Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamistingimuste muutmine

KORRALDUS

19.05.2026 nr DM-135765-5

Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamistingimuste muutmine

1. OTSUS Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ning tuginedes KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING taotlusele, Lüganuse Vallavolikogu 30.04.2026 otsusele nr 33 ja 24.04.2026 esitatud Riigi Kaitseinvesteeringute keskuse arvamusele, otsustan: 1.1. Muuta OÜ KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING kaevandamisloa nr KMIN- 045 kaevandatud maa korrastamisprojekti korrastamistingimusi seoses Vabariigi Valitsus 22.08.2025 korraldusega nr 151 kehtestatud Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääris kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu territooriumil järgmiselt: 1.1.1. Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastatud maa sihtotstarve: 1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele. 1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada metsamaaks ja tehisveekogu ning transpordi-, tootmis- ja ärimaaks. 1.1.2. Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär korrastada kogu alal tehniliselt ning metsamaaks planeeritaval alal ka bioloogiliselt. 1.1.3. Tehnilise korrastamise raames uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: 1.1.3.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema moodustatud nii, et karjääri külgede nõlvused väldiks varingud, lihked ja erosioon. Nõlvad ei tohi olla järsumad, kui nõlva moodustava materjali looduslik varisemisnurk. 1.1.3.2. Sisepuistangute transporditranšeede kaldenurk ei tohi olla üle 30º, mis kindlustab vaba juurdepääsu tranšeed täitvale veekogule ja väldib nõlva erosiooni. 1.1.3.3. Tagada tuleb, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasusest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele ja loomadele ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav. 1.1.3.4. Metsamaaks planeeritud alal peab projekteerima nii, et põhjavesi ei tõuse kõrgemale, kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast. 1.1.3.5. Puistangute tasandamisel tuleb ette näha teedevõrk, mis ühendatakse mäeeraldisest välja jääva teedevõrguga. Rajatav teedevõrk tuleb planeerida puistangu tasandamise käigus, tingimata aga enne bioloogilist korrastamist. Teedevõrk, mis tulevikus jääb metsa hooldamiseks tuleb kooskõlastada Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) ja kaitsetööstuspargi teede osas

tuleb teha koostööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega (RKIK). 1.1.4. Bioloogiline korrastamine tuleb teostada metsamaaks planeeritud alal: 1.1.4.1. Bioloogilisele korrastamisele eelneb tehniline korrastamine ja enne haljastuse rajamist tuleb korrastatav maa siluda. 1.1.4.2. Metsa rajamisel kasutada ka lehtpuid (nt arukask). 1.1.4.3. Biloogilisel korrastamisel kahel pool kõiki teid on vajalik moodustada lehtpuudest (nt kask) tuleohutusvööndid kogulaiusega 30 m. 1.1.5. Tehisveekogude kujundamisel tuleb arvesse võtta: 1.1.5.1. Tasandada ja puhastada planeeritav veekogu põhi ning tasandada veekogu nõlvad. 1.1.5.2. Tehisveekogude valdav sügavus peab olema üle 2 meetri. 1.1.5.3. Kaldaperv peab olema vähemalt 2 meetrit lai ja kuni 1,0 meetrit kõrgemal veetaseme oodatavast maksimaalsest seisust. 1.1.5.4. Kui kallast metsastatakse, siis on soovitav jätta veekogule avatud vaatega lagendikke. 1.1.5.5. Veekogusse tuleb rajada madalaveelisi kõrkja ja pilliroo kasvualasid, pindalaga vähemalt 5…7% veekogu pindalast. 1.1.6. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridesse kuuluvalt alalt tuleb likvideerida kõik keskkonnaohtu ja ala hilisematele kasutajatele ohtu kujutada võivad seadmed ja ehitised. 1.1.7. Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu territooriumiga kattuva ala korrastamise osas tuleb teha koostööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega. Põhja‑Kiviõli põlevkivikarjääri kehtiva korrastamisprojekti rakendamisel on eriplaneeringu alal lubatud muudatused juhul, kui need vastavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tehnilistele nõuetele. Tehtavad muudatused ei tohi teha mööndusi ohutust (sh keskkonnaohutust) puudutava korrastuse osas. 1.2. Käesolev dokument tühistab Keskkonnateenistuse poolt 06.04.2006 kirjaga nr 32-9-1/3507 antud keskkonnaloa nr KMIN-045 korrastamistingimuse nõuded. 2. ASJAOLUD KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING (registrikood 12453072, aadress Turu tn 3, Kiviõli linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, Eesti, edaspidi ka loa omanik) omab Põhja- Kiviõli põlevkivikarjääri maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr KMIN-045 kehtivusajaga 06.09.2003 - 18.07.2028. KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING esitas 30.12.2025 kirjaga nr. 2-1/99 Eesti Põlevkivimaardla Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri (keskkonnaloa nr KMIN-045) korrastamissuuna ja -tingimuste muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 30.12.2025 numbriga DM-134898-1). Taotluse juurde oli lisatud maapõueseadus § 66 lg 3 p 4 ja § 81 lõige 5 järgse maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse kooskõlastus. Korrastamissuund muudeti Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri

