TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-26-1503
Määruse kuupäev
19. mai 2026
Kohtunik
Kadri Vool
Kohtuasi
Diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülema taotlus 12. mai 2026. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/25 reamees Kennert Vellemäele määratud 4‑ööpäevase distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimiseks
RESOLUTSIOON
Tunnistada 12. mai 2026. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/25 reamees Kennert Vellemäele määratud 4-ööpäevane distsiplinaararest seaduslikuks.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülem esitas 19. mail 2026 Tartu Halduskohtule taotluse tunnistada seadusega kooskõlas olevaks diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülema 12. mai 2026. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/25 neli ööpäeva distsiplinaararesti määramine ajateenijale reamees (rms) Kennert Vellemäele kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 49 lg-s 2 (ajateenija on ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas), Kaitseväe sisemäärustiku (SM) punkti 16 (kaitseväelase käitumine peab olema laitmatu ja väärikas igal ajal ja igas olukorras) ja diviisi 1. jalaväebrigaadi allüksuste sisekorraeeskirja punkti 4.1 (kaitseväelane peab olema aus, õiglane, kohusetundlik, ustav riigile, abivalmis ja viisakas, omavahelistes suhetes peab valitsema püsivalt positiivne vaim, ühtsustunne ja üksteisemõistmine) sätestatud kohustuse rikkumise eest. Karistatav on tutvunud diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülema 12. mai 2026. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/25 distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 kohaselt tutvustati rms Vellemäele kavandatava karistuse määramise aluseid ja põhjendusi ning võimaldati tal esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited ning võimaldati õigus tutvuda distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja kõikide distsiplinaarmenetluses kogutud materjalidega.
2. KVTS § 173 lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja tal on võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev distsiplinaararesti määrama.
3. KVTS § 157 kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt. KVTS § 166 kohaselt on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine (p 1), asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte (p 2), ja kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine (p 3).
KVTS § 49 lg 3 järgi on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. SM p 8.3 kohaselt on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ameti- ja teenistuskohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest.
Lähtudes KVTS § 167 lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. KVTS § 168 lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristusena võimalik määrata distsiplinaararesti.
4. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt karistati rms Vellemäed selle eest, et ta pidi naasma teenistuskohta, Jõhvi sõjaväelinnakusse hiljemalt 8. märtsil 2026 kell 20, kuid ta naases teenistusse 9. märtsil 2026 kell 12.45. Lisaks valetas K. Vellemäe nii oma jaoülemale kui ka rühma ja kompanii parameedikutele, edastades neile internetist võetud COVID testi pilte ning joonistades ühele COVID testile markeriga joone, et jätta muljet positiivsest testist ja jääda kodusesse isolatsiooni.
5. KVTS § 49 lg 2 esimese lause kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. Kaitseväe juhataja 26. aprilli 2013. a käskkirjaga nr 124 kinnitatud „Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku“ p 88 kohaselt loetakse ajateenija omavoliliseks lahkumiseks lahkumist nõuetekohase loata struktuuriüksuse territooriumilt või struktuuriüksusest väljalubatud tähtajaks teenistusse mitteilmumist.
6. SM p 8.11 järgi on kaitseväelane kohustatud hoidma Kaitseväe ausameelsuse mainet. Ausus väljendub ühelt poolt julguses tunnistada ja rääkida tõtt, teiselt poolt aususes avalikkuse ja kolleegide suhtes. Ka 1. jalaväebrigaadi allüksuste sisekorraeeskirja p-ga 4.1 on nähtud ette, et kaitseväelane peab olema aus, õiglane, kohusetundlik, ustav riigile, abivalmis ja viisakas, omavahelistes suhetes peab valitsema püsivalt positiivne vaim, ühtsustunne ja üksteisemõistmine.
7. Kuivõrd ettenähtud ajaks, s.o 8. märtsiks 2026 kell 20 teenistuskohta naasmata jätmine on vastuolus KVTS § 49 lg-ga 2 ning oma haigestumise kohta valetamine on vastuolus SM p‑ga 8.11, siis on kohus seisukohal, et rms Vellemäele süüks arvatud tegude eest võib karistada distsiplinaarkaristusega.
8. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on rms Vellemäele tehtud teatavaks tema õigused ning ta on andnud süüteo asjaolude kohta selgitused. Samuti on enne distsiplinaararesti määramist läbi viidud distsiplinaarjuurdlus ning rms Vellemäele on tutvustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, millel on korrektne vaidlustamisviide. Seega on kohtu hinnangul rms Vellemäele tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda.
9. Tulenevalt KVTS § 171 lg-st 3 määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Et distsiplinaararesti määras diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülem, siis ei kahtle kohus selles, et distsiplinaararest on määratud pädeva isiku poolt.
10. Juhindudes KVTS § 173 lg-st 2 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 leiab kohus, et rms Vellemäele on 12. mai 2026. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/25 distsiplinaararest määratud seaduslikult. Kohus rõhutab, et kontrollis üksnes KVTS § 173 lg-s 3 märgitud asjaolusid ning sisuliselt saab kohus hinnata distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust üksnes siis, kui karistatud isik käskkirja vaidlustab.
(allkirjastatud digitaalselt)