Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

Teie 12.03.2026 nr 2-5/26-00559,

17.1.1/26-0052/-1T

Meie 18.05.2026 nr 6-1/921-16

Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööstuse

arengu kiirendamise määruse kohta

Esitame Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööstuse arengu kiirendamise määruse kohta Vabariigi

Valitsuse istungile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus;

2) seletuskiri;

3) kaasamistabel;

4) huvirühmade nimekiri.

Evelin Tõnisson

+372 625 6353 [email protected]

1

Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Ministeeriumid

Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine

Justiits- ja Digiministeerium

Justiits- ja Digiministeerium leiab, et eelnõus toodud ühtsete kontaktpunktide

tehniline lahendus peab olema asjakohane, ettevõtjatele kasutatav ilma tasuliste

vahendusteenusteta, tehnoloogianeutraalne ning arvestama subsidiaarsuse

põhimõtetega liikmesriikide suhtes. Me ei toeta eelnõus pakutud lahendust, mis

nende põhimõtetega ei arvesta.

Selgitus: Eelnõus nähakse ette, et ühtsed kontaktpunktid peaksid oma toimimisel

tuginema kavandatavale Euroopa ärikukrule. Kuna Euroopa ärikukkur on kavandatud

erasektori osutava turuteenusena, siis järeldub sellest, et ettevõtted peavad

loamenetluse eeldusena endale kõigepealt hankima kuluka ärikukru teenuse, et selle

vahendusel suhelda ühtse kontaktpunktiga. Eelistame kindlasti olukorda, kus

ettevõtetele ei tekitata administratsiooniga suhtlemiseks uusi kulukaid barjääre. Ka

on vägagi küsitavad ning raskesti põhjendatavad eelnõus välja toodud ärikukru

kasutusjuhud. Kuidas liikmesriigi pädevad asutused omavahel riigisiseselt infot

vahetavad ei kuulu EL reguleerimisalasse ning katsed seda ette kirjutada rikuvad

selgelt subsidiaarsuse põhimõtet. Viide, nagu ärikukkur aitaks taaskasutada juba

avaliku sektori asutustes olevaid andmeid ja dokumente, on otseselt eksitav. Ärikukru

kasutuspõhimõte on vastandlik andmete ühekordse esitamise põhimõttele ja eeldab,

et kasutaja esitab ise korduvalt dokumente erinevatesse instantsidesse. Ühegi eelnõus

toodud funktsionaalsuse jaoks ei ole ärikukkur vajalik lahendus ning kogu ühtse

kontaktpunkti protsesse saab samaväärselt või edukamalt korraldada tuginedes juba

olemasolevatele regulatsioonidele ja tehnilistele lahendustele.

Arvestatud seisukohapunktis 5.4 ning

selle selgitustes.

Eesti saab toetada lahendust, mis on

tehnoloogianeutraalne ning võimaldab

olemasolevate süsteemide kasutamist.

Kliimaministeerium

Eelnõust üldiselt:

Määruse eesmärgid on head, kuid tuleb vältida liigset jäikust. Eelnõu vajab suuremat

paindlikkust ja selgelt sõnastatud proportsionaalsuse tagamise meetmeid, et arvestada

väikese turuga liikmesriikide eripäradega. Paindlik lähenemine võimaldab kiirendada

üleminekut puhtale majandusele ilma, et see takistaks väikeste riikide

konkurentsivõimet.

Üldiselt arvestatud seisukohapunktis 5.1

ja selle selgituses. Teadmiseks võetud.

Euroopa päritolu on käsitletud

seisukohapunktis 5.2.

2

Oluline on analüüsida mõjusid ja väljavaateid Eesti kontekstis kõige enam mõjutatud

sektoritele, nii avalikule ja erasektorile, et vältida eeldustel põhinevaid hinnanguid

ning tagada, et teame oma võimekust nõudeid täita.

Made in EU teemal üldiselt (autotööstuse spetsiifilisemalt allpool):

Ühelt poolt on vajalik tagada tarnekindlus, kuid teisalt tuleb sihipäraselt liikuda ka

ELi strateegilise autonoomia suunas, et vähendada sõltuvust kolmandate riikide

toodangust. Tootmisvõimekuse arendamine ELis tervikuna looks täiendavaid

võimalusi ka Eesti majandusele. Seega on tasakaalu leidmine nende eesmärkide vahel

oluline.

Kuigi lühikeses perspektiivis võib sellega kaasneda hinnatõus, tuleb arvestada, et

sõltuvus kolmandatest riikidest (sh Hiinast), suurendab riski, et kriitilistes

olukordades ei ole vajalikke tooteid üldse võimalik hankida. Juhul kui meetmeid ei

rakendata, võib kujuneda olukord, mis sarnaneb arenguga plastitööstuses, kus oma

tootmisvõimekuse vähenemine tõi kaasa ka majandusliku julgeoleku nõrgenemise.

Seetõttu on oluline tagada piisav vastav tootmisvõimekus ELis, vajadusel ka

piirkonniti. See tooks täiendavaid võimalusi ka Eesti ettevõtetele, kes konkureerivad

kolmandate riikide tootjatega. Samas tuleb arvestada, et ilma EL‑i sise eelistuse

rakendamiseta võib sellise tootmisvõimekuse saavutamine osutuda ebarealistlikuks.

Praktikas esineb olukordi, kus kvaliteetsema toorme eest ollakse valmis maksma

kõrgemat hinda. Need sektorid, kus „made in EU“ lähenemine on põhjendatud, tuleks

selgelt IAAs määratleda, et vältida ühisturu killustumist ning tagada üheselt

arusaadav käsitlus sellest, millistes valdkondades ja millistel põhjustel sellist

lähenemist vajalikuks peetakse.

Kliimaministeerium

1. Lubade koondamine üheks loaks või loataotluseks (artiklid 5 ja 27)

a) Taotluse mahu ja ajastuse probleemid Määruse sõnastus ei täpsusta, et milliseid lubasid, vaid ütleb, et ühtne luba hõlmab

kõiki vajalikke lubasid (artikkel 5 p 1). Seni on riigisiseselt fookuses olnud eelkõige

ehitusload ja keskkonnakaitseload, kuid need ei ole ainsad load, mida

tööstusprojektidel tegevuseks vaja võib olla. Seetõttu on oluline, et oleks ülevaade,

milliseid lubasid ühtne loamenetlus koos ühe taotlusega hõlmab.

Ühtse loataotluse nõue tähendab, et ettevõtja peab menetluse algfaasis esitama

märkimisväärselt suuremas mahus dokumentatsiooni ja detailset teavet. Praktikas

Arvestatud osaliselt seisukohapunkti 5.3

selgituses. Määruse artikkel 3

(definitsioonid) pakub välja lubade

nimekirja, mis on hõlmatud. Seda on

võimalik veel täpsustada töörühmade

käigus.

3

eelistavad ettevõtjad sageli taotleda erinevaid lubasid järjestikku, mitte paralleelselt,

kuna kõik vajalikud andmed ei ole projekti alguses veel teada. Mitmed olulised

tehnilised ja ärilised lahendused (nt tootmisliinide täpne paigutus) selguvad alles

projekti edasises arendusetapis.

Kehtivas praktikas on tavapärane, et ehitusluba (menetlustähtaeg ca 30 päeva, pädev

asutus kohalik omavalitsus) saadakse enne ning ehitustegevusega alustatakse, samal

ajal kui keskkonnakaitseload (menetlus 30–180 päeva, sõltuvalt loa liigist, pädev

asutus Keskkonnaamet) taotletakse paralleelselt ehituse käigus. Keskkonnakaitseluba

ei ole üldjuhul ehitamise eelduseks, välja arvatud erandjuhtudel (nt veekeskkonnaga

seotud tööd), kuid keskkonnakaitseloa taotlemine peale ehitamise alustamist on

ettevõtja äririsk. Ehitusloa saamine ei ole automaatne eeldus keskkonnakaitseloa

saamisele.

Kui kõik load, mida on tööstuslike tootmisprojektide tegevuseks vaja, koondatakse

ühte menetlusse ning tehakse üks terviklik otsus („comprehensive decision“), võib

see praktikas pikendada näiteks ehitusloa menetlust ning lükata edasi projektide

algust. Probleemne on ka ettepanekus toodud 45-päevane periood taotluse

nõuetekohasuse hindamiseks, mida näiteks ehitusloa menetluses täna ei eksisteeri.

Kliimaministeerium

b) Muudatuste halduskoormus ja paindlikkuse vähenemine Mida mahukam on algselt esitatav dokumentatsioon, seda keerulisem ja

aeganõudvam on selle menetlus ning dokumentide ajakohastamine. Väiksemahuliste

ja eraldiseisvate dokumentide puhul on muudatuste tegemine lihtsam ja vigade oht

väiksem.

Eestis menetletakse ehituslube eelprojekti staadiumis, keskendudes põhimõttelistele

lahendustele. See võimaldab hoida dokumentatsiooni mahu mõistlikuna ning

menetluse paindlikuna. Võrdluseks, mõnes liikmesriigis menetletakse projekte

sisuliselt tööprojekti tasemel, mis toob kaasa mahukad dokumendid, aeglasemad

menetlused ning keerukama muudatuste halduse. Sellise lähenemise ülevõtmine ei

ole Eesti kontekstis põhjendatud.

Teadmiseks võetud. Informatsiooni

käsitletud seisukohapunkti 5.3.1

selgituses.

Kliimaministeerium

c) Investeeringute ajastus Praktikas realiseeruvad investeeringud sageli etappide kaupa, sõltuvalt lubade

saamisest. Näiteks võib ehitusloa saamine olla eelduseks täiendava rahastuse

kaasamiseks, mille järel jätkatakse uuringute ja muude tegevustega.

Teadmiseks võetud.

4

Varasem kogemus ühendlubadega (nt meretuuleparkide puhul) näitab, et ettevõtjad

eelistavad sageli lubade eraldi menetlemist, et paremini juhtida nii dokumentatsiooni

koostamist kui ka investeeringute ajastust.

Kliimaministeerium d) Õigusloome ja halduskoormus riigile Ühtse loa kehtestamine eeldab ulatuslikku ja kompleksset õigusloomet, sealhulgas:

 Loaandja pädevuste koondamine

 kontrollimenetluste,

 esitatavate andmete,

 keeldumise aluste,

 kaasamise,

 kehtetuks tunnistamise

reguleerimist.

Eestis on keskkonnakaitselubade menetlus reguleeritud keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (KeÜS) ja eriseaduste kombinatsioonis, samas kui ehitusload kuuluvad eraldi

regulatiivse raamistiku alla. Nende lubade ühisosa on piiratud. Samuti ei ole selge,

milliseid tegevuslubasid ühtne süsteem hõlmaks (nt kemikaaliseaduse alusel antavad

load).

Täiendavalt tekib küsimus pädeva asutuse määramisest ning asutustevahelise

töökorralduse ja järelevalve mehhanismide kujundamisest. Ühtne loamenetlus toob

kaasa märkimisväärse täiendava halduskoormuse ning kulud riigile. Lisaks puudub

Eesti õiguses vaste artiklis 27 nimetatud „aggregated baseline permit’ile“.

Arvestatud ja lisatud mõjude peatüki

selgitusse.

Kliimaministeerium

e) IT-süsteemide arendamise vajadus Praegu toimuvad erinevate lubade taotlemine ja menetlused eraldiseisvates

infosüsteemides (nt ehitisregister ehituslubade jaoks, KOTKAS

keskkonnakaitselubade jaoks), mis on arendatud vastavalt konkreetsete lubade

vajadustele.

Ühtse loataotluse süsteemi rakendamine eeldaks nende süsteemide ulatuslikku

ümberkujundamist või integreerimist, mis nõuab märkimisväärseid ressursse.

Arvestatud ja lisatud mõjude peatükki.

Kliimaministeerium

2. Loastamise „single access point“ (artiklid 4 ja 5)

a) Kontseptuaalne ebaselgus Artikkel 4 viitab võimalusele luua digitaalne „single access point“ (ärikukru

lahenduse kohta saab põhjalikuma sisendi anda JDM, kuid see võib tuua riigile

Teadmiseks võetud, kasutame tagasisidet

EL nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes.

5

märkimisväärse IT- ja haldustöökoormuse), samas kui artikkel 5 lõige 2 näeb ette

pädeva asutuse määramise, kes loamenetlust koordineerib. Nende kahe lähenemise

omavaheline suhe vajab täpsustamist.

Samuti jääb ebaselgeks:

 kas pädev asutus üksnes koordineerib menetlust või teeb ka lõpliku otsuse;

 kuidas kujuneb „comprehensive decision“ ja milline on selle õiguslik vorm.

Kliimaministeerium

b) Rakendamise keerukus Eestis Eestis on sarnane lahendus arendamisel planeeringute ja ehituse valdkonnas, kuid see

on alles algusjärgus. Kavandatav lähenemine eeldaks keskkonnakaitselubade ning

KMH/KSH süsteemide integreerimist, mille arendamist ei ole veel alustatud.

Lisaks on ebaselge, millised load peaksid süsteemi kuuluma (nt TTJA infosüsteemid,

maakasutusega seotud load jne). Ehitusvaldkonna menetlused ei hõlma ettevõtte

tegevuslubasid ega toodete käitlemise või tootmisega seotud lubasid.

Teadmiseks võetud, kasutame tagasisidet

EL nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes.

Kliimaministeerium

c) Ühtse taotluse põhjendatus Ei ole piisavalt selgitatud, miks ühtne loataotlus muudaks menetluse ettevõtjale

lihtsamaks. Arvestades olemasolevaid spetsialiseeritud infosüsteeme, võib selline

muudatus suurendada nii halduskoormust kui ka menetluse keerukust.

Teadmiseks võetud. Saame EL tööstuse

töögrupi aruteludes pöörata sellealasele

arutelule tähelepanu.

Kliimaministeerium

d) Õigusraamistiku killustatus Artikkel 5 lõige 4 võimaldab säilitada sektoripõhised eriregulatsioonid (lex specialis).

See võib viia loamenetluse reeglite killustumiseni erinevate õigusaktide vahel.

Ehitiste rajamisega seotud loamenetluse reeglid võiksid olla võimalikult ühtlustatud

ja koondatud.

Teadmiseks võetud, kasutame tagasisidet

EL nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes.

Kliimaministeerium

3. Tööstuse kiirendamise alad (art 25-27)

Industrial acceleration alade sõnastus võiks olla kohustusliku asemel paindlik. Kui

sellised alad on riigis juba olemas ja toimivad, peaks halduskoormus jääma

mõistlikuks ka väikeriigi jaoks, et vältida mittevajalike analüüside ja hindamiste

nõudmist juba toimivatel aladel.

Arvestatud, rõhutame seisukohtades

(seisukohapunkt 5.5), et tööstuse

kiirendusalade määratlemine oleks

vabatahtlik.

Kliimaministeerium

4. Autotööstust puudutavad tähelepanekud (eelkõige lisad II ja III)

a) „Made in EU“ eelistamine riigihangetes Ettepanek, mille kohaselt tuleks riigihangetes eelistada Euroopa Liidus toodetud

sõidukeid ka juhul, kui nende hind on kuni 25% kõrgem võrreldes alternatiivsete

Teadmiseks võetud. Informatsiooni

kasutatud seisukohapunkti 5.2 selgituse

osas.

6

pakkumustega, tekitab tõsiseid küsimusi proportsionaalsuse ja kulutõhususe osas.

Eriti problemaatiline on see suuremahuliste hangete puhul (nt rasketehnika või

ulatuslikud masinapargid), kus juba baashinnad on kõrged ning 25% hinnavahe

tähendab absoluutväärtuses väga suuri lisakulusid nii ettevõtlusele kui avalikule

sektorile.

Selline lähenemine võib viia olukorrani, kus avalik sektor on sunnitud tegema

märkimisväärselt kallimaid hankeotsuseid üksnes toote päritolu alusel. Arvestades,

et riigi ja avaliku sektori eelarved on juba pingestatud, võib see vähendada võimekust

investeerida uuemasse ja keskkonnahoidlikumatesse tehnoloogiasse. Seega võib

meede oma eesmärgile vastupidiselt hoopis aeglustada rohepööret, kuna kallimad

hinnad piiravad uute sõidukite ja tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Eesti riigihangetele kohalduvad künnised ei peaks olema liiga jäigad, erandite

kohaldamine peaks olema paindlikum ja sõnastuses tooma selgelt välja väikese turu,

piiratud saadavuse, vähese konkurentsi ja ebaproportsionaalse hinnamõju alused.

Kliimaministeerium

b) Toote päritolu ja madala süsiniku (low-carbon) enesedeklaratsioon (nt art 11) Eelnõu kohaselt kavandatakse süsteemi, kus tootja esitab deklaratsiooni, millega

tõendab, et teatud osa tootest vastab „made in EU“ kriteeriumile ning täidab

kehtestatud keskkonnanõudeid. Samas ei ole eelnõus piisavalt selgelt reguleeritud,

kuidas toimub nende deklaratsioonide kontrollimine ja millised on

järelevalvemehhanismid.

Selline regulatiivne ebamäärasus võib tekitada ebaausa konkurentsiolukorra, kus

kolmandate riikide tootjad võivad formaalselt vastavust deklareerida ilma sisulise

kontrollita, samas kui Euroopa tootjad järgivad rangemaid standardeid. Seeläbi

võivad kolmandate riikide tootjad saada veelgi suurema eelise, kuna oskavad

vajalikke nõudeid esitada, mida ei ole võimalik ümber lükata tõendite kontrollitavuse

puudumise tõttu. Ilma tõhusa ja ühtlustatud kontrollisüsteemita võib see kahjustada

ausat konkurentsi ning vähendada meetmete usaldusväärsust.

VKEdele ei tohiks lisada täiendavat bürokraatiat. Soovime selgust

enesedeklaratsiooni vormi kohta ning kas ja millal vajab enesedeklaratsioon tõendaja

kinnitust.

Arvesse võetud seisukohapunktis 5.7 ja

selle selgituses.

Kliimaministeerium

c) Madala süsinikusisaldusega terase ja alumiiniumi kasutamise nõue Eelnõus sisalduv nõue kasutada riigihangetes vähemalt 25% ulatuses madala

süsinikusisaldusega terast ja alumiiniumi võib avaldada märkimisväärset mõju turule.

Arvesse võetud mõjuhinnangus.

7

Kuna nõue rakendub samaaegselt mitmes sektoris (sh taristu, ehitus ja

sõidukitööstus), võib see tekitada järsu nõudluse kasvu piiratud pakkumisega

materjalidele.

Tõenäoliseks tagajärjeks on nende materjalide hinnatõus, mis kandub edasi kogu

tarneahelasse. Autotööstuses tähendab see, et tootjad peavad kasutama kallimat

toorainet ning tagama selle vastavuse täiendavate sertifitseerimis- või

deklareerimisnõuetega. Kulude kumuleerumine mõjutab otseselt lõpptoodete hinda.

Kõrgem hind omakorda vähendab turu valmisolekut võtta kasutusele uusi

tehnoloogiaid, isegi kui need on keskkonnasäästlikumad.

Illustreerivalt võib tekkida olukord, kus kogu väärtusahel (nt roheterasest toodetud

seadmetega ehitatakse roheterasest tehas, kus toodetakse roheterasest sõidukeid)

muutub järjest kallimaks, mis lõppkokkuvõttes muudab rohetehnoloogiad tarbijale

vähem kättesaadavaks.

Kliimaministeerium

d) Mõju eriotstarbeliste sõidukite tootjatele ja kohalikele ettevõtjatele Täiendav keerukus tekib olukorras, kus sõidukeid modifitseeritakse või ehitatakse

ümber eriotstarbeliseks kasutuseks (nt kiirabi-, pääste- või muud erisõidukid). Kui

alusauto tootjal on olemas vastav päritolu- ja keskkonnadeklaratsioon, jääb

ebaselgeks, kas ning millises ulatuses laienevad nõuded ka ümberehitaja poolt lisatud

komponentidele ja materjalidele.

Kui nõuded kehtivad kogu sõidukile tervikuna, tähendab see, et ka väikeettevõtjad

peavad:

 hankima spetsiifilisemat ja kallimat toorainet,

 tagama kõikide komponentide vastavuse,

 koostama keerukaid koondarvutusi „made in EU“ osakaalu ja

keskkonnanäitajate kohta.

Selline halduskoormus võib osutuda väiksematele ettevõtjatele

ebaproportsionaalseks ning vähendada nende võimet riigihangetel osaleda, mis

omakorda piirab konkurentsi.

Teadmiseks võetud, kasutame tagasisidet

EL nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes.

Kliimaministeerium

e) Välisinvesteeringute piiramine ja mõju innovatsioonile Kindlasti siinkohal olulised ka MKMi ja RAMi arvamused, kuid eelnõus sisalduvad

võimalikud nõuded seoses välisinvesteeringute, omandi struktuuri ja

Osaliselt arvestatud seisukohapunktide

5.1 ja 5.4 selgituses. Teadmiseks võetud,

kasutame tagasisidet EL nõukogu

tööstuse töögrupi aruteludes.

8

intellektuaalomandi jagamisega võivad olla vastuolus eesmärgiga meelitada

Euroopasse uusi tööstusinvesteeringuid.

On tõenäoline, et investorid ei ole valmis loovutama enamusosalust ega jagama oma

intellektuaalomandit kohustuslikus korras. Selle tulemusena võivad investeeringud

suunduda teistesse piirkondadesse (nt Ameerika Ühendriigid, India), kus regulatiivne

keskkond on paindlikum. See omakorda võib jätta Euroopa ilma uutest

tehnoloogiatest ning vähendada tööstuse konkurentsivõimet.

Jälgida tuleks, et ei tekiks dubleerimist olemasolevat FDI skriinimise süsteemi,

konkurentsiõiguse ega välissubsiidiumite menetluste vahel. Muidu tekivad raskesti

hallatavad ja paralleelsed investeerimiskontrolli süsteemid.

Kliimaministeerium

f) Positiivne aspekt – väikeste elektrisõidukite „superkrediidid“ Positiivse meetmena võib välja tuua väikeste elektrisõidukite „superkrediitide“

mehhanismi. Eelkõige on see seotud paralleelselt menetluses oleva ELi kergsõidukite

CO2 standardite muutmise ettepaneku eelnõuga, kuid märgime ka siinse algatuse

juure ära, et see paindlikkus võib soodustada taskukohasemate väiksemõõduliste

elektrisõidukite turuletoomist ning anda tootjatele täiendavat paindlikkust CO₂

eesmärkide täitmisel. Samuti võib see võimaldada riikidel suunata toetusi

efektiivsemalt segmenti, kus mõju tarbijate jaoks on suurim.

Teadmiseks võetud.

Kliimaministeerium

5. Ehitustoodete määrus (CPR)

a) Märgistamisnõuete laiendamine Kui praeguse CPR-i teksti kohaselt kehtivad märgistamisnõuded tootele, mida

tarbijad tavaliselt valivad ja ostavad ja mille keskkonnamõju ei sõltu oluliselt sellest,

kuidas see ehitisse paigaldatakse või kasutatakse (ehk n-ö poeriiulilt ostetavale

tootele), siis eelnõuga soovitakse need lisatingimused kõrvaldada ja anda Euroopa

Komisjonile võimalus märgistamisnõudeid kehtestada oluliselt laiemale

tootevalikule, ka nendele toodetele, mida klient poe riiulilt ei saa valida (st

profitoodetele ja vaheproduktidele, sh betoon, tsement, teras jne). Kui toote tegelik

keskkonnatoime sõltub tugevalt kasutusviisist või paigaldusest, tuleb väga hoolikalt

läbi mõelda, kas märgis on selleks sobiv instrument.

Teadmiseks võetud.

Kliimaministeerium

b) Halduskoormus ja ajastus Kuna CPR rakendamine on alles käivitumas, võib selle muutmine tekitada täiendavat

halduskoormust ja viivitusi vastavate delegeeritud aktide väljatöötamisel.

Teadmiseks võetud.

9

Kliimaministeerium

c) Märgiste dubleerimise oht CPRis on juba olemas keskkonnaandmete raamistik, sh:

 Annex II (keskkonnaalased põhiomadused)

 Annex X (horisontaalsed põhiomadused, sh keskkonnakestlikkus)

Seetõttu esineb risk, et lisaks olemasolevale süsteemile luuakse täiendav

märgistamisnõue, mis suurendab ettevõtjate halduskoormust ning muudab süsteemi

keerukamaks, seda tuleks läbirääkimiste käigus vältida.

Teadmiseks võetud. Käsitletud

seisukohapunktis 5.9.

Kliimaministeerium

6. Seosed kestlike toodete ökodisaini määrusega (ESPR, art 10)

ESPR seab nõuded tootegruppidele, raud ja teras (eeldatav vastuvõtmine 2026) ja

alumiinium (eeldatav vastuvõtmine 2028) seatakse vahetoodetele, millest lõpptooted

tehakse, kuna see on tehniliselt lihtsam tuvastada. Art 10 toetub ESPR nõuetele ehk

kui ESPR nõuetele vastab, siis saab nimetada seda madala süsiniku tooteks. See

tundub mõistlik lähenemine, kuna ökodisaini nõuded suunavad turgu kestlikumate ja

kvaliteetsemate toodete poole, vähendavad raiskamist ning tugevdavad Euroopa

Liidu konkurentsivõimet.

Teadmiseks võetud.

Rahandusministeerium

1. MKM küsimustik

Tagasiside küsimustele:

 Kas IAA lisas 1 toodud strateegiliste sektorite loetelu on piisav?

Strateegiliste sektorite nimekiri vastavalt IAA lisa 1 on: energiamahukad

tööstused (paberi, koksi ja puhastatud naftatoodete, kemikaalide ja

keemiatoodete, kummi- ja plastiktoodete, mittemetallmineraalide,

mitteväärismetallide tootmine), autotööstus (sh sõidukid ja järelhaagised),

nullnetotehnoloogiad (nullnetotehnoloogiate määruse tähenduses).

Lisas 1 pakutud sektorite loendit võiks vaadata kriitiliselt mitte üksnes selle nurga

alt, kas ja millistele sektoritele seda laiendada, vaid ka kas ja kuidas oleks

põhjendatud seda loendit kitsendada.

Teadmiseks võetud, kasutame neid EL

Nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes.

10

Puhtalt hinnangulist loogikat kasutades, siis tuumatööstus (heitevaba energiaallikas),

haruldased metallid ja muldmetallid ja nende tootmine ja toiduainetööstus, kui

strateegilise ellujäämise prioriteet? Kaitsetööstus?

 Kas riigihangetes Made in EU/Union origin nõuete kasutuselevõtt IAAs

toodud tingimustel on teie vaatest asjakohane?

Ei. Riigihangetega seotud kitsendusi võiks kaaluda sellistele hangetele, millel

kasutatakse EL eelarve vahendeid.

Selgitus: “Riigihange” on hankimise meetod, mis ei pruugi sõltuda hanke rahastamise

allikast. IAA on ELiga seotud ja seega põhjendatult EL eelarvega seostatav õigusakt.

Seega on ratsionaalne eeldada, et IAA kehtiks seoses EL eelarve kasutusega (ka siis,

kui seda tehakse riigihangete kaudu), aga ei pruugi olla ratsionaalne seostada

eelnõuga pakutavaid kitsendusi-kriteeriume riigihangete kui meetodiga sõltumata

sellise meetodi kaudu kasutatava raha allikast. EL eelarve fondidest (sh EL

struktuurivahendid, maaelu arengu fondi vahendid, Euroopa Ühendamise Rahastu,

Euroopa Horisondi jm vahendid) on ellu viidud kümneid tuhandeid projekte ning

elluviijad on olnud ettevõtetest teadus-arendusasutusteni, kõrgkoolidest MTÜ-deni,

mõistagi ka KOVid ja riigiasutused. Kui sama hankija hangib muudest vahenditest

(nt KOV oma eelarvest, aga mitte nt EL toetusega projekti raames), siis ei peaks nood

IAA eelnõu kohased kitsendused talle kohustuslikud olema (sama ka nt ettevõtete,

MTÜ-de korral, ka riigieelarve muudest vahenditest (nt maksutulust) hankeid tehes),

vaid need kitsendused võivad olla nt soovituslikud (kui sedasi kokku lepitakse).

 Kas pakutud sektorid (teras, tsement, alumiinium, autod ja

nullnetotehnoloogiad) milles riigihangetes EL tooteid eelistada on piisavad,

või oleks lisaks olulisi sektoreid, milles Euroopa eelistamist peaks kasutama?

Tuleks läbi rääkida EL hangete direktiivide raames.

11

 Kuidas suhtute Made in EU teemas lisaks EL liikmesriikidele partnerriikide

kaasamisse läbi EEA lepingu ja vabakaubanduslepete jm lepete? Kas

kaasatud EL väliste riikide ring sobib, peaks olema kitsam või laiem?

Toetame laiemat käsitlust ja EL-i ühist nimekirja julgeolekuohtu kujutavatest

riikidest. “EU origin” määratlust peaks saama sisustada juhtumipõhiselt (nt

kaitsevaldkonnas võimaldada käsitleda selle all NATO liitlasi või osa neist, muudes

valdkondades lähtuda neis asjakohastest kriteeriumidest). Vt ettepanek allpool.

 Milline oleks teie vaatest ettepaneku mõju seada lisatingimused väljastpoolt

EL tulevatele välisinvesteeringutele, mille maht on üle 100 mln euro

sektorites, kus üks riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisest?

Võib omada mõju EL konkurentsivõimele ja vähendada investeeringuid EL-i. Kas

EL-il on kindlus, et ta omab ise piisavat investeerimis- ja tootmisvõimekust, et

globaalse tootmismahu alusel investeeringuid piirata? Silmas tuleb ka pidada, et

julgeolekuohtu kujutavate riikide nimekiri plaanitakse luua ja kõrvaldamisel võiks

samast lähtuda. Kui on vajadus täiendavateks piiranguteks siiski, tuleks teha põhjalik

eelanalüüs EL konkurentsivõime seisukohast.

 Kas küsimuses 5. toodud välisinvesteeringutele loodavad lisatingimused

nagu EL enamusosaluse nõue, ühisettevõtete moodustamise nõue, vähemalt

50% EL tööjõu kasutamine, on teie vaatest sobivad?

Ei ole alust, et üheselt vastata. Kõik sõltub sellest, kas EL on võimeline ise vastava

pakkumise tagama, millised tingimused ta seab. Kui seatakse, on kindlasti vaja

väljumisklausleid.

 Kas välja toodud nõuded madala süsinikusisaldusega terasele,

alumiiniumile ja betoonile on mõistlikud?

Seda tuleks arutada riigihangete töögruppides.

12

 Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas teie

hinnangul IAAs pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla?

Siin tuleb arvestada KOV-dele delegeeritud loamenetluste rolle ja kollisiooni EL

huvide vaates. Tuleb arvestada vajadusega neid rolle üle vaadata.

Rahandusministeerium

2. Algatuse peamised aspektid

Ettepanek mõjutab tollis toimuvale päritolu kontrollile, mis toimub kooskõlas EL

tolliseadustikuga. Muudatused on kaetavad olemasolevate ressurssidega.

Teadmiseks võetud.

Rahandusministeerium Investeerimisasutuse nimetamine iga liikmesriigi tasandil toob liikmesriigile kaasa

lisakulu ja halduskoormuse. Pooldame juhul, kui lisanduv kulu ja koormus saab

õigustatud sellest lisafunktsioonist saadava tuluga. Kui selline roll jääb, tuleb pigem

eelistada olemasolevate asutuste rollide ümberkujundamist.

Osaliselt arvesse võetud seisukoha 5.4

selgitustes.

Rahandusministeerium

Probleemne on ettepanek anda ühele liikmesriigi asutusele volitus ja ülesanne teha

otsuseid kõigi erinevate loamenetluste üleselt, milles liikmesriigis on pädevus

erinevatel asutustel (sh Eesti näitel nt TTJA, Keskkonnaamet, KOV-id jt). Selleks, et

loamenetluste tulemusel tehtavad otsused oleksid piisavalt heatasemelised, tuleks

erinevate otsuste teemal pädevatel asutustel võimaldada oma pädevuse (ja teistega

koostöö ning kokku lepitud kaasamis- ja aruteluprotsesside) alusel ja tulemusel tuge

anda – liikmesriigil peaks olema pädevus otsustada, kas ja mil määral seniseid

loamenetluste protseduure ühildada, kas ja millisele asutus(te)le konkreetsete lubade

andmise otsustuspädevus üle anda. Selleta, nö jõuga ühele asutusele väga erinevate

otsuste tegemise ülesannet pannes, võidakse keskpikas ja pikas perspektiivis

edasistele protsessidele (sh strateegiliste sektorite arendusvõimaluste seisukohast)

pigem halba teha.

Teadmiseks võetud. IAA ettepaneku

kohaselt ei anta ühele asutusele volitust

ega ülesannet teha otsuseid kõigi

erinevate loamenetluste üleselt.

Ettepanekus tehtud ühtse loataotluse

põhimõte ei välista menetlusprotsessi

läbiviimist erinevates pädevates asutustes.

Rahandusministeerium Loamenetluste ühendamise kaalumisel on vaja arvestada ka mõju arendajatele-

ettevõtjatele (eelaruteludel KLIM jt räägitud näidete kohaselt võib mitme

loamenetluse ühendamine tuua neile kaasa hoopis vajaduse esitada korraga suurem

ja detailsem hulk andmeid, materjale, dokumente, mida 1-loamenetlus-haaval

Ettevõtjate tagasiside kohaselt on ühtne

loataotlus pigem positiivne. Ühendatud

loamenetlust IAA ettepanek ei hõlma,

välja arvatud tööstuse kiirendamisalade

puhul mis vastavalt seisukohapunktile 5.5

peaks olema vabatahtlikud.

13

lähenedes saaks koguda ja esitada järkjärgult ning selle tulemusel viimase loani

jõudmise aega lühendada); sellist mõju tuleks vältida.

Rahandusministeerium

Kui jääb kohustus, et iga riik peab nimetama ühe või mõne tootmisvaldkonna

kiirendamise ala enda territooriumil, tuleks selleks ilmselt viia läbi riigiti

kaasamisprotsessid. Arvestama peab ka olemasolevate riigi eriplaneeringutega,

(piirkondade/maakondade) ja KOVide planeeringutega ja võimalike põrkumistega

riigi/EL huvide ja KOVide tasandil. Eesti juba loob tööstusele ekspressradasid, et

kiirendada lubade andmise protsesse – nii meil kui teistes LR-des tuleks arvestada

juba sellega, mida on tehtud.

Arvestatud seisukohapunkti 5.5

selgituses. Eelistame, et tööstuse

kiirendusalade määratlemine oleks

riikidele vabatahtlik.

Rahandusministeerium

Ka tuleks arvestada viimastel aastatel saadud nn RePowerEU protsessis

taastuvenergia arendamise eelisalade määratlemise protsessi kogemusi, et vältida

võimalikke negatiivseid mõjusid samade piiratud alade ühest või paarist prioriteetsest

erinevatel eesmärkidel arendamiseks kasutamise võimalustele (mõni sektor, mida

praegu strateegiliselt prioriteetseteks ei peeta, võib juba mõne aasta pärast samuti EL

ja LR-de eesmärkide seisukohalt prioriteetseks osutuda, sel juhul on vaja et oleks

jäänud/jäetud ka neile arendamist võimaldavaid alasid).

