Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine

13.05.2026

Vabariigi Valitsuse korralduse „Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali

suurendamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitab Vabariigi Valitsusele korralduse

eelnõu, mille alusel volitatakse majandus- ja tööstusministrit riigi sihtasutuse asutajaõiguste

teostajana otsustama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) sihtkapitali suurendamine

50 000 000 euro võrra. Sihtkapitali suurendamine toimub rahalise sissemaksena summas

50 000 000 eurot.

Vastavalt 2026. aasta riigieelarve seadusele kavandatakse EIS-ile 2026. aasta riigieelarves

finantseerimistehinguna 50 miljoni euro ulatuses vahendeid laenude sihtkapitali

suurendamiseks, mis algselt oli kinnitatud 2024. aasta riigieelarvesse, kuid Vabariigi Valitsuse

otsusega muudeti vahendite sihtotstarvet ning need suunati Kaitsefondi. Eelnõu kohaselt antakse

volitus 50 miljoni euro kasutamiseks ettevõtjatele erinevate vajalike laenude pakkumiseks.

Sihtkapitali suurendamise eesmärk on EIS-i ettevõtlusvaldkonna finantsteenuste, täpsemalt

laenude väljastamisega seotud sihtfondi suurendamine.

Eelnõus nimetatud sihtkapitali suurendamine ei ole käsitletav riigiabina, seega puudub kohustus

ja vajadus teavitada Euroopa Komisjoni. Sihtasutus ei kasuta sihtkapitali oma

majandustegevuse arendamiseks, vaid täidab talle pandud avaliku poliitika ülesannet,

tegutsedes riigi nimel ja huvides rahastamisvahendite rakendajana. Euroopa Komisjoni

väljakujunenud praktika kohaselt ei ole finantsinstrumentide rakendamisel riigi loodud või

kontrollitav üksus käsitatav riigiabi saajana juhul, kui ta tegutseb üksnes vahendajana, st edastab

riigi vahendid lõppkasusaajatele kindlaksmääratud tingimustel ega saa meetmest iseseisvat

majanduslikku eelist (nt Euroopa Komisjoni otsustes SA.36904, SA.37824). Riigiabi olemasolu

ja selle võimalik mõju konkurentsile tuleb hinnata ettevõtjate kui lõppkasusaajate tasandil,

kellele antakse laene. Juhul, kui laenu antakse soodsamatel tingimustel kui turutingimused

võimaldaksid, on tegemist riigiabiga laenu saavale ettevõtjale. EIS kohustub vahendeid

kasutades järgima riigiabireegleid.

Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse (RVS) § 78 lõike 4 alusel.

Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette MKM-i ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ekspordi

ja finantsinstrumentide ekspert Anneli Arro (tel 5884 3388, e-post [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja õigusliku ekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ivar Siska

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga volitatakse majandus- ja tööstusministrit vastavalt 2026. aasta riigieelarve seadusele

suurendama 50 000 000 euro võrra EIS-i sihtkapitali. Volituse saamise järgselt sõlmitakse EIS-

iga vastavasisuline leping vahendite kasutamise kohta.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei puuduta EL õigust.

4. Eelnõu mõju

Taust: Eesti ettevõtete kapitali kättesaadavus ja ligipääs erinevatele finantseerimislahendustele

on võrreldes ülejäänud Euroopaga madal. 2023. aasta riigieelarvest suurendati EIS-i

ettevõtluslaenude tagamise sihtfondi, mis võimaldas EIS-i laenukäenduse ülempiiri tõsta

10 miljoni euroni ning täiendava edasikindlustuse olemasolul 25 miljoni euroni. Olukordade

tarvis, kus kohalikud krediidiasutused pole ettevõtjaid valmis finantseerima ka EIS-i

käendusega, vajab EIS otselaenamise võimekust. Täna väljastab EIS otselaene

eksporditehingute toetamiseks (ekspordilaen Eesti tootjalt kapitalikaupade soetamiseks

välisostjale), ettevõtjate konkurentsivõime suurendamiseks (kapitalilaen) ja erinevaid allutatud

laene (regionaallaen ja tööstuslaen) pankade poolse laenuandmise soodustamiseks. Ajalooliselt

kasutas EIS laenude väljastamiseks struktuurvahendeid, kuid kuna käesoleva perioodi

struktuurivahendid finantsinstrumentidele on vähenenud märkimisväärselt ning on tingimustelt

varasemalt piiravamad, siis otselaenudele eraldatud vahendid on praktilisest täies summas ära

kasutatud 2025.a lõpu seisuga. Samuti vajab EIS täiendavat laenude sihtkapitali kiire

reageerimise võimekuse tagamiseks võimalike uute tulevikus avalduvate turutõrgete

leevendamisel.

