Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Andres Heldring Teie 28.04.2026 nr 1.4-3/287

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected]

[email protected]

[email protected]

Meie 19.05.2026 nr 11.1-1/26/972-2

Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Riigi Tugiteenuste Keskus on läbi vaadanud regionaalministri määruse „Perioodi 2021-2027

toetuse andmise tingimuste määruste muutmine“ eelnõu.

Meie kommentaarid on järgnevalt § 1 kohta:

Eelnõu punkt 6

„(1) Linnapiirkonna tegevuskava koostaja võib kooskõlastas rakendusüksusega algatada

linnapiirkonna tegevuskava muutmise, milleks korraldatakse lisavoor uute ettepanekute

esitamiseks. Lisavooru korraldamiseks peab selle eelarve olema vähemalt 1 200 000 eurot.“

RTK kommentaar: Miks peame korraldama iga vabaneva raha puhul uue vooru? Mis saab

juhul kui raha vabaneb alla 1,2 miljoni? Võiks anda võimaluse otsustada, et kui vahendeid

vabaneb kuni 1,2 miljonit, siis jagatakse see nimekirja projektide vahel, kellel on hange läinud

kallimaks ja alates 1,2 miljonist tehakse lisavoor. Lisaks ei ole selgitatud, kas eelarve 1,2

miljonit on vooru eelarve või meetme eelarve. Palun see sõnastuses täpsemalt välja tuua.

Eelnõu punkt 8

„(3) Uued projektid kantakse linnapiirkonna tegevuskava reservnimekirja lõppu ning need

võetakse menetlusse §-s 28 sätestatu kohaselt.“

RTK kommentaar: Kui lisavoor tehakse eraldi eelarvega, siis võiks olla ka eraldi tegevuskava.

Kui lisada lisavooru taotlused tegevuskava lõppu ja seal on ees näiteks mõni reservprojekt, siis

peaks saama vahendeid eelkõige reservprojekt, mitte lisavooru projekt.

Ettepanek on sõnastada lõige järgmiselt: Lisavooru projektide kohta koostatakse eraldi

tegevuskava.

Eelnõu punkt 10

„(1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril. Reservnimekirja

kantud projekti või tegevuskava muutmisel sellesse lisatud projekti taotluse esitamise tähtpäev ei

või olla hilisem kui 2027. aasta 30. aprill. Taotlemine toimub jooksvalt.“

RTK kommentaar: Aga mis saab juhul kui näiteks 2027 lõpus mingi projekt loobub toetusest (nt

Narva Ujula) ja vabaneb mitu miljonit? Siis ei saa enam ühtegi ettepanekut ega taotlust vastu

võtta. Mis saab sellisel juhul vabanenud vahenditega? Selleks, et mõelda pikemalt ja tagada ka

hilisem voorude võimalik korraldamine, siis on ettepanek sõnastada järgmiselt: Lisavooru

tegevuskavasse arvatud põhinimekirja projekti või reservprojekti taotluse esitamise tähtpäev ei

või olla hilisem kui 6 kuud taotlemisõiguse saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 2028. aasta

31. detsember. Taotlemine toimub jooksvalt.

RTK täiendav ettepanek on muuta § 14 lõige 1 teist lauset:

Linnapiirkonna tegevuskavas tuuakse välja projekti nimetus, projekti elluviija, panus väljund- ja

tulemusnäitajatesse, abikõlblike kulude eelarve, taotletav toetuse summa ja taotluse esitamise

aeg aasta täpsusega.

Asendada see: Linnapiirkonna tegevuskavas tuuakse välja projekti nimetus, projekti elluviija,

panus väljund- ja tulemusnäitajatesse, abikõlblike kulude eelarve, taotletav toetuse summa ja

taotluse esitamise aeg kuupäeva täpsusega.

Muudatus on vajalik, kuna enam pole aasta täpsus kohustuslik, vaid oluline on kindel tähtaeg,

mis ajaks on taotleja valmis taotluse esitama.

RTK vastuväited 2-etapilisele taotlemisele:

Täname selgituste eest ning hindame ministeeriumi soovi tagada linnapiirkondade meetmes

läbiproovitud ja osapooltele tuttav rakendusskeem. Samas leiame, et esitatud põhjendustes

esineb mitmeid sisulisi vastuolusid ja eeldusi, mis kavandatava lisavooru konteksti arvestades ei

ole piisavalt põhjendatud.

1. Halduskoormuse käsitlus on sisemiselt vastuoluline

Põhjendate kahe-etapilise menetluse vajalikkust muuhulgas väitega, et ühe-etapiline taotlemine

suurendaks taotlejate haldus- ja finantskoormust, kuna nõuded taotlusele tuleks varasemaks.

Paraku ei pea see väide paika, et kahe-etapiline menetlus oleks taotlejate jaoks tervikuna vähem

koormav. Kahe-etapiline menetlus mitte ei vähenda taotlejate koormust, vaid nihutab ja pikendab

seda ajas, kuivõrd toimingute hulk ei ole väiksem. RTK varasem kogemus näitab ka selgelt seda,

et ka tegevuskavasse kinnitatud projektid vajavad põhitaotluse faasis ulatuslikke muudatusi ning

täiendusi, mis seab kahtluse alla esimese etapi tegeliku väärtuse.