2(7)

keskkonnaloal Keskkonnaameti 05.02.2026 korraldusega nr DM-134898-2. Keskkonnaluba nr KMIN-045 (kehtivusajaga kuni 18.07.2028) alusel kaevandab KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING Eesti põlevkivimaardla Põhja-Kiviõli uuringuvälja Põhja- Kiviõli põlevkivikarjääris (registrikaart nr 30) põlevkivi. Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri mäeeraldis paikneb Ida-Viru maakonna, Lüganuse valla Varinurme küla territooriumil. Mäeeraldise pindala on 153,91 ha ja käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala on 275,45 ha. Keskkonnaloale kantud korrastamise suunaks on metsamaa ja tehisveekogu ning transpordi-, tootmis- ja ärimaa. Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa Keskkonnateenistus on 06.04.2006 kirjaga nr 32-8- 1/3507 väljastanud korrastamistingimused Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäärile. OÜ J. Viru Markšeideribüroo koostas 2006 a. Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamise projekti (edaspidi põhiprojekt). Keskkonnaministeeriumi kantsler algatas 13.10.2011. a kirjaga nr 12-11/7066-2 kaevandamise lõpetamise kohta keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). KMH aruande koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER „Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri sulgemise keskkonnamõju hindamise aruanne“ töö nr 14/1260, mis kiideti heaks keskkonnaministri 11.11.2014. a kirjaga nr 11-2/13/7157-4. KMH-st tulenevalt täiendati korrastamisprojekti 2015. aastal OÜ Inseneribüroo STEIGER tööga nr 11/0700 ja see lisati põhiprojekti lisaks 1. Põhiprojekti lisa 1 vastas täies mahus korrastamise projekti nõuetele. 2021. aastal OÜ Inseneribüroo STEIGER tööga nr 21/3585 täiendati põhiprojekti lisa 1 lisaga 2. Lisa 2 koostamine oli tingitud situatsiooni muutusest Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri mäeeraldisel. Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korraldusega nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel planeeritakse rajada keskkonnaloa nr KMIN-045 territooriumile kaitsetööstuspark. Seoses Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kehtestamisega muudeti Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri keskkonnaloal Keskkonnaameti 05.02.2026 korraldusega nr DM-134898-2 korrastamise suunda. Kaitsetööstuspargi alale ei ole kavandatud metsa, mis oli kavandatud korrastamisprojektis ja selle lisades. Sellel põhjusel eemaldatakse bioloogilise korrastamise nõue keskkonnaloaga kattuva kaitsetööstuspargi territooriumi alal, mis ühtlasi võimaldab kiiremini planeeritava territooriumi ala korrastatuks tunnistamist.

3(7)

3. KAALUTLUSED 3.1. Õiguslik alus Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekti) alusel. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt. Korraldusega esitab Keskkonnaamet kaevandamisloa omajale korrastamistingimused, lähtudes keskkonnamõju hindamise soovitustest (juhul kui see on hinnatud), kaevandamisloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamusest. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele, tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg 9 sätestatud nõuetest. Antud korraldusega antakse uued korrastamistingimused tulenevalt korrastatava ala kattuvusest planeeritava kaitsetööstuspargi territooriumiga. Keskkonnaametile esitatud ja Keskkonnaameti poolt rakendamise nõusoleku saanud korrastamisprojekti alusel tuleb teostada tehnoloogiline korrastamine. MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandamisluba nr KMIN-045 kehtib kuni 18.07.2028. MaaPS § 81 lg 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 ja HMS § 40 lg 1 alusel 31.03.2026 kirjaga nr DM- 135765-1 kohaliku omavalitsuse üksuse (Lüganuse Vallavalitsus) ja maaomaniku (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus) arvamust Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamistingimuste muutmiseks, arvamuse andmise tähtajaga hiljemalt 30 päeva jooksul kirja saamisest.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas 24.04.2026 kirjaga nr 4-4/26/1183-2 ettepanekud Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamistingimuste eelnõu täiendamiseks ja korrigeerimiseks (KOTKAS 06.05.2026 nr DM-135765-4). Ettepanekud on järgmised:

1. Eelnõu punktis 1.1.7 on märgitud, et REP territooriumiga kattuval alal võib korrastamisprojekti rakendamisel teha muudatusi vastavalt RKIK nõuetele.

