Partnerlusleping

PARTNERLUSLEPING


Riigikantselei (edaspidi elluviija), mida esindab riigisekretäri 26. märtsi 2026. a käskkirja nr F100-11-1.1/34 alusel strateegiabüroo nõunik Marten Lauri strateegiadirektori ülesannetes, ja

Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi partner), mida esindab majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2011. a määruse nr 28 „Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus“ alusel peadirektor Joonas Heiter, (edaspidi ühiselt nimetatud ka pooled ja/või pool),

leppisid kokku sõlmida partnerlusleping (edaspidi leping) Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ raames tegevuste elluviimiseks.

1. Lepingu sõlmimise alus ja eesmärk
1.1. Lepingu sõlmimise aluseks on riigisekretäri 7. detsembri 2022. a käskkiri nr 47 „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ (edaspidi TAT), millega toetatakse innovatsiooniprojekti „TarkRisk - tehisaru abiline kriisivalmiduse tõstmisel“ (edaspidi projekt) elluviimist.
1.2. Lepingu eesmärk on kokku leppida poolte õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel, mida ei ole reguleeritud punktis 1.4. nimetatud õigusaktidega.
1.3. Projekti eesmärk on luua ja katsetada tehisintellektil põhinevat prototüüpi mis toetaks kohalikke omavalitsusi riskianalüüside, võimeanalüüside ja kriisiplaanide koostamisel. Projekt viiakse ellu lähtuvalt ideekavandis (lisa 1) esitatust. Ideekavandis on esitatud vaid üldised lahendussuunad, konkreetsed lahendused selguvad tegevuste elluviimisel ja võivad projekti tegevustesse tuua kaasa muudatusi võrreldes ideekavandis planeerituga.
1.4. Lepingu täitmisel juhindutakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusest (edaspidi ÜSS), Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM), Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus), TAT-ist ja selle muudatustest, lepingust ja selle lisadest ning muudest asjakohastest Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidest.

2. Poolte ülesanded
2.1. Pooled on kohustatud:
2.1.1. võtma kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust tulenevate eesmärkide ja kohustuste täitmine;
2.1.2. esitama teineteisele teavet, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks;
2.1.3. teavitama teineteist toetatavate tegevuste edukat elluviimist takistavatest asjaoludest.

2.2. Elluviija:
2.2.1. osaleb teenusepakkuja leidmise protsessis (sh jagab partneriga meetme raames läbi viidud turukonsultatsioonide korraldamise praktikaid, hindamismetoodikaid, vajadusel annab tagasisidet partneri hankedokumentatsioonile ja osaleb pakkumuste hindamises);
2.2.2. tagab partnerile vajaliku informatsiooni tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks;
2.2.3. tagab partnerile tegevuste elluviimiseks abikõlblike kulude hüvitamise vastavalt TAT-is ja lepingus sätestatule;
2.2.4. osaleb projekti elluviija ja partneri vahelistel regulaarsetel kohtumistel, mille toimumise sagedus lepitakse elluviija ja partneri vahel kokku.

2.3. Partner:
2.3.1. viib tegevused ellu lähtudes TAT-ist ja ideekavandist ning vastavalt lepingus määratud tähtaegadele ja tingimustele;
2.3.2. koordineerib ja korraldab koostööd projekti koostööpartnerite, elluviija, teiste osapoolte ja vajadusel keskse hankija vahel;
2.3.3. tagab projektijuhi, kes koordineerib elluviidavaid tegevusi ning on elluviijale ja teenusepakkujale kontaktiks ning tagab projekti elluviimiseks ja teenusepakkujaga koostööks vajaliku meeskonna;
2.3.4. tagab vajadusel projekti sihtrühma ja huvitatud osapoolte kaasamise;
2.3.5. valmistab ette konkursi või riigihanke dokumendid ning sõlmib teenusepakkujaga lepingu. Kaasab elluviija hankestrateegia valikusse ja edastab hanke ettevalmistamisel hanke dokumendid ja teenusepakkujaga sõlmitud lepingu elluviijale;
2.3.6. tellib õigusteenuse elluviija kaudu või kooskõlastab punktis 3.3.4. nimetatud õigusteenuse tellimise enne elluviijaga;
2.3.7. on teenusepakkujale kontaktiks lepingulistes küsimustes ning jälgib projekti elluviimisel selle vastavust teenusepakkujaga sõlmitud lepingu tingimustele;
2.3.8. teavitab elluviijat teenusepakkujaga sõlmitud lepingu täitmist takistavatest asjaoludest või täitmise võimatusest;
2.3.9. tagab vajadusel teenusepakkujale ligipääsu projekti elluviimiseks vajalikule taristule, keskkondadele, dokumentatsioonile ja andmetele, sõlmides vajadusel vastavad lepingud;
2.3.10. korraldab projekti kommunikatsiooni ja tagab avalikkuse teavitamise vastavalt teavitamise määruses esitatud nõuetele ning lisaks kasutab viidet „Kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt meetmest „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine““;
2.3.11. säilitab toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente vastavalt
ÜSS §-s 18 sätestatud tähtaegadele;
2.3.12. esitab aruanded vastavalt lepingu punktile 5;
2.3.13. kohustub projekti eduka tulemuse korral tegema kõik endast oleneva, et projekti tulemus kasutusele võtta;
2.3.14. teavitab topeltfinantseerimise vältimiseks koheselt elluviijat, kui ta on taotlenud või saanud sama tegevuse või investeeringuobjekti jaoks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi.

