike, tahtmatute või määramatute ladustatud kemikaalide ülevoolamiste, lekete või väljalaskude kaudu võivad kemikaalid sattuda keskkonda. Samuti võivad kemikaalid reageerida teiste ladustatud materjalidega ja selle raames kahjustada inimese tervist. Kemikaalide ladustatavad kogused on väikesed. Seetõttu tuleb ladustamisel järgida kõiki ohutus jt nõudeid ja hoida kemikaale kehtestatud nõuetele vastavates tingimustes. Ettevõte omab ISO 14 001 sertifikaati.

Kemikaalide avariilise lekke puhul võivad saastuda pinnase- ja põhjavette: nt kemikaalid satuvad kanalisatsiooni; võivad toimuda tulekahjuga lõppevad keemilised reaktsioonid; õhk võib saastuda kemikaalide aurudega, mis võivad olla kergesti süttivad või kahjulikud inimese tervisele; pinnase saastumine kemikaalidega, mis võib viia ökosüsteemi hävimisele. Seetõttu tuleb käitamisel teostada regulaarset kontrolli seadmete ja mahutite korrasoleku üle ning tagada õiged töövõtted. Kemikaale hoitakse kehtestatud nõuetele vastavates tingimustes. T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral

Käitaja hindab tegevuskoha pinnase ja põhjavee saastatust käitises kasutatud, toodetud või sealt keskkonda viidud ohtlike ainetega võrreldes lähteolukorra aruandes tooduga. Käitise sulgemise korral kõrvaldatakse käitisest kõik ohtlikud ained ja materjalid ja antakse need üle ohtlike jäätmete käitlemise õigust omavale ettevõttele. Käitise sulgemise vajaduse tekkimisel esitatakse Keskkonnaametile enne käitise sulgemistööde algust detailne sulgemiskava.

Järelhoolduse meetmed Tulevikus kui käitise tegevus lõppeb, tagatakse enne territooriumi üleandmist või selle kasutamisest loobumist kõikide keskkonnaohtude likvideerimine. Täpsemad meetmed selguvad pärast sulgemise otsust tehtavate vastavate uuringute ja sulgemisprojekti koostamise käigus. 3.2.3 Jäätmete teke ja käitlemine

Käitises tekkivad tava- ja ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavale keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. Käitluskohas jäätmete käitlemisega ei tegeleta. Eesti põlevkivi suhteliselt madala kütteväärtuse ja kõrge anorgaanilise aine sisalduse tõttu tekib põlevkivi põletamisel elektrijaamas suures koguses spetsiifiliste omadustega tuhka (põlevkivi tuhasus on ligikaudu 45%). Sõltumata tuha tehnoloogilisest päritolust ladestatakse suurem osa kogutuhast prügilas, mis taaskasutamist ei leia. Ettevõtte tööstustegevuse tulemusel tekib peamiselt põlevkivikoldetuhk (jäätmekoodiga 10 01 97) ja põlevkivilendtuhk (jäätmekoodiga 10 01 98) - valdav osa segatakse veega ja transporditakse hüdrotuhaärastuse süsteemi kaudu Eesti elektrijaama (keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516 reguleeritud) tuhaladestule ladestamisele. Osa tekkivast põlevkivilendtuhast juhitakse kuivalt tuha silotornidesse (sõltuvalt tekkekohast: tsüklonites kogutud tuhk, deSOx seadmest kogutud tuhk või keevkihtkatlast tekkinud tuhk) ning müüakse tootena edasi ehitusmaterjalitööstusele.

Põlevkivikoldetuhk (jäätmekoodiga 10 01 97) tekib koguses 380 160 t/a ning põlevkivilendtuhka (jäätmekoodiga 10 01 98) tekib koguses 566 837 t/a. Tuhk on väärtuslik tooraine, mida tema omaduste tõttu saaks eri valdkondades muude looduslike ressursside säilitamiseks kasutada. Tuleb arendada ja leida võimalusi põlevkivituha taaskasutamiseks. Tuleb suurendada kuiva põlevkivituha eraldamise võimekuse suurendamist, mis loob eeldusi ka põlevkivituha taaskasutamise mahtude suurendamiseks.

Ohtlike jäätmete kogumine Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel ja veol pakendada selliselt, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist. Ohtlike jäätmete üleandmiseks koostatakse ohtlike jäätmete saatekiri vastavalt jäätmeseaduses toodud nõuetele. 3.2.4 Vee erikasutus

Enefit Power AS õlitööstuse Enefit280-2 seadme tegevus ei ole otseselt seotud eraldiseisva vee erikasutamisega ega tööstusreovee kaudse heitega ning seadme käitamiseks vajalikud vee erikasutamisega seotud tingimused on reguleeritud Enefit Power AS Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516 sh ka pinnaveevõtt ja olmevesi.

Enefit280-2 tootmisprotsessiks vajalik pinnaveevõtt on 65 700 000 m³/aastas. Enefit280-2 jahutusvesi võetakse Mustajõest (VEE1063800). Veevõtuks kasutatakse Enefit280-1 veehaaret

PIH0000172, millest pumbatakse vesi, täiendavalt kuni 65 700 000 m3/a Enefit280-2 seadme jahutusvee basseini. Tegemist on olemasoleva veehaardega (PIH0000172), mille seiretingimused ja veevõtukogused on reguleeritud Enefit Power AS Enefit õlitööstuse keskkonnakompleksloaga nr KKL/176540.

Keskkonnaamet määrab kompleksloa tabelis V3. “Võetava vee koguse ja seire nõuded” pinnaveevõtu arvestuse pidamiseks järgmised nõuded: Pinnaveehaardest PIH0000172 võetava vee (tehnoloogiline vesi, jahutusvesi) arvestust tuleb pidada taadeldud veearvestite näitude alusel, fikseerides veevõtu päevikus veearvestite näidud ja võetava vee kogused kuude lõikes. Pidada eraldi arvestust tehnoloogilise vee ja jahutusvee koguste kohta. Pinnaveehaardest PIH0000172 lubatud veevõtt kokku on 65 700 000 m³/aastas.

Jahutusvesi lastakse Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084. Enefit280-2 seadmel tekkiv kombineeritud reovesi lisatakse tuhaärastussüsteemi veele (kondensaatvesi, põrandate pesuvesi, sademevesi). Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, väljalask tuhaväljalt puudub. Saastumata sademevesi juhitakse Eesti elektrijaama tööstus- ja sademevee väljalasku IV142, mille suubla on Mustajõgi (VEE1063800). Väljalaskmete IV084 ja IV142 seire nõudeid on reguleeritud Enefit Power AS Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516.

Olmevesi saadakse Eesti elektrijaamast, Enefit280-2 seadme käitamisel eeldatav vajadus 30 m 3

kuus, 360 m3/a. Samapalju tekib ka olmereovett, mis juhitakse Eesti elektrijaama puhastile (PUH0441430) ja sealtkaudu väljalasku IV142. Olmevee võtt ja olmereovee ärajuhtimine toimub vastavalt keskkonnakompleksloa L-KKL.IV-172516 tingimustele. Tööstusreovesi ehk fenoolvesi tekib pürolüüsil saadud aurugaasisegu kondenseerimisel ning toorõli edasisel töötlemisel. Fenoolvee allikas on põlevkivis sisalduv niiskus (toorainena kasutatava põlevkivi niiskusesisaldus on 5 - 13%).

Enefit Power AS ei kasuta Kiviter protsessiga ehk gaasilisel soojuskandjal (GSK) põhinevat põlevkiviõli tootmisprotsessi, seetõttu ei ole käitises fenoolvee defenoleerimisseadmeid. TSK õlitootmismeetodiga ei ole fenoolide sisaldus piisav väljaekstraheerimiseks.

Enefit280-2 seadme fenoolvee saab ära põletada õlitootmisseadme CFB katlas. Enefit280 tehnoloogial on võimekus enda tekitatud fenoolvee käitlemiseks, muuhulgas saab fenoolvee juhtimisega katlasse reguleerida tsirkuleeriva tuha temperatuuri (muul ajal toimub see õhkjahutusega). Vajadusel, sh elektrijaamade elektrifiltrite töö optimeerimiseks, saab fenoolvett suunata Eesti elektrijaama põletamisele. 3.2.5 Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku

Põhiline heide käitisest tekib Enefit280-2 korstnast, millest väljutatakse toorpõlevkiviõli tootmisel (pürolüüsi käigus) keevkihtkoldes tekkinud suitsugaasid. Tekkinud suitsugaasid jahutatakse utilisaatorkatlas enne põlevkivi kuivatustsüklonite läbimist ja korstnasse suunamist.

Suitsugaasid koosnevad põhiliselt lendtuhast, vääveldioksiidist, vesiniksulfiidist, lämmastikdioksiidist, süsinikmonooksiidist, küllastunud ja küllastamata süsivesinikest.

Lubatav tegevus

Käitajale on keskkonnakaitseluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks vajalik kui tema põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem (keskkonnaministri määrus nr 67 § 3 lg 1; ülejäänud tegevused toodud määrus nr 67 § 3).

Käitises on seadme Enefit280-2 käivitamiseks põletusseade soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 33,67 MWth. Ehitusjärgses seadistamise ja käivitamise režiimis kasutatakse seadmes kuni 1300 tonni aastas (tavarežiimis kuni 200 tonni põlevkiviõli; keskmine fraktsioon). Lisaks on käitises kaks avariigeneraatorit soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 4,12 MWth ja 2,95 MWth, milles kasutatakse kuni 26,66 tonni kerget kütteõli aastas.

Käitise tegevusest välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused on kompleksloasse määratud tulenevalt käitaja esitatud lubatud heitkoguste (edaspidi LHK) projektist. Välisõhu keskkonnakaitse nõuete määramisel on arvestatud, et taotluse kohased heiteallikatest pärinevad heited ei põhjusta õhukvaliteedi piirväärtuse ületamisi käitise territooriumi piiril ja väljaspool seda ühegi saasteaine osas.

LHK projekt on kompleksloa taotluse ja loa lahutamatu osa AÕKS § 91 lg 2 kohaselt. LHK projektis on välja toodud ettevõtte tegevuse ja heiteallikate täpsed kirjeldused, mistõttu ei pea Keskkonnaamet otstarbekaks heiteallikate ja ettevõtte tegevuse detailselt kirjeldust korralduses täiendavalt välja tuua.

Kompleksloa taotluses ja KMH aruandes on käsitletud käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemist, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis” (edaspidi määrus nr 56) § 31 kohaselt.

Auvere energiakompleksist kagu ja lõuna suunas 2 kuni 3 km kaugusele jäävad lähimad elamumaad (suvilapiirkond). Kompleksi olemasolevate seadmete puhul võib vesiniksulfiidi hajumisarvutuste kohaselt maksimaalne modelleeritud lõhnatase suvilapiirkonnas tõusta üle

lõhnaläve (1,4 µg/m3), st ebasoodsates hajumistingimustes võib tekkida küllaltki tugeva intensiivsusega lõhnahäiringu.

Olemasolevas olukorras on lõhna põhjustajaks Enefit140 seadmed ja õlilao mahutipark, kuid õlilao mõju piirdub käitise vahetu ümbrusega. Enefit280 seadmed ei ole olulise lõhna allikaks. Seadmetes kasutatakse keevkihtkatelt ja utilisatsioonikatelt, seetõttu ei esine seadmete korstendest väljuvates suitsugaasides olulises koguses väävelvesinikku ega lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Lõhnaainete heide võib tekkida Enefit280 seadmete leektorudest kuhu suunatakse

tavapärasest erineva töörežiimi korral uttegaas, kui seda ei ole võimalik põletada elektrijaamades. Gaasi koostises on väävelvesinikku ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid, kuid tegemist on automaatse süütamisega (ehk tekkivad heitgaasid põletatakse koheselt) leektoruga, seetõttu olulist lõhnaainete heidet ei teki.

KMH aruandes hinnati Enefit280-2 seadme käivitamisega kaasnevat lõhnaainete heidet

väävelvesiniku näitel ja jõuti järeldusele, et hajumismaksimum suureneks 0,1 µg/m3 võrra ja

lähimatel elamumaadel oleks saastetaseme suurenemine 0,05 µg/m3 võrra. Need muutused ei oleks tajutavad, seda ka pärast Enefit280-2 käivitamist.

Auvere energiakompleksist mõjutatava piirkonna välisõhu kvaliteeti seiratakse Sinimäe õhuseirejaamas, kus lõhnahäiringu tekkevõimaluse indikaator on väävelvesiniku (H2S)

saastetase. Kui seirejaama andmetel on vesiniksulfiidi tase piirkonna välisõhus piisavalt kõrge, et tekitada lõhnahäiringut, hindab Keskkonnaamet ÕPV-le ja lõhnaaine häiringutasemele vastavust, kaebuste trendi ning vajadusel algatab loa muutmise.

Kompleksloa taotluses on antud müra võimalikkuse esinemise hinnang, milles esitatakse andmed müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist (THS § 41 lg 2 p 8; määrus nr 56 § 32 lg 1).

Müraallikad käitises on Enefit280-2 tehase elektritootmise turbiin ja õlitootmisseadmed. Müratekitavad seadmed asuvad hoonetes, kompressorid jm kõrge müratasemega seadmed täiendavalt eraldi kambrites. Arvestades Enefit280-2 seadme paiknemist, ei põhjusta seadme töötamine eeldatavalt mürataseme tõusu Auvere energiakompleksi territooriumilt väljapool ning müratase ei ületa seetõttu eeldatavasti ettenähtud piirväärtusi, st täiendavate müra leevendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik.

Siiski, rakendades ettevaatusprintsiipi ja võttes arvesse, et tegemist on uue käitisega, mille osas andmed puuduvad, peab Keskkonnaamet vajalikuks lisada kompleksloale eritingimuse, mille kohaselt tuleb Enefit280-2 käivitamise järgselt vajadusel (näiteks kohaliku omavalitsuse nõudmisel või kaebuste korral) viia läbi kogu Auvere energiakompleksi hõlmav mürataseme mõõtmine (vt A7 p 7). Välisõhu kvaliteet

Keskkonnaamet kontrollis kompleksloa taotluses esitatud andmete vastavust keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (edaspidi määrus nr 75) ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ (edaspidi määrus nr 84).

Iga saasteaine hajumise arvutuslikul hindamisel võetakse arvesse kõik käitise tootmisterritooriumil paiknevad heiteallikad ja kõik keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavad heiteallikad, mis jäävad saasteainete hajumise arvutuslikuks hindamiseks kasutatava arvutusprogrammi hindamise piirkonda (AÕKS § 92 lg 3).

Hajumisarvutuse piirkond on sellise ulatusega ala, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus AÕKS § 47 lg 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast. Saasteainete hajumist modelleeriti alal 7,5 km x 7,5 km. Saasteainete hajumisarvutuste piirkonnas paiknevad Eesti elektrijaama (kompleksluba nr L.KKL.IV-172516), Auvere elektrijaama (kompleksluba nr KKL/324417), Enefit ölitööstuse (kompleksluba nr KKL/176540), EcoPro AS (kompleksluba nr L.KKL.IV-29520), Enefit Kaevandused AS Musta jaama (keskkonnaluba nr L.ÕV/318337) ja Enefit Kaevandused AS Narva karjääri (keskkonnaluba nr L.ÕV/320934) heiteallikad.

Kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus ei tohi summaarselt ületada määrusega nr 75 kehtestatud õhukvaliteedi piirnorme väljaspool käitise tootmisterritooriumi (AÕKS § 94 lg 2). Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist (AÕKS § 10 lg 3). Taotluses hinnati õhukvaliteedi taset arvutuslikult, võttes KMH aruande nõude kohaselt hajumisarvutuste tegemisel aluseks Enefit280 ja Enefit140 seadmete 2023. aasta pisteliste mõõtmiste andmeid. Saasteainete hajumise ehk maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme (õhukvaliteedi) hindamiseks ja visualiseerimiseks kasutati arvutusmudelit AEROPOL (versioon 5.3.2), mis põhineb Gaussi jaotusega saastejoa mudelil ja vastab määrusega nr 84 esitatavatele nõuetele.

Saasteainete hajumise arvutusliku hindamise tulemused näitasid, et käitaja tegevusega ei ületata ühegi saasteaine osas väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri õhukvaliteedi piirväärtusi. Käitise välisõhku väljutatavatest saasteainetest on suurima mõjuga õhukvaliteedile metüülmerkaptaan, aromaatsed süsivesinikud, benseen, vääveldioksiid ja vesiniksulfiid.

Metüülmerkaptaani kõrged tasemed tekivad käitise tootmisterritooriumi lähipiirkonnas Aurvere

energiakompleksi lõunapiiril veevõtu kanalite vahelisel alal, küündides kuni 0,198 µg/m3, mis moodustab 99% metüülmerkaptaanile kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmisest

piirväärtusest 0,2 µg/m3. Arvestades metüülmerkaptaani eeldatavat kõrget taset jätab Keskkonnaamet endale õiguse saasteainete inventuuri järgselt lisada saasteaine täiendav seirekohustus.

Aromaatsete süsivesinike kõrged tasemed tekivad käitise tootmisterritooriumiga piirneval alal,

küündides kuni 4,5 µg/m3, mis moodustab 90% aromaatsetele süsivesinikele kehtestatud

õhukvaliteedi aasta keskmisest piirväärtusest 5 µg/m3.

Vääveldioksiidi ühe tunni keskmine õhukvaliteedi tase võib väljaspool käitise

tootmisterritooriumi küündida kuni 180,6 µg/m3, mis moodustab 51,6 % vääveldioksiidile

kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmisest piirväärtusest 350 µg/m3. Vääveldioksiidi 24 tunni keskmine õhukvaliteedi tase võib väljaspool käitise tootmisterritooriumi (ca 1 km

kaugusel põhjasuunas) küündida kuni 114 µg/m3, mis moodustab 91,2% vääveldioksiidile

kehtestatud õhukvaliteedi 24 tunni keskmisest piirväärtusest 125 µg/m3. Olukorras, kus elektrijaamad ei tööta ja uttegaasid Enefit280 seadmetest suunatakse kuni 24 tunni vältel

leektorru, on kõikide saasteainete heitkogused ja saastetasemed oluliselt väiksemad kui normaalse töö korral. Erandiks on vääveldioksiid - kuigi võrreldes tavaolukorraga väheneb SO2 heide ligikaudu 2 korda tasemele 245 g/s, on seadmete leektorud oluliselt madalamad, mistõttu

koosmõju saastetase suureneb, jäädes siiski kuni 340 µg/m3, mis on 97,1% vääveldioksiidile

kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmisest piirväärtusest 350 µg/m3. Seadme 280-2 seiskamisel, kui seade ise ei tööta ja toimub läbipuhumine, tekkiva äkkheite korral võib hajumisarvutuste kohaselt vääveldioksiidi ühe tunni keskmine õhukvaliteedi tase väljaspool

käitise tootmisterritooriumi küündida kuni 253,9 µg/m3, mis moodustab 72,5 %

vääveldioksiidile kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmisest piirväärtusest 350 µg/m3. Vääveldioksiidi 24 tunni keskmine õhukvaliteedi tase võib väljaspool käitise

tootmisterritooriumi küündida kuni 113,8 µg/m3, mis moodustab 91,% vääveldioksiidile kehtestatud õhukvaliteedi 24 tunni keskmisest piirväärtusest 125 µg/m3. Enefit280-2 seadme käivitamisel, kui tekkivad uttegaasid suunatakse veel leektorru (Enefit280-2 reaktor on koormatud kuni 35% ulatuses nominaalsest) jäävad saastetasemed väiksemaks kui seiskaimise korral. Hajumisarvutusega seoses on analüüsitud ka Enefit140 seadmete pisteliste mõõtmiste aruandeid, mille kohaselt on 2023. aastal osade saasteainete hetkelised heitkogused ületanud loaga lubatud heitkoguseid. Seetõttu on vääveldioksiidi hajumisarvutuste tegemisel Enefit140 puhul sisestatud suuremad hetkelised heitkogused kui kehtival kompleksloal või viimase aasta mõõtmisprotokollides.

Vesiniksulfiidi kõrge tase tekib käitise tootmisterritooriumi lähipiirkonnas, küündides kuni 6

µg/m3, mis moodustab 75 % vesiniksulfiidile kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmisest

piirväärtusest 8 µg/m3. Seadme käivitamisel ja seiskamisel tekkiva äkkheite puhul jäävad vesiniksulfiidi saastetasemed väiksemaks kui tavaolukorras.

Benseeni ühe aasta keskmine õhukvaliteedi tase võib väljaspool tootmisterritooriumi küündida

kuni 4,4 µg/m3, mis moodustab 88 % benseenile kehtestatud aasta piirväärtusest 5 µg/m 3, Benseeni ühe tunni keskmine õhukvaliteedi tase võib väljaspool käitise tootmisterritooriumi

küündida kuni 250,764 µg/m3, mis moodustab 41,8% benseenile kehtestatud õhukvaliteedi ühe

tunni keskmisest piirväärtusest 600 µg/m3. Benseeni 24 tunni keskmine õhukvaliteedi tase võib

väljaspool käitise tootmisterritooriumi küündida kuni 50,114 µg/m3, mis moodustab 25,1% benseenile kehtestatud õhukvaliteedi 24 tunni keskmisest piirväärtusest 200 µg/m3.

Mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) kõrged tasemed tekivad käitise tootmisterritooriumiga piirneval alal, sealjuures ühe tunni keskmine õhukvaliteedi tase võib

küündida kuni 3 863.65 µg/m3, mis moodustab 77,3% NMVOCile kehtestatud õhukvaliteedi

ühe tunni keskmisest piirväärtusest 5000 µg/m3. NMVOCi ööpäeva keskmine õhukvaliteedi

tase võib väljaspool tootmisterritooriumi küündida kuni 1 760.06 µg/m3, mis moodustab 88 %

NMVOCile kehtestatud ööpäeva piirväärtusest 2000 µg/m3. Seiskamisest või käivitamisest tingitud äkkheite korral jäävad heitkogused oluliselt madalamaks.

