Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmine) Esitame Vabariigi Valitsuse istungile läbivaatamiseks karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmine). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Lisa 1 (EL vastavustabel_keskkonnakuritegude direktiiv) Lisa 2 (EL vastavustabel_konfiskeerimise direktiiv) Lisa 3 (Kooskõlastustabel) Anna Leena Neering 58870758 [email protected]

Meie 18.05.2026 nr 8-1/3975-1

Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise

seaduse (keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1203 ja Eesti õigusaktide vastavustabel

ELi õigusakti norm ELi õigusakti

normi ülevõtmise

kohustus

ELi õigusakti normi sisuliseks

rakendamiseks kehtestatavad

riigisisesed normid

Kommentaarid

Art 1 Ei

Art 2 lg 1 Ei

2

Art 2 lg 2 Ei

Art 2 lg 2 (a) Ei

Art 2 lg 2 (b) Ei

Art 3 lg 1 Jah KarS §-d 3571 lg-d 1–3, 3631 lg 1,

364 lg-d 1 ja 11, 367 lg-d 1 ja 11,

3681 lg 1, 3682 lg-d 1 ja 11, 3683 lg

1, 369 lg 21, 3711 lg 2, 3713 lg 1,

412 lg 1

Osaliselt täiendatakse varem kehtestatud koosseise

eelnõukohase seadusega.

Osaliselt kehtestatakse uued koosseisud eelnõukohase

seadusega.

Art 3 lg 1 (a)

3

Art 3 lg 1 (b)

Art 3 lg 1 viimane

lause

KarS § 3512, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 2 (a) Jah KarS § 364 lg 1

Ettevaatamatusdelikt KarS § 365

lg 1

Osaliselt täiendatakse varem kehtestatud sätteid

eelnõukohase seadusega.

Osaliselt kehtestatakse uued sätted eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 2 (b) Jah KarS § 364 lg 11

Ettevaatamatusdelikt KarS § 365

lg 13

Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 2 (c) Jah KarS § 367 lg 1 (kemikaali

käitlemise nõuete osas)

Täiendatakse eelnõukohase seadusega.

4

Art 3 lg 2 (c) i) Ettevaatamatusdelikt KarS § 368

lg 1 (kemikaali käitlemise nõuete

osas)

Art 3 lg 2 (c) ii)

Art 3 lg 2 (c) iii)

Art 3 lg 2 (c) iv)

Art 3 lg 2 (c) v)

5

Art 3 lg 2 (c) vi)

Art 3 lg 2 (d) Jah KarS § 367 lg 1 (kemikaali

käitlemise nõuete osas)

Ettevaatamatusdelikt KarS § 368

lg 1 (kemikaali käitlemise nõuete

osas)

Täiendatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 2 (e) Jah KarS § 3631 lg 1 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 2 (f) Jah KarS § 367 lg-d 1 (jäätmehoolduse

nõuete osas) ja 11

Ettevaatamatusdelikt KarS § 368

lg-d 1 (jäätmehoolduse nõuete

osas) ja 11

§-de 367 ja 368 lõikeid 1 täiendatakse eelnõukohase

seadusega. §-de 367 ja 368 lõiked 11 kehtestatakse

eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 2 (f) i)

6

Art 3 lg 2 (f) ii)

Art 3 lg 2 (g) Jah KarS § 3681 lg 1

Ettevaatamatusdelikt KarS § 3684

lg 1

Täiendatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 2 (h) Jah KarS § 367 lg 1 (jäätmehoolduse

nõuete osas)

Osaliselt täiendatakse varem kehtestatud sätteid

eelnõukohase seadusega.

Osaliselt kehtestatakse uued sätted eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 2 (i) Jah KarS § 364 lg 1

Ettevaatamatusdelikt KarS § 365

lg 1

Täiendatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 2 (j) Jah KarS § 3682 lg 1

Ettevaatamatusdelikt KarS § 3685

lg 1

Täiendatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 2 (k) Jah KarS § 3682 lg 1

Ettevaatamatusdelikt KarS § 3685

lg 1

Täiendatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 2 (l) Jah KarS § 412 lg 1

Ettevaatamatusdelikt KarS § 4121

lg 1

Täiendatakse eelnõukohase seadusega.

7

Art 3 lg 2 (m) Jah KarS § 369 lg 21

Ettevaatamatusdelikt KarS § 370

lg 11

Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 2 (n) Jah KarS § 3571 lg 1

Ettevaatamatusdelikt KarS § 3581

lg 1

Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 2 (o) Jah KarS § 3571 lg 2 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 2 (p) Jah KarS § 3711 lg 2

Ettevaatamatusdelikt KarS § 3581

lg 2

Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 2 (q) Jah KarS § 3571 lg 3

Ettevaatamatusdelikt KarS § 3581

lg 3

Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 2 (r) Jah

KarS § 3713 lg 1

Ettevaatamatusdelikt § 3714 lg 1

Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 2 (r) i)

Art 3 lg 2 (r) ii)

Art 3 lg 2 (s) Jah KarS § 3683 lg 1

Ettevaatamatusdelikt KarS § 3686

lg 1

Täiendatakse eelnõukohase seadusega.

8

Art 3 lg 2 (t) Jah KarS § 3683 lg 1

Ettevaatamatusdelikt KarS § 3686

lg 1

Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 3 Jah KarS §-d 3571 lg 4, 3631 lg 2, 364

lg 22, 367 lg 21, 3681 lg 11, 3682 lg

11, 3683 lg 11, 369 lg 22, 3711 lg 3,

3713 lg 2, 412 lg 11

Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 3 (a)

Art 3 lg 3 (b)

Art 3 lg 4 Jah KarS § 3581 lg-d 1–3, 365 lg-d 1

ja 13 , 368 lg-d 1 ja 11, 3684 lg 1,

3685 lg-d 1 ja 11, 3686 lg 1, 370 lg

11, 3712 lg 1, 3714 lg 1, 4121 lg 1

Osaliselt täiendatakse varem kehtestatud koosseise

eelnõukohase seadusega.

Osaliselt kehtestatakse uued koosseisud eelnõukohase

seadusega.

Art 3 lg 5 Valikuline

Art 3 lg 6 (a) Jah

KarS § 3511 lg 2 p 1, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 6 (b) KarS § 3511 lg 2 p 2, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 6 (c) KarS § 3511 lg 2 p 2, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 6 (d)

KarS § 3511 lg 2 p 2, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

9

Art 3 lg 7 (a) Jah

KarS § 3511 lg 1 p-d 1 ja 3, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 7 (b) KarS § 3511 lg 1 p 4, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 7 (c) KarS § 3511 lg 1 p 2, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 8 (a) Jah KarS § 3511 lg 3 p 1, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 8 (b) KarS § 3511 lg 3 p 1, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 8 (c) KarS § 3511 lg 3 p 2, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 3 lg 8 (d) KarS § 3511 lg 3 p 3, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 4 lg 1 Jah KarS § 20, § 22 lg-d 1–3 Varem kehtestatud. KarS § 22 lõikeid 1–3 kohaldatakse

kõigi, sh direktiivi alusel kehtestatavate süütegude suhtes.

Art 4 lg 2 Jah KarS § 25 Varem kehtestatud. KarS § 25 kohaldatakse kõigi, sh

direktiivi alusel kehtestatavate süütegude suhtes.

Art 5 lg 2 (a) Jah KarS §-d 364 lg 23, 367 lg 22,

3682 lg 12, 3713 lg 3, 412 lg 12

Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 5 lg 2 (b) Jah KarS §-d 3571 lg 4, 3631 lg 2, 364

lg 22, 367 lg 21, 3681 lg 11, 3682 lg

11, 3683 lg 11, 369 lg 22, 3711 lg 3,

3713 lg 2, 412 lg 11

Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

10

Art 5 lg 2 (c) Jah KarS §-d 365 lg 14, 368 lg 12,

3685 lg 11, 4121 lg 11

Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 5 lg 2 (d) Jah KarS §-d 3631 lg 1, 364 lg-d 1 ja

11, 367 lg-d 1 ja 11, 3681 lg 1, 3682

lg-d 1 ja 11, 3683 lg 1, 3711 lg 2,

412 lg 1

Osaliselt täiendatakse varem kehtestatud sätteid

eelnõukohase seadusega.

Osaliselt kehtestatakse uued sätted eelnõukohase seadusega

Art 5 lg 2 (e) Jah KarS §-d 3571 lg-d 1–3, 369 lg 21,

3713 lg 1

Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.

Art 5 lg 3 (a) i) Jah/valikuline** KrMS § 381 lg 2, KrMS § 306 lg 1

p 11, KrMS § 310 lg 1

KeVS § 7 lg 2, § 8 lg 1, § 14 lg 3,

§-d 25 ja 26 lg 1

**Liikmesriikidele kohustuslik vähemalt üks punktides a-g

kirjeldatud meetmetest.

KarS § 49 ja 491 täiendatakse eelnõukohase seadusega.

Muud meetmed (RHS § 95 lg 4 p 2, KeÜS § 62 lg 2 p 4,

ATS § 15 p 1, KrMS § 11 ja § 4081) varem kehtestatud.

Art 5 lg 3 (a) ii)

Art 5 lg 3 (b) Valikuline

Art 5 lg 3 (c) Valikuline RHS § 95 lg 4 p 2

Art 5 lg 3 (d) Valikuline KarS § 49 ja 491

Art 5 lg 3 (e) Valikuline KeÜS § 62 lg 2 p 4

Art 5 lg 3 (f) Valikuline ATS § 15 p 1

11

Art 5 lg 3 (g) Valikuline KrMS § 11, § 4081

Art 6 lg 1 (a) Jah KarS § 14 lg 1 p 1; TsÜS § 31 lg-

d 1 ja 2

Varem kehtestatud.

Art 6 lg 1 (b) Jah

Art 6 lg 1 (c) Jah

Art 6 lg 2 Jah KarS § 14 lg 1 p 2 Varem kehtestatud.

Art 6 lg 3 Jah KarS § 14 lg 3, KarS §-d 20–22

Varem kehtestatud.

Art 7 lg 1 Jah KarS § 551, vt ka kommentaar Vt kehtestatavaid riigisiseseid norme art 7 lg 3 (a) ja (b)

juurde.

Art 7 lg 2 (a) Jah/valikuline** KrMS § 381 lg 2, KrMS § 306 lg 1

p 11, KrMS § 310 lg 1

KeVS § 7 lg 2, § 8 lg 1, § 14 lg 3,

§-d 25 ja 26 lg 1

**Liikmesriikidele kohustuslik vähemalt üks punktides a-j

kirjeldatud meetmetest.

Tegutsemiskeeld (punkt d) kehtestatakse eelnõukohase

seadusega (KarS § 551 p 3).

Muud meetmed (RHS § 95 lg 4 p 2, KeÜS § 62 lg 2 p 4,

KrMS § 11 ja § 4081) varem kehtestatud. Art 7 lg 2 (b) Valikuline

Art 7 lg 2 (c) Valikuline RHS § 95 lg 4 p 2

Art 7 lg 2 (d) Valikuline KarS § 551 p 3

12

Art 7 lg 2 (e) Valikuline KeÜS § 62 lg 2 p 4

Art 7 lg 2 (f) Valikuline

Art 7 lg 2 (g) Valikuline

Art 7 lg 2 (h) Valikuline

Art 7 lg 2 (i) Valikuline

Art 7 lg 2 (j) Valikuline KrMS § 11, § 4081

Art 7 lg 3 (a) i) Jah/valikuline** KarS 44 lg 8 – rahalise karistuse

ülemmäär kuni 40 000 000 eurot.

KarS §-d 3631 lg 3, 364 lg 3 ja

365 lg 2, 367 lg 3 ja 368 lg 2,

3681 lg 2 ja 3684 lg 2, 3682 lg 2 ja

3685 lg 2, 3683 lg 2 ja 3686 lg 2,

3711 lg 5 ja 3712 lg 2, 412 lg 2 ja

4121 lg 2

**Liikmesriikidel õigus valida, kas juriidilise isiku vastutus

(rahaline karistus) põhineb fikseeritud rahasummal või

juriidilise isiku käibel (alapunktid i või ii). Art 7 lg 3 (a) ii)

Art 7 lg 3 (b) i) Jah/valikuline** KarS 44 lg 8 – rahalise karistuse

ülemmäär kuni 40 000 000 eurot.

KarS §-d 3571 lg 5 ja 3581 lg 4,

369 lg 3 ja 370 lg 2, 3713 lg 4 ja

3714 lg 2

**Liikmesriikidel õigus valida, kas juriidilise isiku vastutus

(rahaline karistus) põhineb fikseeritud rahasummal või

juriidilise isiku käibel (alapunktid i või ii). Art 7 lg 3 (b) ii)

13

Art 7 lg 3 viimane

lause

Valikuline

Art 7 lg 4 Jah KarS § 44 lg 8 p 1 ja p 2 KarS § 44 lg 8 punktid 1 ja 2 kehtestatakse Riigikogu

menetluses oleva seadusega (656 SE)1. Direktiivi art 3

lõikes 3 viidatud I astme kuritegude suhtes kohaldatakse

KarS § 44 lg 8 p 1 ja II astme kuritegude suhtes KarS § 44

lg 8 p 2.

Art 8 (a) Valikuline Liikmesriikidele kohustuslik tagada vähemalt üks punktides

a-h kirjeldatud meetmetest.

KarS § 58 punktid 1 ja 10 varem kehtestatud.

Art 8 (b) Valikuline KarS § 58 p 102

Art 8 (c) Valikuline

Art 8 (d) Valikuline

[1] Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadusega (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) nr 656 SE. Riigikogu menetluses

– https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/60c1b7d3-a643-4fdb-a63d-766b8fc976d2/karistusseadustiku-ja-kriminaalmenetluse-seadustiku-muutmise-seadus-

karistusoiguslik-jurisdiktsioon-ja-merealuse-taristu-lohkumine/. Vt ka Justiits- ja Digiministeeriumi 12.02.2026 arvamust KarS § 44 lg 8 punktide 1–3 kehtestamise kohta –

https://www.riigikogu.ee/download/e463a828-5e74-478c-90dc-26bff574002e. 2 KarS § 58 p 10 mõistes grupp tähendab kaastäideviimist (§21 lg 2) – Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. § 58, komm

11.

„Kohtupraktikas täideviija määratlemisel aluseks võetud teovalitsemise teooriat tuleb kaastäideviimise defineerimisel sisustada funktsionaalse teovalitsemisena: isikud

tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast.“– Sootak, J., Pikamäe, P.

Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. § 21, komm 5.1. Vrdl grupi mõistet Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsuse 2008/841/JSK

organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42-45) 2008/841/JSK artikkel 1 punktis 1 kuritegeliku ühenduse definitsiooniga: „teatud

ajavahemiku jooksul toimiv organiseeritud ühendus, millesse kuulub rohkem kui kaks inimest ning mis tegutseb kooskõlastatult /…/“.

14

Art 8 (e) Valikuline

Art 8 (f) Valikuline KarS § 58 p 1

Art 8 (g) Valikuline

Art 8 (h) Valikuline

Art 8 viimane lause Jah KarS § 59 Varem kehtestatud.

Art 9 (a) Valikuline KarS § 57 lg 1 p-d 1 ja 2 Varem kehtestatud.

Art 9 (b) i) Valikuline KarS § 57 lg 1 p 3 Varem kehtestatud.

Art 9 (b) ii)

Art 10 Jah** KarS § 83, 832 **Varem kehtestatud. Tulenevalt art 10 teisest lõigust tuleb

meetmete ülevõtmisel lähtuda Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivist 2014/42/EL

kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja

konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127,

29.04.2014, lk 39).

Vt koosseisudesse lisatavaid sätted laiendatud

konfiskeerimise kohta lisast 2 (karistusseadustiku ja

kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse

15

(keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmine) eelnõu

seletuskirja juurde).

Art 11 lg 1 Jah KarS §-d 81–82

Varem kehtestatud.

Art 11 lg 2 (a) Jah KarS § 81 lg 1 p-d 1–2, § 4 lg-d 2

ja 3

Varem kehtestatud.

Art 11 lg 2 (b)

Art 11 lg 2 (c)

Art 11 lg 3 (a) i) Jah

KarS § 82 lg 1 p-d 1–2, § 4 lg-d 2

ja 3

Täiendatakse eelnõukohase seadusega.

Art 11 lg 3 (a) ii)

Art 11 lg 3 (b) i)

Art 11 lg 3 (c) ii)

Art 11 lg 3 (c) i)

Art 11 lg 3 (c) ii)

Art 11 lg 4 Valikuline** KarS § 81 lg 5 ja lg 7, § 82 lg 2 **Varem kehtestatud. Art 11 ülevõtmisel käesoleva

eelnõuga on lähtutud art 11 lg 4 erandist, mis võimaldab

liikmesriikidele kohaldada artiklis 11 sätestatust lühemaid

16

tähtaegu tingimusel, et eksisteerivad võimalused

aegumistähtaegade katkemiseks või peatumiseks.

Art 12 lg 1 (a) Jah KarS §-d 6–7

Varem kehtestatud.

Art 12 lg 1 (b)

Art 12 lg 1 (c)

Art 12 lg 1 (d)

Art 12 lg 2 (a) Ei KrMS § 4364 Varem kehtestatud.

Art 12 lg 2 (b)

Art 12 lg 2 (c)

Art 12 lg 2 (d)

Art 12 lg 2 viimane

lause

Ei

Art 12 lg 3 Jah KarS §-d 6–7

Varem kehtestatud.

17

Art 13 Jah KrMS § 1262 lg 2 KrMS § 1262 lg 2 täiendatakse eelnõukohase seadusega

seoses osaliselt direktiivi alusel kehtestatavate

keskkonnaalaste kuritegudega.

Art 14 Jah TÕRTKS § 2 lg 1 p 5

KrMS § 67, § 69; TuKS § 5, § 6

(meetmed tunnistajate kaitseks)

Varem kehtestatud.

Art 15 Jah/osaline** KrMS § 11, § 12, § 13, § 214

(asjaomasele üldsusele

menetlusteabe jagamise osas)

**Asjaomasele üldsusele menetluslike õiguste tagamise

osas on ülevõtmine kohustuslik juhul, kui menetluslikud

õigused kehtivad asjaomasele üldsusele ka teiste süütegude

puhul.

Art 16 Jah PS § 53;

KeÜS §-d 8, 10, 11, 14, 15, THS

§-d 155–158

Keskkonnahariduse ja -

teadlikkuse tegevuskava 2023–

2025

Keskkonnahariduse ja -

teadlikkuse tegevuskava 2023-

2025

Keskkonnavaldkonna arengukava

2030 (KEVAD)

Varem kehtestatud.

18

Erinevad koolitused, kampaaniad3

Art 17 Jah/osaline** VVS § 61 lg-d 1–2

keskkonnaameti põhimääruse § 1

lg 1, § 2 lg 1

prokuratuuriseaduse § 1 lg 1,

prokuratuuri põhimääruse § 1 lg

1, § 2

VVS § 59 lg 1

kohtute seaduse § 43 lg 1, lg 4

**Varem kehtestatud. Keskkonnaalasele kriminaalõigusele

spetsialiseerumise või selle suurendamise vajadust on

võimalik liikmesriikidel hinnata. Selles osas pole

ülevõtmine kohustuslik.

Art 18 Jah ATS § 31 lg-d 1–2, § 10 lg 1 p 3

ametnike koolituse korra § 3 lg 2,

§ 4 lg 1

Varem kehtestatud.

Art 19 (a) Jah

Kliimaministeeriumi põhimääruse

§ 6 ja § 7 lg 1

Keskkonnaameti põhimääruse § 7

lg 1, lg 2 p-d 12 ja 16

Varem kehtestatud.

Art 19 (b)

3 Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium; kõrgemad keskkonnakursused erinevates eluvaldkondades ettevõtjatele, poliitikutele, ajakirjanikele, riigiametnikele –

https://kliimaministeerium.ee/korgemad-keskkonnakursused;

Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskuse koolitused; Keskkonnateadlikkuse programm (hariduslik õppeprogramm) – https://www.keskkonnaharidus.ee/et/uudised/kiki-

keskkonnateadlikkuse-voor-avatud; koolitus “Ohtlike ainetega seotud auditite läbiviimine” – https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/toostusheide-ja-

kemikaalid/koolitus-ohtlike-ainetega-seotud-auditite.

19

Art 19 (c) Erinevad koostöölepingud4

Art 19 (d)

Art 19 (e)

Art 19 viimane lause Valikuline

Art 20 Jah KrMS 19. ptk Varem kehtestatud.

Art 21 lg 1 (a) Jah

Kliimaministeeriumi põhimääruse

§ 6, § 16 lg 1 p 1 (riikliku strateegia

kehtestamise kohustuse osas)

Varem kehtestatud.

Arutelu algatatud välja töötada uus strateegia (valitsusse

viidud märgukirjaga 29.01.2026). Art 21 lg 1 (b)

4 Koostöökokkulepe (oktoober 2024, avalik) Politsei- ja Piirivalveameti ja Keskkonnaameti vahel seoses asutustevahelise koostöö ning andmevahetusega, kättesaadav KIRKE

– https://adr.envir.ee/et/document.html?id=90c354f2-9533-42af-8c4a-36e8e09a8c1d; koostöökokkulepe (august 2021, asutusesiseseks kasutamiseks) Politsei- ja

Piirivalveameti, Riigiprokuratuuri ja Keskkonnaameti vahel seoses kriminaalmenetlusalase koostöö, sh jälitustoimingute läbiviimisega; koostöökokkulepe (10.10.2023,

asutusesiseseks kasutamiseks) Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaameti vahel seoses üldise asutustevahelise koostööga; koostöökokkulepe (jaanuar 2026, asutusesiseseks

kasutamiseks) Justiits- ja Digiministeeriumi, Prokuratuuri, Politsei- ja Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti, Siseministeeriumi ja Keskkonnaameti vahel seoses Danske Bank

rahapesujuhtumi koostöö eest eraldatud rahade kasutamisega.

20

Art 21 lg 1 (c) Kriminaalpoliitika põhialused

aastani 2030

Keskkonnaameti strateegia

aastatel 2022-2025

Art 21 lg 2

Art 22 lg 1 Jah KrMS § 210 lg 1 p 4, lg 7, lg 8

kriminaalstatistika avaldamise

korra § 2

Varem kehtestatud.

Art 22 lg 2 (a) Jah

Art 22 lg 2 (b) Jah

Art 22 lg 2 (c) i) Jah

Art 22 lg 2 (c) ii) Jah

Art 22 lg 2 (d) i) Jah

Art 22 lg 2 (d) ii) Jah

Art 22 lg 2 (e) Jah

Art 22 lg 3 Jah kriminaalstatistika avaldamise

korra § 4

21

Art 22 lg 4 Jah VVS § 47 lg 2; justiits- ja

digiministri 14.02.2025 käskkiri

nr 11 „Kriminaalpoliitika

osakonna põhimäärus“ 5. peatükk,

p 5.1.6.

Art 22 lg 5 Ei

Art 23 lg 1 Ei

Art 23 lg 2 (a) Ei

Art 23 lg 2 (b) Ei

Art 23 lg 2 (c) Ei

Art 24 lg 1 Ei

Art 24 lg 2 Ei

Art 24 lg 3 Ei

Art 25 lg 1 Ei

22

Art 25 lg 2 Ei

Art 25 lg 3 Ei

Art 26 Ei

Art 27 Ei

Art 28 lg 1 Ei

Art 28 lg 2 Ei

Art 29 Ei

Art 30 Ei

Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse

(keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 ja Eesti õigusaktide vastavustabel

ELi

õigusakti

norm

ELi

õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

ELi õigusakti normi

sisuliseks rakendamiseks

kehtestatavad riigisisesed

normid

Kommentaarid

Art 14 lg 1 ja

3

Jah KarS § 832 lg 1

KarS § 3571 lg 4

KarS § 3631 lg 6

KarS § 364 lg 4

KarS § 365 lg 3

KarS § 367 lg 4

KarS § 368 lg 3

KarS § 3681 lg 3

KarS § 3682 lg 3

KarS § 3683 lg 3

KarS § 3685 lg 3

KarS § 832 lg 1 sätestab võimaluse kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimiseks.

Selleks peab tulenema vastav legitimatsioon karistusseadustiku eriosast.

Teised karistusseadustiku normid kehtestatakse eelnõukohase seadusega ja need näevad

ette laiendatud konfiskeerimise võimaluse keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega

seotud kuritegude puhul.

2

KarS § 369 lg 4

KarS § 3711 lg 7

KarS § 3713 lg 5

KarS § 412 lg 3

KarS § 4121 lg 3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 teised normid võetakse üle eraldi eelnõuga.

Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse

(keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 3

Ettepanekute ja märkuste tabel

Nr Ettepaneku/märkuse sisu JDM seisukohad ja vastused

Kliimaministeerium

1 Eelnõu näeb ette kvalifitseeritud koosseisud. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud,

et „kvalifitseeritud koosseisu (ökotsiid) tunnuste sisustamisel tuleb arvestada

konkreetse kuriteo asjaoludega… Keskkonnakahju suuruse ja kestuse

hindamisel on oluline, et kvalifitseeritud koosseisu moodustab üksnes sellise

kahju tekitamine, mis on samaaegselt ulatuslik ja pöördumatu või alternatiivselt

ulatuslik ja pikaajaline. Need tingimused peavad seega esinema kumulatiivselt

ja nende sisustamisel tuleb tugineda valdkondlikele eriseadustele.“ Paraku jääb

ebaselgeks, millistele eriseadustele tuleb tugineda ja kas sellised kriteeriumid

on eriseadustes ette nähtud.

Palume määratleda eelnõus täpsemad kriteeriumid või selgitada millistest

eriseadustes sätestatud kriteeriumidest lähtudes on tegemist kvalifitseeritud

kuriteokoosseisudega, et see oleks üheselt mõistetav. PS § 23 lõike 1 ja § 13

lõike 2 põhimõtte kohaselt peab karistusnorm olema selge ja üheselt mõistetav.

Järgima peab määratletuse nõuet: Isik peab teo toimepanemise ajal suutma aru

saada, milline tegevus on keelatud ja karistatav. Peab olema tagatud

õiguskindlus: Süütegu (eelkõige kuritegu) peab olema karistusseadustikus

(KarS) defineeritud nii, et välditakse suvalist tõlgendamist.