Arvestatud seisukohapunkti 5.5

selgituses.

Rahandusministeerium Riigihangetega seotud kitsenduste seadmist võiks kaaluda üksnes sellistele hangetele,

millel kasutatakse EL eelarve vahendeid (muudele riigihangetele, kui üldse, võiks

sellised kriteeriumid olla soovituslikud). Sama ettepanek määruse lisas pakutavate

“other forms of intervention” kohta – ka neid võiks kriteeriumid puudutada sõltuvalt

sekkumistes kasutatava avaliku sektori raha allikast.

Teadmiseks võetud. IAA ettepanek

hõlmab riigihankeid laiemalt. Kui Eesti

on EL eelarvest netosaaja, siis paljud

suuremad EL riigid on netotasujad.

Arvestades, et IAA on suunatud kogu EL

tarbimise suunamisele, oleks

riigihangetes ainult EL eelarve vahendite

kasutamine suuremates EL riikides vähest

mõju omav ning IAA ei saavutaks seda

mõju, mis ettepanekuga on ette nähtud:

toetada Euroopa tööstuse

konkurentsivõimet.

Rahandusministeerium Riigihangete nõuete muutmist tuleb arutada riigihangete töögruppides ja ühtlasi

hinnata mõju riigihangete hinnatasemele. Lisanduvad nõuded tavaliselt tõstavad

hindu ja sellele hinnatõusule katte leidmine võib hakata koormama riikide jt avaliku

Teadmiseks võetud, kasutame EL

Nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes.

Väljumisklauslid on teatud määral juba

14

sektori üksuste (piirkonnad, KOVid) eelarveid, mida ilma mõjuanalüüsita on raske

prognoosida. Vajalikud on väljumisklauslid.

IAA ettepanekus olemas (nt pakkujate

puudumine, suurem kulu).

Rahandusministeerium EL päritolu arvestamine võiks olla kriteeriumide alusel võimalus (sh arvestades EL

ülest tootmisvõimsust, tehnoloogilist valmisolekut jm), mitte läbiv kohustus.

Oluline on näha ette võimalus laiendada “EL päritolu” kriteeriumi käsitlust

põhjendatud juhtudel – nt võimaldada kaitsevaldkonnas käsitleda “EL päritolu”

kriteeriumi alla käivana ka NATO liitlasriike (või osa neist), muudes valdkondades

lähtuda neis asjakohastest kriteeriumidest. Seejuures on vaja võimaldada arvestada

EL (ja liidu päritolu all käsitletavate riikide) toodetavate tehnoloogiliste lahenduste

ajakohasust, summaarsete tootmisvõimsuste piisavust (sh arvestades vajalikke

tarnimistähtaegu) jm asjakohaseid kriteeriume.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2.

ja selle selgituses. Kaitsevaldkonda IAA

ei käsitle.

Rahandusministeerium Kas on tehtud piisavas detailsuses eelhinnangut, et kui kõik liikmesriigid (alates

suurtest DE ja FR, aga ülejäänud 25 samuti) hakkaks kõigi riigihangete kaudu (sh

riigieelarvete mahud, regioonide eelarvete mahud, KOV eelarvete mahud, avalike

teenustega seotud hangete mahud) nt kõiki sõidukeid IIA-s pakutavate kitsenduste

alusel hankima, siis kas üldse oleks ELis (koos pakutavale "EU origin" määratluse

eelnõule vastavate tootjatega) piisavas mahus ja kriteeriumidele vastavaid

tootmisvõimsusi, et igal aastal sellises mahus neid tüüpe (sh nt erisõidukitele

spetsiifiliste nõuetega ja parameetritega) kogustes sõidukeid toota, sama küsimus ka

teiste IIA lisa eelnõus pakutud toodete kohta - seejuures mitte üksnes üldistatult ja nö

laia lauaga lüües, aga nt paari viimase aasta seda tüüpi hangete mahte ja

parameetreid jt tingimusi (sh tarnete tähtajad) ette võttes ja summeerides, ja neid

"EU origin" määratlusele vastavate konkreetsete summaarsete tootmisvõimsustega

võrreldes? Selleta ei ole välistatud, et teoreetiliselt kenade konstruktsioonide kokku

leppimine võib viia musta stsenaariumi korral olukorrani, mil suhteliselt lühikese aja

jooksul “EU origin” kitsendustele vastavaid suurtes kogustes tooteid (sõidukeid jm)

hankides surutaks nõudluse ja pakkumise ebasoodsa suhte korral hankehinnad üles,

osa hankijaid peaksid oma riigihanked tühistama (sest raha ei jätku) ja tegelikult

tekiks kitsendustele vastavate sõidukite defitsiit (mis omakorda võiks tuua vanemate

sõidukite kasutuse jätkamise pikemalt kui nende loogiline kasutusiga), vmt.

Teadmiseks võetud, kasutame neid

küsimusi EL Nõukogu tööstuse töögrupi

aruteludes.

15

Rahandusministeerium Eri lahenduste kaalumisel on otstarbekas vaadata nii nendega kaasnevate plusside kui

miinuste eelhinnanguid, nii arendajate kui asutuste seisukohast (nt kui ühtse

loataotluse menetlus sisuliselt suurendaks taotlejate koormust ja ajasurvet neile ning

vähendaks paindlikkust protsessi läbitegemisel, siis ei pruugi see olla ratsionaalne).

Teadmiseks võetud, käsitletud

seletuskirja majandusmõjude hinnangus.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

1. Kas IAA lisas 1 toodud strateegiliste sektorite loetelu on piisav?

Strateegiliste sektorite nimekiri vastavalt IAA lisa 1 on: energiamahukad

tööstused (paberi, koksi ja puhastatud naftatoodete, kemikaalide ja

keemiatoodete, kummi- ja plastiktoodete, mittemetallmineraalide,

mitteväärismetallide tootmine), autotööstus (sh sõidukid ja järelhaagised),

nullnetotehnoloogiad (nullnetotehnoloogiate määruse tähenduses).

IAA lisa 1 strateegiliste sektorite loetelu on üldiselt põhjendatud, kuna see

keskendub energiamahukatele ja ELi strateegilise autonoomia seisukohalt olulistele

tootmisharudele.

Teadmiseks võetud.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium 2. Kas riigihangetes Made in EU/Union origin nõuete kasutuselevõtt IAAs

toodud tingimustel on teie vaatest asjakohane?

Põhimõtteliselt on Made in EU / Union origin nõuete kasutuselevõtt mõistetav ja

strateegiliselt põhjendatud, kuna see toetab Euroopa tööstusbaasi ja madala

süsinikusisaldusega tootmist.

Piirkondlikust vaatest on siiski kriitiline, et:

 rakendamine oleks proportsionaalne ja paindlik, et mitte piirata väiksemate

piirkondade ja KOVide hankevõimekust;

 erandid (kulu, kättesaadavus, ajakava) oleksid praktiliselt kasutatavad ega

looks ebaproportsionaalset halduskoormust.

Arvestatud seisukohapunkti 5.2.

selgituses.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium 3. Kas pakutud sektorid (teras, tsement, alumiinium, autod ja

nullnetotehnoloogiad) milles riigihangetes EL tooteid eelistada on piisavad,

või oleks lisaks olulisi sektoreid, milles Euroopa eelistamist peaks kasutama?

Osaliselt arvestatud seisukohapunkti 5.2

selgituses. Sektorite laiendamise

võimalus on IAA tulevase

ülevaatamisprotsessi käigus olemas.

16

Pakutud sektorid on loogiline ja õigustatud algvalik, kuna neil on suur kliima‑ ja

süsteemne mõju.

Samas tuleks regionaalse tasakaalu vaates kaaluda, kas:

 tulevikus oleks võimalik hõlmata ka teisi piirkondlikult olulisi

tootmisharusid (nt teatud ehitusmaterjalid, energiasüsteemi komponendid,

toidutööstuse energiamahukad osad);

 riigihangete eelistused ei soodustaks üksnes suurtes keskustes paiknevaid

tootjaid.

Praegusel kujul on sektorite valik vastuvõetav, kuid laiendamisvõimalus peaks

jääma avatuks.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium 4. Kuidas suhtute Made in EU teemas lisaks EL liikmesriikidele partnerriikide

kaasamisse läbi EEA lepingu ja vabakaubanduslepete jm lepete? Kas

kaasatud EL väliste riikide ring sobib, peaks olema kitsam või laiem?

EEA ja vabakaubanduslepingutega seotud partnerriikide kaasamine on väikese ja

avatud majandusega riigi nagu Eesti jaoks oluline. See:

 aitab vältida tarneahelate katkemist;

 säilitab piirkondlike ettevõtete ligipääsu sisenditele;

 toetab regionaalsete tööstuste konkurentsivõimet.

Teadmiseks võetud.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium 5. Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas teie

hinnangul IAAs pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla?

Piirkondliku konkurentsivõime võtmeprobleemid on:

 menetluste pikkus ja ettearvamatus;

 KOVide piiratud haldusvõimekus;

 planeeringute ja lubade killustatus.

IAA pakutud lahendused (ühtne kontaktpunkt, tähtaegade raamistik, kiirendusalad)

võivad aidata, kui:

 KOVidele tagatakse sisuline roll ja tugi;

 kiirendamine ei toimu kohaliku kaasamise ja õiguskindluse arvelt;

Osaliselt arvestatud seisukohapunkti 5.3

selgituses.

17

 kiirendusalasid kasutatakse ka regionaalse arengu tööriistana, mitte ainult

valmis tööstuspiirkondades.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS)

1. Kas IAA lisas 1 toodud strateegiliste sektorite loetelu on piisav?

Strateegiliste sektorite nimekiri vastavalt IAA lisa 1 on: energiamahukad

tööstused (paberi, koksi ja puhastatud naftatoodete, kemikaalide ja

keemiatoodete, kummi- ja plastiktoodete, mittemetallmineraalide,

mitteväärismetallide tootmine), autotööstus (sh sõidukid ja järelhaagised),

nullnetotehnoloogiad (nullnetotehnoloogiate määruse tähenduses).

Vastus: Jah peame seda nimekirja esialgu piisavaks. Loetelu katab need tööstused,

kus EL on kõige haavatavam — energiamahukas põhitootmine ning rohepöördeks

kriitilised sektorid

Puudused ja lüngad, millele võiks tähelepanu juhtida:

 Kaitsetehnoloogia ja kaitsetööstus on täielikult välja jäetud, kuigi ReArm

Europe/Säästev Euroopa arutelu kontekstis on see ilmne lünk.

Kaitsevaldkond on muutunud strateegiliseks prioriteediks ning selle

väljajätmine IAA raamistikust tundub ajast maha jäänud.

 Digitaalinfrastruktuur — NACE C26 (arvutid, elektroonika, optika) puudub

nimekirjast, kuigi see on üks suurimaid strateegilisi sõltuvusi (Aasia

dominants).

Hinnang: Loetelu on konservatiivne ja tagasivaatav. Arvestades geopoliitilist

konteksti 2026. aastal, peaks see olema laiem ning selles peaks selgelt kajastuma nii

kaitse- kui ka digitaalsektori strateegilised huvid.

Teadmiseks võetud. Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 5.2. Kaitsetööstust IAA

ei käsitle. Sektorite laiendamise võimalus

on IAA tulevase ülevaatamisprotsessi

käigus olemas.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS)

2. Kas riigihangetes Made in EU nõuete kasutuselevõtt IAAs toodud tingimustel

on teie vaatest asjakohane?

Vastus: Jah, asjatundlikule hankijale on Made in EU kasutuselevõtt jõukohane, kui

RHS-i täiendatakse viitega IAA-le ning valitsuse määrusega kehtestatakse päritolu

tõendamise miinimumnõuded. Vabakaubanduslepete erandite arvestamine vajab

nendest täpsemat andmekogu või juhendit.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2.

Vabakaubanduslepete erandite paremaks

arvestamiseks soovime neist täpsemat

andmekogu või juhendit.

18

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS)

3. Kas pakutud sektorid (teras, tsement, alumiinium, autod ja

nullnetotehnoloogiad) milles riigihangetes EL tooteid eelistada on piisavad,

või oleks lisaks olulisi sektoreid, milles Euroopa eelistamist peaks kasutama?

Vastus: Pigem ei — need sektorid on valitud loogiliselt, kuid spekter on kitsas.

Puuduvad olulised sektorid sh:

Elektroonika — strateegiliselt kriitilisim sõltuvus, kuid riigihangete nõuetes ei

kajastu.

Kriitilised toormaterjalid ja nende töötlemine — haruldased muldmetallid jt, mida

IAA küll mainib loamenetluse kontekstis, kuid hankenõuetes mitte.

Toiduainete ja põllumajanduse infrastruktuur — strateegiline energiajulgeolek on

laiem kui tööstus.

Teadmiseks võetud, kasutame EL

Nõukogu tööstuse töögrupi aruteludes.

Elektroonika läbi erinevate komponentide

(nt autodes, päikese ja tuuleenergia

süsteemides) on IAA ettepanekus sees.

Kriitiliste toormaterjalidega seotud

tegevusi kirjeldab EL CRMA määrus.

Toiduainete ja põllumajanduse taristu

alast infot kasutame töörühmas

tõstatamiseks.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS)

4. Kuidas suhtute Made in EU teemas lisaks EL liikmesriikidele partnerriikide

kaasamisse läbi EEA lepingu ja vabakaubanduslepete jm lepete? Kas

kaasatud EL väliste riikide ring sobib, peaks olema kitsam või laiem?

Vastus: jah sobib, kuigi tähelepanelikule hankijale tuleb siseriiklikult või liidu üleselt

luua andmekogu või juhend EEA lepingu ja vabakaubanduslepetes olevatest riikidest

ja nende tingimustest EL turuga võrsetel alustel kaubelda.

Arvestatud seisukohapunktis 5.2 ja selle

selgituses. Soovime andmekogu või

juhendi loomist ja eelistame seda EL

tasandil.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS)

5. Milline oleks teie vaatest ettepaneku mõju seada lisatingimused väljastpoolt

EL tulevatele välisinvesteeringutele, mille maht on üle 100 mln euro

sektorites, kus üks riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisest?

Vastus: Mõju võib hinnata pigem positiivseks ja konkurentsi suurendavaks.

Arvestatud seisukohapunktis 5.5.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS)

6. Kas küsimuses 5. toodud välisinvesteeringutele loodavad lisatingimused

nagu EL enamusosaluse nõue, ühisettevõtete moodustamise nõue, vähemalt

50% EL tööjõu kasutamine, on teie vaatest sobivad?

Vastus: Jah need on asjakohased.

Arvestatud seisukohapunkti 5.5

selgituses.

19

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS)

7. Kas välja toodud nõuded madala süsinikusisaldusega terasele,

alumiiniumile ja betoonile on mõistlikud?

a. Terase puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes, taristus ja

autodes vähemalt 25% madala süsinikusisaldusega terast.

b. Alumiiniumi puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes, taristus

ja autodes vähemalt 25% madala süsinikusisaldusega ning EL

päritolu alumiiniumi.

c. Betooni ja mördi puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes ja

taristus 25% madala süsinikusisaldusega ning EL päritolu

betooni/tsementi ja mörti.

Vastus: Jah need on sobivad ja jõukohased rakendada. Ligi 0 CO2 jalajäljega tooted/

materjalid on juba EL turul kättesaadavad ja olemas, seega on tõenäoline ka

saavutada tavalisest väiksem CO2 jälg ka IAA kontekstis. Samas on oluline, et

määruse menetlemise käigus kehtestatakse materjalidele CO2 piirväärtused, millest

vähemalt 25% madalamat taset tuleb tõendada ja saavutada.

Arvestatud mõjude peatükis.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS)

8. Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas teie

hinnangul IAA-s pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla?

Vastus: Loamenetluse suurimad väljakutsed on ka täna seadusega määratud

menetlustähtaegade järgimine ja kompetentse personaliga varustatus. IAA ühtse

loamenetluse idee võib kaasa aidata lisaks antud regulatsiooni rakendamisele ka

mitme siseriikliku ja muu EL regulatsiooni rakendamisele, mille eesmärgiks on

bürokraatia vähendamine ettevõtlust pärssivate loamenetluste kiirendamine.

Teadmiseks võetud. Ühtset loamenetlust

IAA ettepanek ei hõlma, välja arvatud

tööstuse kiirendamisalade puhul mis

vastavalt seisukohapunktile 5.5 peaks

olema vabatahtlikud.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

1. Määruse üldine selgus

Kaubanduskoda on seisukohal, et ELi tööstuse kiirendamise määruse ettepaneku

tekst peab olema oluliselt lihtsam ja selgem. Praegune ettepanek sisaldab mitmeid

termineid ja viiteid, mis võivad jätta ettevõtetele ja rakendavatele asutustele liiga

palju tõlgendamisruumi, tekitades õiguslikku ebakindlust.

Näiteks artikli 3 lõike 3 kohaselt on energiamahuka tööstuse

dekarboniseerimisprojekt selline, mis vähendab CO₂-ekvivalentide heitkoguseid

„oluliselt ja püsivalt sellises ulatuses, mis on tehniliselt teostatav“ (significantly and

permanently to an extent which is technically feasible). Ükski neist kolmest

kriteeriumist ei ole eelnõus täpsemalt defineeritud.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.1.

ja selle selgituses. Nõustume, et eelnõu

tekst vajab veel tööd, et see oleks selgem.

20

Lisaks on ebaselge ka artikli 18 lõike 2 punkt (f), mis nõuab, et välismaiste

otseinvesteeringute puhul "püüdleb" investor vähemalt 30% sisendite hankimisele

EL-ist (endeavours to source from the Union a minimum of 30%). Sõna „püüdleb"

on ebaselge termin, mille puhul ei ole selge, kas tegemist on siduva kohustuse või

kõigest soovitusega. Oleme seisukohal, et kõik määruse ettepanekus kasutatavad

terminid ja mõisted oleksid üheselt mõistetavad ning selged, et tagada kõikidele

osapooltele õigusselgus.

Lisaks juhime tähelepanu, et ebamääraste ingliskeelsete terminite kasutamisel tuleb

olla eriti hoolas nende tõlkimisel eesti keelde. Praktika näitab, et laialivalguvad

mõisted võivad eestikeelses ametlikus tõlkes ja hilisemas siseriiklikus rakendamises

põhjustada ebaselgust ning ebaühtlast õigusnormide kohaldamist. Seetõttu on

hädavajalik, et määrus ise sätestaks selged ja üheselt mõistetavad kriteeriumid,

vältides olukorda, kus ettevõtjal ja pädeval asutusel on erinev arusaam

õigusnormidest.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

2. Tööstuse kiirendamisalad

Määruse ettepaneku artikkel 25 kohustab liikmesriike määrama vähemalt ühe

tööstuse kiirendamisala 12 kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kaubanduskoda

peab positiivseks eesmärki soodustada tööstuse arengut ning toetab riigi aktiivset rolli

vajaliku taristu ja planeeringute ettevalmistamisel.

Samas on oluline tagada, et selliste alade määramine toimuks viisil, mis loob

ettevõtjatele reaalse lisaväärtuse. Tööstuse kiirendamisalade eesmärk peaks olema

eelkõige investeeringute tegelik kiirendamine, sealhulgas läbi tõhusamate

loamenetluste, valmis taristu ning parema kooskõla energiavõrkude arendusega.

Arvestades, et Eestis on juba olemas mitmeid tööstusparke ja arenduspiirkondi, on

oluline vältida dubleerimist ning tagada, et uus meede täiendaks olemasolevaid

lahendusi. Seetõttu leiame, et artikli 25 rakendamisel tuleb keskenduda eelkõige

meetme sisulisele mõjule ning tagada, et tööstuse kiirendamisalad kujuneksid

ettevõtjatele atraktiivseteks ja praktiliselt toimivateks investeerimiskohtadeks.

Osaliselt arvestatud seisukohapunkti 5.5

selgituses.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

3. Määruse kohaldamisala ja strateegiliste sektorite ulatus

Määruse ettepanekus on strateegilised sektorid keskendunud peamiselt

energiamahukale tööstusele, autotööstusele ning netonull-tehnoloogiatele.

Teadmiseks võetud. Sektorite laiendamise

võimalus on IAA tulevase

ülevaatamisprotsessi käigus olemas.

21

Kaubanduskoda leiab, et strateegiliste sektorite loetelu (Annex I) on hetkel liiga

kitsas ega arvesta piisavalt Eesti majanduslikke tugevusi.

Eesti tööstus on näiteks ka spetsialiseerunud kõrge lisandväärtusega nišitoodetele,

tarkadele tootmislahendustele ja elektroonikale, mis on kriitilised sisendid

suurematele tööstusharudele. Kui need sektorid (nt digitaliseerimist toetav

kõrgtehnoloogiline masinatööstus või biotehnoloogia) jäävad strateegiliste sektorite

loetelust (Annex I) välja, tekib oht, et oluline osa innovaatilisest tööstusest jääb ilma

kiirendusmeetmetest.

Samuti leiame, et määrus peab hõlmama kogu väärtusahelat, sealhulgas kriitilisi

vahetooteid, komponente ja spetsiifilisi teenuseid. Ilma tugeva tarnijate

ökosüsteemita suureneb EL-i sõltuvus kolmandate riikide sisenditest, mis on

vastuolus määruse eesmärgiga.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

4. EL päritolu nõuded strateegilistes sektorites

Määruse III peatükk ning II ja III lisa käsitlevad EL-i päritolu ja madala CO₂-heite

nõuete kehtestamist riigihangetes ja toetuskavades. Nõuded puudutavad peamiselt

energiamahukaid sektoreid (teras, tsement, alumiinium) ja netonull-tehnoloogiaid.

Kaubanduskoda toetab EL-i päritolu nõuete kehtestamist tingimusel, et rakendamine

on vähe bürokraatlik ega too kaasa täiendavaid lisakohustusi, mis pärsiksid

tarneahelate paindlikkust. Kuna tänapäevane tööstus sõltub suuresti globaalsetest

väärtusahelatest, siis võib liigne regulatiivne jäikus komponentide päritolu osas

tekitada tarneraskusi ja pärssida innovatsiooni, kui kriitilised sisendid ei ole

liidusiseselt piisavas mahus kättesaadavad.

Toetame artikli 11 lõikes 4 sätestatud lähenemist, kus vastavust tõendatakse

omakinnitusega (self-declaration). Leiame, et tegemist on sobiva lahendusega, mis

ei suurenda ettevõtete halduskoormust ning toetame seda, et tõendamiskohustus oleks

võimalikult lihtne.

Positiivne on ka see, et artikkel 11 lõige 3 näeb ette selged erandid päritolunõuete

kohaldamisest olukorras, kus näiteks sobivaid pakkumisi ei laeku või kus nõuete

täitmine tooks kaasa üle 25% suuruse lisakulu. Kaubanduskoda peab oluliseks, et

need erandid oleksid praktikas ka lihtsasti kasutatavad ja et 25% künnis põhineks

realistlikel turuandmetel.

Osaliselt arvestatud seisukohas 5.2 ning

mõjuhinnangus.

22

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

5. CO₂ heite nõuded strateegilistes sektorites

Artikkel 10 määratleb, millal loetakse tooted vähese süsinikuheitega toodeteks, ning

annab Euroopa Komisjonile volituse kehtestada kasvuhoonegaaside intensiivsusel

põhinevad klassifitseerimissüsteemid delegeeritud õigusaktidega. Artikkel 10 seob

madala süsinikuintensiivsuse nõuded ehitustoodete määruse ((EL) 2024/3110) ja

ökodisaini määruse ((EL) 2024/1781) alusel tulevikus vastu võetavate delegeeritud

aktidega.

See tähendab, et siduvad künnistasemed ei ole praegu veel kindlaks määratud, kuigi

investeerimisotsuseid tehakse juba täna. Seetõttu võib praegune lähenemine, kus

sisulised kriteeriumid jäetakse hilisemate delegeeritud aktide määrata, tekitada

ettevõtjatele märkimisväärset regulatiivset ebakindlust. Kõige olulisem on, et

tulevaste delegeeritud aktidega kehtestatavad CO₂ künnistasemed peavad lähtuma

sellest, mida EL-i tootjad on tegelikult võimelised täitma.

Teadmiseks võetud, täpsustavaid

küsimusi künnistasemete ja regulatiivse

kindluse osas saame esitada EL Nõukogu

töögrupi aruteludes.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

6. Investeeringute kontroll

Määruse ettepaneku IV peatükk näeb ette tingimuste kehtestamise strateegilistesse

sektoritesse tehtavatele välisinvesteeringutele.

Kaubanduskoda peab oluliseks, et välisinvesteeringute reguleerimisel säiliks tasakaal

Euroopa Liidu majandusjulgeoleku eesmärkide ning investeerimiskeskkonna

atraktiivsuse vahel. Kaubanduskoja hinnangul on oluline tagada piisav paindlikkus

nii investeeringute hindamise kriteeriumides kui ka lävendites, et vältida Eesti jaoks

strateegiliselt olulistest investeeringutest ilma jäämist. Samuti peavad nõuded olema

kooskõlas Euroopa väärtusahela tegeliku ülesehitusega, et mitte takistada

investeeringuid riikidesse, kus kogu tarneahel ei pruugi olla kohapeal olemas.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.4.

Neo Performance Materials Palume, et EL muudaks II lisa nii, et kui tuuleturbiinis kasutatakse püsimagneteid,

peavad need magnetid olema üks kohustuslikest EL‑i päritolu komponentidest ning

see nõue peab olema oksjonitel siduv eeltingimus. Täpsemalt:

Ei ole vaja 2025/1178 nimekirja uuesti avada, välja arvatud juhul, kui on vaja

täpsustada mõistet haruldaste muldmetallide paagutatud magnetitele. Nimekiri juba

sisaldab „tuuleturbiinide püsimagneteid“ kui peamist spetsiifilist komponenti nii

maismaa- kui ka avamere tuuleenergia puhul. Tegelik probleem on IAA eelnõus, mis

Teadmiseks võetud. IAA juba arvestab

taastuvenergias EL päritolu

komponentidega. Teema arutamine jätkub

töörühmas.

23

lubab tuuleenergiaprojektidel vastavust tõendada teiste komponentide kaudu,

mistõttu saab magnetid siiski välja jätta.

Peamine muudatusettepanek: muuta IAA ettepanekut COM(2026)100, artikli 34

lõiget 8, II lisa I osa punkt 1(d) ning II osa punkt (d), lisades:

„Kui tuuleturbiin sisaldab püsimagneteid, peavad tuuleturbiinide püsimagnetid

olema üks peamistest spetsiifilistest komponentidest, mille päritolu peab olema

liidus.“

Kasutada sõnastust „päritolu liidus“, mitte „EL tootja“, sest see on eelnõu õiguslik

kriteerium.

Vaja on tegelikku magnetite osakaalu nõuet, mitte ainult kohustuslikku kaasamist.

Soovitame lisada samadesse II lisa punktidesse protsendilise nõude:

„Tuuleturbiinides, mis sisaldavad püsimagneteid, peab vähemalt [>30]%

tuuleturbiinis kasutatavate püsimagnetite väärtusest olema liidu päritolu.“

See on kõige selgem viis kehtestada magnetitele endile õiguslik kohaliku sisu nõue.

Avamere tuuleenergia puhul tuleb muuta ka oksjoneid, mitte ainult riigihankeid.

Artikli 26 ja II lisa II osa punkti (d) raames peab magnetite nõue olema eeltingimus

(pre-qualification criterion), mitte ainult hindamiskriteerium. Komisjoni

mõjuhinnangu järgi tuleb umbes 60% EL tuuleenergiast oksjonite kaudu, mistõttu

ainult riigihangetele keskendumine jätab suure osa avamere tuulest katmata.

Sulgeda tuleb päritolu võrdsuse (origin-equivalence) erisus. Lisada erand artiklitesse

28e ja 28f, et vabakaubanduslepingute, tolliliitude või GPA päritoluga sisu ei loeta

automaatselt liidu päritoluks tuulemagneetite puhul. Vastasel juhul võib mitte-EL

magnetite sisu endiselt kvalifitseeruda.

Kui nõue peab olema tegelikult toimiv, tuleb erandeid piirata. Jätta tuulemagneetite

reegel välja artikli 25a lõike 3 punktidest (c)–(d) ja artikli 26 lõikest 5, sest muidu

võivad kulude ja viivituste erandid selle nõude tühistada.

24

Üherealine õigusliku lünga selgitus: CRMA käsitleb püsimagnetite ülesvoolu

tarneahelat, ringmajandust, taaskasutatavust ja ringlussevõtu sisu, kuid ei kehtesta

allavoolu hankekohustusi tuuleenergia arendajatele; kehtivad NZIA

vastupidavusreeglid on suunatud tarneahela kontsentratsiooni vähendamisele, mitte

EL kohaliku sisu nõuetele.

Preambuli täiendus: lisada põhjendus, et eraldi tuulemagneetite reegel on vajalik,

kuna Komisjoni mõjuhinnang näitab ligikaudu 93% sõltuvust ühest riigist

tuuleturbiinide püsimagnetite puhul ning praegune ühe/kahe komponendi reegel ei

taga, et see sõltuvus oleks kaetud.

(Algne ettepanek: We ask that the EU amend Annex II so that, where a wind

turbine uses permanent magnets, those magnets must be one of the mandatory

Union-origin components, and make that rule binding in auctions as a pre-

qualification condition. Specifically:

1. No need not reopen the 2025/1178 list unless you need to narrow the term

to rare-earth sintered magnets specifically. It already lists “permanent

magnets of wind turbines” as a main specific component for both onshore

and offshore wind. The actual loophole is in the IAA draft, which lets wind

comply via other components, so magnets can still be skipped.

2. Main redline: amend IAA proposal COM(2026)100, Article 34(8), Annex

II, Part I point 1(d), and Part II point (d) to add: “Where the wind turbine incorporates permanent magnets, permanent

magnets of wind turbines shall constitute one of the main specific

components required to originate in the Union.” Use “originate in the Union”, not “EU producer,” because that is the

draft’s legal test.

3. We need a real magnet quota, not just mandatory inclusion. We

recommend to add a percentage in the same two Annex II points: “For wind turbines incorporating permanent magnets, at least [>30]% of

the value of the permanent magnets of wind turbines incorporated in the

wind turbine shall originate in the Union.” That is the cleanest way to create a legal domestic-share rule for magnets

themselves.

25

4. For offshore wind, amend auctions too, not only procurement. In Article

26 / Annex II Part II(d), make the magnet requirement a pre-qualification

criterion, not just an award criterion. The Commission’s impact assessment

says auctions drive about 60% of EU wind deployment, so procurement-only

misses much of offshore wind.

5. Close the origin-equivalence workaround. Add a carve-out in Articles 28e

and 28f so FTA/customs-union/GPA-origin content does not automatically

count as Union-origin for wind magnets. Otherwise non-EU magnet content

can still qualify.

6. Tighten the waivers if the mandate must be real. Carve the wind-magnet

rule out of Article 25a(3)(c)-(d) and Article 26(5), otherwise cost and delay

derogations can waive it.

7. One-line legal gap statement: CRMA creates upstream supply, circularity,

recyclability and recycled-content rules for permanent magnets, but not

downstream sourcing mandates for wind developers; current NZIA

resilience rules are anti-concentration rules, not EU local-content

obligations.

8. Recital support: add a recital stating that an explicit wind-magnet rule is

justified because the Commission’s own impact assessment identifies about

93% single-country dependency for permanent magnets of wind turbines,

and the current one-/two-component wind rule does not guarantee that this

dependency is covered.)

Neo Performance Materials Palume Teil tutvuda vastavate ettepanekutega ning anda tagasisidet järgmistele

küsimustele:

1. Kas IAA lisas 1 toodud strateegiliste sektorite loetelu on piisav?

Strateegiliste sektorite nimekiri vastavalt IAA lisa 1 on: energiamahukad

tööstused (paberi, koksi ja puhastatud naftatoodete, kemikaalide ja

keemiatoodete, kummi- ja plastiktoodete, mittemetallmineraalide,

mitteväärismetallide tootmine), autotööstus (sh sõidukid ja järelhaagised),

nullnetotehnoloogiad (nullnetotehnoloogiate määruse tähenduses). On

sobiv.

2. Kas riigihangetes Made in EU nõuete kasutuselevõtt IAAs toodud

tingimustel on teie vaatest asjakohane? Sobiv

Teadmiseks võetud.

26

3. Kas pakutud sektorid (teras, tsement, alumiinium, autod ja

nullnetotehnoloogiad) milles riigihangetes EL tooteid eelistada on piisavad,

või oleks lisaks olulisi sektoreid, milles Euroopa eelistamist peaks kasutama?

On sobiv.

4. Kuidas suhtute Made in EU teemas lisaks EL liikmesriikidele partnerriikide

kaasamisse läbi EEA lepingu ja vabakaubanduslepete jm lepete? Kas

kaasatud EL väliste riikide ring sobib, peaks olema kitsam või laiem? Üleval

pool punkt 5.

5. Milline oleks teie vaatest ettepaneku mõju seada lisatingimused väljastpoolt

EL tulevatele välisinvesteeringutele, mille maht on üle 100 mln euro

sektorites, kus üks riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisest?

Lähenemine on sobiv meie vaatenurgast.

6. Kas küsimuses 5. toodud välisinvesteeringutele loodavad lisatingimused

nagu EL enamusosaluse nõue, ühisettevõtete moodustamise nõue, vähemalt

50% EL tööjõu kasutamine, on teie vaatest sobivad? Usun, et see on pigem

riske maandav võimalus. Tööjõu osas võibolla võiks diferentseerida

oskustöölised ja lihttööjõud. Oskustööliste baas oleks pikaajalisem

lähenemine EL jaoks.

7. Kas välja toodud nõuded madala süsinikusisaldusega terasele, alumiiniumile

ja betoonile on mõistlikud? Seisukoht puudub.

1. Terase puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes, taristus ja

autodes vähemalt 25% madala süsinikusisaldusega terast.

2. Alumiiniumi puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes, taristus

ja autodes vähemalt 25% madala süsinikusisaldusega ning EL

päritolu alumiiniumi.

3. Betooni ja mördi puhul on nõue riigihangetes kasutada ehitistes ja

taristus 25% madala süsinikusisaldusega ning EL päritolu

betooni/tsementi ja mörti.

8. Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas teie

hinnangul IAA-s pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla? Hea

lähenemine. Kui see aitab lihtsustada taotlust ja kasutab juba esitatud

andmeid mõnest varasemast loamenetlusest oleks kõvasti abiks. Kui

esitatav info on unifitseeritud üle EU siis pigem mitte. Sellistel

ühtlustamistel on tendents muutuda bürokraatlikuks.

Tallinna Tehnikaülikool Meie hinnang lähtub algatuse kolmest peamisest sambast ning keskendub Eesti

tööstuse strateegilisele positsioonile Euroopa väärtusahelates.

Teadmiseks võetud, küsimusi saame

täpsustada EL Nõukogu töörühmades.