EIS-i laenude sihtkapital võimaldab 31.12.2025 seisuga täiendavalt väljastada ettevõtjatele

laene kuni 39,8 miljoni euro ulatuses. Arvestades, et täna ajale jalgu jäänud ülempiir ühe

välisostja kohta kuni 15 miljonit eurot, on EIS-il praegu vahendeid vaid ühe-kahe suurema

projekti finantseerimiseks. EIS-il on olnud läbirääkimistes potentsiaalsed ekspordilaenud

mahus kuni 30 miljonit eurot. Ekspordilaenu suuremas ulatuses tutvustamine ettevõtjatele on

riskantne, kuna võib viia kiirelt olukorrani, kus vahendite ammendumise tõttu ekspordilaene

tegelikkuses väljastada ei ole võimalik. Samuti ei ole suhteliselt madal ekspordilaenu ülempiir

ühe välisostja vastu suurettevõtjatele atraktiivne. Seetõttu on vajalik EIS-i laenude sihtkapitali

suurendamine, mis toetab Eesti ettevõtete välisturgudele laienemist läbi EIS-i suurprojektide

toetamise finantsvõimekuse kasvu.

2024.a EIS-i laenude sihtkapitali suurendamine 80 miljoni euroni võimaldas muuta otselaenu

tingimusi, suurendades nt kapitalilaenu summat kuni 7,5 miljoni euroni, mis kasvatas EIS-i

laenuportfelli 2025. aastal enam kui 20 miljoni võrra. Isegi arvestades, et järgmiste aastate

jooksul võib nõudlus mõnevõrra vähenema, tuleb tagada võimalust portfelli kasvuks.

Meede: ettevõtete laenude sihtkapitali suurendamine 130 miljoni euroni (+50 miljonit eurot)

võimaldab EIS-il pakkuda isetasuvalt erinevaid ettevõtjatele vajalikke otselaene ja luua piisav

laenuportfell, mida on võimalik täiendavalt võõrfinantseeringuga (laenud arengupankadelt,

võlakirjad vmt) võimendada. Sihtkapitali suurendamine 50 miljoni euro võrra võimaldab

mõistlikku kontsentratsiooniriski silmas pidades tõsta ekspordilaenu piirmäära ühe välisostja

kohta seniselt 15 miljonilt 16–20 miljonini ning pakkuda Eesti tootjale vajadusel samas mahus

tootmisperioodi finantseeringut. Sihtkapitali suurendamine loob võimaluse jätkata sujuvalt

ettevõtjate finantseerimist kuni täiendavate võõrvahendite kaasamiseni (võõrfinantseeringu

kaasamiseks riigikassast, rahvusvahelistelt arengupankadelt või võlakirjaemissiooniks).

Suurenenud sihtkapitalist piisab, et võtta ekspordilaenu pakkumine fookusesse ja katta

hinnanguliselt järgmise 3–4 aasta ettevõtjate ekspordilaenu vajadus, misjärel väljastatakse

täiendavaid laene ettevõtjatele kaasatud võõrfinantseeringu arvelt (täiendavalt kuni 200 miljonit

eurot) ning täiendav riigipoolne kapital pole enam tarvilik. Väiksemal määral on plaan

väljastada sihtkapitali arvelt ka muid isetasuvaid otselaene, mis on turutõrgete leevendamiseks

vajalikud (erinevad kaaslaenamised erapankadega – erapankade laenude võimendamiseks

pangalaenudega samadel tingimuste ja allutatud laenud ettevõtete pangafinantseeringu

kaasamiseks vajaliku omafinantseeringu toetamiseks).

Sihtgrupp: otselaenude sihtgrupp on lai. Turutõrgete leevendamiseks võimaldatakse teatud

sihtgruppidele (ekspordiga tegelevad ettevõtjad, merendus, väike- ja keskmise suurusega

ettevõtjad, regionaalsed investeeringud, kolmikpööre, Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku Fondi

tegevused) soodsamaid tingimusi.

Varasemad analüüsid: Rahandusministeeriumi poolt tellitud perioodi 2021–2027

ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine kinnitab, et

turutõrked ekspordi rahastamisel jätkuvalt aktuaalsed ning Ernst & Young poolt koostatud

„Kapitali kättesaadavuse turutõrke uuring kasvurahastuse ja suuremahuliste finantstehingute

puhul“ rõhutab täiendavat keerukust suuremahuliste (üle 5 miljoni euro) finantstehingute korral.