Selgitame. Saame aru määratlemata õigusmõistete

kasutamisega seonduvast murest. Samas on tegemist

direktiivi poolt ettekirjutatud ja paratamatult

hinnanguliste kriteeriumidega, mis on mõeldud katma

laia hulka keskkonnavaldkondasid ja -elemente (nt

vesi, pinnas, õhk, elurikkus), samuti erineva

iseloomuga rikkumisi. Seetõttu ei ole nn ökotsiidi

kaaluga teo sidumine ühetaoliste, kõigis valdkondades

kehtivate künnistega realistlik lahendus – sama künnis

võib olla kohane üksnes piiratud valdkondades ja anda

teistes ebaproportsionaalse tulemuse. Sarnaselt Eestile

on ka näiteks Saksamaa võtnud direktiivi artikkel 3

lõikes 3 sätestatud kvalifitseeritud koosseisu üle

direktiivi sõnastust järgides ja jätnud selle sisustamise

blanketseks ehk keskkonnaõiguse haruseadustele

tuginevaks ja kohtupraktika kujundada.

Leiame ühtlasi, et kvalifitseeritud koosseisu

määratlemata kriteeriumite õigusselgemaks

kirjutamine peaks toimuma läbi keskkonnaõiguse

valdkonna rakendusaktide täpsustamise – seda juhul,

2

kui jõuda analüüsi tulemusena järeldusele, et need on

puudulikud või ajakohastamata. Kavatseme tõstatada

vastava teema keskkonnakuritegude vastase võitluse

riikliku strateegia väljatöötamisel, mille tähtaeg on

direktiivi järgi 21. mai 2027.

Täpsustasime siiski seletuskirja, et oluline osa

kvalifitseeritud koosseisu keskkonnakahju ulatuse

hindamisest toimub KarS § 3511 lõikes 2 sätestatud

hindamisraamistiku kaudu. Oluline kahju toimib

eeskätt kuriteo ja väärteo eristamise lävendina ning

selle hindamisel vaadeldakse loetelus nimetatud

tunnuseid koosmõjus. Kvalifitseeritud koosseis peab

aga nii oma kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete

näitajate poolest olema äratuntavalt suurem olulisest

kahjust vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, vee

seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide

isenditele. Tulenevalt koosseisude blanketsest

iseloomust toimub nende tunnuste sisustamine läbi

vastava valdkonna eriseaduste, nende alusel

kehtestatud õigusaktide ja Euroopa Liidu

otsekohalduvate määruste.

2 Eelnõu § 1 punktidega 2–4 muudetakse KarSi § 49, 491 ja 551, võimaldades

lisakaristusena määrata ka tegutsemiskeeldu. Eelnõu kohaselt saab nimetatud

lisakaristust määrata vaid kohus. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai

2023. aasta määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja

metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks

tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus

(EL) nr 995/2010 (edaspidi EUDR) artikkel 25 lg 2 punkt e sätestab samuti

lisakaristuse võimalusena tegutsemiskeelu, siis peaks olema õigus seda määrata

toimepandud väärtegude puhul ka kohtuvälisel menetlejal. Palume täiendada

Mittearvestatud. Kuna lisakaristuste kohaldamise

otsustamiseks peab väärteomenetluse seadustiku

loogika kohaselt üldjuhul väärteoasja arutama kohus,

siis täiendasime ka ettevõtlus- ja tegutsemiskeelu

kohaldamisega seoses väärteomenetluse korda

selliselt, et kui väärteoasja arutades on vaja otsustada

ettevõtlus- või tegutsemiskeelu kohaldamine, siis

arutab väärteoasja maakohtunik (vt sellega seoses

3

eelnõu selliselt, et ka kohtuvälisel menetlejal oleks õigus eespool nimetatud

lisakaristust kohaldada.

peale kooskõlastusringi lisandunud eelnõu § 3 punkte

2–4).

3 Palume muuta erinevates sätetes (nt § 3571 lg 4 p 2, 3631 lg 2 p 2 jj samasisuga

sätetes) kasutatud tekstiosa “elupaiga hävimine kaitsealal” tekstiosaga “elupaiga

hävimine kaitstaval loodusobjektil”. LKS § 4 sätestab, mida loetakse

kaitstavaks loodusobjektiks. Kaitstavaks loodusobjektiks on nii kaitse alla

võetud alad kui liigid, kivistised. Samas elupaik saab esineda maa alal, mistõttu

teised kaitstavad loodusobjektid juba sätte sõnastusest tulenevalt ei

kohaldu. Eestis tagatakse Natura 2000 võrgustiku alade (sh

erikaitseala) kaitset riigisiseselt ala kaitse alla võtmisega, kas kaitseala, hoiuala

või püsielupaigana. Natura 2000 võrgustiku alale jääb ka üksikobjekte.

Kohaliku omavalitsuse kaitstava loodusobjektiga ei tagata erikaitseala kaitset,

kuid nendel aladel võib esineda loodusdirektiivi liike ja nende elupaiku. Kui

lähtuda direktiivi sõnastusest “kaitseala” jääb hoiuala, püsielupaik ja kaitstav

looduse üksikobjekt, millega samuti tagatakse kaitset ühenduse tähtsusega

alal KarS regulatsioonist välja. Direktiivi kaitseala ja LKS kaitseala ei ole

samatähenduslikud. LKS kaitseala on üks kaitstav loodusobjekti tüüp, millega

tagatakse Natura 2000 võrgustiku kaitset. Samas tagatakse Natura võrgustiku

ala kaitset ka hoiuala ja püsielupaiga ning kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsega.

Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas on asendatud

sõna kaitseala mõistega kaitstav loodusobjekt.

4 Eelnõuga kavandatud §-de 3571 ja 3581 lõigetes 3 teeme ettepaneku asendada

tekstiosa “Natura 2000 võrgustiku ala, püsielupaiga või kaitstava loodusobjekti

seisundi olulise kahjustamise” tekstiosaga “Kaitstava loodusobjekti,

sealhulgas Natura 2000 võrgustiku ala, seisundi olulise

kahjustamise”. Püsielupaik on samuti kaitstav loodusobjekt, siis ei ole vaja seda

eraldi välja tuua. Natura 2000 võrgustiku kaitse tagatakse riigisiseste kaitstavate

loodusobjektidega.

Arvestatud. Eelnõus tehtud vastavad parandused.

5 Palume eelnõu § 1 punktis 16 millega täiendatakse KarSi §-ga 3631 teha

järgmised muudatused:

Arvestatud osaliselt. Muutsime eelnõu § 1 punktiga

16 ettenähtud kuriteokirjeldust lähtudes selgitustest, et

oluline keskkonnamõju on KeHJS § 6 lõikes 1

4

§ 3631 pealkiri sõnastada järgmiselt:

„§ 3631 . Tegevusloata tegutsemine, kui tegevusega kaasneb või võib

kaasneda oluline keskkonnamõju

Paragrahvi lõige 1 sõnastada järgmiselt:

(1) Tegevusloata tegutsemise eest, kui tegevusega kaasneb või võib kaasneda

oluline keskkonnamõju, kui seaduse alusel oli tegevusluba nõutav, samuti

loanõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oluline kahju või olulise

kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, vee seisundile, ökosüsteemile,

looma- või taimeliikide isenditele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistusega.

Paragrahvi lõiked 4 ja 5 sõnastada järgmiselt:

(4) Tegevuseks, millega kaasneb oluline keskkonnamõju, loetakse käesoleva

paragrahvi tähenduses keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud tegevusi.

(5) Tegevuseks, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, loetakse

käesoleva paragrahvi tähenduses tegevust keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud

tegevusvaldkonnas.

Põhjendus: keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

6 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevused, seega peaks ka kuriteokoosseis

nägema ette rikkumised nende tegevuste loata tegutsemise eest.

nimetatud tegevustel ja võib olla tegevustel § 6 lõike

4 alusel kehtestatud määruses nimetatud

tegevusvaldkondades. Tegevusvaldkondadel kui

sellistel ei ole KeHJS järgi olulist keskkonnamõju.

Oluline keskkonnamõju on või võib olla tegevustel.

Kuriteokoosseisu pealkirja jätsime samaks.

6 Eelnõuga kavandatud §-de 364 lõigetes 1 ja 11 ning 365 lõigetes 1 ja 13 palume

asendada sõnad „ioniseeriva kiirguse keskkonda viimine või sattumine“

sõnadega „ioniseeriva kiirguse keskkonda juhtimine või heitmine“. Ioniseeriv

kiirgust ei viida ega ta ei sattu keskkonda vaid juhitakse või heidetakse. Selline

Arvestatud. Eelnõus tehtud vastavad parandused.

5

sõnastus on ka direktiivi 2024/1203 artikkel 3 lõike 2

punktis a.

7 Seletuskirjas (lk 27) on eelnõuga kavandatud §-i 367 kohta selgitatud järgmist:

“Elavhõbeda ja elavhõbedaühendid on nimetatud REACH määruse XVII lisas,

mistõttu on elavhõbe ja elavhõbeda ühendid KemS § 3 lg 1 mõttes kemikaalid.

Seega kohalduvad ka elavhõbeda ja selle ühendite REACH määrusest tulenevad

nõuded. Sellest tulenevalt kvalifitseeritakse ka elavhõbeda, elavhõbeda ühendite

ja -segude või elavhõbedat sisaldavate toodete käitlemise nõuete rikkumine

kemikaalide käitlemise rikkumiseks KarS § 367 lg 1 alusel.

Selgitame, et elavhõbe on raskmetall (ohtlik aine, kemikaal), mille käitlemine

on reguleeritud lisaks REACH määrusele veel mitmes teises EL õigusaktis.

Keskkonnakuritegude direktiivis on artikkel 3 lõike 2 punktis elavhõbeda puhul

viidatud ainult EL elavhõbedamäärusele (2017/852). Selle määruse eesmärk on

Minamata elavhõbedakonventsiooni rakendamine teemades, mis võrreldes

konventsiooni nõuetega ei ole ELis kaetud kõigi teiste erinevate valdkondlike

õigusaktide kaudu, kus ka elavhõbe reguleeritud on. Seega ei ole direktiivi

ülevõtmise seisukohast õigustatud viidata elavhõbeda puhul sellele, et see aine

on REACH määrusega reguleeritud. Keskkonnakuritegude direktiiv viitab

ainult EL elavhõbedamäärusele. Direktiivi ülevõtmise seisukohast on oluline, et

määrusega (EL) 2017/852 keelatud tegevused/tooted jms saaks karistused.

Palume eeltoodud seletuskirja lõigu teine lause sõnastada järgmiselt: „Seega

kohalduvad ka elavhõbeda ja selle ühendite REACH määrusest aga ka

elavhõbeda määrusest ja teistest EL määrustest tulenevad nõuded.“

Arvestatud. Seletuskirjas tehtud vastavad

parandused.

8 Seletuskirjas on eelnõuga kavandatud §-i 3683 selgitustes märgitud, et fluoritud

kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete valdkonnas toime pandud

väärteo ja kuritegude kattuvuse korra tuleb lähtuda KarS § 3 lg-st 5, mis sätestab,

et kui isik paneb toime teo, mis vastab nii väärteo- kui ka kuriteokoosseisule,

karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, ja seda selgitavast asjakohasest

kohtupraktikast. Karistusõiguslike meetmete kohaldamisel tuleb lähtuda

proportsionaalsuse ja ultima ratio põhimõttest. Kuigi eelnõu ja seletuskiri

Seletuskirja täiendatud. Oleme teadlikud, et AÕKS-

is sätestatud väärteokaristused on osaliselt kattuvad

eelnõuga kehtestatava kuriteokoosseisuga. Mõlemal

juhul tuleb süüteokoosseisude kehtestamise kohustus

Euroopa Liidu õigusaktist – väärteokaristuste

(haldustrahvide) olemasolu on kohustuslik Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruste nr 2024/590 ja

6

viitavad õigustatult Euroopa Liidu õiguse nõudele kriminaliseerida teatud

keskkonnaohtlikud käitumisviisid, tuleb arvestada, et kõik määruste rikkumised

ei ole oma olemuselt võrreldavad raskete keskkonnakuritegudega.

Praktikas hõlmavad mitmed võimalikud rikkumised eelkõige haldus- ja

järelevalvemenetluse raames lahendatavaid olukordi, sealhulgas ettevõtjate

eksimusi regulatiivsete keeldude tõlgendamisel või üksikuid rikkumisi, mis ei

ole toime pandud tahtlikult ega suures ulatuses. Senine praktika atmosfääriõhu

kaitse seaduse alusel on näidanud, et väärteomenetlus ja haldusjärelevalve on

olnud piisavad ja tõhusad meetmed enamiku rikkumiste käsitlemisel.

Väärteo- ja järelevalvemeetmete kasutamine võimaldab reageerida rikkumistele

paindlikult, proportsionaalselt ja õigusselgelt, säilitades samas võimaluse

kohaldada kriminaalvastutust üksnes raskematel, tahtlikel või ulatuslikel

juhtudel. Seetõttu peame oluliseks, et seletuskiri rõhutaks selgemalt, et KarS §

368³ lõike 1 kuriteokoosseisude kohaldamine on mõeldud erandlikeks juhtudeks

ning et väärteo- ja kuriteokoosseisude kattuvuse korral on praktikas võimalik ja

vajalik lähtuda mõistlikkuse põhimõttest.

Eeltoodut arvestades võiks seletuskirjas lisaks KarS § 3 lg 5 üldisele viitele

selgesõnaliselt märkida, et kohtupraktika kohaselt ei ole kattuvuse korral KarS

§ 3 lg 5 automaatselt kohaldatav ning võimaldatud on juhinduda isiku jaoks

kergemast karistusõigusnormist, nagu on selgitatud ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi asjakohases praktikas (3-1-1-52-12, p 16). Palume

seletuskirjas võimalikult selgelt kirjeldada, millistel juhtudel peaks isikut

karistama kuriteo eest.

2024/573 kohaselt ning kriminaliseerimise alus

tuleneb keskkonnakuritegude direktiivist. Tegemist

on ebaloogilise Euroopa Liidu õigusloomega, mille

rakendamise väljakutsed tuleb lahendada praktikas.

Täiendasime veel seletuskirja osaga, mis selgitab

millisel juhul kohaldada väärteokaristust ja millal on

kohaldatav vastutus kriminaalkorras (lk 32):

„Seega on KarS § 3683 lg-s 1 sätestatud kuritegu

kohaldatav raskematele rikkumistele. Väärteo- ja

kuriteokoosseisude kattuvuse korral tuleb praktikas

lähtuda kriminaalmenetluse kui ultima ratio

põhimõttest. Kohtupraktika kohaselt ei ole kuriteo ja

väärteo kattuvuse korral KarS § 3 lg 5 automaatselt

kohaldatav ning võimaldatud on juhinduda isiku jaoks

kergemast karistusõigusnormist, nagu on selgitatud

ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi asjakohases

praktikas (3-1-1-52-12, p 16).“

9 Kavandatud muudatus: § 368³ lõige 11 seob fluoritud kasvuhoonegaaside ja

osoonikihti kahandavate ainete ebaseadusliku käitlemise kvalifitseeritud

koosseisu selliste tagajärgedega nagu ulatuslik ja pöördumatu või pikaajaline

kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile ning märkimisväärse suuruse või

keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine. Leiame, et selline

kvalifikatsioon ei ole nende ainegruppide tegeliku keskkonnamõju iseloomuga

sisuliselt kooskõlas. Fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate

Mittearvestatud. Kohustus näha ette KarS § 3683 lg

1 rikkumise kvalifitseeritud koosseis lg‑s 3 nimetatud

katastroofiliste tagajärjega tuleneb direktiivi artikkel 3

lõikest 3. Eestil ei ole direktiivi ülevõtmisel võimalik

sellest kohustusest kõrvale kalduda. Seega ei ole

7

ainete mõju avaldub eelkõige globaalsel ja kumulatiivsel tasandil läbi panuse

kliimamuutusesse ja osoonikihi hõrenemisse. Need ained ei põhjusta

tavapärasel käitlemisel ega ka ebaseadusliku käitlemise korral otsest, lokaalselt

tuvastatavat kahjustust pinnasele või veekogudele ega konkreetsete elupaikade

hävimist klassikalises tähenduses.

Karistusõiguslikult eeldab kvalifitseeritud koosseisu kohaldamine selget

põhjuslikku seost konkreetse teo ja konkreetse tagajärje vahel. Fluoritud

kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete puhul on sellist seost

üksikute käitlemistoimingute tasandil äärmiselt keeruline või praktiliselt

võimatu tuvastada, mistõttu võib kehtestatud sõnastus tuua kaasa õigusselguse

ja proportsionaalsuse probleeme.

Kuivõrd nimetatud ainete keskkonnamõju erineb kvalitatiivselt klassikalistest

keskkonnareostusjuhtumitest (nt pinnase või vee otsene saastamine), ei pea me

põhjendatuks kvalifitseeritud koosseisu sidumist ökosüsteemi või elupaiga

hävimisega või õhu, pinnase või vee kvaliteedi otsese kahjustamisega. Selline

lähenemine ei arvesta nende ainete mõju tegelikku olemust.

Kui eesmärk on raskendada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti

kahandavate ainete tahtlikku või suures mahus ebaseaduslikku käitlemist, peaks

kvalifitseeritud koosseis lähtuma pigem:

teo ulatusest (nt suur kogus, korduv tegevus, süstemaatilisus);

teo tahtlikkusest ja teadlikkusest;

olulisest panusest kliima- või osoonikihti kahjustava mõju tekkesse, mitte

klassikalise lokaalse keskkonnakahju kategooriatest.

Teeme ettepaneku sõnastada lõige 11 järgmiselt

„(11) Sama teo eest, kui tegu on toime pandud tahtlikult või ulatuslikus mahus

ning sellega on oluliselt suurendatud fluoritud kasvuhoonegaaside või

osoonikihti kahandavate ainete heidet keskkonda või takistatud nende

võimalik kasutada ettepanekus väljapakutud

alternatiivset sõnastust.

8

nõuetekohast kokkukogumist või hävitamist, – karistatakse rahalise karistuse

või kuni kaheksa-aastase vangistusega.

10 Palume seletuskirja leheküljel 32 sõnad „osooni kahandavate ainete“ asendada

sõnadega „osoonikihti kahandavate ainete“

Arvestatud. Seletuskirja parandatud.

11 Palume täiendada eelnõu §-s 3 nimetatud väärteomenetluse seadustiku § 52

lõike 151 sõnastust järgmiselt:

Väärteomenetluse seadustiku paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 151 järgmises

sõnastuses:

„(151) Karistusseadustiku § 3711 lõigetes 1 ja 4 ettenähtud väärtegude

kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet.“

Hetkel on töös EUDRi rakendamiseks vajaliku seaduse eelnõu

ettevalmistamine. Asutuste vaheline pädevusjaotus on saaduste ja toodete lõikes

kokku lepitud ja nimetatud eelnõus on jagatud riiklik järelevalve asjaomaste

saaduste lõikes kahe asutuse vahel. Puidu ja kautšuki ning nendest toodetud

asjaomaste toodete üle teostab riiklikku järelevalvet Keskkonnaamet. Veiste,

soja, kohvi, kakao ja õlipalmi ning nendest toodetud asjaomaste toodete üle

teostab riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet.

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja täiendatud.

Siseministeerium

12 Eelnõu § 1 p 1. Eelnõuga muudetakse KarS § 1 lõike 1 teist lauset selliselt, et

väärtegude puhul oleks edaspidi võimalik lisaks eriseadustele sätestada

karistamise erisusi ka KarS eriosas.

Seletuskirja kohaselt on muudatus vajalik selleks, et võimaldada KarS eriosas

sätestatud väärteokoosseisu puhul käibepõhise rahatrahvi kohaldamist. Juhime

tähelepanu, et eelnõuga lisatakse KarS-i üksnes üks väärteokoosseis, mille

puhul soovitakse juriidilisele isikule ette näha KarS § 47 lõikes 2 sätestatud

üldisest rahatrahvi ülemmäärast erinev karistusmäär.

Seletuskirja täiendatud. KarS üldosa loogikat ei

muudeta üksnes ühe väärteokoosseisu tõttu. Kehtiva

õiguse piirang on vastuolus ka juba vastuvõetud KarS

eriosa väärteokoosseisudega, mille eest peab olema

võimalik karistada käibepõhise rahatrahviga –

siseteabe väärkasutamine (KarS § 398 lg 3) ja

turumanipulatsioon (KarS § 3981 lg 3).

KarS § 1 muutmise näol on sisuliselt tegemist

karistusseadustiku muutmisel tekkinud õiguslünga

9

Eelnõuga lisatakse KarS-i üksnes üks uus väärteokoosseis, mis on sätestatud

KarS § 371¹ lõigetes 1 ja 4. Nimetatud paragrahvi lõige 1 näeb ette karistuse

füüsilisele isikule ning lõige 4 sama teo eest karistuse juriidilisele isikule. Sama

paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 5 on tegemist juba kuriteokoosseisudega. KarS § 371¹

lõikes 1 ettenähtud karistuse ülemmäär on 300 trahviühikut, mis vastab KarS §

47 lõikes 1 sätestatud füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatava rahatrahvi

ülemmäärale. KarS üldosast erinev lahendus puudutab seega üksnes juriidilist

isikut. KarS § 371¹ lõike 4 kohaselt karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga

kuni neli protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi aastasest

käibest trahviotsusele eelnenud majandusaastal või kuni kolmekordses väärteo

tulemusel teenitud kasule vastavas summas. Sellist karistusmäära KarS § 47

lõige 2 ette ei näe, kuivõrd selle kohaselt võib juriidilisele isikule väärteo eest

kohaldada rahatrahvi 100–400 000 eurot. Eelnõuga tõstetakse ka KarS §-des

352, 353, 362 ja 366 sätestatud väärtegude eest juriidilisele isikule

kohaldatavate rahatrahvide ülemmäära, kuid mitte üle KarS § 47 lõikes 2

sätestatud 400 000 euro piiri.

Siseministeeriumi hinnangul ei ole üksnes ühe KarS eriosas paikneva

väärteokoosseisu tõttu põhjendatud muuta KarS üldosa üldist loogikat.

Normitehniliselt oleks selgem sätestada kõnealune väärteokoosseis koos

vajaliku erisusega eriseaduses, nagu on tehtud näiteks konkurentsiseaduses,

mitte laiendada KarS § 1 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamisala KarS eriosale

tervikuna.

kõrvaldamisega, sest varasem seadus, st kuni 2025. a

juulini kehtinud KarS § 47 lg 4 võimaldas nii

karistusseadustiku eriosas kui ka muus seaduses näha

ette rahatrahvi kohaldamise KarS § 47 lõigetes 1 ja 2

sätestatust erineval alusel ja määras.

13 Eelnõu § 1 p 5. Eelnõuga täiendatakse KarS § 82 lõike 1 punkti 1 selliselt, et

KarS 20. peatükis sätestatud teise astme kuritegude kohta tehtud kohtuotsuse

täitmise aegumistähtaeg võrdsustatakse esimese astme kuritegude kohta tehtud

otsuste täitmise aegumistähtajaga. Seega pikeneks nende kuritegude puhul

otsuse täitmise aegumistähtaeg kolmelt aastalt viiele aastale.

Seletuskirja kohaselt tuleneb muudatus direktiivi nõudest, mille järgi ei tohi

teatud keskkonnakuritegude eest mõistetud karistuste täideviimise

aegumistähtaeg olla lühem kui viis aastat. Siseministeerium ei vaidle vastu

Arvestatud osaliselt. Eelnõust on eemaldatud KarS §

82 lg 1 punktide 1 ja 2 täiendused ning selle asemel on

lisatud eelnõukohasesse seadusesse KarS § 82 lg 1

punkt 11, mis sätestab, et teise astme

keskkonnavastaste süütegude ja ioniseeriva kiirgusega

seotud süütegude aegumistähtaeg on viis aastat.

Täname ka ettepaneku eest hinnata, kas väärteo otsuse

täitmise regulatsiooni tuleks muuta. Leiame, et kehtiv

10

direktiivist tuleneva kohustuse täitmise vajadusele, kuid juhib tähelepanu, et

sellise lahenduse tulemusel muutuvad KarS 20. peatükis sätestatud teise astme

kuriteod erandlikuks kuriteoliigiks, mille puhul võrdsustatakse otsuse täitmise

aegumine esimese astme kuritegudega.

Normitehniliselt tundub meile selgem sätestada KarS 20. peatükis sätestatud

teise astme kuritegude kohta KarS § 82 lõikes 1 eraldi täitmise aegumistähtaeg,

mitte lisada need KarS § 82 lõike 1 punktis 1 esimese astme kuritegude juurde.

Näiteks võiks KarS § 82 lõiget 1 täiendada eraldi punktiga järgmises sõnastuses:

„1¹) viis aastat käesoleva seadustiku 20. peatükis sätestatud teise astme kuriteo

asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest;“.

Selline lahendus täidaks direktiivist tuleneva viieaastase tähtaja nõude, kuid

säilitaks KarS § 82 süsteemse loogika, mille kohaselt eristatakse otsuse täitmise

aegumist süüteoliigi ja kuriteo raskusastme järgi

Lisaks palume sama muudatuse raames hinnata KarS 20. peatükis sätestatud

väärtegude kohta tehtud otsuste täitmise aegumistähtaega. KarS § 82 lõike 1

punkti 3 kohaselt on väärteo kohta tehtud otsuse täitmise aegumistähtaeg üks

aasta, kuid eelnõuga nähakse teatud keskkonnavastaste väärtegude puhul

juriidilistele isikutele ette tavapärasest oluliselt suuremad rahatrahvid,

sealhulgas KarS § 371¹ lõikes 4 käibepõhine rahatrahv. Leiame, et tuleks

kaaluda KarS 20. peatükis sätestatud väärtegude kohta tehtud otsuste täitmise

aegumistähtaja pikendamist või vähemalt seletuskirjas põhjendada, miks kehtiv

üheaastane tähtaeg on ka kõrgemate rahatrahvidega keskkonnavastaste

väärtegude puhul piisav.

üheaastane täitmise aegumistähtaeg on väärtegude

puhul põhjendatud.

Väärteokaristuste, sh rahatrahvide, täitmine on

praktikas väärteomenetluste suure mahu tõttu

administratiivselt koormav. Lühem aegumistähtaeg

suunab täitevvõimu ja menetlejat alustama

täitemenetlust aegsasti ja aitab vältida põhjendamatut

täitedokumentide kuhjumist ja sellest tulenevat

koormust täituritele.

Suuremad rahatrahvi ülemmäärad ei muuda iseenesest

otsuse täitmise korraldust ega eelda täitmise

aegumistähtaja pikendamist. Lisaks välistavad KarS §

82 lg-s 2 sätestatud täitmise aegumise peatumise

alused olukorra, kus otsus aeguks üksnes seetõttu, et

isik hoidub teadlikult rahatrahvi tasumisest (p 1).

Täitmise aegumine peatub ka ajaks, mil karistus on

määratud tasumiseks või kandmiseks ositi, karistuse

täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse

täitmise tähtaega on pikendatud või see on ajatatud (p

3).