27

IAA käsitleb asjakohaselt Euroopa tööstuse kriitilisi väljakutseid: strateegilisi

sõltuvusi, investeeringute puudujääki ja aeglasi loamenetlusi. Samas märgime, et

ettepaneku fookus on suunatud peamiselt materjalidele ja lõpptoodetele, jättes

tähelepanuta nende tootmise tehnoloogilise vundamendi. Eesti huvides on pakkuda

kõrge lisandväärtusega lahendusi, esmajoones tootmistehnoloogiaid,

digitaliseerimist ja küberfüüsikalisi süsteeme, mistõttu tuleks seda dimensiooni

määruse tekstis oluliselt tugevdada. Töötlev tööstus on Eestis kõrge

ekspordiorienteeritusega (70%+ toodangust), ning üks suurimaid tööandjaid, samas

selle roll emissioonides on suhteliselt väiksem kui EL-is.

1. Strateegiliste sektorite loetelu laiendamine

Määruse lisas esitatud sektorite loetelu on loogiline, kuid ebapiisav. IAA soodustab

autode ja akude tootmist, kuid kes toodab need robotid ja liinid, mis neid

valmistavad? Kui impordime tootmisseadmed kolmandatest riikidest, jääme ikkagi

tehnoloogilisse sõltuvusse. Masinaehitus ja tootmistehnoloogia (NACE C28) on

strateegilise autonoomia saavutamiseks kriitiline valdkond. Kui tootmisliinid ja

automatiseerimine imporditakse kolmandatest riikidest, säilib tehnoloogiline

sõltuvus ka siis, kui tootmisüksus asub füüsiliselt Euroopa Liidus.

IAA käsitlus on praegu liiga kitsas. Eesti kontekstis on paberitööstus (NACE C17)

sees, kuid puidu keemiline ja mehaaniline väärindamine muude toodete jaoks on

puudulikult esindatud. See on meie regioonis üks suurima dekarboniseerimise

potentsiaaliga valdkondi. Tuleks kaasata kogu biopõhiste materjalide ja kemikaalide

spekter.

NZIA kaudu on mõned osad kaetud, kuid laiem elektroonikatööstus, mis on iga

"targa" tehase süda, ei ole selles nimekirjas eraldi välja toodud. Elektroonika ja

digitaliseerimine on kaasaegse tootmise tuumik, kuid vajavad eelnõus selgemat

määratlemist strateegiliste sektoritena.

Ettepanek: Eesti puhul on siin oluline mõju meie tsemenditööstusele (nt Kunda

piirkonnas) ja masinaehitusele, mis varustab autotööstust. Me peaksime küsima, kas

lisasse 1 tuleks lisada spetsiifilisemad koodid masinaehituse (NACE C28) ja

biopõhise ringmajanduse kohta.

Sektorite laiendamise võimalus on IAA

tulevase ülevaatamis-protsessi käigus

olemas.

Puidu väärindamisega on peamiselt

seotud EL biotehnoloogia strateegia ning

biotehnoloogia määruse II osa, mis

esitatakse 2026. a. jooksul.

Tallinna Tehnikaülikool

2. „Made in EU“ ja riigihanked

Toetame päritolunõuete rakendamist, kuid rõhutame, et „Made in EU“ ei tohi

tähendada üksnes lõplikku kokkupanekut. Nõuded peavad hõlmama intellektuaalset

omandit, oskusteavet ja tehnoloogilist sisu. Välisinvesteeringud peavad olema seotud

Osaliselt arvestatud välisinvesteeringuid

puudutav seisukohapunkti 5.4 selgituses.

28

teadus- ja arendustegevusega (T&A) Euroopas ning koostööga ülikoolidega.

Digitaalne tootepass on Eesti jaoks oluline ekspordipotentsiaaliga lahendus, mis

tagab väärtusahela läbipaistvuse. Iga strateegiline toode (nt aku või terasest

konstruktsioon) peab kandma digitaalset ajalugu, mis näitab mitte ainult

süsinikujalajälge, vaid ka komponentide ja oskusteabe päritolu.

Ettepanek: Välisinvesteeringute puhul (Artikkel 17) peame nõudma, et suured

välisinvesteeringud tooksid kaasa mitte ainult tootmishoone, vaid ka teadus- ja

arendustegevuse (T&A) keskused.

Tallinna Tehnikaülikool

3. Eelistatavad sektorid ja autonoomia

Praegune nimekiri (teras, tsement, alumiinium, autod ja net-zero tehnoloogiad) vajab

laiendamist, et kontrollida ka tootmisvahendeid ja tarkvara.

Ettepanek: Riigihangetes tuleks eelistada lahendusi, kus on kasutatud Euroopa

päritolu nutikaid tootmisseadmeid ja automatiseeritud süsteeme. Eelistamine peaks

laienema tööstuslikule tarkvarale ja küberturvalisuse lahendustele, eriti kriitilises

taristus. Eesti kui metsariigi vaatest on kriitiline et strateegiliste sektorite hulka

peaksid kuuluma ka biopõhised ehitusmaterjalid ja kemikaalid, mis toetavad

ringmajandust.

Teadmiseks võetud, kasutame EL

Nõukogu töörühmade aruteludes.

Sektorite laiendamise võimalus on IAA

tulevase ülevaatamis-protsessi käigus

olemas.

Biomaterjalidega on peamiselt seotud EL

biotehnoloogia strateegia ning

biotehnoloogia määruse II osa, mis tuleb

välja 2026.a. jooksul.

Tallinna Tehnikaülikool

4. Partnerriikide kaasamine ja riskijuhtimine

Toetame avatud majanduse põhimõtet, kuid kaasamine peab põhinema vastastikkusel

ja standardite võrdsusel. Vältida tuleb tarneahelate peitmist (päritolu varjamist läbi

vaheriikide) ning riske kõrge riskiga tarnijatest, seda eriti küberturvalisuse vaates.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2

ja selle selgituses.

Tallinna Tehnikaülikool

5.-6. Välisinvesteeringute lisatingimused

Toetame välisinvesteeringutele seatavaid lisatingimusi (nt enamusosalus ja

ühisettevõtted) kui olulisi kaitsemehhanisme. Rõhutame aga, et fookus ei tohi olla

vaid tööjõu kvantiteedil (50% nõue), vaid selle kvaliteedil – inseneride ja arendajate

kaasamisel. Lisatingimuste rakendamine ei tohi muuta menetlust ebamõistlikult

aeglaseks; kiire ja prognoositav asjaajamine peab säilima. Eesti majandus on väike ja

tugevalt sõltuv välisinvesteeringutest, eriti kapitali- ja tehnoloogiamahukates

sektorites. Kohalike partnerite piiratud kapitalivõimekus ja kogemus tähendab, et

kohustuslikud ühisettevõtted võivad vähendada investeeringute atraktiivsust ning

suunata potentsiaalsed projektid teistesse riikidesse. See kehtib eriti töötleva tööstuse

ja süvatehnoloogia valdkondades, kus kontrollipositsioon on investoritele sageli

kriitilise tähtsusega. Üldise piirangu asemel oleks otstarbekam sihtida konkreetseid

Teadmiseks võetud. IAA ettepanek

välisinvesteeringute sõelumise osas

keskendub konkreetsetele strateegilise

tähtsusega valdkondadele ning sisaldab

tööjõu osas nõuet, et EL päritolu tööjõudu

kasutataks erinevate kategooriate lõikes

(sh tehnilised, järelevalve- ja

juhtimispositsioonid.)

29

kõrge strateegilise tähtsusega valdkondi, vältides samal ajal laiemat negatiivset mõju

investeerimiskeskkonnale ja majanduskasvule.

Tallinna Tehnikaülikool

7. Madala süsinikusisalduse nõuded ja metoodika

Nõuded on õiged, kuid nende rakendamine eeldab ühtset, operatiivset ja

standardiseeritud ELi tasandi metoodikat. Puudulik metoodika suurendab

halduskoormust ja rohepesu riski hanketasandil.

Arvestatud seisukohapunkti 5.7

selgituses.

Tallinna Tehnikaülikool

8. Loamenetluste kiirendamine

IAA on siinkohal väga asjakohane ja pakub Eestile strateegilist võimalust

positsioneerida end parima sihtriigina tööstusinvesteeringutele. Toetame

digitaliseerimist, ühtset kontaktpunkti ja vaikimisi nõustumise põhimõtet. Vajalik on

luua pädevuskeskuste võrgustik, mis toetaks ametiasutusi uute keerukate

tehnoloogiate hindamisel.

Teadmiseks võetud.

Tallinna Tehnikaülikool Kokkuvõtteks IAA on Tallinna Tehnikaülikooli vaates vajalik algatus, kuid selle

pikaajaline edu sõltub kontrollist mitte ainult tootmismahu, vaid ka

tootmistehnoloogia üle. Eesti seisukohast on kriitiline:

1. Lisada masinaehitus ja tootmistehnoloogia (C28) strateegiliste sektorite

hulka.

2. Määratleda päritolunõuetes selgelt tehnoloogiline sisu.

3. Siduda investeeringud otseselt kohaliku T&A tegevusega.

4. Kasutada Eesti digivõimekust ja küberkompetentsi Euroopa ühise

konkurentsieelisena.

Teadmiseks võetud.

Tartu Ülikool 1. Määruse strateegiline fookus on liiga kitsas ega arvesta täielikult Eesti teadus- ja

innovatsioonipotentsiaali Euroopa Komisjoni kavandatud fookus – energiamahukad

tööstused, autotööstus ja valitud nullheite tehnoloogiad – jätab kõrvale valdkonnad,

kus Eesti ja Tartu Ülikool on rahvusvaheliselt tugevad. Eriti puudutatud on

biotehnoloogia, tervisetehnoloogiad, arenenud materjaliteadus ning tööstuslik

tehisintellekt. Need on valdkonnad, millel on selge majanduslik kasvupotentsiaal,

kuid mis ei mahu praegu kavandatud raamidesse.

Soovitus: Lisada määrusesse paindlik mehhanism, mis võimaldaks riikidel nimetada

täiendavaid strateegilisi valdkondi vastavalt oma teaduslikule eripärale ja

majanduslikule ülesehitusele.

Teadmiseks võetud, kasutame EL

Nõukogu tööstuse töörühmade aruteludes.

Sektorite laiendamise võimalus on IAA

tulevase ülevaatamis-protsessi käigus

olemas.

30

Tartu Ülikool

2. Suurtele välisinvesteeringutele seatavad lisatingimused võivad pidurdada

kvaliteetsete investeeringute jõudmist Eestisse Määrus näeb ette ranged tingimused

investeeringutele, mis ületavad 100 miljonit eurot ja pärinevad riikidest, mis

kontrollivad rohkem kui 40% mõne strateegilise sektori ülemaailmsest tootmisest.

Nõuded, nagu kohustuslik Euroopa enamusosalus või teatud osakaal Euroopa

tööjõudu, võivad väikeriikide jaoks olla liialt piiravad.

Soovitus: Lähtuda investeeringu sisulisest väärtusest – teadmussiire, oskuste kasv,

tehnoloogia areng –, mitte jäikadest protsentidest. See jätaks alles Euroopa Liidu

majandusliku turvalisuse eesmärgi, kuid ei muudaks Eestit investorite silmis vähem

atraktiivseks.

Teadmiseks võetud, kasutame EL

Nõukogu töörühmade aruteludes.

Tartu Ülikool

3. Euroopa päritolu nõuete ja turu avatuspõhimõtte vahel tuleb leida tasakaal Määruse

sõnum peaks olema selge: Euroopa eelistamine on põhjendatud ainult siis, kui see

loob siin väärtust ega piira põhjendamatult rahvusvahelist koostööd. Eesti

innovatsioon tugineb tugevalt koostööle rahvusvaheliste ülikoolide, ettevõtete ja

uurimisrühmadega – liiga jäigad päritolupiirangud võivad seda pärssida.

Soovitus: Eelistada põhimõtet "valmistatud koostöös Euroopaga", mitte "valmistatud

ainult Euroopas", ning rõhutada vastastikkust ja partnerlussuhteid.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2

ja selle selgituses.

Trisector TRISECTOR toetab IAA üldist suunda. Euroopa tööstusbaasi tugevdamine,

sõltuvuse vähendamine EL-välistest tarnijatest ning madala süsinikusisaldusega

tehnoloogiate arendamine on olulised Euroopa konkurentsivõime ja majandusliku

julgeoleku seisukohalt.

Eesti vaatest loob IAA võimaluse positsioneerida end Euroopa tööstuse

väärtusahelates, eriti valdkondades, kus Eestil on ressursipotentsiaal, tööstuslik

pärand ja innovatsioonivõimekus.

Rõhutame, et tootmine ja toorainevarustus on lahutamatud osad samast

väärtusahelast. Kuigi tooraineid käsitlevad teised EL meetmed, on need IAA-ga

täiendavad, mitte seda asendavad. Ilma kindla ja kestliku toorainebaasita ei ole

võimalik „Made in EU“ tööstust tegelikult arendada.

Teadmiseks võetud.

Trisector

1. Kas strateegiliste sektorite loetelu on piisav?

Loetelu on üldiselt sobiv.

Samas tuleks strateegilisi sektoreid käsitleda terviklike väärtusahelatena, mis

hõlmavad ka:

 toormete tootmist ja töötlemist

 mittemetallilisi mineraale

Teadmiseks võetud, toormete teemat

käsitleb EL kriitiliste toormete määrus

(CRMA), teiseseid ja ringseid toormeid

ringmajanduse määrus (Circular

Economy Act).

31

 teiseseid ja ringseid tooraineid

Paljud tööstused (nt tsement ja ehitusmaterjalid) sõltuvad otseselt toorainetest. Kui

neid ei käsitleta strateegilise osana, jääb tööstuse vastupidavus poolikuks.

Eesti tugevus seisneb materjalide töötlemises ja toormete väärindamises. Seda

toetavad Eesti ressursipõhised väärtusahelad, sh mineraalsed ja bioressursid, mis

võivad kestlikul arendamisel panustada Euroopa tööstuse vastupidavusse.

Trisector

2. “Made in EU” nõuded riigihangetes

Toetame “Made in EU” nõudeid.

Need aitavad:

 tugevdada Euroopa tööstust

 vähendada sõltuvust välisriikidest

 anda selge investeerimissignaali

Tõhususe tagamiseks peaksid need hõlmama kogu väärtusahelat, sh:

 sisendmaterjale

 Euroopa päritolu tooraineid

 ringseid ja teiseseid materjale

See on oluline ka Eesti jaoks, kus väärtus tekib sageli materjalide töötlemise kaudu,

mitte lõpptootmises.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2

Euroopa päritolu osas.

Trisector

3. Kas sektorid, kus eelistada EL tooteid, on piisavad?

Pakutud sektorid on asjakohased.

Samas sõltuvad need toormetest ja materjalidest. Seetõttu tuleks EL eelistust

rakendada ka:

 materjalide tootmisele

 tööstuslikele sisenditele

See tagab, et tugevneb kogu väärtusahel.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2,

toormete teemat käsitleb EL kriitiliste

toormete määrus (CRMA).

Trisector

4. Partnerriikide kaasamine

Toetame partnerriikide kaasamist (EEA, vabakaubanduslepingud).

Samas tuleb säilitada tasakaal, et:

 EL sisene tootmisvõimekus tugevneks

 ei tekiks uusi sõltuvusi

Sõltuvusi tuleks hinnata konkreetsete materjalide ja väärtusahelate tasandil.

Osaliselt arvestatud seisukohapunkti 5.2

selgituses.

Trisector

5. Lisatingimuste mõju suurtele välisinvesteeringutele (>100 mln €)

Lisatingimused on põhimõtteliselt põhjendatud.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.5

ja selle selgituses. IAA ettepanek

32

Need võivad:

 toetada kohalikku tööstust

 soodustada tehnoloogia ülekannet

 vähendada sõltuvusi

Samas võib ühtne 100 miljoni euro piirmäär avaldada liikmesriikidele erinevat

mõju.

Eestis:

 on investeeringute mahud reeglina väiksemad

 projektid on väiksemas skaalas

 geograafiline asend ja ühendused on piiratumad

Seetõttu võib ühtne lävend:

 jätta Eesti jaoks strateegiliselt olulised projektid raamistikust välja

 mitte arvestada väiksemate ja äärealade majandustega

Soovitame paindlikumat lähenemist, näiteks:

 lävendi kohandamist vastavalt majanduse suurusele

 investeeringute hindamist ka strateegilise olulisusele, mis arvestab

liikmesriigi asukohta ja vajadusi, mitte ainult mahu alusel

See aitaks vältida olukorda, kus eelise saavad suuremad ja kesksemad majandused.

välisinvesteeringute sõelumise osas

keskendub konkreetsetele strateegilise

tähtsusega valdkondadele.

Trisector

6. Kas lisatingimused (enamusosalus, JV, tööjõunõue) on sobivad?

Üldiselt on need sobivad.

Samas on vajalik paindlikkus, et tagada:

 projektide majanduslik teostatavus

 sobivus väiksematele liikmesriikidele

Teadmiseks võetud.

Trisector

7. Madala süsinikusisalduse nõuded (teras, alumiinium, betoon)

Toetame madala süsinikusisaldusega materjalide miinimumnõudeid.

Samas keskendub praegune lähenemine peamiselt olemasolevate tootmisviiside

dekarboniseerimisele, mitte laiemale süsteemsele muutusele.

Suurema mõju saavutamiseks tuleks rohkem toetada:

 materjalitõhusust ja materjalikasutuse vähendamist

 kõrge heitega materjalide asendamist sobivate alternatiividega

 madalama CO₂ jalajäljega sisendmaterjale ja uusi lahendusi

Ehitussektoris on võimalik heidet vähendada mitte ainult madalama CO₂-ga tsemendi

tootmisega, vaid ka tsemendi kasutuse vähendamise ja uute materjalidega

asendamisega.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.7

ja selle selgituses.

33

Kliimaeesmärkide saavutamine eeldab lisaks järkjärgulistele parandustele ka uute

lahenduste ja tehnoloogiate skaleerimist.

Tasakaalustatud poliitika peab tagama, et toetusmeetmed ei soodusta

ebaproportsionaalselt olemasolevaid tootmismudeleid uute lahenduste arvelt.

Seetõttu soovitame lähenemist, mis:

 toetab nii olemasolevate tööstuste dekarboniseerimist kui ka uute

lahenduste kasvu

 soodustab innovatsiooni kogu väärtusahelas

 väldib kõrge heitega süsteemide kinnistamist

See on oluline just Eesti jaoks, kus innovatsioon võib tulla alternatiivsete

materjalide ja ressursitõhusate lahenduste kaudu.

Trisector

8. Loamenetluse väljakutsed

Toetame loamenetluste kiirendamist.

Eestis on peamised probleemid:

 ametkondade vahel killustunud andmesüsteemid

 info korduv esitamine

 aeglane menetlus

Soovitame luua ühtse ja sünkroniseeritud ettevõtete andmeplatvormi, mis:

 võimaldab andmete korduvkasutust

 annab ülevaate menetluste seisust

 vähendab halduskoormust

 kiirendab otsuseid

Osaliselt arvestatud seisukohapunkti

5.3 selgituses.

Trisector

9. Tööstus ja toorainevarustus

Kuigi tooraineid käsitlevad teised EL meetmed, on need IAAga täiendavad, mitte

seda asendavad.

Tööstus ja toorainevarustus on lahutamatult seotud. Tooraine on iga tööstuse alus.

Eesti jaoks on see eriti oluline, arvestades:

 tööstus- ja kaevandusjääkide olemasolu

 teiseste toorainete potentsiaali

 käimasolevaid fosforiidi uuringuid ning sellega seotud haruldaste

muldmetallide ja kriitiliste toormete potentsiaali

See võimaldab Eestil panustada:

 materjalide tootmise ja töötlemise kaudu

Teadmiseks võetud.

34

 ringmajanduse lahendustega

 madala CO₂ jalajäljega sisenditega

Selline lähenemine:

 tugevdab varustuskindlust

 vähendab impordisõltuvust

 toetab kestlikkust

 mitmekesistab majandust

Selle seose arvestamine parandaks poliitikate kooskõla ja mõju.

Trisector

Kokkuvõte

IAA on oluline samm Euroopa tööstuse tugevdamisel.

Selle mõju suurendamiseks soovitame:

 käsitleda sektoreid terviklike väärtusahelatena

 laiendada “Made in EU” mõistet ka sisenditele

 arvestada tooraine rolli kui tööstuse alust

 võimaldada paindlikumat lähenemist väiksematele ja äärealade

riikidele

See aitab tagada, et Euroopa tööstus on nii konkurentsivõimeline kui ka kestlik,

ning võimaldab Eestil selles ka sisuliselt osaleda.

Teadmiseks võetud.

Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit

Lühikokkuvõte: IAA on Eesti puhta tööstuse kasvuvõimaluste realiseerimiseks

võtmetähtsusega. Kui jääks näiteks strateegilise tähtsusega sektorite loetelust välja

valdkonnad, kus Eesti ettevõtetel on hea kasvupotentsiaal ning pädevad lahendused

Euroopa väljakutsetele, siis halvab see ettevõtete kasvu pisikese sisenõudlusega Eesti

turul. Loamenetluste kiirendamise puhul on oluline selge lähteülesanne ning

rolliselgus vastutavate ametkondade vahel, mida veab eest piisava pädevusega ja

vastutust kandev osapool. Paindliku digiriigi jaoks on siin peidus võimalus võrreldes

keerulisema korraldusega riikidega. Made in EU peab olema tõsiseltvõetav määratlus

ning nõuete rakendamine tuleb teha turuosalistele administratiivses plaanis

jõukohaseks.

Teadmiseks võetud.

Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit

Täpsemalt:

1. Strateegilised sektorid

Hinnang: Praegune loetelu on hea lähtekoht, kuid loetelu tuleb täiendada.

Ettepanek: Soovime IAAs esile tuua tugevate Eesti ettevõtetega valdkondi:

Teadmiseks võetud, arvestame EL

Nõukogu töörühmade aruteludes.

Toormete teemat käsitleb EL kriitiliste

toormete määrus (CRMA), Sektorite

35

● Kriitilised materjalid & ringmajandus (nt akutehnoloogia ja (kinnipüütud) CO₂-

põhised materjalid)

● Energia süsteemitehnoloogiad (nt salvestus, võrgu digitaliseerimine, tarbimise

juhtimine)

● Uued materjalid / deeptech

●Tööstuse dekarboniseerimise enabling-tehnoloogiad (nt CCU,

protsessitehnoloogiad)

Põhisõnum: Innovatsioon toimub väärtusahelates, mida IAA ei kata piisavalt – need

tuleks selgelt eraldi strateegilisteks sektoriteks defineerida. Peame oluliselt Eesti

ettevõtetele oluliste valdkondade lisamist skoopi.

laiendamise võimalus on IAA tulevase

ülevaatamis-protsessi käigus olemas.

Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit

2. Made in EU riigihangetes

Hinnang: Vajalik ning rakendamine tuleb saada jõukohaseks.

Ettepanek: Nõuded ega nende rakendamise protsess ei või olla bürokraatlikult

koormavad. Vaja on määrateda selged Made in EU kriteeriumid ning veenduda, et

need oleksid valdkonna esindajatega läbi räägitud ning piisavalt pikalt ette teada.

Nõude rakendamine peaks olema järk-järguline.

Põhisõnum: Ilma tugevama nõudlussignaalita ei teki piisavat investeerimis- ja

skaleerimisvõimekust Euroopas.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2

ja selle selgituses.

Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit

3. Sektorid, kus EL eelistada

Hinnang: Täiendada praegust sektorite nimekirja (teras, tsement jne).

Ettepanek: Lisada energiasüsteemi kriitilised komponendid (salvestus, võrgu

tehnoloogiad, elektrifitseerimise lahendused, paindlikkuse tehnoloogiad).

Põhisõnum: Energiaüleminek puhtamale ja kestlikumale süsteemile sõltub

süsteemitehnoloogiatest, mitte üksnes rasketööstusest.

Teadmiseks võetud, arvestame EL

Nõukogu töörühmade aruteludes.

Sektorite laiendamise võimalus on IAA

tulevase ülevaatamisprotsessi käigus

olemas.

Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit

4. Partnerriikide kaasamine (Made in EU)

Hinnang: EAA osas toetame, teiste kolmandate riikide puhul läheneda

juhtumipõhiselt.

Ettepanek: Tingimused EAA-välisele partnerriigile:

● Toetab tarnekindlust ja tehnoloogiat

● Ei tohi nõrgendada EL tootmisbaasi

● Väärtusloome jääb Euroopasse

Põhisõnum: Ei või tagantkätt Made in EU mõju nõrgendada.

Teadmiseks võetud.

36

Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit

5. Välisinvesteeringute lisatingimused (>100 mln €)

Hinnang: Põhimõtteliselt põhjendatud.

Ettepanek: Suuremate investeeringute puhul lisada tingimusteks

● Tehnoloogiasiire

● Kohalik ja EL-põhine tarneahel

● Oskuste ja innovatsiooni arendamine

Põhisõnum: Lävend on mõistlik; rõhk peaks olema sisulisel mõjul konkreetsele

majandusele, mitte formaalsusel.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.4

ja selle selgituses.

Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit

6. Konkreetsed lisatingimused suurinvesteeringutele

Hinnang: Eesmärk üldiselt õige, kuid detailid tuleb paika saada.

Ettepanek:

● Ühisettevõtte või koostöö nõue võib olla mõistlik strateegilistes sektorites, kui see

aitab tagada teadmussiiret, IP jagamist ja Euroopa ettevõtete arengut.

● EL enamusosaluse nõue võib mõnes sektoris olla liiga jäik ja potentsiaalselt

investeeringuid pidurdav; pigem võiks keskenduda sisulistele tingimustele, nagu IP,

kohalik tootmine, oskuste arendamine ja tarnijate kaasamine.

● 50% EL tööjõu nõue on põhimõtteliselt arusaadav, kuid seda tuleks rakendada

realistlikult, arvestades oskustööjõu tegelikku kättesaadavust. Mõistlik võiks olla

kohustuslik väljaõppe- ja oskuste arendamise plaan ning ajas kasvav kohaliku tööjõu

osakaal.

JV nõue: sobiv strateegilistes sektorites

Põhisõnum: Keskenduda sisulistele tulemustele (intellektuaalomand, oskused,

väärtusahel), mitte jäikadele kvootidele.

Teadmiseks võetud.

Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit

7. Madala süsinikusisalduse nõuded materjalidele

Hinnang: Toetame.

Ettepanek: See on üks kesksemaid nõudeid meie valdkonnale ja selle

konkurentsivõime parandmisele. Edukas rakendamine eeldab selgeid definitsioone ja

mõõdikud, auditeeritavust ja bürokraatia hoidmist madalal tasemel. Alustama peab

ehk päritolutunnistuste korra täpsustamisest, et toodetud ja tarbitud puhas

energiakogus oleks võimalik ajas ja ruumis täpselt siduda.

Põhisõnum: Nõuded ei tohi olla turu jaoks täitmatud.

Teadmiseks võetud.

Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit

8. Loamenetlused

Peamised probleemid Eesti puhta tööstuse ettevõtete jaoks on: menetluste killustatus,

aeglus, poliitiline risk ja prognoosimatus, standardiseerituse puudus

Teadmiseks võetud.

37

IAA lahenduse on: One-stop-shop, ühendtaotlus, kiirem menetlus.

Põhisõnum: Probleemid on üle ELi sarnased, kuid lahendus tänini lokaalne. Vaja on

tagada tahe silosid ületada.

Elering Käesolevaga saadame Teile Elering AS vastused. Vajadusel oleme valmis täiendavalt

kommenteerima.

1. Kas IAA lisas 1 toodud strateegiliste sektorite loetelu on piisav?

Strateegiliste sektorite nimekiri vastavalt IAA lisa 1 on: energiamahukad

tööstused (paberi, koksi ja puhastatud naftatoodete, kemikaalide ja

keemiatoodete, kummi- ja plastiktoodete, mittemetallmineraalide,

mitteväärismetallide tootmine), autotööstus (sh sõidukid ja järelhaagised),

nullnetotehnoloogiad (nullnetotehnoloogiate määruse tähenduses).

Vastus: Ettepanekuid praeguses formaadis ei ole, va täpsustus küsimuse 3 juures.

Teadmiseks võetud.

Elering

2. Kas riigihangetes Made in EU nõuete kasutuselevõtt IAAs toodud tingimustel

on teie vaatest asjakohane?

Vastus: Positiivse poole pealt tähendab IAA kasutuselevõtt seda, et hankijatel tekib

selge alus eelistada EL (+kaasatud riigid) päritolu tooteid — seni on see tulenevalt

riigihanke õigusest ja WTO reeglitest olnud õiguslikult keeruline. Muuhulgas

muudetakse senise hankedirektiivi 2014/25/EL artikli 85 (RHS § 162 § 1) vabatahtlik

eelistus kohustuslikuks. Sellest olenemata toome välja mõned asjaolud mida peaks

täiendavalt käsitlema:

a. Ettepanekus kirjeldatud reeglistik tõstab hankijate jaoks administratiivset

koormat ja kulu: See, et kas toode vastab "Made in EU" kriteeriumitele

lisandväärtuse piirmäärade ja komponentide osakaalude osas, eeldab

hankijalt mahukat kontrollimist ja spetsiifilist pädevust. Globaalselt

killustatud väärtusahelates, kus tootmisetapid on jaotatud mitme

jurisdiktsiooni vahel, on selline mõõtmine/kontrollimine tehniliselt keeruline

ja halduslikult nõudlik – eriti veel väiksemate hankijate jaoks. Sarnaselt

sedastab ka IAA mõjuhinnang, et "Made in EU" ja süsinikusisalduse

kriteeriumid toovad endaga nii hankijatele kui ka ettevõtetele kaasa

märkimisväärsed kohanemiskulud ja täiendava administratiivse koormuse.

b. Hankijate jaoks praktiliseks väljakutseks on ka see, et pakkumuse nõuetele

vastavuse kontrollimine tugineb enesekinnitusel (self-declaration, artikkel

Teadmiseks võetud, küsimused on

võimalik tõstatada EL Nõukogu tööstuse

töörühmade aruteludes.

38

11(4)) — kinnitus on küll hankijatele ja pakkujatele hõlbus meetod

(administratiivselt) näidata nõuetele vastavust, kuid sedavõrd hõlbus meetod

võib endas peita suurenevat pettuse ohtu, mis omakorda võib põhjustada

konkurentsimoonutust ja suurendada vaidlustuste arvu. Hankijana oleks

meie vaatest asjakohane kui nõuetele vastavuse sisulise kontrollimise

hõlbustamiseks, oleks EU poolt kehtestatud konkreetsed juhendid ja vormid.

c. Ettepanekus kirjeldatud erandite rakendamine (artikkel 11(3) kulu >25%,

tehniline kokkusobimatus, tarnete puudumine) nõuab hankijalt põhjalikku

põhjendust (otsust) ja dokumenteerimist, mis suurendab oluliselt

halduskoormust, ajakulu ja ka riigihanke korraldamise keerukust.

d. Teeme ettepaneku erandite osas esitatud lepingu kulu suurenemist ühtlustada

määruse 2024/1735 artikliga 25(10) ja muuta see 20% peale või isegi veel

vähendada seda väärtust. Kuigi ka sellisel juhul, kui peaksime aktsepteerima

kõrgema maksumusega tooteid, tõusevad hankijatele reaalsed kulud.

e. Erandina on esitatud: „Ei esitatud ühtegi sobivat pakkumust ega

osalemistaotlust...mille sama hankija on algatanud uue kavandatava

hankemenetluse algusele eelneva kahe aasta jooksul“. Siin jääb meile selle

ettepaneku rakendamine praktikas ebaselgeks – kas mõeldakse klassikalise

hankedirektiivide artikkel 32 (2.a); võrgustiku hankedirektiivi artikkel 50 (a)

esitatud pakkumuse nõuetele mittevastavust? Teine probleem tekib siin

selles, et riigihanked ei pruugi olla täpselt identsed –eluliselt võivad kahe

aasta jooksul muutuda näiteks hankija määratud tarnetingimused (näiteks

tähtaajad) – see aga võib iseseisvalt, olenemata IAA’s kehtestatud nõuetest,

omada mõju konkurentsile. Kas ka sellisel juhul see erand rakendub? Meie

ettepanek / palve on seda erandit täpsustada, selgitada.

f. Erandina on esitatud, et seda on sisuliselt võimalik rakendada siis kui nõuete

rakendamine põhjustab projektile viivitust 7 kuud või rohkem. Leiame, et

selle aja tõendamine võib olla praktikas, enne riigihanke alustamist,

keeruline või isegi võimatu, ning lisatud 7 kuud või rohkem, on samuti

põhjendamatult pikk aeg - eriti arvestades, et Elering tegeleb elutähtsa

teenuse projektidega.

Elering

3. Kas pakutud sektorid (teras, tsement, alumiinium, autod ja

nullnetotehnoloogiad) milles riigihangetes EL tooteid eelistada on piisavad,

või oleks lisaks olulisi sektoreid, milles Euroopa eelistamist peaks kasutama?

Teadmiseks võetud. Kuivõrd IAA toob

välja alumiiniumi sisaldava taristu

rajamise võib eeldada, et kaablid on

kaetud. Võimalik täpsustada EL nõukogu

tööstuse töörühmas.

39

Vastus: Hetkel jääb meile selgusetuks asjaolu, et kas kaablid (osaliselt küll

sisaldavad alumiiniumi) on kaetud või mitte.

Elering

4. Kuidas suhtute Made in EU teemas lisaks EL liikmesriikidele partnerriikide

kaasamisse läbi EEA lepingu ja vabakaubanduslepete jm lepete? Kas

kaasatud EL väliste riikide ring sobib, peaks olema kitsam või laiem?

Vastus:

a. TSO-d (sh Elering) sõlmivad infrastruktuuri hankelepinguid sageli mitmeks

aastaks. Komisjoni delegeeritud õigus riike loendist välistada (artikkel 8(2))

tekitab küsimuse: mis saab päritolunõude täitmisest, kui riik välistatakse

pärast lepingu sõlmimist – kuid lepingu täitmise ajal? Elering AS huvides on

selge regulatsioon olukorras, kus loendist välistamine toimub kehtiva lepingu

ajal. Soovitame lisada sätte, et kõigile enne delegeeritud akti jõustumist

sõlmitud lepingutele kohaldatakse endist loetelu lepingu lõppemiseni.

b. Lisaks märgime kommentaarina, et kohustuslikena seatavad

lokaliseerimisnõuded võivad avaldada väärtusahelatele mittesoovitud

kaudset mõju. Suunates avaliku sektori nõudluse kõrgema hinnatasemega

tarnijatele, võidakse pärssida turu loomulikku struktuuri,

investeerimisaktiivsust ja innovatsioonistiimuleid. Sellest põhjustatud

sisendkulude kasv võib halvendada nii alltöövõtusektori kui ka eksportivate

tööstusharude konkurentsipositsiooni. Lisaks võib see piiratud juurdepääs

soodsamale impordile, takistada tööstuse struktuurset uuenemist ning

aeglustada seeläbi ka üldist roheüleminekut.

Teadmiseks võetud, küsimused on

võimalik tõstatada EL nõukogu tööstuse

töörühmas.

Elering

5. Milline oleks teie vaatest ettepaneku mõju seada lisatingimused väljastpoolt

EL tulevatele välisinvesteeringutele, mille maht on üle 100 mln euro

sektorites, kus üks riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisest?

Vastus: Ettepanekuid praeguses formaadis ei ole.

Teadmiseks võetud.