Saasteainete hajumise arvutusliku hindamise tulemuste põhjal koostatud hajumiskaartide kohaselt Auvere energiakompleksis välisõhku väljutatavate saasteainete levik kompleksi mõju

piirkonnas asuvatele Natura 2000 aladele Udria loodusala (lähim lahustükk asub üle 12 km kaugusel), Viivikonna loodusala (ca 10 km kaugusel) ja Puhatu loodus- ja linnuala (ca 8,5 km kaugusel) on ebatõenäoline. Seega puudub Enefit280-2 seadme käivitumise järgne mõju nendele aladele. Käitise mõjualasse jääb Mustajõe loodusala, mis asub kavandatava tegevusele võrreldes teiste aladega väga lähedal (700 m). Nimetatud hajumiskaartide kohaselt jääb saasteainete levik loodusalal oluliselt allapoole kehtestatud piirväärtusi. KMH aruandes esitatud hinnangu kohaselt planeeritav tegevus kaitstavatele liikidele mõju ei avalda. Samuti jääb saasteainete levik oluliselt allapoole kehtestatud piirväärtusi Narva jõel euroopa harjuse, hingi ja vingerja (III kat.kaitsealuse liigi) elupaikades. A1. Käitise kategooria

Kompleksloa tabelisse A1 lisatakse käitise põhitegevusele - põlevkiviõli ja põlevkivigaasi (uttegaasi, poolkoksigaasi) tootmisele vastav EMTAK kood: 19201 - Puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine.

Samuti lisatakse samasse tabelisse põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimi‐ soojusvõimsus kokku (33,67 MWth), põletusseadmetes kasutatavad kütuseliigid ning kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustust puudutav teave.

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustus

Keskkonnakompleksloa taotluses on Enefit Power AS toonud Enefi t õlitööstus, seade Enefit280-2 kauplemissüsteemi kohustuslase tegevusalana mineraalõlide rafineerimistehaste käitamine, millest tulenevalt on käitaja Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi ELi HKS) kohustuslane vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrusele nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise

süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu1“ § 2 lg 1 p 2.

Nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 134 loetletud tegevusaladel tegutsevad käitajad on kohustatud osalema ELi HKSis ja nendel käitajatel peab olema keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba kauplemissüsteemis osalemiseks (edaspidi kauplemissüsteemi luba).

Paikse heiteallika käitaja õiguse käitisest või selle osast kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamiseks annab Keskkonnaamet keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa osana (vastavalt AÕKS § 144 lg 1).

Kauplemissüsteemi luba annab õiguse käitisest või selle osast kasvuhoonegaaside õhku paiskamiseks. Kauplemissüsteemi loaga ei kehtestata konkreetsete käitiste kasvuhoonegaaside heitele ülempiiri - käitis võib õhku paisata kasvuhoonegaase, kuid seejuures peab kauplemise registris tagastama eelmise kalendriaasta kasvuhoonegaaside heitkoguse tõendatud aruandele vastava koguse lubatud heitkoguse ühikuid.

Kauplemissüsteemi loale kantakse järgmised kohustused:

Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 vastu võetud määruses nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu1“ nimetatud tegevusalal tegutsev käitaja esitab Keskkonnaametile iga aasta 25. märtsiks heitkoguse aruande ja korraldab eelmise kalendriaasta heitkoguse tõendamise kauplemise registris. Käitaja tagastab kauplemise registris tõendatud heitkoguse aruandele vastava koguse lubatud heitkoguse ühikuid iga aasta 30. aprilliks (alates 2024. aastast on uueks tähtajaks 30. september; AÕKS § 168 lg 1). Käitaja teeb CO2 heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale. Paikse

heiteallika käitaja kontrollib regulaarselt, kas tema kasutatavat seiremetoodikat saab parandada, ja esitab Keskkonnaametile heakskiitmiseks sellekohase aruande vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artiklile 69 (AÕKS § 166 lg 3).

Enefit Power AS esitas 29.12.2023 ELi HKS-i aruandlussüsteemi EU ETS Reporting Tool käitise seirekava nr MP-58581. Seirekava on kauplemissüsteemi loa taotluse kohustuslik osa

vastavalt AÕKS § 1451 lg 1, mille p 2 kohaselt peab seirekava olema koostatud Euroopa Komisjoni 19.12.2018 rakendusmääruse (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (edaspidi ka (EL) 2018/2066) järgi.

Keskkonnaamet hindas seirekava vastavust komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2018/2066 ning palus käitajal seirekava täiendada kasutatavate mõõteseadmete ja muu info osas, mis on selgunud ja täpsustunud 2024 esimese kvartaliga. Pärast seirekava MP-58581 v1.63 ülevaatamist kinnitas Keskkonnaamet ELi HKSi seirekava aruandlussüsteemis ERT ja kauplemissüsteemi luba väljastatakse koos kompleksloaga. Lubatud heitkoguse ühiku hind kujuneb ELi ülesel enampakkumisel ning ELi HKSi ühikute ülempiiri vähendatakse ajas pidevalt, mistõttu väheneb ringluses olevate ühikute kogus ja omakorda tõstab lubatud heitkoguse ühiku hinda mis tähendab, et käitajad peavad lubatud heitkoguse ühikuid soetama olukorras, kus heitkoguse ühikute kogus turul pidevalt väheneb ning nõudlus nende järele suureneb. Kõrgem lubatud heitkoguse ühiku hind suunab ettevõtjaid investeerima tõhusamatesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse. Käitajad saavad soovi korral taotleda tasuta lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt 19. detsembri 2018 komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil. ELi HKSis on käitajaid, kes peavad kõik vajaminevad ühikud kauplemisturult ostma (nt elektritootjad), kuid on ka neid käitajaid, kes ei pea turult ühikuid juurde ostma, sest neile tasuta eraldatav lubatud he itkoguse ühikute kogus katab nende CO2-heite, ent on ka neid, kes peavad osaliselt lubatud heitkoguse

ühikuid turult juurde ostma, sest neile tasuta eraldatav lubatud heitkoguse ühikute kogus ei kata nende CO2 heidet täielikult.

ELi HKS on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ. Kauplemissüsteem hakkas toimima 2005. aastal ning on ELi kliimapoliitika nurgakivi. ELi

HKSis on kehtestatud heitkoguse ülemmäär, mida iga-aastaselt ELis kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega vähendatakse ning mille tulemusena heitkogus väheneb. ELi HKS põhineb nn piiramise ja kauplemise süsteemil (cap and trade). Siiani on see kõige efektiivsem ja kulutõhusam meetod käitiste heitkoguse vähendamiseks, sest annab ettevõtjatele paindlikkuse heite vähendamiseks. Euroopa Komisjoni andmetel on ELi HKSi rakendamine alates 2005. aastast vähendanud elektritootmiskäitiste ja tööstuskäitiste heidet 37% võrra.

A3. Heiteallikad

Käitise heiteallikad on Enefit280-2 korsten (280-2), Enefit280-2 tuha pneumosüsteemide aspiratsioon (281-2), Enefit280-2 retordi tihendite ventilatsioon (282-2), avariigeneraator 1,5 MWe (G1), avariigeneraator 1 MWe (G2), Enefit280-2 leektoru (403).

Võrreldes esitatud taotlusega muudab Keskkonnaamet heiteallikate Avariigeneraator 1,5 MWe (G1) ja Avariigeneraator 1 MWe (G2) SNAP-koode asendades pakutud SNAP-koodid SNAP- koodiga 010405 (Tahkekütuse muundamistehased).

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas

Välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste leidmiseks kasutati Enefit280 seadme pidevseire ning perioodiliste mõõtmiste andmeid. Raskemetallide heite leidmisel kasutati keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ lisas 12 toodud eriheiteid. Tuha pneumosüsteemide aspiratsiooni ja retorditihendite ventilatsiooni saasteainete heide arvutati samuti Enefit280 seadme pisteliste mõõtmistulemuste alusel. Kompleksloa taotluses ja kompleksloas on toodud andmed kõikide väljutatavate saasteainete kohta, mille heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm (AÕKS § 91 lg 2 p 3 ja § 98 lg 1 p 3). Seega on kompleksloa taotlus ja väljaantav kompleksluba kooskõlas KMH aruande kokkuvõttes toodud nõudega täiendada taotlusmaterjale saasteainete NMVOC, H2S, PM10 ja

PM2,5 (ja muude asjakohaste saasteainete) aastaste heitkogustega.

Kompleksloa tabelis A4. määrab Keskkonnaamet välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud aastased heitkogused (t/a) ja raskmetallide osas (kg/a) lähtudes esitatud taotlusest.

Õhku väljutatavad saasteained ning nende lubatud heitkogused on: lämmastikdioksiid 409,182 t/a, fenool (hüdroksübenseen) 0,156 t/a, süsinikdioksiid 553 579,458 t/a, formaldehüüd (metanaal) 1,676 t/a, dimetüüldisulfiid 32,892 t/a, süsinikmonooksiid 2 166,975 t/a, atsetoon (2- propanoon) 8,346 t/a, benseen 13,407 t/a, metaan 16,759 t/a, metaantiool (metüülmerkaptaan) 6,843 t/a, plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 13,139 kg/a, mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 43,175 kg/a, elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 1,56 kg/a, nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 16,854 kg/a, arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 10,27 kg/a, kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0,554 kg/a, kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 18,705 kg/a, vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna

vaseks 15,947 kg/a, vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 13,194 kg/a, tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 86,918 kg/a, vääveldioksiid 254,498 t/a, dimetüülsulfiid 1,441 t/a, vesinikkloriid 3,352 t/a, vesinikfluoriid 0,034 t/a, ammoniaak 6,703 t/a, seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0,352 kg/a, vesiniksulfiid 8,696 t/a, aromaatsed süsivesinikud 63,264 t/a, mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 143,238 t/a, tahked osakesed, summaarsed (PMsum) 291,873 t/a, peened osakesed (PM10) t/a,

eriti peened osakesed (PM2,5) t/a.

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Kompleksloa tabelis A5. piiritleti vastavalt taotlusele planeeritava tegevusega seotud heiteallikate hetkelised heitkogused ning äkkheite keskmised prognoositavad kontsentratsioonid

(mg/Nm3).

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus

Kompleksloa tabelis A6. on toodud saasteainete püüdeseadmed: Enefit280-2 korstna elektrfilter,

mille projekteeritud puhastusaste PMsum puhul on 200 mg/Nm3 ja Enefit280-2 tuha

pneumosüsteemide aspiratsioon, mille projekteeritud puhastusaste PMsum puhul on 30 mg/Nm3.

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused

Keskkonnaamet kehtestab eritingimused võttes aluseks esitatud KMH aruande ja kompleksloa taotluse ning arvestades välisõhu kvaliteedi tagamiseks kehtestatud õigusaktide piirnormidega.

Regulaarsete õhukvaliteedi mõõtmiste tingimus tootmisterritooriumi piiril on kehtestatud Enefit õlitööstuse kompleksloal nr KKL/176540 ning seda käesoleva kompleksloaga ei dubleerita.

Saasteainete heitkoguste seire eritingimused Keskkonnaameti kaalutlusotsuse alusel keskkonna kui terviku kaitse kõrge taseme saavutamiseks ja kontrollimiseks/seiramiseks on järgmised:

Seadmele Enefit280-2 kohalduvad PVT nr 46 tabelis „Utilisaatorkatla kasutamisel“ toodud saasteainete PMsum, SO2, NOx, CO kuukeskmised heitetasemed, seetõttu määrab

Keskkonnaamet kohustuse nimetatud saasteainete pidevseiramiseks (p 1) ja tingimused pidevseireseadmete tööle (p 2 ja 3):

1. Tavapärase töörežiimi saavutamisel tuleb pidevalt mõõta heiteallikast nr 280-2 väljuvast suitsugaasist järgmiste saasteainete sisaldust: osakesed, summaarselt (PM-sum); vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5); lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikoksiid (CAS nr 630-08- 0). Mõõtmistele tuleb lisada andmed saasteainete kuukeskmiste sisalduste kohta

normaaltingimustel (mg/Nm3) 3 mahuprotsendi hapniku juures ja hinnata nende vastavust heite

kuukeskmistele piirväärtustele. Mõõtmiste aruanne esitada KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Aruandele tuleb lisada andmed pidevseirejaama (AMS) seisakute kohta koos põhjuste väljatoomisega.

2. Pidevseire seade peab vastama viitedokumendi „THD käitise õhu ja vee emissioonide seire viiteraport“ ehk ROM REF punktis 4.3.2 sätestatud nõuetele. Käitaja peab tagama pideva mõõtmiste kvaliteedi kontrolli töö ajal (QAL3). Kontrolliks tuleb kasutada sertifitseeritud etalone ning tulemused dokumenteerida kontrollkaardil. QAL3 tehakse AMS hooldustööde käigus (AMS hooldustööde sageduse määrab QAL1). Tuleb korraldada automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimine ja kalibreerimine vähemalt kord aastas (AST), tehes paralleelmõõtmisi referentsmeetoditega. AST tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile infosüsteemi KOTKAS kaudu aruandeaastale järgneva aasta 1.märtsiks. Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2. QAL2 aruanne tuleb esitada infosüsteemi KOTKAS kaudu aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks. Esimene QAL2 peab olema läbitud kuue kuu jooksul seadme tavapärase töörežiimi saavutamisest (aruanne esitada kahe nädala jooksul). Uus QAL2 tuleb teostada kahe kuu jooksul pärast igat suuremat muudatust käitise protsessis (näiteks pärast uue suitsugaaside puhastusseadme kasutuselevõttu), pärast uue kütuse kasutuselevõttu, mille osas ei ole QAL2 teostatud, pärast pidevseiresüsteemi suuremat remonti, mis võivad mõjutada oluliselt mõõtetulemust. QAL2 käigus saadud kalibreerimisfunktsioon tuleb AMSis rakendada viivitamatult.

3. Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. Ettevõttel peab olema rakendatud eeskiri pidevseire katkemise korral tegutsemiseks (puuduvate andmete asendamine, pisteliste mõõtmiste korraldamine, AMS hooldustööde sagedus, reageerimine QAL3 mitteläbimisele või kui töötlemata toorandmed (FLD ehk first level data) ulatavad mõõtmise piirkonnast välja). Vastav eeskiri tuleb esitada Keskkonnaametile (tähtaeg 01.06.2024).

Arvestades, et tegemist on tööd alustavate seadmetega, mille heite arvutamise aluseks on õigusaktides toodud eriheited või olemasoleva Enefit280-1 seadme heite mõõtmistulemused, kehtestab Keskkonnaamet eritingimuse, mille kohaselt tuleb seadmete tavapärase töörežiimi saavutamisel mõõta üle saasteainete heitkogused. Mõõtmistulemuste alusel saab veenduda, et kõik piirväärtusega ning künniskogust ületavad saasteained on loale kantud ning vajadusel lubatud heitkoguseid korrigeerida. Samuti on inventuuri andmete alusel võimalik kaaluda pistelise seire sageduse muutmist.

4. Seadmete tavapärase töörežiimi saavutamisel viia kuue kuu jooksul läbi heitallikate inventuur, mis hõlmab heiteallikate väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete mõõtmist. Samuti tuleb pärast seadmete tavapärase töörežiimi saavutamist läbi viia saasteainete inventuur Enefit280-2 seadme mittetavapäraste töötingimuste (OTNOC/käivitamine) juures (vähem kui 30% seadme nominaalvõimsusest). Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud labor, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Esitada heitgaasides

sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid (mg/Nm3) ja hetkelised heitkogused (g/s). Mõõtmiste tulemused esitada KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Keskkonnaamet jätab endale õiguse nõuda kompleksloa

muutmise taotluse esitamist, kui inventuuri tulemusena selgub, et saasteainete heitkogused erinevad oluliselt loa andmise aluseks olevatest heitkogustest. Lisaks vaatab Keskkonnaamet pärast inventuuri andmete esitamist üle heiteallikate seiretingimused.

Võttes arvesse vesiniksulfiidi eeldatavat heitkogust, mis jääb oluliselt allapoole PKÕ PVT 46 kehtestatud heitetaset, kehtestab Keskkonnaamet eritingimuse, mille kohaselt tuleb nimetatud saasteainet seirata kord kvartalis. Lisaks tuleb seirata Enefit280-2 korstnast peente osakeste (PM10) ja eriti peente osakeste (PM2,5) heitkoguseid:

5. Tavapärase töörežiimi saavutamisel mõõta üks kord kvartalis Enefit280-2 korstnast väljuvast suitsugaasist järgmiste saasteainete sisaldust: vesiniksulfiid (H2S), tahked osakesed,

summaarselt (PMsum); peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5). Mõõtmised

viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” § 15 kohaselt kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete

kontsentratsioonid (mg/Nm3) ja hetkelised heitkogused (g/s) esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud labor, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks.

Võttes arvesse, et käitise tuha pneumosüsteemide aspiratsiooni heiteallikast väljutatakse eeldatavalt arvestatav kogus erinevates fraktsioonides osakesi, kehtestab Keskkonnaamet järgneva eritingimuse:

6. Tavapärase töörežiimi saavutamisel tuleb mõõta kord aastas tuha pneumosüsteemide aspiratsioonisüsteemi heiteallikast (281-2) väljuvast heitest järgmiste saasteainete sisaldust: osakesed, summaarselt (PMsum); peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5).

Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” § 15 kohaselt kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis

sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid (mg/Nm3) ja hetkelised heitkogused (g/s) esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud labor, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuariks.

Võttes aluseks asjaolu, et mürahäiringu korral teostab järelevalvet Terviseamet, kuid määruse nr 56 § 32 kohaselt esitatakse keskkonnaloa taotluses andmed ka käitises tekkiva müra võimaliku esinemise hinnang, jätab Keskkonnaamet endale õiguse vajadusel (Keskkonnaameti süsteemis OKAS registreeritud kaebuste korral) nõuda Auvere energiakompleksis tekkiva mürataseme mõõtmist. Seetõttu kehtestab Keskkonnaamet järgneva eritingimuse:

7 . Käitise tavapärase töörežiimi saavutamisel tuleb Keskkonnaameti nõudmisel (registreeritud kaebuste esinemisel) viia läbi Auvere energiakompleksi mürataseme mõõtmine. Mõõtmiste asukoht tuleb eelnevalt Keskkonnaametiga kooskõlastada. Mõõtmiste ajal peavad kompleksi kõikide käitiste seadmed töötama tavapärasel tööreziimil. Mõõtmiste alusel tuleb esitada müra päevane ja öine hinnatud tase ja selle vastavus kehtestatud pii- või sihtväärtustele. Mõõtmiste kestus (ajaline kaetus) peab olema piisavalt esinduslik, et hinnata kogu võimalikku mürataset päevasel ja öisel ajal, arvestades tootmise tsüklilisust. Mõõtmistulemuste aruanne peab kajastama mõõtmiste aegseid ilmastikuolusid, kõikide Auvere energiakompleksi kuuluvate käitiste mõõtmiste läbiviimise ajal töötanud seadmete loetelu. Mõõtmisi peab teostama vastava akrediteeringuga labor. Mõõtmistulemused esitada Keskkonnaametile hiljemalt kaks nädalat pärast mõõtmistulemuste aruande laborilt laekumist keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS.

Tabelit A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused ei täideta, sest see käitisele ei kohaldu.

3.3 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Arvamused ja vastuväited keskkonnakompleksloa eelnõule esitati XX.0X.2024 (registreeritud XX.0X.2024 KOTKAS kirjaga nr DM-126872-XX). Keskkonnaamet edastas XX.0X.2024 kirjaga nr DM-126872-XX esitatud arvamused ja vastuväited ettevõttele tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks (HMS § 49 lg 3). Olulisemad seisukohad eelnõudele ning vastavad Keskkonnameti seisukohad on toodud järgnevalt: …

3.4 Otsekohalduvad nõuded

Keskkonnakompleksloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima THS, AÕKS, JäätS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnakompleksloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa-omaja- meelespea.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo

EELNÕU 01.04.2024

Keskkonnakompleksluba

Loa registrinumber KKL-521346

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Enefit Power AS

Registrikood / Isikukood

10579981

Tegevuskoha andmed

Nimetus Enefit õlitööstus, seade Enefit280-2

Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 51401:001:1297;51401:001:1294;51401:001:1295;85101:001:0642;85101:001:0641;51401:001:1296

Territoriaalkood EHAK

1472

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: 13109 Narva-Auvere tee (51401:001:0456), Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Gaasitehase (51401:001:1296), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Lämmastiku (51501:001:0017), Musta jaam (51401:001:1295), Põhjaterritooriumi (51501:001:0016), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000), Vaivara kraav (VEE1065001).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Tööstusheide ehk kompleksluba; Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Tööstusheide T1. Käitise tegevus

Käitiste register

Käitise kood KNR0000588

Käitise nimetus Enefit õlitööstus, seade Enefit280-2

Käitise asukoha kirjeldus Tootmisseade Enefit280-2 rajati Enefit Power AS Keskterritooriumi kinnistule (KÜ nr 85101:001:0040) käitamisel õlitootmisseadme Enefit280-1 kõrvale. Õlitehase maa- ala asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna haldusalas Auvere külas, Enefit Power AS Eesti elektrijaama lähiümbruses, mis jääb Narvast ligikaudu 16-25 km edelasse. Kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu järgi on ala tootmise arendamise ja riigikaitse-objektide piirkond, kuhu jäävad lisaks olemasolevatele Eesti Energia kontserni ettevõtetele kuuluvatele elektrijaamale ja õlitehastele ohtlike jäätmete lõppladustamispaik, riigikaitselised maad, lõhkeainetehas ja seni tootmistegevuseks kasutusele võtmata maatulundusmaad jms. Õlitehase maa-alal ja selle lähiümbruses puudub püsielanikkond. Nn aiandusühistute-suvilate piirkond jääb ca 2 km kaugusele kagusse.

Maastikuliselt asub ala Alutaguse madalikul, mida iseloomustavad jääjärve- ja järvetasandikud ning suured metsa ja soomassiivid. Samas mitmekesistavad maastikurajooni välisilmet peamiselt põlevkivi kaevandamisega seotud tehnogeensed maastikud. Alast kagus voolab Narva jõgi. Eesti-Vene piirijõgi jääb õlitööstuse maa- ala keskmest ca 2 km kaugusele. Lõuna- ja lääneküljel voolab Narva jõe vasakpoolne lisajõgi Mustajõgi. Looduslikult on Mustajõe kaldad soised, eriti selgelt avaldub see Õlitehase ala lõuna ja kaguküljes Mustajõe ja Narva jõe vahelisel alal, kus valitsev kasvukohatüüp on lodu- ja soometsad. Kogu Mustajõe vooluhulk kasutatakse ära Eesti elektrijaama jahutusveena. Lääne poolt külgneb ala Narva karjääriga. Rekultiveeritud kaeveväljad jäävad loodesse ja edelasse ning nende vahel Mustajõe kallastel paikneb Narva karjääri tööstusterritoorium. Õlitehase alast põhjapool laiuvad nii riigi kui ka eraomandi suured metsamassiivid. Kirdesse jääb Kõrgesoo raba. Raba servas, enam kui 9 km2 suurusel alal asub Eesti elektrijaama tuhaväli. Õlitehase ala piir ühtib loodes, ca 820 m pikkusel lõigul Mustajõe Natura 2000 loodusalaga, kuid Enefit 280-2 seadme arendus ala loodesossa ei ulatu.