Samas ei välista me, et Euroopa Liidu õigusest

tulenevate väärteokaristustega seoses (eelkõige

finants-, konkurentsi-, keskkonna- ja

andmekaitseõiguse valdkondade trahvid, mis on üle

võetud väärteokaristustena) võib tulevikus olla

otstarbekas karistuste täitmise süsteemi tervikuna

analüüsida, kuid käesoleva eelnõu menetlemise

raames seda küsimust eraldi hinnata ei ole mõistlik

(arvestades, et eelnõu peamine fookus on

11

kriminaalmenetlusel ja keskkonnavastastel

kuritegudel).

14 Eelnõu § 1 p 7. Juhime tähelepanu terminoloogilisele ebatäpsusele. KarS 20.

peatüki pealkiri on „Keskkonnavastased süüteod“ ning seletuskirjas

selgitatakse, et §§-d 351¹ ja 351² on keskkonnavastastele kuritegudele

kohalduvad üldsätted. Kavandatava KarS § 351¹ pealkirjas kasutatakse aga

mõistet „keskkonnakuritegu“, mis peaks aga olema „Keskkonnavastase kuriteo

koosseisu tunnused“.

Arvestatud. Eelnõus tehtud vastavad parandused.

15 Eelnõuga kavandatud muudatuste hulgas on seletuskirjas välja toodud, et

KrMS-is sätestatud kuritegude loetelu, mille puhul on võimalikud

jälitustoimingud, täiendatakse keskkonnavastaste kuritegudega. Samas jääb

muutmata KrMS § 212 lõike 2 punkt 7, mille kohaselt toimetab KeA kohtueelset

menetlust „keskkonna ja loodusvarade kaitse ning kasutamise nõuete rikkumise

kuriteos“.

Selguse ja terminoloogilise ühtsuse huvides tuleks eelnõuga muuta ka KrMS §

212 lõike 2 punkti 7 ning näha ette, et Keskkonnaamet toimetab kohtueelset

menetlust keskkonnavastases kuriteos.

Mittearvestatud. Kehtiv KrMS § 212 lg 2 sõnastused

on sisuliselt kirjeldavad ega ole seotud

karistusseadustiku peatükkide pealkirjadega.

KrMS § 212 lg 2 p 7 on valdkonnale viitav

uurimisalluvuse norm, mis kirjeldab Keskkonnaameti

pädevusse kuuluvaid kuritegusid kaitstava õigushüve

kaudu ja piisavalt üldiselt, pidades seega vastu ka

karistusseadustiku peatükkide pealkirjade

muutmisele. Keskkonna ja loodusvarade kaitse ning

kasutamise nõuete rikkumise kuriteod hõlmavad

lisaks KarS 20. peatüki tähenduses

keskkonnavastastele kuritegudele ka ioniseeriva

kiirgusega seotud kuritegusid, mis on sätestatud

hoopis KarS 22. peatüki 3. jaos.

Lisaks võimaldab see uurimisalluvuse norm tagada ka

piisava paindlikkuse, st prokuratuur saab kohtueelset

menetlust juhtides otsustada, millise asutusega on

kahtlustatav kuritegu kõige lähemalt seotud ja määrata

vastavalt sellele kindlaks, kes kohtueelset menetlust

läbi viima peab (iseäranis ioniseeriva kiirgusega

seotud kuritegude puhul on valik, kas neid menetleb

KeA, PPA või KaPO).

12

16 Soovitame parandada seletuskirja mõjuanalüüsi sõnastust osas, milles PPA-d

nimetatakse keskkonnakuritegudega seotud muudatuste sihtgrupina

„kriminaaluurimiste“ kontekstis. Esiteks ei ole „kriminaaluurimine“ kehtivas

menetlusseadustikus kasutatav termin ning täpsem oleks viidata

kriminaalmenetlusele või kohtueelsele menetlusele. Teiseks kuulub

keskkonnavastaste kuritegude kohtueelne menetlus üldjuhul KeA

uurimisalluvusse, mistõttu võib praegune sõnastus jätta ebatäpse mulje PPA

rollist nende kuritegude uurimisel.

PPA roll seondub eeskätt sellega, et KeA ei ole jälitusasutus ning KeA

menetlustes vajalikud jälitustoimingud teeb vajaduse korral PPA KrMS § 126²

lõike 7 alusel. Sellisel juhul tegutseb PPA jälitusasutusena, mitte

keskkonnavastaste kuritegude uurimisasutusena. Samuti soovitame

mõjuanalüüsis eraldi kajastada KarS §-de 412 ja 412¹ muudatuste mõju, kuivõrd

need sätted ei paikne KarS 20. peatükis, kuid kuuluvad teatud juhtudel PPA ja

Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse.

Seletuskirja täiendatud. Kriminaaluurimine ei ole

tõesti õiguslikult korrektne termin, asendasime selle

lauseosaga „kriminaalmenetluses kohtueelse

menetluse toimetamine“ ja täpsustasime, et PPA teeb

vajaduse korral KeA menetlustes vajalikke

jälitustoiminguid. Täpsustasime seotud asutuste

nimekirja ka Kaitsepolitseiametiga.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

17

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb ettepaneku analüüsida

füüsilisele isikule mõistetava karistuse vastavust nõukogu määruse (EÜ) nr

1224/2009 artikli 91a lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhimõtetele.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 44 lõigete 1 ja 2 kohaselt mõistetakse

füüsilisele isikule kuriteo eest rahaline karistus kolmkümmend kuni viissada

päevamäära. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase

keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada

erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes.

Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär.

Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse

kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks)

artikkel 91a kohaselt peavad liikmesriigid määrama kalapüüginõuete tõsise

Selgitame. Õige on tähelepanek, et nii KarS §-de 361

ja 363 ning eelnõuga kavandatava KarS § 3571 alusel

on võimalik karistada füüsilist isikut rahalise

karistusega, mille kohaldamise alused tulenevad KarS

üldosast ehk eelkõige § 44 lg-test 1 ja 2.

Erinevalt kalapüügiseadusesse kavandatud

väärteokoosseisudest on karistusseadustikus

sätestatud kuritegude puhul aga kaks

karistusalternatiivi. Sõltuvalt süü suurusest ning eri- ja

üldpreventiivsetest eesmärkidest on võimalik mõista

füüsilisele isikule karistuseks kas rahaline karistus või

vangistus.

13

rikkumise korral rahalisi halduskaristusi, mille suurus on minimaalselt vähemalt

tõsise rikkumise toimepanemise tulemusel saadud kalapüügivõi

vesiviljelustoodete väärtus, ning maksimaalselt vähemalt viiekordne tõsise

rikkumise toimepanemise tulemusel saadud kalapüügi- või vesiviljelustoodete

väärtus. Korduva tõsise rikkumise toimepanemise eest tuleb määrata rahaline

halduskaristus, mille suurus on minimaalselt kahekordne tõsise rikkumise

toimepanemise tulemusel saadud kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärtus.

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõuga (887 SE) 1 nähakse ette vastav väärteokoosseis ning karistus,

mis vastab eelnimetatud põhimõtetele. Siiski võib üks ja sama tegu, samal ajal

kvalifitseeruda nii nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja

3 nimetatud tõsiseks rikkumiseks, millele vastavad kavandatud

väärteokoosseisud kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) §-des 881 ja 882 , kui ka

kuriteoks kehtiva KarS-i §-de 361 ja 363 ning eelnõuga kavandatava KarS-i §

3571 tähenduses.

Tulenevalt KarS-i § 3 lõikest 5, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja

kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest

karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Seega üldjuhul tuleb

isikut karistada kuriteo eest. Juhul kui juriidilise isiku karistusmäärad vastavad

nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 91a sätestatule (KarS § 44 lõige

8), siis füüsilise isiku karistus võib olla väiksem, kui seda nõuab nõukogu

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 91a. KarSi § 44 lõike 1 kohaselt arvutab

kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise

päevasissetuleku alusel ning miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Seega

minimaalne rahaline karistus on vähemalt 300 eurot ja maksimaalseks

karistuseks on vähemalt 5000 eurot. Seega olukorras, kus kaluri sissetulekud on

väiksed, võib juhtuda see, et liikmesriigina me ei täida nõukogu määruse (EÜ)

nr 1224/2009 artiklis 91a sätestatud nõuet. Näiteks tunnistati kohtuasjas nr 1-

23-63412 kaks kalurit KarS § 361 lõike 1 alusel süüdi ning neile mõisteti

Seega ei esine kalapüügialaste kuritegude ja

väärtegude vahel sellist ebakõla, nagu olete viidanud.

Kuigi miinimumpäevamäärast lähtuv kalkulatsioon

võib viia järeldusele, et füüsilise isiku rahaline

karistus on 8000 korda väiksem võrreldes juriidilisele

isikule määratava maksimaalse rahalise karistusega,

võimaldab vangistuse mõistmise alternatiiv tagada, et

füüsilisele isiku karistamine on tõhus,

proportsionaalne ja heidutav. Isikult

kriminaalmenetluse tulemusena vabaduse võtmine on

sedavõrd intensiivne põhiõiguste riive, et ei võimalda

kahelda füüsilisele isikule ettenähtud karistuse

heidutavas mõjus. Lisaks on kriminaalmenetluses

kohustuslik konfiskeerida kuriteoga saadud vara ehk

näiteks kalapüügiga teenitud tulu (KarS § 831 lg 1),

mis on samuti täiendava meetmena kooskõlas määruse

nr 1224/2009 kohustusega tagada, et ühise

kalanduspoliitika normide rikkumise eest ettenähtud

karistused (küll haldustrahvid) oleksid piisavalt

ranged, et hoida tulemuslikult ära edasised rikkumised

ja võtta vastutavatelt isikutelt ära nende rikkumisest

tulenev kasum (artikkel 89a lg 2).

Märkida tasub sedagi, et väärteo- ja

kuriteokoosseisude kattuvuse korral tuleb praktikas

lähtuda kriminaalmenetluse kui ultima ratio

põhimõttest. Kohtupraktika kohaselt ei ole kuriteo ja

väärteo kattuvuse korral KarS § 3 lg 5 automaatselt

kohaldatav ning võimaldatud on juhinduda isiku jaoks

kergemast karistusõigusnormist (RKKK 3-1-1-52-12,

p 16) ehk kalapüügiseaduse väärteokoosseisudest, mis

14

karistuseks 280 päevamäära. Päevamäära suuruseks oli 10 eurot, mistõttu tuli

mõlemal tasuda rahaline karistus summas 2800 eurot.

Üheks võimalikuks alternatiiviks on kaaluda rahalise karistuse sidumist saadud

kalapüügi- või vesiviljelustoode väärtusega asjakohaste kuriteokoosseisude

puhul. Siinkohal tuleb arvestada, et mitte kõik kuriteokoosseisud ei ole seotud

olulise koguse või olulise kahjuga ega eelda, et kuriteo tulemusel on kala

saadud. Seetõttu ei ole alati võimalik rahalise karistuse määramisel võtta aluseks

kuriteo kaudu saadud kala väärtust. Näiteks ei ole olulise kogusega ega olulise

kahjuga seotud KarS § 361 lõikes 1 sätestatud püügi ebaseaduslik korraldamine.

Seega on antud koosseis formaalne ega eelda kahju tekkimist. Selle

toimepanemise eest peab karistuseks jääma rahaline karistus.

Nende süüteokoosseisude puhul, mille toimepanemise eest on ette nähtud

rahaline karistus, teeb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ettepaneku

hinnata füüsilisele isikule mõistetava rahalise karistuse proportsionaalsust

võrreldes juriidilisele isikule mõistetava rahalise karistusega. Arvestades

miinimumpäevamäära, milleks on 10 eurot, siis on maksimaalseks rahaliseks

karistuseks vähemalt 5000 eurot, mis on 8000 korda väiksem võrreldes

juriidilisele isikule määratava maksimaalse rahalise karistusega. Samuti on

küsitav minimaalse rahalise karistuse (300 eurot) heidutav mõju.

saavad olema meie arusaama kohaselt kujundatud

vastavalt määruse nr 1224/2009 nõuetele.

18

Eelnõu § 1 punktiga 7 kavandatakse täiendada KarS-i §-ga 3511, mille lõike 3

punktis 1 kehtestatakse, et kui keskkonnakuriteo koosseisu tunnuseks on kuriteo

toimepanemise vahetu objekti oluline kogus, lähtutakse selle koosseisutunnuse

sisustamisel sh teo vahetuks objektiks oleva aine või materjali ühikute või liigi

isendite arvust ja mil määral on ületatud seaduses või loas kehtestatud

piirväärtust. Siinkohal selgitame, et KPSi § 42 lõike 7 kohaselt kalapüügiloale

kantakse lubatud aastasaak üksnes siis, kui see on kehtestatud püügivahendite

kaupa, kui lubatud aastasaak on kehtestatud üksnes liigi kaupa, siis seda loale ei

kanta. KPSi § 47 kohaselt kehtestab lubatud aastasaagi Vabariigi Valitsus

määrusega, mistõttu eelnõuga kavandatud keskkonnakuriteo koosseisu

sisustamisel, kui kuriteo toimepanemise vahetu objekti tunnuseks on oluline

Arvestatud. Eelnõus tehtud KarS § 3511 lg 3 p-s 1 (ja

lg 1 p-s 4) juures järgmine muudatus:

„1) teo vahetuks objektiks oleva aine või materjali

ühikute või liigi isendite arv ja mil määral on ületatud

seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktis, Euroopa

Liidu õigusaktis või loas kehtestatud piirväärtust“

15

kogus ei saaks justkui lähtuda Vabariigi Valitsuse kehtestatud lubatud

aastasaagist. Kuigi hetkel ei ole kehtestatud ühegi kaitsealuse liigi lubatud

aastasaaki ei saa välistada, et tulevikus seda ei kehtestata.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb ettepaneku asendada eelnõuga

kavandatud KarS § 3511 lõike 3 punktis 1 sõna „seadus“ sõnaga „õigusakt“.

Juhime tähelepanu ka sellele, et toetada ei saa „seaduses või selle alusel

kehtestatud õigusaktis“ konstruktsiooni kasutamist, kuna ei ole välistatud, et

tulevikus võib Euroopa Liit kehtestada otsekohalduva kvoodi kalurite jaoks.

19

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ § 28 lõike 6 kohaselt tuleb seaduseelnõus vältida otsest

viidet direktiivi sättele. Lubatud on otsesed viited ainult Euroopa Liidu direktiivi

tehnilistele sätetele, mida Eesti peab üksüheselt kohaldama ja mille kordamine

seaduseelnõus ei ole õigusselguse seisukohalt otstarbekas ega vajalik. Eelneva

põhjal teeb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ettepaneku analüüsida

täiendavalt eelnõus kavandatud otseviidete õiguspärasust direktiividele.

Selgitame. Eelnõus kavandatud otseviited

direktiividele seonduvad KarS §-dega 3571 ja 3581

ning puudutavad viiteid nõukogu direktiivile

92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (nn elupaikade

direktiiv) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivile 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse

kohta (nn linnudirektiiv). Tegemist on direktiividega,

millele viidatakse otse ja korduvalt ka

looduskaitseseaduses, kuivõrd neis direktiivides või

nende lisades nimetatud kaitsealuste liikide nimekirja

ei ole riigisisesesse õigusesse ületoodud. Seega on

tarvilik viidata neile liikidele koos viitega

kõnealustele direktiividele.

20

Eelnõuga kavandatakse täiendada KarSi ajakohaseid kuriteokoosseisusid

kvalifitseeritud koosseisuga. Teeme ettepaneku kaaluda veelkord nimetatud

koosseisu sellisel kujul sätestamise kooskõla süüteokoosseisu määratletuse ja

õigusselguse nõudega. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (554 SE) seletuskirja kohaselt peab nii normi

rikkujale kui ka selle täitmise üle järelevalvet teostavale ametnikule olema

selge, milline tegu on karistatav. Laialt ja ebamääraselt sõnastatud norm jätab

Selgitame. Saame aru määratlemata õigusmõistete

kasutamisega seonduvast murest (nt märkimisväärne

suurus, ulatuslik, pikaajaline, oluline kogus). Samas

on tegemist direktiivi poolt ettekirjutatud ja

paratamatult hinnanguliste kriteeriumidega, mis on

mõeldud katma laia hulka keskkonnavaldkondasid ja

-elemente (nt vesi, pinnas, õhk, elurikkus), samuti

16

liigse diskretsioonivõimu menetlejale, otsustamaks, kas konkreetsel juhul

kohaldatakse vastutust või mitte. Seega on süüteo koosseisu kehtestamisel

oluline tagada selle üheselt mõistetavus ning siduda koosseisu kirjeldus

konkreetsete asjaolude esinemisega nii palju kui võimalik. Üksnes sellisel juhul

on võimalik mõista, milline tegu on süütegu ja milline karistus sellele järgneb.

Lisaks tähendab see, et koosseisutunnuste hindamisse kaasatud eksperdi või

muu asjatundja ülesandeks peaks jääma üksnes koosseisutunnuseks oleva

faktilise asjaolu tuvastamine. Seadusandja ülesanne on aga koosseisutunnuse

sisustamine.

erineva iseloomuga rikkumisi. Seetõttu ei ole nn

ökotsiidi kaaluga teo sidumine ühetaoliste, kõigis

valdkondades kehtivate künnistega realistlik lahendus

– sama künnis võib olla kohane üksnes piiratud

valdkondades ja anda teistes ebaproportsionaalse

tulemuse. Sarnaselt Eestile on ka näiteks Saksamaa

võtnud direktiivi artikkel 3 lõikes 3 sätestatud

kvalifitseeritud koosseisu üle direktiivi sõnastust

järgides ja jätnud selle sisustamise blanketseks ehk

keskkonnaõiguse haruseadustele tuginevaks ja

kohtupraktika kujundada.

Leiame ühtlasi, et kvalifitseeritud koosseisu

määratlemata kriteeriumite õigusselgemaks

kirjutamine peaks toimuma läbi keskkonnaõiguse

valdkonna rakendusaktide täpsustamise – seda juhul,

kui jõuda analüüsi tulemusena järeldusele, et need on

puudulikud või ajakohastamata. Kavatseme tõstatada

vastava teema keskkonnakuritegude vastase võitluse

riikliku strateegia väljatöötamisel, mille tähtaeg on

direktiivi järgi 21. mai 2027.

Täpsustasime siiski seletuskirja, et oluline osa

kvalifitseeritud koosseisu keskkonnakahju ulatuse

hindamisest toimub KarS § 3511 lõikes 2 sätestatud

hindamisraamistiku kaudu. Oluline kahju toimib

eeskätt kuriteo ja väärteo eristamise lävendina ning

selle hindamisel vaadeldakse loetelus nimetatud

tunnuseid koosmõjus. Kvalifitseeritud koosseis peab

aga olema oma kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete

näitajate poolest olema äratuntavalt suurem olulisest

kahjust vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, vee

seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide

17

isenditele. Tulenevalt koosseisude blanketsest

iseloomust toimub nende tunnuste sisustamine läbi

vastava valdkonna eriseaduste, nende alusel

kehtestatud õigusaktide ja Euroopa Liidu

otsekohalduvate määruste.

21

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1203 ülevõtmiseks on

eelnõuga kavandatava § 3711 lõike 2 koosseisuliseks tunnuseks määratud

rikkumine olulises koguses. Seletuskirja kohaselt on tegemist olulise kogusega,

kui asjaomaste toodete turuväärtus ületab 4000 eurot. Ühtlasi leitakse, et olulise

kogusega võib olla tegemist ka siis, kui 4000 euro lävend teatud juhtudel ei täitu.

Eelnõuga kavandatava KarSi § 3711 kohaselt on oluline kogus see tunnus, mis

eristab väärtegu kuriteost. Lisaks lähtutakse eelnõuga kavandatava KarSi § 3511

lõike 3 punkti 4 kohaselt kuriteo toimepanemise vahetu objekti olulise koguse

määratlemisel selle rahalisest suurusest, kui see on määratav.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul on seletuskirjas toodud

summa on liiga madal, võib praktikas osutuda ebaproportsionaalseks ja kaasa

tuua ülekriminaliseerimise. Seega teeme ettepaneku hinnata veelkord olulise

koguse rahalist väärtust ning teha seletuskirjas asjakohane muudatus. Näiteks

on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse

teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete

liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 206–

247) reguleerimisalasse kuuluva kohvi, täpsemalt kohviubade ühe

jaekaubanduses müüdava 1 kg pakendi hind hinnanguliselt 20 eurot. Seega

piisab seletuskirjas nimetatud summa täitmiseks juba 200-st 1 kg pakendi

turustamisest, et täita kuriteokoosseis. Samuti kuuluvad viidatud määruse

reguleerimisalasse veised, mille turuhind on keskmiselt 2 eur/kg eluskaalu kohta

ja veiste turuhind jääb vahemikku 800‒3000 eurot.

Arvestatud. Muutsime seletuskirja ja eemaldasime

viited sellele, et oluline kogus on vaikimisi täitunud,

kui asjaomaste saaduste turuväärtus ületab 4000 eurot.

Selleks, et vältida ülekriminaliseerimist ja samal ajal

ka liiga kõrge kriminaliseerimise lävendi seadmist, ei

ole seletuskirjas enam konkreetset rahasummat, vaid

lähtuda tuleb eelkõige KarS § 3511 lg-s 3 sätestatud

tunnustest nende koosmõjus (sh ühe aspektina kuriteo

vahetu objekti turuväärtusest).

22 Eelnõuga kavandatavates KarS-i §-des 3571 ja 3581 loetakse edaspidi

karistatavaks teoks ka Euroopa Liidu kaitsealuse liigi müügiks pakkumist, kui

Selgitame. Kuna direktiiv kohustab kriminaliseerima

kõnealuste liikide müügiks pakkumise (artikkel 3 lg 2

18

see on toime pandud kas tahtlikult või ettevaatamatusest. Siinkohal tekib

küsimus, kas kuriteokoosseis on täidetud juba siis, kui on tuvastatud fakt, et isik

on veebikeskkonnas avaldanud müügikuulutuse Euroopa Liidu kaitsealuse liigi,

nt atlandi tuura kohta, ilma et oleks vaja kontrollida, kas isikul oli ka tegelik

tahe müüa seda liik. Eelnõuga kavandatud kuriteokoosseisude eesmärgiks on

nende liikide kaitse ning karistustel peab olema heidutav mõju. Küll aga ei ole

eesmärk täidetud siis, kui karistatav on ka selline tegu, mis tegelikult ei ohusta

kaitsealuseid liike. Näiteks siis, kui isik avaldab müügikuulutuse ilma tegeliku

kavatsuseta müügitehingut sõlmida. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

teeb ettepaneku täiendavalt analüüsida müügiks pakkumise kriminaliseerimist

ning juhul kui analüüsi tulemusel jõutakse järelduseni, et müügiks pakkumine

peab olema karistatav, siis täiendada seletuskiri vastava selgitusega, mida

täpselt peetakse silmas müügiks pakkumise all.

p n), siis ei ole võimalik jätta seda teoalternatiivi

koosseisuga hõlmamata. Samuti on asjakohane

märkida, et direktiivi põhjenduse 16 järgi tuleb mh

müügiks pakkumise puhul hõlmata ka info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia abil toime pandavad

teod.

Oluline on aga märkida, et kuriteo eest vastutusele

võtmiseks ei piisa üksnes sellest, et isik on tehniliselt

avaldanud teksti või pildi, vaid tuvastada tuleb ka

subjektiivse koosseisu tunnuse (tahtluse või

ettevaatamatuse) esinemine. Kui isik avaldab n-ö

fiktiivse kuulutuse ilma tegeliku kavatsuseta

kaitsealust isendit müüa (nt isik ei oma isendit ega saa

seda reaalselt hankida, kuulutus on ilmselgelt

huumorivõtmes või muul viisil tegelikule

turukäitumisele mittevastav), ei pruugi tegu vastata

süüteokoosseisu subjektiivsele küljele ega kujutada

endast karistatavat käitumist. Praktikas hinnatakse

muu hulgas kuulutuse sisu, konteksti ja muid

objektiivseid asjaolusid, mis näitavad, kas tegemist on

reaalse turupakkumisega.

Täiendasime siiski seletuskirja joonealuse selgitusega,

et müügiks pakkumise all peetakse silmas kaitsealuse

liigi isendi tasu eest võõrandamisele suunatud

pakkumist, sh veebikuulutust, aga mitte pelgalt näilist

või ilmselgelt tegelikkusele mittevastavat ettepanekut

(lk 20).

23

Ettepanek täiendada eelnõu § 3, millega täiendatakse väärteomenetluse

seadustiku § 52 lõikega 151, ning lisada karistusseadustiku § 3711 lõigetes 1 ja

4 ettenähtud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks ka Põllumajandus- ja

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja täiendatud.

19

Toiduamet. Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi vahelise kokkuleppe kohaselt on riiklik

järelevalve Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1115

kehtestatud nõuete täitmise üle jagatud Keskkonnaameti ning Põllumajandus- ja

Toiduameti vahel. Siinjuures on kokku lepitud, et järelevalve käigus tuvastatud

rikkumisi, sh väärtegusid menetleb oma valdkonnas kumbki asutus ise. Seega

on oluline, et Põllumajandus- ja Toiduametil oleks antud eelnõuga kavandatava

karistusseadustiku § 3711 lõigetes 1 ja 4 kehtestatud väärtegude menetlemise

õigus kohtuvälise menetlejana. Asjakohane eelnõu Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/1115 rakendamiseks on käesoleval hetkel

ministeeriumite vahelises koostöös ettevalmistamisel.

Maksu- ja Tolliamet

24 Peame oluliseks märkida, et eelnõuga kavandatava KarS § 351¹ lõikes 3

sätestatud kriteeriumid kuriteo toimepanemise vahetu objekti olulise koguse

sisustamiseks on arusaadavad ja põhjendatud. Samas juhime tähelepanu, et

KarS § 351¹ lõike 3 kriteeriumid jäävad EL-i kaitsealuste liikide isendite osade

ja nendest saadu puhul praktikas raskesti kohaldatavaks ilma täpsema

siseriikliku hindamisaluseta. Looduskaitseseaduse (LKS) § 77 lg 9 kohaselt

arvestatakse EL Nõukogu määruse nr 338/97 lisades A–D nimetatud liikide

isenditega tehtavateks tehinguteks ja toiminguteks nimetatud määrusega ja selle

alusel kehtestatud reeglite rikkumise eest keskkonnakahju 13–127 820 eurot

olenevalt liigi ohustatuse astmest ja isendi turuväärtusest. Mõlemad, nii liigi

ohustatuse aste kui isendi turuväärtus, on subjektiivsed. Veel enam, kui isendist

on valmistatud toode, nt elevandiluu kujukesed, jääb ebaselgeks, kuidas sellisel

juhul määratakse teo vahetu objekti rahalist väärtust, sellest tulenevat kahju ning

olulise koguse piiri (st millest alates on oluline kogus). Näiteks võib praktikas

tekkida küsimus, et kas ühe haruldase isendi (tiiger) või muu suure kaslase

valdamine on käsitatav olulise kogusena ning kui jah, siis kas see kehtib ka ühe

sellest isendist valmistatud saadu (nt väike ehtedetail) kohta.