Elering

6. Kas küsimuses 5. toodud välisinvesteeringutele loodavad lisatingimused

nagu EL enamusosaluse nõue, ühisettevõtete moodustamise nõue, vähemalt

50% EL tööjõu kasutamine, on teie vaatest sobivad?

Vastus: Ettepanekuid praeguses formaadis ei ole.

Teadmiseks võetud.

40

Elering

7. Kas välja toodud nõuded madala süsinikusisaldusega terasele,

alumiiniumile ja betoonile on mõistlikud?

Vastus:

a. Meie hinnangul on mahu mõõtmise metoodika ebaselge: kas % arvutatakse

kogu projektis kasutatud betoonist või ainult konkreetse hankelepingu

raames?

b. Kuna tootmisahelad on globaalselt erinevate riikide vahel killustunud, siis

väärtusahelate lävendite ja komponentide päritolu ühene ja tõsikindel

tuvastamine võib lisada märkimisväärset halduskoormust.

c. Lisaks tekib küsimus, et kuidas hankijad suudavad objektiivselt ja

mittediskrimineerivalt mõõta/kindlaks teha, mis on "madala

süsinikusisaldusega"? Eelduslikult nõuab see ühtlustatud elutsükli heite

(LCA) metoodikat ja keskkonnadeklaratsioonide (EPD) standardit. Ilma

selleta ei ole võimalikud rohesertifikaadid omavahel võrreldavad, põhjustes

turumoonutust ja võimalikke vaidlustusi. Sellest lähtuvalt oleme arvamusel,

et IAA's ei peaks kehtestatama riigihangetele jäiku tähtaegu (nagu

01.01.2029) tooterühmadele, mille puhul puuduvad harmoneeritud

standardid ja rakendusaktid. Hankijad ei saa rakendada protsendimäärasid

ega tagada pakkujate võrdset kohtlemist, kui puudub ühtne, juriidiliselt siduv

EL-i metoodika toote süsinikujalajälje deklareerimiseks. IAA kohustuslike

hankekriteeriumide jõustumine tuleb muuta tingimuslikuks – need saavad

kohalduda alles siis, kui vastavale tootele on vastu võetud CPR, ESPR vms

rakendusakt(id) ja selle üleminekuaeg on möödunud.

d. Lisaks märgime, et nõuda näiteks õhuliinide riigihangetes 25% EL-i päritolu

nö rohelist alumiiniumit võib endaga kaasa tuua olukorra, kus ettevõtetel

pole nõuetele vastavat materjali kuskilt hankida, mis omakorda võib viia

pakkumuste kallinemisele, tarnetähtaegade pikenemistele või

hankelepingute rikkumisteni. Seades sellega omakorda ohtu

varustuskindluse, mis eeldab nii operatiivsust, kui ka kehtivate planeeritud

tähtaegadega tegutsemist.

Teadmiseks võetud, küsimused on

võimalik tõstatada EL nõukogu tööstuse

töörühmas.

Elering

8. Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas teie

hinnangul IAA-s pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla?

Vastus: IAA kiirmenetlused on disainitud lokaalsete tehaste (punktobjektide) jaoks,

kuid mitte elektrivõrgu taristu jaoks. Elering ehitab lineaartaristut (kõrgepingeliinid),

Osaliselt arvesse võetud seisukohapunkti

5.3 ja selle alapunktide selgituses.

41

mis võivad läbida mitmeid omavalitsusi. Kui IAA kiirendusmehhanismid ja

ülekaaluka avaliku huvi (Overriding Public Interest) staatus ei laiene siseriiklikult

otseselt ülekandevõrgu ehitamisele: siis võib tekkida olukord, kus nullnetotehas saab

loa kiirendatud korras, kuid tehasele elektriühenduse rajamine jääb viibima (näiteks

kestva keskkonnamõjude hindamise, kohtuvaidlused, vastuseis jms põhjustel).

Remargi korras märgime ka seda, et algatusest ei nähtu ettepanekuid kuidas tuua

energiahindasid alla ehk konkurentsivõimelisemaks – eriti veel ka olukorras kus

täiendavad regulatsioonid tõstavad riigihangete keerukust (kulu) ning hankijatelt

nõutakse potentsiaalselt kallimate hindadega toodete ostmist.

Keskkonnaamet Euroopa Komisjon on avaldanud tööstuse kiirendamise määruse (Industrial

Accelerator Act, IAA) ettepaneku. IAA eesmärgiks on tugevdada ELi tööstusbaasi

kasvava ebaõiglase globaalse konkurentsi ja suurenevate sõltuvuste taustal ELi-

välistest tarnijatest, toetades samal ajal tööstuse üleminekut puhtamatele,

tulevikuvalmis tehnoloogiatele. Keskkonnaamet esitab kommentaarid ettepaneku I

samba kohta, mis käsitleb loamenetluste lihtsustamist ja kiirendamist

tootmisprojektide puhul, sealhulgas tööstustootmise kiirendamise alade loomist.

Ettepanek hõlmab muu hulgas ühtse juurdepääsupunkti loomist, kasutades ELi

ärikukrut, ning kohustust kehtestada ühtne loamenetluse protseduur, mille raames

esitatakse üks taotlus, mis katab kõik ühe projekti jaoks vajalikud load. Vastame Teie

küsimusele nr 8 „Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed loamenetlusega ja kas

teie hinnangul IAA-s pakutud lähenemine aitaks nendega toime tulla?

1. Artikkel 5 näeb ette ühtse loa menetlemise ja taotlemise protseduuri ja samuti ühe

pädeva asutuse määramise. Ebaselgeks jääb mõiste „permit-granting procedure“

sisu. Täpsustamist vajab pädeva asutuse roll ning mentlusreeglid. Samuti vajab

selgitamist, milline asutus teeb lõpliku otsuse ning kuidas jaotub pädevus erinevate

asutuste vahel.

1.1 Palume täpsustada milliseid konkreetseid lubasid artikkel 5 hõlmab? Kas see

hõlmab ka keskkonnalube, ehituslube, planeeringuid, võrguühendusi?

1.2 Palume täpsustada, kas tegemist on ühe menetluse koordineerimisega või ka

lubade sisulise ühendamisega?

1.3 Vajab täpsustamist, kas eesmärk on üks koondluba või mitu luba ühe menetluse

raames? Kui on mõeldud, et on ühte menetlus, siis millisest õigusaktist tulevad

menetlusreeglid ja menetlustähtajad. Nt. ehitusseadustiku, kemikaaliseaduse ja

Teadmiseks võetud. Kasutame saadud

tagasisidet EL nõukogu tööstuse töögrupi

aruteludes.

Tööstuse eelisarendamisalade alaseid

mõttearendusi (Artikkel 25) oleme

peegeldanud seisukohapunkti 5.5

selgituses. Eelistame, et tööstuse

kiirendusalade määratlemine oleks

riikidele vabatahtlik. Määrusega

soovitakse luua niinimetatud tööstuse

eelisarendusalad (acceleration area),

milles algatatud tööstusprojektid saaksid

eelistingimusi ja -kohtlemist, näiteks

rahastuse ja investeeringute leidmisel,

energia- ja võrguvajaduste hindamisel,

tööjõu kättesaadavusel ning

loamenetlemisel liidetud baasloa näol

(aggregated baseline permit), mis hõlmab

alal asuvate tootmisprojektide jaoks

vajalikke lube ja haldusotsuseid, nt

transporditaristu, teede ehituse,

energiavõrkude paigaldamise, veele

ligipääsuga seonduvad load).

42

keskkonnaseadustiku üldosaseaduse alusel menetletavad load on erinevate

reeglistikega. 2 (2)

1.4 Kas pädev asutus kontrollib taotluse täielikkust, juhib menetlust, teeb lõpliku

otsuse? Kas tegemist on koordineeriva asutusega või keskse loaandjaga? Kuidas

jaguneb vastutus erinevate asutuste vahel (nt KeA, KOV, TTJA jt)?

1.5 Kas on olemas ühtsed EL tasandi nõuded taotluse sisule? Millise detailsusega

peab taotlus olema esitatud, et seda saaks lugeda „täielikuks“?

2. Artikkel 25 näeb ette tööstuse kiirendamise alade määramise. Lõige 2 ütleb, et

liikmesriik määrab alad otsusega.

2.1 Palume täpsustada, millise menetluse või otsustusega tuleb kiirendamise alad

määrata ning mida täpsemalt mõistetakse artiklis kasutatud termini „otsus“ all.

Praegusel kujul jääb ebaselgeks, kas see hõlmab ka planeerimismenetlusi, arvestades,

et „planning procedures“ on nimetatud alles artikli 27 lõikes 2. Sellest tulenevalt võib

järeldada, et artikkel 25 ei pruugi planeeringuid (mis samuti kehtestatakse

haldusaktiga) hõlmata, kuid see vajaks selget kinnitust.

2.2 Samuti palume täpsustada liikmesriikide otsustusruumi ulatust, st mil määral

võivad nad oma siseriiklikust õigusraamistikust lähtudes valida, millise õigusakti või

menetluse kaudu kiirendamise alad määratakse.

2.3 Lisaks juhime tähelepanu, et artikli 25 lõike 1 kohaselt tuleb kiirendamise alad

määrata 12 kuu jooksul, samas kui lõike 5 järgi tuleb nende määramiseks läbi viia

keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ning vajadusel ka Natura asjakohane

hindamine. Arvestades nimetatud tähtaega, võib olla keeruline tagada piisava

põhjalikkusega mõju hindamine, kuna see eeldab sageli mahukaid analüüse ja

uuringuid.

3. Artikkel 27 näeb ette ühtse loamenetluse kiirendamise aladel.

3.1 Täpsustamist vajab artiklis 27 sätestatud nn ühendloa „permit-granting

procedure“ regulatsioon. Arvestades, et artikli 3 kohaselt hõlmab see ka

võrguühendustega seotud küsimusi, võib ühe koondloa menetlemine osutuda

praktikas väga keerukaks. Ühe loa andmiseks ja taotlemiseks peab olema samaaegselt

käsitletud väga erinevaid aspekte, samas kui näiteks artiklis 5 on ette nähtud

suhteliselt lühike aeg taotluse esialgseks hindamiseks. Eesti kontekstis ei pruugi

praegu olla asutust, kes suudaks kõiki vajalikke hinnanguid iseseisvalt anda.

3.2 Palume selgitada artikli 27 lõike 1 viimast lauseosa („excluding those permits that

are installation specific“), kuna selle põhjal jääb ebaselgeks, millised tegevused või

43

juhtumid täpselt artikli 27 kohaldamisalasse kuuluvad ning millises ulatuses mõjutab

see määrus keskkonnaalaseid lubasid (KeA).

Elektrilevi Täname võimaluse eest anda tagasisidet tööstuse kiirendamise määrusele (Industrial

Accelerator Act). Elektrilevi hinnangul on oluline, et ettepaneku eesmärgid võtaksid

arvesse liikmesriikide tegelikke võimalusi, sh eesmärkide saavutamiseks vajaliku

jaotusvõrgu olukorda ja võimalusi.

Teadmiseks võetud.

Elektrilevi

1. Eesmärkide kooskõla (tööstuse kiirendamine vs elektrivõrgu

varustuskindlus)

Töökindel elektrivõrk on aluseks elektriga varustatusele, mis on omakorda

hädavajalik teistele valdkondadele (sh tööstusele) ning ühiskonna normaalseks

toimimiseks. Võrguteenuse kättesaadavus ja selle töökindlus omavad otsest mõju

teiste valdkondade normaalsele toimimisele ja ELi konkurentsivõimele.

Juhime tähelepanu, et ELis, sh Eestis on vananeva võrgu, tehnoloogia ja ühiskonna

arengu ning kliimaeesmärkidega seoses vaja teha jaotusvõrgus suuremahulisi

investeeringuid. Jaotusvõrgus tuleb rajada uut elektrivõrku, et katta ühiskonna

suurenevat elektrienergia tarbimisvajadust ja taastuvenergia kasutuselevõtuga

kaasnevaid võrguressursi vajadusi. Samuti on vaja uuendada olemasolevat võrku,

mille töökindlus ei vasta enam ühiskonna ootustele või seab oma läbilaskevõime

ebapiisavuse tõttu piiranguid uute tootmis- ja tarbimisvõimsuste kasutuselevõtuks.

Näitena toome välja, et Elektrilevi jaotusvõrgust on täna eluea ületanud umbes 25%

võrgust, ELis tervikuna küündib eluea ületanud võrgu maht ca 40%-ni (Euroopa

Kontrollikoja raport „ELi elektrivõrgu ettevalmistamine kliimaneutraalsuseks“).

Võrguinvesteeringute realiseerimise vältimatuks eelduseks on võrgukomponentide ja

nende tootmiseks kasutatavate materjalide/toormete kättesaadavus. Kuna

elektrivõrkude areng on praegu üle Euroopa fookuses, siis on oluline, et planeeritavad

piirangud ei seaks ohtu võrgukomponentide või nende tootmiseks vajalike

materjalide/toormete kättesaadavust.

Elektrilevile arusaadavalt ei ole praegusel hetkel analüüsitud, millist mõju võivad

ettepanekuga kavandatavad muudatused kriitilise taristu valdajatele, sh elektrienergia

Teadmiseks võetud. Kasutame saadud

tagasisidet EL nõukogu tööstuse töögrupi

aruteludes.

44

võrguettevõtjatele avaldada. Vältimaks üllatuslikku negatiivset mõju, peab

Elektrilevi vajalikuks kaardistada võrgukomponentide ja materjalide/toormete

tootjariigid ning hinnata, kas ELis või nendega võrdsustatud riikides on võimekust

ELi kriitilise taristu valdajate, sh võrguettevõtjate vajadusi katta.

Elektrilevi

2. Erandite võimaldamine on oluline

Tulenevalt elektrivõrgu kriitilisest tähtsusest peavad võrguinvesteeringuteks

vajalikud materjalid olema kättesaadavad ka juhul, kui madala süsinikusisaldusega ja

ELi päritolu nõudeid ei ole võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel võimalik täita.

Elektrilevi peab oluliseks, et teatud juhtudel, kui toodete kättesaadavus on ohustatud

või tooks kaasa märkimisväärse hinnatõusu, on hankijal õigus määrusega kehtestatud

tingimusi hankemenetluses mitte rakendada.

Kuivõrd määrusega tutvumiseks ja tagasiside esitamiseks antud aeg jäi lühikeseks,

siis pole välistatud, et Elektrilevil tekib määruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud erandite

põhjalikuma analüüsimise raames nende muutmise/täiendamise osas ettepanekuid.

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.2

ja selle selgituses.

Peame oluliseks, et säilib paindlikkus

alternatiivide puudumisel kasutada ka

kolmandate riikide tooteid. Toetame

võimalust, et teatud tingimustel on

riigihangetes võimalik EL eelistamise

tingimusi vältida.

Elektrilevi

3. ELi päritolu laiendamine tingimustele vastavatele kolmandatele

riikidele

Toetame ettepanekut, mille kohaselt hankes loetakse ELi päritoluga samaväärseks

nende kolmandate riikide sisu, kellega ELil on vastavad lepingulised kohustused

(FTA/tolliliit/GPA).

Kui avalikes hangetes saab käsitleda ELi päritoluga samaväärsena ka neid

kolmandaid riike, kellega ELil on vastavad lepingud, laieneb hankija jaoks pakkujate

ring. See omakorda suurendab konkurentsi, mis aitab saavutada parema

hinna‑kvaliteedi suhte ja rohkem sobivaid pakkumisi. Samal ajal tähendab

mitmekesisem pakkujate ja päritoluriikide valik, et tarneahelad hajuvad ning sõltuvus

üksikutest turgudest väheneb, mis tõstab varustuskindlust ja vähendab riske lepingu

täitmisel.

Teadmiseks võetud.

Elektrilevi

4. Lepinguliste suhete käsitlemine kolmanda riigi staatuse muutumisel

Ettepanekust jääb ebaselgeks, kuidas on kavandatud lahendada olukord, kus Euroopa

Komisjon arvab delegeeritud õigusakti alusel kolmanda riigi ELi päritoluga (union

origin) samaväärse päritoluga riikide nimekirjast välja pärast seda, kui hankija on

Teadmiseks võetud. Kasutame saadud

tagasisidet EL nõukogu tööstuse töögrupi

aruteludes.

45

sõlminud selle riigi ettevõtjaga juba kehtiva lepingu või tugineb tingimuste täitmisel

konkreetse riigi samaväärsusele artikkel 8 lõike 1 alusel?

Juhul, kui lepingu sõlmimise ajal kuulus riik määruse artikkel 8 lõike 1 järgi ELi

päritoluga samaväärse päritoluga riikide nimekirja, kuid lepingu kehtivuse ajal

kolmas riik EL-i päritoluga samaväärsete riikide seast eemaldatakse, siis peaks olema

võimalik leping lõpuni täita, kui see on asjaolusid arvestades võimalik, või tuleks

hankijale määrata üleminekuperiood uue pakkuja leidmiseks. Ka tuleks taoliste

lepingute ennetähtaegseks lõpetamiseks luua vajalikud õiguslikud alused.

Õigusliku selguse puudumine suurendaks ettevõtjate regulatiivset ja

lepinguõiguslikku riski ning tooks paratamatult kaasa riskipreemiate kasvu

pakkumiste hindades. See omakorda mõjuks negatiivselt hankemenetluste

kulutõhususele ja ettenähtavusele ning kajastuks lõpuks võrguteenuse lõpphinnas.

Elektrilevi

5. Halduskoormuse tõus

Palume hinnata, kas ja mil määral kaasneb meetmega turuosalistele ja hankijatele

halduskoormus, näiteks täiendavate tõendamis- ja kontrollimiskohustuste näol.

Samuti palume arvestada meetmete rakendamisega kaasnevate väljakutsetega

praktikas. Näiteks näeb ettepanek ette, et nõuetele vastavuse kontrollimise süsteem

peaks piirama halduskoormust ning olema kooskõlas tavapärase riigihankemenetluse

praktikaga ja määruse (EL) 2024/1735 alusel kehtiva olemasoleva vastavuse

kontrollimise süsteemiga. Seetõttu peaks see põhinema ettevõtjate

enesedeklaratsioonil.

Samas ei nähtu ettepanekust piisava detailsusega, milliste menetluslike sammude,

tõendite või kontrollitasemega peab hankija pakkuja deklaratsiooni õigsust

kontrollima. Seega jääb selgusetuks, milline on tegelik halduskoormus, mis hankijale

ettepaneku järgi tekib.

Teadmiseks võetud. IAA ettepaneku

kohaselt põhineb nõuetele vastavuse

tõendamine enesedeklaratsioonil.

Kasutame saadud tagasisidet EL nõukogu

tööstuse töögrupi aruteludes, võttes

arvesse vajadust saada teada rohkem

detaile hankija kohustuste kohta.

Elektrilevi

6. Mõju võrgutasule

Toome välja, et ettepaneku mõju hindadele ei ole veel teada. Aga juhul, kui

ettepaneku tulemusel väheneb potentsiaalsete pakkujate ring ning ettepanekuga

Arvesse võetud majandusmõjude

hinnangus.

46

kaasnevad tingimused ja võimalikud riskid tõstavad hangete hindu, siis peab

arvestama, et selline hinnatõus kajastub ühel hetkel ka avalike teenuste, sh

võrguteenuse hindades, kuivõrd tasu on kulupõhine.

Seetõttu palume piirangute, nõuete ja riskide hindamisel arvestada ka potentsiaalse

hinnatõusu mõjuga võrgusektorile ja tarbijatele.

Elektrilevi

7. Kiirendusalad

Juhul, kui riik toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut kiirendusalade loomiseks, siis

peaks läbi mõtlema, kuidas toimub piirkonnas elektrivõrgu rajamine ning milline

rahastusmudel sellise investeeringu tegemiseks ette nähakse.

Täna ei ole teada, kuhu selline kiirendusala Eestis loodaks ning mis aja jooksul

kiirendusala erinevate tööstusettevõtetega täituks. Sellises olukorras ei ole

jaotusvõrguettevõtjale selge, millised potentsiaalsed investeeringud oleksid

võrguühenduse loomiseks vajalikud. Samas ei ole võrguettevõtjal ka teadmist, mis

aja jooksul ja kui suur tarbimine selles piirkonnas võrguteenusele tekiks. Seega ei ole

võrguettevõtjal kindlust, et kiirendusalale tehtav investeering ära tasuks.

Juhime tähelepanu, et lisaks võrgu rajamise kuludele, kannab võrguettevõtja

jooksvalt ka võrgu hooldamiseks vajalikke kulusid. Seda ka juhul, kui võrgu

võimekust kasutatakse vähesel määral või ei kasutata seda üldse.

Elektrilevi on seisukohal, et juhul, kui kiirendusala tegeliku võrguteenuse vajadus on

teadmata, tuleb kiirendusalade loomisel taristu, sh elektrivõrgu rajamise vahendid

tagada riiklikul tasandil. Seetõttu peaks kiirendusala jaotusvõrgu rajamise rahastama

sihtfinantseeringuga ning ajani, mil võrguteenuse tarbimise maht ei kata võrgu

ülevalpidamise kulusid, peaks jaotusvõrguettevõtjale sellised kulud hüvitatama.

Juhul, kui jaotusvõrguettevõtja peaks kiirendusalale võrguühenduse loomiseks

investeeringu tegema oma vahenditest, jääks kiirendusala käimaminemisega seotud

risk jaotusvõrguettevõtja kanda. Selline riskide jaotamine ei oleks aga õiglane ega

põhjendatud.

Teadmiseks võetud. Tööstuse

kiirendamisalade loomise ettepanekut

(Artikkel 25) on käsitletud

seisukohapunkti 5.5 selgituses. Eelistame,

et tööstuse kiirendusalade määratlemine

oleks riikidele vabatahtlik.

47

On väga oluline, et kiirendusala planeerimisel kaasataks võimalikult varakult (sh

asukoha valikul) ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjad, et saada infot, millistes

piirkondadesse oleks võrgu vaates võimalik ning mõistlik kiirendusala luua. Näiteks

juhul, kui kiirendusala määratakse ebapiisva võrguanalüüsita, võib see sattuda

piirkonda, kus võrguvõimsus on piiratud (see omakorda võib tähendada aastate

pikkust arendamist) või on võrgu tugevdamine kallis ja ajamahukas.

Selgitame, et kiirendusala loomisel peab arvestama ka võrgu rajamiseks vajaliku

realistliku ajakuluga. Kiirendusala elektrivõrguga ühendamiseks tuleb arvestada

kogu protsessile kuluva ajaga alates tehnilisest planeerimisest ja maaõiguslikest

toimingutest kuni hangete, tarnetele kuluva aja ja võrgu füüsilise väljaehitamiseni.

Kuigi täpne ajaraam sõltuks konkreetse kiirendusala asukohast, siis peaks võrgu

rajamiseks arvestama umbes 4-5 aasta pikkuse perioodiga, keerukamate projektide

või ootamatuste korral (nt tarneraskused) võib see periood kujuneda veel pikemaks.

Elektrilevi

8. Loamenetlus

Ettepanekuartikkel 3 sätestab loamenetluse (permit-granting procedure)

definitsiooni, mis hõlmab ka võrgu liitumisi (grid connection permit). Artikkel 4

sätestab ühte loamenetluse punkti ning artikkel 5 lõike 1 kohaselt kehtestavad

liikmesriigid ühtse loamenetluse, mis põhineb ühel taotlusel ja hõlmab kõiki

tööstuslike tootmisprojektide jaoks vajalikke lubasid.

Elektrilevi juhib tähelepanu, et ettepaneku artiklis 5 sätestatud ühtse loamenetluse

rakendamisel võib võrguühendusest kujuneda senisest varasem ja olulisem sisend

projekti tervikotsuse tegemisel. Sellest tulenevalt võib võrguettevõtjalt oodata

võrguühenduse tehnilist eelhinnangut (sh võimsus, teostatavus, ajakava ja

investeeringuvajadus) varasemas faasis, kui see on seni tavapärane, ning enne, kui

kõik projekti ja võrguarenduse seisukohalt vajalikud sisendandmed on piisavalt

kindlad.

Elektrilevi hinnangul on seejuures oluline selgelt eristada võrguühenduse tehniline

eelhinnang ja siduv võrguühenduse kooskõlastus. Tehniline eelhinnang saab olla

informatiivne ja indikatiivne, tuginedes standardiseeritud eeldustele ja

Teadmiseks võetud. Ühtset loamenetlust

IAA ettepanek ei hõlma, välja arvatud

tööstuse kiirendamisalade puhul mis

vastavalt seisukohapunktile 5.5 peaks

olema vabatahtlikud. Artikkel 5 käsitleb

ühtse loataotluse esitlemist, mille käigus

erinevaid lubasid on võimalik menetleda

eraldi.

48

tüüplahendustele, kuid see ei saa asendada projektipõhist liitumisotsust, mis eeldab

detailseid võrguanalüüse, maa‑ ja investeerimisküsimuste lahendamist ning

lepingulisi kokkuleppeid võrguettevõtjaga.

Samuti tuleb arvestada, et ka juhul, kui loamenetlused koondatakse ühte

menetluskanalisse, lepitakse võrguühenduse tingimused ning võrguühenduse

loomise ajakava iga konkreetse liitumise puhul võrguettevõtjaga eraldi kokku.

Võrguühenduse tegelik valmimisaeg sõltub konkreetse võrguühenduse loomiseks

vajalikest tegevustest ning võrgu hetkeseisust, mis võib ajas kiiresti muutuda.

Seetõttu ei ole võrguettevõtjal võimalik anda varases loamenetluse etapis pikaajalisi

ja siduvaid tähtaegu eeldusel, et võrguühenduse väljaehitamisega alustatakse oluliselt

hiljem.

Oluline on vältida olukorda, kus ühtse loamenetluse tähtaegade surve all oodatakse

võrguettevõtjalt sisuliselt siduvat „jah/ei“ otsust või kindlat ajakava enne, kui

vajalikud tehnilised, ruumilised ja majanduslikud eeldused on piisavalt selged ja

kinnitatud.

Keskkonnaagentuur Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas Keskkonnaagentuurile

(KAUR) ettepanekute esitamiseks ja tagasiside saamiseks Euroopa Komisjon poolt

avaldatud tööstuse kiirendamise määruse (Industrial Accelerator Act, IAA)

ettepaneku. KAURi tegevusvaldkond ei ole otseselt puutumuses ettepanekus

käsitletavate teemadega, kuid kaudne puutumus on läbi Euroopa Liidu

keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi, ökomärgise ning

keskkonnaseire valdkonna. Toetame rohehangete temaatikat, kuid paneme ka

südamele, et tööstuse kiirendamisel ei tohiks unustada adekvaatset keskkonnaseiret

ja teisi keskkonnahoiuga kaasnevaid tegevusi ning arvestada tuleks ka nendega

kaasuvate võimalike lisakuludega.

Teadmiseks võetud.

Enefit 1. Kas IAA lisa 1 strateegiliste sektorite loetelu on piisav?

IAA lisa 1-s toodud strateegiliste sektorite loetelu (energiamahukad tööstused,

autotööstus ja nullnetotehnoloogiad) on asjakohane. Samas tuleb meie hinnangul

nende sektorite ring hoida võimalikult kitsas. Tegemist on sisuliselt riigiabi laadse

regulatsiooniga, mistõttu peaks selle mõju olema võimalikult piiratud nii sektorite

Teadmiseks võetud.

49

ulatuse kui ka kestuse osas. Soovitame kaaluda ka regulatsiooni ajaliselt selget

piiritlemist.

2. Kas Made in EU nõuete rakendamine riigihangetes on asjakohane?

Made in EU nõuete rakendamine IAAs toodud tingimustel võib piirata Eesti

ettevõtete ligipääsu nii äritegevuseks vajalikele sisenditele kui ka uutele

tehnoloogiatele või muuta nende soetamise oluliselt kallimaks. Seetõttu on oluline,

et Eesti kasutaks maksimaalselt kõiki regulatsioonis ette nähtud paindlikkusi. Oluline

on arvestada, et praktikas võib regulatsioon kaasa tuua märkimisväärse kulude kasvu.

Kuigi erandeid on võimalik rakendada (nt juhul kui „nõuetekohase toote“ hind ületab

vähemalt 25% võrra alternatiivi hinda või puuduvad sobivad pakkujad), ei pruugi

need olla piisavad kulusurve vältimiseks.

Arvesse võetud mõjuhinnangus.

3. Kas eelistatavad sektorid on piisavad või tuleks neid laiendada?

Pakutud sektorite ring (teras, tsement, alumiinium, autotööstus ja

nullnetotehnoloogiad) peaks jääma võimalikult kitsaks. Vähemalt lühiajalises

perspektiivis vähendavad sellised meetmed Euroopa majanduse konkurentsivõimet,

suurendades sisendkulusid. Kuigi eesmärk on soodustada konkurentsivõimelise

tööstuse arengut Euroopas, on selle realiseerumine ebakindel, arvestades kehtiva

regulatiivse keskkonna ulatust ja keerukust.

Osaliselt arvestatud mõjuhinnangus.

4. Partnerriikide kaasamine Made in EU raamistikku

Partnerriikide kaasamine peaks lähtuma konkreetsete lepingute sisust ja ulatusest.

Automaatne ja üldine partnerriikide kaasamine ei ole põhjendatud. Lähenemine

peaks olema diferentseeritud ning arvestama nii kaubanduslepingute tingimusi kui ka

strateegilisi huve.

Teadmiseks võetud.

5. Välisinvesteeringutele lisatingimuste seadmine (>100 mln eurot)

Üldiselt ei ole põhjendatud täiendavate piirangute kehtestamine

välisinvesteeringutele. Arvestades, et mitmes strateegilises sektoris (nt teras, tsement,

Teadmiseks võetud. Välisinvesteeringute

osas on IAA eesmärk tagada Euroopasse

tulevate investeeringute kohaliku

50

päikeseenergia, haruldased muldmetallid) on globaalne tootmine tugevalt koondunud

üksikute riikide kätte, võib selliste tingimuste kehtestamine oluliselt piirata

investeeringute ligimeelitamist. Eesti kontekstis võib erandina kaaluda piiranguid

haruldaste muldmetallide sektoris, kus esineb strateegiline julgeolekumõõde. Samas

tuleb arvestada, et kohalik tootmine sõltub imporditavast toorainest ning täiendav

regulatsioon võib ohustada tarneahela toimimist.

lisaväärtuse tagamine ning vältida

sõltuvuste süvenemist.

6. Konkreetsete lisatingimuste (EL enamusosalus, tööjõunõuded jms) sobivus

Sellised nõuded ei tohiks olla universaalsed ega jäigalt kehtestatud. Arvestades

Euroopa Liidu piiratud atraktiivsust investeerimiskeskkonnana võrreldes teiste

regioonidega, peaks liikmesriikidel säilima paindlikkus investeerimistingimuste osas

läbirääkimiste pidamiseks.

Teadmiseks võetud. Välisinvesteeringute

osas on IAA eesmärk tagada Euroopasse

tulevate investeeringute kohaliku

lisaväärtuse tagamine ning vältida

sõltuvuste süvenemist.

7. Madala süsinikusisaldusega materjalide nõuded riigihangetes

Nõuded kasutada riigihangetes teatud osakaalus madala süsinikusisaldusega terast,

alumiiniumi ning betooni/mörti toovad suure tõenäosusega kaasa hangete

kallinemise. See omakorda vähendab Euroopa majanduse konkurentsivõimet. Kuigi

eesmärk on toetada kohaliku tootmise arengut, on ebaselge, kas selline „kaitstud

turu“ loomine viib pikemas perspektiivis tegeliku efektiivsuse ja konkurentsivõime

kasvuni.

Teadmiseks võetud.

8. Loamenetlused ja IAA mõju

Tööstusinvesteeringute realiseerimine sõltub suurel määral kohaliku omavalitsuse

otsustest, eelkõige planeeringute ja kogukondliku aktsepteeritavuse (NIMBY risk)

osas. IAA ei lahenda otseselt neid takistusi. Kuigi regulatsioon võib teatud juhtudel

aidata menetlusi kiirendada, ei ole selle tegelik mõju selge.

Teadmiseks võetud.