Asulad jäävad Enefit 280-2 arendusalast ja Õlitööstuse maa-alast suhteliselt kaugele: ca 40 elanikuga Auvere küla 7 km põhja suunas, ca 40 elanikuga Sirgala asula 8 km loode suunas, ca 500 elanikuga Sinimäe aleviku piirkond (sh Hiiemetsa ja Hundinurga) - 11 km põhja suunas ja 170 elanikuga Vaivara küla - 12 km loode suunas.

Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Territoriaalkood EHAK 1472

Katastritunnus(ed) 51401:001:1297;51401:001:1294;51401:001:1295;85101:001:0642;85101:001:0641;51401:001:1296

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: 13109 Narva-Auvere tee (51401:001:0456), Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Gaasitehase (51401:001:1296), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Lämmastiku (51501:001:0017), Musta jaam (51401:001:1295), Põhjaterritooriumi (51501:001:0016), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000), Vaivara kraav (VEE1065001).

Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus

KNR0000005 Enefit õlitööstus

KNR0000485 Eesti elektrijaam

KNR0000007 Auvere elektrijaam

KNR0000491 Balti Elektrijaam

Jäätmetekkekohad Jrk nr Nimetus Keskkonnaregistrikood 1. Enefit280-2 tootmisterritoorium JKK4400333

Käitise tegevus

2/28

Tegevusala

Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energiakandjate tootmine - Muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW

Tööaeg tundides ööpäevas 24

Tööaeg tundides aastas 8 200

Ülesseatud tootmis ​võimsus Heiteallika 280-2 soojus ​sisendile vastav tinglik nimi ​soojus ​võimsus on ca 660 MW.

Aastane tootmis ​maht 1. Enefit280-2 seadmes kasutatav põlevkivi kogus 2 014 888 t/a; 2. Kavandatav õlitoodang 267 980 t/a, millest 239 413 t/a on keskõli ja 28 567 t/a bensiin; 3. Tekkiv uttegaasi kogus 68,5 miljonit m3 aastas; 4. Elektri toodang 203 GWh/a (bruto), millest 106 GWh/a on omatarve ja 97 GWh/a on müük; 5. Fenoolvee teke 64 800 t/a, millest põhjendatud vajaduse korral suunatakse põletamisele elektrijaamas kuni 40 288 t/a.

Põhitegevusala Jah

Käitise tegevus Enefit280-2 põhitegevus on põlevkiviõli ja põlevkivigaasi (uttegaasi, poolkoksigaasi) tootmine, põhitegevusala EMTAK kood: 19201 - Puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine.

Ohukategooria A kategooria suurõnnetuse ohuga

Lähteolukorra aruanne Lisa 1: E280_2_lahteolukord_2023.docx

Lisa 2: LISA_1_OT_LOPPARUANNE.pdf

Lisa 3: Lisa_2._GE_2708_aruanne.pdf

Lisa 4: LISA_3._21056_TP_TL_4_101_v01_Asend_Vert_0.pdf

Lisa 5: Narva_veekihi_hudroisohupsid.PNG

T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. PKÕ Järeldused Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti-igusaktid 17.12.2013 17.12.2017 2. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 3. ROM JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-12/ROM_2018_08_20.pdf 01.07.2018 01.07.2022 4. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013

Jrk nr

Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused

Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja viide PVT lühend

PVT number

3/28

1. Juhtimine ja kontroll

Käitises on toimiv integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem, mis hõlmab mh keskkonnajuhtimist. Enefit Power AS on osa Eesti Energia kontsernist, lähtutakse kontserni juhtimispõhimõtetest ja töökorraldusest, sh kasutatakse kontserni keskkonnaosakonna teenuseid.

Enefit Power AS juhtimissüsteem on sertifitseeritud vastavalt ISO 14001:2015 (keskkonnajuhtimine), ISO 9001:2015 (kvaliteedijuhtimine), ISO 45001:2018 (töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine) ja ISO 55001:2014 (varahaldus) nõuetele ja eelnevalt mainitud nõuetest peetakse kinni. Juhtimissüsteem on integreeritud. Üks juhtimissüsteemi element on energiateemad, mida käsitletakse detailsemalt keskkonnajuhtimise (väljund on energiaaudit) ja varahalduse all (juhtimissüsteemi ülevaatus) - õlitööstust käsitletakse energia muundamise valdkonnas. Olulised mõõdikud on töökindlus, avariilisus, tehniliste intsidentide arvestamine. Energiaaudit katab nii energia tootmise kui kasutamise, käsitlusalas on nii elektrijaamad kui õlitehased. Arvestust peetakse energiatarbimise, energiatarbimise profiili ehk jaotuse üle (sisekliima, valgustus, transport, tööstusprotsessid), antakse ülevaade varsemalt elluviidud ning tulevikus kavandatavatest alternatiivse energiakasutuse ja energiasäästule suunatud tegevustest-meetmetest ning nendega seotud energia tootmise või säästmise potentsiaalist energiaühikutes (see on ühtlasi peamine mõõdik ehk indikaator).

PKÕ PVT nr 1 kõigile allpool loetletud tunnustele vastava keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) rakendamine ja järgimine: 1) juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; 2) keskkonnapoliitika määramine, mis muu hulgas näeb ette juhtimissüsteemi pidevat täiustamist; 3) vajalike protseduuride, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringute kavaga; 4) erilise tähelepanu pööramine järgmistele aspektidele: käitise struktuur ja vastutuse jaotus; personali väljaõpe; teadlikkus ja pädevus; ettevõttesisene ja -väline suhtekorraldus; töötajate kaasatus; dokumentatsioon; tootmisprotsessi tõhus kontrollimine; käitise hooldusprogramm; hädaolukordades tegutsemise kava; keskkonna-alaste õigusaktide nõuetele vastavuse tagamine; 5) tegutsemise tulemuslikkuse kontroll; parandusmeetmete rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: seire ja mõõtmised; preventsioon ja korrigeeriv tegevus; andmetöötlus ja aruandlus; siseaudit (võimaluse korral sõltumatu) eesmärgiga kindlaks määrata, kas KKJS vastab kavandatule, on korrektselt rakendatud ja ajakohastatud; 6) keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe regulaarne hindamine, mida teostab tippjuhtkond; 7) valdkonna puhtamate tehnoloogiate arengu jälgimine; 8) uue käitise projekteerimisel ning käitise töötamise kogu aja vältel käitise töö tulevase lõpetamise keskkonnamõju arvestamine; 9) regulaarsete sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine.

Keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala (nt üksikasjalikkuse tase) ja laad (nt standardile vastav või mitte) sõltub käitise toimumisviisist, suurusest ja keerukusest ning selle võimalikust keskkonnamõjust. KKJS suuremat usaldusväärsust tagavad järgmised vabatahtlikud sammud: a) juhtimissüsteemi ja auditeerimise protseduure on kontrollinud ja kinnitanud akrediteeritud sertifitseerimisasutus või väline tõendaja; b) käitises koostatakse ja avalikustatakse korraline ja soovituslikult tõendatud keskkonnaaruanne, mis sisaldab käitise kõiki olulisi keskkonnaaspekte ja milles võrreldakse sobival moel eri aastate kaupa keskkonnaeesmärkide ja sihtide saavutamist, võimaluse korral on esitatud võrdlus tootmisharu parimate näidetega;

ENE BREF PVT nr 1 kirjeldab energiajuhtimise rakendamist, mis võib olla ka muu juhtimissüsteemi osaks. ENE PVT nr 1-16 kirjeldatud teemad on kaetud sertifitseeritud juhtimissüsteemi rakendamisega, sh eeldatakse PVT-ga nr 3 energiaauditi läbiviimist.

PKÕ 1 ENE 1-16

4/28

2. Kogu käitis Käitises on õnnetuste ja hädaolukordade jaoks olemas ohutus- ja riskijuhtimissüsteem, mis moodustab osa üldisest juhtimissüsteemist. Süsteem hõlmab mh tuleohutuse teemad.

A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttena on olemas teabeleht, ohutusaruanne (sisaldab ka riskianalüüsi ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust), ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan, mis hõlmab ka tegutsemise tulekahjude korral. Enefit280-2 seade on osaka kogu Õlitööstust hõlmavast dokumentatsioonist. Lisaks on gaaside, tuha, reovee jm voogude käitlemiseks teiste Eesti Energia kontserni käitiste komplekslubades arvestatud Enefit280- 2 seadmelt tulenevate voogudega

PKÕ PVT nr 2 rakendatakse allpool loetletud asjakohaseid täiendavaid juhtimisvõtteid, mis on suunatud keskkonnariski ja - mõju vähendamisele põlevkiviõli tootmise käitises: a) samal tootmisterritooriumil tegutsevate eri käitiste käitajatel on keskkonna- ja kemikaaliohutuse alane koostöölepe (nt teenuse osutamise leping), mis muuhulgas määrab käitisesiseste suitsugaaside- ja reoveepuhastusseadmete või jäätmekäitlusseadmete kasutamise põhimõtted ja poolte vastutuse. Juhul kui see puudub, ei ole tootmisterritooriumil olevate puhastus- või jäätmekäitlusseadmete valdajal õigus vastu võtta teise käitaja tekitatud jäätmeid, reovett või jääkgaase, st selleks tegevuseks keskkonnakompleksluba ei anta; b) juhul kui käitises tekkiv reovesi juhitakse käitisevälisesse reoveepuhastisse, on käitaja ja selle reoveepuhasti käitaja kohustused määratud nendevahelise lepinguga või asjakohaste tegutsemisjuhistega nagu näiteks ühiskanalisatsiooniga liitumise leping, ühiskanalisatsiooni kasutamise eeskiri, heitvee ärajuhtimise teenusleping; c) käitises on kindlaks määratud ainevood, sh jääkgaasid ja reovesi, mis vajavad keskkonnaprobleemide vältimiseks töötlust või puhastamist. Nendele ainevoogudele on määratud kriitilised parameetrid, mis võivad mõjutada töötlemiseks või puhastamiseks vajalike seadmete (sh reovee eelpuhastite, jääkgaaside põletite jm) töö efektiivsust; d) käitises on avarii likvideerimise plaan, mis sisaldab saastuse levikut tõkestavate abinõude kirjeldust, sealhulgas reostuse tõkestamise ja selle likvideerimise peamiste meetodite ülevaadet; e) käitises on hädaolukorras tekkiva või kriitilisi parameetreid ületava reovee ja tuletõrjevee jaoks kogumissüsteem, mis on üldkanalisatsioonist või veekogusse viivast suublast isoleeritav ja võimaldab kogutu edasist keskkonnaohutut käitlemist; f) rakendatud on asjakohased tuleohutusmeetmed, käitises on tulekahju piiramiseks vajalikud vahendid töökorras.

EFS BREF ptk 5.1.2 Kõrge riskikategooriaga ettevõtted peab koostama ka ohutusaruande ja kohapealse hädaolukorra lahendamise plaan ja ajakohastatud ainete loetelu pidama.

PKÕ 2 EFS 5.1.2

5/28

3. Vedelkütuse käitlemine

Põlevkiviõli transport territooriumil toimub torustike kaudu

Põlevkiviõli transport territooriumil toimub torustike kaudu. Torustikud asuvad estakaadil. Torustike projekteerimisel on arvestatud vajadusega minimeerida toote kadusid, sh ka hajusheidet. Seetõttu on võimalikult maksimaalselt kasutatud keevisliiteid. Enefit280-2 seadmest suunatakse toodetud keskõli ja bensiin mahutiparki. Sealt laaditakse toodang auto- ja raudteetsisternidesse spetsiaalsetel estakaadidel. Laadimisel eralduvad aurud kogutakse kokku ja adsorbeeritakse aurude regeneerimisseadmes. Nii mahutipargi kui laadimisestakaadide tegevust reguleeritakse olemasoleva õlitööstuse kompleksloas. Enefit280-2 seadme rajamisega on selles kompleksloas arvestatud.

PKÕ PVT nr 3 on pinnase ja põhjavee reostuse vältimine koos ühe või mitme allpool loetletud käitamismeetme rakendamisega: a) kõikide vedelike lekkeid tõkestavate süsteemide terviklikkuse ja tiheduse, sh vee või muude ainete lekkekindluse kontroll; b) ohtlike ainete ning jäätmete laadimine, ajutine hoidmine ja ladustamine toimub ainult selleks ettenähtud kohtades, kus on välistatud lekked või puiste laialivalgumine; c) kõik mahutid ja seadmed, kus esineb ületäitumise võimalus, tuleb varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis minimeerivad mahutite ületäitumise riski; d) mahutitel jm seadmetel on kasutamise ja hooldamise nõuded, mis sisaldavad teavet tehnilise järelevalve sageduse ja meetodite kohta. Toimub regulaarne mahutite jm seadmete hooldus ja tehniline järelevalve; e) muude vedelike kui vesi torustike äärikute ja ventiilide regulaarne ülevaatus. Ülevaatuse tulemused dokumenteeritakse; f) muude vedelike kui vesi torustike äärikud ja ventiilid on varustatud lekkekogujatega, välja arvatud juhul, kui äärikute ja ventiilide tehniline lahendus lekked välistab; g) mahutite jm seadmete juures peab olema võimaliku reostuse piiramiseks vajalikus koguses absorbenti; h) (ei kohaldu) i) maa-aluste torustike projekteerimise vältimine või kui see on möödapääsmatu, tuleb ette näha torustiku kaitse vigastuste eest ja paigaldada lekete tuvastamise süsteem. Olemasolevates käitistes on selle punkti rakendatavus piiratud; j) käitises ehitustööde ajal või muudel põhjustel rasketehnika (raskeveokite, kraanade jm) kasutamisel jälgida, et maa-alused torustikud, sh kanalisatsioon ei saaks vigastada. Ette näha täiendavad maa-aluste kommunikatsioonide kaitsemeetmed; k) regulaarne maa-aluste kanalisatsioonitorustike visuaalne ülevaatus, nt kaugjuhitava kaameraga kahjustuste ja võimalike lekete tuvastamine.

EFS BREF ptk 5.2.2.1 maapealse suletud torustiku kasutamine. Poltidega äärikud ja tihendiga tihendatud ühendused on olulised lenduvate heitmete allikad. Tuleb minimeerida äärikute arvu, asendades need keevisühendustega.

PKÕ 3 EFS 5.2.2.1

4. Kogu käitis Töörežiimide reguleerimine Protsesse reguleeritakse vastavalt seadmete ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmisreglementidele. Sarnaselt olemasoleva Enefit280 seadmele töötatakse välja juhised seadme käivitamiseks ja seiskamiseks, käitamiseks tavapärasest erinevalt töörežiimil jm. Muuhulgas tagatakse Enefit280-2 seadme CFB katla töötamine optimaalsel põlemisõhu režiimil (ligikaudu 3-5% O2 sisaldus ärajuhitavates suitsugaasides).

Energia erikulu tuleb vähendada ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: 1. Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil (üldkohaldatav); 2. Seadmete regulaarne hooldamine (üldkohaldatav); 3. Tehnilise lahenduse optimeerimine. Kohaldatav uuele seadmeele. 4. Põlemise reguleerimise meetodite kasutamine. Kohaldatav kütuse ja põlemisõhu segul töötavatele põletusseadmetele (st protsessides, kus liigõhutegur α ~1 ei ole rakendatav).

PKÕ 4

6/28

5. Kogu käitis Rajatised, tehnika, seadmed; hooldus ja remont

Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub graafikute alusel Energia erikulu tuleb vähendada ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: 1. Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil (üldkohaldatav); 2. Seadmete regulaarne hooldamine (üldkohaldatav); 3. Tehnilise lahenduse optimeerimine. Kohaldatav uuele seadmeele. 4. Põlemise reguleerimise meetodite kasutamine. Kohaldatav kütuse ja põlemisõhu segul töötavatele põletusseadmetele (st protsessides, kus liigõhutegur α ~1 ei ole rakendatav).

PKÕ 4

6. Elektri tootmine Enefit280 tüüpi seadmetel toodetakse jääksoojusest elektrit

Pürolüüsi protsessile on lisatud soojusvahetid, sh utilisaatorkatel. Toodetakse auru, mis suunatakse auruturbiinile elektri tootmiseks. Saadud elektrit kasutatakse omatarbeks, ülejääv kogus suunatakse võrku. Olemuselt on tehnilise lahenduse optimeerisega, mis tagab jääksoojuse ärakasutamise ja Enefit280 seadme energeetilise autonoomsuse.

Utilisaatorkatla kasutamine suitsugaaside ja mittetäieliku põlemise produktide järelpõletamise soojusenergia taaskasutamiseks.

PVT 4. Energia erikulu tuleb vähendada ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: 1. Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil (üldkohaldatav); 2. Seadmete regulaarne hooldamine (üldkohaldatav); 3. Tehnilise lahenduse optimeerimine. Kohaldatav uuele seadmeele. 4. Põlemise reguleerimise meetodite kasutamine. Kohaldatav kütuse ja põlemisõhu segul töötavatele põletusseadmetele (st protsessides, kus liigõhutegur α ~1 ei ole rakendatav).

PVT nr 44 Utilisaatorkatelt tuleb kasutada suitsugaaside ja mittetäieliku põlemise produktide järelpõletamise soojusenergia taaskasutamiseks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimalik. Kohaldatav uutele seadmetele. Meetodi kohaldatavus ja majanduslik otstarbekus sõltub üldisest energiatõhususe kasvust, sealhulgas tekkiva auru tõhusast kasutamisest.

ENE PVT nr 11. Tuleb püüda optimeerida energiakasutust rohkem kui ühe protsessi või süsteemi vahel, käitises või kolmanda osapoolega.

ENE PVT nr 19. Soojusvahetite efektiivsuse säilitamiseks tuleb soojustagastuseks rakendada: a. tõhususe perioodiline jälgimine; b. saastumise vältimine või eemaldamine;

PKÕ 4, 44 ENE 11, 19

7/28

7. Uttegaasi käitlemine

Uttegaasi kasutamine kütusena elektrijaamades

Põlevkiviõli tootmisel tekib uttegaas ehk põlevkivigaas. Normaalrežiimil põletatakse kõrge kütteväärtusega põlevkivigaasi Eesti elektrijaama ja Auvere elektrijaama kateldes; elektrijaamad vastavad PVT nõuetele, sh on tagatud SO2 heite piirväärtuse järrgimine vastavat tüüpi põletusseadmele. Eelistatult kasutatakse keevkohtkateldega energiaplokke. Uttegaasi transpordil põletamisele tuleb jälgida ohutusnõudeid. Juhistes on üksikasjalikult kirjeldatud, millised peavad olema tingimused, et hakata uttegaase elektrijaama suunama, samuti millal tuleb suunamine lõpetada ja kasutada ohutuse tagamiseks leektorusid.

PVT nr 5 on põlevkiviõli tootmise energiatõhususe suurendamine järgmiste meetmetega: a) uttegaaside käitisesisene ja -väline kasutamine kütusena; b) energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete ainete tagasisuunamine utmisprotsessi või nende kasutamine kütusena nii käitisesiseselt kui ka -väliselt (viimasel juhul tuleb kehtestada teatud kvaliteedinõuded ja enne üleandmist kontrollida ainete nendele vastavust). Kui tegemist on jäätmetega, saab neid põletada vaid tööstusheite seaduse 4. peatüki tingimusi täitvais jäätmepõletus- või koospõletusseadmetes; c) gaasiliste, vedel- ja tahkete ainete jääksoojuse kasutamine energia tootmiseks.

PVT nr 49. Väävliühendeid sisaldavate uttegaaside käitlemine nii käitistesisestes kui -välistes põletusseadmetes, järgides tööstusheite seaduse või PVT nõudeid põletusseadmetele.

ENE PVT nr 11. Tuleb püüda optimeerida energiakasutust rohkem kui ühe protsessi või süsteemi vahel, käitises või kolmanda osapoolega.

PKÕ 5, 49 ENE 11

8. Fenoolvee käitlemine

Fenoolvee suunamine Enefit280-2 seadmele või juhtimine elektrijaama

Enefit280-2 seadme fenoolvee saab ära põletada seadme CFB katlas. Enefit280 tehnoloogial on võimekus enda tekitatud fenoolvee käitlemiseks, muuhulgas saab fenoolvee juhtimisega katlasse reguleerida tsirkuleeriva tuha temperatuuri (muul ajal toimub see õhkjahutusega). Vajadusel, sh elektrijaamade elektrifiltrite töö optimeerimiseks, saab fenoolvett suunata elektrijaamadesse põletamisele. Enefit Power ei kasuta Kiviter protsessiga ehk gaasilisel soojuskandjal põhinevat põlevkiviõli tootmisprotsessi, ei ole käitises fenoolvee defenoleerimisseadmeid. Nende rajamine ainult tahke soojuskandjaga tootmisprotsessist saadud fenoolvee käitlemiseks ei ole põhjendatud.

PVT nr 5 on põlevkiviõli tootmise energiatõhususe suurendamine järgmiste meetmetega: a) uttegaaside käitisesisene ja -väline kasutamine kütusena; b) energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete ainete tagasisuunamine utmisprotsessi või nende kasutamine kütusena nii käitisesiseselt kui ka -väliselt (viimasel juhul tuleb kehtestada teatud kvaliteedinõuded ja enne üleandmist kontrollida ainete nendele vastavust). Kui tegemist on jäätmetega, saab neid põletada vaid tööstusheite seaduse 4. peatüki tingimusi täitvais jäätmepõletus- või koospõletusseadmetes; c) gaasiliste, vedel- ja tahkete ainete jääksoojuse kasutamine energia tootmiseks.

Energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete voogude kasutamine kütusena nii käitise siseselt kui väliselt. Arvestades tööstusheite seaduse § 85 lg 4 ei ole tegemist jäätmepõletusega vaid põlevkiviõli rafineerimisel tekkivate töötlemisjääkide põletamisega omatarbeks.