Teadmiseks võetud. Oleme ettepaneku sisuga nõus ja

toetame vajadust täiendada ja ajakohastada

valdkondlike rakendusakte, et need toetaksid

KarS § 3511 lõigetes 1–3 nimetatud määratlemata

õigusmõistete sisustamist. Valdkondlike

rakendusaktide muutmist saavad aga juhtida vastavate

valdkondade eest vastutavad ministeeriumid – mis

puudutab looduskaitseseaduse alusel kehtestatavaid

rakendusakte, siis peaks seal olema eestvedajaks

Kliimaministeerium.

Kavatseme teha ettepaneku täiendada

keskkonnavastaste kuritegude puhul õigusselgema

raamistiku loomiseks valdkondlike rakendusakte

keskkonnakuritegude vastase võitluse riikliku

strateegia väljatöötamisel, mille tähtaeg on direktiivi

järgi 21. mai 2027.

20

Siseriiklikult on sätestatud looduslikule loomastikule (kalad, ulukid) tekitatud

kahjumäärad. Leiame, et õigusselguse tagamiseks ja praktikas kohaldamiseks

võiks täpsustada KarS § 3511 lg 3 rakendussuuniseid, kehtestades ka Euroopa

Liidu tasandi kaitsealustele liigi isenditele (lisad A-D) konkreetsed kahjumäärad

või isendite arvulised künnised, millest alates loetakse kogus oluliseks. See

võimaldaks hinnata koguse olulisust objektiivselt ja prognoositavalt,

vähendades vajadust kulukate ja subjektiivsete eriekspertiiside järele.

Arvestades eeltoodut ning karistusõiguse määratletuse põhimõtet, teeme

ettepaneku täiendada valdkondlikke rakendusakte viisil, mis sätestaks Euroopa

Liidu tasandi kaitsealustele liigi isenditele selged summalised ja arvulised

lävendid, millest alates loetakse kogus automaatselt oluliseks. Samuti palume

eelnõu seletuskirjas selgemalt lahti kirjutada, et kuidas toimub olulise koguse

arvestamine isenditest valmistatud toodete puhul, st kas selle aluseks on toodete

(saaduste) turuväärtus, nende valmistamiseks kulunud isendite arv või toodete

füüsiline hulk.

25 Kuna KarS § 3683 lg-s 1 sätestatud kuriteol puudub olulise koguse lävend

(fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete ebaseaduslik

käitlemine), siis jääb selgusetuks, millal rakenduvad AÕKS-is sätestatud

väärteokoosseisud ja millal tuleb alustada kriminaalmenetlust.

Seletuskirja täiendatud. Oleme teadlikud, et AÕKS-

is sätestatud väärteokaristused on osaliselt kattuvad

eelnõuga kehtestatava kuriteokoosseisuga. Mõlemal

juhul tuleb süüteokoosseisude kehtestamise kohustus

Euroopa Liidu õigusaktist – väärteokaristuste

(haldustrahvide) olemasolu on kohustuslik Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruste nr 2024/590 ja

2024/573 kohaselt ning kriminaliseerimise alus

tuleneb keskkonnakuritegude direktiivist. Tegemist

on ebaloogilise Euroopa Liidu õigusloomega, mille

rakendamise väljakutsed tuleb lahendada praktikas.

Täiendasime veel seletuskirja osaga, mis selgitab

millisel juhul kohaldada väärteokaristust ja millal on

kohaldatav vastutus kriminaalkorras (lk 32):

21

„Seega on KarS § 3683 lg-s 1 sätestatud kuritegu

kohaldatav raskematele rikkumistele. Väärteo- ja

kuriteokoosseisude kattuvuse korral tuleb praktikas

lähtuda kriminaalmenetluse kui ultima ratio

põhimõttest. Kohtupraktika kohaselt ei ole kuriteo ja

väärteo kattuvuse korral KarS § 3 lg 5 automaatselt

kohaldatav ning võimaldatud on juhinduda isiku jaoks

kergemast karistusõigusnormist, nagu on selgitatud

ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi asjakohases

praktikas (3-1-1-52-12, p 16).“

Riigiprokuratuur

26

Kõnealuses eelnõus kasutatakse läbivalt määratlemata mõisteid nagu

märkimisväärne suurus, ulatusliku või pikaajalise mõjuga kahju, oluline kogus.

Vastavad mõisted vajaksid sisustamist. Pakutud sõnastus põhjustab tõenäoliselt

kohtupraktikas vaidlusi teemal, mis on märkimisväärne suurus – kas see on

väiksem kui oluline kahju või suurem kui suur kahju või on see sama, mis on

suur kahju. Mitmendast m2 on ulatuslik kahju või mitmest kuust-aastast algab

pikaajalise mõjuga kahju? Kas märkimisväärne suurus on sama, mis on oluline

kahju?

Siiani on keskkonnavastaste kuritegude koosseisu sisustamisel olnud

raskuspunktiks keskkonnale tekitatud olulise kahju suuruse määratlemine. Kuna

maapinnal, õhul ja veel puuduvad rahalised väärtused, olid need koosseisud

siiani sisutühjad.

Selgitame. Saame aru määratlemata õigusmõistete

kasutamisega seonduvast murest (nt märkimisväärne

suurus, ulatuslik, pikaajaline, oluline kogus). Samas

on tegemist direktiivi poolt ettekirjutatud ja

paratamatult hinnanguliste kriteeriumidega, mis on

mõeldud katma laia hulka keskkonnavaldkondasid ja

-elemente (nt vesi, pinnas, õhk, elurikkus), samuti

erineva iseloomuga rikkumisi. Seetõttu ei ole nn

ökotsiidi kaaluga teo sidumine ühetaoliste, kõigis

valdkondades kehtivate ruutmeetri- või ajaühikuga

seotud künnistega realistlik lahendus – sama künnis

võib olla kohane üksnes piiratud valdkondades ja anda

teistes ebaproportsionaalse tulemuse. Sarnaselt Eestile

on ka näiteks Saksamaa võtnud direktiivi artikkel 3

lõikes 3 sätestatud kvalifitseeritud koosseisu üle

direktiivi sõnastust järgides ja jätnud selle sisustamise

blanketseks ehk keskkonnaõiguse haruseadustele

tuginevaks ja kohtupraktika kujundada.

22

Leiame ühtlasi, et kvalifitseeritud koosseisu

määratlemata kriteeriumite õigusselgemaks

kirjutamine peaks toimuma läbi keskkonnaõiguse

valdkonna rakendusaktide täpsustamise – seda juhul,

kui jõuda analüüsi tulemusena järeldusele, et need on

puudulikud või ajakohastamata. Kavatseme tõstatada

vastava teema keskkonnakuritegude vastase võitluse

riikliku strateegia väljatöötamisel, mille tähtaeg on

direktiivi järgi 21. mai 2027.

Täpsustasime siiski seletuskirja, et oluline osa

kvalifitseeritud koosseisu keskkonnakahju ulatuse

hindamisest toimub KarS § 3511 lõikes 2 sätestatud

hindamisraamistiku kaudu. Oluline kahju toimib

eeskätt kuriteo ja väärteo eristamise lävendina ning

selle hindamisel vaadeldakse loetelus nimetatud

tunnuseid koosmõjus. Kvalifitseeritud koosseis peab

aga olema oma kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete

näitajate poolest olema äratuntavalt suurem olulisest

kahjust vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, vee

seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide

isenditele. Tulenevalt koosseisude blanketsest

iseloomust toimub nende tunnuste sisustamine läbi

vastava valdkonna eriseaduste, nende alusel

kehtestatud õigusaktide ja Euroopa Liidu

otsekohalduvate määruste.

27

Ettepanek jätta kvalifitseeritud koosseisude (nn ökotsiidi) sanktsioonist

rahaline karistus välja, sest tegemist on raskendava koosseisuga ja rahalise

karistuse mõistmine ei teeni normi eesmärki.

Arvestatud. Eelnõus tehtud vastavad muudatused.

23

28

Eelnõus kasutatakse läbivalt mõistet „kaitseala“, mis on liiga kitsas mõiste,

mistõttu on ettepanek see sõna asendada „kaitstav loodusobjekt“.

Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas on asendatud

sõna kaitseala mõistega kaitstav loodusobjekt.

29

KarS § 3511 – selleks, et oleks täidetud 20.ptk koosseisudes nimetatud

põhjustamise oht, olulise kahju tekkimise kriteerium ja vahetu objekti oluline

kogus, peavad olema täidetud kõik 4 tunnust, mida praktikas on täita võimatu.

Ettepanek oleks eraldada punktid sõnaga „või“.

Arvestatud. Eelnõus tehtud vastavad parandused.

Lisasime täpsuse huvides lg-te 1–3 punktide 3 lõppu

sõna või.

30

KarS § 3571 – mis on oluline kogus? Mis on isendi oluline häirimine?

KarS § 3581 – mis on oluline kogus? Mis on isendi oluline häirimine?

Selgitame. Olulist kogust tuleb sisustada läbi

eelnõuga kavandatava KarS § 3511 lg-s 3 sätestatud

kriteeriumite. Lisame ka väljavõtte seletuskirja

tekstist (lk 16):

Endiselt on võimalik KarS § 3511 lõigetes 1,2 ja 3

nimetatud mõistete sisustamisel tugineda ka

valdkondlikele eriseadustele, kuid valdkondlikud

eriseadused, nende alusel kehtestatud keskkonna

kvaliteedi piirväärtused ja keskkonnaseire meetodid

on eelkõige tehniliseks sisendiks (nt

mõõtmistulemused, arvutusviisid, mõju ulatuse ja

kestuse hindamise alused). Need ei asenda

karistusõiguslikku hinnangut selle kohta, kas tegu

vastab KarS § 3511 tähenduses olulise kahju, olulise

koguse või ohu kriteeriumitele. Lõplik karistusõiguslik

hinnang isiku teole kujuneb KarS-is sätestatud

hindamisraamistiku alusel. Selliselt on tagatud eri

keskkonnaõiguse valdkondade eripäradega

arvestamine, kuid senisest selgem ja prognoositavam

kriminaalvastutuse lävend. Üldjuhul tuleb KarS §

3511 lg-tes 1–3 nimetatud koosseisutunnuste

hindamisse kaasata ekspert või asjatundja, sest nende

24

küsimuste lahendamine on usaldusväärselt võimalik

üksnes mitte(karistus)õiguslike eriteadmiste alusel.

Siiski saab üksnes kohus hinnata nende tõendite

usaldusväärsust ja kvaliteeti ning kujundada lõplik

eriteadmistele tuginev seisukoht tõendamiseseme

asjaolu esinemise kohta (vrd RKKK 1-15-10967/38, p

13 ja 1-21-6698/50, p 19).

Oluline häirimine ei ole karistusõiguslik mõiste ja see

tuleb sisustada läbi looduskaitseseaduse, võttes

eelkõige aluseks LKS § 32 lg 2 ja § 55 lg-d 6, ja 61 (vt

ka seletuskirja lk 22).

31

KarS § 364 lg 1, lg 11 – ioniseeriva kiirguse keskkonda viimise eest – kas

kiirgust on võimalik viia keskkonda (vt sama ka KarS § 365)? Kõnealuse

koosseisu puhul võiks kasutada direktiivi sõnastust.

Arvestatud. Eelnõus tehtud vastavad parandused, st

viimine asendatud sõnaühendiga juhtimine või

heitmine.

32

KarS § 3683 – on probleem lg 1, mis seisneb selles, et AÕKS-ist § 240–245

sätestatud väärteokoosseis katab eelnõu koosseisu ehk kuriteona ei saaks me

seda menetleda.

Seletuskirja täiendatud. Oleme teadlikud, et AÕKS-

is sätestatud väärteokaristused on osaliselt kattuvad

eelnõuga kehtestatava kuriteokoosseisuga. Mõlemal

juhul tuleb süüteokoosseisude kehtestamise kohustus

Euroopa Liidu õigusaktist – väärteokaristuste

(haldustrahvide) olemasolu on kohustuslik Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruste nr 2024/590 ja

2024/573 kohaselt ning kriminaliseerimise alus

tuleneb keskkonnakuritegude direktiivist. Tegemist

on ebaloogilise Euroopa Liidu õigusloomega, mille

rakendamise väljakutsed tuleb lahendada praktikas.

Täiendasime veel seletuskirja osaga, mis selgitab

millisel juhul kohaldada väärteokaristust ja millal on

kohaldatav vastutus kriminaalkorras (lk 32):

25

„Seega on KarS § 3683 lg-s 1 sätestatud kuritegu

kohaldatav raskematele rikkumistele. Väärteo- ja

kuriteokoosseisude kattuvuse korral tuleb praktikas

lähtuda kriminaalmenetluse kui ultima ratio

põhimõttest. Kohtupraktika kohaselt ei ole kuriteo ja

väärteo kattuvuse korral KarS § 3 lg 5 automaatselt

kohaldatav ning võimaldatud on juhinduda isiku jaoks

kergemast karistusõigusnormist, nagu on selgitatud

ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi asjakohases

praktikas (3-1-1-52-12, p 16).“

33

KarS § 369 – lg 21 on sõna „ökoloogiline potentsiaal“ – mida see tähendab? Selgitame. Ökoloogiline potentsiaal on blanketne

koosseisutunnus, mida tuleb sisustada veeseaduse

sätete kaudu.

Väljavõte seletuskirjast (lk 34): „Pinnaveekogumi

ökoloogiline seisund on asjakohane kõigi

pinnaveekogumite liikide puhul (VeeS § 33 lg 1; §-d

11, 13 ja 14), ent pinnaveekogumi ökoloogilist

potentsiaali saab hinnata üksnes tehisveekogumite ja

tugevasti muudetud veekogumite juures (VeeS §-d

13–14 ja § 33 lg 2) […] Tehisveekogumi ja tugevasti

muudetud veekogumi ökoloogiline potentsiaal

iseloomustab, kuivõrd selle veekogumi ökosüsteemi

struktuur ja funktsioneerimine vastavad kõige

sarnasema loodusliku pinnaveekogumi omale (VeeS §

58 lg 2).“

Tartu Ringkonnakohus

34

Kohati opereeritakse eelnõus terminiga „oluline kahju“ (vt nt KarS § 3511 lg 2).

Seda terminit tuleb seni – vähemasti üldjuhul – sisustada karistusõiguses läbi

KarS § 121 p 1. On segadust tekitav, kui sama seadus kasutab ühte ja sama

mõistet erinevates tähendustes. Seetõttu palume kaaluda termini „oluline kahju“

Arvestatud. Eelnõuga kavandatavas KarS § 3511 lg-

s 2 asendatud olulise kahju mõiste järgmisega: olulise

kahju tekkimine vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile,

26

asemel terminit „oluline keskkonnakahju“. Just „keskkonnakahjust“ räägitakse

ju korduvalt tegelikult nii eelnõus kui seletuskirjas.

vee seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide

isenditele.

35

Eelnõus on hulganisti koosseise, kus räägitakse ettevaatamatusest.

Karistusseadustikus kujutab ettevaatamatusvastutus üldjuhul erandit – reeglina

eeldab kuriteost rääkimine tahtlust (vt KarS § 15 lg 1). Ettevaatamatusvastutuse

laiendamine toimub karistusõiguse n-ö viimase abinõu (ultima ratio) põhimõtte

arvelt: vastutusala laiendatakse sinna, kus see üldjuhul olema ei peaks, st

sellistele tegevustele, millele peaks reeglina reageerima haldus- või tsiviilõigus.

Direktiiv nõuab, et mõningad tegevused peaksid olema karistatavad ka juhul,

kui need pannakse toime „raskest hooletusest“. Seletuskirjas (lk 7) märgitakse:

„Rasket hooletust kui subjektiivse koosseisu elementi käsitatakse Eesti

karistusõigussüsteemi kontekstis ettevaatamatusena (KarS § 18), mille puhul

tuleb eraldi tuvastada, kas tegemist on kergemeelsuse või hooletusega.“. Tekib

küsimus, kas arusaamani, et „raske hooletus“ tähendab Eesti seaduse mõttes

„ettevaatamatust“, jõuti läbi mingi analüüsi või mingitele (õigus)allikatele

tuginevalt? Kas ei ole võimalik, et „raske hooletus“ on samastatav

kergemeelsusega KarS § 18 lg 2 tähenduses? Vahest ei hõlma see termin pelka

n-ö mitteteadlikku ettevaatamatust ehk hooletust KarS § 18 lg 3 mõttes? Kui see

nii on, võiks kaaluda võimalust kriminaliseerida rikkumised, millele peab

järgnema vastutus ka siis, kui need pannakse toime „raskest hooletusest“ mitte

läbi ettevaatamatusetteheite, vaid üksnes juhul, kui teo toimepanija oli

kergemeelne. Seeläbi jääks kriminaalvastutuse alast välja pelgalt hooletusest

toime pandud teod (tagajärje hooletud põhjustamised) ja nii oleks muudatused

paremini kooskõlas karistusõiguse ultima ratio põhimõttega.

Seletuskirja täiendatud. Kuigi keskkonnakuritegude

direktiiv ei selgita raske hooletuse (ingl k serious

negligence) tuvastamise aluseid, tuleb selle mõiste

sisustamisel lähtuda Euroopa Kohtu praktikast.

Euroopa Kohtu 3. juuni 2008. a otsuse kohaselt asjas

The Queen vs. The Secretary of State for Transport

(nn Intertanko kohtuasi) on kohus leidnud, et mõiste

hooletus tähendab tahtmatut tegu või tegevusetust,

millega vastutav isik rikub oma hoolsuskohustust.

Mõistet raske hooletus tuleb mõista nii, et see

tähendab tahtmatut tegu või tegevusetust, millega

vastutav isik rikub selgelt hoolsuskohustust, mida ta

oleks oma omadusi, teadmisi, võimeid ja

individuaalset olukorda arvestades pidanud järgima ja

võinud järgida (p-d 75–77).

Eelkirjeldatud raske hooletuse lävend on madalamal

kui KarS § 18 lg-s 2 sätestatud kergemeelsus ja

väljendub just KarS § 18 lg-s 3 sätestatus, mille

kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea

süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid

oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral pidanud ette nägema.

36

Mitmete koosseisude juures on viide „olulisele kahjule või olulise kahju ohule“.

Need kaks tagajärge – kahju ja oht – on selgelt astmestatavad: oht kujutab endast

kahju eelastet ehk on märksa väiksema ebaõigussisuga nähtus kui kahju (s.o

realiseerunud oht). Pahatihti on need karistusseadustikus erinevalt

sanktsioneeritud: nt tahtliku elu ohustamise eest nähakse ette kergemad

karistused kui tahtliku elu kahjustamise ehk surma põhjustamise eest (vt nt KarS

Selgitame. Nõustume, et vastutus ohu tekkimise eest

peab olema olemuslikult kergem kui vastutus ohu

realiseerumise ehk kahju tekitamise eest.

Eelnõuga ülevõetav direktiiv aga neid tagajärgesid

karistuse ülemmäärade ettekirjutamisel ei erista (vt

27

§- d 118 lg 1 p 1, 1181 lg 2 p 5, 123, 133 lg 2 p 6, 1381 lg 2 p 6, 259 lg 2 ja 406

lg 1 vs §-d 113 ja 114). Seetõttu võiks kaaluda võimalust talitada nii ka

keskkonnakuritegude puhul, sanktsioneerides olulise kahju tekitamise

rangemalt kui üksnes sellise ohu loomise.

artikkel 5 lg 2 p-d d ja e). Keskkonna saastamise

kuriteokoosseisu näitel (KarS § 364): kehtivas õiguses

karistame ohu põhjustamise eest kuni üheaastase

vangistusega (lg 1) ja olulise kahju põhjustamise eest

keskkonnale või selle elementidele kuni kolmeaastase

vangistusega (lg 2). Direktiiviga tõusis karistuse

ülemmäär mõlemal juhul viieaastase vangistuse peale,

mis on iseäranis ohu põhjustamise korral

märkimisväärne tõus.

Eelnõu koostamisel tehti teadlik valik siduda nii ohu

põhjustamine kui ka ohu realiseerumine ehk kahju

tekkimine sama sanktsiooni ülemmääraga, et

ettenähtud karistusvahemikus oleks kohtul võimalik

diferentseerida karistust konkreetse teo raskuse ja

süüdlase süü järgi.

Keskkonnaamet

37

Eelnõu § 1 punkt 7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1203

Artikkel 3 lg-te 6-8 sõnastus on: võetakse asjakohasel juhul arvesse üht või mitut

järgmistest elementidest.

Teeme ettepaneku kasutada direktiivi sõnastust, kuna selle kasutamine annaks

selgema arusaama, et KarS § 3511 lg-tes 1-3 peab asjakohasel juhul võtma

arvesse üht või mitut elementi. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punkt 7

KarS § 3511 lg-tes 1-3 järgnevalt: „Kui käesolevas peatükis sätestatud

kuriteokoosseisu tunnuseks ..., võetakse asjakohasel juhul arvesse üht või mitut

järgmistest tunnustest“.

Arvestatud osaliselt. Direktiivi sõnastus erineb

karistusseadustiku omast ega sobi selle stiiliga. Samuti

on eksitav korrata sõna tunnus. KarS § 3511 loetelusid

saab mõista alternatiivselt, kuid lisasime täpsuse

huvides lg-te 1–3 punktide 3 lõppu sõna või.

38

Eelnõu § 1 punkt 19. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punkt 19: (1)

Aine, energia, materjali, jäätmete või ioniseeriva kiirguse ebaseadusliku

keskkonda juhtimise või heitmise eest, samuti normatiive ületava müra

põhjustamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või

Arvestatud. Eelnõus tehtud vastavad parandused.

28

oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile,

ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, – karistatakse rahalise

karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Sõnastus keskkonda viimise ioniseeriva kiirguse puhul kordub eelnõu § 1

punktides 20, 25, 27 ning leiame, et kõigis märgitud punktides võiks sõnastuse

asendada juhtimise või heitmisega.

39

Eelnõu § 1 punkt 42. Rikkumiste, kus jäätmeid viiakse ebaseaduslikult

keskkonda ülisuures koguses, s.o tuhandeid tonne, ja millega isik teenib

märkimisväärselt suurt tulu, menetlemine ja karistamine väärteokorras ei ole

proportsionaalne toime pandud teo ja tagajärjega. Tegemist on kuritegelike

gruppide huviorbiidis oleva tegevusega üle maailma, seega peaks tegevus olema

karistatav kuriteona. Kui mõni koorem olmejäätmeid (mitte ohtlikke jäätmeid)

veetakse üle piiri Lätti ja need viiakse seal keskkonda, on tegu ülal viidatud

KarS §-s 3681 kirjeldatud kuriteoga, kui need samad koormad kallatakse Eestis

metsa alla, on tegemist väärteoga. Selline eristamine ei ole kooskõlas õiguse

ühetaolise kohaldamise põhimõttega.

Selgitame. Olulises koguses ohtlike jäätmete

keskkonda viimine (nt metsa alla viskamine) on

abstraktne ohudelikt, st kuriteona karistatav teo

üldohtlikkuse tõttu. Seda põhjusel, et ohtlike jäätmete

olulises koguses keskkonda viimine on juba

olemuslikult nii riskantne ja sellest tulenev potentsiaal

keskkonna ja inimeste kahjustamiseks piisavalt suur,

et mitte eeldada täiendava keskkonnale tekitatud ohu

või kahju tõendamist. Samaväärset potentsiaali ei

tulene aga automaatselt tavajäätmetest, mistõttu on

nendega seotud jäätmehoolduse nõuete rikkumine

kriminaalkorras karistatav vaid juhul, kui sellega on

põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline

kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu

kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide

isenditele

Riikidevahelise, st piiriülese jäätmeveo nõuete

rikkumise kriminaliseerimine (KarS § 3681) on olnud

Euroopa Liidu poliitiline valik. Põhjuseid on mitmeid,

aga osalt on see selgitatav seeläbi, et piiriülene

jäätmevedu on seotud täiendava riskiga, olles sageli

organiseeritud ja kasumi teenimisele orienteeritud.

Halduskaristused (sh väärteomenetlused) ja

29

killustatud lähenemine ei ole praktikas olnud piisavalt

heidutav ega võimaldanud tõhusat koostööd.

40

Eelnõu § 1 punkt 51. KarS muutmise eelnõu § 3683 lg 1 kirjeldatud

koosseisualternatiivid „Fluoritud kasvuhoonegaasi või osoonikihti kahandava

aine, seda gaasi või ainet sisaldava või sellel põhineva toote või seadme või selle

osa ebaseadusliku kasutamise, tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise,

kasutusele võtmise või keskkonda viimise eest.“ - on suures osas samad, mis

atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) §-des 240–245 sätestatud

väärteokoosseisud.

Riigikohus märkis lahendi 3-1-1-52-12, p-s 13, et KarS § 3 lg-st 5 tuleneb, et

kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse

isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut

karistada väärteo eest.

Kriminaalkolleegiumi varasema praktika järgi saab seda normi siiski kohaldada

üksnes juhul, kui väär- ja kuriteokoosseis on omavahel ideaalkogumis, mitte aga

siis, kui tegemist on mitteehtsa kogumi ehk seadusainsusega. Seega nende

tegude puhul, kus AÕKS-is on sätestatud vastutus väärteo korras, KarS § 3683

lg-t 1 kohaldada ei saa.

Teadmiseks võetud. Seletuskirja täiendatud.

Oleme teadlikud, et AÕKS-is sätestatud

väärteokaristused on osaliselt kattuvad eelnõuga

kehtestatava kuriteokoosseisuga. Mõlemal juhul tuleb

süüteokoosseisude kehtestamise kohustus Euroopa

Liidu õigusaktist – väärteokaristuste (haldustrahvide)

olemasolu on kohustuslik Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruste nr 2024/590 ja 2024/573 kohaselt

ning kriminaliseerimise alus tuleneb

keskkonnakuritegude direktiivist. Tegemist on

ebaloogilise Euroopa Liidu õigusloomega, mille

rakendamise väljakutsed tuleb lahendada praktikas.