1

Lisa 1: Huvigruppide nimekiri

Asutus E-post

Agrovisio [email protected]

Alexela [email protected]

Arenguseire Keskus [email protected]

AS A. Le Coq [email protected]

[email protected]

AS Eesti Pagar [email protected]

AS Estko [email protected]

Atria Eesti AS [email protected]

Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti

Liit

[email protected]

Autoettevõtete Liit [email protected]

Auvetech [email protected]

Balti Keskkonnafoorum [email protected]

Beamline OÜ [email protected]

[email protected]

Circle K [email protected]

Coca Cola HBC Estonia [email protected]

[email protected]

Edelaraudtee [email protected]

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) [email protected]

Eesti Asutajate Selts [email protected]

Eesti Biogaasi Assotsiatsioon [email protected]

Eesti Biokütuste Ühing [email protected]

Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected]

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit [email protected]

[email protected]

Eesti Elektritööstuse Liit [email protected]

Eesti Elektroonikatööstuse Liit [email protected]

Eesti Energia [email protected]

Eesti Gaas [email protected]

Eesti Gaasiliit [email protected]

Eesti Geoloogiateenistus [email protected]

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

[email protected]

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing [email protected]

[email protected]

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit [email protected]

[email protected]

Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit [email protected]

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected]

[email protected]

[email protected]

Eesti Kaupmeeste Liit [email protected]

2

Eesti Keemiatööstuse Liit [email protected]

[email protected]

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon [email protected]

Eesti Keskkonnauuringute Keskus [email protected]

Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected]

Eesti Korteriühistute Liit [email protected]

Eesti Laevaomanike Liit [email protected]

Eesti Lennuakadeemia [email protected]

Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected]

Eesti Logistika ja Ekspedeerimise

Assotsiatsioon

[email protected]

Eesti Maaülikool [email protected]

Eesti Masinatööstuse Liit [email protected]

[email protected]

[email protected]

Eesti Merendus-klaster [email protected]

Eesti Meretööstuse Liit [email protected]

[email protected]

[email protected]

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit [email protected]

[email protected]

[email protected]

Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit [email protected]

Eesti Mööblitootjate Liit [email protected]

Eesti Plastitööstuse Liit [email protected]

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected]

Eesti Puitmajaliit / Woodhouse Estonia [email protected]

[email protected]

[email protected]

Eesti Raudtee [email protected]

Eesti Ravimitootjate Liit [email protected]

Eesti Rohetehnoloogia Liit [email protected]

Eesti Rooma Klubi [email protected]

Eesti Sadamate Liit [email protected]

Eesti Soojustehnikainseneride Selts [email protected]

Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon [email protected]

Eesti Taastuvenergia Koda [email protected]

[email protected]

Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing [email protected]

Eesti Teadusagentuur [email protected]

Eesti Toiduainetööstuse Liit [email protected]

[email protected]

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit [email protected]

[email protected]

Eesti Turbaliit [email protected]

3

[email protected]

[email protected]

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon [email protected]

Eesti Tuuletehnoloogia Liit [email protected]

Eesti Tööandjate Keskliit [email protected]

[email protected]

[email protected]

Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing [email protected]

Eesti Vesinikuklaster [email protected]

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon

[email protected]

Eesti Transpordikütuse Ühing [email protected]

Eestimaa Looduse Fond [email protected]

Efenco OÜ [email protected]

Elcogen [email protected]

Elektrilevi [email protected]

Elering [email protected]

Elron [email protected]

Enefit Green [email protected]

Energiasalv [email protected]

Erametsaliit [email protected]

Estiko [email protected]

Estonian Marine and Manufacturing

Initiative

[email protected]

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus [email protected]

Fermi Energia OÜ [email protected]

Fridays for future [email protected]

Graanul Invest AS [email protected]

Gritnord [email protected]

Harjumaa Ühistranspordikeskus [email protected]

Ida-Viru Ühistranspordikeskus [email protected]

Kagu-Eesti Puiduklaster [email protected]

Kagu Ühistranspordikeskus [email protected]

Katevara OÜ [email protected]

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut

(KBFI)

[email protected]; [email protected]

Keskkonnainvesteeringute Keskus [email protected]

Keskkonnaõiguste Keskus [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Keskkonnaagentuur [email protected]

Kikas OÜ [email protected]

Kiviõli Keemiatööstus [email protected]

Konkurentsiamet [email protected]

4

Limestone Factories of Estonia OÜ [email protected]

Logistika ja Sadamate Liit [email protected]

Lunden Food OÜ [email protected]

[email protected]

Maag Food OÜ [email protected]

Machineric Solutions OÜ [email protected]

MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon [email protected]

MTÜ Linnalabor [email protected]

NEO Performance Materials [email protected]

Net System Group / Ecometal [email protected]

Noorte keskkonnanõukogu [email protected]

Operail [email protected]

Organic Estonia MTÜ [email protected]

[email protected]

OÜ Agenda Public Relations [email protected]

OÜ Inseneribüroo Steiger [email protected]

Pakri teadus- ja tööstuspark [email protected]

Parox Energy OÜ [email protected]

Powerup Technologies [email protected]

PRIA [email protected]

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus [email protected]

Qilowatt (Qwatt OÜ) [email protected]

Pärnumaa Ühistranspordikeskus [email protected]

Rail Baltic Estonia OÜ [email protected]

Ragn-Sells AS [email protected]

Rand Hydrogen OÜ [email protected]

Riigikogu Vesinikutehnoloogia toetusrühm [email protected]

Riigilaevastik [email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

Rohetiiger [email protected]

Saare Wind [email protected]

Saarte Liinid [email protected]

Scania [email protected]

Skeleton Technologies [email protected]

Skycorp [email protected]

Soldera OÜ [email protected]

Spiral Hydrogen OÜ [email protected]

[email protected]

Starfeld OÜ [email protected]

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna

Keskus

[email protected]

Sunly [email protected]

[email protected]

5

Sustinere OÜ [email protected]

[email protected]

[email protected]

Swedbank [email protected]

Taasterahastu OÜ [email protected]

Taastuvenergia Klubi [email protected]

Tallink [email protected]

Tallinna Lennujaam [email protected]

Tallinna Linnatranspordi AS [email protected]

Tallinna Sadam [email protected]

Tallinna Tehnikakõrgkool [email protected]

Tallinna Tehnikaülikool [email protected]

Tallinna Ülikool [email protected]; [email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]

Targa Linna klaster [email protected]

Tartu Biotehnoloogia Park [email protected]

Tartu Ülikool [email protected]; [email protected];

[email protected]

Teaduste Akadeemia [email protected]

Teede Infokeskus [email protected]

Teede Tehnokeskus AS [email protected]

Tehnopol [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Transpordi Varahaldus [email protected]

Trisector OÜ [email protected]

TS Laevad [email protected]

Utilitas [email protected]

UP Catalyst [email protected]

[email protected]

Viljandimaa Ühistranspordikeskus [email protected]

Viru Keemia Grupp [email protected]

Wolf Group OÜ [email protected]

[email protected]

World Energy Council Eesti [email protected]

Zerofy OÜ [email protected]

Zero Terrain OÜ [email protected]

[email protected]

1

EELNÕU ………

VABARIIGI VALITSUS

Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu kohta

1. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud seisukohad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse meetmete raamistik

tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks strateegilistes

sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL)

2024/3110, eelnõu kohta:

1.1 Eesti toetab tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa

tööstust arendades kohalikku tootmist ning suurendades välisinvesteeringute positiivset mõju

Euroopa Liidu majandusele. Leiame, et eelnõus tuleb tagada paindlikkus liikmesriikide

eripäradega arvestamiseks ning nõuete selgus ja arusaadavus, eriti ettevõtjate jaoks.

1.2 Eesti toetab eelnõus Euroopa Liidu päritolu põhimõtte rakendamist teatavates Euroopa

Liidu jaoks strateegilistes valdkondades piiratud mahus ja teatud tingimustel tootmissisendile

ning liidu päritolu kriteeriumi põhimõtet riigihangetes. Liidu päritolu tõendamine riigihangetes

peab toimuma võimalikult vähese bürokraatiaga ja mitte tekitama lisakohustusi ettevõtjatele

ning säilitama paindlikkuse alternatiivide puudumisel kasutada ka kolmandate riikide tooteid.

Vabakaubanduslepete ja muude erandite paremaks mõistmiseks ja arvestamiseks on vaja selgelt

kindlaks määrata, milliste allikate ja kriteeriumide alusel neid liidu päritolu põhimõtte

kontekstis tuleb arvestada. Euroopa Komisjon peab pakkuma lahendusi näiteks andmekogu või

juhendmaterjali näol, millele hankijad saavad piisava ajavaruga enne hangete algatamist

tugineda erandi rakendamisel.

1.3 Eesti leiab, et erinevate valdkondade strateegiliste projektide loamenetluste, näiteks ehitus-

ja keskkonnakaitselubade, aga ka muude lubade menetluste lihtsustamise reguleerimine

sektoripõhistes Euroopa Liidu õigusaktides killustab nõudeid, raskendab nende rakendamist

ning võib pikendada liikmesriigi menetlusi ega aita saavutada soovitud lihtsustamise eesmärki.

Peame oluliseks, et Euroopa Liidu loamenetluste kiirendamist käsitlevad õigusaktid oleks

reguleeritud ühetaoliselt. Eesti eelistab, et erinevate valdkondade strateegiliste projektide

ehitus- ja keskkonnakaitselubade menetluste, aga ka muude neid projekte puudutavate

võimalike loamenetluste sätted koondatakse ühte Euroopa Liidu õigusakti, et tagada

õigusselgus ja vältida vastuolusid.

1.3.1 Eesti toetab eelnõus tööstusprojektide loamenetluse lihtsustamist ja kiirendamist, kuid ei

pea vajalikuks tööstuslike tootmisprojektide jaoks vajalike lubade menetlemise koondamist

ühte infosüsteemi või ühe loataotluse kasutamise kohustust. Soovime, et ettevõtja saaks lihtsal

viisil ühe portaali kaudu esitada tööstusliku tootmisprojekti jaoks vajalikke tegevuslubade

taotlusi. Eesti saab seda toetada eeldusel, et tööstusprojektide loamenetlus toimub vastavate

pädevate asutuste olemasolevates loamenetluse infosüsteemides ja koordineerivale asutusele

jääb üksnes nõuandev roll.

2

1.3.2 Eesti leiab, et ühtsete juurdepääsupunktide tehniline lahendus peab olema asjakohane,

ettevõtjatele kasutatav tasuliste vahendusteenusteta, tehnoloogianeutraalne ja ühilduma

liikmesriikides juba olemasolevate või arenduses olevate infosüsteemidega ning olema

kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Eelnõus pakutud lahenduste kasutamise korral peame

oluliseks, et nende elluviimisel oleks tagatud Euroopa Liidu poolne rahastamisvõimalus ning

et lahendused ei tooks liikmesriikidele kaasa ebaproportsionaalseid kohustusi ega ülemäärast

koormust. Juhul kui neid tingimusi ei ole võimalik tagada, soovime, et liikmesriike ei

kohustataks seda lahendust kasutama.

1.4 Eesti peab eelnõu kohaste strateegiliste ja olulise mõjuga investeeringute sõelumist Euroopa

tasandil kasulikuks, et vältida sõltuvust riikidest, millel on suur mõju strateegiliste sektorite

tarneahelate üle. Oluline on säilitada tasakaal majandusjulgeoleku eesmärkide ja majanduse

avatuse vahel.

1.5 Eesti eelistab, et eelnõus oleks tööstuse eelisarendusalade loomise meetmed liikmesriikidele

vabatahtlikud, sest konkreetse geograafilise ala määramine vähendab paindlikkust. Eestis on

juba mitmeid tööstusparke ja arenduspiirkondi, mis võimaldavad olulisi tööstusprojekte

toetada.

1.6 Soovime, et delegeeritud aktide asemel kasutaks Euroopa Komisjon oluliste sätete (liidu

päritolu välistamine, välisinvesteeringute sõelumise ülevõtmine) jaoks teisi menetlusi nagu

näiteks komiteemenetlus kontrollimenetlusega rakendusakti tasemel, mis kaasavad

otsustusprotsessis paremini liikmesriike.

1.7 Saame toetada eelnõus vähese süsinikusisaldusega toodete nõuete kehtestamist.

Õigusselguse tagamiseks soovime, et eelnõus on täpsemalt reguleeritud, kuidas toimub tootjate

Euroopa päritolu ja keskkonnanõuetele vastavuse isedeklareerimise kontrollimise ja

järelevalvemehhanism, et tagada aus konkurents.

1.8 Eesti leiab, et Euroopa Liidu tasandil peab karistuste ühtlustamine toimuma paindlikult ja

liikmesriikide pädevust austavalt ning seetõttu piirduma eelnõus sätestatud proportsionaalsuse,

heidutavuse ja tõhususe nõuetega.

1.9 Eesti peab oluliseks, et eelnõuga kavandatavad ehitustoodete määruse (EL) 2024/3110

muudatuste ning Euroopa tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu riigihangete ja avaliku

sektori toetuskavade nõuete omavaheline seos ja kohaldamise kord oleksid selgelt kindlaks

määratud, et vältida sama teabe dubleerivat esitamist ja kontrollimist vähese

süsinikusisaldusega ehitustoodete nõuete täitmisel.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad

teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil

esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha

seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal

3

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

“Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu kohta ”

Lühikokkuvõte

Eesti seisukohad kujundatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse millega kehtestatakse

meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks strateegilistes

sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110 eelnõu

(COM(2026) 100) kohta (edaspidi Euroopa tööstuse arengu kiirendamise määrus)1, mille Euroopa

Komisjon esitas 4. märtsil 2026. aastal. Määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist, luues ELi töötleva

tööstuse arengut, konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet toetav raamistik, mis keskendub teatud

strateegilistele sektoritele ning aitab samaaegselt kaasa liidu kliimaeesmärkide saavutamisele,

majandusjulgeolekule ja kvaliteetsete töökohtade loomisele ja säilitamisele. Määrus seab ambitsiooni

suurendada tootmise osakaalu ELi sisemajanduse koguproduktis (SKP) 14,3%-lt 2024. aastal 20%-ni 2035.

aastaks. Suurendades nõudlust Euroopas valmistatud toodete ja tehnoloogiate järele sihipäraste “Euroopa

Liidu päritolu” ja vähese süsinikuheitega nõuete kaudu riigihangetes ja riiklikes toetuskavades, kiirendades

loamenetluste protsesse ning kavatsedes määratleda liikmesriikides alad strateegiliste tööstusvaldkondade

eelisarendamiseks, soovitakse määrusega edendada investeeringuid strateegilistesse sektoritesse,

innovatsiooni ja tööstuslikku kasvu. Määrus on suunatud terase-, tsemendi-, alumiiniumi-, autotööstusele- ja

nullnetotehnoloogiatele ning läbi seotud väärtusahelate toetab ka teisi energiamahukaid tööstusharusid

muuhulgas süsinikuheite vähendamisel. Määrus ei hõlma kaitsevaldkonda kui ühte strateegilist valdkonda.

Soovitakse suurendada välisinvesteeringute positiivset mõju ELi majandusele ning vähendada sõltuvust

kolmandatest riikidest kriitiliste materjalide osas. Läbi loetletud ettepanekute toetab määrus ka ökosüsteeme,

mida Euroopa vajab tööstuse ja majanduse kasvuks.

Üldmõju Eesti majandusele ja ettevõtjatele: IAA eesmärk on tugevdada Euroopa madala süsinikusisaldusega

tööstust ja vähendada strateegilisi sõltuvusi. Eesti jaoks puudutab algatus eelkõige töötlevat tööstust, mis

annab ligikaudu 12–13% lisandväärtusest, kolmandiku ekspordist ning hõlmab ~108 000 töötajat. Mõju on

Eesti jaoks valdavalt sektoripõhine ja selektiivne: võimalused avanevad rohetehnoloogia ja kõrgema

lisandväärtusega tootmises, samas võivad kaasneda avalikus sektoris ja teatud hangetes kulud eelkõige läbi

potentsiaalse hinnatõusu ja halduskoormuse kasvu. Eesti huvi on suunata läbirääkimistel fookus

paindlikkusele, dubleerivate IT‑lahenduste vältimisele ning väikeriikide haldusvõimekuse arvestamisele.

Eelnõuga tekkida võivad kulud on seotud riigihangetes EL päritolu rakendamise ning avaliku sektori

töökoormuse kasvuga eelnõust tulenevate nõuete tõttu. Riigihangetes teatud sektorites EL päritolu nõuete

kehtestamine võib tuua kaasa lisakoormust nii riigihankeid korraldavatele asutustele kui ettevõtjatele. Eestil

kasutusel olevate digilahenduste vahel ühtset loataotlust (automaatne andmevahetus, andmete

taaskasutamine) võimaldava lahenduse loomine võib hetkel kasutusel olevate andmebaaside

tarkvaralahenduste erinevuse tõttu olla kulukas. Töötleva tööstuse loataotluste jaoks tuleks luua nn ühtne

juurdepääsupunkt. Eeldatavad muudatused toovad kaasa ka ulatuslikud arendused infosüsteemides.

Ettepanekust tulenevaid kulusid käsitletakse riigi eelarvestrateegia protsessis ning täpsemad kulud selguvad

rakendamisel. Iga EL liikmesriik peab eelnõu kohaselt määrama pädeva asutuse, kes peaks määruse

ettepaneku nõuete alla minevat välisinvesteeringut hindama; Eestis tegeleb praegu välisinvesteeringute

usaldusväärsuse hindamisega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Eesti toetab Euroopa tööstuse arengu kiirendamise määruse eesmärki tugevdada Euroopa Liidu tööstuslikku

võimekust kohaliku tootmise edendamise ja välisinvesteeringute positiivse mõju suurendamise kaudu.

Oluliseks peame paindlikkust liikmesriikide eripärade arvestamisel ning selgeid ja ettevõtjatele arusaadavaid

nõudeid. Eesti saab toetada Euroopa Liidu päritolu põhimõtte piiratud ja tingimuslikku rakendamist

strateegilistes valdkondades ning liidu päritolu eelistamist riigihangetes, tingimusel et menetlused on vähese

halduskoormusega, säilitavad paindlikkuse alternatiivide puudumisel kasutada kolmandate riikide tooteid.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52026PC0100

2

Eesti toetab tööstusprojektide loamenetluste lihtsustamist ja kiirendamist, kuid leiab, et erinevate sektorite

strateegiliste projektide samasisuliste lubade menetlusi tuleks reguleerida ühtsetel aluspõhimõtetel, vältides

sektoripõhist killustatust ja vastuolusid. Eelistame, et vastavad sätted oleksid koondatud ühte õigusselgesse

õigusakti ning et ühtsed kontaktpunktid täidaksid eelkõige koordineerivat rolli, arvestades liikmesriikides

juba toimivaid digitaalseid lahendusi. Toetame ühtsete digitaalsete juurdepääsupunktide loomist tingimusel,

et need on tehnoloogianeutraalsed, ettevõtjatele kättesaadavad ning ELi tasandil rahastatavad.

Eesti peab kasulikuks strateegiliste ja olulise mõjuga investeeringute sõelumist Euroopa tasandil, rõhutades

samas vajadust tasakaalu järele majandusjulgeoleku ja majanduse avatuse vahel. Tööstuse eelisarendusalade

meetmete rakendamine peaks jääma liikmesriikidele vabatahtlikuks. Oluliseks peame ka liikmesriikide

sisulist kaasamist otsustusprotsessi, eelistades oluliste sätete puhul muid menetlusi delegeeritud aktidele. Eesti

saab toetada madala süsinikusisaldusega toodete nõudeid, eeldusel et on selge isedeklareerimise kontrolli ja

järelevalve raamistik, ning peab vajalikuks vältida ehitussektoris topeltregulatsiooni ja Euroopa Liidu tasandil

peab karistuste ühtlustamine toimuma paindlikult ja liikmesriikide pädevust austavalt.

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 4. märtsil 2026. a Euroopa tööstuse arengu kiirendamise määruse (Industrial

Accelerator Act, edaspidi IAA) ettepaneku. Määruse eesmärgiks on tugevdada ELi tööstusbaasi kasvava

ebaõiglase globaalse konkurentsi ja suurenevate sõltuvuste taustal ELi välistest tarnijatest, toetades samal ajal

tööstuse üleminekut puhtamatele, tulevikuvalmis tehnoloogiatele. Määrusega soovib Euroopa Komisjon tagada,

et 2035. aastaks moodustaks tööstustoodang 20% ELi SKPst. Euroopa Komisjoni ettepanek on üles ehitatud

kolmele sambale:

 Loamenetluse2 lihtsustamine ja kiirendamine tööstuslikele tootmisprojektidele, sealhulgas

tööstustootmise kiirendamise alade loomine. Soovitakse luua ühtsed juurdepääsupunktid kasutades ELi

ettevõtluskukrut, kohustus luua ühtne loamenetluse protseduur ühe taotlusega, mis hõlmab ühe projekti

jaoks kõiki lubasid. Eelkõige on silmas peetud meetmed energiamahukate tööstuste süsinikuheite

vähendamise projektideks, et kiirendada loamenetlust.

 Nõudluse suurendamine madala süsinikusisaldusega ja/või ELis toodetud tehnoloogiate ja toodete

järele. Eeskätt läbi “Euroopa päritolu” nõuete riigihangete ja avaliku toetuse skeemide jaoks teatud

strateegilistes sektorites nagu teras, tsement, alumiinium, autod ja nullnetotehnoloogiad. “Euroopa

päritolu” hõlmaks lisaks EL liikmesriikidele ettevõtteid ja tooteid kaubanduspartneritelt kooskõlas

rahvusvaheliste kohustustega sh vabakaubanduslepped, ELi tolliliit ja Maailma

Kaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihankeleping (Government Procurement Agreement, GPA).

 Tingimuste kehtestamine üle 100 miljoni euro suurustele välismaistele otseinvesteeringutele

kujunemisjärgus strateegilistes sektorites, kus üksainus kolmas riik kontrollib üle 40% globaalsest

tootmisvõimsusest. Fookuses on neli sektorit: akude, elektri- ja hübriidsõidukite tootmine,

päikeseenergia tootmine ja kriitilised toormed. Eesmärk on tagada tarnekindlus ja tehnoloogilised

2 Loamenetlus IAA kohaselt – menetlus, mis hõlmab kõiki asjakohaseid lube tööstuslike tootmisprojektide ehitamiseks,

laiendamiseks, ümberehitamiseks ja käitamiseks, sealhulgas [ettepaneku võtta vastu direktiiv, millega muudetakse

direktiive (EL) 2018/2001, (EL) 2019/944 ja (EL) 2024/1788 seoses loamenetluste kiirendamisega[1]] artiklis 1

määratletud ehitamise, kemikaalide kasutamise ja võrguühenduse load ning keskkonnamõju hindamised ja

keskkonnaload, kui neid nõutakse, ning hõlmates kõiki taotlusi ja menetlusi alates kinnitusest, et taotlus on täielik, kuni

teavitamiseni tervikotsusest menetluse tulemuse kohta

3

edusammud nendes sektorites. Antud välisinvesteeringutele kehtivad lisanõuded, sh EL enamusosaluse

nõue, ühisettevõtete moodustamise nõue, vähemalt 50% EL tööjõu kasutamise nõue.

Algatuse põhieesmärgid:

 Toetada Euroopa tootmist — muuhulgas nõuda, et riigihangetest ja toetustest suure osa saaksid tooted,

mis on „Euroopa päritolu (Made in EU)“3, et tugevdada kohalikke tarneahelaid.

 Suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet globaliseeruvas majanduses, vähendades (eriti

strateegilisena määratletavates valdkondades) sõltuvust imporditud komponentidest ja tehnoloogiatest.

 Lihtsustada investeeringute tegemist ja vähendada bürokraatiat suurte strateegiliste projektide

elluviimisel, sealhulgas lubade saamisel.

 Soodustada nõudlust madala süsinikuheitega toodete järele, näiteks läbi ühiste keskkonnastandardite ja

avaliku sektori tellimuste.

Uued reeglid hakkavad kehtima piiratud arvule strateegilistele sektoritele, nagu rohetehnoloogia, autotööstus,

keemiatööstus ja terasetööstus.

Eelnõuga seatakse eesmärgiks suurendada töötleva tööstuse osakaalu ELi SKPs 2035. aastaks 20%-ni. IAAga

loodetakse anda hoogu ELi töötlevale tööstusele, et toetada raskustes olevaid tööstuseid ning aidata ettevõtjatel

kasvada ja luua uusi kvaliteetseid töökohti, toetades samal ajal tööstuse üleminekut puhtamale ja tulevikuvalmis

tehnoloogiale.

Eelnõuga kehtestatakse tööstuse kiirendamiseks riigihangete ja avaliku sektori toetuskavade puhul ELi päritolu

ja/või vähese CO2 eriheite suhtes nõuded. Need kehtivad teatud strateegilistes sektorites, ennekõike terase,

tsemendi, alumiiniumi, autode ja nullnetotehnoloogiate puhul. Samal ajal luuakse raamistik, mida saab

vajadusel laiendada muudele suure energiakasutusega sektoritele, näiteks keemiatööstusele. Eesmärgiks on

suurendada Euroopa tootmisvõimsust ning nõudlust Euroopa päritolu puhta tehnoloogia ja toodete järele.

Eelnõu kohaselt peaksid liikmesriigid muu hulgas kehtestama ühtse digitaalse loamenetluse, millega

tööstusprojekte kiirendada ja lihtsustada. Kaitsevaldkonna riigihangete nõuded on sätestatud vastavas

valdkonna direktiivis- ELi kaitse- ja julgeolekuhangete direktiivi 2009/81/EÜ. Euroopa Komisjonil on kavas

esitada eraldi kaitsehangete direktiivi muutmise eelnõu selle aasta kolmandas kvartalis ning Euroopa eelistamise

teemad peaksid tulema arutelule selle raames

Selleks, et säilitada liidu turu avatus, kutsutakse eelnõus üles rakendama riigihangete puhul rohkem

vastastikkust ja tagama võrdse kohtlemise riikidele, kes võimaldavad ELi ettevõtjatele pääsu oma turule. Selliste

partnerite sisend, kellega EL on sõlminud vabakaubanduspiirkonna või tolliliidu loomise lepingu või kes on

riigihankelepingu pooled ja kui lepingu raames kehtivad vastavad liidu kohustused, loetakse liidust pärinevaks.

Muude riigi toimingute, ennekõike avaliku sektori kavade ja enampakkumiste puhul võivad partnerid kuuluda

eelnõu kohaldamisalasse, kui nad on sõlminud ELiga vabakaubanduslepingu või tolliliidulepingu.

Eelnõuga ei välistata välismaiseid otseinvesteeringuid, kuid kehtestatakse tingimused üle 100 miljoni euro

suuruste investeeringute kohta strateegilistes sektorites, kui üksainus kolmas riik kontrollib üle 40% üleilmsest

tootmisvõimsusest. Selliste investeeringutega soovitakse luua ELis rohkem reaalset väärtust, luues kvaliteetseid

töökohti, soodustades innovatsiooni, majanduskasvu ning tagades tehnoloogia ja teadmussiire. Lisaks sellele

peavad investeeringud vastama eelnõus määratlevatele kohaliku sisu nõuetele. Samuti peab Euroopa tööjõu

määr olema nende puhul vähemalt 50%, et ühtsele turule pääsust saaksid lisaks investoritele kasu ka ettevõtted

ja kodanikud.

Eelnõude vastuvõtmisel on nende ülevõtmiseks vajalik siseriikliku õiguse täiendamine. Seega Riigikogu kodu-

ja töökorra seaduse § 152¹ lg 1 kohaselt tuleb määruse eelnõu seisukohad esitada Riigikogule. Õigusakti

vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 15.06.2026. Määruse

eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu tööstuse töörühmas.

3 IAA ettepaneku kohaselt võrdsustuks kaubanduslepetega seotud partnerriikide tooted EL päritoluga.

4

Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja

tehnoloogia osakonna ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Pedro Pokk ([email protected];

625 6341); EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (625 6353;

[email protected]); Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekud koondas Kristiina Krause (5556 1425;

[email protected]); Kliimaministeeriumi ettepanekud koondas välissuhete osakonna EL teemade

valdkonnajuht Eliise Merila (626 2843; [email protected]); ning Rahandusministeeriumi

ettepanekud EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Priit Potisepp (5301 8156; [email protected]).

Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna

juhataja majanduse ja innovatsiooni asekantsleri ülesannetes Sigrid Rajalo ([email protected]; 523 1751).

EL tööstuspoliitikat puudutavad varasemad Vabariigi Valitsuse seisukohad:

 Eesti EL poliitika prioriteedid 2025-2027 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a istungil);

 Eesti seisukohad EL ühtse turu tuleviku kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2024. a

istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) 4. novembri 2024. a istungil)

 Eesti seisukohad kliimaneutraalse tööstuse määruse kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 27. juuni

2023. a istungil ja Riigikogu ELAKi 7. juuli 2023. a istungil);

 Täiendatud Eesti seisukohad kliimaneutraalse tööstuse määruse kohta (heaks kiidetud 19. oktoobri

2023. a Vabariigi Valitsuse istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ringmajanduse paketi kohta (heaks kiidetud 27. oktoobri 2022. a

Vabariigi Valitsuse istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29.

jaanuari 2026. a istungil ning Riigikogu ELAKi 13. veebruari 2026. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni võrgupaketi ettepanekute kohta, mis käsitlevad üleeuroopalise

energiataristu (TEN-E) raamistikku ja energiaprojektide loamenetlusi (heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 30. aprilli 2026. a istungil ja esitatud Riigikogu ELAKi 15. mai 2026. a istungi päevakorda));

 Eesti seisukohad kaitsevalmiduse koondpaketi ehk kaitse omnibussi kohta (heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 18. septembri 2025. a istungil ja Riigikogu EL asjade komisjoni 26. septembri 2025. a

istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18.

juuni 2020. a istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 1. juuli 2020. a istungil ning Riigikogu ELAKi

6. juuli 2020. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri 2021. a

Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 19. oktoobri 2021. a ja Riigikogu ELAKi

22. oktoobri 2021. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjulgeoleku strateegia kohta (heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 23. novembri 2023. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjulgeoleku tugevdamise teatise ning RESourceEU

tegevuskava kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2026. a istungil, Riigikogu

majanduskomisjoni 9. aprilli 2026. a ning Riigikogu ELAKi 13. aprilli 2026. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa ettevõtluskukrute loomist käsitleva eelnõu kohta - COM(2025) 838 (heaks

kiidetud 15. jaanuari 2026. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 26. jaanuari

2026. a ja Riigikogu ELAKi 9. veebruari 2026. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja Kliimaseaduse kohta -

COM(2020) 80, COM(2019) 640 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2020. a istungil,

kinnitatud Riigikogu ELAKi 19. oktoobri 2020. a istungil);

 Riigihangete strateegilised põhimõtted (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuskabineti 16. novembri 2023.

a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikul konsultatsioonil "ELi riigihankeeeskirjad –

läbivaatamine" (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2026. a istungil ning Riigikogu ELAKi

23. jaanuari 2026. a istungil);

5

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028-2034 kohta (heaks kiidetud

Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2025. a istungil, Riigikogu majanduskomisjoni 9. detsembri 2025. a

ning Riigikogu ELAKi 19. detsembri 2025. a istungil);

 Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (koostamise

ettepanek heaks kiidetud Valitsuskabineti 12. septembri 2019. a istungil);

 Eesti tööstuspoliitika 2035 (Tööstuspoliitika dokumenti tutvustati Vabariigi Valitsusele augustis

2023.a);

 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu ülese 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta (heaks

kiidetud Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade

komisjoni 13. detsembri 2024. a istungil ;

 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi sõnaselgete keskkonnaväidete

põhjendamise ja edastamise kohta (roheväidete direktiiv) (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 30.

novembri 2023. a istungil ning 8. jaanuari 2024. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil);

 Eesti seisukohad välisinvesteeringute määruse muutmise eelnõu kohta (heaks kiidetud 9. mai 2024

Vabariigi Valitsuse istungil);

 Eesti seisukohad kriitilise tähtsusega toorainete määruse kohta. (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 8.

juuni 2023. a istungil).

2. Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus

2.1 Õiguslik alus

IAA eelnõu õiguslik alus on ELi toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikkel 114, mis lubab liidul võtta

ühtlustamismeetmeid. Arvestades vastupanuvõime ja tööstuse süsinikuheite vähendamise keerukust ja

rahvusvahelist iseloomu, on sellised meetmed vajalikud ühtse turu nõuetekohase toimimise tagamiseks, eriti

teatud strateegilistes sektorites. Lisaks on vaja kasutada ka aluslepingu artiklit 207 ELi ühise kaubanduspoliitika

kohta täiendava õigusliku alusena seoses käesoleva määrusega kehtestatud teatud meetmetega.

Välisinvesteeringuid käsitlevad sätted hõlmavad konkreetseid sektoreid, et tagada minimaalsed

investeerimistingimused ja lisandväärtusega tootmine liidus. Seetõttu on need sätted suunatud ühtse turu

nõuetekohasele toimimisele ja tuginevad ka ELi ühtse kaubanduspoliitikale.

2.2 Subsidiaarsus

Komisjon toob esile, et konkurentsivõime, kestlik heaolu, majandusjulgeolek ja süsinikuheite vähendamine on

ELi jaoks olulised küsimused. Ükski liikmesriik ei ole võimeline üksi tööstusliku süsinikuheite vähendamisega

tulemuslikult tegelema, kuna see on keeruline ülesanne, mis ühendab endas energiaturud, kliimamuutuste

leevendamise jõupingutused ja ühtse turu nõuetekohase toimimise vajaduse energiamahukate tööstustoodete ja

nullnetotehnoloogiate jaoks. Tööstuse ees seisvad konkurentsivõime probleemid ajendavad tõenäoliselt EL

liikmesriike rakendama ühepoolseid meetmeid. Kuigi sellised jõupingutused võivad olla põhjendatud, võivad

need kahjustada ühtse turu toimimist ja seda killustada, muutes ELi haavatavamaks väliste vapustuste suhtes ja

suutmatuks ühtse turu eeliseid ära kasutada, et tuua kasu kohalikele ja Euroopa ökosüsteemidele. Seetõttu on

vaja ühtlustatud ELi tasandi lähenemisviisi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 114, et tagada ühtse turu

hea toimimine ning lahendada vastupanuvõime ja tööstuse süsinikuheite vähendamisega seotud probleeme,

kaitstes samal ajal ELi konkurentsivõimet. Kui liikmesriigid võtaksid käesoleva algatusega ette nähtud

meetmeid üksi, ei oleks need nii tulemuslikud, sest probleemid puudutavad ühtset turgu. Need ei piirdu üksikute

liikmesriikidega, vaid on seotud ELi tööstusbaasi ja ELi-üleste tarne- ja väärtusahelatega. Samuti on

kliimamuutused piiriülene probleem, mis nõuab nii rahvusvahelist kui ka ELi tasandi meetmeid, et tõhusalt

täiendada ja tugevdada piirkondlikul, riiklikul ja kohalikul tasandil võetud meetmeid. Meetmete mittevõtmise

hind on üleeuroopaline. Tööstuse ümberkujundamine mõjutab paljusid sektoreid ELi majanduses, mistõttu on

koordineeritud tegevus ELi tasandil hädavajalik, et edendada ümberkujundavat, õiglast ja kulutõhusat

üleminekut ning ülespoole suunatud lähenemist. Kooskõlastamata riiklikud meetmed võivad kehtestada

6

turuosalistele erinevaid reegleid, ühtlustamata riigihanke tavasid, näiteks keskkonnahoidlike riigihangete tavade

ja lubade menetluste puhul, ning seega kahjustada ELi ühtse turu toimimist. Edasiste ELi meetmeteta jääks

praegune olukord tõenäoliselt püsima, suurendades ohtu, et EL kaotab strateegilise tööstusvõimekuse, et ühtne

turg killustub veelgi ning et EL muutub rohe-, digi-, kaitse- ja majandusliku julgeoleku eesmärkide saavutamisel

kriitiliselt sõltuvaks kolmandatest riikidest. See võib avaldada negatiivset mõju ELi majanduslikule

julgeolekule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, peamiselt tööhõive, regionaalarengu ja võrdsele

juurdepääsule tööstusvõimalustele. Seetõttu keskenduvad kavandatud meetmed valdkondadele, kus ELi tasandil

tegutsemine annaks vajalike jõupingutuste ulatuse, kiiruse ja ulatuse tõttu tõendatavat lisaväärtust – meetmed,

mille eesmärk on parandada energiamahukate tööstusharude majanduslikku tasuvust süsinikuheite

vähendamiseks investeerimisel ning ELi strateegiliste sektorite ja tehnoloogiate konkurentsivõime

tugevdamisel.

ELi lepingu artikli 5 lõige 3 sätestab, et subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse valdkondades, mis ei kuulu liidu

ainupädevusse. ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkt e sätestab, et liidul on ainupädevus ühise

kaubanduspoliitika valdkonnas. ELi toimimise lepingu artikli 207 lõige 2 kuulub ainupädevuste valdkonda.

Seetõttu ei teki subsidiaarsuse küsimust, kuivõrd ELi toimimise lepingu artiklit 207 kasutatakse täiendava

õigusliku alusena EL ühise kaubanduspoliitika rakendamise meetmetele.

Eesti hinnangul on eelnõu subsidiaarsuspõhimõttega kooskõlas.