PVT nr 45 Juhul, kui käitises defenoleerimisvõimalused puuduvad, võib rakendada fenoolvee põletamist käitise põletusprotsessides. PVT nr 45 on ajutine ja kehtib kuni uuringute tulemuste selgumiseni. Nende meetodite rakendamiseks fenoolvee töötlemisel tuleb loa andjale tõendada, et on tagatud vähemalt käesolevate PVT- järelduste teistes osades kirjeldatuga samaväärne keskkonnakaitse tase.

PKÕ 5,45

8/28

9. Põlevkivi laadimine, ladustamine ja käitlemine

Põlevkivi transport territooriumil toimub konveieritega

Suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides. Kütuse konveierid on kaetud. Põlevkiviladu ja põlevkivi ettevalmistamine on ühine kõikidele Auvere energiakompleksi käitistele, seda tegevust reguleeritakse Eesti elektrijaama kompleksloaga.

PVT nr 6 on põlevkivi, tuha ja poolkoksi ladustamisel ning käitlemisel tekkiva tolmu hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: a) põlevkivi transpordil ja ladustamisel selline asukoha valik, et kuhjatis oleks valitsevate tuulte eest kaitstud kas kõrghaljastuse või muude ekraniseerivate rajatistega; b) kuivematel perioodidel tolmuheite tekke vältimiseks niisutada avatud laoplatsi vastuvõtuja etteandealadel asuvat materjali ja/või vähendada konveierilt langemise kõrgust ja konveierlindi kiirust; c) toorme käitlemisel: c1) põlevkivi sõelumine või purustamine ja peenpõlevkivi käitlemine kinnises süsteemis (st tekkiv tolmuheide kogutakse kokku ja suunatakse tootmisprotsessi); c2) kui tolmutekke võimalusega protsessidest toimub õhu väljatõmme, kasutada filtrisüsteemi suunduvat väljatõmmet; c3) suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides.

PKÕ 6

10. Õhkuheite vähendamine

Seadmete tööparameetrite jälgimine, korraline hooldus

Enefit280-2 seadme retort on kuivtihenditega, mis väldivad LOÜ jms saasteainete hajusheite tekkimist pürolüüsiprotsessist, Retorditihendeid hooldatakse, vajadusel vahetatakse välja iga-aastase kapitaalremondi ajal. Pidevalt jälgitakse protsessi parameetreid erinevates lõikudes, sh retordis, CFB koldes ja mujal. Parameetreid hoitakse optimaalses vahemikus. Puhastusseadmetel (elektrifilter, kottfilter) jälgitakse küllastumist, vajadusel filtreid puhastatakse.

PVT nr 10. Energiakulu ja õhkuheite vähendamiseks tuleb seadmete tööparameetreid pidevalt jälgida ja korraliselt hooldada.

PKÕ 10

11. LOÜ hajusheite vähendamine

Projekteerimis- ja ehitusmeetmete rakendamine

Projekteerimisel on arvestatud protsessi suletust tagavate omaduste maksimeerimisega (pürolüüsiprotsess peab toimuma õhu juurdepääsuta), seadmetele on ette nähtud võimalikult vähe liideseid ja nende hoolduseks on tagatud juurdepääs. Ehitamise kvaliteeti hinnatakse ehitamise omanikujärelevalve ja vastuvõtmise käigus. Olemas on juhised seadmestiku töö projekteerimisnõuetele vastavuse kontrollimiseks. Tööd ei võeta enne teostajalt vastu, kui kontrolli tulemused on ettenähtud tasemel.

PVT nr 11 on lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheite vähendamiseks järgmiste projekteerimis- ja ehitusmeetmete rakendamine: a) käitise või seadme projekteerimisega seotud tehnikad, sh potentsiaalsete heiteallikate arvu minimeerimine, protsessi suletust tagavate omaduste maksimeerimine, võimalikult terviklike (st minimaalsete ühenduste ja liideste arvuga) seadmete valik, potentsiaalsetele lekkekohtadele visuaalse seire ja hoolduse võimaldamiseks juurdepääsu ettenägemine; b) käitise või seadme ehituse ja vastuvõtmisega seotud tehnikad, sh hästi arusaadavad ehitusja koostamisjuhised, üheselt mõistetavad ja hästi rakendatavad protseduurid seadmestiku töö projekteerimisnõuetele vastavuse kontrollimiseks.

PKÕ 11

12. Töörežiimile viimine

Kütuse valik seadme üleskütmiseks

Seadme üleskütmisel kasutatakse põlevkiviõli ja seejärel, pärast elektrifiltri sisselülitamist jätkatakse üleskütmist põlevkiviga, Arvestades tehnilisi nõudeid ja vajaminevaid koguseid, on selline kütuste valik optimaalne ja tagab vähese saasteainete heite üleskütmisrežiimil - üldiselt jäävad heitkogused alla tavarežiimil tekkivat heidet, sh SO2 osas. CFB käivituspõletite süütamiseks kasutatakse propaani, mis on madalate saasteainete eriheitega kütus.

PVT nr 12 on utteseadmetesse töörežiimile viimisel (kuni saab hakata kasutama tekkivat uttegaasi) võimalikult väikese saasteainete eriheitega kütuste kasutamine. Olemasolevates käitistes väiksema väävlisisaldusega samaliigilise kütuse kasutamine.

PKÕ 12

13. Atmosfääriheite seire

Põlevkiviõli tootmisseadme õhkuheite seire.

Heiteallikal 280-2 on pidevseire seade (AMS), mis on kalibreeritud ja aeg-ajalt kontrollitakse selle tööd perioodiliste paralleelmõõtmistega. Täpsemalt: EN15267 standardi kohase QAL1 protseduuri järgimine: kasutusele võetavad seadmed on sertifitseeritud, sh hõlmab sertifikaat mõõtepiirkonna ja mõõtemääramatuse. Enne seadmete kasutuselevõttu läbitakse AML funktsionaalsuse test. EN14181 standardi nõuete järgimine QAL2 kalibreerimise ja valideerimise kaudu. QAL2 tehakse kõigi mõõdetavate parameetrite osas vähemalt üks kord viie aasta jooksul. QAL2 teostab akrediteeritud labor. Eneft Power AS rakendab QAL3 kontrollisüsteemi. Enefit280-2 seadme AMS seadmetele on tagatud pidev kvaliteedikontroll töö ajal. Ettevõttes on vastava väljaõppe saanud töötajad. Kontrolliks kasutatakse sertifitseeritud etalone. AMS seadmed läbivad AST kontrolli. Perioodilisi kontrollmõõtmisi teeb kord aastas akrediteeritud labor. Referentsmetodiga teostatakse vähemalt 5 paralleelmõõtmist ühel päeval.AMS seadmete funktsionaalsustest tehakse mitte harvem kui kord aastas, kuid mitte kauem kui 1 kuu enne QAL. AMS asukoha nõeute täitmine - asukoht on valitud vastavalt EVS-EN15259 nõuetele. Tagatud on ohutu ligipääs mõõtekohale ja piisava kandevõimega mõõteplatvorm. AMS tööplatvorm on kergesti ligipääsetav, puhas ja ventileeritud, hästi valgustatud.

ROM REF ptk 4.3.2.3 EN 14181 nõuab, et AMS-i tööplatvorm peab olema kergesti ligipääsetav, puhas ja hästi ventileeritud, hästi valgustatud (vastavalt standardile EN 15259). Personalile sobiv kaitse ja varustus on vajalik, kui tööplatvorm puutub kokku ilmastikutingimustega. Vastavalt standardile EN 15259 peab tööplatvorm olema piisava kandevõimega, mahutavusega ja piisava tööruumiga (st pindala ja kõrgus) AMS-iga töötamiseks. Pidevad mõõtmised piirduvad tavaliselt mõõtmise/proovi võtmisega ühes punktis. Standard EN 15259 nõuab, et need mõõtmis- /proovivõtupunktid asuvad kohas, mis võimaldab heitkoguste esinduslikku mõõtmist/proovide võtmist.

ROM REF ptk 4.3.2.2.1 QAL1 protseduuri korral tuleb järgida standardi EN 15267 osasid 1–3 (viitab standard EN 14181) nõudeid. Enne kohapealset paigaldamist peab tõendama, et AMS

ROM 4.3.2.2.1, 4.3.2.2.2, 4.3.2.3, 4.3.2.7; 4.3.3.2, 4.3.3.3

9/28

ventileeritud, hästi valgustatud. Mõõtmistulemuste andmed koondatakse selliselt, et need sisaldavad lisaks mõõtmistulemustele ka võrdlustingimusi (sh temperatuur, suitsugaaside hapnikusisaldus). Mõõtmistulemusi on võimalik esitada tunni- ,ööpäevakeskmiste ja kuukeskmiste protokollidena. Kui tehakse õhkuheite perioodilist seiret, siis tagatakse mõõtmiste vastavus ROM BREF 4.3.3 nõuetele, mh mõõtmiste kvaliteedi tagamise osas (4.3.3.2) ja mõõteplaani koostamisega vastavalt mõõtmiste eesmärgiga. Mõõtmiste eesmärk ja mõõdetavad parameetrid määratakse hankedokumentides, hanke võitnud laboriga kooskõlastatakse täpne mõõtmisplaan, sh läbiviimise aeg, millistel seadme koormustel mõõtmised tehakse, mõõtemeetod ja paralleelmõõtmiste arv jpm.

sobib ettenähtud otstarbeks.

ROM REF ptk 4.3.2.2.2 EN 14181 standardi nõudeid tuleb järgida QAL2, QAL3 ning iga-aastase AST seire korral.

ROM REF ptk 4.3.2.7 Pidevseire mõõtmisaruanne peab sisaldama: * kalibreerimise (QAL2 aruanne) ja iga-aastase seiretesti (AST) tulemusi AMSi aruannet (vastavalt standardile EN 14181:2014); * mõõtmistulemusi, sealhulgas võrdlustingimusi (temperatuur, hapnik, vesi aur, rõhk) ja töötingimusi. Päevase/kuu/aasta heitkoguste ulatuslikuks hindamiseks peab aruanne sisaldama ka: * andmeid, mis on seotud igapäevaste töötingimuste ja tundidega, mis näitavad normaalset ja muud kui normaalsed töötingimusi; * poole tunni/tunni keskmised, standardsed pooletunni/tunni keskmised ja valideeritud tunni keskmised konkreetse päeva kohta (või mis tahes muu nõutava keskmistamise korral periood); * tunni, päeva ja/või kuu keskmiste sagedusjaotus kalendriaasta; * eri(töö)tingimustega seotud mõõtmistulemuste deklareerimine koos sündmuse kirjeldava märkega; * kehtivast kalibreerimisvahemikust väljapoole jäävate mõõtmistulemuste ja andmete näitamine seotud kalibreerimisfunktsiooni kehtivusega; * AMS-i elektrikatkestuste kuupäev ja kestus; * AMS-i testimise ja hoolduse kuupäev ja kestus.

ROM REF ptk. 4.3.3.2 Standard EN 15267-4 kehtib P-AMS-i kohta, mida kasutatakse perioodiliste mõõtmiste jaoks statsionaarsete allikate heitkogused. Kvaliteedi tagamise asjakohane standard on EN ISO 17025. P-AMS põhinevad mõõtmismeetoditel, mis on määratletud punktis a standardmeetodil (SRM) või alternatiivsel meetodil (AM). PAMS-i jõudlustestid viiakse läbi sarnaselt statsionaarsete AMS-i testidega vastavalt standardile EN 15267-3.

ROM REF ptk. 4.3.3.3. Mõõtmiseesmärgi määrab tellija ja täpsustab teostatava töö ulatuse läbi viidu vastavalt standardile EN 15259. Mõõtmise eesmärgiga on täpsustatud vähemalt järgmine: * mõõtmiste kuupäevad ja kellaajad; * töötingimused, milles mõõtmised tehakse (tavalised töötingimused (NOC) ja/või muud kui normaalsed töötingimused (OTNOC), kui ette teada); * mõõtmiskoht; * mõõdetavad suurused (st saasteained ja võrdluskogused) ja eeldatavad väärtused; * katselabori pädevus. Mõõtmiseesmärgis võib määrata ka kasutatavad mõõtmismeetodid ja mõõtemääramatuse nõudeid.

14. Suitsugaasi puhastussüsteemid

Puhastususüsteemide käitamine optimaalse võimsusega.

Seadmete kaitamisel kasutatakse suitsugaaside puhastamiseks kott- ja elektrifiltreid. Üleskütmisel on elektrifilter välja lülitatud kuni kolle on saavutanud piisava temperatuuri käivituspõlevkivi etteandeks. Põlevkivi kasutamise momendiks on elektrifilter sisse lülitatud.

PVT nr 13 on suitsugaasi puhastussüsteemide käitamine tavapärastel töötingimustel optimaalse võimsusega. Teatud töötingimuste jaoks võidakse välja töötada eraldi protseduurid, seda eelkõige: seadmete käivitamise ja seiskamise ajaks; muude eritööde ajaks, mis võivad mõjutada süsteemide nõuetekohast talitlust (nt suitsugaasi puhastussüsteemi erakorralised hooldus- ja puhastustööd).

PKÕ 13

10/28

15. Veekasutus Enefit280-2 seadme veekasutuse integreeritus

Eri protsesside veekasutuse integreerimine, kui see on tehniliselt võimalik. Sademevee ja vähereostunud tööstusreovee kaasamine tahkete jääkide jahutamiseks. Enefit280-2 jahutusvee basseini suunatakse territooriumilt kogutud puhas sademevesi. Jahutusvee basseinis olev vesi on ka tehnilise vee allikaks, mida kasutatakse nii tehnoloogilises protsessis kui seadmete pesemisel. Enefit280-2 seadmel tekkiv kombineeritud reovesi (kondensaatvesi, põrandate pesuvesi, reostunud sademevesi) lisatakse tuhaärastussüsteemi veele. Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, lisaks transpordile toimib ka tuha jahutajana-stabiliseerijana. Kuni 250 000 m3/a tootmisel tekkinud vett võimalik süsteemi taaskasutada.

PVT nr 14 on veekulu vähendamine ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: 1. Veekadude ja lekete vähendamine (üldkohaldatav); 2. Märgskraberite puhastusvee korduskasutamine, kui see on tehniliselt võimalik. Skraberivee retsirkuleerimine on võimalik enamikus süsteemides, kuid teatud aja järel võib olla vajalik vee väljalaskmine ja asendamine; 3. Sadevee ja vähe reostunud tööstusreovee kaasamine tahkete jääkide jahutamiseks. Peab olema tõestatud keskkonnaohutus, et ei teki ülemäärast õhusaastet ega pinnase ja põhjavee reostust; 4. Vesijahutusega seadmetel peaaegu suletud tsüklite kasutamine (tuleb kompenseerida vee aurumiskadu, samuti kulub vett läbipuhkeks) - üldkohaldatav; 5. Vaakumi tekitamine veevabalt: kasutada rõngassärgiga vaakumpumpasid, kus särgis on orgaaniline lahusti, või suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpasid (üldkohaldatav); 6. Eri protsesside veekasutuse integreerimine – mitmesuguste protsesside vee (nt jahutusvee, kondensaatvee) taaskasutamine mõnel muul eesmärgil, kui see on tehniliselt võimalik. Üldiselt rakendatav uutes üksustes.

PKÕ 14

16. Leektoru kasutamine

Leektorude kasutamine tavapärasest erinevatel töörežiimidel

Käivitus- ja seiskamisrežiimidel põletatakse tekkiv põlevkivigaas leektorus. Leektoru kasutatakse ka ohutuse tagamiseks, kui elektrijaam ootamatult gaasi vastu võtta ei saa; sel eesmärgil ei juhita leektorru gaasi kauem kui 24 tundi, kui on teada või võib eeldada, et tegemist on katkestusega, mille kestus ei kujune pikemaks.

PVT nr 24 küünalseadmeid võib kasutada ainult avariiolukorras või tavapärasest erinevatel töörežiimidel (nt utteseadmete käivitamisel ja seiskamisel).

PKÕ 24

17. Leektorude kasutamine

Leektorude efektiivne ja optimaalne kasutamine

Enefit280-2 seadme leektoru saab suitsuvabas režiimis (st võib eeldada uttegaasi koostises olevate komponentide täielikku põlemist) vastu võtta kuni 4,725 m3/s uttegaasi. Reaalne maksimaalne koormus on sellest ligikaudu kolmandiku võrra väiksem. Leektoru on automaatsüütamisega. Kõik küünalseadme kasutamise juhud registreeritakse, eristatakse käivitamisi-seiskamisi ja kasutust ohutuse tagamiseks. Senine leektorude kasutamine jääb oluliselt väiksemaks lubatud kordade-tundide arvust.

PVT nr 25 Allpool loetletud meetmeid tuleb rakendamine õhkuheite vähendamiseks küünalseadmetest: a) käitise nõuetekohane projekteerimine. Muuhulgas on asjakohasteks meetmeteks piisav aurude kogumissüsteemi võimsus, kõrge usaldusväärsusega kaitseklappide kasutamine ja muud meetmed, mis tagavad, et küünalseadmeid kasutatakse ainult tavapärasest erinevatel töörežiimidel. Rakendatav uutele seadmetele; b) käitise juhtimine. Hõlmab korralduslike ja kontrollimeetmeid, et vähendada küünalseadmete kasutamise kordade arvu, nt gaaside/aurude tasakaalustamisel, protsessi kaasaegsete kontrollmeetmete kasutamisel jms; c) küünalseadmete nõuetekohane projekteerimine, sh seadme kõrgus, töörõhk, auru, õhu või gaasi juurdeandmise vajadus, küünalseadme otsa konstruktsioon. Eesmärk on saavutada seadme suitsuvaba töö, üldine töökindlus ja jääkgaaside hea põletamisefektiivsus. Rakendatav uutele seadmetele; d) küünalseadmetega seotud seire ja aruandlus. Kõik küünalseadmete kasutamise juhud registreeritakse, sh tuuakse välja äkkheite tekkepõhjused. Seiratakse ka küünalseadmetele saadetavate uttegaaside kogust, gaasisegu koostist, kütteväärtust, auru, õhu või gaasi juurdeandmise määra, voolukiirust, saasteainete heidet. Küünalseadme kasutamise alane aruandlus võimaldab keskkonnajuhtimises seada reaalsed seadme töökindluse eesmärgid, st kui suure osa tööajast moodustaks töötamine küünalseadmega, tuleks äkkheite tekkega seotud sündmusi vältida.

PKÕ 25

11/28

18. Põlevkiviõli tootmine, vetteheide

Meetmed reostunud vee koguse vähendamiseks

Eri protsessides tekkivate reostatud vete segunemise vältimine. Tinglikult puhaste vete segunemise vältimine reostunud veega. Välditakse eri protsessides tekkinud voogude segunemist, kui seda ei näe ette käitluslahendus. Fenoolvesi kogutakse eraldi ja suunatakse põletamisse, olmereovesi läheb Eesti elektrijaama puhastusseadmele. Tinglikult puhas vesi käideldakse eraldi reostunud veest. Õliste vete kogumise jaoks on eraldi kanalisatsioon.

PVT nr 26 Üht või mitut allpool loetletud meedet tuleb rakendamine käitises tekkiva reostunud vee koguse vähendamiseks: a) eri protsessides tekkivate reostatud vete segunemise vältimine ja nende juhtimine sobivasse eeltöötlemisseadmesse, millega tagatakse optimaalne veemajandus. Üldiselt rakendatav uutes käitistes. Olemasolevas käitises võib tähendada tehnoloogiliste seadmete suuremahulist ümberehitamist; b) tinglikult puhaste vete (nt läbivoolava jahutusvee, sadevee) segunemise vältimine reostunud veega, mis tagab, et reostumata vett ei suunata reoveepuhastisse ja selle keskkonda viimiseks, sh pärast korduskasutust, kasutatakse eraldi väljalasku. Üldiselt rakendatav uutes käitistes; c) kadude ja lekete vältimine teatud protseduure või seadmeid rakendades neis olukordades, kus on suurem kadude ja lekete tekete oht, nt seadmete hooldustöödel jms.

PKÕ 26

19. Põlevkiviõli tootmine, vetteheide

Enefit280-2 tekkiva kombineeritud reovee suublasse juhtimise vältimine

Sadevee ja vähereostunud tööstusreovee kaasamine tahkete jäätmete jahutamiseks. Enefit280-2 seadmel tekkiv kombineeritud reovesi (kondensaatvesi, seadmete-põrandate pesuvesi, reostunud sademevesi) lisatakse tuhaärastussüsteemi veele. Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, väljalask tuhaväljalt puudub. Tuha ärastamisel kasutatav vesi on ümbritsevast keskkonnast täielikult eraldatud ja pole teada mingeid lekkeid ja otseseid keskkonnamõjusid, mis ulatuksid väljapoole tuhavälja.Tuhaväljakut võib pidada veekindlaks, seejuures mida rohkem tuhka ladestatakse, seda tüsedamaks kujuneb isoleeriv kiht selitustiigi ja tööstusjäätmete prügila aluspinna vahel. Tuhaväljaku ümber on tihe võrgustik vaatluskaevudega. Üheks seiratavaks parameetriks on naftasaadused ja fenoolid. Rakendatud käitluslahenduse tulemusena ei ole vaja PVT nr 27-32 kohaldamist käitisele.

PVT nr 14 on veekulu vähendamine ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: 1. Veekadude ja lekete vähendamine (üldkohaldatav); 2. Märgskraberite puhastusvee korduskasutamine, kui see on tehniliselt võimalik. Skraberivee retsirkuleerimine on võimalik enamikus süsteemides, kuid teatud aja järel võib olla vajalik vee väljalaskmine ja asendamine; 3. Sadevee ja vähe reostunud tööstusreovee kaasamine tahkete jääkide jahutamiseks. Peab olema tõestatud keskkonnaohutus, et ei teki ülemäärast õhusaastet ega pinnase ja põhjavee reostust; 4. Vesijahutusega seadmetel peaaegu suletud tsüklite kasutamine (tuleb kompenseerida vee aurumiskadu, samuti kulub vett läbipuhkeks) - üldkohaldatav; 5. Vaakumi tekitamine veevabalt: kasutada rõngassärgiga vaakumpumpasid, kus särgis on orgaaniline lahusti, või suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpasid (üldkohaldatav); 6. Eri protsesside veekasutuse integreerimine – mitmesuguste protsesside vee (nt jahutusvee, kondensaatvee) taaskasutamine mõnel muul eesmärgil, kui see on tehniliselt võimalik. Üldiselt rakendatav uutes üksustes.