Metoodika: EIS prognoosib iga-aastast halduskulu 300 000 eurot ja kasvu 5% aastas. Eeldused

– intressitulu laenudelt EURIBOR+3%, võõrkapitali hind EURIBOR+1%, st sisse ja välja

laenamise vahe 2%; EURIBOR 2024. aastal 3%, pikemas perspektiivis 2%; lepingutasu 1%

laenusummalt, laenuprovisjoni kulu 5,5% väljalaenatud summalt; laene väljastatakse esimesel

aastal 16 miljonit eurot ja järgnevatel aastatel kasv 30% aastas; keskmine laenu periood 5 aastat;

ekspordilaen on maksimaalselt 85% eksporditehingust. Maksudele mõju hindamine: tuginedes

Statistikaameti andmetele luuakse 1 euro müügitulu kohta 0,2387 eurot lisandväärtust (EM001,

2024); 1 euro lisandväärtuse kohta makstakse 13,2% tööjõumakse, 9,0% käibemaksu ja 2,1%

ettevõtte tulumaksu (RR21 ja RA00024, 2015).

Ressursipiirangud: teadmised ja ressurss rakendamiseks on EIS-is olemas.

Tulemused: otsene mõju – 4 aasta vaates laenudelt teenitavalt intressitulult ja lepingutasudest

2 miljonit eurot, mis on positiivne mõju riigieelarvele. Kuna EIS kuulub valitsussektorisse, siis

raha kandmine MKM-i poolt EIS-i valitsemissektori positsiooni ei mõjuta. Hiljem hakkab

instrumendi tulude ja kulude vahe mõjutama riigieelarvet positiivselt (esimese nelja aasta

prognoositav positiivne mõju 2 miljonit eurot).

Kaudne mõju – täiendav maksutulu finantsinstrumendi rakendamisest 4 aasta vaates on 8,4

miljonit eurot. Täiendavalt kaasneb positiivne mõju ekspordi kasvule, suureneb lisandväärtus.

Lisaks loob ekspordilaenu võimaluse pakkumine Eesti ettevõtjatele täiendava võimaluse saada

oma pakkumustega välisostjate jutule, toetab julgust ekspordimüüki arendada ning võib aidata

viia eksporditehinguteni ilma ekspordilaenu kasutamata.

Finantsinstrumendi tootlus koos maksutuludega kasvab vastavalt laenuportfelli kasvule ja

kasutatavale võimendusele.

Riskid: finantsinstrument on planeeritud isetasuvaks, kuid kuna suurtehinguid on Eestis vähe,

ei saa tehtavad investeeringud olema piisavalt hajutatud, mistõttu võivad üksikud

ebaõnnestunud projektid kaasa tuua kahju. Kontsentratsiooniriski maandamiseks järgib EIS, et

ühegi ettevõtja või välisostja vastu võetav risk ei moodustaks rohkem kui 25% ettevõtete

laenude sihtkapitalist. Samuti pakutakse ekspordilaenu vaid edasikindlustaja poolt kindlustatud

müügitehingutele.

Lisaks jätkab EIS oma projektifinantseerimise kompetentsi tugevdamist, hoidmaks kahjude

tõenäosus võimalikult madal ja leidmaks võimalusi projektidega kaasnevate võimalike riskide

täiendavaks maandamiseks (sh kaasata välisvahendeid ja edasikindlustajaid). Võimalike

kahjude katmiseks ja isetasuvuse tagamiseks moodustatakse laenude väljastamisel

laenukahjude provisjon.

5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulud

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu jõustumisega seotud rahalised vahendid summas

50 000 000 eurot on kavandatud MKM-i eelarves.

6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu

märkusteta.

EELNÕU

13.05.2026

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine

Riigivaraseaduse § 78 lõike 4 alusel volitada majandus- ja tööstusministrit riigi sihtasutuse

asutajaõiguste teostaja esindajana otsustama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

sihtkapitali suurendamine rahalise sissemaksena 50 000 000 euro võrra, et parandada ettevõtete

finantseerimisvõimaluste kättesaadavust.

Kristen Michal

peaminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

18.05.2026 nr 2-2/1782-1

Vabariigi Valitsuse korralduse "Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali

suurendamine" eelnõu

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile korralduse „Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

sihtkapitali suurendamine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri.

Anneli Arro

+372 5884 3388 [email protected]