Täiendasime veel seletuskirja osaga, mis selgitab

millisel juhul kohaldada väärteokaristust ja millal on

kohaldatav vastutus kriminaalkorras (lk 32):

„Seega on KarS § 3683 lg-s 1 sätestatud kuritegu

kohaldatav raskematele rikkumistele. Väärteo- ja

kuriteokoosseisude kattuvuse korral tuleb praktikas

lähtuda kriminaalmenetluse kui ultima ratio

põhimõttest. Kohtupraktika kohaselt ei ole kuriteo ja

väärteo kattuvuse korral KarS § 3 lg 5 automaatselt

kohaldatav ning võimaldatud on juhinduda isiku jaoks

kergemast karistusõigusnormist, nagu on selgitatud

ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi asjakohases

praktikas (3-1-1-52-12, p 16).“

41

Eelnõu § 1 punkt 68. KarS muutmise eelnõu § 3711 lg 1 sätestab vastutuse

raadamisvabade toodete määruses sätestatud asjaomase saaduse ja toote turule

laskmise, turul kättesaadavaks tegemise ning eksportimise keelu rikkumise eest.

Selgitame. Kohustus näha ette KarS § 371¹ lg 1

rikkumise kvalifitseeritud koosseis lg‑s 3 nimetatud

katastroofiliste tagajärjega tuleneb direktiivi artikkel 3

30

Lõikes 3 kirjeldatud koosseisu osaks on tagajärje tekkimine. Siin on vastuolu

sätte pealkirjaga – saaduse või toote turule laskmine, kättesaadavaks tegemine

ja eksportimise keelu rikkumine (tegevused kui sellised) ei saa tekitada

negatiivset tagajärge keskkonnale – negatiivne tagajärg tekib raadamisel ja

ebaseaduslik raadamine on karistatav KarS §-de 354 – 356 alusel.

lõikest 3. Eestil ei ole direktiivi ülevõtmisel võimalik

sellest kohustusest kõrvale kalduda.

Euroopa Komisjoni selgituste kohaselt võib EUDR‑i

rikkumisega seotud kahju tekkida nii EL‑is kui ka

kolmandates riikides ning kvalifitseeritud koosseisu

rasked tagajärjed võivad olla teatud tingimustel

põhjuslikus seoses EUDR-i rikkumisega.

Eesti Keemiatööstuse Liit

42

Eelnõu laiendab märkimisväärselt kriminaalõiguslikku vastutust valdkondades,

mis on juba täna väga detailselt reguleeritud (REACH, CLP, Seveso,

tööstusheite nõuded jne). Tööstuses tekitab see küsimuse, kas praktikas võib

tekkida olukordi, kus haldusnõuete rikkumine või tootmisprotsessis toimunud

eksimus võib hakata kaasa tooma ebaproportsionaalselt tugevat

kriminaalõiguslikku riski.

Selgitame. Eelnõuga ei kavandata lisaks

olemasolevatele valdkondlikele kohustustele, mille

aluseks on eelkõige REACH/CLP/Seveso jm

tööstusheite nõuded, täiendavaid kohustusi. Samuti on

oluline rõhutada, et karistusõiguslikult relevantne tegu

eeldab lisaks olemasoleva regulatsiooni rikkumisele,

alati ka kõigi deliktistruktuuri elementide esinemist

(KarS § 2 lg 2). See tähendab, et kuriteona saab

karistada üksnes sellise teo eest, mis vastab

süüteokoosseisu kirjeldusele (on sh tahtlik, v.a kui

tegemist on ettevaatamatusdeliktiga) on õigusvastane

ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Konkreetselt ohtlike kemikaalide käitlemise

valdkonnas ei ole kriminaalvastutuse alused ja lävend

samas ka märkimisväärselt laienenud. Peamine

muudatus nii KarS § 368, 3682 kui ka 3685 puhul on

pigem suurenenud karistusähvardus ja kvalifitseeritud

koosseisude lisandumine, mis näevad ette rangemad

karistused surma põhjustamise ja keskkonnale

katastroofiliste tagajärgede põhjustamise eest. Kuigi

kohustus kriminaliseerimiseks tõukub Euroopa

Liidust, siis nõustume, et selliste tagajärgedeni viinud

31

teod vajavad karistusõiguslikku sekkumist – eesmärk

ei ole adresseerida väheolulisi tootmisprotsessi

eksimusi, mida ettevõtjal ei olnud võimalik ära hoida.

43

Direktiiv näeb ette ökotsiidi ja ettevaatamatusest surma põhjustamise

kvalifitseeritud koosseisud ning kohustab neid esimese astme kuritegudena

kohaldama SEVESO ettevõtetega seotud rikkumiste puhul. Eesti eelnõu

kohaselt plaanitakse vastavaid sätteid kohaldada KemS mõistes nii

suurõnnetuse ohuga ettevõtetele kui ka ohtlikele ettevõtetele.

Siinkohal soovime juhtida tähelepanu, et Eesti on ajalooliselt rakendanud

SEVESO direktiivi rangemalt ning loonud lisaks direktiivis ette nähtud A- ja B-

kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtetele ka täiendava siseriikliku kategooria

C ehk nn „ohtlik ettevõte“. Tegemist on Eesti-sisese laiendusega, mida

SEVESO direktiiv ise ette ei näe.

Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas keskkonnakuritegude direktiivist tulenevad

kvalifitseeritud kriminaalkoosseisud peaksid üldse laienema sellele täiendavale

siseriiklikule C-kategooriale. Meie hinnangul läheb selline lähenemine

direktiivi eesmärgist ja nõuetest kaugemale ning toob kaasa olukorra, kus Eesti

ettevõtetele kehtestatakse võrreldes teiste liikmesriikidega oluliselt rangem

kriminaalõiguslik vastutus.

Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas tehtud vastavad

muudatused, et kvalifitseeritud koosseisud kohalduks

vaid suurõnnetuse ohuga ettevõtetele.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

44

Eelnõuga tõstetakse mitme väärteo puhul oluliselt juriidilise isiku rahatrahvi

ülemmäära.

Kaubanduskoda mõistab vajadust ajakohastada karistusmäärasid, mis on

tõepoolest olnud pikka aega muutmata. Samas on vajadus 50-125-kordse tõusu

järele küsitav. Seletuskiri ei põhjenda, milline on trahvimäärade tegelik mõju

väiksematele ettevõtjatele. Ebaproportsionaalselt kõrged karistusmäärad ei

täida üksnes karistuslikku eesmärki, vaid vähendavad investeerimisjulgust ja

suurendavad õiguslikku ebakindlust sektorites, kus tegutsemine on juba praegu

tihedalt reguleeritud. Leiame, et ükski ettevõtja, kes tegeleb metsa- või

Mittearvestatud. Sama väärteo eest ettenähtud

karistuse ülemmäärad peavad peegeldama võrdselt

väärteo raskust, sõltumata sellest, kas karistus on

ettenähtud füüsilisele või juriidilisele isikule. Väärteo

raskust on võimalik hinnata protsendina

karistusseadustiku üldosas ettenähtud maksimaalsest

karistuse ülemmäärast (s.o 300 trahviühikut

füüsilisele isikule ja 400 000 eurot juriidilisele

isikule). Kuna kehtiva õiguse alusel sai füüsilist isikut

32

puidutööstusega või põllumajandusega, ei lähe teadlikult loodust kahjustama,

kuid keegi ei ole kaitstud selle eest, kui midagi seadusevastast siiski tegevuse

käigus juhtub. Ka sellistes olukordades on oluline, et ettevõtjad vastutavad oma

tegevuse eest, kuid trahvimäärad ei tohiks olla sellised, mis muudavad iga

eksimuse ettevõtet lõpetavaks.

Palume eelnõus alandada juriidilisele isikule kohaldatavad rahatrahvimäärasid

50% võrra ning asendada need vastavalt:

 eelnõu § 1 punktis 9 arv „200 000“ arvuga „100 000“;

 eelnõu § 1 punktis 10 arv „200 000“ arvuga „100 000“,

 eelnõu § 1 punktis 16 arv „400 000“ arvuga „200 000“;

 eelnõu § 1 punktis 30 arv „100 000“ arvuga „50 000“.

karistada tunduvalt raskema karistusega (arvestades

üldosa ülemmäära), oli see vastuolus karistuspoliitika

üldise arusaamaga, mille kohaselt ei suurenda isiku

teoraskust see, et ta on teo toimepannud füüsilise

isikuna (kui siis vastupidi, juriidilise isiku tegevuse

organiseeritusest tulenevalt võib see olla sõltuvalt

kaasusest hoopis teoraskust ja -ohtlikkust suurendav

asjaolu).

Karistuse ülemmäärade kehtestamisel tuleb arvestada

kõigi turul tegutsevate ettevõtete karistustundlikkust,

mis rahatrahvi korral väljendub ennekõike juriidilise

isiku majanduslikus seisundis. Kõrgemad

ülemmäärad ei muuda üldiseid väärteomenetluse

läbiviimise põhimõtteid, kuid võimaldavad rakendada

karistuse määramisel senisest suuremat

kaalutlusõigust. Selliselt on võimalik tagada, et

viimase abinõuna väärteo eest kohaldatav

karistusmäär on ka päriselt mõjus, st suudab täita üld-

ja eripreventiivset funktsiooni suurte ja majanduslikult

võimekate turuosaliste suhtes.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

45

Eelnõu kohaselt muutub märkimisväärne osa rikkumistest, mis täna on

käsitletavad väärtegudena, kriminaalkorras karistatavaks. Seejuures on eriti

problemaatiline, et vastutus võib tekkida juba olukorras, kus on tuvastatud

üksnes olulise kahju oht, mitte aga tegelik kahju (KarS § 351¹). Selline

lähenemine laiendab oluliselt kriminaalvastutuse piire ning tekitab õigusselguse

küsimusi. Kuigi ohu kriminaliseerimine ei ole karistusõiguses iseenesest uus

praktika (Eestis on karistatav nt tuleohutusnõuete rikkumine või ohtlike ainete

vale käitlemine), on käesoleva eelnõu puhul tegemist siiski põhimõtte

märkimisväärse laiendamisega. Erinevalt tavapärasest praktikast, kus ohtu kui

Selgitame. Direktiivi ülevõtmisel on Eesti kohustatud

kriminaliseerima direktiivis loetletud teod ka juhul,

kui need põhjustavad olulist keskkonnakahju või

tõenäoliselt võivad seda põhjustada. Seetõttu on ka

eelnõu järgi kriminaalvastutuse eelduseks teatud

juhtudel olulise kahju ohu põhjustamine keskkonnale

või ohu põhjustamine inimese elule või tervisele.

Samas on kriminaalvastutuse aluseks ka teo

ebaseaduslikkus (nt tegutsemine ilma

33

sellist põhjustav rikkumine on kitsalt piiritletud ja seotud selgelt määratletud

riskidega, laiendab eelnõu kriminaalvastutust laiapõhjalistele ja sageli

paratamatutele keskkonnariskidele majandustegevuses, sealhulgas

põllumajanduses ja toidutootmises.

Põllumajanduse ja toidutootmise kontekstis on oluline rõhutada, et tegemist on

sektoritega, kus keskkonnariskide esinemine on oma olemuselt vältimatu.

Näiteks hõlmavad peamised riskid toitainete leket, sealhulgas lämmastiku ja

fosfori sattumist põhja- ja pinnavette või loomakasvatuse heitmeid, sh

ammoniaagi ja metaani emissioone. Seejuures tuleb rõhutada, et mitmed riskid

ei ole otseselt seotud ettevõtja hooletuse või pahatahtliku tegevusega, vaid

tulenevad väliskeskkonnast.

Sellises kontekstis tekitab tõsist muret, et eelnõu kohaselt võib

kriminaalvastutus tekkida ka olukordades, kus ettevõtja on tegutsenud

nõuetekohaselt, kuid väliste tegurite koosmõjul tekib keskkonnakahju oht.

Lisaks juhime tähelepanu, et Eesti on viimastel aastatel mitmes valdkonnas

liikunud dekriminaliseerimise suunas. Käesolev eelnõu liigub vastupidises

suunas, tuues kriminaalvastutuse valdkondadesse, kus seni on rakendatud

haldus- või väärteomenetlusi. Selline suunamuutus vajab meie hinnangul

põhjalikumat mõjuanalüüsi.

Kokkuvõttes leiame, et kuigi direktiivi ülevõtmine on kohustuslik, tuleb selle

rakendamisel maksimaalselt arvestada õigusselguse, proportsionaalsuse ja

sektori eripäradega. Eriti oluline on tagada, et kriminaalvastutus ei laieneks

olukordadele, kus puudub ettevõtja süü või kus riskid tulenevad valdavalt

looduslikest ja ettearvamatutest teguritest.

keskkonnakaitseloata), karistusõiguslikult relevantne

tahtlus või ettevaatamatus ning süülisus. Pelgalt

majandustegevusega kaasnev abstraktne või

karistusõiguslikult vältimatu keskkonnarisk ei ole

iseenesest kriminaalkorras karistatav.

Eesti Kalaliit

46

Eelnõu suund keskkonnakaitse tugevdamisel on mõistetav ja vajalik ning vastab

Euroopa Liidu õigusest tulenevatele eesmärkidele. Samas on kavandatud

Teadmiseks võetud. Eelnõukohase seadusega ei

muudeta kehtivaid karistuse mõistmise aluseid ega

suunata kohtuid vaatama ümber senist kohtupraktikat,

mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku

34

trahvimäärade tõus väga ulatuslik ning selle tegelik mõju sõltub eelkõige

rakenduspraktika tasakaalukusest.

Oluline on tagada, et muudatused täidaksid oma eesmärki – ennetada

keskkonnakahju ja piirata ebaseaduslikku tegevust – ilma et need tooksid kaasa

ebaproportsionaalse koormuse seaduskuulekale kalandussektorile.

Peame oluliseks rõhutada järgmisi põhimõtteid:

 karistuste määramisel tuleb järjepidevalt arvestada teo raskust ja

toimepanija majanduslikku olukorda;

 maksimaalseid sanktsioone tuleks rakendada erandina, mitte

tavapraktikana;

 vajalik on selge juhendmaterjal või praktika, mis tagab karistuste ühtlase

ja prognoositava kohaldamise;

 kaaluda võiks täiendavaid mehhanisme, mis aitavad tagada karistuste

parema diferentseerimise (nt astmeline lähenemine või selgemad

kriteeriumid).

süü suurus (nt teo raskus), teda iseloomustavad

andmed (nt majanduslik olukord) ja üld- ning

eripreventiivsed kaalutlused.

Kaalume ettepanekut luua keskkonnavastaste

kuritegude puhul selge juhendmaterjal, mis tagab

karistuste ühtlase ja prognoositava kohaldamise,

keskkonnakuritegude vastase võitluse riikliku

strateegia väljatöötamisel, mille tähtaeg on direktiivi

järgi 21. mai 2027.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

47

Eelnõu seletuskirja punktis 1.1 on muu hulgas selgitatud, et keskkonnavastaste

väärtegude juriidilise isiku karistusmäärad ajakohastatakse ning viiakse

kooskõlla füüsilisele isikule sama väärteo eest ettenähtud karistustega.

Leiame, et eelnõus ei ole keskkonnavastaste väärtegude karistusmäärasid

sisuliselt ajakohastatud ning juriidiliste isikute karistusmäärad ei ole viidud

kooskõlla füüsiliste isikute sama väärteo eest ettenähtud karistustega.

Meie hinnangul tähendab ajakohastamine eelkõige karistusmäärade

kohandamist ajas toimunud muutustega, mitte nende mitmekordset formaalset

suurendamist. Karistuste märkimisväärne karmistamine võib jätta mulje liigsest

repressiivsusest, mis ei ole kooskõlas demokraatliku õigusriigi põhimõtetega.

Mittearvestatud. Sama väärteo eest ettenähtud

karistuse ülemmäärad peavad peegeldama võrdselt

väärteo raskust, sõltumata sellest, kas karistus on

ettenähtud füüsilisele või juriidilisele isikule. Väärteo

raskust on võimalik hinnata protsendina

karistusseadustiku üldosas ettenähtud maksimaalsest

karistuse ülemmäärast (s.o 300 trahviühikut

füüsilisele isikule ja 400 000 eurot juriidilisele

isikule). Kuna kehtiva õiguse alusel sai füüsilist isikut

karistada tunduvalt raskema karistusega (arvestades

üldosa ülemmäära), oli see vastuolus karistuspoliitika

35

Praktika on näidanud, et karistuspoliitika tasakaalukus ja proportsionaalsus

annavad sageli paremaid tulemusi kui pelgalt karmuse suurendamine.

üldise arusaamaga, mille kohaselt ei suurenda isiku

teoraskust see, et ta on teo toimepannud füüsilise

isikuna (kui siis vastupidi, juriidilise isiku tegevuse

organiseeritusest tulenevalt võib see olla sõltuvalt

kaasusest hoopis teoraskust ja -ohtlikkust suurendav

asjaolu).

Karistuse ülemmäärade kehtestamisel tuleb arvestada

kõigi turul tegutsevate ettevõtete karistustundlikkust,

mis rahatrahvi korral väljendub ennekõike juriidilise

isiku majanduslikus seisundis. Kõrgemad

ülemmäärad ei muuda üldiseid väärteomenetluse

läbiviimise põhimõtteid, kuid võimaldavad rakendada

karistuse määramisel senisest suuremat

kaalutlusõigust. Selliselt on võimalik tagada, et

viimase abinõuna väärteo eest kohaldatav

karistusmäär on ka päriselt mõjus, st suudab täita üld-

ja eripreventiivset funktsiooni suurte ja majanduslikult

võimekate turuosaliste suhtes.

48

Samuti juhime tähelepanu, et Eestis puudub keskkonnaalaste rikkumiste

kasvutrend. Sellest tulenevalt ei pruugi üksnes direktiivi ülevõtmise kohustusele

viitamine olla piisav põhjendus karistusmäärade ulatuslikuks tõstmiseks.

Seadusloomes võiks arvestada ka Eesti kui väikeriigi eripäradega ning senise

toimiva keskkonnakaitse tasemega.

Oluline on märkida, et erinevalt Euroopa Liidu määrustest ei ole direktiivid

otsekohalduvad ning jätavad liikmesriikidele teatava rakendusliku paindlikkuse.

Eesti võiks kasutada seda võimalust kujundada lahendused, mis arvestavad meie

senist head praktikat ja keskkonnaseisundit.

Eesti on rahvusvahelises võrdluses looduskaitse valdkonnas eeskujulik riik,

paistes silma nii elurikkuse säilitamise kui ka puhta elukeskkonna poolest. Ka

eelnevalt käsitletud rahvusvahelised võrdlusandmed kinnitavad Eesti kõrget

Mittearvestatud. Keskkonnakuritegude direktiiv

näeb ette liikmesriikidele kohustuslikud kuritegude

karistused (sh kohustuslikud karistuste ülemmäärad,

millest väiksemaid kehtestada pole lubatud).

Eelnõukohase seadusega ettenähtud karistuste

koostamisel ei ole mindud direktiivi

miinimumnõuetest kaugemale. Karistusmäärade

mõjuanalüüs ja vajalikkus on toimunud Euroopa Liidu

tasandil.

36

taset keskkonnaseisundi osas. Seetõttu on asjakohane kaaluda, kas

kavandatavad karistusmäärad on proportsionaalsed ja vajalikud.

Samuti leiame, et eelnõus välja pakutud juriidiliste isikute karistusmäärad ei ole

proportsionaalses kooskõlas füüsiliste isikute karistustega, kui need erinevad

kümnete või sadade kordade ulatuses. Keskkonna seisukohalt ei ole määrav, kas

kahju tekitajaks on füüsiline või juriidiline isik. Selline diferentseerimine võib

tekitada soovimatuid kõrvalmõjusid ning mõjutada õiguskäitumist viisil, mis ei

toeta eelnõu eesmärke.

EELNÕU

Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja

väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus

§ 1. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Väärtegude eest karistamiseks võib sätestada käesoleva seadustiku üldosast erisusi, kui seda

nõuab reguleeritava valdkonna eripära.“;

2) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise, ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo,

keskkonnavastase süüteo või ioniseeriva kiirgusega seotud süüteo eest võib kohus lisakaristusena

kohaldada teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise keeldu kuni kolmeks

aastaks.“;

3) paragrahvi 491 lõikes 1 asendatakse tekstiosa "võimaldamise või majandusalase kuriteo"

tekstiosaga "võimaldamise, majandusalase kuriteo, keskkonnavastase süüteo või ioniseeriva

kiirgusega seotud süüteo";

4) paragrahvi 551 teksti täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) teataval tegevusalal tegutsemise keeldu käesoleva seadustiku §-s 49 sätestatud tingimustel.“;

5) paragrahvi 82 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) viis aastat käesoleva seadustiku 20. peatükis ning 22. peatüki kolmandas jaos sätestatud teise

astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest;“

6) seadustiku 20. peatükki täiendatakse 1. jaoga järgmises sõnastuses:

„1. jagu

Üldsätted

§ 3511. Keskkonnavastase kuriteo koosseisu tunnused

2

(1) Kui käesolevas peatükis sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseks on tagajärje põhjustamise oht,

lähtutakse selle koosseisutunnuse sisustamisel sellest, kas:

1) tegu on ohtlik keskkonnale, inimese elule või tervisele;

2) teo vahetuks objektiks olev aine või materjal on ohtlik keskkonnale, inimese elule või tervisele;

3) tegu on toime pandud ilma vajaliku loata või

4) tegu on toime pandud selleks väljastatud loa nõudeid rikkudes ja mil määral on ületatud

seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktis, Euroopa Liidu õigusaktis või loas kehtestatud

piirväärtust.

(2) Kui käesolevas peatükis sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseks on olulise kahju tekkimine vee,

pinnase või välisõhu kvaliteedile, vee seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele,

lähtutakse selle koosseisutunnuse sisustamisel järgmisest:

1) keskkonna algne olukord;

2) keskkonnakahju laad, sealhulgas selle kestus, ulatus ja pöörduvus, sh heastamise võimalikkus;

3) elupaiga, liigi, kaitstava ala või veekogu kaitserežiim ja selle eesmärk või

4) keskkonnakahju rahaline suurus, kui see on määratav.

(3) Kui käesolevas peatükis sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseks on kuriteo toimepanemise

vahetu objekti oluline kogus, lähtutakse selle koosseisutunnuse sisustamisel järgmisest:

1) teo vahetuks objektiks oleva aine või materjali ühikute või liigi isendite arv ja mil määral on

ületatud seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktis, Euroopa Liidu õigusaktis või loas kehtestatud

piirväärtust;

2) teo vahetuks objektiks oleva liigi kaitserežiim ja selle eesmärk;

3) keskkonnakahju heastamise võimalikkus, selleks kuluv aeg ja maksumus või

4) teo vahetu objekti rahaline suurus, kui see on määratav.

§ 3512. Keskkonnakaitseloa mõju isiku vastutusele

Kui käesolevas peatükis sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseks on teo toimepanemine

ebaseaduslikult, lubamatult, ilma vastava loata või loanõudeid rikkudes, ei vabane teo toime

pannud isik vastutusest, kui:

1) isik tegutses keskkonnakaitseloa alusel, mis oli saadud pettuse, sunni või vägivallaga või

käesoleva seadustiku §-des 294, 296, 298, 2981, 299 ja 3001 sätestatud kuriteoga või

2) isiku tegevuse aluseks olev keskkonnakaitseluba või selle väljastamine on ilmselgelt vastuolus

oluliste keskkonnakaitse põhimõtete ja põhikohustustega.“;

7) paragrahvidest 352–371 moodustatakse seadustiku 20. peatüki 2. jagu ja selle pealkiri

sõnastatakse järgmiselt:

„2. jagu

Süüteod keskkonna vastu“;

8) paragrahvi 352 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „3200“ tekstiosaga „200 000“;

3

9) paragrahvi 353 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „2000“ tekstiosaga „200 000“;

10) paragrahvi 356 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud

vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;

11) paragrahvi 357 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud

vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;

12) seadustikku täiendatakse §-ga 3571 järgmises sõnastuses:

„§ 3571. Euroopa Liidu kaitsealuse liigi isendite surmamine, hävitamine, häirimine ja

nendega seotud kauplemise nõuete rikkumine ning kaitsealuse elupaiga seisundi

kahjustamine

(1) Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) lisas IV nimetatud looma- või taimeliigi, lisas V

nimetatud ja looduskaitseseaduse § 10 lõike 3 või 4 kohaselt kaitstava looma- või taimeliigi või

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT

L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetatud linnuliigi isendite surmamise, hävitamise, müügi või

müügiks pakkumise eest või nende loodusest eemaldamise nõuete rikkumise eest, kui neid isendeid

oli olulises koguses, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Nõukogu määruse (EÜ) 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega

kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61, 03.03.1997, lk 1–69) lisades A ja B nimetatud

kaitsealuse liigi isendite, nende osade või nendest saaduga kauplemise või lisas C nimetatud

kaitsealuse liigi isendite, nende osade või nendest saadu impordi nõuete rikkumise eest, kui see

toimus olulises koguses, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(3) Kaitstava loodusobjekti, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku ala seisundi olulise kahjustamise

eest või sellel alal paikneva, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisa punktis a loetletud loomaliigi

isendi olulise häirimise eest –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 sätestatud teo eest, kui sellega on põhjustatud:

1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või

2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval

loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale,

–

karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega.

4

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2, 3 või 4sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud

juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.

(6) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;

13) seadustikku täiendatakse §-ga 3581 järgmises sõnastuses:

„§ 3581. Euroopa Liidu kaitsealuse liigi isendite surmamine, hävitamine, häirimine ja

nendega seotud kauplemise nõuete rikkumine ning kaitsealuse elupaiga seisundi

kahjustamine ettevaatamatusest

(1) Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ lisas IV nimetatud looma- või taimeliigi, lisas V nimetatud ja

looduskaitseseaduse § 10 lõike 3 või 4 kohaselt kaitstava looma- või taimeliigi või Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ nimetatud linnuliigi isendite surmamise,

hävitamise, müügi või müügiks pakkumise eest või nende isendite loodusest eemaldamise nõuete

rikkumise eest ettevaatamatusest, kui neid isendeid oli olulises koguses, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Nõukogu määruse (EÜ) 338/97 lisades A ja B nimetatud kaitsealuse liigi isendite, nende osade

või nendest saaduga kauplemise või lisas C nimetatud kaitsealuse liigi isendite, nende osade või

nendest saadu impordi eest ettevaatamatusest, kui see toimus olulises koguses, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(3) Kaitstava loodusobjekti, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstava looduse

üksikobjekti seisundi olulise kahjustamise eest või sellel alal paikneva, nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ II lisa punktis a loetletud loomaliigi isendi olulise häirimise eest ettevaatamatusest –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahalise karistusega.“;

14) paragrahvi 361 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud

vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;

15) paragrahvi 362 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „3200“ tekstiosaga „400 000“;

16) paragrahvi 363 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;

5

17) seadustikku täiendatakse §-ga 3631 järgmises sõnastuses:

„§ 3631. Tegevusloata tegutsemine olulise keskkonnamõjuga tegevusvaldkonnas

(1) Tegevusloata tegutsemise eest, kui tegevusega kaasneb või võib kaasneda oluline

keskkonnamõju, kui seaduse alusel oli tegevusluba nõutav, samuti loanõuete rikkumise eest, kui

sellega on põhjustatud oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile,

vee seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud:

1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või

2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval

loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale,

–

karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahalise karistusega.