PKÕ 14

20. Põlevkivi pürolüüs Jäätmetekke vältimine põlevkiviõli tootmisel

Põlevkivi pürolüüsil lisaks põlevkiviõlile saadav gaas on kõrvaltoode, mida kasutatakse kütusena. Fenoolvesi suunatakse protsessi tagasi seadme CFB katlasse põletamiseks või põletatakse elektrijaamas. Sellega välditakse nende voogude käitlemist jäätmetena. Enefit280 tehnoloogia väldib toodetud õli ülemäärast saastumist tahkete osakestega, st õliseid setteid suures koguses ei teki.

PVT nr 33 Jäätmete teket ja kõrvaldamisvajadust tuleb vähendada, rakendades prioriteetsuse järjekorras meetmeid, mis tagavad lisaks põlevkiviõlile saadavate ainete käsitlemise kõrvalsaadustena, võimaldavad protsessi tagasisuunamist, ringlussevõttu, kordus- ja taaskasutamist.

PVT nr 35 Õli tahkete osakestega saastumise vältimiseks tuleb saastunud setete tekke vähendamiseks ja nende kanalisatsioonisüsteemi või reovee puhastusseadmetesse sattumise vältimine.

PKÕ 33, 35

21. Tuhakäitlus Tuha ladestamine tööstusjäätmete prügilas

Põlevkiviõli tootmisel tekkiv tuhk ladestatakse Eesti Elektrijaama tuhaväljale. Tuha transpordiks kasutatakse vett suhtes 1:20 ja süsteem on ühine kogu Auvere energiakompleksile. Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, lisaks transpordile toimib ka tuha jahutajana-stabiliseerijana. Tuha ärastamisel kasutatav vesi on ümbritsevast keskkonnast täielikult eraldatud ja pole teada mingeid lekkeid ja otseseid keskkonnamõjusid, mis ulatuksid väljapoole tuhavälja.Tuhaväljakut võib pidada veekindlaks, seejuures mida rohkem tuhka ladestatakse, seda tüsedamaks kujuneb isoleeriv kiht selitustiigi ja tööstusjäätmete prügila aluspinna vahel. Tuhaväljaku ümber on tihe võrgustik vaatluskaevudega.

PVT nr 34 Poolkoksi ja põlevkivituha ladestamine jäätmete prügilas, tagades õigusaktiga kehtestatud nõuded leostuvuse jt näitajate kohta. Samuti poolkoksi ja tuha segamine nõuetekohaste näitajate saavutamiseks, kui on tagatud ladestamise keskkonnaohutus.

PKÕ 34

12/28

22. Kogu käitis Müraemissiooni vähendamine

Müratekitavad seadmed on hoonetes, kompressorid jm kõrge müratasemega seadmed on täiendavalt eraldi kambrites. Arvestades Enefit280-2 seadme paiknemist, ei põhjusta seadme töötamine eeldatavalt mürataseme tõusu Auvere energiakompleksi territooriumilt väljapool, st täiendavate müra leevendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik,

PVT nr 37 Müraemissiooni vähendamist tuleb ühe või mitme allpool loetletud meetodi abil: a) hinnata keskkonnamüra ning koostada kohaliku keskkonna jaoks sobiv müra kontrollimise kava; b) sulgeda müratekitavad seadmed/tegevused eraldi rajatisse/üksusesse; c) ümbritseda müraallikas müratõketega; d) teostada mürarikkaid tegevusi vabas õhus päevasel ajal; e) kasutada käitise ja kaitstava ala vahel vastavalt kohalikele tingimustele kas müraseinu või looduslikke tõkkeid (istutada puud, põõsad).

PKÕ 37

23. Põlevkiviõli tootmine

Seadme töökindlus Tahke soojuskandjaga seadmete üldise töökindluse minimaalne tase on 80% aastasest tööajast, millest tööaeg normaalses töörežiimis moodustab omakorda 80%.

Enefit280-2 seadme projekteeritud tööaeg vähemalt 75% koormusega on 7450 tundi aastas, mis moodustab 85% aasta tundidest. Kapitaalremondi ja plaaniliste seisakute koguaeg on 42 päeva (1008 h), st võib eeldada et käivitamis-seiskamisrežiimis, sh avariiliste seiskamiste tõttu on seade kokku 302 tundi aastas. See annab seadme töökindluseks 7450/7752x100% = 96%.

PVT nr 47 TSK utteseadme töö stabiilsuse ja -kindluse suurendamine, milleks koostatakse ja järgitakse eesmärgistatud tegevuskava pika- ja lühiajaliste seiskamiste-käivitamiste arvu vähendamiseks, kasutades PVT nr 25 punktis d viidatud avariiliste juhtude registreerimist ja seiret. Üldise töökindluse minimaalne tase on 80% aastasest tööajast, millest tööaeg normaalses töörežiimis moodustab omakorda 80%.

PKÕ 47

24. Põlevkiviõli tootmine

Seadme töö peatamine kapitaalremondiks

Seadme mahukate hooldustööde tegemiseks on ette nähtud üks kapitaalremondi periood kestusega kuni 30 päeva. Lisaks kapitaaremondile on planeeritud veel kuni 5 lühemaajalist seisakut aastas lühema kestusega hoolduse tegemiseks.

PVT nr 48 tuleb koondada pikaajalist seisakut eeldavad remonttööd ühele seisakuremondiperioodile aastas.

PKÕ 48

25. SO2 heide uttegaaside käitlemisel

Summaarse koosmõju hindamine

Enefit280-2 seadme rajamisel viidi läbi keskkonnamõju hindamine (KMH), milles muuhulgas hinnati saasteainete heite hajumist koosmõjus teiste allikatega.Hinnangutes kasutati ka võrdlust Sinimäe seirejaama näitajatega. Jõuti järeldusele, et õhukvalitteedi piirväärtuste ületamine ei ole tõenäoline. Põhiosa saasteainete heitest pärineb Enefit140 tehnoloogiaga seadmetelt, st kui peaks tekkima ebasoodsastes hajumistingimustes heite piirväärtuste ületamise oht, peatatakse esmalt Enefit140 seadmete töö.

Uute käitiste rajamisel SO2 heiteallikate summaarse koosmõju hindamine käitise territooriumist väljaspool- Kui ei õnnestu täita lühi- ja pikaajalisi keskkonnanormatiive (eri keskmistamisperioodidega õhkukvaliteedi piirväärtusi), tuleb rakendada meetmeid utte- või põletusseadmete suitsugaaside väävlisisalduse vähendamiseks.

PVT nr 50 uue käitise rajamisel tuleb SO2 heiteallikate summaarse koosmõju hindamine käitise territooriumist väljaspool ja SO2 heiteallikate summaarse koosmõju regulaarne hindamine olemasolevate käitiste tegutsemise ajal. Kui hindamistulemustest selgub, et ei ole õnnestunud või ei õnnestu täita lühi- ja pikaajalisi keskkonnanormatiive (vastavalt SPV1 ja SPV24), tuleb rakendada meetmeid utte- või põletusseadmete suitsugaaside väävlisisalduse vähendamiseks, et täita kehtivast seadusest tulenevat nõuet.

PKÕ 50

13/28

26. Kemikaalide hoiustamine

Nõuetekohane kemikaalikäitlus

Enefit280-2 seadmel kasutatakse erinevaid kemikaale. Seoses kemikaalikäitlusega rajatakse uusi mahuteid (suurus kuni 3 m3), samuti kasutatakse pakendatud kemikaale. Käitaja lähtub mahutite projekteerimisel käideldava kemikaali omadustes ja kasutusotstarbest, õigusaktide ja PVT nõuetest (lekkekindlus jms). Kemikaale hoitakse originaalpakendites ja siseruumides. Hoiustamisel jälgitakse kemikaalide kokkusobivust. Pakendid hoitakse suletuna ning betoneeritud põrandaga ruumis. Pakendid antakse pärast kasutamist üle jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale. Kemikaale kasutavad isikud on saanud väljaõppe ning oskavad tegutsed ohuolukordades. Käitises on erinevad ettevaatusabinõud rakendatud

EFS BREF ptk 5.1.1.1. Vedelike ja veeldatud gaaside ladustamisel valida õige disainiga mahutid ja tuleb võtta arvesse vähemalt järgmist: • säilitatava aine füüsikalis-keemilised omadused; • kuidas hoidlat käitatakse, millisel tasemel mõõteriistad on vajalikud, kui palju operaatoreid ja milline on nende töökoormus; • kuidas operaatoreid teavitatakse kõrvalekalletest tavapärastest protsessitingimustest (häired); • kuidas hoidla on kaitstud tavapärastest protsessitingimustest kõrvalekallete eest (ohutus juhised, blokeerimissüsteemid, rõhualandusseadmed, lekke tuvastamine ja piiramine jne); • milliseid seadmeid tuleb paigaldada, võttes suures osas arvesse varasemaid kogemusi toode (ehitusmaterjalid, klapi kvaliteet jne); • millist hooldus- ja ülevaatusplaani on vaja rakendada ja kuidas seda hõlbustada hooldus- ja ülevaatustööd (juurdepääs, paigutus jne); • kuidas toimida hädaolukordades (kaugused teistest mahutitest, rajatistest ja piir, tulekaitse, juurdepääs hädaabiteenistustele, nagu tuletõrje jne).

Kemikaale tuleb hoiustada sobivas kohas. Kemikaali käitlejad peavad teadma kemikaalide omadusi ja olema kursis ohutusnõuetega.

EFS 5.1.1.1, 5.1.2

T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV) Jrk nr

PVT lühend

PVT number

Nimetus, aine või muu näitaja

Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus

PVT heitetaseme (HT) vahemik

HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus Lubatud HPV

HT ja HPV ühik

Erandi lõpp

1. PKÕ 46 Tahked osakesed Enefit280-2 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite)

40–200 Kuukeskmine; pidevseire 162 mg/Nm3 (3% O2)

2. PKÕ 46 SO2 Enefit280-2 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite)

700-1200 Kuukeskmine; pidevseire 24 mg/Nm3 (3% O2)

3. PKÕ 46 NO2 Enefit280-2 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite)

40-400 Kuukeskmine; pidevseire 252 mg/Nm3 (3% O2)

4. PKÕ 46 CO Enefit280-2 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite)

3000-6100 Kuukeskmine; pidevseire 1380 mg/Nm3 (3% O2)

5. PKÕ 46 H2S Enefit280-2 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite)

0-75 Mõõteperioodi keskmine (H2S heide on madal, seetõttu ei kuulu H2S pidevseiratavate saasteainete hulka, st tuleb tagada vastavus igal proovivõtuperioodil).

6 mg/Nm3 (3% O2)

T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Jrk nr PVT lühend PVT number Valdkond Toode/ protsess/ üksus või seade PVT-KT vahemik Lubatud KT KT ühik 1. PKÕ 47 Seadme üldine töökindlus Enefit280-2 seade min 80% 85 % 2. PKÕ 47 Tööaeg normaalses/tavapärases töörežiimis Enefit280-2 seade min 80% 80.5-96 %

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed 14/28

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk nr

Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms

Meetmed Tüüp Maht

m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav

Asukoht kaardil

Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend

PVT number

Kogus Ühik 1. Balloonid 0.21 0.21 tonni X:

6576857, Y: 721792

propaan Välisõhk: ladustamine kinnises ruumis Balloonid on hermeetilised.

EFS 5.1.2

Pinnas, pinna- ja põhjavesi: Balloonid on hermeetilised ja asuvad kinnises ruumis. EFS 5.1.2 Ohutus: balloonide ladustamisel arvestatakse, et tegemist on tuleohtliku veeldatud gaasiga. Seda hoitakse eemal süttimisallikatest ja läheduses ei hoita sobimatuid kemikaale. Käitlejad on saanud ohutu käitlemise väljaõppe.

EFS 5.1.2

2. Mahuti 5.50 5 tonni X: 6576812, Y: 721487

kerge kütteõli (2 avariigeneraatori mahutit, 3 m3 ja 2,5 m3).

Välisõhk: kerge kütteõli on madala lenduvusega, kasutatavat kogust arvestades (ca 4 t aastas) ei teki mahuti täitmisel ja kütteüli kasutamisel arvestuslikku heidet. Seetõttu ei ole kasutusel erimeetmeid õhkuheite vähendamiseks - mahutid on nn fikseeritud kaanega, hingamisklapiga.

EFS 5.1.1.2

Pinnas, pinna-ja põhjavesi: mahuti on lekkekindel, paikneb betoneeritud alusel. Mahuti täitmissõlm on betoneeritud põhjaga ja madala piirdega, mis väldib täitmisel tekkiva lekke laialivalgumise. Mahuti projekteerimisel on arvestatud ladustatava vedeliku omadustega. Avariigeneraator paikneb katusealuses, mis kaitseb otsese päikesekiirguse eest. Mahuti projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel arvestatakse kehtiva seadusandlusega.

EFS 5.1.1.1

Ohutus: mahutid on lekkekindlad, paikevad betoneeritud alusel. Täitmisel välditakse ületäitmist mahutis oleva tasemeandurilt saadava signaaliga. Avariigeneraatorite, sh nende mahutite paigutamisel on arvestatud, et tegemist on tuleohtliku vedelikuga. Seda hoitakse eemal süttimisallikatest ja läheduses ei hoita sobimatuid kemikaale. Käitlejad on saanud ohutu käitlemise väljaõppe. Perioodiliselt, vähemalt 1 kord 10 aasta jooksul tehakse mahuti tehnilise seisundi kontroll. Kogu kasutusperioodi vältel jälgitakse mahuti seisundit visuaalselt.

EFS 5.1.1.3

3. Vaadid või kanistrid, IBC konteinerid

20 20 tonni X: 6576857, Y: 721792

mootoriõli jm tööstuslikud õlid ja määrded, lisaained mis on madala lenduvusega, sh kohpeal valmistatavad töölahused (nt jahutusvee inhibiitorlisand, naatriumtrifosfaat)

Välisõhk: õlid jms on madala lenduvusega, vaadid või kanistrid asuvad kinnises ruumis, neid kohapeal ei täideta. EFS 5.1.2 Pinnas, pinna- ja põhjavesi: vaadid või kanistrid asuvad kinnises ruumis, neid kohapeal ei täideta. EFS 5.1.2 Ohutus: vaatide jms ladustamisel arvestatakse, et tegemist on põlevvedelikega. Neid hoitakse eemal süttimisallikatest ja läheduses ei hoita sobimatuid kemikaale. Käitlejad on saanud ohutu käitlemise väljaõppe.

EFS 5.1.2

4. IBC konteinerid 2 2 tonni X: 6576857, Y: 721792

ammoniaakvesi Välisõhk: lahused jms tarnitakse kinnistes konteinerites, kohapeal konteinereid ei täideta. EFS 5.1.2 Pinnas, pinna- ja põhjavesi: vaadid või kanistrid asuvad kinnises ruumis, neid kohapeal ei täideta. EFS 5.1.2 Ohutus: konteinerite jms ladustamisel arvestatakse, et konteinerid on põlevmaterjalist. Neid hoitakse eemal süttimisallikatest ja läheduses ei hoita sobimatuid kemikaale. Käitlejad on saanud ohutu käitlemise väljaõppe.

EFS 5.1.2

5. Jahutussüsteemi ressiivermahuti

1 0.45 tonni X: 6576761, Y: 721565

ammoniaak Õhk: süsteem täidetakse ühekordselt vahetult enne ekspluatatsiooni andmist, täitmisel õhkuheidet ei teki. Süsteem on hermeetiline. EFS 5.1.1.2 Pinnas, pinna- ja põhjavesi: ressiivermahuti jm jahutussüsteemi komponendid asuvad kinnises ruumis, põrand on betoneeritud. Süsteemis tavapärasel töötamisel lekkeid ei ole.

EFS 5.1.1.1

Ohutus: süsteem on hermeetiline, lekkekindel, paikneb betoneeritud põrandaga ruumis. Täitmisel välditakse ületäitmist mahutis oleva tasemeandurilt saadava signaaliga. Jahutussüsteemi paigutamisel on arvestatud, et ammoniaak on tuleohtlik. Seda hoitakse eemal süttimisallikatest ja läheduses ei hoita sobimatuid kemikaale. Käitlejad on saanud ohutu käitlemise väljaõppe. Perioodiliselt, vähemalt 1 kord 5 aasta jooksul tehakse süsteemi tehnilise seisundi kontroll. Kogu kasutusperioodi vältel jälgitakse mahuti seisundit visuaalselt.

EFS 5.1.1.3

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine

1. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Olukorras, kus Enefit280-2 ja ülejäänud Enefit Power AS õlitootmisseadmete uttegaasid suunatakse elektrijaamadesse põletamisele, sõltub põlevkiviõli tootmisseadmete töö elektrijaamade töötamisest. Kui peaks toimuma elektrijaamas rike, muu planeerimata seiskamine või koormuse vähendamine, mille tulemusena ei ole võimalik elektrijaama suunata Enefit280-2 uttegaase, on lubatud Enefit280-2 seadme töö jätkamine uttegaaside põletamisega leektorus kuni 24 tunni vältel, kui on teada, et selle aja jooksul on võimalik rakendada meetmeid uttegaaside tavapärase põletusvõimekuse taastamiseks. Kui tavapärase töö taastamise aeg kujuneb pikemaks, Enefit280-2 seisatakse.

Pidevalt

2. Jäätmetekke vältimine

Enefit280-2 seadme fenoolvee käitluse eelistatud lahendus on fenoolvee tagasijuhtimine õlitootmisseadme CFB katlasse põletamisele. Põhjendatud juhul võib osa fenoolveest juhtida elektrijaama põletamisele. Kui Enefit280 seadme koormuskatsetest selgub, et võimalik on lisakoguse fenoolvee vastuvõtmine, on võimalik Enefit140 seadmete fenoolvee suunamine Enefit280-2 seadmele, kogus selgub katsetuste tulemustest.

Katsetuste tegemise järgselt pidevalt

15/28

3. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Enefit280-2 leektoru süütamiseks kasutatakse automaatsüsteemi Pidevalt

4. Lõhna vältimine või vähendamine

Enefit Power ASil tuleb korraldada Sinimäe külas asuva välisõhu seirejaama töö (SO2, NMHC (NMVOC), H2S, PM10, PM2,5 pidevseire) ja selle mõõteseadmete standardile vastav kalibreerimine ning vajalik nõuetekohane hooldus. Käitise lõhnahäiringu tekkevõimaluse indikaator on väävelvesiniku (H2S) saatetase seirejaamas.

Pidevalt

5. Mitte tavapäraste käitamistingimuste korral rakendatavad meetmed

Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit280-2 korsten (280-2) käivitusrežiimil katsetuste perioodil on kuni 1000 tundi aastas ja tavapärasel töö perioodil kuni 200 tundi aastas. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit280-2 leektoru (403) käivitusrežiimil katsetuste perioodil on kuni 300 tundi aastas ja tavapärasel töö perioodil kuni 144 tundi aastas. Elektrijaamade avarii või muu töökatkestuse korral (mille tulemusena ei võeta töötavalt Enefit280-2 seadmelt uttegaase vastu) võib gaase suunata leektorusse kuni 24 h järjest ja kokku kuni 300 tundi aastas. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit280-2 leektoru (403) seiskamisel katsetuste perioodil on kuni 15 tundi aastas ja tavapärasel töö perioodil kuni 3 tundi aastas. Pidada jooksvalt arvestust avariiliste ja tehnoloogiliste äkkheidete kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks.

Pidevalt

6. Muud asjakohased meetmed

Pidada jooksvalt arvestust õnnetuste- ja muude vahejuhtumite kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. Pidevalt

7. Toorme säästlik kasutamine

Ettevõte peab arvestust kasutatavate kemikaalide, toorme ja abimaterjalide koguste kohta. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01. märtsiks. Pidevalt

8. Muud asjakohased meetmed

Perioodil aprill-september igapäevaselt jälgida ja visuaalselt seirata Narva veehoidla seisukorda kui keskmine õhutemperatuur on tavapärasest kõrgem (st kui päeva õhutemperatuur ületab 28 kraadi või/ja kuu keskmine õhutemperatuur ületab 18 kraadi). Juhul, kui esineb kalade massiline suremine Narva veehoidlas, tuleb viivitamatult seisatada põlevkiviõli tootmine.

Seiret tuleb kuumade ilmadega teha punktist, kus jahutusveed väljuvad kuni Narva jõega liitumise punktini st ca 2,75 km pikkusel veealal paadi või drooniga hommikusel ajal 06:00-11:00, sest öösel looduslik hapnikutootmine taimedest väheneb. Kui sellel lõigul tuvastatakse enam, kui 100 surnud kala isendit, tuleb tootmine koheselt peatada. Ettevõte peab seirepäevikut pidama ajavahemikul 01.07 kuni 15.09, mil võivad esineda suvised kuumalained.

Pidevalt (mai- september)

9. Pinna- ja põhjavee kaitse

Pinnase ning pinna- ja põhjavee kaitseks tuleb tagada ettevaatusmeetmena avariilise vedelkütuse pinnasesse sattumise vältimiseks (lekkeriskiga alad tuleb katta asfalt- või betoonkattega ning varustada absorbentainega võimaliku õnnetuse koheseks likvideerimiseks).

Enefit 280-2 territoorium on varustatud sademevee kanalisatsiooniga. Saastunud sademeveed peavad läbima veepuhastuse ja seejärel tohib suunata puhta sademeveega äravoolu kanalisatsiooni või tuhaärastussüsteemi transpordiveeks. Veepuhastuses kinni püütud vee ja õli segu tuleb koguda eraldi ja vajadusel suunata vastavat õigus omavale käitlejale töötlemiseks. Saastumata vesi tuleb eraldada saastunud vee voogudest.

Täiendava pinna- ja põhjavee kaitse tagamiseks tuleb sadevee õli- ja liivapüüdureid vastavalt kasutuskoormusele regulaarselt hooldada ja puhastada, mille kohta peetakse kirjalikku arvestust.

Pidevalt

10. Muud asjakohased andmed

Enefit280-2 seadmes ei ole lubatud lisaks põlevkivile kasutada sisendina rehvihaket enne, kui on Keskkonnaametile esitatud tõendus, et rehvihakke pürolüüsil tekkiva põlevkiviõlisegule (põlevkivi + rehvihake) on ECHA Interact Portal süsteemis registreeritud vastav REACH registreering

Pidevalt

11. Muud asjakohased meetmed

Tööstuslik reovesi tuleb käidelda selliselt, et saab kombineeritud reovee suunata tuhaärastussüsteemi ringlusvette. See tähendab, et vajalik on ette valmistada lahendus, mis põhineb kombineeritud reovee puhastamisel ja kasutamisel tehnoloogilise veena.