2.3 Proportsionaalsus

Euroopa Komisjon on välja toonud, et kavandatavad ELi meetmed peaksid vastama proportsionaalsuse

põhimõttele, näidates üles lisaväärtust ELi tasandil tegutsemisel vajalike jõupingutuste ulatuse ja

kiireloomulisuse tõttu. Loamenetluse meetmed kohustavad liikmesriike protsesse üle vaatama. Loaandmise

menetluste digitaliseerimine peaks komisjoni hinnangul pikas perspektiivis kaasa tooma nii ametiasutuste kui

ka ettevõtjate aja- ja kulusäästu, võimaldades kiirendada puhta tootmise ja tööstusliku kasutuselevõtu arengut

kogu ELis. Eesti vaatest on mitmed asjassepuutuvad protsessid juba digitaliseeritud ning pakuvad teenust, mis

on lähedane määruse ettepaneku eesmärkidele. Vähese süsinikuheitega ja ELis toodetud toodete nõuded on

Euroopa Komisjoni hinnangul proportsionaalsed Euroopa tööstusliku tootmisvõimsusega ning kavandatud nii,

et need ei tekitaks märkimisväärset rahalist koormust liikmesriikide halduseelarvetele. Eesti vaatest võib tekkida

ajutine surve tootmismahtudele, mida võivad leevendada määruse ettepanekus välja toodud erisused ning avatus

koostööks kaubanduspartneritega. Juhtturgude loomine on ülioluline võtmetähtsusega sektorite ja tehnoloogiate

konkurentsivõime suurendamiseks, tugevdades seeläbi ELi tööstusbaasi ja tagades autonoomia nendes

strateegilistes sektorites. Juhtturud võivad luua Euroopa turul ka võimalusi Eesti ettevõtetele ja innovatiivsetele

tehnoloogiatele. Välismaiste otseinvesteeringute kohustuslikud tingimused on vajalikud, et saavutada eesmärk

maksimeerida nende investeeringute eeliseid kõigis liikmesriikides, tugevdada ühtse turu eeliseid ja

võimendada juurdepääsu ühtsele turule. Need tagavad, et investeeringutega kaasneb oskusteabe arendamine,

töökohtade loomine ja väärtusahela lõimimine. Komisjon leiab, et tööstustootmise eelisarendusalasid

käsitlevad meetmed jätavad liikmesriikidele vastutuse selliste eelisarendusalade kindlakstegemise ja määramise

eest, pakkudes samal ajal kasu läbi töötlevale tööstusele paremate ja konkurentsivõimelisemate tingimuste

loomise. Eesti leiab, et taoliste eelisarendusalade loomine liikmesriikide vahel ühtlustatud tingimustel ei pruugi

arvestada liikmesriikide eripärasid ega juba tööstusalade jaoks tehtavaid pingutusi.

3. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

3.1 Mõju majandusele

EL töötlevas tööstuses töötab umbes 30 miljonit inimest ning 2023. aastal oli selle loodud lisandväärtus 2,5

triljonit eurot. Tegu on Euroopa suurima ettevõtlussektori tööhõivesse (18,7% kogu tööhõivest) ning

lisandväärtuse loomisesse (23,6%) panustava sektoriga. Samal ajal paiskab töötlev tööstus õhku u. 26% kogu

EL kasvuhoonegaasidest, sellest suur enamus energiamahukate tööstuste poolt (22% EL koguväärtusest). EL

7

puhta tööstuse leppega soovitakse saavutada olukord, kus Euroopa tööstused saavutavad konkurentsieelise

kõrgema väärtusega ning samas madalama heitekoguse sisaldusega tootmises. Sellega toetataks nii Euroopa

tööstust kui saavutataks EL kliimaeesmärgid.

Ülemaailmne nullnetotehnoloogiate turg kasvab prognooside kohaselt 2035. aastaks kolmekordseks. Hetkel on

selle sektori oluliste tehnoloogiate tootmisvõimekus suures osas Hiina käes, kes kontrollib üle 90%

päikeseenergia tehnoloogiate ning akude tootmisest. Selles valguses tuvastas Euroopa Komisjon 2023. a kümme

olulist tehnoloogiavaldkonda4, mis on hädavajalikud Euroopa julgeoleku ja konkurentsivõime tagamiseks

tulevikus. Need valdkonnad on digitaalsete ja puhaste tehnoloogiate arengu aluseks, kuid on samas EL

strateegiliste sõltuvuste ja tarneahelate riskide allikaks. Euroopa sõltuvuste vähendamiseks ning tööstuse

tugevdamiseks on nende tehnoloogiate kohapealse tootmise suurendamine oluline.

Eestis hõlmas töötlev tööstus 2025. aastal 15,4% tööturust5 ning andis 12,4% lisandväärtusest. Töötlevas

tööstuses oli hõivatud umbes 108 000 töötajat. Eesti ekspordikäibest moodustab tööstusettevõtete panus

sõltuvalt aastast ligikaudu 1/3. Tööstuspoliitika 2035 eesmärkide hulka kuuluvad tööstuse lisandväärtuse ja

ekspordi osakaalu tõstmine ning kestlikkuse põhimõtete rakendamine. Tööstuse konkurentsivõimelisust aitaks

muuhulgas tõsta digitaliseerimine, rohetehnoloogiate arendamine ja rakendamine ning tööstussektori ressursi-

ja energiatõhususe suurendamine.

IAA fookus strateegiliste, madala süsinikdioksiidi heitega ja Euroopa‑siseselt toodetud toodete nõudluse

suurendamisel loob Eestile võimaluse tugevdada just neid segmente, millel on juba praegu majanduses oluline

roll. Näiteks tootmissektori harud nagu elektroonika ja masinate tootmine, puidu ja paberitööstus ning

toidutööstus moodustavad olulise osa Eesti eksportivast tööstusest ja nende ettevõtetel on potentsiaali kasu

saada nii uute rohetehnoloogiatel põhinevast tootmisest kui ka parema ligipääsu kaudu ELi rahastus‑ ja

hankeprogrammidele. Lisaks soovitakse IAAga luua lihtsamate loataotluse protsessidega tööstusprojektidele,

eelisarendatavate tööstustootmise alade ja strateegilisemate investeeringutega tingimused, mis võivad

julgustada kohalikke ettevõtteid panustama energiasalvestuse, elektrisõidukite komponentide ja taastuvenergia

seadmete tootmisse, tugevdades samal ajal Eesti osalust ELi ühtsetes tarneahelates ja suurendades tööstuse

vastupanuvõimet globaalsete kõikumiste suhtes.

Euroopa Liidu päritolu eelistamise rakendamine riigihangetes peale 2029. a. teatud sektorites (EL eelistamisel

ei nõuta 100% Euroopa päritolu toodangu kasutamist vaid nt alumiiniumi puhul 25% ning tsemendi puhul 5%)

ning suhteliselt madala lävendiga oleks teatavates sektorites tootvatele Eesti tööstustele põhimõtteliselt

positiivne, kuna tõuseks nõudlust Euroopa päritolu toodete järele. Siiski võib tõusta mõningate

väikekomponentide hind importimisel (eriti väiksemate partiide tellimisel), mis võib kanduda ehitushindadesse

Eestis ning see võib muuta kallimaks kodu soetamise, energiatõhusaks renoveerimise ning teisalt mõjutada

inflatsiooni ja palgasurvet.

IAA eelnõus sisalduvatest sektoritest puudub Eestis alumiiniumi tootmine, kuid leidub ehitussektoris

kasutatavate alumiiniumtoodete (nt alumiiniumprofiilid, aknad, metalltaara jm) tootjaid. Eestis on üle 100

metalluste- ja akende tootja ehk see võib hõlmata ka teistest metallidest toodete valmistajaid. Tsementi toodab

Eestis peamiselt Heidelberg Materials Kunda AS, mörti toodab mitu erinevat tootjat. Autotööstusega seotud

erineva suurusega ettevõtteid on Eestis ligi 35. Rohetehnoloogiatega tegelevad ettevõtted ulatuvad

iduettevõtetest suuremate taastuvenergiatootjateni, ettevõtteid koondava Eesti Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia

Liidu liikmeid on ligi 130.

Alumiiniumi töötlemisega tegelevatel ettevõtetel tekib nii Eesti sees kui ka väljaspool riigihangetel osalemiseks

vajadus kasutada IAA nõuetega vastavuses olevat alumiiniumi. Eesti imporditavast alumiiniumist ja

alumiiniumtoodetest (klassifitseerimiskood CN76) oli 2025. aastal üle 63% EL päritolu, millele lisandus

Euroopa majanduspiirkonna riikidest (nt Norra) ning mitmest muust vabakaubandusleppe või tolliliiduga seotud

riikidest (nt Türgi) imporditav kogus üle 10%. Raua ja terase (CN72) puhul oli EL riikidest imporditav kogus

üle 75% ning raua- ja terastoodete (CN73) puhul üle 57%, millele IAA kontekstis samuti lisandub muudest

4 Komisjoni soovitus 3.10.2023 5 TT0200: HÕIVATUD JA PALGATÖÖTAJAD | Näitaja, Tegevusala ning Vaatlusperiood. Statistika andmebaas

8

kaubandusleppega seotud riikidest imporditav kogus. Tsemendi puhul oli EL päritolu impordi osakaal üle 63%,

millele lisandub Norrast 23%. Seega toimub IAA käsitletavate EL päritolu materjalide puhul import Eestisse

juba praegu suures osas EL riikidest, Euroopa majanduspiirkonna riikidest või vabakaubandusleppega seotud

riikidest.

Juhul, kui eelnõu jõustumise tulemusel väheneb riigihangetel potentsiaalsete pakkujate ring ning IAAst

tulenevad tingimused tõstavad hangete hindu Eestis, siis võib selline hinnatõus kajastuda ühel hetkel ka avalike

teenuste, sh võrguteenuse hindades, kuivõrd avalike teenuste tasu on kulupõhine. Näiteks oli ELi ja Euroopa

Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA, mille liikmed on Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) riikide raua ja

terase hinnatase keskmiselt kolmandiku võrra kõrgem kui mujalt imporditud toodetel. Raua- ja terastoodete

puhul oli hinnaerinevus veelgi suurem, alumiiniumtoodetel mõnevõrra väiksem, kuid hindade erinevus sõltub

konkreetsest tootest (teatud juhtudel on kõik tooted imporditud Eestisse väljastpoolt ELi ja EFTA riike).

Määruse ettepanek sisaldab erandeid suurele hulgale kaubanduslepetega seotud riikidele, mis jäävad väljaspoole

EL ja EFTA piire.

Eesti ettevõtted saavad rohkem tuge eeldatavasti akutehnoloogias ja vesiniku arenduses, see võib tuua uusi

investeeringuid ja tehaseid. Eeldatavasti luuakse tehnoloogia- ja tööstusettevõtetele rohkem toetusi, sealjuures

ka rohkem ELi ja riigiabi näiteks idufirmadele (nt cleantech) ning tööstuse digitaliseerimiseks. Ka Eesti tugev

IT-sektor võib saada sellest kasu. Näited Eestis asuvatest ettevõtetest, kes potentsiaalselt võiksid IAA

ettepanekutest Euroopa päritolu eelistamisel kasu saada, on muuhulgas autotööstusele ning tuuleturbiinidele

sobivaid püsimagneteid tootev Neo Performance Materials, energiasalvestuslahendusi tootev Skeleton

Technologies, integreeritud päikesekatuste tootja Roofit.solar, akudesse sobivat süsinikku uudse tehnoloogiaga

tootev UP Catalyst, vesiniku tootmiseks vajalikke elektrolüüsereid tootev Stargate Hydrogen,

vesinikutehnoloogiad tootev Elcogen ja mitmed teised.

Välisinvesteeringute nõuete mõju Eestile on eeldatavasti väike, kuna IAAs mainitud sektorites ning tingimustele

vastavaid investeeringuid on Eestis vähe. TTJA andis 2025. aastal kolmandatest riikidest pärit välisinvestoritele

välja kokku kuus välisinvesteeringu luba tehingutele koguväärtuses peaaegu 845 miljonit eurot, millest otseselt

Eestisse tehtud välisinvesteeringuid oli üle 400 miljoni euro. Peamised kolmandatest riikidest investorid olid

Kanadast, Iisraelist, Ameerikast ja Jaapanist. Alates välisinvesteeringute mõju hindamise alustamisest 2023. a

on kokku olnud 15 loamenetlust, neist kaks üle 100 miljoni euro suurustele investeeringutele.

3.2 Mõju sotsiaalvaldkonnale

EL üleselt on määruse mõjuhinnangu ootus töökohtadele positiivne, EL terase tootmise sektoris säiliks umbes

4500 töökohta. Pikemas perspektiivis on hinnatud, et keskendumine EL päritolu akude komponentide ja akude

tootmisele kooskõlas muude EL algatustega nagu akude tootmise edendamise strateegia (Battery Booster

Strategy) ning sellega seotud algatused peaks tooma ELi 170 000 selle sektoriga seotud töökohta.

Samuti võib eeldada, et EL päritolu tootmise eelistamine aitab Eestis säilitada olemasolevaid töökohti mõjutatud

tööstussektorites ning luua uusi. Algatustega eeldatavasti tööjõu vajadus kasvab, kuid juba täna on nendes

valdkondades töötajaid puudu; vajatakse rohkem spetsialiste: insenere, energiatehnoloogia eksperte. See võib

suurendada survet haridussüsteemile ja palgatasemele. Samuti võib see suurendada välistööjõu kaasamise

vajadust.

3.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

Avaliku sektori töökoormus võib eelnõust tulenevate nõuete tõttu kasvada. Riigihangetes teatud sektorites EL

nõuete kehtestamine võib tuua kaasa lisakoormust nii riigihankeid korraldavatele asutustele (ja ettevõtjatele)

kui EL päritolu tõestavatele asutustele. IAA jõustumisel peavad hankijad veenduma, et juhul kui hange

puudutab eelnõuga määratletud sektoreid, siis peavad vastavad hanke tulemusel valitavad lepingupartnerid

vastama ette nähtud Euroopa päritolu tingimustele. Määruse eelnõu näeb ette, et EL päritolu ning madala

süsinikusisalduse tõestamine toimub ettevõtete poolt isedeklareerimise kaudu kooskõlas kehtiva riigihangete

9

direktiiviga. Vastava tõendusmaterjali kogumine jääb ettevõtjate, selle hindamine aga hankijate kanda. EL

päritolu isedeklareerimise hindamiseks oleks vajalik andmekogu või juhend, eelistatult EL tasandil, et tagada

ühetaoline info liikmesriikide vahel. Selline andmekogu või juhend aitaks leevendada võimalikku hangete

läbiviimisega kaasnevat lisakoormust hankijatele.

Ühtse loataotluse ning tööstuse eelisarendusalades ühtse loa kehtestamine eeldab ulatuslikku ja kompleksset

õigusloomet, sealhulgas:

 Loaandja pädevuste koondamine

 kontrollimenetluste,

 esitatavate andmete,

 keeldumise aluste,

 kaasamise,

 kehtetuks tunnistamise reguleerimist.

Eestis on keskkonnakaitselubade menetlus reguleeritud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) ja

eriseaduste kombinatsioonis, samas kui ehitusload kuuluvad eraldi regulatiivse raamistiku alla. Nende lubade

ühisosa on piiratud ning nende lubade andjad on erinevad (sealjuures kohalikud omavalitsused). Samuti ei ole

selge, milliseid tegevuslubasid ning nende andjaid ühtne süsteem hõlmaks (nt kemikaaliseaduse alusel antavad

load).

Täiendavalt tekib küsimus pädeva asutuse määramisest ning asutuste vahelise töökorralduse ja järelevalve

mehhanismide kujundamisest. Ühtne loamenetlus toob eeldatavasti kaasa täiendava halduskoormuse ning kulud

riigile või kohalikule omavalitsusele. Hetkel puudub Eesti õiguses vaste määruse eelnõu artiklis 27 nimetatud

„aggregated baseline permit’ile“.

Määruse ettepanekud loataotluse ja menetluse protsessi osas toovad kaasa ka

ulatuslikud arendused infosüsteemides. Hetkel toimuvad erinevate lubade taotlemine ja menetlused

eraldiseisvates infosüsteemides (nt ehitisregister ehituslubade jaoks, KOTKAS keskkonnakaitselubade jaoks),

mis on arendatud vastavalt konkreetsete lubade vajadustele. Eestil kasutusel olevate digilahenduste vahel ühtset

loataotlust (automaatne andmevahetus, andmete taaskasutamine) võimaldava lahenduse loomine hetkel

kasutusel olevate andmebaaside tarkvaralahenduste erinevuse tõttu eeldaks nende süsteemide ulatuslikku

ümberkujundamist või integreerimist, mis nõuab märkimisväärseid aega ja ressursse. Eesti on väike ja tõhusa

riigikorraldusega riik, kus vajalikud asutused suhtlevad omavahel ning on kergesti leitavad. Samuti on

arendatud töötavad ja digitaalsed menetlused erinevate valdkondade loamenetluste tarbeks.

IAA eelnõu vastuvõtmine praegusel kujul tooks Eestile kaasa kohustuse luua töötleva tööstuse projektide

loataotluste esitamise jaoks Euroopa ettevõtluskukrul põhinev (digitaalne) ühtne juurdepääsupunkt (single

access point). Sarnane ettepanek on tehtud ka üleeuroopalise energiataristu (TEN-E) raamistiku määruses, kus

juurdepääsupunkti loomine on muutumas läbirääkimiste käigus vabatahtlikuks. Ühe loataotluse esitamine ühelt

poolt lihtsustaks ettevõtjate jaoks taotlusprotsessi, kuna kaoks ära vajadus andmeid mitmekordselt esitada.

Teiselt poolt võib selline lahendus ettevõtjate jaoks muuta lubade taotlemise keerukamaks ja selle kestust

pikendada, kuna ei oleks võimalik esitada praeguste erinevate lubade taotlemiseks vajalikke materjale

järkjärgult (ootamata viimase loa taotlemiseks vajalike materjalide valmimist), vaid kõigi praeguste lubadega

seotud materjalid tuleks esitada korraga esmasel taotluse esitamisel ning ka nendega seotud võimalike

täpsustavate päringute vastamine võiks peatada kogu protsessi. Kuna Eestis on kasutusel juba toimivad

digitaalsed taotluste esitamise lahendused, oleks ettevõtluskukru kasutuselevõtt dubleeriv ning nõuaks

märkimisväärset ajalist ja rahalist investeeringut. Justiits- ja Digiministeeriumi esialgsel hinnangul võib

Euroopa ettevõtluskukru kasutuselevõtt erinevate olemasolevate digilahenduste asemel tähendada kuni 150

miljoni euro suurust kulu. Eestil kasutusel olevate digilahenduste vahel ühtset loataotlust (automaatne

andmevahetus, andmete taaskasutamine) võimaldava lahenduse loomine võib hetkel (2026. aasta aprilli seisuga)

kasutusel olevate andmebaaside tarkvaralahenduste erinevuse tõttu olla kulukas. Eelnõu kohaselt loodav

platvorm peab võimaldama hallata taotlusi, nende menetlemist ja otsuseid ning tagama juurdepääsu

asjakohastele esitatud taotlustele ning otsustele, mis on kättesaadavad keskses veebiportaalis. Ettepanekust

tulenevaid kulusid käsitletakse riigi eelarvestrateegia protsessis ning täpsemad kulud selguvad

10

rakendamisetapis, sõltuvalt Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel

saavutatavast lõplikust kokkuleppest.

Riigihangetes madala süsinikusisaldusega terase, alumiiniumi ja tsemendi kasutuselevõtt vastavalt eelnõus ette

nähtud osakaaludele tähendaks määruses toodud mõjuhinnangu kohaselt ehituse kallinemist 0,45% võrra.

Autotööstusele suunatud ettepanekute mõjul on sama hinnangu kohaselt madala süsinikusisaldusega terase ja

alumiiniumi kasutamise mõju 0,225% auto hinnast (u 70 eurot) ning elektriautodes EL päritolu

akukomponentide kasutamise mõju 2,2% auto hinnast (u 630 eurot).

Madala süsinikusisaldusega ning Euroopa päritolu materjalide kasutamine võib tekitada survet nende

materjalide saadavusele. IAA mõjuhinnangu kohaselt on hetkel EL tootmisvõimekus ettepanekuga puudutatud

terase, alumiiniumi ja tsemendi tootmises järgmine:

Tabel: Eeldatav Euroopa tootmise ja nõudluse ülevaade Euroopa Komisjoni analüüsi põhjal, miljonit tonni

(allikas: IAA mõjuhinnang lk 210)

Materjal Teras Alumiinium Tsement

Aasta 2030

Eeldatav tootmine 134 9 197

Eeldatav nõudlus 176,52 16 160,7

% suhe nõudluse ja EL

tootmise vahel

75,9% 68,75% 122,6%

Antud info põhjal võib järeldada, et Euroopa terase ja alumiiniumi eeldatav tootmine ei täida EL nõudlust

sajaprotsendiliselt. Vajamineva osa nõudlusest saab täita kas tootmismahtude suurendamise või kolmandatest

riikidest importimisega. IAA eelnõu kohaselt on EL päritoluga võrdsustatud teatud partnerriigid, kelle tootmine

võib nõudlust täita. Kuna Euroopa päritolu nõuded rakenduvad alumiiniumile 25% ja tsemendile 5% ulatuses

ning ainult riigihangete puhul on tootmismaht piisav, et nende nõuete mahtu täita.

Eelhinnangus oleks vaja täiendavat infot materjalide ja toodete (sh nt erinevat liiki sõidukite) toomismahtude

piisavuse kohta ELis ja teistes "Euroopa päritolu" käsitlusele vastavates riikides, võrreldes kõigi EL

riigihankekohuslaste (sh riikide, regioonide, kohalike omavalitsuste asutused, äriühingud avalike ülesannete

täitmiseks korraldatavates hangetes) koondatud hankemahtudega nende materjalide ja toodete (sh

konkreetsemate liikide) lõikes. Seetõttu ei ole piisavat alusinfot hindamaks, kas, milliste materjalide või toodete

osas ning millistel vahemikel (aastatel) tooks eelnõu kohaste piirangute sätestamine kaasa nõudlusega võrreldes

ebapiisavat pakkumist, seega tõenäolist survet hinnatõusule, hangete kallinemist ja osa hangitavate materjalide-

toodete saamist kavatsetust hiljem.

Eelnõus sisalduv nõue kasutada riigihangetes vähemalt 25% ulatuses madala süsinikusisaldusega terast ja

alumiiniumi võib avaldada märkimisväärset mõju EL turule. Kuna nõue rakendub samaaegselt mitmes sektoris

(sh taristu, ehitus ja sõidukitööstus), võib see tekitada järsu nõudluse kasvu piiratud pakkumisega

materjalidele. Tagajärjeks võib olla nende materjalide hinnatõus, mis võib kanduda edasi kogu tarneahelasse.

Autotööstuses tähendab see, et tootjad peavad kasutama kallimat toorainet ning tagama selle vastavuse

täiendavate sertifitseerimis- või deklareerimisnõuetega. Kulude kumuleerumine mõjutab otseselt lõpptoodete

hinda. Kõrgem hind omakorda vähendab turu valmisolekut võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, isegi kui need

on keskkonnasäästlikumad. Seega võib tekkida olukord, kus kogu väärtusahel (nt roheterasest toodetud

seadmetega ehitatakse roheterasest tehas, kus toodetakse roheterasest sõidukeid) muutub järjest kallimaks, mis

lõppkokkuvõttes muudab rohetehnoloogiad tarbijale vähem kättesaadavaks. Samas ei käsitle IAA eelnõu

roheterase kasutamist väljaspool riigihankeid ning ei hõlma terveid väärtusahelaid nagu tehased ja nende

seadmed, mistõttu selline olukord on hetkel teoreetiline. Mõju esialgset hinnangut autotööstusele käsitleb ka

komisjoni poolne IAA eelnõu mõjuhinnang, mille kokkuvõte on ära toodud eelnevas lõigus.

EL päritolu nõuete rakendamine riigihangetes võib teatud juhtudel tõsta riigihangete maksumust. EL päritolu

alumiiniumi ja tsemendi kasutamine rajatistes on ülaltoodud impordistatistika kohaselt Eestis juba võrdlemisi

11

suur. EL päritolunõudega sõidukite puhul võib juhul, kui hangitakse elektriautosid, pistikhübriidautosid või

kütuselemendiga autosid väheneda pakkumiste hulk ja seega väheneda konkurents riigihangetel, mis samuti

võib tuua kaasa hangete maksumuse suurenemise. Nõuded vastavate vähese heitekogusega sõidukite

hankimiseks võivad tuleneda erinevatest EL õigusaktidest, sealhulgas keskkonnasõbralike ja energiatõhusate

maanteesõidukite direktiiv6. Samuti on EL juba kehtestanud tariifid Hiina päritolu elektriautodele.

Iga EL liikmesriik peab eelnõu kohaselt määrama pädeva asutuse (Investment Authority), keda tuleb võimalikust

välisinvesteeringust eelnevalt teavitada ja mis hindab määruse ettepanekuga välisinvesteeringutele seatavate

tingimuste täitmist. Eestis tegeleb praegu välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisega Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kus on olemas vastav kompetents.

On tõenäoline, et Keskkonnainvesteeringute Keskuse pakutav nullheitega autode ostutoetus ettevõtetele peab

pärast IAA jõustumist hakkama kohalduma ainult Euroopa või sellega võrdsustatud päritolu nullheitega

sõidukitele.

Kuna kohalike omavalitsuste hankereeglid on samad, oleks määruse eelnõu ettepanekute mõjud kohalikele

omavalitsustele riigihangetel samuti samad, mis käesolevas analüüsis eelnevalt välja toodud. Kohalikele

omavalitsustele tekkida võivad kulud sõltuvad sellest, kui palju ja mida antud kohalik omavalitsus hangib.

3.4 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Määrusega soovitakse vähendada EL sõltuvusi kolmandatest riikidest, selle jaoks kehtestatakse EL päritolu

raamistik (hõlmab EL liikmesriike, vabakaubanduslepete ja tolliliitudega seotud riike ning riigihankeleppega

(Government Procurement Agreement, GPA) seotud riike) teatud strateegiliste sektorite toodete ja teenuste

suhtes.

Samuti sätestatakse tingimused välismaistele otseinvesteeringutele tekkivates strateegilistes sektorites, kus

investeeringu väärtus ületab 100 miljonit eurot. Need kohalduvad üle 100 miljoni euro suurustele välismaistele

otseinvesteeringutele neljas strateegilises sektoris (akud, elektrisõidukid, päikesepaneeli-tehnoloogiad ja

kriitilised toormed), kus üks kolmas riik kontrollib üle 40% globaalsest tootmisvõimsusest. Ettepanek näeb ette

kuus tingimust, millest tuleb täita neli: Euroopa tööjõu määr vähemalt 50% (see tingimus alati kohustuslik); ELi

enamusosaluse säilitamine nii kapitali kui kontrolli osas; tehnosiire; 1% globaalsest käibest tuleb investeerida

ELis teadus- ja arendustegevusse; EL väärtusahelate integreerimine, sealhulgas 30% valmistoodete jaoks

ostetud komponentidest peaksid pärinema EList. Väljastpoolt Euroopat tulevaid investeeringuid on Eestis olnud

vähe. TTJA andis 2025. aastal kolmandatest riikidest pärit välisinvestoritele välja kokku kuus välisinvesteeringu

luba tehingutele koguväärtuses peaaegu 845 miljonit eurot, millest otseselt Eestisse tehtud välisinvesteeringuid

oli üle 400 miljoni euro. Alates välisinvesteeringute mõju hindamise alustamisest 2023. a. on kokku olnud 15

loamenetlust, neist kaks üle 100 miljoni euro suurustele investeeringutele.

Seetõttu võib eeldada vähest mõju välissuhetele, kuna teatavate nõuete loomisel välisinvesteeringutele võib

tekkida risk, et investeeringu piirangute alla sattuvad kolmandad riigid võivad vastata sarnaste piirangute

kehtestamisega või muude majanduslike vastumeetmetega.

Algatusega panustatakse muuhulgas ka energiasõltumatusele: vähem sõltuvust imporditud energiast (nt

Venemaalt). Kavandades rohkem kohalikke energialahendusi suureneks ka energia alane varustuskindlus.

3.5 Mõju keskkonnale

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1161, 20. juuni 2019, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ

keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta.

12

EL on seadnud ambitsiooni saada 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks (netonullheitega)

maailmajaoks. Selleks on kokku lepitud, et EL peab 2030. aastaks vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid

võrreldes 1990. aasta tasemetega vähemalt 55% ja suunama majanduse seeläbi kindlalt süsinikuneutraalsuse

teele. 2040. aastaks peaksid heitkogused vähenema ligikaudu 90% (sellest vähemalt 85% ELis endas) ja 2050.

aastaks peavad veel jäänud heitkogused olema tasakaalustatud süsinikdioksiidi sidumisega, et nii saavutada

üldine netonullheide. Need eesmärgid on kavandatud pikaajalise eesmärgini jõudmise vaheetappidena, mille

kaudu pannakse paika prognoositav ja järkjärguline tegevuskava.

IAA eesmärgid rohetehnoloogiate tootmisvõimekuse suurendamiseks Euroopas ning madalama

süsinikusisaldusega toodetele juhtturgude loomiseks on kooskõlas EL üldiste kliimaeesmärkidega. Madala

süsinikusisaldusega terase, alumiiniumi ja tsemendi kasutuselevõtt IAA ettepanekute alusel vähendaks EL

üleselt keskkonna paisatava CO2 hulka aastaks 2030 Euroopa Komisjoni hinnangul kokku 4,28 miljonit tonni.

Madala süsinikusisaldusega toodetele loodud juhtturgude toimima hakates võib nende toodete nõudlus

suureneda veelgi, mis aitaks vähendada CO2 õhku paiskamist.

Euroopa soovib vähendada sõltuvust impordist, seega huvi kohalike ressursside vastu kasvab. Samuti võib

Eestis suureneda surve uurida erinevate maavarade ja sealjuures fosforiidi või muude maavarade kasutust

(samal ajal keskkonnavaidlused) ning võtta neist vähemalt osa võimalikult kiiresti kasutusele (samas ei pruugi

veel olla selleks kättesaadavaid piisava kasuteguriga tehnoloogilisi lahendusi).

3.6 Mõju põhiõigustele

Üldiselt võib esile tuua, et põhiõiguste kaitse on tagatud, järgitakse EL põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi

ja põhimõtteid. EL põhiõiguste harta artikkel 16 sätestab ettevõtlusvabaduse. Käesoleva eelnõuga kavandatavad

meetmed suurendavad innovatsioonivõimekust ning soodustavad nõudlust energiamahukate tööstustoodete

järele liidus, mis võib tugevdada ettevõtlusvabaduse teostamist kooskõlas liidu õiguse ning liikmesriikide

õiguse ja tavadega. EL tööjõu defineerimisel kasutab määrus laia definitsiooni, mis ei ole diskrimineeriv

seaduslikult ELis elavate elanike suhtes.

4. Sisu ja võrdlev analüüs

Määruse I peatükis esitatakse määruse üldsätted, sealhulgas määruse reguleerimisese, nimelt siseturu

toimimise parandamine, luues raamistiku, et tagada ELi juurdepääs asjakohaste tootmistoodete ja nende

tarneahelate turvalisele, kestlikule ja vastupidavale pakkumisele, määruse kohaldamisala, industrialiseerimise

eesmärk ja määruse kohaldamiseks vajalikud mõisted.

II peatükis kirjeldatakse tööstustootmise ja süsinikuheite vähendamise soodustavaid tingimusi. Selles

sätestatakse sätted, mis tagavad tööstuslike tootmisprojektide jaoks sujuva, tõhusa ja digitaalse lubade andmise

menetluse. Samuti kehtestatakse sätted energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamise projektide

ja neto nullheitega tööstusprojektide lubade andmise menetluse kohta.

III peatükis kehtestatakse raamistik ELi päritolu ja vähese CO2-heitega toodete nõuete kohaldamiseks teatud

strateegiliste sektorite tootmissisendite suhtes riigihangete ja avaliku sektori toetuskavade kontekstis. See

sätestab terase vähese süsinikuheite nõuded ning betooni, mördi ja alumiiniumi, mida kasutatakse konkreetsetes

allsektorites, nimelt hoonetes, taristus ja transpordisektoris, ELi päritolu ja vähese süsinikuheite nõuded, samuti

sõidukite liidu päritolu nõuded. Lisaks annab see volituse kehtestada nõudluspoolseid meetmeid keemiatööstuse

toodete kohta.

IV peatükis kehtestatakse raamistik tingimuste osas välismaistele otseinvesteeringutele tekkivates

strateegilistes sektorites, kus investeeringu väärtus ületab 100 miljonit eurot ning rohkem kui 40% sektori

globaalsest tootmisvõimsusest kuulub kolmandale riigile, mille kodanik või ettevõtja välisinvestor on. Sellised

välisinvesteeringud ei jõustu enne, kui asjakohased tingimused on täielikult täidetud. Peatükki kohaldatakse

13

töötleva tööstuse välismaiste otseinvesteeringute suhtes mis tahes järgmises kujunemisjärgus strateegilises

sektoris:

a) akutehnoloogiad ja nende väärtusahel akupõhiste energiasalvestussüsteemide jaoks;

b) täiselektrisõidukid, välise laadimisega hübriidelektrisõidukid ja kütuseelemendiga sõidukid, sealhulgas

elektrifitseerimise ja digitaliseerimisega seotud komponendid;

c) päikeseelektri tehnoloogiad;

d) kriitiliste toormete kaevandamine, töötlemine ja ringlussevõtt.

EL liikmesriikide määratud investeerimisasutused vastutavad nende tingimuste täitmise läbivaatamise ja

jälgimise eest, kusjuures Euroopa Komisjonil on koordineeriv roll. Tingimused ei rakendu riikidele, kellega

ELil on kahe- või mitmepoolsed investeeringuid käsitlevad lepped.

V peatükis kehtestatakse raamistik tööstustootmise eelisarendusalade määramiseks liikmesriikide poolt

kindlaksmääratud kriteeriumide alusel. Need piirkonnad on mõeldud tööstustegevuse geograafiliste klastrite

moodustamise lihtsustamiseks ja soodsate tingimuste edendamiseks seal asuvatele tööstusharudele.

Tööstustootmise eelisarendusalasid arendatakse koostoimes teiste ELi algatustega.

VI peatükis kehtestatakse määruse ühised lõppsätted, sätestades rakenduseeskirjad, sh hindamise, järelevalve,

läbivaatamise, delegeeritud volituste teostamise ja karistused. See hõlmab ka määruse (EL) 2018/1724 [ühtse

digivärava määrus] muudatusi; määruse (EL) 2024/1735 [heitevaba tööstusharu seadus] muudatusi, sh sätteid

riigihankemenetluste päritolunõuete kohta; riigihangete küberturvalisuse nõudeid ja oksjonite tugevdatud

küberturvalisuse sätteid; oksjonite ja muud tüüpi avaliku sekkumise päritolunõudeid. Lõpuks hõlmab see ka

määruse (EL) 2024/3110 (ehitustoodete määrus) muudatusi, et tagada sidusus ja sünergia käesoleva ettepaneku

eesmärkidega ning toetada selle eesmärke.

I lisas tuuakse välja tööstustootmise eelisarendusalade strateegiliste sektorite loetelu.

II lisas määratletakse vähese CO2 heite ja liidu päritolu nõuded energiamahukatele tööstusharudele, liidu

päritolunõuded või mõlemad riigihankemenetluste ja avaliku sektori toetuskavade kontekstis.

III lisas sätestatakse ELi päritolunõuded sõidukitele elektrisõidukite riigihankemenetluste ja ettevõttesõidukite

puhul ettenähtud avaliku sektori toetuskavade kontekstis. Samuti sätestatakse kriteeriumid, mille alusel väikest

heiteta sõidukit saab pidada määruse 2019/631 artikli 5 tähenduses „ELis valmistatuks“.

IV lisas sätestatakse määruse (EL) 2018/1724 II lisa muudatus.