2. Ettepaneku etapi sisuline kaal on teie vastuses alahinnatud

Olete toonud põhjendusena välja, et kahe-etapiline taotlemine võimaldab esimeses etapis

keskenduda idee sisulisele sobivusele ning jätta detailsemad lahendused ettevalmistamise etappi

pärast tegevuskavasse nimetamist. Samas tuleb rõhutada, et ka ettepaneku esitamise etapis

peavad olema:

 määratletud konkreetne tegevuskava;

 kirjeldatud projektide sisu ja oodatavad tulemused;

 toodud välja eelarve ja rahastamisloogika.

Seega ei ole ettepaneku faas pelgalt „idee tasandi“ arutelu, vaid eeldab juba märkimisväärset

sisulist ja finantsilist läbimõtlemist. Sellest tulenevalt ei ole asjakohane väide, et olulised

sisulised ja lahenduslikud aspektid selguvad alles pärast ettepaneku esitamist – need peavad

paljuski olema põhimõtteliselt paigas ka ettepaneku esitamise etapis.

3. Praktikas tekib palju sisulisi muudatusi just pärast ettepaneku esitamist (nagu

olete ka ise välja toonud)

Ka RTK varasem kogemus näitab, et projektide tegelik küpsemine ja täpsustumine toimub sageli

just pärast ettepaneku esitamist, mitte enne seda. Paraku on põhitaotluse etapis võimalused

projekti sisu ja eelarvet oluliselt muuta siiski piiratud, kuna projekt on tegevuskavasse

kinnitamise kaudu juba ka sisuliselt heaks kiidetud. See tähendab, et kahe-etapiline menetlus

sellisel kujul kahjuks ei toeta paindlikku ja kvaliteetset arendamist, vaid vastupidi – lukustab

lahenduse liiga varases etapis. Ulatuslikud muudatused põhitaotluse etapis võivad kaasa tuua

selle, et projekti on tarvis tegevuskava koostaja poolt lähtuvalt valikumetoodikast uuesti hinnata.

4. Pikem ettevalmistus enne taotluse esitamist suurendab projektide kvaliteeti, mitte riske

Viitate murele, et ühe-etapiline taotlemine võib suurendada taotlejate haldus- ja finantskoormust,

kuna ettevalmistustöid tuleks teha enne kindlust rahastuse osas. RTK hinnangul on see argument

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

eksitav, kuna ka kahe-etapilise menetluse puhul kandub suur osa ettevalmistuskoormusest ikkagi

taotlejale enne ettepaneku esitamist. Samuti juhime tähelepanu, et sama argument ei ole arvesse

võetud REMi poolt loodud teistes meetmetes, kus on taotlemine korraldatud ühe-etapilisena, ent

kus taotluse ettevalmistamine on projektide suuruse ja keerukuse tõttu taotlejate jaoks oluliselt

mahukam ja rahastuse saamine ebakindlam (nt PEEK) kui linnapiirkondade meetmes (kus

konkurents on eelmise vooru tulemuste põhjal väiksem). Paremini ettevalmistatud ja küpsem

projekt vähendab hilisemaid muudatusi, täiendamistaotlusi ja menetlusriske. Kuna ka

linnapiirkondade meetme tegevuskava valikukriteeriumid on sarnased teiste meetmete

valikukriteeriumitega, võib järeldada, et ka linnapiirkondade tegevuskavade puhul on eesmärk

valida välja kvaliteetsed ning mõjusad projektid, kuid seda on pelgalt idee tasandil oluliselt

keerulisem sisuliselt hinnata (lähtudes meetme valikumetoodikast). Pikem ettevalmistusperiood

enne taotluse esitamist toetab projektide kvaliteeti, mis omakorda aitab tagada tõhusama

taotluste menetluse. Ühe-etapilise taotlemise puhul saab samuti rakendada projektide valimist

tegevuskava koostaja poolt ning tegevuskavasse kinnitamist, mille põhjal siis juba rahastamise

otsused teha.

Ideede kraadimist tegevuskava koostajaga saab teha ka eelnõustamise või dialoogi vormis enne

taotluse esitamist, selleks ei pea ilmtingimata rakendama kahe-etapilist taotlemist.

Lisavooru läbi viimist ühe-etapilisena võiks meetme määruses kajastada näiteks ühe täiendava

sättega: Lisavoorus esitatakse projektid otse taotlustena ilma eelneva ettepanekute esitamise

etapita. Enne taotluse esitamist võib panna kohustuse läbida eelnõustamine. Hindamiskomisjon

hindab taotlusi ning RTK teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsused tuginedes hindamiskomisjoni protokollile.

Lisaks palume teha määruses keeleline korrektuur ja sõnastada paragrahvi 15 lõige 1 järgmiselt:

„(1) Linnapiirkonna tegevuskava koostaja võib kooskõlastatult rakendusüksusega algatada ..."

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Sell

toetuste arendamise osakonna juhataja

Kaisa Alto 5811 5360

[email protected]