31.12.2026

12. Muud asjakohased meetmed

Põlevkiviõli tootmisprotsessi sisendina tohib kasutada rehvihaket, mis on keskkonnaministri 8.10.2029 määruse nr 40 "Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele" kohaselt lakanud olemast jäätmed. See tähendab muuhulgas, et rehvihaket tohib vastu võtta vaid ettevõttelt, kellel on määruse nr 40 kohaselt väljastatud keskkonnakaitseluba jäätmete käitlemiseks.

Pidevalt

13. Muud asjakohased andmed

Toimiva keskkonnajuhtimissüsteemi kohta tuleb esitada igal järgneval aastal hiljemalt 30. aprilliks eelneva kalendri aasta kohta informatiivne ülevaatlik keskkonnaaruanne ning esitada see keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS.

Pidevalt

14. Muud asjakohased meetmed

Tootmisprotsesside avarii- ja õnnetusjuhtumite ennetamiseks tuleb rakendada rangeid ohutusnõudeid ja töötajate tööohutusnõudeid järgida. Pidevalt

15. Muud asjakohased andmed

Tuleb teha Enefit280 seadme fenoolvee käitlemise koormuskatsed, et selgitada välja kas lisa Enefit140 seadmete fenoolvee vastuvõtmine Enefit280 seadmes on võimalik ja millises koguses. Tuleb uurida, kas on võimalik Enefit280 seadme CFB katlasse suunata fenoolvett suuremal koormusel kui 8 t/h. Lisaks tuleb uurida, kas on võimalik põlevkivibensiini puhastussüsteemi BOB läbinud fenoolvee juhtimine CFB katlasse ning eraldatud õli ja setete tagasisuunamise võimalusi õlitootmisseadme CFB katlasse. Selleks tuleb teha katsetused, et selgitada välja, kas see võib mõjutada Enefit280 seadmete tööd ja saasteainete heidet. Fenoolvee jms lisamisega seotud seireprogrammide kestus on vähemalt 72 h (erinevate mõõtmisperioodide summaarne kestus).

31.12.2026

16. Muud asjakohased meetmed

Kliimaneutraalsuse tagamiseks võtmetähtsusega Auvere energiakompleksi täiendamine vastavalt: Uttegaasist metanooli tootmise tehas - 2031 aastal. Põlevkivi pürolüüsil saadud õli töötlemine kergemateks süsivesinikeks - 2035 aastal.

31.12.2034

17. Muud asjakohased meetmed

Tuleb rakendada süsiniku püüdmise tehnoloogia Enefit280 seadmel. 31.12.2030

16/28

18. Muud asjakohased meetmed

Põlevkivi pürolüüsil saadud õli tuleb töödelda kergemateks süsivesinikeks. 31.12.3034

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ettevõte teostab pinnase ja põhjavee saastatuse seire Enefit Power AS Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-172516 (15 vaatluskaevu) ning Enefit Power AS Enefit õlitööstuse keskkonnakompleksloa nr KKL/176540 (13 vaatluskaevu) alusel.

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus

Meetme rakendamise tähtaeg

1. Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire

Piirkonna põhjaveekogumite veekvaliteedi (tase, temperatuur, agressiivsus, raua, fenoolide, naftasaaduste sisaldus) kohta on kogutud ja kogutakse riikliku põhjaveeseire ja käitiste omaseire raames andmeid. Kesk-Devoni Ida-Eesti vesikonna põhjaveekogumini ulatuvad 22 vaatluspuurkaevu.

Seire nõuded on reguleeritud Enefit Power AS Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516.

Loaga ettenähtud sagedusel

2. Heitetekke seire Piirkonna õhukvaliteedi juhtimissüsteemi raames teostatakse piirkonna välisõhu pidevseiret ettevõtja omaseirena. Käitaja korraldab operatiivse info edastamise välisõhu saasteainete ülemäärase kontsentratsiooni ja ebameeldivate lõhnaainete ettearvamatu levi kohta Narva-Jõesuu Linnavalitsusele.

Pidevalt

3. Müra- ja vibratsiooni seire

Mürafooni hindamiseks Enefi 280-2 seadme tavapärase tööreziimi saavutamise järgselt tuleb kaebuste esinemise korral teostada müra taseme mõõtmised ja kui ületatakse müra normtasemeid Auvere energiakompleksist väljapool, tuleb rakendada meetmeid tehnoloogiliste protsesside müra piiramiseks selle tekkekohas, nt täiendavate mürasummutite ja müra piiramise kabiinide rajamine või müraallikate kapseldamine. Kõrgendatud müratasemega alal või hoonetes töötavate inimeste kaitsmiseks müra eest tuleb rakendada individuaalseid kaitsevahendeid (kõrvatropid, kõrvaklapid vms).

Vajadusel

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk nr

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess

Võimaliku avarii ohu kirjeldus

Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus

1. Suitsugaaside puhastamine

elektrifiltrite avarii Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis (ver 07.11.2021)

Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel. Manustena on lisatud viimati kooskõlastatud dokumendid, et anda ülevaade tegutsemispõhimõtetest, sest Enefit280-2 seadmel toimuvad samad tegevused, mis ülejäänud õlitööstuses ja kasutatakse ühist mahutiparki jm taristut, siis ka hädaolukordade lahendamine on sarnane.

2. Õlide käitlemine naftasaaduste leke, tulekahju oht

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis (ver 07.11.2021)

Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel

17/28

3. Põlevkivigaasi käitlemine

gaasi süttimine, plahvatusoht

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis (ver 07.11.2021)

Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel

4. Toodangu laadimine raudtee- estakaadil

põlevkiviõli leke, tulekahju oht

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis (ver 07.11.2021)

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis

5. Toodangu laadimine autodele

põlevkiviõli leke, tulekahju oht

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis (ver 07.11.2021)

Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel

6. Reovee käitlemine pumpade avarii Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis (ver 07.11.2021)

Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel

7. Enefit280-2 seadme käitamine

Eelkirjeldatud ohud, lisaks töökatkestused käitist teenindavas taristus ja elektrijaamades, mille tulemusena on häiritud tavapärane tootmistegevus.

Instruktsioonid sellisteks olukordadeks on toodud Enefit280 tehnoloogiaga seadme käitamisjuhistes (nt TJ 8.5- 01-B1 Enefit280 õlitootmise seadme ekspluatasioonijuhend), vastava tegutsemise korral välditakse mh keskkonnariski teket. Juhised hõlmavad mh tegevusi, kui peaks tekkima olukord kus uttegaasi ei saa või ei tohi juhtida elektrijaama - sel juhul suunatakse uttegaas leektorru. Iga võimaliku situatsiooni kohta on toodud ka tegevuste järgnevus, kui tõrke kestus muutub lühiajalisest pikaajaliseks. Fenoolvee elektrijaama suunamise tõrke korral suunatakse fenoolvesi Enefit280 seadme CFB katlasse, mis on tavapärane tegevus fenoolvee käitlemisel.

Toodud eelmistes jaotistes - antud rea tegevuste eesmärk on avarii vältimine.

Vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord 3 aasta tagant.

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed18/28

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral Käitise tegevuse lõpetamisel tuleb võtta kasutusele meetmed, mis on vajalikud keskkonnale avalduva võiva ebasoodsa mõju vältimise või vähendamiseks, saastatuse tekke ohu vältimiseks ning käitise tegevuskoha rahuldava keskkonnaseisundi taastamiseks.

Käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastatust käitises kasutatud, toodetud või sealt keskkonda viidud ohtlike ainetega. Kui tegevus on võrreldes lähteolukorra aruandes kirjeldatud seisundiga põhjustanud pinnase või põhjavee saastatuse, võtab käitaja vajalikke järelhooldusmeetmeid, mille abil taastatakse lähteolukorra aruandes kirjeldatud keskkonnaseisund. Meetmete valikul tuleb arvesse võtta nende tehnilist teostatavust.

Käitise sulgemise korral kõrvaldatakse käitisest kõik ohtlikud jt ained ja materjalid ning antakse need üle vastavat käitlemise õigust omavale ettevõttele. Käitise sulgemise vajaduse tekkimisel esitatakse loa andjale enne käitise sulgemistööde alustamist detailne sulgemiskava.

Järelhoolduse meetmed Tulevikus kui käitise tegevus lõppeb, tagatakse enne territooriumi üleandmist või selle kasutamisest loobumist kõikide keskkonnaohtude likvideerimine.

Käitaja on tegevuse täieliku lõpetamise korral kohustatud rakendama vajalikke järelhooldusmeetmeid ohtlike ainete eemaldamiseks, nende pinnases sisaldumise kontrollimiseks, piiramiseks või vähendamiseks

Täpsemad meetmed selguvad pärast sulgemise otsust tehtavate vastavate uuringute ja sulgemisprojektis toodud nõuete alusel.

T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

J4. Jäätmete ladustamine Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

19/28

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Enefit 280-2 jahutusvesi võetakse Mustajõest (registrikood VEE1063800). Veevõtuks kasutatakse Enefit 280-1 veehaaret PIH0000172. Tegemist on olemasoleva veeharega (PIH0000172), mille seiretingimused ja veevõtukogused on reguleeritud Enefit Power AS Enefit õlitööstuse keskkonnakompleksloaga nr KKL/176540.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded 20/28

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine Pinnaveehaardest PIH0000172 võetava vee (tehnoloogiline vesi, jahutusvesi) arvestust tuleb pidada taadeldud veearvestite näitude alusel, fikseerides veevõtu päevikus veearvestite näidud ja võetava vee kogused kuude lõikes. Pidada eraldi arvestust tehnoloogilise vee ja jahutusvee koguste kohta. Pinnaveehaardest PIH0000172 lubatud veevõtt kokku on 65 700 000 m³/aastas.

Põhjaveetaseme mõõtmine

Proovivõtunõuded

Analüüsinõuded

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Jahutusvesi lastakse Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084. Reovesi lisatakse tuhaärastussüsteemi veele (kondensaatvesi, põrandate pesuvesi, sademevesi). Saastumata sademevesi juhitakse Eesti elektrijaama tööstus- ja sademevee väljalasku IV142, mille suublaks on Mustajõgi (VEE1063800). Väljalaskmete IV084 ja IV142 seire nõudeid on reguleeritud Enefit Power AS Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

21/28

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria

Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Kerge kütteõli Diislikütus vm kerge küttõli avariigeneraatorite kütuseks 26.66 tonni

Põlevkiviõli (keskmine fraktsioon) E280-2 seadme käivitamiseks põlevkiviõli, õlitööstuse omatoodang; kogus ehitamisjärgses faasis (tavarežiimis kulu 200 t/a) 1 300 tonni

Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 19201 - Puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine

Põletusseade Jah

Põletus ​seadme summaarne soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

33.67

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

22/28

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Jah

Heite ​allikate arv tootmis ​territooriumil 6

Käitise töötajate arv 61

Emaettevõtte nimi

Emaettevõtte riik

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Jah

Kauplemis ​süsteemi kohustus ​lase tegevus ​ala Mineraalõlide rafineerimistehaste käitamine

Iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkoguste seirekava ja aruandlus

Käitaja teeb CO2 heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale.

Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks.

Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. aprilliks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid.

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad 23/28

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0011986 280-2 Enefit280-2 korsten X: 6576761, Y: 721565 HEIT0011987 281-2 Enefit280-2 tuha pneumosüsteemide aspiratsioon X: 6576776, Y: 721572 HEIT0011988 282-2 Enefit280-2 retordi tihendite ventilatsioon X: 6576737, Y: 721572 HEIT0011989 G1 Avariigeneraator 1,5 MWe X: 6576646, Y: 721596 HEIT0011990 G2 Avariigeneraator 1 MWe X: 6576812, Y: 721487 HEIT0011991 403 Enefit280-2 leektoru X: 6577087, Y: 721427

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud aastane heitkogus saasteainele, mis on summeritud ka NMVOC või PM-sum heitkoguste all Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2024 409.182 t 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 2024 0.156 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2024 553 579.458 t 50-00-0 Formaldehüüd (metanaal) 2024 1.676 t 624-92-0 Dimetüüldisulfiid 2024 32.892 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2024 2 166.975 t 67-64-1 Atsetoon (2-Propanoon) 2024 8.346 t 71-43-2 Benseen 2024 13.407 t 74-82-8 Metaan 2024 16.759 t 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) 2024 6.843 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2024 13.139 kg 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 2024 43.174 kg 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2024 1.56 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2024 16.854 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2024 10.27 kg 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 2024 0.554 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2024 18.705 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2024 15.947 kg 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 2024 13.194 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2024 86.918 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2024 254.498 t 75-18-3 Dimetüülsulfiid 2024 1.441 t 7647-01-0 Vesinikkloriid 2024 3.352 t 7664-39-3 Vesinikfluoriid 2024 0.034 t 7664-41-7 Ammoniaak 2024 6.703 t 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 2024 0.352 kg 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2024 8.696 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2024 63.264 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2024 143.238 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 291.873 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 290.78 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2024 226.598 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

24/28

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus

Hetkeline kogus Mõõtühik Enefit280-2 leektoru (403) HEIT0011991 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 5.739 g/s

630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 4.023 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 124.431 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 0.198 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 7.122 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 0.068 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 0.068 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.068 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s

Enefit280-2 retordi tihendite ventilatsioon (282-2) HEIT0011988 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.008 g/s Enefit280-2 korsten (280-2) HEIT0011986 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 3.422 mg/s

7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 6.333 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 16.952 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 84.762 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 14.127 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 14.127 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 10.595 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.487 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.021 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.06 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.307 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.682 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.603 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.25 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.509 mg/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 1.666 mg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.323 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0.264 g/s 75-18-3 Dimetüülsulfiid Tavaheide 0.056 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.259 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 0.129 g/s 7664-39-3 Vesinikfluoriid Tavaheide 0.001 g/s 74-82-8 Metaan Tavaheide 0.647 g/s 50-00-0 Formaldehüüd (metanaal) Tavaheide 0.065 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 2.441 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.517 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.006 g/s 67-64-1 Atsetoon (2-Propanoon) Tavaheide 0.322 g/s 624-92-0 Dimetüüldisulfiid Tavaheide 1.269 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 5.069 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 9.333 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 2.953 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 1.117 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 0.133 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 0.709 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 0.349 g/s

25/28

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.087 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 0.177 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.789 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 0.355 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 3.547 mg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 0.106 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 0.089 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.12 mg/s

Enefit280-2 tuha pneumosüsteemide aspiratsioon (281-2) HEIT0011987 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 1.30 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 1.30 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.30 g/s

Avariigeneraator 1,5 MWe (G1) HEIT0011989 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.025 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.025 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.165 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.458 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.173 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.021 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.192 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

Avariigeneraator 1 MWe (G2) HEIT0011990 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.018 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.018 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.118 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.328 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.124 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.015 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.137 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite ​allikas Heiteallika

kood Püüdeseade Nimetus, tüüp

Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud

puhastusaste Puhastusastme ühik

Muu ühik

Enefit280-2 korsten (280-2) HEIT0011986 Elektrifilter 1 teave pidevalt, seisund vaadatkse üle vähemalt 1 kord aastas

PM- sum

Tahked osakesed, summaarsed

200 mg/Nm³

Enefit280-2 tuha pneumosüsteemide aspiratsioon (281- 2)

HEIT0011987 Kottfilter 1 1 kord aastas PM- sum

Tahked osakesed, summaarsed

30 mg/Nm³

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused26/28

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus

Täitmise sagedus

Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)

Eritingimuse kirjeldus

Heiteseire Pidev 1. Tavapärase töörežiimi saavutamisel tuleb pidevalt mõõta heiteallikast nr 280-2 väljuvast suitsugaasist järgmiste saasteainete sisaldust: osakesed, summaarselt (PM-sum); vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5); lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikoksiid (CAS nr 630-08-0).

Mõõtmistele tuleb lisada andmed saasteainete kuukeskmiste sisalduste kohta normaaltingimustel (mg/Nm3) 3 mahuprotsendi hapniku juures ja hinnata nende vastavust heite kuukeskmistele piirväärtustele. Mõõtmiste aruanne esitada KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Aruandele tuleb lisada andmed pidevseirejaama (AMS) seisakute kohta koos põhjuste väljatoomisega

Töökorralduslikud nõuded

Pidev 2. Pidevseire seade peab vastama viitedokumendi „THD käitise õhu ja vee emissioonide seire viiteraport“ ehk ROM REF punktis 4.3.2 sätestatud nõuetele. Käitaja peab tagama pideva mõõtmiste kvaliteedi kontrolli töö ajal (QAL3). Kontrolliks tuleb kasutada sertifitseeritud etalone ning tulemused dokumenteerida kontrollkaardil. QAL3 tehakse AMS hooldustööde käigus (AMS hooldustööde sageduse määrab QAL1). Tuleb korraldada automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimine ja kalibreerimine vähemalt kord aastas (AST), tehes paralleelmõõtmisi referentsmeetoditega. AST tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile infosüsteemi KOTKAS kaudu aruandeaastale järgneva aasta 1.märtsiks.

Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2. QAL2 aruanne tuleb esitada infosüsteemi KOTKAS kaudu aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks. Esimene QAL2 peab olema läbitud kuue kuu jooksul seadme tavapärase töörežiimi saavutamisest (aruanne esitada kahe nädala jooksul). Uus QAL2 tuleb teostada kahe kuu jooksul pärast igat suuremat muudatust käitise protsessis (näiteks pärast uue suitsugaaside puhastusseadme kasutuselevõttu), pärast uue kütuse kasutuselevõttu, mille osas ei ole QAL2 teostatud, pärast pidevseiresüsteemi suuremat remonti, mis võivad mõjutada oluliselt mõõtetulemust. QAL2 käigus saadud kalibreerimisfunktsioon tuleb AMSis rakendada viivitamatult. Kui iga-aastane AMSi kontrollimine ja kalibreerimine (AST) ebaõnnestub, võib AMS vajada remonti, pärast mida tuleb QAL2 korrata ning esitada uus QAL2 aruanne Keskkonnaametiga kokkulepitud aja jooksul.

Töökorralduslikud nõuded

Pidev 3. Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. Ettevõttel peab olema rakendatud eeskiri pidevseire katkemise korral tegutsemiseks (puuduvate andmete asendamine, pisteliste mõõtmiste korraldamine, AMS hooldustööde sagedus, reageerimine QAL3 mitteläbimisele või kui töötlemata toorandmed (FLD ehk first level data) ulatavad mõõtmise piirkonnast välja). Vastav eeskiri tuleb esitada Keskkonnaametile (tähtaeg 01.06.2024).

Heiteseire Ühekordne 4. Seadmete tavapärase töörežiimi saavutamisel viia kuue kuu jooksul läbi heitallikate inventuur, mis hõlmab heiteallikate väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete mõõtmist. Samuti tuleb pärast seadmete tavapärase töörežiimi saavutamist läbi viia saasteainete inventuur Enefit280-2 seadme mittetavapäraste töötingimuste (OTNOC/käivitamine) juures (vähem kui 30% seadme nominaalvõimsusest). Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud labor, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Esitada heitgaasides sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid (mg/Nm3) ja hetkelised heitkogused (g/s). Mõõtmiste tulemused esitada KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Keskkonnaamet jätab endale õiguse nõuda kompleksloa muutmise taotluse esitamist, kui inventuuri tulemusena selgub, et saasteainete heitkogused erinevad oluliselt loa andmise aluseks olevatest heitkogustest. Lisaks vaatab Keskkonnaamet pärast inventuuri andmete esitamist üle heiteallikate seiretingimused.

Heiteseire Pisteline regulaarne

5. Tavapärase töörežiimi saavutamisel mõõta üks kord kvartalis Enefit280-2 korstnast väljuvast suitsugaasist järgmiste saasteainete sisaldust: vesiniksulfiid (H2S), tahked osakesed, summaarselt (PMsum); peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5). Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” § 15 kohaselt kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid (mg/Nm3) ja hetkelised heitkogused (g/s) esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud labor, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kKuupäevaks.

Heiteseire Pisteline regulaarne

6. Tavapärase töörežiimi saavutamisel tuleb mõõta kord aastas tuha pneumosüsteemide aspiratsioonisüsteemi heiteallikast (281-2) väljuvast heitest järgmiste saasteainete sisaldust: osakesed, summaarselt (PMsum); peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5). Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” § 15 kohaselt kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid (mg/Nm3) ja hetkelised heitkogused (g/s) esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud labor, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt järgneva aasta 15. jJaanuariks.