5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus

5.1. Eesti toetab tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa tööstust,

arendades kohalikku tootmist ning suurendades välisinvesteeringute positiivset mõju Euroopa Liidu

majandusele. Leiame, et eelnõus tuleb tagada paindlikkus liikmesriikide eripäradega arvestamiseks ning

nõuete selgus ja arusaadavus, eriti ettevõtjate jaoks.

Selgitus: Peame oluliseks ELi tööstuse kiiret arendamist ja Euroopa majanduse positsiooni tugevdamist

globaalselt. Seetõttu on oluline Euroopa sõltuvuse vähendamine kolmandatest riikidest, eriti kriitiliste

materjalide ja tehnoloogiate (nt mikrokiibid, akumaterjalid, rohetehnoloogiad) puhul. Samuti peame oluliseks

Euroopa tööstuste toetamist olukorras, kus on risk kaotada konkurentsivõimes nii Euroopa turul kui

ülemaailmselt ning seetõttu on oht Euroopa tööstustoodangu ja ettevõtete vähenemiseks. Mõlema eesmärgi

saavutamiseks võib kasutusele võtta piiratud määral Euroopa Liidu päritolu kriteeriumi (vt. seisukoht 5.2.),

kaasates seejuures ka partnerriike, kellega ELil on vastastikused kaubanduslepped.

Algatuse artikliga 7 sõnastatakse nn “Euroopa Liidu päritolu” mõiste, mis tähendab sisu, tooteid või

komponente, mis pärinevad EList, kusjuures päritolu määratakse vastavalt ELi tollieeskirjadele. Samas loetakse

algatuse järgi riigihangete ja muude avalike sekkumismeetmete puhul liidu päritoluga samaväärseks ka selline

sisu, mis pärineb kolmandatest riikidest, kellega ELil on vabakaubandusleping, tolliliit või kes on ühinenud

14

riigihankelepinguga, tingimusel et vastavad ELi kohustused kehtivad (artiklid 8 ja 9). Euroopa Komisjon võib

siiski erandkorras sellise võrdsustamise täielikult või osaliselt välistada, eelkõige juhul, kui kolmas riik ei taga

ELi ettevõtjatele võrdset kohtlemist, kui see on vajalik tarnekindluse või sõltuvusriskide vältimiseks või muudel

lepingutes ette nähtud põhjustel (artikkel 8 lõige 2). EL päritolu kriteeriumi kasutuselevõtt peamiselt läbi

riigihangete ja riigi toetuskavade suurendaks kohalike tootjate võimalust osaleda Euroopa turul ning aitaks

ühtlasi tekitada juhtturge madala süsinikusisaldusega toodetele. Samas on vaja vältida olukorda, mil liidu

päritolu kriteeriumi kasutamine tooks kaasa surve nõudluse ja pakkumise vahekorra ebasoodsale muutumisele

ja sellega kaasnevale survele hinnatõusuks, mis vähendaks avaliku sektori piiratud vahendite eest hangitavat

tulemust. Samuti on oluline, et eelnõus oleks tagatud paindlikkus ja arvestataks ka väikeste liikmesriikide

eripärasid ning sealjuures nende turu suurust. Paindlik lähenemine näiteks digitaalsete lahenduste ülevõtmisel,

loataotluste ja loamenetluste või tööstuse kiirendusalade osas võimaldaks kiirendada üleminekut puhtale

majandusele ilma, et see pärsiks väikeste riikide konkurentsivõimet.

Kuigi lühiajaliselt võib liidu päritolu kriteeriumi rakendamisega kaasneda ajutine hinnatõus,

siis keskpikas vaates senikaua kui meil on sõltuvus kolmandatest riikidest, on risk, et jätkub Euroopa tööstuse

pikaajalise languse trend ning tööstused kaovad. Plastitööstuse näitel on oht, et meil puudub ühel hetkel vastav

tööstus ja võimekus ning majanduslik julgeolek ei ole tagatud. Seetõttu tuleks ELis ja piirkonniti luua vastavad

tootmisvõimekused. IAAst saaks kasu ka Eesti ettevõtjad, kes samuti peavad konkureerima kolmandate riikide

tootjatega. Praktikas on esinenud olukordi, kus kvaliteetsema toorme eest on ettevõtjad nõus rohkem maksma.

Need sektorid, kus EL päritolu nõudeid rakendatakse, tuleks eelnõus tuua praegusest selgemini välja, et

välistada EL ühtse turu killustamist.

Oluline on tagada liikmesriikide ning ELi ülene kontroll välisinvesteeringute üle ning maksimeerida

välisinvesteeringute positiivset mõju Euroopa ja Eesti majandusele (vt. seisukoht 5.4). Eelnõu ettepanekute

tulemusena suureneks reaalne kasu, mida mahukad investeeringud tooksid EL majandusele.

Välisinvesteeringute mõju hindamine kooskõlas EL ja Eesti vastava õigustikuga tagab ühtlaste reeglite jälgimise

üle ELi.

Praegune IAA eelnõu sisaldab mitmeid ebaselgeid termineid, mis võivad jätta ettevõtjatele ja rakendavatele

asutustele liigselt laia tõlgendamisruumi, tekitades õiguslikku ebakindlust. Näiteks eelnõu artikli 3 lõike 3

kohaselt on energiamahuka tööstuse süsinikuheite vähendamise projekt selline, mis vähendab CO₂-

ekvivalentide heitkoguseid „oluliselt ja püsivalt sellises ulatuses, mis on tehniliselt teostatav“. Samas ei ole

ükski neist kriteeriumitest eelnõus täpsemalt defineeritud. Eelnõu läbirääkimistel on vaja sellised kriteeriumid

üheselt mõistetavana defineerida.

IAAga seatakse ka mitmed detailsed protsentuaalsed piirmäärad ja künnised läbivalt: näiteks 49% maksimaalne

lubatud välisomandile teatud strateegilistes investeeringutes, 40% globaalne turukontsentratsiooni piir, mille

ületamisel rakenduvad lisatingimused jmt. Leiame, et vastavad määrad ja lävendid saaksid olla selgemad ja

paindlikumad.

5.2. Eesti toetab eelnõus Euroopa Liidu päritolu põhimõtte rakendamist teatavates Euroopa Liidu jaoks

strateegilistes valdkondades piiratud mahus ja teatud tingimustel tootmissisendile ning liidu päritolu

kriteeriumi põhimõtet riigihangetes. Liidu päritolu tõendamine riigihangetes peab toimuma võimalikult

vähese bürokraatiaga ja mitte tekitama lisakohustusi ettevõtjatele ning säilitama paindlikkuse

alternatiivide puudumisel kasutada ka kolmandate riikide tooteid. Vabakaubanduslepete ja muude

erandite paremaks mõistmiseks ja arvestamiseks on vaja selgelt kindlaks määrata, milliste allikate ja

kriteeriumide alusel neid liidu päritolu põhimõtte kontekstis tuleb arvestada. Euroopa Komisjon peab

pakkuma lahendusi näiteks andmekogu või juhendmaterjali näol, millele hankijad saavad piisava

ajavaruga enne hangete algatamist tugineda erandi rakendamisel.

Selgitus: IAAga soovitakse kehtestada raamistik EL (liidu) päritolu ja vähese CO2 heite nõuete kohaldamiseks

strateegiliste sektorite teatavate toodete ja teenuste suhtes riigihangete ja riiklike toetuskavade kontekstis.

15

Eesti on varasemates EL õigusaktide eelnõude seisukohtades nõustunud teatud tingimustel EL eelistuse

kriteeriumi arvestamisega ELi ja liikmesriikide eelarve vahenditest kaasrahastatud projektide puhul, pidades

seejuures silmas EL liikmesriikide tooteid ning arvestades piisavate tootmisvõimsuste ja tehnoloogia

arengutaseme olemasoluga ning vajadusega võimaldada arvestada koostööd partnerite ja liitlastega (nt

kaitsevaldkonnas NATO liitlastega). Samuti on Eesti toetanud vabatahtlikkuse põhimõttel Euroopa

Majanduspiirkonna ja usaldusväärsete partnerite päritolu toodete ja teenuste eelistamise võimaldamist

sektorites, kus esineb reaalne julgeolekurisk või vajadus vähendada kriitilisi sõltuvusi, pidades seda oluliseks

strateegilise autonoomia ja julgeoleku tagamisel. Liidu päritolu kriteerium erineb EL eelistuse kriteeriumist

kuna hõlmab laiemat hulka vabakaubanduslepingu, tollilepingu või riigihankelepinguga kaasatud kolmandaid

riike. Hõlmatud riikide nimekirja ei ole Euroopa Komisjon avaldanud, kuid ELil on erineva tasandi

kaubanduslepped sõlmitud üle 80 riigiga.

IAAs hõlmatud sektorid on välja toodud eelnõu lisades ning määruse eelnõu osana esitatavates nullnetotööstuse

määruse (Net Zero Industry Act - NZIA) täiendustes – keskendutakse energiaintensiivsele tööstusele,

nullnetotehnoloogiatele ja autotööstusele. Strateegiliste sektoritena tööstuslikus tootmises keskendutakse EL

päritolu osas Lisas II energiaintensiivsetele tööstustele (tsemenditööstus, alumiinium) ja Lisas III autotööstusele

(elektrisõidukid, hübriidsõidukid ning kütuseelemente kasutavad sõidukid). Lisaks teeb IAA täiendusi NZIA

määrusesse, luues EL päritolu kriteeriumid nullnetotehnoloogiatele nagu üksikud päikese- ja tuuleenergia,

soojuspumpade ja akude komponendid (nt akujuhtimissüsteemid, inverterid). IAAs välja pakutud sektorid on

loogiline ja õigustatud algvalik, kuna neil on oluline mõju EL eesmärkidele majanduses ja kliimavaldkonnas.

IAA sektorite loetelu võib pidada pigem kitsaks, sest välja on valitud mõned strateegilisemad sektorid, kus EL

päritolu kriteeriumid aitaks luua eeliseid Euroopa ettevõtetele. Võrreldes 2023. a Euroopa Komisjoni

nimekirjaga EL jaoks olulistest strateegilistest tehnoloogiatest7 on IAAga hõlmatud sektoreid vähe (otseselt

hõlmatud on vaid nullnetotehnoloogiad, kaudselt läbi nt autotööstuse ka kiibid, sensorid/andurid,

kõrgtehnoloogilised materjalid). IAA eelnõu tagasisides esitasid huvirühmad ettepanekuid IAA sektorite loetelu

laiendamiseks erinevate sektoritega (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liit,

EIS, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Trisector), samas ei ole nende ettepanekutega koos üldjuhul

esitatud piisavat infot nende sektorite tootmismahtude prognoosist ja selle piisavuse hinnangust, arvestades EL

liikmesriikide eeldatavat koguvajadust lähikümnendil. Viimaste aastate kriisid on näidanud, et liigne sõltuvus

kolmandate riikide tarnijatest võib tekitada märkimisväärseid riske, eriti strateegiliselt tundlikes sektorites nagu

energiajulgeolek, meditsiinitarbed, mikroelektroonika, kaitsetööstus ja kriitilised toorained. Sõltuvuste

vähendamiseks tuleks tugevdada ELi tootmisvõimekust kriitilistes sektorites, mitmekesistada tarneahelaid ja

investeerida innovatsiooni ning tööstuse arendamisse. Eelnõu strateegiliste sektorite loetelu võib pidada hetkel

piisavaks kuna otstarbekas on enne IAA sektorite nimekirja täiendamist oodata ära IAA rakendumise mõju,

ning seejärel hinnata vajadust sektorite loetelu täiendamiseks.

Eelnõu esitab liidu päritolu toodete ja teenuste põhimõtte arvestamiseks ja kasutamiseks piiratud osakaaluna

ning sektorites. Eelnõuga on hangitavate tööde (nt ehitus, taristu rajamine) puhul nõutud 25% Euroopa Liidu

päritolu (EL ja teatud partnerriikide) alumiiniumi8 ning 5% liidu päritolu tsemendi kasutamine. Elektriautode,

pistikhübriidautode ning kütuseelemendiga autode puhul näeb eelnõu ette, et auto oleks koostatud ELis ning

selle komponentidest oleks vähemalt 70% toodetud ELis. Samuti peaksid auto aku ning elektrisüsteemid

sisaldama teatud hulgal liidu päritolu komponente. IAA sätestab nõuded sõidukitele juhul, kui neid hangitakse

vastavalt muudes ELi õigusaktides (näiteks keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite direktiiv)

sätestatavale määrale.

Eesti tööstuste erialaliidud on pigem Euroopa Liidu päritolu põhimõtet pooldavad – näiteks võib see luua

suuremat nõudlust elektroonikasektoris, rohetehnoloogia sektoris või elektriakude materjalide tootmise vallas.

Huvirühmade tagasisides toodi välja, et EL eelistamise reeglite kasutamine peab olema hästi põhjendatud ja

põhinema mõjuanalüüsil, mis käsitleb tootmisvõimsuste piisavust sh tooteliikide lõikes ning konkreetsetel

ajavahemikel, mõju konkurentsivõimele, hinna ja kvaliteedi tasemetele ning ettevõtetele. Eesti Puhta Tööstuse

7 ANNEX to the Commission Recommendation on critical technology areas for the EU's economic security for further

risk assessment with Member States, C_2023_6689_1_EN_annexe_acte_autonome_part1_v9.pdf 8 EL alumiiniumi tootmine katab hetkel 45% kogu EL vajadusest (A European Steel and Metals Action Plan,

COM(2025)125, 19.03.2025).

16

ja Tehnoloogia Liit toob lisaks oma kommentaarides välja, et tugevama nõudlussignaalita EL päritolu toodetele

ei teki ELis piisavat investeerimis- ja skaleerimisvõimekust. EL päritolu toodetele nõudluse loomine on ka IAA

üks keskseid eesmärke.

IAA kohaselt EL päritoluga võrdsustatud kolmandate riikide puhul on soovitav, et hankijale tehtaks

kättesaadavaks konkreetsed määratlused, juhised ja viited lähteinfole ja andmetele, mida selle põhimõtte

kohaldamisel on vaja arvestada (loodaks siseriiklikult või liidu üleselt andmekogu või juhend sealhulgas EEA

lepingu ja vabakaubanduslepetes olevatest riikidest ja nende tingimustest EL turul võrdsetel alustel kaubelda).

Eesti eelistab siin komisjoni poolt EL ülese andmekogu või juhendmaterjali loomist, kuna see aitaks luua

õigusselgust hangete korraldusel ELis ning ühtlustaks EL riigihangete turgu.

Vähendamaks hankijate koormust on Eesti eelistus, et mitte iga hankija(sh liikmesriikide kohalikud

omavalitsused (KOV), riigiasutused jm) ei peaks ükshaaval hindama tootmisvõimsuste piisavust või

ebapiisavust ja vajadusel põhjendama „liidu päritolu“ kriteeriumi oma hankel kasutamata jätmist. Riigihangete

läbiviimise lihtsustamiseks võiks olla paigas keskne protsess, mis võimaldaks hankijatel saada ülevaadet

turuolukorrast ja toodete saadavusest. Näitena võiks Euroopa Komisjon teha kord aastas (järgmiseks aastaks

ette, piisavalt pika ajavaruga) prognoosi EL hankijate summaarsete ostukavatsuste mahu ja Liidu päritolu

tootmisvõimsuse võrdlusest (tooteliikide lõikes). Tooteliikide tasemel oleks analüüsi vaja teha näiteks seepärast,

et kui on vaja hankida eriotstarbelisi sõidukeid, siis ei piisa infost masinate üldtootmisvõimsuse kohta EL

üleselt. Selle tulemusel oleks nt 2027.a kevadel ette teada prognoosi 2028.-2030.a. erinevate sõidukiliikide

summaarse tootmisvõimsuse kohta. Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtava analüüsitulemuse alusel

saaksid 2028.a riigihangete korraldajad nende tooteliikide kohta, mille tootmisvõimsus pole prognoosi kohaselt

piisav, otsustada Liidu päritolu kriteeriumi kasutuse või mittekasutuse.

Meile on oluline, et rakendamine oleks proportsionaalne ja paindlik, et tagada väiksemate piirkondade ja

KOVide hankevõimekust. Erandite määratlus ning neile vastavuse hindamiseks vajalikud parameetrid (kulu,

kättesaadavus, ajakava) peaksid olema praktiliselt kasutatavad ega ei looks ebaproportsionaalset

halduskoormust.

EL ning sellega võrdsustatud riikide päritolu määratluse sätestamisel tuleb tagada, et kavandatud mõjust ei oleks

võimalik ümber hiilida. Selleks on oluline vältida tarneahelate peitmist (päritolu varjamist läbi vaheriikide) ning

riske sõltuvusteks kõrge riskiga tarnijatest, seda eriti küberturvalisuse vaates.

5.3 Eesti leiab, et erinevate valdkondade strateegiliste projektide loamenetluste, näiteks ehitus- ja

keskkonnakaitselubade aga ka muude lubade menetluste lihtsustamise reguleerimine sektoripõhistes

Euroopa Liidu õigusaktides killustab nõudeid, raskendab nende rakendamist ning võib pikendada

liikmesriigi menetlusi ega aita saavutada soovitud lihtsustamise eesmärki. Peame oluliseks, et Euroopa

Liidu loamenetluste kiirendamist käsitlevad õigusaktid oleks reguleeritud ühetaoliselt. Eesti eelistab, et

erinevate valdkondade strateegiliste projektide ehitus- ja keskkonnakaitselubade menetluste, aga ka

muude neid projekte puudutavate võimalike loamenetluste sätted koondatakse ühte Euroopa Liidu

õigusakti, et tagada õigusselgus ja vältida vastuolusid.

Selgitus: Erinevates EL sektoraalsetes õigusaktides loodud või kavandatavaid reeglistikke ehitiste ja keskkonna

loataotluste ja loamenetluste osas on hetkel üle kümne. Soovime, et erinevate valdkondade oluliste ehitistega

seotud loamenetluste (sh keskkonnamõju hindamise erisused) sätted koondatakse ühte õigusakti, et vältida

vastuolusid. Alternatiivina näeme, et erinevaid loamenetlusi (mis puudutavad näiteks ehitus- ja

keskkonnakaitselube) puudutavad sätted oleksid igas valdkonnas samasugustel põhimõtetel ja ühetaolised.

Lisaks ei ole üheselt arusaadav, milliseid lube vastavad algatused tegelikult hõlmavad. Näiteks on

taastuvenergia direktiivis (Renewable Energy Directive, RED)üheselt määratletud ehitised, mille suhtes

vastavad menetlused kohalduvad, ning erinormid on teatud ulatuses seotud konkreetselt identifitseeritavate

ehitistega, näiteks päikesepaneelidega. Seevastu kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise määruses

(kaitseomnibus) on kaitsetööstus määratletud kaitseotstarbeliste toodete direktiivi 2009/43/EÜ lisa tähenduses,

kusjuures nimetatud lisa sisaldab ligi 25-lehekülje pikkust toodete loetelu. Eesti õiguses ei ole ehitistega seotud

17

loakohustused ega keskkonnaload seotud konkreetsete toodetega. Seega võib uute reeglite kohaldamine osutuda

probleemseks. Enamasti on need kirjeldatud ehitamise, laiendamise ja käitamise kaudu, kuid samas võib

käitamine erinevat liiki ehitiste puhul tähendada oluliselt laiemat (kui näiteks ehitus- ja keskkonnakaitseload)

hõlmatud lubade ringi. Samuti ei ole lubade mõiste erinevates õigusaktides ühtselt määratletud. Näiteks IAA

puhul on juba tehtud konkreetne viide kemikaalidega seotud lubadele.

Samuti on erinevates õigusaktides sätestatud menetlustele erinevad tähtajad, tähtaja arvestamise loogikad (osad

sisaldavad keskkonnamõjude hindamist ja osad mitte) ning tähtaegade pikendamise võimalused. Lisaks

sisaldavad algatused ka kontaktpunktide määramist aga kontaktpunktide roll erineb õigusaktide lõikes. Ka

digitaliseerimise nõuded on erinevad, lihtsalt digitaalsest menetlusest kuni keerukama portaali loomiseni või

ühe loataotluse koostamiseni. Kuigi Eestis on erinevates pakettides määratud loamenetluste tähtajad üldjoontes

teostatavad, on keeruline kanda üle või võrrelda eri algatustes kasutatud tähtaegade arvestuse põhimõtteid

olukorras, kus loamenetluste ajaline arvestus on reguleeritud erinevalt ning hõlmab sisuliselt erinevaid

menetlusetappe. Samuti on erinevalt reguleeritud tähtajaarvestuse järgimiseks keeruline kujundada ühtseid ja

tõhusaid IT-lahendusi. Täiendavalt on sätestatud erinevad tähtajad taotluste nn eelhindamiseks, kuid Eestis ei

ole näiteks ehituslubade menetluses eelhindamise etappi ette nähtud ning selle loomine pikendaks menetluste

kestust.

Enamik käsitletavaid algatusi näeb ette kontaktpunktide loomise, kuid kontaktpunktidele pandud ülesanded ei

ole neis ühesugused. Näiteks võib biotehnoloogia õigusakti kohaselt kontaktpunktiks olla sama üksus, mis on

ette nähtud EL määruses keskkonnamõju hindamise kiirendamise kohta, kuid biotehnoloogiaakti alusel on

kontaktpunkti roll laiem, nt lisaks peab ta vahendama teavet muu haldus- ja finantstoetuse kohta. TEN-E

kohaselt lasub kontaktpunktil lisaks kohustus tagada loamenetluste tähtaegade järgimine. Olukorras, kus

kontaktpunkti roll on erinevates EL õigusaktides sisustatud erinevalt, muutub vastavate nõuete rakendamine

liikmesriikide jaoks märkimisväärselt keerukamaks.

Kui varasemad algatused lähtusid eeldusest, et menetlused toimuvad digitaalselt (nt RED kehtiv versioon), siis

kahes uuemas algatuses – võrgupaketis (TEN-E + loamenetluste direktiivid) ja IAA-s – nähakse juba ette

digitaalsete platvormide (portaalide) loomine. Võrgupaketi kohaselt peab platvorm võimaldama asjaomaste

ehitistega seotud loataotluste esitamist, menetlemist ning menetluse tulemustega tutvumist. Samuti peab

platvorm võimaldama juurdepääsu keskkonna- ja geoloogilistele andmetele. IAA kohaselt tuleb lisaks luua

loamenetluste jaoks ühtne juurdepääsupunkt („single access point“). Selle kaudu saavad projektiarendajad

esitada tööstuslike tootmisprojektide ühtse taotluse, mille vastavad osad tuleb automaatselt suunata pädevale

asutusele, teavitada taotlejat loamenetluse kõikidest etappidest, menetluse seisust ja asjaomaste asutuste

otsustest ning võimaldada taotlejal kontrollida kehtivate tähtaegade järgimist. IAA kohaselt peab see kasutama

Euroopa ettevõtluskukruid. Seega oleks vajalik liidestada e-ehituse platvormiga (täna haldab ehitisregistrit ja

planeeringute registrit) täiendavad registrid, infosüsteemid ja andmebaasid, ühtlustada nende loogikat ning

tagada teatud funktsioonide kättesaadavus platvormi kaudu, mis olemuselt on aja ja ressursimahukas IT-

arendus.

Mitmes õigusaktis on reguleeritud ka vaikimisi nõusoleku institutsiooni. Näiteks näeb kaitsevaldkonna omnibus

vaikimisi nõusoleku ette lõpliku loaotsuse tegemisel, samas kui keskkonna omnibus käsitleb vaikimisi

nõusolekut üksnes menetluse käigus tehtavate toimingute puhul. Eestis kohaldatakse ehituslubade menetluses

ning osaliselt ka keskkonnakaitselubade menetluses vaikimisi nõusolekut menetluse käigus tehtavate

toimingute suhtes. Lõplike loamenetluse otsuste tegemisel ei ole vaikimisi nõusolekut seevastu ette nähtud.

Kuigi õigusteoreetiliselt võiks sellise lahenduse kehtestamine olla võimalik, tooks see tõenäoliselt kaasa rea

täiendavaid õiguslikke ja praktilisi probleeme. Näiteks tekib küsimus, millised on tagajärjed olukorras, kus

vaikimisi nõusoleku alusel tekib õigus ehitada, kuid samal ajal on jäetud nõuetekohaselt kaalumata puudutatud

isikute õigused ning kavandatav ehitis põhjustab neile kahju. Samuti seisneb üks risk selles, et pädevad asutused

võivad hakata lubade andmisest keelduma ka juhtudel, mil selleks puudub sisuline vajadus, vältimaks vaikimisi

nõusoleku tekkimist tähtaja saabumise tõttu või hilisemat vajadust vaikimisi tekkinud luba kehtetuks tunnistada.

Selline regulatsioon ei pruugiks seega menetlusi lihtsustada, vaid võiks vastupidi tuua kaasa nende pikenemise.

Lisaks on keeruline kujundada ühtset regulatsiooni olukorras, kus osa algatustest käsitleb lõplikku loaotsust,

osa aga menetluse käigus tehtavaid toiminguid.

18

Looduskaitsedirektiivid näevad ette elupaikade, liikide ja vee kvaliteedi range kaitse ning sellest kaitsest

erandite tegemise vaid väga kindlate tingimuste esinemisel: kui tegevusele puuduvad mittekahjustavad

alternatiivid, kui tegemist on mingi ülekaaluka avaliku huviga ja kui tekkiv kahju on hüvitatav. REDi 2023.

aasta muudatusega lisati direktiivi artikkel 16f, mille kohaselt taastuvenergia projekt on eelduslikult sellise

avaliku huviga. 2024. aastal võeti vastu NZIA ja CRMA, mille (vastavalt artikli 15 lõige 3 ja artikli 10 lõige 2)

kohaselt käsitletakse strateegilisi projekte liidus avalikku huvi pakkuvate projektidena ja neid võib käsitada

ülekaalukat avalikku huvi pakkuvate projektidena ning rahvatervise ja ohutuse huvidega seotud projektidena,

kui on täidetud kõik looduskaitsedirektiivides sätestatud tingimused. Seega on juba kehtivas EL õiguses sama

sisu ja eesmärgiga sätted sõnastatud erinevalt ning praktikas on taastuvenergeetika valdkonnas ülekaaluka

avaliku huvi sisustamine, ülevõtmine riigisisesesse õigusesse ja rakendamine põhjustanud palju segadust ja

vaidlusi. Euroopa Komisjon on loobunud eeldusliku ülekaaluka avaliku huvi ühetaolise rakendamise juhise

väljatöötamisest, kuid on nüüdseks liikmesriikidele esitanud täiendavalt mitmeid uusi algatusi, milledes sarnane

regulatsioon on sõnastatud taaskord erinevalt (TEN-E, keskkonna omnibuss, võrgupaketi direktiivi muudatus).

Kuivõrd tegemist on erandite tegemisega teiste EL õigusaktide rakendamisel, on liikmesriikidel õiguslikult

ainuvõimalik kohaldada avalikku huvi vaid niipalju, kui erandeid tegevad EL õigusaktide selleks õigust

annavad. Kuivõrd need õigused on aga erinevates EL (nii kehtivates kui ettepaneku staadiumis) õigusaktides

erinevalt sõnastatud, on nende rakendamine väga keeruline.

Probleem seisneb ka selles, et osa nõudeid tuleneb ELi otsekohalduvatest määrustest, osa aga direktiividest, mis

tuleb üle võtta liikmesriigi õigusesse. Selline killustatud lähenemine tekitab praktilisi probleeme, sest erinevates

EL valdkondlikes õigusaktides reguleeritakse samu loamenetluse nõuded erinevalt. See võib panna Eesti

olukorda, kus tervikuna vajaliku või toetatava ELi õigusakti toetamine on keeruline, kuna see sisaldab

loamenetluse seisukohast ebasobivaid sätteid. Samuti sisaldab enamik ELi algatusi kohtuvaidlusi puudutavaid

sätteid, kuid ilma konkreetseid tähtaegu sätestamata. Selle asemel piirdutakse eri sõnastustes üldise nõudega, et

liikmesriik peab kohaldama võimalikult kiiret menetlust.

EL algatused, mis puudutavad ja mõjutavad eelkõige ehitus- ja keskkonnakaitselube ja muid asjakohaseid lube:

Jõustunud algatused:

 Nullnetotööstuse määrus (NZIA) (EL) 2024/1735

 Kriitiliste toormete määrus (CRMA) (EL) 2024/1252

 Kiipide määrus (EL) 2023/1781

 Taastuvenergia direktiiv (RED III) (EL) 2023/2413

 TEN-E määrus (EL) 2022/869

Menetluses:

 Tööstuse kiirendamise määrus (IAA) COM(2026) 100

 Esmatähtsate ravimite määrus (CMA) COM(2025) 102

 Biotehnoloogia õigusakt COM(2025) 1022

 Võrgupakett, st lihtsustamise direktiiv COM(2025) 1007, mis muudab mh RED III, ning TEN-E

määruse muudatus COM(2025) 1006

 Keskkonnaomnibus, täpsemalt keskkonnamõjuhindamiste kiirendamise eelnõu (RSEA) COM(2025)

984

 Kaitseomnibus COM(2025) 172

Tulemas:

 Elamumajanduse lihtsustamispakett.

5.3.1. Eesti toetab eelnõus tööstusprojektide loamenetluse lihtsustamist ja kiirendamist, kuid ei pea

vajalikuks tööstuslike tootmisprojektide jaoks vajalike lubade menetlemise koondamist ühte

infosüsteemi või ühe loataotluse kasutamise kohustust. Soovime, et ettevõtja saaks lihtsal viisil ühe

portaali kaudu esitada tööstusliku tootmisprojekti jaoks vajalikke tegevuslubade taotlusi. Eesti saab seda

toetada eeldusel, et tööstusprojektide loamenetlus toimub vastavate pädevate asutuste olemasolevates

loamenetluse infosüsteemides ja koordineerivale asutusele jääb üksnes nõuandev roll.

19

Selgitus: IAA eelnõu pakub Eestile strateegilist võimalust positsioneerida end parima sihtriigina

tööstusinvesteeringutele, kui suudame loataotluste ja menetluste protsessi piisavalt optimeerida. Hetkel Eestis

kasutusel olevate loataotluse ja –menetluse protsesside digitaalsed lahendused on üldjuhul sellised, mis võiksid

vastata eesmärkidele, mida soovitakse IAA eelnõuga saavutada. Me ei pea vajalikuks loamenetluste

kontrollesemete9 koondamist ühte menetlusesse, kuna Eestis toimuvad juba kõik menetlused digitaalselt vastava

valdkonna registris või infosüsteemis ning ettevõtjatel on lubade taotlemise järjekorda võimalik valida vastavalt

oma äriplaanile. Eestis võib selliste tööstusprojektidega alustamiseks olla esmalt vaja rajada vajalikud ehitised,

milleks tuleb taotleda ehitusluba. Lisaks võib projekti elluviimiseks olla vajalik keskkonnakaitseluba.

Ehitusluba menetletakse ehitisregistris (EHR) ja keskkonnakaitseluba keskkonnaotsuste infosüsteemis

(KOTKAS). EHR on juba seotud planeeringute andmekoguga (PLANIS), mis moodustab EHRiga IT-tehniliselt

ühe platvormi. Samas ei ole sellele platvormile liidestatud näiteks KOTKAS-t. Soovime võimalust, et määruse

eesmärke on võimalik täita muul viisil kui loamenetluste kontrolliesemete koondamisel ühte menetlusse.

Tabel 5.3.1 IAAga seonduvate loamenetluste esialgne tabel vastavalt IAA artikkel 3(4) tööstuslike projektide10

loamenetluse protsessi definitsioonile. IAAs toodud definitsioon on lahtine loetelu, seega võib lisanduda muid

loamenetlusi:

IAA kirjeldus Eesti vaste Vastutav asutus Eestis EL seos

Permit to build

Permit to expand

Permit to convert

Ehitusluba

(Ehitusseadustik)

vee-erikasutus (meres

hoonestusluba)

Kohalik omavalitsus

(riigi eriplaneeringu

korral TTJA)

Nõudeid reguleerib nt

hoonete

energiatõhususe

direktiiv (EL)

2024/1275

Permit to operate Kasutusluba

(Ehitusseadustik),

keskkonnakaitseload

Kohalik omavalitsus

(riigi eriplaneeringu

korral üldiselt TTJA)

Vt eelmine

Chemical permit Ohtlike kemikaalide

käitamisluba

(Kemikaaliseadus)

TTJA REACH määrus EC

1907/2006

Grid connection permit Elektri võrgulepingu

sõlmimine

Asjakohane

võrguettevõtja:

jaotusvõrgu puhul

vastav

jaotusvõrguettevõtja,

põhivõrgu puhul Elering

IAA viitab grid

connection permits

osana tööstusprojekti

loamenetlusest. Täpsem

definitsioon tuleb

loamenetluste

kiirendamise direktiivi

ettepanekust

COM(2025)1007.

Tehniliste nõuete puhul

võivad asjakohased olla

EL võrgueeskirjad, sh

RfG, DCC ja HVDC.

Environmental

assessment

Keskkonnamõju hindamine

(keskkonnamõju hindamise

ja

keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus)

Sõltuvalt

tegevusloaandjast

(keskkonnakaitseload –

Keskkonnaamet,

ehitusload – kohalik

omavalitsus, TTJA)

Loetelu keskkonnamõju

hindamise

õigusaktidest:

Keskkonnamõju

hindamine |

Kliimaministeerium

9 Kontrollese on see, mida vastava loaga lubatakse, näiteks ehitusloa puhul ehitis, keskkonnaloa puhul keskkonna

kasutamise õigus. 10 „Tööstuslik tootmisprojekt“ – sellise tööstusala ehitamine, ümberehitamine või laiendamine, mis on ette nähtud NACE

koodi C (töötlev tööstus) alla kuuluva majandustegevuse teostamiseks, välja arvatud NACE kood C12.

20

Environmental

authorisation

Keskkonnakaitseluba

(Kompleksload |

Keskkonnaamet)

Keskkonnaamet Vt Keskkonnaameti

lingid

Tööstusprojektide loataotluse lihtsustamiseks teeb IAA ettepaneku minna üle ühtse loataotluse põhimõttele.

Ühe taotluse esitamisega oleks ettevõtjatel võimalik taotleda kõiki projekti jaoks vaja minevaid lubasid vastavalt

ülaltoodud tabelile. Ühtse taotluse eelis oleks, et info vajaminevate lubade kohta oleks lihtsalt ning arusaadavalt

koondatud ühte kohta ning ettevõtjatel oleks tööstusprojekti alustamisel selgem ülevaade, millised load on

vajalikud, kuidas neid taotleda ning millised load on juba välja antud.

Ühtse loataotluse nõue võib samas tähendada, et ettevõtja peab menetluse algfaasis esitama märkimisväärselt

suuremas mahus dokumentatsiooni ja detailset teavet. Tänases praktikas eelistavad mõned ettevõtjad taotleda

erinevaid lubasid järjestikku, mitte paralleelselt, kuna kõik vajalikud andmed ei ole projekti alguses veel teada.