3. Abikõlblikud kulud
3.1. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse TAT-i punktis 9 ja lepingu punktis 3.3 sätestatud tingimustest.
3.2. Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja taotluses kirjeldatud tegevuste teostamiseks vajalik, tõendatav, vastab abikõlblikkuse nõuetele, on tehtud toetuse kasutamise perioodil ning on kooskõlas ÜM-i, TAT-i ja lepinguga.
3.3. Abikõlblikud on järgmised toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud:
3.3.1. personalikulud vastavalt ÜMi §-le 16;
3.3.2. sisse ostetud projektide kulu, sh lahenduste arendamise, prototüüpimise, katsetamise ja järelduste tegemisega seotud kulud ning projektijuhtimise kulud;
3.3.3. projektide ettevalmistamist ja elluviimist toetavad uuringud, analüüsid, andmete kogumine ja töötlemine, ekspertiisid, konsultatsioonid, mentorlus, riigihangete ja konkursside sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine;
3.3.4. õigusteenuse kulu, mis on seotud sisuliste tegevuste ettevalmistamise ja läbiviimisega (sh kulud, mis on seotud intellektuaalomandi kaitsega ja litsentsidega, tegevuste elluviimisel riigiabi kohaldumisega, teadus-ja arendustegevuse erandite rakendamise võimalustega, patentide ja kaubamärkide kaitsega ja muud sarnased kulud);
3.3.5. koosolekute, seminaride, ürituste korraldamise kulu, sh esinejatega seotud kulud; teavitamise kulu, sh meetme ja projektidega seotud teavitusüritused, meened, auhinnafondid;
3.3.6. kommunikatsiooniteenuse kulu;
3.3.7. koolituskulu, sh koolituste korraldamiseks ja neil osalemiseks vajalik kulu;
3.3.8. nii sise- kui ka välislähetuskulud, sh transpordi- ja majutuskulu, päevarahad, reisikindlustus ning üritusel osalemise tasu;
3.3.9. struktuuritoetuste sümboolika kasutamise kulud;
3.3.10. materjalide toimetamise, kujundamise, tõlkimise, trükkimise, avaldamise ja paljundamise kulu;
3.3.11. projektide või neid toetavate tegevuste jaoks veebilehe loomise, toimetamise ja hoolduse ja ülalpidamise kulu.
3.4. Elluviija võib lugeda partneri kulu abikõlbmatuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui partner on rikkunud lepingut või eiranud seadustest või asjakohastest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid.
3.5. Kaudsed kulud ei ole abikõlblikud.

4. Toetuse summa ja toetuse maksmine
4.1. Partneri toetatava tegevusega kaasnev maksimaalne kulu on 941 500 eurot (KM-ga). Toetus hõlmab lepingu punktides 3.3.1 – 3.3.11 nimetatud abikõlblikelt kuludelt makstavaid makse, välja arvatud kulud, mis on ÜM § 17 alusel abikõlbmatud.
4.2. Partneri kulud on abikõlblikud 18 kuud alates lepingu jõustumisest.
4.3. Partner esitab elluviijale allkirjaõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatud maksetaotluse abikõlblike kulude kohta kord kvartalis ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks.
4.4. Elluviija katab partneri abikõlblikud kulud 14 päeva jooksul pärast maksetaotluse heakskiitmist.
4.5. Elluviija poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõude korral lisab partner maksetaotlusele abikõlblikkust tõendavate dokumentide koopiad.
4.6. Elluviija hindab partneri tehtud kululiigi vastavust abikõlblikkuse tingimustele ning kontrollib toetatavate tegevuste elluviimist ning kohustuste täitmist.
4.7. Juhul, kui partneri innovatsiooniprojekti auditeerimisel tehakse finantskorrektsiooniotsus, tagastab partner elluviija nõudmisel toetuse tähtaegselt vastavalt finantskorrektsiooni otsusele.
4.8. Punktis 4.7 nimetatud juhul väheneb partneri toetuse eelarve finantskorrektsiooni võrra.