(4) Tegevuseks, millega kaasneb oluline keskkonnamõju, loetakse käesoleva paragrahvi

tähenduses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 6 sätestatud

tegevusvaldkondi.

(5) Tegevuseks, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, loetakse käesoleva paragrahvi

tähenduses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud tegevusvaldkondi.

(6) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;

18) paragrahvi 364 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Aine, energia, materjali, ioniseeriva kiirguse või jäätmete ebaseadusliku keskkonda juhtimise

või heitmise eest, samuti normatiive ületava müra põhjustamise eest, kui sellega on põhjustatud

oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu

kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“;

19) paragrahvi 364 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Keskkonnanõuetele mittevastava toote turule laskmise eest, kui selle toote kasutamine mitme

inimese poolt põhjustab aine, energia, materjali või ioniseeriva kiirguse keskkonda juhtimise või

heitmise ja, kui sellega on põhjustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud oht või kahju, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“;

6

20) paragrahvi 364 lõiked 2 ja 21 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 364 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:

„(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui sellega on põhjustatud:

1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või

2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval

loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale,

–

karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega.

(23) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest

põhjustatud inimese surm, –

karistatakse kuni kümneaastase vangistusega.“;

22) paragrahvi 364 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11, 22 või 23 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud

juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.“;

23) paragrahvi 364 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;

24) paragrahvi 365 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Aine, energia, materjali, ioniseeriva kiirguse või jäätmete ebaseadusliku keskkonda juhtimise

või heitmise eest, samuti normatiive ületava müra põhjustamise eest ettevaatamatusest, kui sellega

on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase

või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.“;

25) paragrahvi 365 lõiked 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 365 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„(13) Keskkonnanõuetele mittevastava toote turule laskmise eest ettevaatamatusest, kui selle toote

kasutamine mitme inimese poolt põhjustab aine, energia, materjali või ioniseeriva kiirguse

keskkonda juhtimise või heitmise ja, kui sellega on põhjustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud oht või kahju, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

7

(14) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 13 sätestatud teo eest, kui sellega on põhjustatud inimese

surm, –

karistatakse kuni viieaastase vangistusega.“;

27) paragrahvi 365 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 13 või 14 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud

juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.“;

28) paragrahvi 365 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 14 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud

vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;

29) paragrahvi 366 lõike 2 tekstiosa „2000“ asendatakse tekstiosaga „100 000“;

30) paragrahvi 367 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Kemikaalide“ tekstiosaga „käitlemise

“;

31) paragrahvi 367 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kemikaalide, neil põhinevate segude või toodete käitlemise või jäätmehoolduse nõuete

rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või

olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide

isenditele, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“;

32) paragrahvi 367 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Olulise koguse ohtlike jäätmete jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“;

33) paragrahvi 367 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui sellega on põhjustatud:

1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või

2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval

loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale,

–

karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest

põhjustatud inimese surm, –

karistatakse kuni kümneaastase vangistusega.“;

8

34) paragrahvi 367 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11, 21 või 22 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud

juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.“;

35) paragrahvi 367 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;

36) paragrahvi 368 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Kemikaalide“ tekstiosaga „käitlemise

“;

37) paragrahvi 368 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kemikaalide, neil põhinevate segude või toodete käitlemise või jäätmehoolduse nõuete

rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või

oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma-

või taimeliikide isenditele, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.“;

38) paragrahvi 368 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Olulise koguse ohtlike jäätmete jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest ettevaatamatusest –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui sellega on põhjustatud inimese

surm, –

karistatakse kuni viieaastase vangistusega.“;

39) paragrahvi 368 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11 või 12 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud

juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.“;

40) paragrahvi 368 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud

vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;

9

41) paragrahvi 3681 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumise eest, kui jäätmete vedu toimus olulises koguses,

–

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“;

42) paragrahvi 3681 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud:

1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või

2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval

loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale,

–

karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega.“;

43) paragrahvi 3681 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahalise karistusega.“;

44) paragrahvi 3681 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;

45) paragrahvi 3682 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „ebaseaduslik käitamine“ tekstiosaga „,

sulgemine ja ehitamine“;

46) paragrahvi 3682 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käitise ebaseadusliku käitamise, sulgemise või ehitamise eest, millega on põhjustatud oht

inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu

kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“;

47) paragrahvi 3682 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Suurõnnetuse ohuga ettevõtte ebaseadusliku käitamise, sulgemise või ehitamise eest, kui

sellega on põhjustatud:

1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või

2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval

loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale,

–

karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega.

10

(12) Suurõnnetuse ohuga ettevõtte ebaseadusliku käitamise, sulgemise või ehitamise eest, kui

sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, –

karistatakse kuni kümneaastase vangistusega.“;

48) paragrahvi 3682 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11 või 12 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud

juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.“;

49) paragrahvi 3682 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;

50) paragrahvi 3683 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠3683. Fluoritud kasvuhoonegaasi ja osoonikihti kahandava aine, seda gaasi ja ainet

sisaldava ning sellel põhineva toote ja seadme või selle osa ebaseaduslik käitlemine

(1) Fluoritud kasvuhoonegaasi või osoonikihti kahandava aine, seda gaasi või ainet sisaldava või

sellel põhineva toote või seadme või selle osa ebaseadusliku kasutamise, tootmise, impordi,

ekspordi, turule laskmise, kasutusele võtmise või keskkonda juhtimise või heitmise eest –

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“;

51) paragrahvi 3683 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud:

1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või

2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval

loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale,

–

karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega.“;

52) paragrahvi 3683 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahalise karistusega.“;

53) paragrahvi 3683 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;

11

54) paragrahvi 3685 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „ebaseaduslik käitamine“ tekstiosaga „,

sulgemine ja ehitamine“;

55) paragrahvi 3685 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käitise ebaseadusliku käitamise, sulgemise või ehitamise eest ettevaatamatusest, millega on

põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või

välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.“;

56) paragrahvi 3685 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Suurõnnetuse ohuga ettevõtte ebaseadusliku käitamise, sulgemise või ehitamise eest

ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm, –

karistatakse kuni viieaastase vangistusega.“;

57) paragrahvi 3685 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahalise karistusega.“;

58) paragrahvi 3685 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud

vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;

59) paragrahvi 3686 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

㤠3686. Fluoritud kasvuhoonegaasi ja osoonikihti kahandava aine, seda gaasi ja ainet

sisaldava ning sellel põhineva toote ja seadme või selle osa ebaseaduslik käitlemine

ettevaatamatusest

(1) Fluoritud kasvuhoonegaasi või osoonikihti kahandava aine, seda gaasi või ainet sisaldava või

sellel põhineva toote või seadme või selle osa ebaseadusliku kasutamise, tootmise, impordi,

ekspordi, turule laskmise, kasutusele võtmise või keskkonda juhtimise või heitmise eest

ettevaatamatusest –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.“;

60) paragrahvi 369 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 369. Üleujutuse ja soostumise põhjustamine ning veekogumi lubamatu kahjustamine“;

(1) Üleujutuse või soostumise põhjustamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju

keskkonnale, –

12

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.“;

61) paragrahvi 369 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Pinna- või põhjavee lubamatu võtmise eest, millega on põhjustatud oluline kahju või olulise

kahju oht pinnaveekogumi ökoloogilisele seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile või

põhjaveekogumi koguselisele seisundile, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(22) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud:

1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või

2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval

loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale,

–

karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega.“;

62) paragrahvi 369 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2, 21 või 22 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud

juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.“;

63) paragrahvi 369 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 22 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud

vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;

64) paragrahvi 370 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 370. Üleujutuse ja soostumise põhjustamine ning veekogumi lubamatu kahjustamine

ettevaatamatusest

(1) Üleujutuse või soostumise põhjustamise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud oluline

kahju keskkonnale, –

karistatakse rahalise karistusega.“;

65) paragrahvi 370 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Pinna- või põhjavee lubamatu võtmise eest ettevaatamatusest, millega on põhjustatud oluline

kahju või olulise kahju oht pinnaveekogumi ökoloogilisele seisundile või ökoloogilisele

potentsiaalile või põhjaveekogumi koguselisele seisundile, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.“;

66) paragrahvi 370 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

13

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahalise karistusega.“;

67) seadustiku 20. peatüki 2. jagu täiendatakse §-dega 3711–3714 järgmises sõnastuses:

„§ 3711. Raadamisvabade toodete määruses sätestatud asjaomase saaduse ja toote turule

laskmise, turul kättesaadavaks tegemise ning eksportimise keelu rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate

raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks

tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr

995/2010(ELT L 150, 09.06.2023, lk 206–247), artiklis 3 sätestatud keelu rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui neid saadusi või tooteid oli olulises koguses, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui sellega on põhjustatud:

1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või

2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval

loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale,

–

karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni neli protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi

aastasest käibest trahviotsusele eelnenud majandusaastal või kuni kolmekordses väärteo tulemusel

teenitud kasule vastavas summas.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahalise karistusega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käive

arvutatakse konkurentsiseaduse § 24 lõike 8 alusel kehtestatud käibe arvutamise juhendi järgi.

(7) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud kuriteo eest kuriteoga

saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.

§ 3712. Raadamisvabade toodete määruses sätestatud asjaomase saaduse ja toote olulises

koguses turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise ning eksportimise keelu rikkumine

ettevaatamatusest

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115 artiklis 3 sätestatud keelu rikkumise

eest ettevaatamatusest, kui neid saadusi või tooteid oli olulises koguses, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

14

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.

§ 3713. Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumine

(1) Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest, millega on

põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või

välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud:

1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või

2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval

loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale,

–

karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud

inimese surm, –

karistatakse kuni kümneaastase vangistusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahalise karistusega.

(5) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud kuriteo eest kuriteoga

saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.

§ 3714. Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumine

ettevaatamatusest

(1) Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamise loa või volituse tingimuste rikkumise

eest ettevaatamatusest, millega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või

olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide

isenditele, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.“;

68) seadustiku 22. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 4101 järgmises sõnastuses:

„§ 4101. Koosseisutunnuste sisustamine ja keskkonnaloa mõju isiku vastutusele

Käesolevas jaos sätestatud kuriteokoosseisude tunnuste sisustamisel kohaldatakse käesoleva

seadustiku § 3511 lõiget 1 ja 2 ning §-s 3512 sätestatut.“;

69) paragrahvi 412 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

15

„§ 412. Kiirgustegevuse nõuete rikkumine

(1) Kiirgustegevuse nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või

tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile,

ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“;

70) paragrahvi 412 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud:

1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või

2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitstaval

loodusobjektil või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale,

–

karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud

inimese surm, –

karistatakse kuni kümneaastase vangistusega.“;

71) paragrahvi 412 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11 või 12 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud

juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.“;

72) paragrahvi 412 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;

73) paragrahvi 4121 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 4121. Kiirgustegevuse nõuete rikkumine ettevaatamatusest

(1) Kiirgustegevuse nõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud oht

inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu

kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.“;

74) paragrahvi 4121 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud inimese surm, –

karistatakse kuni viieaastase vangistusega.“;

75) paragrahvi 4121 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

16

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahalise karistusega.“;

76) paragrahvi 4121 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud

vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;

77) seadustiku normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328,

06.12.2008, lk 28–37); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/123/EÜ, millega

muudetakse direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste

kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 280, 27.10.2009, lk 52–55)“;

78) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega

asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L, 2024/1203, 30.04.2024, lk 1–28);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist

ja konfiskeerimist (ELT L 2024/1260, 02.05.2024, lk 1–28)“.

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 1262 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 357 lõigetes 1 ja

3, § 361 lõigetes 1 ja 3, § 363 lõikes 2, § 364 lõigetes 2–3, §-des 3681“ tekstiosaga „§ 357 lõigetes

1 ja 3, § 3571, § 361 lõigetes 1 ja 3, § 363 lõikes 2, §-des 3631, 364, 365, 367, 3681–3683, 3713“.

§ 3. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 151 järgmises sõnastuses:

„(151) Karistusseadustiku § 3711 lõigetes 1 ja 4 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on

Keskkonnaamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet.“;

2) paragrahvi 83 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine, alaealise mõjutusvahendi

kohaldamine, loomapidamise keelamine või ettevõtlus- või tegutsemiskeelu kohaldamine.“;

3) paragrahvi 107 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „või loomapidamise keelu“ sõnadega „või

loomapidamise, ettevõtlus- või tegutsemiskeelu“;

17

4) paragrahvi 111 punktis 41 asendatakse sõnad „või loomapidamise keelu“ sõnadega „või

loomapidamise, ettevõtlus- või tegutsemiskeelu“

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn ……………………… 2026

Algatab Vabariigi Valitsus ....05.2026

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja

väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega viiakse karistusseadustiku keskkonnavastaste süütegude peatükk ja

ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude jagu vastavusse Euroopa Liidu (edaspidi ka EL)

keskkonnakuritegude direktiivi1 täiendatud ja ajakohastatud versiooniga. Kokkuvõtlikult

tehakse eelnõuga järgmised muudatused.

 Karmistatakse keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud kuritegude

karistusmäärasid. Näiteks tõstetakse keskkonna saastamise, kemikaalide ja

jäätmehoolduse käitlemise nõuete rikkumise ning käitise ebaseadusliku käitamise eest

ettenähtud karistuse ülemmäärasid selliselt, et võimalik on karistada kuni viieaastase

vangistusega. Lisatakse ka kvalifitseeritud koosseisud, kui keskkonnavastase

rikkumisega kaasneb eriti raske tagajärg (nn ökotsiid või teise isiku surma

põhjustamine). Juriidilise isiku karistusmäärasid samas eelnõuga ei raskendata.

 Lisatakse keskkonnavastaste süütegude peatükki uued kuriteod ja muudetakse või

täiendatakse olemasolevaid kuriteokoosseise. Uute kuritegudena lisanduvad

keskkonnavastaste kuritegude peatükki näiteks järgmised teod: tegevusloata

tegutsemine olulise keskkonnamõjuga tegevusvaldkonnas, fluoritud kasvuhoonegaasi

ja osoonikihti kahandava aine, seda gaasi ja ainet sisaldava ning sellel põhineva toote ja

seadme või selle osa ebaseaduslik käitlemine ning raadamisvabade toodete määruses

sätestatud asjaomase saaduse ja toote turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise

ning eksportimise keelu rikkumine.

 Täiendatakse ja muudetakse karistusseadustiku üldosa sätteid, tingituna vajadusest

täpsustada keskkonnavastaste süütegude menetlemise ja nende eest karistamisega

seotud aspekte. Näiteks sätestatakse keskkonnavastaste süütegude peatükis, et isiku

karistusõiguslikku vastutust ei välista tegutsemine keskkonnakaitseloa alusel, kui

selline luba oli saadud pettuse, sunni või vägivallaga või korruptiivse teoga. Vastutust

ei välista ka tegutsemine keskkonnakaitseloa alusel, mille väljastamine on ilmselgelt

vastuolus oluliste keskkonnakaitse põhimõtete ja -kohustustega.

 Täiendatakse osaliselt ka kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lg-s 2 sisalduvat

loetelu, milles sätestatud kuritegude uurimisel võib teha jälitustoiminguid ja nähakse

teatud keskkonnavastaste kuritegude puhul ette laiendatud konfiskeerimise võimalus.

Jälitustoimingute tegemise võimalus laieneb eelnõu järgi ka näiteks kemikaalide ja

jäätmehoolduse nõuete rikkumisele ning looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide

kasutamisnõuete rikkumisele. Laiendatud konfiskeerimist on võimalik kohaldada

näiteks puude ja põõsaste ebaseadusliku raie, kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete ja

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1203 11. aprill 2024, mis käsitleb keskkonna kaitsmist

kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L 2024/1203,

30.04.2024, lk 1–28).

2

keskkonnasaastamise eest. Kokku lisatakse laiendatud konfiskeerimise võimalus 19

keskkonnavastase ja ioniseeriva kiirgusega seotud kuriteokoosseisu juurde.

 Ajakohastatakse karistusseadustikus paiknevate keskkonnavastaste väärtegude

karistusmäärad ja -liigid. Karistusmäärasid tõstetakse järgmiste väärtegude puhul:

tuleohu tekitamine looduses, taimestikku ohustav tegevus ja loodussaaduste veo,

hoiustamise ja töötlemise nõuete rikkumine. Lisaks nähakse füüsilistele ja juriidilistele

isikutele lisakaristusena ette teataval tegutsemisalal tegutsemiskeelu kohaldamise

võimalus – seda nii keskkonnavastaste väärtegude kui ka kuritegude toimepanemise

eest. Väärteomenetluses saab sellist keeldu kohaldada üksnes kohus (mitte kohtuväline

menetleja).

 Lisatakse uus väärtegu, mis seondub raadamisvabade toodete määruses sätestatud

asjaomase saaduse ja toote turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise ning

eksportimise keelu rikkumisega. Eelnõu puudutab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu

31. mai 2023. aasta määruse (EL) 2023/1115 (milles käsitletakse teatavate raadamise ja

metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks

tegemist ja liidust eksportimist) rakendamist. Selle kohaselt lisatakse

karistusseadustikku määrusega ettenähtud uus väärtegu. Muudatus suurendab

hoolsuskohustuse olulisust ettevõtjate jaoks, kes tegelevad toodete turule laskmise, turul

kättesaadavaks tegemise või eksportimisega ja peavad nüüd määruse kohaselt tagama,

et tooted oleks raadamisvabad. Määrus kohaldub toodetele, mis sisaldavad selliseid

saadusi nagu veised, kakao, kohv, õlipalm, kautšuk, soja või puit või on neist

valmistatud, samuti toodetele, mille tootmisel on neid saadusi kasutatud või millega on

loomi söödetud.

Eelnõuga kavandatavad sätted jõustuvad üldises korras.

Eelnõu puudutab laia ringi ettevõtjaid, sealhulgas puidu- ja metsatööstust, keemiatööstust,

kalandussektorit ja teisi loodusvarasid kasutavaid või keskkonnaalastest nõuetest mõjutatud

tegevusalade ettevõtjaid. Samas ei looda eelnõuga nendele ettevõtjatele uusi sisulisi kohustusi,

vaid täpsustatakse ja karmistatakse kehtivate nõuete rikkumise eest ette nähtud

karistusõiguslikku vastutust.

Eelnõuga ei kavandata halduskoormuse tasakaalustamise reeglit, sest eelnõuga ei nähta ette

halduskoormust tõstvaid muudatusi. Eelnõu seondub avalik-õiguslike rahaliste kohustustega,

mis ei ole käsitletavad halduskoormusena (HÕNTE § 1 punkt 42).

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduseelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika

osakonna karistusõiguse ja -menetluse talituse nõunikud Anna Leena Neering

([email protected], 58 870 758) ja Steven Andrekson

([email protected], 58 876 522). Seletuskirja mõjuanalüüsi peatüki on koostanud

Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna arenduse ja kriminaalstatistika

talituse nõunik Karl-Hendrik Pallo ([email protected], 51 931 969). Eelnõu ja

seletuskirja on aidanud ette valmistada ka karistusõiguse ja -menetluse talituse juhataja Andreas

Kangur. Valdkonna eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

asekantsler Mari-Liis Sööt. Vastutussätted on koostatud koostöös Kliimaministeeriumi,

Keskkonnaameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametiga. Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud õiguspoliitika

3

osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel

([email protected], 58 569 469).

1.3. Märkused

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 2 ei eelnenud eelnõu koostamisele

väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja eelnõu

aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama

paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest. Asjaomane avalik konsultatsioon ja sellega seotud

mõjude hindamine2 toimusid Euroopa Liidu tasandil ning Eesti esitas oma seisukohad

keskkonnakuritegude direktiivi algatuse kohta 21. aprillil 2022.3

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Sellega kavandatakse üle võtta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist

kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT

L 2024/1203, 30.04.2024) (edaspidi ka 2024. a direktiiv). Eelnõukohase seadusega

kehtestatavad vastutussätted on seotud mitme ELi keskkonnaõigusealase määruse ja

direktiiviga, milles sätestatud nõuete rikkumise eest nägid mõlemad – nii varasem

keskkonnakuritegude direktiiv4 (edaspidi ka 2008. a direktiiv) kui ka 2024. a direktiiv – ette

kriminaalõigusliku vastutuse. Alljärgnevalt on loetletud 2024. a direktiiviga seotud ELi

õigusaktid5:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006,

mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist

(REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi

1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni

määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni

direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396,

30.12.2006, lk 1–850);

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009

taimekaitsevahendite turule laskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja

91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1–50);

3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles

käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167,

27.06.2012, lk 1–123);

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008,

mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning

millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need

kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–

1355).

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate

orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45–77);

2 Komisjoni ettepanek (sh mõjuhinnang) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi keskkonna kaitsmise kohta

kriminaalõiguse kaudu ja direktiivi 2008/99/EÜ asendamise kohta – SEC(2021) 428, SWD(2021) 465,

SWD(2021) 466, COM(2021) 851. Dokumendiviit Riigikogu dokumendiregistris: 1-2/21-875/1. 3 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu

ja direktiivi 2008/99/EÜ asendamise kohta eelnõu suhtes – COM(2021) 851. Dokumendiviit Riigikogu

dokumendiregistris: 1-2/21-875/4. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/99/EÜ, 19. november 2008, keskkonna kaitsmise kohta

kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, 06.12.2008, lk 28–37). 5 Edaspidi viidatakse seletuskirjas loetletud õigusaktidele järjekorranumbri alusel.

4

6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/852 elavhõbeda

kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1102/2008 (ELT L 137,

24.05.2017, lk 1–21);

7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL

teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26,

28.01.2012, lk 1–21);

8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis

käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312,

22.11.2008, lk 3–30);

9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1157, mis

käsitleb jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL)

2020/1056 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L, 2024/1157,

30.04.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1157/oj);

10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013

laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ

muutmise kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 1–20);

11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/35/EÜ laevade

põhjustatud reostust käsitlevate rahvusvaheliste standardite jõustamise ning reostusega

seotud rikkumiste eest halduskaristuste kehtestamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk

11–21);

12. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike

ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ

muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1–37);

13. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL

tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334,

17.12.2010, lk 17–119);

14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/30/EL, milles

käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust ja millega

muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ (ELT L 178, 28.06.2013, lk 66–106);

15. nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse

põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude

eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom,

96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.01.2014, lk 1–

73);

16. nõukogu 8. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/87/Euratom, millega muudetakse direktiivi

2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse

raamistik (ELT L 219, 25.07.2014, lk 42–52);

17. nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse

kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete

ainete eest (ELT L 296, 07.11.2013, lk 12–21);

18. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega

kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk

1–73);

19. nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50);

20. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25);

21. nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja

taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61,

03.03.1997, lk 1–69);

22. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1115, milles

käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja

5

toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 206–247);

23. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014

looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja

ohjamise kohta (ELT L 317, 04.11.2014, lk 35–55);

24. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/590, milles

käsitletakse osoonikihti kahandavaid aineid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus

(EÜ) nr 1005/2009 (ELT L, 2024/590, 20.02.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/590/oj);

25. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/573, milles

käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase ning millega muudetakse direktiivi (EL)

2019/1937 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 517/2014 (ELT L, 2024/573,

20.02.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/573/oj).

Eelnõu on osaliselt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määruse (EL)

2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud

saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 206–247,

edaspidi EUDR) rakendussätete vastuvõtmisega.6

EUDRi põhieesmärk on vähendada Euroopa Liidu osa ülemaailmsel metsade raadamisel ja

metsaökosüsteemide kahjustamisel. Selle tagamiseks kohustab EUDR liikmesriike kehtestama

tõhusad sanktsioonid, sealhulgas väärteokaristused juhuks, kui Euroopa Liidu turule lastakse

või eksporditakse asjaomaseid tooteid või saaduseid7, mille tootmiseks on metsa raadatud.

EUDRi riigisisene rakendamine, sealhulgas EUDRi nõuetega vastuolus oleva saaduse või toote

turustamisega seotud väärteo koosseisu kehtestamine kuulub Kliimaministeeriumi

haldusalasse. Samas on Euroopa Komisjon pikendanud määruse rakendamise tähtaega kuni 30.

detsembrini 20268 ning määruse rakendussätted on eelnõu koostamise seisuga riigisiseselt vastu

võtmata.

Samas kohustab 2024. a direktiiv kehtestama kuriteokoosseisu EUDRi nõuete rikkumise eest.

Ainus erinevus EUDRis ette nähtud väärteokoosseisust on see, et kuriteoks kvalifitseerumiseks

peab tegu hõlmama olulises koguses tooteid või saadusi. 2024. a direktiivi ülevõtmisel ilma

EUDRi rakendussätete loomiseta tekiks seega olukord, kus kvalifitseeriv kuriteokoosseis

(koosseisutunnusega oluline kogus) eksisteeriks ilma põhikoosseisuta (väärtegu). Sellise

olukorra vältimiseks kehtestatakse kõnesoleva eelnõu kohase seadusega ka EUDRis ettenähtud

väärteokoosseis. Kuigi EUDRist tulenevad süüteokoosseisud jõustuvad üldises korras koos

kõigi teiste eelnõuga ette nähtud sätetega, sõltub nende tegelik kohaldamise võimalikkus

koosseisude blanketse iseloomu tõttu EUDRi rakendamise lõplikust tähtajast.

Eelnõu on osaliselt seotud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiivi

(EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L, 2024/1260,

02.05.2024, lk 1–28, edaspidi kriminaaltulu direktiiv), ülevõtmisega.9 Keskkonnakuriteod

kuuluvad selle direktiivi kohaldamisalasse,10 mistõttu peab olema tagatud, et

6 Eelnõu § 1 punktid 1–4 ja 68. 7 Asjaomased saadused on määruse art 2 kohaselt veised, kakao, õlipalm, kautšuk, soja ja puit ning asjaomased

tooted on määruse lisas loetletud tooted, mis sisaldavad asjaomast saadust või keda on asjaomase saadusega

söödetud või mille valmistamiseks on asjaomast saadust kasutatud. 8 Kliimaministeeriumi koduleht. 9 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu

tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L, 2024/1260, 02.05.2024), art 2 lg 1 p m.