Mitmed olulised tehnilised ja ärilised lahendused (nt tootmisliinide täpne paigutus) selguvad alles projekti

edasises arendusetapis. Kehtivas praktikas on täna ka tavapärane, et ehitusluba (menetlustähtaeg ca 30 päeva,

pädev asutus kohalik omavalitsus) saadakse enne ning ehitustegevusega alustatakse, samal ajal kui

keskkonnakaitseload (menetlus 30–180 päeva, sõltuvalt loa liigist, pädev asutus Keskkonnaamet) taotletakse

paralleelselt ehituse käigus. Keskkonnakaitseluba ei ole üldjuhul ehitamise eelduseks, välja arvatud

erandjuhtudel (nt veekeskkonnaga seotud tööd), kuid keskkonnakaitseloa taotlemine peale ehitamise alustamist

on ettevõtja äririsk. Ehitusloa saamine ei ole automaatne eeldus keskkonnakaitseloa saamisele.. Samas on

võimalik ettevõtjal keskkonnakaitse loa taotlemise ajal valmistada ette ehitusplats, sõlmida hankelepingud,

tellida vajalikud tooted, broneerida ehitusmasinad ning arendada eelprojekt tööprojekti staadiumisse.

IAA artikli 5 kohaselt peaksid riigid määrama ka pädeva asutuse loamenetluse protsessi koordineerima, et

tagada tervikotsuse (comprehensive decision) vastu võtmine. See võib olla üks otsus või kombinatsioon

erinevatest otsustest. Pädev asutus ei pea tingimata ise otsust tegema, otsus võib tulla teistelt loamenetluse eest

vastutavatelt asutustelt. Pädev asutus peab tagama koordinatsiooni ja selle, et otsus vastu võetakse ja taotlejale

teatavaks tehakse. Otsuse tegemiseks kehtivad siseriiklikud tähtajad. IAAga kehtestatakse ainsa tähtajana see,

et pädev asutus peab 45 päeva jooksul kinnitama, kas taotlus on terviklik või küsima lisainfot (lisaks 30 päeva

kui ikka ei ole kõik vajalik info esitatud). Ette ei ole nähtud vaikimisi heakskiitu. Võib hinnata, et taotluse

esitamise ning menetlemise protsessi lihtsustamiseks on ettevõtjate jaoks kasulik, kui oleks olemas osapool, kes

aitab nii taotlemise kui menetlemise protsessi koordineerida ning vältida selle takerdumist. Vajalik on välja

tuua, et eelnõus toodud 45-päevast perioodi taotluse nõuetekohasuse hindamiseks näiteks ehitusloa menetluses

täna ei eksisteeri ja seega selle kontseptsiooni tekkimisel tuleks luua ehitusloale juurde eelkontrolli menetlus

ehk täiendav etapp, mis võib pikendada ehitusloa menetlusi.

Euroopa Komisjoni võrgupaketi üks osa oli nn loamenetluste direktiiv (ettepanek Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001, (EL) 2019/944 ja (EL) 2024/1788

loamenetluste kiirendamise osas), mis keskendus energiaprojektide lubade andmise kiirendamisele (load, mis

puudutavad taastuvenergia tootmist, elektrivõrkude rajamist, energiasalvestite kasutuselevõttu ja laadimistaristu

arendamist).

Eesti seisukohtades Euroopa Komisjoni võrgupaketi ettepanekute kohta, mis käsitlevad üleeuroopalise

energiataristu (TEN-E) raamistikku ja energiaprojektide loamenetlusi rõhutas Eesti, et uute EL tasandi nõuete

rakendamisel arvestataks olemasolevate riiklike lahendustega ning uued õigusaktid toetaksid erinevate

projektide menetluste paremat koordineeritust, mitte ei looks täiendavaid paralleelseid kohustusi või

menetluslikku keerukust. IAA pakutud lahendused (ühtne kontaktpunkt, tähtaegade raamistik,

kiirendusalad) võivad aidata, kui muuhulgas tagatakse kohalikele omavalitsustele sisuline roll ja tugi.

Kuigi IAA ei sea vaikimisi nõusoleku kohustust, siis pole välistatud, et läbirääkimiste käigus IAAsse see

lisatakse. Varasemates seisukohtades on Eesti rõhutanud põhimõtet, et menetluse vaheetapid võib lugeda

vaikimisi kooskõlastatuks juhul, kui kaasatud haldusorgan ei ole talle antud tähtaja jooksul arvamust avaldanud,

tähtaega pikendanud ega muul viisil reageerinud. Samas oleme varasemates seisukohtades ka pidanud

vajalikuks, et kogu loamenetluse tulemust ei loetaks vaikimisi lõplikult otsustatuks. Lõppotsus peab jääma

21

loamenetlust koordineeriva pädeva asutuse kontrolli alla, tagamaks otsuse õiguspärasus, menetluse terviklikkus

ja keskkonna- ning muude asjakohaste nõuete nõuetekohane järgimine.

EL nullneto tööstuse määrusega (Net Zero Industry Act, NZIA) nähti riikides ette kohustuslike kontaktpunktide

loomine. NZIA kogemusel ei ole Eestis ühtseid kontaktpunkte siiani kasutatud. Samas nähtub ettevõtjate

tagasisidest, et ühtse kontaktpunkti olemasolu oleks eelistatav. Soovime, et kontaktpunktile (IAA mõistes

pädevale asutusele artikkel 5 lg 2 kohaselt) jääks menetlusi toetav roll ja ta ei peaks ise otsuseid tegema.

5.3.2. Eesti leiab, et ühtsete juurdepääsupunktide tehniline lahendus peab olema asjakohane, ettevõtjatele

kasutatav tasuliste vahendusteenusteta, tehnoloogianeutraalne ja ühilduma liikmesriikides juba

olemasolevate või arenduses olevate infosüsteemidega ning olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Eelnõus pakutud lahenduste kasutamise korral peame oluliseks, et nende elluviimisel oleks tagatud

Euroopa Liidu poolne rahastamisvõimalus ning et lahendused ei tooks liikmesriikidele kaasa

ebaproportsionaalseid kohustusi ega ülemäärast koormust. Juhul kui neid tingimusi ei ole võimalik

tagada, soovime, et liikmesriike ei kohustataks seda lahendust kasutama.

Selgitus: IAA artikkel 4 sätestab ühtsete juurdepääsupunktide loomise, mis lihtsustaksid tööstusprojektide

loataotluse protsessi ning võimaldaksid menetluse kulgu lihtsamalt jälgida. Juurdepääsupunkti põhimõte on ühe

loataotluse esitamine ühes kohas ühtse taotlusega taotlusel ja hõlmab kõiki tööstuslike tootmisprojektide jaoks

vajalikke lube, ning mille kaudu on pärast esitamist võimalik jälgida taotluse edenemist ning juba väljastatud

lube. Selline loataotluse lahendus teeks tööstusprojektide algatamise ettevõtjate jaoks lihtsamaks ning protsessi

käigu jälgimise selgemaks. Samas on Eestis juba kasutusel ehituslubade ja kasutuslubade menetluseks

ehitisregister ja keskkonnakaitselubade menetluseks KOTKAS. Mõlemad registrid võimaldavad esitada nii

taotlusi, jälgida nende menetlust kui ka avalikustada antud lube. Ühe taotluse kontseptsiooni realiseerumisel on

võimalik, et Eestil tuleks teha mitmeid täiendavaid ja suure eelarvega IT arendusi. Hetkel ei ole eelnõu sõnastus

piisavalt selge, et täpselt hinnata arenduste võimalikku mahtu ja kulu. Juhul kui peaks osutuma vajalikuks ühe

taotluse esitamise võimaldamine läbi erinevate süsteemide põhjaliku integreerimise, võib maksumus olla kuni

5-6 miljonit eurot. Peame oluliseks, et sellisel juhul oleks tagatud EL poolne rahastamisvõimalus. Üks võimalus

rahastamiseks oleks Euroopa Konkurentsivõime Fondi (European Competitiveness Fund - ECF) kaudu, mille

üks valdkond on digitaalse juhtpositsiooni poliitika toetamine. Meetmetega soodustatakse muuhulgas

digiüleminekut, sh kvaliteetsete ja automatiseeritud teenuste vaatest avalikus ja erasektoris. ECF koondab enda

alla ka Digital Europe programmi, mis on sarnaseid arendusi toetanud. Samas ei saa praegusel hetkel eeldada,

et ECF kaudu rahastuse saamine on tagatud.

IAA eelnõu kohaselt peaks juurdepääsupunkt olema digitaalne ning selle rakendamine peaks põhinema Euroopa

ettevõtluskukrul, et pakkuda ettevõtjatele turvalist, standardiseeritud ja koostalitlusvõimelist platvormi pädevate

asutustega suhtlemiseks. See peaks võimaldama taotluste tõhusat ja tulemuslikku esitamist, tagades samal ajal

kõrgetasemelise andmekaitse, küberturvalisuse ja teabe terviklikkuse. Euroopa ettevõtluskukrud võimaldavad

ka tehtud investeeringute sujuvamaks muutmist ja tarbetu dubleerimise vältimist, mis omakorda optimeerib

ressursse ja vähendab ettevõtjate halduskoormust. Määruse eelnõu näeb ette, et selline portaal tuleb luua ühe

aasta jooksul pärast määruse jõustumist (jõustumine saaks kõige varem toimuda 2027. aastal).

Rõhutasime varasemates EL ettevõtluskukru seisukohtades11, et ei ole vajalik luua uut turvalist,

standardiseeritud ja koostalitlusvõimelist platvormi, juhul kui see dubleerib olemasolevaid digilahendusi (mida

komisjoni ettepanek hetkel teeb). Vaid juhul, kui tulevane ettevõtluskukru lahendus arendab edasi

olemasolevaid lahendusi, on liikmesriikide asutustele täiesti vabatahtlik, adresseerib konkreetseid

valdkondlikke kasutusjuhte ning ei tekita liikmesriikidele tänasega võrreldes täiendavaid kulusid, saab Eesti

11 Eesti seisukohad Euroopa ettevõtluskukrute loomist käsitleva eelnõu kohta - COM(2025) 838 (heaks kiidetud 15.

jaanuari 2026. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 26. jaanuari 2026. a ja Riigikogu ELAKi 9.

veebruari 2026. a istungil).

22

seda toetada. Kuna EL pakutud lahendused võivad vastavalt mõjuhinnangule olla kulukad, on vajalik, et nende

elluviimist oleks võimalik ka EL poolt rahastada.

Eesti seisukohtades üleeuroopalise energiataristu (TEN-E) kohta toetab Eesti ettepanekut luua taastuvenergia-,

energiasalvestus- ja võrguprojektide lubade menetlemise kõigi etappide jaoks riigi tasandil ühtne digiteenus,

eelistades, et portaali loomiseks oleks liikmesriikidele piisav aeg, mida saab põhjendatud juhul pikendada ja

võimalus on kasutada ära juba loodud digitaalseid lahendusi. Samas on võrgupaketi läbirääkimistel suund

portaali vabatahtliku rakendamise poole. Sellisel juhul tuleks vastav portaal luua vaid IAA paketi raames.

5.4 Eesti peab eelnõu kohaste strateegiliste ja olulise mõjuga investeeringute sõelumist Euroopa tasandil

kasulikuks, et vältida sõltuvust riikidest, millel on suur mõju strateegiliste sektorite tarneahelate üle.

Oluline on säilitada tasakaal majandusjulgeoleku eesmärkide ja majanduse avatuse vahel.

Selgitus: Eelnõu (4. jagu artiklid 17-24) näeb ette üle 100 mln euro mahuga välisinvesteeringute sõelumist

sektorites, kus ühe riigi tootmisvõimekus on üle 40% ülemaailmsest tootmisest. Sektoritest on välja toodud

akutehnoloogiad ja selle väärtusahel, elektri-, hübriid- ja kütuseelemenditehnoloogial põhinevad sõidukid ja

nende komponendid, päikesepaneelitehnoloogiad ning kriitiliste toormete kaevandamine, töötlemine ja

taaskasutamine.

IAA eelnõu kohaselt peab iga EL liikmesriik määrama investeeringuid hindava pädeva asutuse (Investment

Authority), mida tuleb võimalikust välisinvesteeringust eelnevalt teavitada ja mis hindab IAA tingimuste

täitmist. Halduskulude säästmiseks on Eesti kontekstis eelistatav sellise rolli andmine olemasolevale asutusele,

Eestis tegeleb praegu välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisega vastava seaduse alusel Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kus on olemas vastav kompetents.

Ülalpool toodud IAA kriteeriumidele vastavate välisinvesteeringute sõelumise mõju Eestile on ilmselt väike.

Selliseid väljastpoolt Euroopat tulevaid investeeringuid on Eestis olnud vähe. TTJA andis 2025. aastal

kolmandatest riikidest pärit välisinvestoritele välja kokku kuus välisinvesteeringu luba tehingutele

koguväärtuses peaaegu 845 miljonit eurot, millest otseselt Eestisse tehtud välisinvesteeringuid oli üle 400

miljoni euro. Alates välisinvesteeringute mõju hindamise alustamisest 2023. a. on kokku olnud 15 loamenetlust,

neist kaks üle 100 miljoni euro suurustele investeeringutele. Euroopa Komisjoni esialgsel hinnangul oleks ELi

üleselt selliseid investeeringuid aastas paar tosinat. Seetõttu ei ole Eesti vaatest IAA lähenemine tingimata

vajalik, kuid Euroopa kontekstis on tervitatav vältida kolmandate riikide liiga suurt mõjuvõimu strateegiliste

sektorite kohalike tarneahelate üle. Liigne paindlikkus välisinvesteeringute tingimustes võib tekitada olukorra,

kus näiteks mõned EL liikmesriigid lubavad suuri välisinvesteeringuid, mis tekitavad väärtusahelate sõltuvuse

kolmandatest riikidest. Liiga madala piirmäära kehtestamine välisinvesteeringutele tõstaks sõelutavate

investeeringute hulka ning seeläbi koormust pädevale asutusele, lisaks võib toimida ka investeeringuid

pärssivana. Arvestades ülalmainitud välisinvesteeringute sõelumise statistikat, on IAA eelnõu kohane 100

miljoni euro suurune välisinvesteeringute sõelumise kohustuse piirmäär Eesti vaatest sobiv ning tasakaal

majandusjulgeoleku eesmärkide ja majanduse avatuse vahel on olemas.

Sõelumiskriteeriumidele vastavate välisinvesteeringute puhul lisatingimuste kehtestamine on nende

välisinvesteeringute loodava lisaväärtuse tõstmiseks Euroopas ja Eestis sobiv. Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE) eesmärkidega seoses soovib Eesti, et suured

välisinvesteeringud tooksid kaasa mitte ainult tootmishoone, vaid ka teadus- ja arendustegevuse suurenemise

mis võimaldaks liikuda suurema lisandväärtuse loomise suunas. IAAs toodud välisinvesteeringute nõuete

hulgas on ka intellektuaalomandi jagamise ning teadus- ja arendustegevuse rahastamise eesmärgid, mis on Eesti

vaatest positiivsed. Näiteks tuuakse IAA eelnõus välja, et välisinvestor suunab igal aastal ELi teadus- ja

arendustegevuse kuludesse summa, mis vastab vähemalt 1 %-le liidu sihtettevõtja aastasest brutotulust või liidu

vara teenitud aastasest brutotulust, kohaldatuna proportsionaalselt välisinvestori kontrolli osakaaluga. Samuti

sätestatakse eelnõus, et enne välisinvesteeringut liidu sihtettevõtjale või liidu varaga juriidilisele isikule

kuuluvad intellektuaalomandi õigused peavad jääma täielikult nende kontrolli alla ning välisinvestor ei tohi neid

nõuda ega piirata nende kasutamist. Lisaks tuuakse IAAs välja, et koostöös või ühisettevõttes loodud

intellektuaalomandi puhul määratakse omandi- ja kasutustingimused vastavalt asjaoludele ning need tuleb enne

23

investeeringu heakskiitmist investeerimisasutusele selgelt esitada. Pikemas perspektiivis võiks suuremad

välisinvesteeringud tuua kaasa ka teadus- ja arendustegevuse keskuste loomise ELi liikmesriikidesse.

IAA puhul tuleb tagada, et ei tekiks dubleerimist olemasoleva välisinvesteeringute hindamise süsteemi,

konkurentsiõiguse ega välissubsiidiumide menetluste vahel. Vastasel juhul võivad tekkida raskesti hallatavad

ja paralleelsed investeerimiskontrolli süsteemid.

5.5. Eesti eelistab, et eelnõus oleks tööstuse eelisarendusalade loomise meetmed määratletud

liikmesriikidele vabatahtlikuna, kuna konkreetse geograafilise ala määramine ei võimalda piisavat

paindlikkust. Eestis on juba olemas mitmeid tööstusparke ja arenduspiirkondi, mis võimaldavad oluliste

tööstusprojektide toetamist.

Selgitus: Eelnõuga soovitakse luua riiklikud tööstustootmise eelisarendusalad (acceleration area)

strateegilisena määratletud tööstusvaldkondades, milles algatatud tööstusprojektid saaksid eelistingimusi ja -

kohtlemist, näiteks rahastuse ja investeeringute leidmisel, energia- ja taristuvajaduste hindamisel, tööjõu

kättesaadavusel ning loamenetlemisel koond-põhiloa näol (aggregated baseline permit), mis hõlmab sellisel

alal asuvate tootmisprojektide jaoks vajalikke lube ja haldusotsuseid, nt transporditaristu, teede ehituse,

energiavõrkude paigaldamise, veele ligipääsuga seonduvad load). Koondatud lubasid puudutav seisukoht on

selgitatud punktis (5.3.1). Vähemalt ühe kiirendusala loomine liikmesriigis oleks määruse eelnõu kohaselt

kohustuslik 12 kuu jooksul pärast eelnõu jõustumist. Eesti vaates oleme ettevaatlikud konkreetse geograafilise

ala määramise osas. Sarnane kohustuslikkuse ettepanek tehti NZIA raames, kuid nullnetotööstuse

arengukeskuste (Net-Zero Acceleration Valleys) loomine muutus läbirääkimiste tulemusel vabatahtlikuks.

Liikmesriikidele ei peaks tekitama kohustust määratleda tööstusalasid ainult vastavalt IAA eelnõule, vaid selle

peaks jätma neile vabatahtlikuks, mis võimaldaks kasutada erinevaid lähenemisi. Eestis praktiline vajadus

selliste alade eraldiseisvalt loomiseks puudub, kuna näiteks on Ida-Virumaal loodud Sihtasutus Ida-Viru

Investeeringute Agentuur (IVIA), mis tegeleb tööstusalade arendamisega. Samuti on Eesti loomas tööstuse

ekspressrada, mis ei keskendu geograafilisele määratlusele, vaid võimaldab oluliste projektide toetamist üle

Eesti ning on seetõttu paindlikum kui konkreetse eelisarendusala määramine.

Lisaks tuleks arvestada viimastel aastatel saadud “RePowerEU” kava12 protsessis taastuvenergia arendamise

eelisalade määratlemise protsessi kogemusi, et vältida võimalikke negatiivseid mõjusid samade piiratud alade

ühest või paarist prioriteetsest erinevatel eesmärkidel arendamiseks kasutamise võimalustele. Mõni sektor, mida

praegu strateegiliselt prioriteetseks ei peeta, võib juba mõne aasta pärast samuti EL ja liikmesriikide eesmärkide

seisukohalt prioriteetseks osutuda, sel juhul on vaja, et oleks jäänud/jäetud ka neile arendamist võimaldavaid

alasid). Kui IAAga jääb kohustus, et iga liikmesriik peab nimetama ühe või mõne tootmisvaldkonna

eelisarendamise ala enda territooriumil, tuleks selleks viia läbi riigiti kaasamisprotsessid. Arvestama peab ka

olemasolevate riigi eriplaneeringutega, (piirkondade/ maakondade) KOVide planeeringutega ja võimalike

huvide konfliktidega riigi/ELi huvide ja KOV-de vahel. Lisaks tuleb enne tööstuse eelisarendusalade määramist

läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (nt kui see ala määratakse planeeringuga) ja vajadusel ka

Natura hindamine. Eesti eelistab IAAs paindlikku lähenemist, mis jätaks tööstustootmise eelisarendusalade

loomise liikmesriikidele vabatahtlikuks ning võimaldaks kasutada juba liikmesriikide olemasolevaid lahendusi.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toob oma tagasisides välja, et Eestis on juba olemas mitmeid tööstusparke ja

arenduspiirkondi, ning seetõttu on oluline vältida dubleerimist ning tagada, et uus IAA meede täiendaks

olemasolevaid lahendusi.

Määruse eelnõus toodud kiirmenetlused on kujundatud lokaalsete tehaste (punktobjektide) jaoks, kuid mitte

elektrivõrgu taristu jaoks. Lineaartaristu (kõrgepingeliinid) ehitamine võib läbida mitmeid omavalitsusi. Kui

IAA kiirendusmehhanismid ja ülekaaluka avaliku huvi (Overriding Public Interest) staatus ei laiene

siseriiklikult otseselt ülekandevõrgu ehitamisele, siis võib tekkida olukord, kus nullnetoheitega tehas saab loa

12 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA

MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kava „REPowerEU“ (https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52022DC0230)

24

kiirendatud korras, kuid tehasele elektriühenduse rajamine jääb viibima (näiteks kestva keskkonnamõjude

hindamise, kohtuvaidluse, vastuseisu jms põhjustel).

Määruse eelnõu pakutud lahendused tööstustootmise eelisarendusalade osas võivad olla kasulikud, kui

KOVidele tagatakse sisuline roll ja tugi, kiirendamine ei toimu kohaliku kaasamise ja õiguskindluse arvelt ning

eelisarendusalasid kasutatakse ka regionaalse arengu tööriistana, mitte ainult valmis

tööstuspiirkondades. Vabatahtlike eelisarendusalade realiseerumise puhul jätame avatuks võimaluse vajadusel

tööstuse eelisarendusalade määratlust ja lähenemist vajadusel kasutada.

5.6. Soovime, et delegeeritud aktide asemel kasutaks Euroopa Komisjon oluliste sätete (liidu päritolu

välistamine, välisinvesteeringute sõelumise ülevõtmine) jaoks teisi menetlusi nagu näiteks

komiteemenetlus kontrollimenetlusega rakendusakti tasemel, mis kaasavad otsustusprotsessis paremini

liikmesriike.

Selgitus: Eelnõu jätab mitmes olulises küsimuses suure otsustusõiguse Euroopa Komisjonile läbi delegeeritud

aktide (näiteks liidu päritolu välistamine, välisinvesteeringute sõelumise ülevõtmine jm). Eesti soovib, et

liikmesriikidel oleks rohkem võimalusi sedavõrd olulistes otsustes kaasuda. Samas on EL õiguse põhimõtte

kohaselt delegeeritud aktide kasutus võimalik alusakti vähemoluliste aspektide konkreetsemaks sisustamiseks,

mitte oluliste aspektide määratlemiseks või muutmiseks. Seetõttu tuleb olulised asjaolud määratleda vähemalt

rakendusakti tasemel, kasutades selleks eelistatult komiteemenetluse kontrollimenetlust. See põhimõte on

oluline ka IAA paketis kavandatavate otsekohalduvate tooteõiguse määruste muudatuste puhul (sh ehitustoodete

määrus (EL) 2024/3110), kuna delegeeritud aktide kaudu antav lai otsustusruum võib kiiresti suurendada

ettevõtjate kohustusi ja halduskoormust.

5.7. Saame toetada eelnõus vähese süsinikusisaldusega toodete nõuete kehtestamist. Õigusselguse

tagamiseks soovime, et eelnõus on täpsemalt reguleeritud, kuidas toimub tootjate Euroopa päritolu ja

keskkonnanõuetele vastavuse isedeklareerimise kontrollimise ja järelevalvemehhanism, et tagada aus

konkurents.

Selgitus: Eelnõu ettepanek madala süsinikusisaldusega toodete osas aitab saavutada EL kliimaeesmärke ning

samal ajal loob juhtivaid turge uuenduslikele, madala süsinikusisaldusega toodetele. Näeme, et eelnõuga

luuakse alus ühtsele metoodikale, mis väldiks EL liikmesriikide vahel killustatust rohesertifikaatide

väljatöötamisel. Ühtse metoodikata on risk, et iga liikmesriik töötab välja erineva metoodika ning sertifikaadid

madala süsinikusisaldusega toodetele. See teeks ettevõtjate jaoks toodete sertifitseerimise palju keerulisemaks,

kulukamaks ja aeganõudvamaks võrreldes ühtse EL ülese lähenemisega.

IAA nõuded madala süsinikusisaldusega alumiiniumi ja tsemendi kasutamiseks on kombineeritud EL päritolu

nõuetega, mis toetab EL tootjaid, kes soovivad üle minna vähese heitekogusega toodetele ning samuti nende

toodete kasutajaid, kelle jaoks võib olla oluline EL kliimaeesmärkide valguses kasutada madala heitega tooteid.

Eelnõus on nõuded suhteliselt madala lävendiga (alumiiniumile 25%, tsemendile 5%), mis annavad esmase

nõudlussignaali Euroopa tootjatele ning stimuleeriksid nende tootmisvõimekust andes võimaluse järk-järgult

materjalide tootmist suurendada.

Vähese süsinikusisaldusega toodete nõuete rakendamine eeldab ühtset, operatiivset ja standardiseeritud EL-i

tasandi metoodikat. IAA ettepaneku kohaselt defineeritakse vähese süsinikusisaldusega toodetena käsitlemise

nõuded ehitustoodete määruse 2024/3110 (ehitustooted) ja ökodisaini määruse 2024/1781 (kõik muud tooted)

kohaselt vastu võetavates delegeeritud aktides. Tuleb jälgida, et metoodika oleks selge ja ettevõtjatele lihtsasti

arusaadav – puudulik metoodika suurendaks halduskoormust ja rohepesu riski hanketasandil. Arvestada tuleb,

et täiendav dokumenteerimis-, tõendamis- ja kontrollikoormus võib suurendada tootjate ja hankijate kulusid

ning kandub tarneahela kaudu hindadesse. Ehitussektoris puudutab see otseselt ehitustooteid (sh tsement,

betoon, alumiinium) ja võib kasvatada ehitushindu.

25

Eelnõu kohaselt kavandatakse süsteemi, kus tootja esitab deklaratsiooni, millega tõendab, et teatud osa tootest

vastab Euroopa päritolu kriteeriumile ning täidab kehtestatud keskkonnanõudeid. Samas ei ole eelnõus piisavalt

selgelt reguleeritud, kuidas toimub nende deklaratsioonide kontrollimine ja millised on

järelevalvemehhanismid. Selline regulatiivne ebaselgus võib tekitada ebaausa konkurentsiolukorra, kus

kolmandate riikide tootjad võivad formaalselt vastavust deklareerida ilma sisulise kontrollita, samas kui

Euroopa tootjad järgivad rangemaid standardeid. Seeläbi võivad kolmandate riikide tootjad saada veelgi

suurema eelise, kuna oskavad vajalikke nõudeid esitada, mida ei ole võimalik ümber lükata

tõendite kontrollitavuse puudumise tõttu. Tõhusa ja ühtlustatud kontrollisüsteemita võib see kahjustada ausat

konkurentsi ning vähendada meetmete usaldusväärsust. Leiame, et VKEdele ei tohiks deklaratsiooni

esitamisega lisanduda täiendavat koormust. Soovime määruse arutelude käigus töörühmas Euroopa Komisjoni

poolt rohkem selgust enesedeklaratsiooni vormi kohta ning kas ja millal vajab enesedeklaratsioon tõendaja

kinnitust.

5.8. Eesti leiab, et Euroopa Liidu tasandil peab karistuste ühtlustamine toimuma paindlikult ja

liikmesriikide pädevust austavalt ning seetõttu piirduma eelnõus sätestatud proportsionaalsuse,

heidutavuse ja tõhususe nõuetega.

Selgitus: Eelnõu artikkel 32 näeb ette liikmesriikide kohustuse kehtestada IAA määruse rikkumiste eest tõhusad,

proportsionaalsed ja heidutavad karistused. Oleme seisukohal, et selline sõnastus on asjakohane ning tagab

määruse eesmärkide saavutamise, säilitades samal ajal liikmesriikide paindlikkuse oma karistussüsteemi

kujundamisel.

Toetame liikmesriikidele üldsõnalise karistamise kohustuse kehtestamist minimaalse harmoneerimise tasemel.

Liidu õiguses tuleks vältida konkreetsete karistusmäärade, aegumistähtaegade, kergendavate või raskendavate

asjaolude ning muude karistusõiguse üldosa küsimuste reguleerimist, kuna need peaksid jääma siseriikliku

karistusõiguse pädevusse.

Kui määruse edasisel menetlemisel peaks siiski ilmnema vajadus täpsustada karistamisega seotud elemente (nt

karistusmäära valikut või minimaalset ülemmäära), tuleks lähtuda kriminaalõiguse mudelsätetest, milles EL

Nõukogu jõudis 2025. aasta detsembris kokkuleppele. Kuigi need mudelsätted on eelkõige mõeldud direktiivide

ettevalmistamiseks ja keskenduvad kriminaalõiguslikele meetmetele, kajastavad need selgelt piiri, millisel

tasandil liikmesriigid aktsepteerivad karistuspoliitika harmoneerimist ning millisel juhul on vajalik sekkumise

eriline põhjendamine.

5.9. Eesti peab oluliseks, et eelnõuga kavandatavad ehitustoodete määruse (EL) 2024/3110 muudatuste

ning Euroopa tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu riigihangete ja avaliku sektori toetuskavade

nõuete omavaheline seos ja kohaldamise kord oleksid selgelt kindlaks määratud, et vältida sama teabe

dubleerivat esitamist ja kontrollimist vähese süsinikusisaldusega ehitustoodete nõuete täitmisel.

Selgitus: Eelnõu sisaldab ehitustoodete määruse (CPR) muudatusettepanekut. IAA artikli 10 kohaselt loetakse

CPR-i kohaldamisalasse kuuluv ja ühtlustatud tehnilise spetsifikatsiooni või Euroopa tehnilise hinnanguga

hõlmatud ehitustoode madala süsinikusisaldusega tooteks juhul, kui see vastab CPR-i artikli 5 lõike 5 või artikli

22 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud aktides sätestatud nõuetele. See tähendab, et ehitustoodete puhul

kujuneb madala süsinikusisaldusega tootena käsitlemise sisuline alus CPR-ist, kuid madala süsinikusisalduse

nõudeid kohaldatakse IAA alusel riigihangetes ja avaliku sektori toetuskavades. Riigihangete puhul näeb IAA

artikli 11 lõige 4 ette, et hankijad peavad nõudma ettevõtjalt deklaratsiooni või samaväärset dokumenti, mis

tõendab vastavust artiklis 11 sätestatud nõuetele ning avaliku sektori toetuskavade puhul reguleerib vastavate

madala süsinikusisalduse nõuete kohaldamist IAA artikkel 12. Seetõttu tekib küsimus, kuidas CPR-i alusel

esitatavat või kättesaadavaks tehtavat teavet, sealhulgas tooteinfot, märgistust või toimivus- ja

vastavusdeklaratsiooni, kasutatakse IAA alusel riigihankes nõutava ettevõtja deklaratsiooni ning avaliku sektori

toetuskavades nõuete täitmise hindamisel.

26

Eelnõu väljatöötamisel tuleb arvestada, et CPR-i artiklis 83 on juba ette nähtud keskkonnahoidlike riigihangete

raamistik, mille kohaselt komisjon võtab delegeeritud aktidega vastu ehitustoodetele kohustuslikud

minimaalsed keskkonnakestlikkuse nõuded avalikes hangetes. IAA artikkel 11 näeb samal ajal ette, et lisa II ja

III I osa kohaldamisalasse kuuluvates riigihangetes peavad hankijad kohaldama seal sätestatud madala

süsinikusisalduse nõudeid ning nõudma ettevõtjalt deklaratsiooni või samaväärset dokumenti nõuete täitmise

tõendamiseks. Kui sama riigihange vastab nii IAA artikli 11 kui ka CPR artikli 83 alusel kehtestatud nõuete

kohaldamistingimustele, võib tekkida nende nõuete paralleelse kohaldamise oht, sest eelnõust ei nähtu üheselt,

kas üks raamistik välistab teise, kuidas nõuded omavahel suhestuvad või millist tõendit loetakse nõuete täitmise

kontrollimisel piisavaks.

IAA eelnõuga muudetaks CPR-i artikli 22 lõiget 9. Kehtivas CPR-is on komisjoni volitus kehtestada

keskkonnakestlikkuse märgistamisnõudeid seotud kahe tingimusega: toode peab olema tavaliselt tarbijate

valitav või ostetav ning toote üldine keskkonnatoime ei tohi sõltuda oluliselt selle paigaldamisest (ehk nö riiulilt

valitav toode). IAA eelnõu artikli 35 kohaselt soovitakse need tingimused eemaldada. IAA eelnõu põhjenduse

79 kohaselt on muudatuse eesmärk võimaldada ehitustoodete märgistamist süsinikumahukuse alusel ka

toodetele, mida tavaliselt lõpptarbijale ei müüda. Konkreetseid märgistamisnõudeid ei kehtestataks IAA

eelnõuga vahetult, vaid need sõltuksid hilisematest CPR-i alusel antavatest delegeeritud aktidest. Samas seob

IAA artikkel 10 madala süsinikusisaldusega ehitustoote määratluse muu hulgas CPR-i artikli 22 lõike 9 alusel

antavate delegeeritud aktidega ning IAA artikli 11 lõige 4 näeb riigihangetes ette ettevõtja deklaratsiooni või

samaväärse dokumendi nõuete täitmise tõendamiseks. Seetõttu tuleks eelnõus selgemalt määratleda CPR-i ja

IAA nõuete omavaheline seos, sealhulgas kas CPR-i alusel esitatav märgistus, tooteinfo või toimivus- ja

vastavusdeklaratsioon on IAA artikli 11 kohases riigihankes ja artikli 12 kohases avaliku sektori toetuskavas

piisav tõend või tuleb ettevõtjal sama teave esitada täiendavalt IAA artikli 11 lõike 4 kohase deklaratsiooni või

muu samaväärse dokumendi kaudu. Samuti tuleks selgitada, kuidas välditakse sama teabe dubleerivat esitamist

ja kontrollimist. Kui samale hankele võivad kohalduda nii CPR-i artikli 83 kui ka IAA artikli 11 alusel

kehtestatud nõuded, peaks eelnõust nähtuma, kuidas nende nõuete kattumine lahendatakse ning kuidas

rakenduvad kummaski raamistikus ette nähtud erandid, sealhulgas ebaproportsionaalsete kulude lävendid.

6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Justiits- ja

Digiministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumilt, Välisministeeriumilt ning Riigikantselei JRKBlt. Samuti palusime ettepanekuid

huvigruppidelt (huvigruppide nimekiri vastavalt Lisa 2). Lisaks toimusid kohtumised nii ministeeriumide kui

ka huvigruppide ning ettevõtlusliitudega seisukohtade ettevalmistamise protsessis. Arvamuse saatsid või

osalesid seisukohtade ettevalmistamise aruteludes Kliimaministeerium, Justiits-ja Digiministeerium,

Rahandusministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Huvigruppidest saatsid oma

ettepanekud: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Eesti Puhta Tööstuse ja

Tehnoloogia Liit, Elektrilevi, Elering, Enefit, Keskkonnaamet, Neo Performance Materials, Tallinna

Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Trisector.

Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on võimaluse korral

arvestatud.

Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.