5. Aruandlus
5.1. Partner on kohustatud esitama lepingu kehtivuse ajal elluviijale aruande elluviidud tegevustest 31. detsembri seisuga järgneva aasta 10. jaanuariks. Aruandes kirjeldatakse tegevuste elluviimist ja antakse hinnang tulemuste saavutamisele.
5.2. Partner esitab koos viimase maksetaotlusega hiljemalt 30 päeva jooksul pärast tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu elluviijale rakendusaruande projekti lõpptulemuste kohta koos omapoolsete järelduste ja õppetundidega. Juhul, kui aruande ja rakendusaruande esitamise vahe on vähem kui kaksteist kuud, esitatakse vaid rakendusaruanne.
5.3. Partner esitab elluviijale järelaruande innovatsiooniprojekti tulemuste kasutusele võtmise kohta hiljemalt 1 aasta pärast punktis 5.2 nimetatud rakendusaruande esitamist.
5.4. Partner kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, vastama elluviija täpsustavatele küsimustele või tegema parandused projekti (rakendus)aruandes nii, et elluviijal on võimalik esitada korraldus projekti aruanne vastavalt TAT punktis 12.4 sätestatud tähtajale.
5.5. Partneri esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida elluviijal, rakendusasutusel, korraldusasutusel, Rahandusministeeriumil või muul õigusaktides selleks volitatud ametnikul või töötajal.

6. Kontaktisikud ja teadete esitamine
6.1. Elluviija kontaktisik käesoleva lepingu täitmisel on innovatsioonivaldkonna nõunik Eneli Saabas, +372 5675 4144, [email protected].
6.2. Partneri kontaktisik käesoleva lepingu täitmisel on Alo Einla, + 372 521 5158, [email protected].
6.3. Pooled on kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne tööpäeva jooksul teatama oma nime, asukoha, kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutumisest.
6.4. Poole kontaktisikul on õigus esindada poolt kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a õiguslike tagajärgedega teated, näiteks lepingu muutmine, erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine.
6.5. Oluliste õiguslike tagajärgedega teated peavad olema teisele poolele edastatud kirjalikus vormis.

7. Lepingu muutmine
7.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjalikus vormis lepingu lisana. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised.
7.2. Pool esitab põhjendatud ettepaneku lepingu muutmiseks teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt kümne tööpäeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus kirjalikus vormis lepingu lisana.

8. Lepingu lõpetamine ja vääramatu jõud
8.1. Pooled on kohustatud rakendama asjakohaseid abinõusid, et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.
8.2. Elluviijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui partner ei täida lepingus sätestatud tingimusi või on rikkunud lepingus sätestatud kohustusi ning nõuda tagasi partnerile välja makstud kulud. Nimetatud juhtudeks loetakse näiteks:
8.2.1. lepingust tulenevate kohustuste korduvat rikkumist;
8.2.2. lepingulise kohustuse täitmata jätmist partnerile antud täiendava tähtaja jooksul;
8.2.3. kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletusega.
8.3. Elluviijal on õigus leping üles öelda, kui elluviija on jõudnud seisukohale, et projekti jätkamine pole otstarbekas, sest punktis 1.3 toodud eesmärgid ei ole saavutatavad. Lepingu ülesütlemisel teavitab elluviija partnerit ette vähemalt 30 kalendripäeva. Lepingu ülesütlemisel hüvitatakse partneri poolt ülesütlemise ajaks tehtud abikõlblikud kulud
8.4. Partneril on õigus leping üles öelda, teatades sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Partner hüvitab elluviijale lepingu ülesütlemise tagajärjel tekkinud tõendatud kahju.
8.5. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatust jõust, see tähendab asjaolust, mille tekkimist, kestust või lõppemist pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid.
8.6. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest viie tööpäeva jooksul, kirjalikus vormis teatama teisele poolele, märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja arvatava mõju.
8.7. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata lepingus sätestatud kohustuste rikkumise põhjendatusele.
8.8. Vääramatu jõu esinemist peab tõendama pool, kes viitab vääramatu jõu esinemisele.
8.9. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada.

9. Üldised sätted
9.1. Leping jõustub tagasiulatuvalt 12. maist 2026. a ning kehtib kuni lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmise ja õiguste realiseerimiseni.
9.2. Lepingu muudatused, välja arvatud punktis 6 nimetatud kontaktisikute muutumisel, jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal.
9.3. Projekti elluviimisel rakendatakse kuludega sidumata rahastamist (FNLC).
9.4. Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisa, pooltevahelised kirjalikud teated, teated kontaktisikute muutumise kohta ning lepingu muudatused.
9.5. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused heas usus eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja poolte kohustusi ning avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel.
9.6. Lepinguga võetud kohustuste täitmatajätmise või mittekohase täitmise puhul vastutavad pooled lepingus ja Eesti Vabariigi õigusaktides kehtestatud korras ja ulatuses.
9.7. Lepingu juurde kuulub allkirjastamise hetkel lisa 1 – ideekavand.
9.8. Leping on allkirjastatud digitaalselt.


10. Poolte rekvisiidid:

Riigikantselei
Riigi Infosüsteemi Amet
registrikood 70004809
registrikood 70006317
Stenbocki maja
Pärnu mnt 139a
Rahukohtu 3
Tallinn, 15161
Tallinn, 15169
Arvelduskonto RahandusministeeriumSwedbank EE932200221023778606
Viitenumber 2800049667




(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Lauri
Joonas Heiter
Strateegiabüroo nõunik strateegiadirektori ülesannetes
Peadirektor