Müra seire Ühekordne 7. Käitise tavapärase töörežiimi saavutamisel tuleb Keskkonnaameti nõudmisel (registreeritud kaebuste esinemisel) viia läbi Auvere energiakompleksi mürataseme mõõtmine. Mõõtmiste asukoht tuleb eelnevalt Keskkonnaametiga kooskõlastada. Mõõtmiste ajal peavad kompleksi kõikide käitiste seadmed töötama tavapärasel tööreziimil. Mõõtmiste alusel tuleb esitada müra päevane ja öine hinnatud tase ja selle vastavus kehtestatud pii- või sihtväärtustele. Mõõtmiste kestus (ajaline kaetus) peab olema piisavalt esinduslik, et hinnata kogu võimalikku mürataset päevasel ja öisel ajal, arvestades tootmise tsüklilisust. Mõõtmistulemuste aruanne peab kajastama mõõtmiste aegseid ilmastikuolusid, kõikide Auvere energiakompleksi kuuluvate käitiste mõõtmiste läbiviimise ajal töötanud seadmete loetelu. Mõõtmisi peab teostama vastava akrediteeringuga labor. Mõõtmistulemused esitada Keskkonnaametile hiljemalt kaks nädalat pärast mõõtmistulemuste aruande laborilt laekumist keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad 27/28

Loa lisad Nimetus Manus Lähteolukorra aruanne - E280_2_lahteolukord_2023.docx Lisa 6: E280_2_lahteolukord_2023.docx

Lähteolukorra aruanne - LISA_1_OT_LOPPARUANNE.pdf Lisa 7: LISA_1_OT_LOPPARUANNE.pdf

Lähteolukorra aruanne - Lisa_2._GE_2708_aruanne.pdf Lisa 8: Lisa_2._GE_2708_aruanne.pdf

Lähteolukorra aruanne - LISA_3._21056_TP_TL_4_101_v01_Asend_Vert_0.pdf Lisa 9: LISA_3._21056_TP_TL_4_101_v01_Asend_Vert_0.pdf

Lähteolukorra aruanne - Narva_veekihi_hudroisohupsid.PNG Lisa 10: Narva_veekihi_hudroisohupsid.PNG

LHK projekt Lisa 11: LHK projekt.pdf

LHK lisa - Lähteandmete failid - Generaatorite_koordinaadid.docx Lisa 12: Generaatorite_koordinaadid.docx

LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. - Enefit280_2_asukohakaart__2_.jpg Lisa 13: Enefit280_2_asukohakaart__2_.jpg

LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Enefit280_2_heiteallikate_asendiplaan.jpg Lisa 14: Enefit280_2_heiteallikate_asendiplaan.jpg

LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - AS_Eesti_Energia_Olitoostus_mura.pdf Lisa 15: AS_Eesti_Energia_Olitoostus_mura.pdf

LHK lisa - Mõjutatavad müratundlikud alad, seotud failid - Narva_Joesuu_uus_UP_maakasutus_valjavote.png Lisa 16: Narva_Joesuu_uus_UP_maakasutus_valjavote.png

LHK lisa - Manused - Koopia_failist_meteo_Johvi_2020_2022pilvedega_4h.xls Lisa 17: Koopia_failist_meteo_Johvi_2020_2022pilvedega_4h.xls

LHK lisa - Manused - 2020_07_22_E282_akkheide_NMVOC_1h.jpg Lisa 18: 2020_07_22_E282_akkheide_NMVOC_1h.jpg

LHK lisa - Manused - 2020_07_22_E282_akkheide_SO2_24h.jpg Lisa 19: 2020_07_22_E282_akkheide_SO2_24h.jpg

LHK lisa - Manused - 2020_07_22_E282_akkheide_NOx_1h.jpg Lisa 20: 2020_07_22_E282_akkheide_NOx_1h.jpg

LHK lisa - Manused - E282_sts4_NMVOC_24h.jpg Lisa 21: E282_sts4_NMVOC_24h.jpg

LHK lisa - Manused - 2020_07_22_E282_akkheide_SO2_1h.jpg Lisa 22: 2020_07_22_E282_akkheide_SO2_1h.jpg

LHK lisa - Manused - E282_sts4_NMVOC_1h.jpg Lisa 23: E282_sts4_NMVOC_1h.jpg

LHK lisa - Manused - 2020_07_22_E282_akkheide_H2S_1h.jpg Lisa 24: 2020_07_22_E282_akkheide_H2S_1h.jpg

LHK lisa - Manused - 2020_07_22_E282_akkheide_NMVOC_24h.jpg Lisa 25: 2020_07_22_E282_akkheide_NMVOC_24h.jpg

LHK lisa - Manused - 2023_12_28_benseen_aasta.jpg Lisa 26: 2023_12_28_benseen_aasta.jpg

LHK lisa - Manused - 2023_12_28_H2S_max6.jpg Lisa 27: 2023_12_28_H2S_max6.jpg

LHK lisa - Manused - 2023_12_28_NOx_1h.jpg Lisa 28: 2023_12_28_NOx_1h.jpg

LHK lisa - Manused - 2023_12_28_SO2_1h.jpg Lisa 29: 2023_12_28_SO2_1h.jpg

LHK lisa - Manused - 2023_12_28_SO2_24h.jpg Lisa 30: 2023_12_28_SO2_24h.jpg

LHK lisa - Manused - 2023_12_29_akkh_SO2_1h_max340.jpg Lisa 31: 2023_12_29_akkh_SO2_1h_max340.jpg

LHK lisa - Manused - 2023_12_29_metyylmerkaptaan_koosm.jpg Lisa 32: 2023_12_29_metyylmerkaptaan_koosm.jpg

LHK lisa - Manused - NMVOC_koosmoju_KOTKAS_Airviro.docx Lisa 33: NMVOC_koosmoju_KOTKAS_Airviro.docx

LHK lisa - Manused - Benseeni_koosmoju_KOTKAS_Airviro.docx Lisa 34: Benseeni_koosmoju_KOTKAS_Airviro.docx

28/28

KINNITAN

______________________

Tõnu Pihu

Põlemisprotsesside professor

“21” august 2023

Enefit Power AS E280 Õlitehase

suitsugaaside raskmetallide ja

peenosakeste mõõtmised

Reg nr 11-40/EI/1179-2

Tallinn 2023

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside raskmetallide ja peenosakeste mõõtmised 29.03.2023

2/11

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside raskmetallide ja

peenosakeste mõõtmised

Reg nr 11-40/EI/1179-2

Vastutav täitja Tõnu Pihu 21.08.2023

Andmed töö täitja kohta

Töö täitja:

Firma nimi: Tallinna Tehnikaülikool, Energiatehnoloogia

instituut

Registrikood: 74000323

KMKR: EE100224841

Aadress: Ehitajate tee 5, Tallinn 19086

Vastutav täitja: Tõnu Pihu,

Telefon: +372 620 3911,

e-mail: [email protected]

Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituut (EI) on EAK poolt akrediteeritud

katselabor L028

Märkus: Aruannet ei tohi paljundada ega esitada mittetäielikuna ilma inspekteerimisorgani

loata

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside raskmetallide ja peenosakeste mõõtmised 29.03.2023

3/11

Heitmete mõõtmise protokoll 2305/35

Kuupäev 29. märts 2023

Saasteallika valdaja nimi ja aadress Enefit Power AS,

Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, 40107

Ida-Virumaa

Saasteallika asukoht Ida-Virumaa, Auvere küla, Õlitööstus

Enefit280 (saasteallikas 280-1)

Mõõtmiste läbiviija nimi ja aadress Tallinna Tehnikaülikool,

Energiatehnoloogia instituut, Ehitajate tee

5, Tallinn 19086

Mõõtmiste eest vastutava isiku nimi ja

kontaktandmed

Tõnu Pihu, professor, +372 620 3911,

+372 516 9011

Proovivõtu kirjeldus

Enefit Power AS E280 Õlitehase gaasiliste heitmete mõõtmine toimus korstnas

(saasteallikas 280-1) kasutades FT-IR spektromeetrit Gasmet DX 4000. Gaasiproov juhiti

soojendatava trassi kaudu gaasianalüsaatorisse. Gaasianalüüsi teostati kõrgusmärgil

+59 m (Joonis 1).

Tahkete osakeste kontsentratsiooni mõõtmine suitsugaasides toimus isokineetilise

meetodiga kasutades kaskaadimpaktorit Johnas II. Tahkete osakeste (lendtuha) proovi

kogumine suitsugaasidest raskmetallide määramiseks toimus isokineetilise meetodiga

kasutades impaktorit PM-sum Paul Gothe ja tolmuposti Gas Sampler Paul Gothe.

Raskmetallide määramine suitsugaasist toimus summaarsete peenosakeste püüdmisega

kvartsfiltritele ja samaaegse gaasi absorbeerimisega lahustesse vastavalt standarditele

EVS-EN 14385:2004 (Välisõhu kvaliteet. Paiksete saasteallikate heitkogused. Hg, As, Cd,

Cr, Co, Cu, Mn, Ni, Pb, Sb, Tl ja V kogu heite määramine) ja EVS-EN 15852:2010 (Välisõhu

kvaliteet. Standardmeetod summaarse gaasilise elavhõbeda määramiseks). Filtritele

püütud tahked osakesed lahustati HNO3-s ja saadud lahustes ning lahustesse

absorbeeritud raskmetallide kontsentratsioonid määrati kasutades ICP-MS analüüsi.

Tahkete mõõtmised teostati samuti kõrgusmärgil +59 m (Joonis 2).

Joonis 1. Gaasianalüüsi mõõtekoht: vasakul – gaasianalüsaatori mõõtepea, paremal –

gaasianalüsaator

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside raskmetallide ja peenosakeste mõõtmised 29.03.2023

4/11

Joonis 2. Raskmetallide proovide võtmine: vasakul – tahke proovi kogumine filtritele ja

gaasi absorbeerimine, paremal – gaasi absorbeerimine lahustesse

Mõõtmiste läbiviimisel kasutatud metoodikad

Gaasiliste heitmete mõõtmine teostati labori tööjuhendi EI_1-17 „Juhend gaasiliste

heitmete kontsentratsiooni määramiseks suitsugaasides alusel“, FT-IR spektromeetri

Gasmet DX 4000 abil. Spektromeeter registreerib pidevat neeldumisspektrit lainepikkustel

900–4200 cm-1 ja kasutab andmete töötlemisel Fourier’ teisendust. Seadmega saab mõõta

(väheste eranditega) kõiki ühendeid, mis temperatuurivahemikus 40–180 °C on gaasidena

või aurudena. Ei saa mõõta kaheaatomilisi gaase (O2, N2, jne.), kuna neil gaasidel ei ole

IR piirkonnas neeldumisspektreid.

Hapniku mõõtmised tehakse spektromeetrisse integreeritud tsirkooniumoksiid

hapnikuanduriga.

Suitsugaasi temperatuuri mõõtmiseks kasutati K-tüüpi termopaari, mille ots sisestati

korstnasse läbi korstnas asuva mõõteava. Temperatuuri näidud registreeriti andmelugeriga

TC-08 (Pico Technology).

Suitsugaasi niiskust mõõdeti FT-IR spektromeetriga Gasmet DX 4000 ja ka

referentsmeetodiga (gravimeetriliselt).

Gaaside kiirust/mahtkulu mõõdeti rõhulangu kaudu, kasutati Pitot’ toru ja digitaalset

diferentsiaalmanomeetrit Extech HD350 (Extech Instruments) – mõõtepiirid 2,5–70 m/s.

Tolmusisaldus määrati vastavalt standarditele EVS-EN 13284–1:2017, EVS-ISO

10780:2006 ja juhendile VDI 2066 part 10 seadmetega: kaskaadimpaktor Johnas II ja

tolmupost Gas Sampler Paul Gothe – gravimeetrilisel meetodil.

Raskmetallid määrati vastavalt standarditele:

1. EVS-EN 14385:2004 (Välisõhu kvaliteet. Paiksete saasteallikate heitkogused. Hg,

As, Cd, Cr, Co, Cu, Mn, Ni, Pb, Sb, Tl ja V kogu heite määramine).

2. EVS-EN 15852:2010 (Välisõhu kvaliteet. Standardmeetod summaarse gaasilise

elavhõbeda määramiseks).

Raskmetallide sisaldus võetud proovidest määrati laboris: EUROFINS Umwelt Ost GmbH

kasutades akrediteeritud meetodeid. Akrediteering: Deutsche Akkreditierungsstelle D-PL-

14081-01-00.

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside raskmetallide ja peenosakeste mõõtmised 29.03.2023

5/11

Tulemused

E280 Õlitehase koormused (kütusekasutus) mõõtmiste ajal on esitatud Tabel 1.

Suitsugaaside temperatuurid ja kiirused mõõtmiste ajal on esitatud Tabel 2.

Mõõdetud tahked heitmed E280 korstnas on esitatud Tabel 5 ja Tabel 4.

Gaasiliste heitmete mõõtetulemused on koondatud Tabel 5.

Keskmistatud raskmetallide sisaldused gaasis ja tahkes faasis kokku on esitatud Tabel 6.

Tabel 1. E280 Õlitehase kütusekasutus mõõtmiste ajal

Kuupäev Kellaaeg Põlevkivi, t/h *

29.03.2023 10:28-14:29 266

*Kütusekasutus on esitatud tellija poolt, esitatud tunnikeskmiste kütusekulude alusel

Tabel 2. Suitsugaasi temperatuur, kiirus ja korstna läbimõõt

29.03.2023

Gaasi temperatuur, °C 156,5

Kiirus, m/s 14,4

Korstna läbimõõt, mm 3016*

*Korstna läbimõõt on antud tellija poolt

Tabel 3. Mõõdetud tahked heitmed suitsugaasis (6% O2)

Katse 2 Katse 4 Katse 6 Keskmine

Mõõdetud suurus

mg/Nm3, märg gaas

mg/Nm3, 6% O2,

kuiv gaas

mg/Nm3, märg gaas

mg/Nm3, 6% O2,

kuiv gaas

mg/Nm3, märg gaas

mg/Nm3, 6% O2,

kuiv gaas

mg/Nm3, märg gaas

mg/Nm3, 6% O2,

kuiv gaas

PM-sum 93,8 105,1 101,7 114,8 110,3 120,8 101,9 113,6

PM10 91,9 103,6 99,0 111,8 105,4 115,4 98,8 110,1

PM2,5 56,6 63,5 61,6 69,5 63,2 69,2 60,5 67,4

Tabel 4. Mõõdetud tahked heitmed suitsugaasis (3% O2)

Katse 2 Katse 4 Katse 6 Keskmine

Mõõdetud suurus

mg/Nm3, märg gaas

mg/Nm3, 3% O2,

kuiv gaas

mg/Nm3, märg gaas

mg/Nm3, 3% O2,

kuiv gaas

mg/Nm3, märg gaas

mg/Nm3, 3% O2,

kuiv gaas

mg/Nm3, märg gaas

mg/Nm3, 3% O2,

kuiv gaas

PM-sum 93,8 126,3 101,7 137,9 110,3 145,1 101,9 136,5

PM10 91,9 123,8 99,0 134,3 105,4 138,6 98,8 132,2

PM2,5 56,6 76,3 61,6 83,5 63,2 83,1 60,5 81,0

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside raskmetallide ja peenosakeste mõõtmised 29.03.2023

6/11

Tabel 5. Mõõdetud gaasiliste heitmete ja hetkeliste heitkoguste tabel (6% ja 3% O2)

Mõõdetud suurus mg/Nm3,

kuivad gaasid mg/Nm3, 6% O2,

kuivad gaasid mg/Nm3, 3% O2,

kuivad gaasid g/s, kuivad

gaasid

CO 560,37 493,81 593,23 28,580

N2O 21,95 19,53 23,47 1,131

NOx 247,17 219,16 263,29 12,684

SO2 <MP <MP <MP <MP

NH3 <MP <MP <MP <MP

HCl 1,77 1,57 1,89 0,091

HF 0,02 0,02 0,02 0,001

CH4 0,24 0,22 0,26 0,013

Ethane C2H6 <MP <MP <MP <MP

Ethylene C2H4 1,14 1,01 1,22 0,059

Propane C3H8 <MP <MP <MP <MP

Formaldehyde CHOH 0,74 0,66 0,79 0,038

m-Xylene 33,78 29,90 35,93 1,731

o-Xylene <MP <MP <MP <MP

p-Xylene 7,72 6,85 8,23 0,396

Benzene C6H6 1,41 1,24 1,49 0,072

Toluene C7H8 0,97 0,84 1,01 0,049

Carbonyl sulfide COS <MP <MP <MP <MP

Phenol C6H6O 0,12 0,10 0,12 0,006

Ethyl benzene C8H10 <MP <MP <MP <MP

Acetone C3H6O 6,30 5,56 6,68 0,322

Dimethyl disulfide C2H6S2 24,82 21,93 26,35 1,269

Dimethyl sulfide C2H6S 0,06 0,05 0,06 0,003

Methyl mercaptan CH4S 5,17 4,56 5,48 0,264

H2S 1,97 1,74 2,14 0,101

VOC 52,77 46,71 56,12 2,704

TOC 52,95 46,88 56,32 2,713

H2O, vol % 20,6

O2 , vol % (kuiv) 4,0

CO2 , vol % (kuiv) 15,3

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside raskmetallide ja peenosakeste mõõtmised 29.03.2023

7/11

Tabel 6. Raskmetallide keskmistatud sisaldused gaasis ja tahkes faasis (6% ja 3% O2)

Raskmetallid gaasilises ja tahkes faasis (summaarsed)

Parameeter µg/Nm3 µg/Nm3 (6% O2)

µg/Nm3 (3% O2)

Hetkeline heide, µg/s

Hetkeline heide, g/s

V 7,29 6,43 7,72 371,99 0,000372

Cr 9,77 8,61 10,35 498,53 0,000499

Mn 23,86 21,04 25,27 1217,50 0,001217

Co* 0,28 0,25 0,30 14,29 0,000014

Ni* 0,45 0,40 0,48 22,96 0,000023

Cu 8,64 7,62 9,15 440,87 0,000441

Zn 33,40 29,45 35,38 1704,30 0,001704

As 4,40 3,88 4,66 224,52 0,000225

Cd 0,31 0,27 0,33 15,82 0,000016

Sb* 0,01 0,01 0,01 0,51 0,000001

Tl* 0,01 0,01 0,01 0,51 0,000001

Pb 6,98 6,15 7,39 356,17 0,000356

Hg 0,86 0,76 0,91 43,88 0,000044

*RM sisaldus gaasifaasis

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside raskmetallide ja peenosakeste mõõtmised 29.03.2023

8/11

LISA 1. Mõõtmistel kasutatud metoodikad ja mõõteriistad

1. EPA test method 320 – Measurement of Vapor Phase Organic and Inorganic

Emissions by Extractive Fourier Transform Infrared (FTIR) Spectroscopy.

2. SFS 3869, Air quality. Determination of gaseous emissions.

3. EVS-EN 13284-1:2017, Stationary source emissions – Determination of low

range mass concentration of dust – Part 1: Manual gravimetric method.

4. EVS EN 60584-1:2013, Thermocouples – Part 1, 2, 3

5. EVS EN 14790:2017, Stationary source emissions – Determination of the

water vapour in ducts.

6. EVS ISO 10780:2006, Stationary source emissions – Measurement of

velocity and volume – Flow rate of gas in gas streams in ducts.

7. EVS-EN 15259:2007, Air quality – Measurement of stationary source

emissions – Requirements for measurement sections and sites and for the

measurement objective, plan and report.

8. EVS-EN 12953-11:2003, Shell boilers – Part 11: Acceptance tests.

Põlemisgaaside koostis

• Gasmet DX-4000, TEMET Ltd., S/N: 163606 FT-IR spektromeeter

Mõõdetavad komponendid ja mõõtepiirkond

H2O

CO2

NO

NO2

N2O

SO2

CO

COS

HCl

NH3

HF

CH4

0–30

0–25

0–200

0–2000

0–500

0–2000

0–5000

0–50

0–100

0–1000

0–50

0–300

%

%

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

C2H6

C3H8

C2H4

C6H6

C7H8

C6H14

o-C8H10

m-C8H10

p-C8H10

CH2O

C6H5OH

O2

0–100

0–100

0–100

0–200

0–200

0–50

0–200

0–200

0–200

0–50

0–50

0–25

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

%

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside raskmetallide ja peenosakeste mõõtmised 29.03.2023

9/11

Temperatuur

• K-tüüpi termopaarid, 0–1200 °C

• TES 1312A, multimeeter, Tes Electrical Electronic Corp

• AGILENT U1242B, multimeeter/dataloger

Gaaside kiirus

* Extech HD350 (Extech Instruments), digitaalne mikromanomeeter

koos Pitot’ või Prandtl torudega,

Rõhk - ±1 Pa, kiirus - ±0,1 m/s

Tahkete osakeste määramine

• Paul Gothe GmbH, kaskaadimpaktor, manuaalne isokineetilisel proovivõtul

põhinev mõõtesüsteem: PM-sum, PM10, PM2,5

MUNKTELL Microfibre MK 360 tasapinnalised kvartskiust filtrid

Laboratoorsed kaalud

• Laboratoorne kaal Sartorius ENTRIS II, BCE8201i-1S,

mmax=8000 g/0,1g

• Kaal-niiskusanalüsaator Precisa XM 60, mmax=120 g/0,01 mg

Kalibreerimisgaasid, AS Elme Messer ja AS Linde

Gaas 1 CO2 15,2%  2% rel

O2 4,0%  2% rel

N2 rest

Gaas 2 SO2 552 ppm  2% rel

CO 74,8 ppm  2% rel

NO 179 ppm  2% rel

N2 rest

Gaas 3 SO2 60,6 ppm  2% rel

CO 490 ppm  2% rel

NO 69,5 ppm  2% rel

NOx 69,6 ppm  2% rel

N2 rest

Gaas 4 (FT-IR taustaspekter) N2 99,999%

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside raskmetallide ja peenosakeste mõõtmised 29.03.2023

Tabel L1. Andmed kasutatud mõõteriistade ja seadmete kohta

Andmed kasutatud mõõteriistade ja seadmete kohta

Nimetus Tüüp

Valmistaja

Väljalaskeaasta / seerianumber

Mõõdetavad parameetrid,

mõõtepiirkond

Andmed kalibreerimise kohta (teostaja, aeg, viis, vahendid)

Fourier’ teisendusega infrapunaspektromeeter

Gasmet DX-4000 Gasmet Technologies Oy

2017/163606 Põlemisgaaside koostis

* Veespektrid uuendatud 25.01.2023, Energiatehnoloogia inst. labor, Gasmet Calibrator (PV004984)

Mikromanomeeter DP-Calc TSI Inc. 02050511 Diferentsiaalne rõhk, 0 – 500 Pa

AS Metrosert, kalibreerimistunnistus ATLP-21/0694, kalibreeritud 01.07.2021

Digitaalne temperatuurimõõtja koos etalontermomeetriga**

Fluke HS 1529 Chub-E4

Fluke Calibration

PV003846, termopaar 4

Temperatuur,

0 – 250 °C***

AS Metrosert, kalibreerimistunnistus ATLT-21/0295, kalibreeritud 19.03.2021

* Fourier’ teisendusega infrapunaspektromeeter ei ole seade, mida oleks võimalik taadelda/kalibreerida. Küll aga teostatakse seadmega regulaarselt

kontrollmõõtmiseid kalibreerimisgaasidega ning igal mõõtepäeval enne mõõtmiste alustamist uuendatakse seadme taustaspektrit, et suurendada

mõõtetulemuste usaldusväärsust.

** Temperatuuri mõõtmiseks kasutatavaid digitaalseid sekundaarmõõteriistu koos termopaaridega kontrollitakse korra aastas etalon mõõtevahendi vastu.

*** Temperatuuril 0 °C ja 100 °C teostatakse kontrollmõõtmised/kaliibrimine vastavalt jää-vee segus ja keevas vees.

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside raskmetallide ja peenosakeste mõõtmised 29.03.2023

Mõõtmistel osalesid:

1. Tõnu Pihu, professor, töögrupi juht, mõõtmiste eest vastutaja

2. Oliver Järvik, vanemteadur

3. Janek Reinik, teadur

Katsetulemused kehtivad ainult katsetatud objektide kohta.