6

keskkonnakuritegudega seostatava vara jälitamiseks ja kindlakstegemiseks, arestimiseks,

konfiskeerimiseks ja haldamiseks on võimalik kohaldada direktiivis nimetatud kohustuslikke

meetmeid. Sellest tulenevalt nähakse teatud keskkonnakuritegude puhul ette vara laiendatud

konfiskeerimise võimalus.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga nr 616. Eelnõu pole seotud

ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse karistusseadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

22.12.2025, 2 (jõustus 01.01.2026), kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 22.12.2025, 3 (jõustus 01.01.2026) ja väärteomenetluse seadustiku

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 19 (jõustus 06.07.2025).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § 104 lg 2

p 14). Direktiivi ülevõtmise tähtajast (21. mai 2026) tingituna on kõnesoleva eelnõu menetlus

kiireloomuline.

2. Seaduse eesmärk

Nii 2008. a kui ka 2024. a direktiivi peamine eesmärk on tagada karistusõigusliku sekkumise

abil keskkonna, sealhulgas loodusvarade, loomastiku ja taimestiku kõrgetasemeline kaitse ja

keskkonna kvaliteedi parandamine. Keskkonnavastase kuritegevuse spekter, levik ja „tulusus“

on aastate jooksul suurenenud ning see on tinginud vajaduse uue ja ajakohastatud direktiivi

järele. 2024. a direktiiv näeb ette selliste keskkonnaalaste kuritegude täiendatud ja täpsustatud

nimekirja. Uuena loetelus on näiteks looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide

kasutamisnõuete rikkumine – nt invasiivse võõrliigi (Sosnovski karuputk) levitamine või

kasvatamine, kui sellega ohustatakse oluliselt kohalikke liike või kahjustatakse muul moel

oluliselt ökosüsteemi tasakaalu. Samuti on uus säte fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik

käitlemine, nt külmainete ebaseaduslik import, mis toob kaasa olulise keskkonnakahju või selle

ohu. Sarnaselt 2024. a direktiivi peamisele eesmärgile, on kõnesoleva eelnõu eesmärk tagada

senisest tõhusam keskkonnakaitse karistusõigusliku heidutuse tugevdamise kaudu. Eesti on

algatuse eesmärki valdavalt toetanud.11

Tingituna 2008. a direktiivist ja muudest ELi keskkonnaalastest õigusaktidest on Eesti kehtiv

karistusõigus osaliselt juba 2024. a direktiiviga kooskõlas12. Kõnesoleva eelnõuga nähakse ette

vajalikud seadusetäiendused ja -muudatused, et viia kehtiv õigus ka ülejäänud ulatuses 2024. a

direktiiviga kooskõlla. Direktiiv tuleb liikmesriikidel riigisisesesse õigusesse üle võtta hiljemalt

21. maiks 2026.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1 Ülevaade põhilistest muudatustest

2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktid a–t näevad ette kohustuse kehtestada kriminaalkaristus

järgmiste tahtlike või vähemalt raskest hooletusest toime pandud kuritegude eest:

 keskkonna saastamine, s.o materjali, aine, energia või ioniseeriva kiirguse juhtimine või

heitmine õhku, pinnasesse või vette kui on põhjustatud inimese surm või raske

tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt a);

11 Vt viide 3, Eesti seisukohtade p-d 1.1–1.2. 12 Vastavustabel, lisa 1.

7

 keeldu või muud keskkonna kaitsmisele suunatud nõuet rikkuva toote turule laskmine,

mille kasutamisega mitme inimese poolt13 kaasneb keskkonna saastamine14, kui sellega

on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju

või selle oht keskkonnale (punkt b);

 kemikaalide käitlemise nõuete rikkumine, kui on põhjustatud inimese surm või raske

tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt c);

 elavhõbeda käitlemise nõuete rikkumine, kui on põhjustatud inimese surm või raske

tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt d);

 olulise keskkonnamõjuga valdkonnas tegevusloata tegutsemine, kui on põhjustatud

inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht

keskkonnale (punkt e);

 jäätmete käitlemise nõuete rikkumine, kui on põhjustatud inimese surm või raske

tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt f

alapunkt i);

 olulises koguses ohtlike jäätmete käitlemise nõuete rikkumine (punkt f alapunkt ii),

 riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumine, kui jäätmete vedu toimus olulises koguses

(punkt g);

 laevade ringlussevõtu nõuete rikkumine (punkt h);

 laevadelt saasteainete merre heitmine, kui sellega on põhjustatud vee kvaliteedi

halvenemise või merekeskkonna kahjustamise oht või kahju vee kvaliteedile või

merekeskkonnale (punkt i);

 ohtliku tegevuse või ainetega seotud rajatise käitamise või sulgemise nõuete rikkumine,

kui on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline

kahju või selle oht keskkonnale (punkt j);

 nafta või gaasiammutamise protsessiks kasutatava rajatise ehitamise, käitamise ja

lammutamise nõuete rikkumine, kui on põhjustatud inimese surm või raske

tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt k);

 radioaktiivse materjali või aine käitlemise nõuete rikkumine, kui on põhjustatud inimese

surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale

(punkt l);

 pinna- või põhjavee võtmine, kui sellega on põhjustatud oluline kahju või selle oht

pinnaveekogumite ökoloogilisele potentsiaalile või seisundile või põhjaveekogumite

koguselisele seisundile (punkt m);

 kaitstava looma- või taimeliigi isendite kaitse nõuete rikkumine, kui tegu puudutab

isendite olulist kogust (punkt n);

 kaitstava looma- või taimeliigi isenditega kauplemine ja nende importimine, kui tegu

puudutab isendite olulist kogust (punkt o);

 raadamisvabade toodete määruses sätestatud asjaomase saaduse või toote olulises

koguses turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise või eksportimise keelu

rikkumine (punkt p);

 kaitsealal asuva elupaiga oluline kahjustamine, samuti sellel elupaigal kaitstava

loomaliigi oluline häirimine (punkt q);

 Euroopa Liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikidega seotud nõuete rikkumine,

kui on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline

kahju või selle oht keskkonnale (punkt r);

 osoonikihti kahandavate ainete, seda ainet sisaldava või sellel põhineva toote või

13 Direktiivi art 3 lg 2 punktis b viidatakse toote suuremahulisele kasutamisele. Vastavalt direktiivi põhjendusele

17 tähendab suuremahuline kasutamine koosmõju, mida põhjustab toote kasutamine mitme kasutaja poolt,

olenemata kasutajate arvust, kui tegu tekitab või tõenäoliselt tekitab keskkonnale või inimeste tervisele kahju. 14 Vt eelmine punkt.

8

seadme käitlemise nõuete rikkumine (punkt s);

 fluoritud kasvuhoonegaaside, seda gaasi sisaldava või sellel põhineva toote või seadme

käitlemise nõuete rikkumine (punkt t).

Seega näeb 2024. a direktiiv ette 20 (tahtliku) keskkonnavastase kuriteo põhikoosseisu

kehtestamise, mille hulgas on ka varasemas, 2008. a direktiivis sätestatud kümme kuritegu.

Võrreldes varasema direktiiviga on täiesti uued koosseisud sätestatud punktides b, c, d, e, h, k,

m, p, r ja t. Laiendatud kohaldamisalaga koosseisud on punktides a, j, l, n, o ja q. Karistatavuse

lävendit on alandatud punktides f, i, n ja o toodud kuritegude puhul. Samaks on jäänud vaid

punktides g ja s nimetatud kuriteod. Direktiivi ülevõtmisel tuleb enamiku kuriteokoosseisude

puhul lisada ka raskest hooletusest (ingl k serious negligence)toime pandud kuriteod15. Rasket

hooletust kui subjektiivse koosseisu elementi käsitatakse Eesti karistusõigussüsteemi kontekstis

ettevaatamatusena (KarS § 18), st hõlmatud on nii kergemeelsusest kui ka hooletusest

toimepandud teod.16

Arvestades kehtivas KarSis sätestatud keskkonnavastaseid süütegusid, muudetakse 2024. a

direktiivi alusel 13 kehtivat kuriteokoosseisu ning lisatakse 7 uut kuriteokoosseisu, sealhulgas

ettevaatamatusdeliktid.

Tahtlike põhikoosseisude puhul kehtestab 2024. a direktiiv sanktsiooni minimaalse

ülemmäärana valdavalt kuni viieaastase vangistuse (art 5 lg 2 p d)17 ja üksikute kuritegude

puhul kuni kolmeaastase vangistuse (art 5 lg 2 p e)18. Ettevaatamatusdeliktide puhul ei näe

direktiiv ette kohustuslikke sanktsioonimäärasid, kuid vastavalt art 5 lg-le 1 peavad

liikmesriigid ette nägema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. 2024.

a direktiiviga ette nähtud ühtlustamise miinimumeesmärgist lähtudes kehtestatakse

ettevaatamatusdeliktide eest karistused, mis on kooskõlas teiste, varem kehtestatud sarnaste

(keskkonnavastaste) süütegude sanktsioonidega.

2024.a direktiiviga ettenähtud keskkonnavastaste kuritegude karistatavuse eeldus on ka teo

ebaseaduslikkus19. Mõistet ebaseaduslikkus tuleb sisustada läbi direktiivi art 3 lg 1, mille

kohaselt on tegu ebaseaduslik, kui see rikub:

a) liidu õigust, mille eesmärk on saavutada liidu keskkonnapoliitika mõnda eesmärki, mis

tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingu art 191 lõikest 1 või;

b) liikmesriigi õigus- või haldusnormi või liikmesriigi pädeva ametiasutuse otsust, millega

jõustatakse punktis a) osutatud Euroopa Liidu õigust.

Seega tuleb isikule keskkonnavastase kuriteo toimepanemise etteheitmisel ära näidata

konkreetne Euroopa Liidu õigusest ja/või sellel põhinevast riigisisesest õigusnormist tulenev

15 2024. a direktiivi art 3 lg 4. 16 Kuigi keskkonnakuritegude direktiiv ei selgita raske hooletuse (ingl k serious negligence) tuvastamise aluseid,

tuleb selle mõiste sisustamisel lähtuda Euroopa Kohtu praktikast.

Euroopa Kohtu 3. juuni 2008. a otsuse kohaselt asjas The Queen vs. The Secretary of State for Transport (nn

Intertanko kohtuasi) on kohus leidnud, et mõiste hooletus tähendab tahtmatut tegu või tegevusetust, millega

vastutav isik rikub oma hoolsuskohustust. Mõistet raske hooletus tuleb mõista nii, et see tähendab tahtmatut tegu

või tegevusetust, millega vastutav isik rikub selgelt hoolsuskohustust, mida ta oleks oma omadusi, teadmisi,

võimeid ja individuaalset olukorda arvestades pidanud järgima ja võinud järgida (p-d 75–77).

Eelkirjeldatud raske hooletuse lävend on madalamal kui KarS § 18 lg-s 2 sätestatud kergemeelsus ja väljendub

just KarS § 18 lg-s 3 sätestatus, mille kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 17 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktid a–l ning p, s ja t. 18 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktid m–o ning q ja r. 19 2024.a direktiivi art 3 lg 1 viitab sarnaselt 2008. a direktiivile sõnale õigusvastane, mis on keskkonnavastaste

süütegude peatükki üle võetud kui koosseisutunnus ebaseaduslik.

9

kohustus, keeld või muu nõue, mida isik oma teoga rikkus ning selgitada, milles seisneb isiku

teo vastuolu vastava normiga.

Täiendavalt näeb 2024.a direktiiv ette sellegi, et isiku teo ebaseaduslikkust ei välista

ebaseaduslikult (nt korruptiivselt või sunniga) saadud keskkonnakaitseluba või selline luba, mis

on ilmselgelt ebaseaduslik.20

3.1.1. Ökosüsteemi mõiste kasutuselevõtt

Võrreldes 2008. a direktiiviga on 2024. a direktiivi kuritegudega kaitstavaid õigushüvesid

täiendatud mõistega ökosüsteem.

Direktiivi põhjenduse 13 järgi on ökosüsteem elusorganismide (taime-, looma-, seene- ja

mikroorganismid) kooslus koos neid ümbritseva eluta keskkonnaga. Selline kooslus moodustab

omavahelise koosmõju tulemusel toimiva terviku, hõlmates elupaigatüüpe ning liikide elupaiku

ja populatsioone. Väiksemad üksused, näiteks mesilastaru, sipelgapesa või känd, võivad olla

osa ökosüsteemist, kuid neid ei loeta direktiivi kontekstis eraldi ökosüsteemiks. Ökosüsteemi

mõiste hõlmab ka ökosüsteemi teenused (loodushüved), mille kaudu ökosüsteem aitab otseselt

või kaudselt suurendada inimeste heaolu, ja ökosüsteemi funktsioone, mis on seotud

ökosüsteemi looduslike protsessidega.

Kehtivas õiguses, sh valdkondlikes õigusaktides, nagu näiteks looduskaitseseadus (LKS21) või

keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS22), ei ole ökosüsteemi mõistet eraldi sätestatud.

Seega tuleb karistusseadustiku kuriteokoosseisude sisustamisel lähtuda 2024. a direktiivi

põhjendustes ökosüsteemi kohta sätestatust.

Lisaks tuleb ökosüsteemi mõiste määratlemisel kasuks keskkonna mõiste. Kuigi ka keskkonna

kohta ei ole keskkonnavaldkonna seadustes antud legaaldefinitsiooni, sest seda mõistet ei ole

võimalik ammendavalt määratleda, on olemas kaudne keskkonnamõistedefinitsioon. Kaudselt

on keskkonna mõistemääratletud keskkonnateabemõiste määratluses (KeÜS § 24 lg 2 p-d 1 ja

2), mis ei ole ammendav ja mille kohaselt käsitatakse keskkonnaelementidena õhku, atmosfääri,

vett, pinnast, maad, maastikke ja looduslikke alasid, nagu märg-, ranna- ja merealad,

looduslikku mitmekesisust ja looduse koostisosasid ning nende vastastikust toimet.23

Ökosüsteemi võib mõista kui erinevatest keskkonnaelementidest koosnevat dünaamilist

kooslust.

Arvestada tuleb sedagi, et keskkonnakuriteo koosseisuline tagajärg võib olla nii kahju

ökosüsteemile kui ka selle osisele (nt loomaliigi isendile). Kui kuriteoga põhjustaksegi mitu

tagajärge, nt oluline kahju nii ökosüsteemile (nt veekogu kui terviku elukeskkonnale ja

kvaliteedile) kui ka loomaliigi isendile (kalale), saab seda arvestada isiku süü suuruse

hindamisel.

3.1.2. Kvalifitseeritud koosseisud – ökotsiid ja surma põhjustamine

Olulise põhimõttelise muudatusena kohustab 2024. a direktiivi art 3 lg 3 kehtestama kõigi

keskkonnavastaste kuritegude24 suhtes kvalifitseeritud koosseisu, kui isiku tegu põhjustab üht

järgmist:

20 Vt täiendavalt käesoleva eelnõu § 1 p 7 selgitusi. 21 RT I, 28.01.2026, 5 22 RT I, 07.01.2026, 20 23 Vt ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid (2015), 1. ptk 2. jagu „Mõisted“. 24 2024. a direktiivi art 3 lg 2 p-d a–t.

10

a) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävitamine

kaitstaval loodusobjektil või sellisele ökosüsteemile või elupaigale sellise ulatusliku ja

suure kahju tekitamine, mis on kas pöördumatu või pikaajaline, või

b) õhu, pinnase või vee kvaliteedile sellise ulatusliku ja suure kahju tekitamine, mis on kas

pöördumatu või pikaajaline.

Direktiivi põhjenduse 21 kohaselt võivad keskkonnavastastel kuritegudel olla katastroofilised

tagajärjed, näiteks ulatuslik reostus, ränkade keskkonnatagajärgedega tööstusõnnetused või

ulatuslikud metsatulekahjud. Kui sellised rikkumised põhjustavad märkimisväärse suuruse või

keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või kaitstaval loodusobjektil asuva elupaiga hävimise või

tekitavad õhu, pinnase või vee kvaliteedile ulatusliku ja olulise kahju, mis on kas pöördumatu

või pikaajaline, tuleks selliste katastroofiliste tagajärgedega tegusid käsitada kvalifitseeritud

kuriteokoosseisuna ja selle eest tuleks mõista raskem sanktsioon. Selline tegu on võrreldav

ökotsiidiga – Eesti õiguse jaoks tundmatu kuriteokoosseisuga, mis on mitmete liikmesriikide

õiguse kohaselt raskusastmelt sarnane inimsuse vastu toimepandud kuritegudega nagu

inimsusevastane kuritegu (KarS § 89) või genotsiid (KarS § 90).

Selle kvalifitseeritud koosseisu (edaspidi ka ökotsiid) tunnuste sisustamisel tuleb arvestada

konkreetse kuriteo asjaoludega. 2024. a direktiivi alusel kehtestatud kuriteod ei ole piiratud

üksnes Euroopa Liidu territooriumiga. Jurisdiktsiooni käsitlevate sätete (2024. a direktiivi art

12) kohaselt on liikmesriikidel õigus menetleda ka kolmandate riikide territooriumil avaldunud

tahtlikku kahju põhjustamist, kui kuritegu on vähemalt osaliselt toime pandud liikmesriigi

territooriumil, liikmesriigi kodaniku poolt või liikmesriigi lipu all sõitval laeval. Eesti õigus

vastab direktiivis kehtestatud jurisdiktsiooni käsitlevatele nõuetele (KarS §-d 6–8, § 11 lg 3).

Märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi mõistet karistusseadustikus

eraldi ei määratleta. Asjakohasel juhul tuleb hinnata asjaomasesse ökosüsteemi kuuluvate

looma-, taime- või seeneliikide arvu, ohustatust, olulisust jmt, lähtudes eelkõige valdkondlikest

eriseadustest, nende alusel kehtestatud õigusaktidest ja Euroopa Liidu otsekohalduvatest

määrustest. Keskkonnakahju suuruse ja kestuse hindamisel on oluline, et kvalifitseeritud

koosseisu moodustab üksnes sellise kahju tekitamine, mis on samaaegselt ulatuslik ja

pöördumatu või alternatiivselt ulatuslik ja pikaajaline. Need tingimused peavad seega esinema

kumulatiivselt ja nende sisustamisel tuleb tugineda valdkondlikele eriseadustele ja nende alusel

kehtestatud õigusaktidele (nt keskkonnaseire ja mõõtmismetoodikad, kvaliteedinormid,

elupaikade seisundi hindamise kriteeriumid). Oluline osa kahju suuruse ja ulatuse hindamisest

saab tugineda KarS § 3511 lg-s 2 sätestatud olulise kahju hindamise kriteeriumitele.Seejuures

tuleb aga arvestada, et ökotsiidi mastaapi kahju peab nii oma kvalitatiivsete kui ka

kvantitatiivsete näitajate poolest olema äratuntavalt suurem olulisest kahjust vee, pinnase või

välisõhu kvaliteedile, vee seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele.

Lisaks näeb 2024. a direktiivi art 5 lg 2 punkt a teatud keskkonnavastaste (ja ioniseeriva

kiirgusega seotud) kuritegude25 eest ette raskema karistuse (vähemalt kümneaastane vangistus)

juhul, kui teoga on põhjustatud inimese surm. Art 5 lg 2 punkti c kohaselt tuleb juhul, kui

inimese surm on põhjustatud ettevaatamatu teoga26 karistada vähemalt viieaastase

vangistusega.

25 2024. a direktiivi art 3 lg 2 p-d a–d ning f, j, k, l ja r. 26 2024. a direktiivi art 3 lg 2 p-d a—d ning f, j, k ja l.

11

Kehtiva õiguse kohaselt sõltub teise isiku surma põhjustamise õiguslik kvalifikatsioon eelkõige

isiku teo subjektiivsest küljest. Tahtlik surma põhjustamine on tapmine (KarS § 113 või § 114

kvalifitseeritud koosseis). Tapmise põhikoosseisu eest on võimalik karistada kuni

viieteistaastase vangistusega. Seega vastab tahtlik surma põhjustamine ka keskkonnavastase

kuriteo kontekstis direktiivi art 5 lg 2 punkti a karistusnõudele.

Olukorras, kus isikul puudub aga teise isiku surma põhjustamise osas tahtlus, laheneks isiku

vastutuse küsimus kehtiva õiguse alusel eelkõige KarS § 117 järgi27, millise sätte karistuse

ülemmäär (kuni kolmeaastane vangistus) ei ole kooskõlas 2024. a direktiivi art 5 lg 2

punktiga c. Sellest tulenevalt täiendatakse keskkonnavastaseid kuritegusid ettevaatamatusest

surma põhjustamise kvalifitseeritud koosseisudega, mille karistuse ülemmäär on sõltuvalt

sellest, kas keskkonnaõiguse nõuete rikkumine oli tahtlik või ettevaatamatu, vastavalt kümne-

või viieaastane vangistus (vrd ka kehtiva seaduse KarS §-d 422 ja 423).

Keskkonnavastase kuriteo koosseisupärase teo toimepanemisel, kui isik suhtus ühtlasi tahtlikult

ka surma põhjustamisse, vastutab ta endiselt §-des 113–114 sätestatud süüteo eest.

3.1.3. Juriidilise isiku karistusmäärad

2024. a direktiiv kehtestab juriidilistele isikutele kaht liiki ja kaheastmelise rahalise karistuse

ülemmäära – fikseeritud rahaline karistus kuni 24 mln euro või kuni 40 mln euro ulatuses või

käibepõhine rahaline karistus kuni 3% või 5% juriidilise isiku kogukäibest. Karistusseadustikus

valdavalt levinud karistuse ülemmäärasid arvestades on karistusliigi valikul võetud aluseks

fikseeritud rahaline karistus. Kehtivast õigusest tulenevalt võib juriidilisele isikule mõista kuni

40 miljoni euro suuruse karistuse (KarS § 44 lg 8), mis on kooskõlas direktiivi nõuetega.

3.1.4. Laiendatud konfiskeerimine

Kõnesoleva eelnõuga hõlmatud kuriteokoosseisudele lisatakse teatud juhtudel laiendatud

konfiskeerimise (KarS § 832) kohaldamise võimalus, millega võetakse osaliselt üle

kriminaaltulu direktiiv. Viidatud direktiivi art 16 lg 4 kohaselt tuleb laiendatud konfiskeerimist

võimaldada kriminaaltulu direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kuritegude suhtes, kui nende

eest on võimalik karistada vähemalt kuni nelja-aastase vangistusega. Kriminaaltulu direktiivi

art 2 lg 1 p m järgi kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse ka 2008. a direktiivis28 sätestatud

kuriteod, ent kuivõrd viimane asendati 2024. a direktiiviga, kohaldub laiendatud

konfiskeerimise rakendamise nõue 2024. a direktiivi alusel kehtestatud kuriteokoosseisudele.

Kriminaaltulu direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 23. november 2026.

Vastavalt kriminaaltulu direktiivi art 16 lg-le 4 nähakse kõnesoleva eelnõuga ette laiendatud

konfiskeerimist võimaldav säte nende keskkonnakuritegude puhul, mille karistusmäär on

vähemalt nelja-aastane vangistus. Sellisteks kuritegudeks saavad eelnõu kontekstis olla

tahtlikud keskkonnavastaste kuritegude põhideliktid (viieaastase vangistuse ülemmääraga),

nende kvalifitseeritud koosseisud ökotsiidi või surma põhjustamise eest (vastavalt kuni kaheksa

või 10 aastat vangistust), ning ettevaatamatusdeliktid, millega põhjustatakse inimese surm (kuni

viis aastat vangistust).

Erandina eelviidatud tingimusest (vähemalt nelja-aastane vangistus) nähakse Keskkonnaameti

ettepanekul laiendatud konfiskeerimise võimalus veel ette ka kõige levinumate majandusliku

27 KarS § 118 lg 1 p 7 kohaldumine on võimalik, kuid ebatõenäoline, kuivõrd eeldab, et isik oleks tahtlikult

põhjustanud just selle tervisekahjustuse, mis põhjustas lõppastmes surma. Võib eeldada, et keskkonnavastaste

kuritegude kontekstis on sellised juhtumid harvad. 28 Vt viide 4.

12

kasu saamise eesmärgil toimepandavate keskkonnavastaste kuritegude puhul: KarS § 356

(puude ja põõsaste ebaseaduslik raie), § 357 (kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramine, §

361 (loodusliku loomastiku kahjustamine) ja § 363 (keskkonnakaitseloata tegutsemine). Lisaks

nähakse laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus ette ka §-des 3571 (Euroopa Liidu

kaitsealuste liikide isendite kahjustamine või häirimine ja kaitsealuse elupaiga seisundi

kahjustamine) ja 3631 (tegevusloata tegutsemine olulise keskkonnamõjuga tegevusvaldkonnas)

sätestatud kuritegude puhul, mis kujutavad endast erinorme §-de 357 ja § 363 suhtes.

Reeglina iseloomustab neid tegusid eesmärk saada majanduslikku kasu, mis väljendub võõrast

metsamaterjalist, küttimisest/salapüügist või kaitsealuse liigi isendite müügist saadavas tulus

või keskkonnakaitseliste piirangute või nõuete täitmata jätmisega säästetud kuludes. Selline

majanduslik kasu võib ulatuda märkimisväärsete summadeni, mis omakorda soodustab

õigusrikkumiste kordumist või süstemaatilisust. Kuriteo toimepanemine toimub sageli

varjatult, raskendades ka tõendite kogumist. 2025. a andmetel registreeriti 16 keskkonnavastast

kuritegu, millest 14 oli seotud ebaseadusliku raie, loomastiku kahjustamise või kaitstava

loodusobjekti kaitse nõuete eiramisega, ning keskkonnasüütegude enamiku moodustasid just

metsaseaduse, jahiseaduse ja kalapüügiseaduse nõuete rikkumised29. Laiendatud

konfiskeerimise võimaldamine selliste kuritegude puhul aitab vähendada motivatsiooni

ebaseadusliku tulu teenimiseks, toetades seeläbi eesmärki keskkonnakahju tekkimist ennetada

ja tõkestada ning eelkõige tagada, et kuritegevus ei tasu ära.

Vajadusele luua võimalus kohaldada laiendatud konfiskeerimist keskkonnavastaste kuritegude

puhul on osutatud ka Siseministeeriumi 2024. aasta raportis, milles leiti, et loetelu

keskkonnavastastest kuritegudest on omandanud tänapäeval märksa tõsisema tähenduse

võrreldes ajaga, mil need karistusseadustikku lisati. Keskkonnavastased kuriteod on valdavalt

toime pandud suure kasu saamise ja osalt kalli utiliseerimise vältimiseks. Seega on ka

keskkonnavastaste kuritegude puhul vaja lisahooba elukutseliste kurjategijate ohjamiseks.30

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

3.2. Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse ja täiendatakse karistusseadustikku. Paragrahv

koosneb 78 punktist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KarSi § 1 lõiget 1.