Teeme ettepaneku muuta punkti 1.1.7 sõnastust nii, et oleks üheselt arusaadav, et REP-ga planeeritud kaitsetööstuspargi alaga kattuval maa-alal tuleb teha koostööd RKIK-ga nii

4(7)

korrastamisprojekti koostamisel kui ka selle realiseerimisel ning järgida RKIK esitatavaid tehnilisi nõudeid, et samal maa-alal oleks edaspidi võimalik kaitsetööstuspargile vajaliku taristu rajamine. Eelkõige on oluline koostöö RKIK-ga puistangute tasandamisel ette nähtava teedevõrgu kavandamisel ja ehitamisel ning tehisveekogude ületamise alade kavandamisel ja ehitamisel. Eeltoodust tulenevalt palume täiendada ka eelnõu punkte 1.1.3.5 ja 1.1.5.

2. Juhime tähelepanu, et eelnõu punktide numeratsioon vajab parandamist. Praegu järgneb punktile 1.1.7 punkt 1.1.4. Ühtlasi märgime, et osundatud punkti 1.1.4 sõnastus on ebaselge. Ei ole arusaadav, milliseid dokumente on silmas peetud, millele vastavalt tuleb kaitsetööstuspargi REP alal tehnoloogiline korrastamise teostada? Palume sõnastus korrigeerida.

Keskkonnaamet võttis ettepanekud arvesse ja muutis korrastamistingimuste sõnastusi vastavalt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ettepanekutele. Järgmiselt:

Punkt 1.1.3.5. lõppu lisati, et kaitsetööstuspargi teede osas tuleb teha koostööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega (RKIK).

Punkt 1.1.5. ei muudetud, kuna tegu on üldise nõudega tehisveekogude kujundamise osas ja see ei puuduta veekogusid ületavate teede teemat.

Punkt 1.1.7. Sõnastust muudeti vastavalt ettepanekule. Põhimõte, et korrastamise osas võib teha Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse nõuete järgi korrastamisprojekti rakendamisel muudatusi, muudeti kohustuseks, et kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu territooriumiga kattuva ala korrastamise osas tuleb teha koostööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega. Selgitame, et punkt 1.1.7. võimaldab korrastamist teostada Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri riigi eriplaneeringu territooriumiga kattuva alal praeguse Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamise projekti kohaselt, rakendades seal muutusi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tehniliste nõuete järgi. Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamise projekt koostati 2006. aastal ja seda täiendati Lisaga 1 2015. aastal ning Lisaga 2 2021. aastal (täpsemalt peatükis 2). MaaPS § 87 alusel Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri riigi eriplaneeringu territooriumi ala kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamisel arvestatakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse nõuete järgseid korrastamisprojekti kõrvalekaldeid.

Kuna punkt 1.1.8 (eelnõus vale numbriga 1.1.4) viide varasemalt kinnitatud korrastamisprojektidele tekitab segadust ja selle sisu suures osas kattub punktiga 1.1.7, siis antud punkt eemaldati korrastamistingimustes.

Lüganuse Vallavalitsus saatis 06.05.2026 Keskkonnaametile Lüganuse Vallavolikogu 30.04.2026 otsuse nr 33 (KOTKAS 06.05.2026 nr DM-135765-4). Otsuses nõustuti Keskkonnaameti otsuse eelnõuga Eesti põlevkivimaardla Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri (KMIN-045) korrastamistingimuste muutmise kohta.

5(7)

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist anda menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas 31.03.2026 kirjaga nr DM-135765-1 korrastamistingimuste osalise muutmise eelnõu KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING arvamuse andmiseks.

KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING ei avaldanud arvamust korrastamistingimuste osas.

3.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ja § 27 lõike 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas

kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandit või vara. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 ,,Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu’’ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 loendisse ja KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3 alusel ei ole keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik. Samas § 3 punkt 12 järgi on vaja pealmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal teostada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, mille järel KeHJS § 11 lõigete 4 alusel on vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine. Keskkonnaministeeriumi kantsler algatas 13.10.2011. a kirjaga nr 12-11/7066-2 kaevandamise lõpetamise kohta keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). KMH aruande koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER „Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri sulgemise keskkonnamõju hindamise aruanne“ töö nr 14/1260, mis kiideti heaks keskkonnaministri 11.11.2014. a kirjaga nr 11-2/13/7157-4. Antud KMH tulemuste alusel täiendati korrastamise põhiprojekti lisaga 1, mida täpsustati hiljem lisaga 2. Käesoleval juhul võtame korrastamisel aluseks korrastamisprojekti, millele jaoks on teostatud keskkonnamõju hindamine. Korrastamisprojektist jäetakse välja tegevused mis lähevad vastuollu Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korraldusega nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ kehtestatud riigi eriplaneeringu teostamisega. Antud eriplaneeringu osas teostati KSH, mis käsitles mõjuhinnangut ka Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri territooriumil kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu alal.

KeHJS § 11 lg 62 kohaselt jätab otsustaja eelhinnangu andmata, kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest või nõuetele vastavaks tunnistamisest või

6(7)

sellise strateegilise planeerimisdokumendi, millele on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine, kehtestamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri korrastamistingimuste muutmisel. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Teadmiseks: Lüganuse Vallavalitsus, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus

Kersti Ritsberg vanemspetsialist maapõuebüroo

7(7)