Katseprotokolli osadena paljundamine on keelatud.

Protokolli koostas: professor Tõnu Pihu /allkirjastatud digitaalselt/

"21" august 2023. a.

KINNITAN

______________________

Tõnu Pihu

Juhtivteadur

“08.” veebruar 2024

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside ja peenosakeste

mõõtmised – 1. kv. 2024

RAAMLEPING NR NJ-ULD-1/2305

Tallinn 2024

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside ja peenosakeste mõõtmised – 1. kv. 2024 31.01.2024

2/9

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside ja peenosakeste

mõõtmised – 1. kv. 2024

RAAMLEPING NR NJ-ULD-1/2305

Vastutav täitja Tõnu Pihu 08.02.2024

Andmed töö täitja kohta

Töö täitja:

Firma nimi: Tallinna Tehnikaülikool, Energiatehnoloogia

instituut

Registrikood: 74000323

KMKR: EE100224841

Aadress: Ehitajate tee 5, Tallinn 19086

Vastutav täitja: Tõnu Pihu,

Telefon: +372 620 3911,

e-mail: [email protected]

Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituut (EI) on EAK poolt akrediteeritud

katselabor L028

Märkus: Aruannet ei tohi paljundada ega esitada mittetäielikuna ilma inspekteerimisorgani

loata

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside ja peenosakeste mõõtmised – 1. kv. 2024 31.01.2024

3/9

Heitmete mõõtmise protokoll 2305/53

Kuupäev 31. jaanuar 2024

Saasteallika valdaja nimi ja aadress Enefit Power AS,

Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, 40107

Ida-Virumaa

Saasteallika asukoht Ida-Virumaa, Auvere küla, Õlitööstus

Enefit280 (saasteallikas 280-1)

Mõõtmiste läbiviija nimi ja aadress Tallinna Tehnikaülikool,

Energiatehnoloogia instituut,

Ehitajate tee 5, Tallinn 19086

Mõõtmiste eest vastutava isiku nimi ja

kontaktandmed

Tõnu Pihu, juhtivteadur, +372 620 3911,

+372 516 9011

Proovivõtu kirjeldus:

Enefit Power AS E280 Õlitehase gaasiliste heitmete mõõtmine toimus korstnas

(saasteallikas 280-1) kasutades FT-IR spektromeetrit Gasmet DX 4000. Gaasiproov juhiti

soojendatava trassi kaudu gaasianalüsaatorisse. Gaasianalüüsi teostati kõrgusmärgil

+59 m. Teostati pidevmõõtmine ligikaudu viie tunni jooksul. Divesiniksulfiidi (H2S)

kontsentratsiooni mõõtmiseks imeti suitsugaas läbi 250 l mahuga gaasipesupudelites oleva

lahuse ning H2S kontsentratsioon määrati mõõtmisele järgnenud päeval

Energiatehnoloogia instituudi kütusekeemia laboris tiitrimise teel. H2S mõõtmisel kasutati

kuiva gaasi mahu määramiseks gaasikellasid. Võeti kolm tahkete heitmete proovi: Katse

1 – Katse 3.

Mõõtmiste läbiviimisel kasutatud metoodikad

Gaasiliste heitmete mõõtmine teostati labori tööjuhendi EI_1-17 „Juhend gaasiliste

heitmete kontsentratsiooni määramiseks suitsugaasides“ alusel, FT-IR spektromeetri

Gasmet DX 4000 abil. Spektromeeter registreerib pidevat neeldumisspektrit lainepikkustel

900–4200 cm-1 ja kasutab andmete töötlemisel Fourier’ teisendust. Seadmega saab mõõta

(väheste eranditega) kõiki ühendeid, mis temperatuurivahemikus 40–180 °C on gaasidena

või aurudena. Ei saa mõõta kaheaatomilisi gaase (O2, N2, jne.), kuna neil gaasidel ei ole

IR piirkonnas neeldumisspektreid.

Hapniku mõõtmised tehakse spektromeetrisse integreeritud tsirkooniumoksiid

hapnikuanduriga.

Suitsugaasi temperatuuri mõõtmiseks kasutati K-tüüpi termopaari, mille ots sisestati

korstnasse läbi korstnas oleva mõõteava. Temperatuuri näidud registreeriti andmelugeriga

TC-08 (Pico Technology).

Suitsugaasi niiskust mõõdeti FT-IR spektromeetriga Gasmet DX 4000 ja ka referents-

meetodiga (gravimeetriliselt).

Gaaside kiirust/mahtkulu mõõdeti rõhulangu kaudu, kasutati Pitot’ toru ja digitaalset

diferentsiaalmanomeetrit Extech HD350 (Extech Instruments) – mõõtepiirid 2,5–70 m/s.

Tolmusisaldus määrati vastavalt standarditele EVS-EN 13284–1:2017, EVS-ISO

10780:2006 ja juhendile VDI 2066 part 10 seadmetega: kaskaadimpaktor Johnas II ja

tolmupost Gas Sampler Paul Gothe – gravimeetrilisel meetodil.

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside ja peenosakeste mõõtmised – 1. kv. 2024 31.01.2024

4/9

Tulemused

E280 Õlitehase koormused (kütusekasutus) mõõtmiste ajal on esitatud Tabel 1.

Suitsugaaside temperatuurid ja kiirused mõõtmiste ajal on esitatud Tabel 2.

Mõõdetud tahked heitmed E280 korstnas on esitatud Tabel 4.

Gaasiliste heitmete mõõtetulemused on koondatud Tabel 4.

Tabel 1. E280 Õlitehase kütusekasutus mõõtmiste ajal

Kuupäev Kellaaeg Põlevkivi, t/h *

31.01.2024 11:00–16:00 265

* Kütusekasutus on esitatud tellija poolt, esitatud tunnikeskmiste kütusekulude alusel

Tabel 2. Suitsugaasi temperatuur, kiirus ja korstna läbimõõt

31.01.2024

Gaasi temperatuur, °C 147

Kiirus, m/s 13,7

Korstna läbimõõt, mm 3016*

* Korstna läbimõõt on antud tellija poolt

Tabel 3. Mõõdetud tahked heitmed suitsugaasis

Katse 1 Katse 2 Katse 3 Keskmine

Mõõdetud suurus

mg/Nm3, märg gaas

mg/Nm3, 6% O2,

kuiv gaas

mg/Nm3, märg gaas

mg/Nm3, 6% O2,

kuiv gaas

mg/Nm3, märg gaas

mg/Nm3, 6% O2,

kuiv gaas

mg/Nm3, märg gaas

mg/Nm3, 6% O2,

kuiv gaas

g/s, kuiv gaas

PM-sum 42,4 45,1 16,4 17,5 40,9 43,5 33,2 35,4 2,095

PM10 38,4 40,8 15,3 16,3 34,9 37,1 29,5 31,4 1,860

PM2,5 26,9 28,6 7,7 8,2 21,9 23,3 18,8 20,0 1,187

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside ja peenosakeste mõõtmised – 1. kv. 2024 31.01.2024

5/9

Tabel 4. Mõõdetud gaasiliste heitmete ja hetkeliste heitkoguste koondtabel

Mõõdetud suurus mg/Nm3, kuiv gaas

mg/Nm3, 6% O2, kuiv gaas

mg/Nm3, 3% O2, kuiv gaas

g/s, kuiv gaas

CO 1085,62 863,38 1037,21 51,129

N2O 10,70 8,62 10,35 0,510

NOx 205,32 164,93 198,13 9,767

SO2 1,49 1,17 1,40 0,069

NH3 <MP <MP <MP <MP

HCl 1,192 0,956 1,148 0,057

HF <MP <MP <MP <MP

CH4 2,16 1,68 2,02 0,099

Ethane C2H6 <MP <MP <MP <MP

Ethylene C2H4 4,28 3,41 4,10 0,202

Propane C3H8 <MP <MP <MP <MP

Formaldehyde CHOH 0,74 0,59 0,71 0,035

m-Xylene 8,15 6,55 7,86 0,388

o-Xylene <MP <MP <MP <MP

p-Xylene 3,45 2,75 3,30 0,163

Benzene C6H6 9,97 7,99 9,60 0,473

Toluene C7H8 1,57 1,26 1,52 0,075

Carbonyl sulfide COS <MP <MP <MP <MP

Phenol C6H6O <MP <MP <MP <MP

Ethyl benzene C8H10 <MP <MP <MP <MP

Acetone C3H6O 3,03 2,44 2,93 0,144

Dimethyl disulfide C2H6S2 6,35 5,09 6,12 0,302

Dimethyl sulfide C2H6S 1,09 0,86 1,04 0,051

Methyl mercaptan CH4S 1,88 1,50 1,80 0,089

H2S <MP <MP <MP <MP

VOC 32,35 25,93 31,15 1,535

TOC 33,97 27,19 32,66 1,610

H2O, vol % 23,4

O2 , vol % (kuiv) 2,3

CO2 , vol % (kuiv) 16,5

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside ja peenosakeste mõõtmised – 1. kv. 2024 31.01.2024

6/9

LISA 1. Mõõtmistel kasutatud metoodikad ja mõõteriistad

1. EPA test method 320 – Measurement of Vapor Phase Organic and Inorganic

Emissions by Extractive Fourier Transform Infrared (FTIR) Spectroscopy.

2. SFS 3869; Air quality. Determination of gaseous emissions.

3. EVS-EN 13284-1:2017 Stationary source emissions – Determination of low

range mass concentration of dust – Part 1: Manual gravimetric method.

4. EVS EN 60584-1:2013, Thermocouples – Part 1, 2, 3

5. EVS EN 14790:2017, Stationary source emissions – Determination of the

water vapour in ducts.

6. EVS ISO 10780:2006, Stationary source emissions – Measurement of

velocity and volume – Flow rate of gas in gas streams in ducts.

7. EVS-EN 15259:2007, Air quality – Measurement of stationary source

emissions – Requirements for measurement sections and sites and for the

measurement objective, plan and report.

8. EVS-EN 12953-11:2003, Shell boilers – Part 11: Acceptance tests.

Põlemisgaaside koostis

• Gasmet DX-4000, TEMET Ltd., S/N: 163606 FT-IR spektromeeter

Mõõdetavad komponendid ja mõõtepiirkond

H2O

CO2

NO

NO2

N2O

SO2

CO

COS

HCl

NH3

HF

CH4

0-30

0-25

0-200

0-2000

0-500

0-2000

0-5000

0-50

0-100

0-1000

0-50

0-300

%

%

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

C2H6

C3H8

C2H4

C6H6

C7H8

C6H14

o-C8H10

m-C8H10

p-C8H10

CH2O

C6H5OH

O2

0-100

0-100

0-100

0-200

0-200

0-50

0-200

0-200

0-200

0-50

0-50

0-25

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

ppm

%

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside ja peenosakeste mõõtmised – 1. kv. 2024 31.01.2024

7/9

Temperatuur

• K-tüüpi termopaarid, 0 - 1200 °C

• TES 1312A, multimeeter, Tes Electrical Electronic Corp

• AGILENT U1242B, multimeeter/dataloger

Gaaside kiirus

• DP-CALC 5825, TSI Inc, digitaalne mikromanomeeter koos Pitot’ või

Prandtli torudega,

Rõhk - ±1 Pa, kiirus - ±0,1 m/s

Tahkete osakeste määramine

• Paul Gothe GmbH, kaskaadimpaktor, manuaalne isokineetilisel proovivõtul

põhinev mõõtesüsteem: PM-sum, PM10, PM2,5

MUNKTELL Microfibre MK 360 tasapinnalised kvartskiust filtrid

Laboratoorsed kaalud

• Laboratoorne kaal Sartorius ENTRIS II, BCE8201i-1S,

mmax=8000 g/0,1g

• Kaal-niiskusanalüsaator Precisa XM 60, mmax=120 g/0,01 mg

Kalibreerimisgaasid, AS Elme Messer ja AS Linde

Gaas 1 CO2 15,2%  2% rel

O2 4,0%  2% rel

N2 rest

Gaas 2 SO2 552 ppm  2% rel

CO 74,8 ppm  2% rel

NO 179 ppm  2% rel

N2 rest

Gaas 3 SO2 60,6 ppm  2% rel

CO 490 ppm  2% rel

NO 69,5 ppm  2% rel

NOx 69,6 ppm  2% rel

N2 rest

Gaas 4 (FT-IR taustaspekter) N2 99,999%

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside ja peenosakeste mõõtmised – 1. kv. 2024 31.01.2024

Tabel L1. Andmed kasutatud mõõteriistade ja seadmete kohta

Andmed kasutatud mõõteriistade ja seadmete kohta

Nimetus Tüüp

Valmistaja

Väljalaske-aasta / seerianumber

Mõõdetavad parameetrid,

mõõtepiirkond

Andmed kalibreerimise kohta (teostaja, aeg, viis, vahendid)

Fourier’ teisendusega infrapunaspektromeeter

Gasmet DX-4000 Gasmet Technologies Oy

2017/163606 Põlemisgaaside koostis

* Veespektrid uuendatud 30.01.2024, Energiatehnoloogia instituudi labor, Gasmet Calibrator (PV004984)

Mikromanomeeter DP-Calc TSI Inc. 2023/T58252337005 Diferentsiaalne rõhk, 0 – 500 Pa

Tehase kalibreering – september 2023

Digitaalne temperatuurimõõtja koos etalontermomeetriga**

Fluke HS 1529 Chub-E4

Fluke Calibration

PV003846, termopaar 4

Temperatuur,

0 – 250 °C***

AS Metrosert, kalibreerimistunnistus ATLT-21/0295, kalibreeritud 19.03.2021

* Fourier’ teisendusega infrapunaspektromeeter ei ole seade, mida oleks võimalik taadelda/kalibreerida. Küll aga teostatakse seadmega regulaarselt

kontrollmõõtmiseid kalibreerimisgaasidega ning igal mõõtepäeval enne mõõtmiste alustamist uuendatakse seadme taustaspektrit, et suurendada

mõõtetulemuste usaldusväärsust.

** Temperatuuri mõõtmiseks kasutatavaid digitaalseid sekundaarmõõteriistu koos termopaaridega kontrollitakse korra aastas etalon mõõtevahendi vastu.

*** Temperatuuril 0 °C ja 100 °C teostatakse kontrollmõõtmised/kaliibrimine vastavalt jää-vee segus ja keevas vees.

Enefit Power AS E280 Õlitehase suitsugaaside ja peenosakeste mõõtmised – 1. kv. 2024 31.01.2024

Mõõtmistel ja protokolli koostamisel osalesid:

1. Oliver Järvik, professor

2. Dmitri Nešumajev, vanemteadur

3. Sulev Soosaar, insener

Katsetulemused kehtivad ainult katsetatud objektide kohta.

Katseprotokolli osadena paljundamine on keelatud.

Protokolli koostas: professor Tõnu Pihu /allkirjastatud digitaalselt/

"08" veebruar 2024. a.

EESTI ENERGIA AS

KESKKONNATEENISTUS

ÖKOLOOGIALABOR

Akadeemia tee 21G, 12618 TALLINN

Tel. 6703230, fax 6703245 Vorm KP - 02-2001

Laboratoorium on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt ja

omistatud registreerimisnumbriga L052.

Lk. 1 ( 4 )

KESKKONNA MÕÕTMISTE KATSEPROTOKOLL 2 – 14/995

Tellija Töö teostajad

Mõõtmiste aeg

AS Eesti Energia

Õlitööstus,

Vaivara vald, 40101 Ida-

Virumaa

Labori spetsialistid

Robert Pärn ja Reijo Tolberg

…………….. allkiri

29.05.2014 ja

16.06.2014

MÕÕTEKOHTADE ASUKOHT:

AS Eesti Energia Õlitööstus territoorium, Vaivara vald, Ida-Virumaa ja territooriumi

ümbrus.

Mõõtmine toimus tellija poolt etteantud tehase töörežiimil (töötasid mõlemad Enefit

140 liinid ja Enefit 280) ja tellijaga eelnevalt kooskõlastatud mõõtekohtades.

Mõõtekohtade asukohad on märgitud Lisa 1-s ja Lisa 2-s.

MÕÕTEMETOODIKA:

Müra mõõtmine viidi läbi müramõõtja RION NL-32 abil meetodil 5.

Mõõtmiste kestus igas mõõtekohas oli 5 või 10 minutit ja müramõõtja paiknes

mõõtmiste ajal ca 1,5 m kõrgusel maapinnast.

KASUTATUD SEADMED:

Müramõõtja RION NL-32 nr 00982799

Kalibreeritud 17.01.2013.a.

Müra kalibraator NC-74 nr 34984013

Kalibreeritud 17.01.2013.a.

Enne mõõtmiste algust teostati müramõõtjale nii elektriline kui ka akustiline

kalibreerimine.

EESTI ENERGIA AS

KESKKONNATEENISTUS

ÖKOLOOGIALABOR

Akadeemia tee 21G, 12618 TALLINN

Tel. 6703230, fax 6703245 Vorm KP - 02-2001

Lk. 2 ( 4 )

Keskkonna mõõtmiste katseprotokoll 2 – 14/995

TEHASE TERRITOORIUMIL TEHTUD MÕÕTMISED:

AS Eesti Energia Õlitööstus, töös Enefit 140 I ja II liin ning Enefit 280.

Tehase territooriumil tehtud mõõtmiste kirjeldus

Mõõtekoht Kuupäev Kellaaeg

Mõõtmise

kestus,

min

Tuule

kiirus,

m/s

Tuule

suund

Temperatuur,

°C

Mõõtepunkt

1 29.05.2014

12:27-

12:38

10 1,4

Ida

tuul 15,0

Mõõtepunkt

2 29.05.2014

12:43-

12:53

10 1,4

Ida

tuul 15,0

Mõõtepunkt

3 29.05.2014

12:58-

13:08

10 1,4

Põhja

tuul 16,3

Mõõtepunkt

4 29.05.2014

13:11-

13:21

10 1,4

Põhja

tuul 16,3

Tehase territooriumil tehtud mõõtmiste tulemused:

Jrk.

Nr.

Mõõtekoht Määratav

parameter

Ühi

k

Mõõte-

tulemus

Mõõte-

määramatus

Märkused

1 Mõõtepunkt

1 Müra

LAeq,

dB 60,5 2 dB

Uue Auvere

Elektrijaama

ehitusplatsilt

kostub ehitusmüra

2 Mõõtepunkt

2 Müra

LAeq,

dB 58,5 2 dB .

3 Mõõtepunkt

3 Müra

LAeq,

dB 65,2 2 dB

Uue Auvere

Elektrijaama

ehitusplatsilt

kostub ehitusmüra

4 Mõõtepunkt

4 Müra

LAeq,

dB 70,9 2 dB

EESTI ENERGIA AS

KESKKONNATEENISTUS

ÖKOLOOGIALABOR

Akadeemia tee 21G, 12618 TALLINN

Tel. 6703230, fax 6703245 Vorm KP - 02-2001

Lk. 3 ( 4 )

Keskkonna mõõtmiste katseprotokoll 2 – 14/995

TEHASE TERRITOORIUMI ÜMBRUSES TEHTUD MÕÕTMISED:

AS Eesti Energia Õlitööstus, töös Enefit 140 I ja II liin ning Enefit 280.

Tehase territooriumil tehtud mõõtmiste kirjeldus

Mõõtekoht Kuupäev Kellaaeg Tuule

kiirus, m/s

Tuule

suund

Temperatuur,

°C

Mõõtepunkt

5 29.05.2014

13:34-

13:39 1,4 Põhja tuul 16,3

Mõõtepunkt

6 29.05.2014

13:55-

14:14 3,4 Loode tuul 16,1

Mõõtepunkt

7 29.05.2014

14:22-

14:30 3,4 Loode tuul 16,1

Mõõtepunkt

8 16.06.2014

12:42-

12:47 4,3 Loode tuul 15,3

Mõõtepunkt

9 16.06.2014

17:06-

17:01 2,6 Lääne tuul 12,8

Tehase territooriumil tehtud mõõtmiste tulemused:

Jrk.

Nr.

Mõõtekoht Määratav

parameter

Ühi

k

Mõõte-

tulemus

Mõõte-

määramatus

Märkused

1 Mõõtepunkt

5 Müra

LAeq,

dB 44,8 2,0 dB

Reaalne

mõõtmistulemuste

salvestamise aeg

oli kokku 5

minutit, mööduvate

sõidukite ajal oli

mõõteriist pausi

peal. Valjusti oli

kosta linnulaulu.

2 Mõõtepunkt

6 Müra

LAeq,

dB 49,3 2,0 dB

3 Mõõtepunkt

7 Müra

LAeq,

dB 46,0 2,0 dB

4 Mõõtepunkt

8 Müra

LAeq,

dB 49,5 2,0 dB

Tuulest tingitud

lehtpuumetsa kohin

oli tugev.

5 Mõõtepunkt

9 Müra

LAeq,

dB 34,9 2,0 dB

EESTI ENERGIA AS

KESKKONNATEENISTUS

ÖKOLOOGIALABOR

Akadeemia tee 21G, 12618 TALLINN

Tel. 6703230, fax 6703245 Vorm KP - 02-2001

Lk. 4 ( 4 )

Keskkonna mõõtmiste katseprotokoll 2 – 14/995

MÄRKUSED :

Aruandega on kaasas järgmised Lisad:

Lisa 1. Mõõtekohtade paiknemine Eesti Energia Õlitööstus AS territooriumil.

Lisa 2. Mõõtekohtade paiknemine Eesti Energia Õlitööstus AS territooriumi

ümbruses.

NB!

Katsetulemused kehtivad ainult katsetatud objektide kohta.

Katseprotokolli osadena paljundamine on keelatud.

Protokolli koostas: labori spetsialist Reijo Tolberg……………………………….

Mõõtmiste eest vastutav: labori juhataja Karl Saar:…………………….

"….."……………2014. a.

EESTI ENERGIA AS

KESKKONNATEENISTUS

ÖKOLOOGIALABOR

Akadeemia tee 21G, 12618 TALLINN

Tel. 6703230, fax 6703245 Vorm KP - 02-2001

Lisa 1. Mõõtekohtade paiknemine Eesti Energia Õlitööstus AS

territooriumil.

EESTI ENERGIA AS

KESKKONNATEENISTUS

ÖKOLOOGIALABOR

Akadeemia tee 21G, 12618 TALLINN

Tel. 6703230, fax 6703245 Vorm KP - 02-2001

Lisa 2. Mõõtekohtade paiknemine Eesti Energia Õlitööstus AS

territooriumi ümbruses.