Kuna eelnõuga kavandatakse kehtestada EUDRi rakendamiseks vajalikud karistussätted31,

nähakse karistusseadustiku eriosas ette väärteokoosseis EUDRi nõuete rikkumise eest32.

Määruse järgi peab selle väärteo eest olema juriidilist isikut võimalik karistada käibepõhise

rahatrahviga.

Erinevalt kuritegudest (KarS § 44 lg-d 8 ja 9) KarSi üldosa praegu juriidilistele isikutele

väärtegude eest käibepõhist rahatrahvi määrata ei võimalda.33 Selline piirang on iseenesest

vastuolus ka juba kehtivas KarSis sätestatud väärteokoosseisudega, mille eest peab olema

võimalik karistada käibepõhise rahatrahviga – siseteabe väärkasutamine (KarS § 398 lg 3) ja

turumanipulatsioon (KarS § 3981 lg 3). Seega valitseb kehtivas õiguses sisuliselt olukord, kus

29 Justiits- ja Digiministeeriumi kuritegevuse ülevaade. 30 Kuritegevuse varalise mõjutamise töörühma raport (Siseministeerium, 2024), ettepanek 38. 31 Vt märkuste osa, p 1.3. 32 Eelnõu § 1 punkt 68. 33 Tegemist on karistusseadustiku muutmisel tekkinud õiguslüngaga, sest kuni 2025. a juulini kehtinud

KarS § 47 lg 4 võimaldas nii karistusseadustiku eriosas kui ka muus seaduses näha ette rahatrahvi kohaldamise

KarS § 47 lõigetes 1 ja 2 sätestatust erineval alusel ja määras.

13

nimetatud väärtegude eest saab juriidilist isikut karistada vaid KarS § 47 lõigetes 1 ja 2

sätestatud vahemikus, s.o kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga. Vastavale kitsaskohale on

teravalt tähelepanu juhitud ka õiguskirjanduses.34

Eelnõukohase seaduse jõustumisel kõrvaldatakse KarSi erinevate redaktsioonide vastuvõtmisel

tekkinud õiguslünk ja võimaldatakse määrata käibepõhist rahatrahvi (või mõnel muul alusel ja

määras karistust kui näeb ette üldosa) ka KarS eriosas sisalduvate väärtegude puhul.

Kavandatav erisus peab aga endiselt mõlemal juhul – nii eriseadustes kui ka KarSi eriosas –

olema põhjendatud reguleeritava valdkonna eripära nõuetega.

Eelnõu § 1 punktidega 2–4 muudetakse KarSi § 49, 491 ja 551, võimaldades lisakaristusena

tegutsemiskeelu ja ettevõtluskeelu kohaldamist füüsilisele isikule ja tegutsemiskeelu

kohaldamist juriidilisele isikule, kes on toime pannud keskkonnavastase või ioniseeriva

kiirgusega seotud süüteo.

Muudatused on tingitud EUDRi nõuetest, millega seoses täiendatakse KarSi uue

väärteokoosseisuga ja 2024. a direktiivi nõuetest, millest tulenevalt lisanduvad KarSi EUDRi

nõuete rikkumisega seotud kuriteokoosseisud35 (KarS §-d 3711 ja § 3712).

Nimelt sätestab EUDRi art 25 lg 2 punkt e ühe (lisa)karistusena asjaomaste saaduste ja toodete

turule laskmise või turul kättesaadavaks tegemise või eksportimise ajutise keelu tõsise

rikkumise või korduvate rikkumiste korral. Muudatusega tehakse võimalikuks kohaldada

füüsilisele või juriidilisele isikule viidatud ajutist keeldu KarSi § 49 või § 551 kohase

tegutsemiskeeluna. Ka 2024. a direktiiv nimetab lisakaristuste loetelus füüsilisele isikule

mõistetavat keeldu olla juriidilises isikus õiguslikult sama liiki juhtival kohal (art 5 lg 3 punkt

d) ehk ettevõtluskeeldu KarSi § 491 mõttes. Samuti on 2024. a direktiivis lisakaristusena

sätestatud juriidilise isiku ajutine või alaline ettevõtluskeeld (art 7 lg 2 punkt d) ehk

tegutsemiskeeld KarSi § 49 mõttes. Direktiivis esitatud lisakaristuste loetelu täies mahus

ülevõtmine ei ole küll liikmesriikidele kohustuslik, kuid liikmesriigid peavad tagama, et nende

õiguse alusel on võimalik kohaldada vähemalt ühte direktiivi lisakaristuste loetelus nimetatud

karistust.

Kuivõrd teataval tegevusalal tegutsemise keeldu peab tulenevalt EUDRist olema võimalik

kohaldada väärteo lisakaristusena, on põhjendatud sellise võimaluse loomine ka samasisulise

kuriteo puhul, mis erineb väärteost üksnes süüteo objektiks olevate saaduste või toodete koguse

võrra (koosseisutunnus oluline kogus). Vältimaks karistussüsteemi killustumist ja tagamaks

võrdselt tõhusad vahendid, et reageerida kõikidele keskkonnaohtlikele tegudele, on

põhjendatud laiendada lisakaristuste kohaldamise võimalusi ühtselt kõigile

keskkonnavastastele süütegudele, mitte üksnes EUDRist tulenevatele rikkumistele.

Ehkki tegutsemiskeelust kõrvalehoidmine on karistatav (KarS § 329), on füüsilisel isikul

võimalik praktikas seda keeldu (KarS § 49) eirata. Üldjuhul on keskkonnavastased süüteod –

näiteks kemikaali käitlemise nõuete rikkumine või EUDRi nõuete rikkumine – toime pandud

juriidilise isiku kaudu tegutsedes ja just juriidilise isiku huvist kantuna. Samas on ka juriidilisele

isikule kohaldatavat tegutsemiskeeldu võimalik eirata uue juriidilise isiku asutamise teel. Et

tagada tegutsemiskeelu sisuline toime ning korduvate rikkumiste ennetamine, nähakse

keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude puhul ette võimalus kohaldada

füüsilise isiku suhtes ka ettevõtluskeeldu KarSi § 491 alusel, mis välistab ajutiselt tema

osalemise juriidilise isiku otsustusprotsessides.

34 Heide, K. Kiirustatud seadusloome hooletu tagajärg. – Juridica 8-9/2025, lk 574–575. 35 Eelnõu § 1 punkt 68.

14

Sarnaselt teiste süütegudega pole lisakaristuste kohaldamine ka keskkonnavastaste või

ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude korral automaatne, vaid seda rakendatakse lähtuvalt

konkreetse süüteo asjaoludest ning eripreventiivsetest kaalutlustest. Õiguskirjanduse36 kohaselt

tuleb lisakaristuse kohaldamisel lisaks KarSi § 56 kaalutlustele lähtuda ka sellest, et lisakaristus

ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega

kohaldatakse lisakaristust juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla jätkuvalt ohtlik. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel

tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei saa sellise põhjendusega

kohaldada lisakaristust, mis on karmim kui see, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja

eripreventiivsete vajadustega (RKKK 3-1-1-59-15, p 12; 3-1-1-75-16, p 9). Ei ole õige

põhjendada lisakaristust üksnes teatud süütegude piiramise vajadusega, s.o õiguskorra

kaitsmise huvidega (RKKK 3-1-1-18-17, p-d 13–14).

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse KarSi § 82 lg 1 punktiga 11 (otsuse täitmise aegumise

regulatsioon). Erinevalt varasemast direktiivist näeb 2024. a direktiiv ette nõuded kuriteo

aegumistähtaegadele (art 11). Kuigi Eesti ei toetanud direktiivi läbirääkimiste käigus

konkreetsete aegumistähtaegade sätestamist,37 on komisjon regulatsiooni vajalikkust

põhjendanud sellega, et keskkonnavastaste kuritegude menetlemise süsteemi ühtlustamiseks

tuleb pädevatele asutustele tagada piisav aeg kuritegude uurimiseks ja menetlemiseks nii

kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses ja selle järgselt otsuse täitmiseks.

Seetõttu sätestatakse 2024. a direktiivi artiklis 11 nii keskkonnakuritegude aegumise (art 11 lg

2) kui ka nende eest mõistetud karistuse täitmisele pööramise aegumise tähtajad (art 11 lg 3).

Kuigi kehtiva õiguse süüteo aegumise tähtajad on kooskõlas 2024. a direktiivis ettenähtud

keskkonnavastaste kuritegude aegumistähtaegadega, esinevad mõningad vastuolud karistuse

täideviimise aegumise regulatsioonis.

2024. a direktiivi art 11 lg 3 alusel peavad karistuse täideviimise aegumise tähtajad olema

korrelatsioonis konkreetses asjas mõistetud karistusega või alternatiivselt kuriteo eest ette

nähtud sanktsiooni ülemmääraga. Sätte kohaselt peab karistuse täideviimise aegumistähtaeg

olema järgmine:

- vähemalt kümme aastat lõpliku süüdimõistva otsuse tegemisest, kui isikule mõistetakse

vähemalt viieaastane vangistus, või alternatiivselt, kui toimepandud kuriteo eest on

võimalik karistada vähemalt kümneaastase vangistusega;

- vähemalt viis aastat lõpliku süüdimõistva otsuse tegemisest, kui isikule mõistetakse

vähemalt üheaastane vangistus, või alternatiivselt, kui kuriteo eest on võimalik karistada

vähemalt viieaastase vangistusega;

vähemalt kolm aastat lõpliku süüdimõistva otsuse tegemisest, kui isikule mõistetakse

kuni üheaastane vangistus, või alternatiivselt, kui kuriteo eest on võimalik karistada

vähemalt kolmeaastase vangistusega.

2024. a direktiivi art 11 lg 4 lubab kehtestada ka lühemad karistuse täideviimise aegumise

tähtajad, kuid üksnes tingimusel, et need ei ole lühemad kui viis aastat ning riigisiseses õiguses

on ette nähtud aegumise katkemine või peatumine.

Kuigi KarS näeb ette otsuse täitmise aegumise peatumise (KarS § 82 lg 2) ja ka süüteo aegumise

peatumise ning katkemise alused (KarS § 81 lg 5 ja 7), on teise astme kuritegude puhul otsuse

36 Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. § 49, komm 3. 37 Vt viide 3, Eesti seisukohtade p 1.6.

15

täitmise aegumise tähtaeg kehtivas seadusetekstis kolm aastat otsuse jõustumisest ehk lühem

kui direktiivis ettenähtud viie aasta pikkune miinimumtähtaeg.

2024. a direktiivi alusel kehtestatavate kuritegude põhikoosseisude puhul nähakse füüsilistele

isikutele ette vangistuse minimaalsed ülemmäärad – valdavalt kuni viis aastat, üksikute

koosseisude puhul kuni kolm aastat. Kuigi mõlemal juhul on tegemist teise astme kuritegudega

(KarS § 4 lg 3), mille puhul on kehtiva õiguse kohaselt karistuse täideviimise ehk otsuse

aegumise tähtaeg kolm aastat alates kohtuotsuse jõustumisest (§ 82 lg 1 p 2), on 2024. a

direktiivi järgi nende kuritegude puhul sõltuvalt vangistuse ülemmäärast ette nähtud erinevad

otsuse aegumise tähtajad. Kui karistuse ülemmäär on viieaastane vangistus, ei tohi otsus aeguda

lühema kui viieaastase tähtaja jooksul lõpliku süüdimõistva otsuse tegemisest arvates.

Vangistuse kolmeaastase ülemmäära puhul võib otsuse aegumise tähtaeg aga olla mitte vähem

kui kolm aastat lõpliku süüdimõistva otsuse tegemisest. Kuigi teisel juhul (vangistuse

kolmeaastase ülemmäära puhul) on otsuse aegumise tähtaeg kooskõlas KarSi teise astme

kuritegude regulatsiooniga, ei ole see nii esimesel juhul (vangistuse viieaastase ülemmäära

puhul).

Eeltoodud põhjustel kavandatakse eelnõuga KarSi § 82 lõikesse 1 täiendav punkt 11, mille

kohaselt nähakse ette erisus KarSi 20. peatükis ja 22. peatüki kolmandas jaos sisalduvate teise

astme kuritegude jaoks – kuritegude eest mõistetud karistuste täideviimine aegub varasema

kolme aasta asemel (§ 82 lg 1 p 2) viis aastat pärast kohtuotsuse jõustumist. Samades

peatükkides sisalduvate esimese astme kuritegude eest mõistetud karistuste täideviimisele

kohaldub tavapärane viieaastane aegumistähtaeg (§ 82 lg 1 p 1), sest aegumistähtaja katkemise

ja peatumise regulatsiooni olemasolu võimaldab 2024. a direktiivi nõuetest erandi teha (art 11

lg 4).

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse karistusseadustiku keskkonnavastaste süütegude peatükki

uue jaoga, mis sätestab kaks üldsätet (§-d 3511–3512) millest tuleb lähtuda kõigi

keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirguse peatükis sätestatud kuriteokoosseisude tunnuste

sisustamisel. Keskkonnaalase karistusõigusega seotud määratlemata õigusmõistete

täpsustamist on Eesti toetanud ka läbirääkimiste käigus38. Määratlemata õigusmõistete

täpsustamine KarSis aitab kaasa 2024. a direktiivi eesmärgi saavutamisele, muutes

kriminaalmenetlusliku keskkonnakaitse kui ultima ratio meetme tõhusamaks ja

õigusselgemaks.

KarSi § 3511 – keskkonnakuriteo koosseisu tunnuste sisustamine

KarSi § 3511 eesmärk on täpsustada keskkonnakuritegude koosseisu tunnuseks olevaid

määratlemata õigusmõisteid. Säte käsitleb keskkonnakuriteo koosseisu tunnuste – tagajärje

põhjustamise oht, kuriteoga põhjustatud oluline kahju vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile,

vee seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele ja kuriteo toimepanemise

vahetute objektide oluline kogus – sisustamist.

Euroopa Liidu mõjuanalüüsi kohaselt olid 2008. a direktiivi üks peamisi puudusi määratlemata

õigusmõisted. Olulise koguse ja olulise kahju mõisted pidid võimaldama liikmesriikidel

varasemat direktiivi paindlikult üle võtta, kuid mitmed liikmesriigid võtsid need mõisted ilma

lisaselgitusteta oma seadustesse üle. Riikides, kus need mõisted defineeriti, tehti seda aga

erinevalt. Osa liikmesriike on taganud õigusselguse keskkonnakahju varalise mõõtme kaudu,

lähtudes näiteks saamata jäänud tulust või keskkonna algse seisundi taastamise kuludest, teised

on võtnud aluseks keskkonnakahju iseseisva mõõtme, püüdes hinnata kahjustunud või hävinud

38 Vt viide 3, Eesti seisukohtade p-d 1.1 ja 1.3.

16

piirkonna ulatust; kahju kõrvaldamiseks vajaminevat aega või kahju kestust. Seetõttu tekkisid

liikmesriikides väga erinevad keskkonnakuritegude kriminaliseerimise lävendid. Erinevad

arusaamad sellest, mis on kuritegu, võivad viia uurimiste seiskumiseni ning takistavad piiriülest

koostööd – selle tulemus võib olla näiteks Euroopa uurimismääruse tunnustamata või täitmata

jätmine.39

Sellele, et keskkonnakuritegude menetlemisel on kehtiva õiguse kohaselt üheks peamiseks

takistuseks määratlemata õigusmõistete sisustamise ja tõendamisega seotud väljakutsed, on

peale Euroopa Liidu mõjuanalüüsi osutanud ka Keskkonnaamet. Keskkonnavastaste süütegude

peatüki blanketsed kuriteokoosseisud põhinevad suuresti valdkondlikel eriseadustel, kuid mitte

kõikidel juhtudel ei ole eriseadustes sätestatud, mille alusel tuleks kuriteokoosseisus nimetatud

määratlemata õigusmõisteid sisustada.

Näiteks esineb praktikas probleeme keskkonnale tekitatud olulise kahju mõiste sisustamisel,

sest KarSi § 121 punktis 1 nimetatud olulise varalise kahju mõiste ei ole alati asjakohane

hindamiskriteerium. Ainelisele kahjule saab tugineda üksnes juhul, kui keskkonnakahju on

võimalik rahasse ümber arvestada. Seda saab teha näiteks puude ja põõsaste ebaseadusliku raie

(KarS § 356) puhul, kuna metsaseaduse (MS) § 67 ja selle seaduse lisad võimaldavad

keskkonnale põhjustatud kahju rahalist väärtust hinnata. Samamoodi on vastavad kahju

rahaliseks väärtuseks ümberarvutamise määrad sätestatud LKSi §-s 77 ja selle alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi

isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud

keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ ning kalapüügiseaduse §-s 73 ja selle

alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju

hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“.

Keskkonnakahju varalist väärtust võimaldavad arvutada ka maapõueseaduse (MaaPS) § 112

ning jahiseaduse § 48 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Jahiuluki

ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale

tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad“.

Kehtiva seaduse kohaselt on järelikult kergem hinnata ja tõendada keskkonnakahju, mis on

keskkonnakahju „tükihinnaks“ ümberarvestatav: nt kalad, puud, ulukid. Õigusselgusega on aga

probleem valdkondades, milles keskkonnakahju varaline kindlaks määramine on keerulisem.

Seejuures on ökosüsteemi eri osised ebavõrdselt kaitstud. Keskkonnakahju tuvastamise

kriteeriumid on sätestatud näiteks veeseaduse (VeeS) §-s 145, kuid sarnased juhised puuduvad

atmosfääriõhu kaitse seaduses. Seega on võrreldes veekeskkonnaga märgatavalt keerulisem

hinnata ja tõendada õhukeskkonnale tekitatud kahju või selle ohu olulisust. Samasugune

probleem esineb ka jäätmevaldkonnas, kuna jäätmeseadus keskkonnakahju hindamise

kriteeriume ei täpsusta.

2024. a direktiivis on püütud eespool kirjeldatud probleemi lahendada. Direktiivi art 3 lõiked

6, 7 ja 8 nimetavad tunnused, mille alusel tuleb liikmesriikidel hinnata:

 kas keskkonnakahju või selle põhjustamise oht on oluline (lg 6);

 kas teoga kaasneb keskkonnakuriteo koosseisu tunnusena nimetatud tagajärje

põhjustamise oht (lg 7);

 kas tegu puudutab kuriteo toimepanemise vahetu objekti olulist kogust (lg 8).

Eelnõuga kavandatavad KarSi § 3511 lõiked 1–3 peegeldavad 2024. a direktiivis nimetatud

hindamiskriteeriume. Uue sättega täpsustatakse sõnaselgelt, et keskkonnale tekitatud olulise

kahju mõiste sisustamisel tuleb lähtuda varalistest kriteeriumitest üksnes asjakohastel juhtudel.

39 Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu aruanne SWD(2021), 15.12.2021, lk 20–21.

17

See tähendab, et karistusseadustiku § 121 punktis 1 sätestatud varalise mõõtmega olulise kahju

mõiste on vaid üks keskkonnakahju olulisuse hindamise kriteerium. Samavõrd on ka kuriteo

vahetu objekti olulise koguse kindlakstegemisel vahetu objekti rahaline suurus üksnes üks

võimalikest hindamise kriteeriumitest.

Endiselt on võimalik KarS § 3511 lõigetes 1,2 ja 3 nimetatud mõistete sisustamisel tugineda ka

valdkondlikele eriseadustele, kuid valdkondlikud eriseadused, nende alusel kehtestatud

keskkonna kvaliteedi piirväärtused ja keskkonnaseire meetodid on eelkõige tehniliseks

sisendiks (nt mõõtmistulemused, arvutusviisid, mõju ulatuse ja kestuse hindamise alused).

Need ei asenda karistusõiguslikku hinnangut selle kohta, kas tegu vastab KarS § 3511

tähenduses olulise kahju, olulise koguse või ohu kriteeriumitele. Lõplik karistusõiguslik

hinnang isiku teole kujuneb KarS-is sätestatud hindamisraamistiku alusel. Selliselt on tagatud

eri keskkonnaõiguse valdkondade eripäradega arvestamine, kuid senisest selgem ja

prognoositavam kriminaalvastutuse lävend. Üldjuhul tuleb KarS § 3511 lg-tes 1–3 nimetatud

koosseisutunnuste hindamisse kaasata ekspert või asjatundja, sest nende küsimuste

lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitte(karistus)õiguslike eriteadmiste alusel.

Siiski saab üksnes kohus hinnata nende tõendite usaldusväärsust ja kvaliteeti ning kujundada

lõplik eriteadmistele tuginev seisukoht tõendamiseseme asjaolu esinemise kohta (vrd RKKK 1-

15-10967/38, p 13 ja 1-21-6698/50, p 19).

KarS § 3511 lg-tes 1–3 nimetatud mõistete sisustamise kriteeriumid paigutatakse

keskkonnavastaste süütegude peatükki, et need kohalduksid kriminaliseerimise ühtse lävendi

tagamise eesmärgil edaspidi lisaks 2024. a direktiivis nimetatud kuritegudele ka teiste

keskkonnavastaste kuritegude suhtes.

KarSi § 3512 – keskkonnakaitseloa mõju isiku vastutusele

KarS § 3512 sätestab, mil määral mõjutab keskkonnakaitseloa alusel tegutsemine isiku

karistusõiguslikku vastutust.

Keskkonnakaitseload on määratletud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-s 40,

mille lg 1 järgi mõeldakse nende all nii keskkonnaluba (p 1), keskkonnakompleksluba (p 2) kui

ka muud luba (p 3), mille olemasolu nõutakse seadusega keskkonnariski vähendamise

eesmärgil mõnel tegevusalal tegutsemiseks. Keskkonnaloa kohustus ja sellega seotud õigused

on täpsemalt sätestatud KeÜSi §-des 40 ja 41 ning teistes seadustes (nt VeeS, MaaPS,

atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), jäätmeseadus (JäätS), kiirgusseadus (KiS).

Keskkonnakompleksloa kohustus ja sellega seotud nõuded tulenevad tööstusheiteseadusest

(THS). KeÜSi § 40 lg 1 p-s 3 nimetatud muud load on ette nähtud eraldi seadustega.

Kuna keskkonnakaitseload on haldusaktid, kohalduvad nende kehtivusele üldised

haldusmenetluse seaduse eeldused ja seaduses nimetatud juhtudel keskkonnakaitseloa

menetlemise erisused (vt ka KeÜS § 40 lg 5, § 62 ja THS § 54). Kui ei esine haldusakti tühisuse

aluseid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 mõistes, mis muudavad haldusakti algusest peale

kehtetuks, kehtivad haldusaktid vaatamata võimalikule ebaseaduslikkusele.

Haldusakti tühistamine on võimalik vaid väga piiratud juhtudel, millest enamiku moodustavad

haldusakti andmise formaalsete nõuete rikkumised (HMS § 63 lg 2 p-d 1–3) või

ebaselguse/täitmise võimatusega seonduvad põhjused (HMS § 63 lg 5). Seoses

õigusvastasusega on haldusakt tühine vaid juhul, kui see kohustab õigusrikkumise toime

panema tulevikus (HMS § 63 lg 3). Haldusakti tühisuse alustes ei tehta ka keskkonnakaitseloa

puhul erisusi, seda vastupidi kehtetuks tunnistamise alustele (KeÜS § 62 lg 2 p-d 2 ja 3, THS §

54 p 2).

18

Seega kehtivad ka ebaseadusliku teoga saadud või ilmselgelt ebaseaduslikud

keskkonnakaitseload kui haldusaktid, kuni haldusorgan loa kehtetuks tunnistab. Samas on aga

kehtiva õiguse tõlgenduste kohaselt isiku karistusõiguslik vastutus valdavalt sõltuvuses loa

olemasolust. Seejuures ei tulene kehtivast õigusest sõnaselgelt, millist mõju avaldab

keskkonnakaitseloa kehtetuks tunnistamise aluste esinemine (nt KeÜS § 62 lg 2 p 5 – loa omaja

on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid keskkonnaloa andmise otsustamist, vrd ka

THS § 54 p 1) või sellise loa hilisem kehtetuks tunnistamine isiku karistusõiguslikule

vastutusele.

Õiguskirjanduses on leitud, et kui keskkonnavastase süüteo koosseisu tunnus on tegutsemine

ebaseaduslikult (näiteks KarS §-d 356, 3682, 3683, 3685, 3866), ilma loata (§ 363) või loa

puudumisel (§ 353) või kirjeldatakse midagi lubamatut (§-d 369 ja 370), välistab loa olemasolu

vastutuse juba objektiivse koosseisu tasandil. Kui koosseis ei hõlma käitumise ebaseaduslikkust

ega muid samasisulisi tunnuseid (§ 352), on loa olemasolu vaadeldav § 27 mõttes muust

seadusest (KeÜS-st või konkreetsest eriseadusest) tuleneva õigusvastasust välistava

asjaoluna.40

2024. a direktiivi art 3 lg 1 kolmas lause näeb aga ette kohustuse tagada, et teo ebaseaduslikkust

ei välista luba, mille andis välja liikmesriigi pädev asutus, kui selline luba saadi pettuse või

korruptsiooni, väljapressimise või sundimise teel.41 Lisaks ei tohi loa olemasolu takistada loa

omaniku kriminaalvastutusele võtmist, kui selline luba või selle väljastamine on ilmselgelt

vastuolus asjakohaste oluliste õiguslike nõuetega.

Sellest tulenevalt täiendatakse õigusselguse tagamise eesmärgil karistusseadustikku sättega,

milles täpsustatakse, et teatud juhtudel võib isik vastutada keskkonnasüütegude peatükis

sätestatud kuriteo eest ka juhul, kui tegutseb kooskõlas selleks väljastatud

keskkonnakaitseloaga.

Juhtumid, mille puhul ei tohi keskkonnakaitseluba välistada vastutust keskkonnavastase kuriteo

eest, on võimalik jaotada kaheks:

1) keskkonnakaitseluba on saadud ebaseadusliku teoga, täpsemalt pettuse, sunni või

vägivallaga või käesoleva seadustiku §-des 294, 296, 298, 2981, 299 ja 3001 sätestatud

kuriteoga.

Ebaseaduslik tegu võib seisneda nii haldusorgani õigusvastases mõjutamises pettuse või

sunniga kui ka sellise kuriteo toimepanemises, ilma milleta keskkonnakaitseluba ei oleks

väljastatud – näiteks isikuvastase kuriteo või ametiisikule altkäemaksu andmise, lubamise või

mõjuvõimuga kauplemisega. Sellisel juhul võib nimetatud kuriteosündmuse tuvastamine

toimuda keskkonnakuriteoga samas kriminaalmenetluses.

Pettus või sunni abil loa saamine ei pruugi moodustada eraldiseisvat kuritegu, kuid nende

mõistete sisustamisel saab tugineda karistusseadustikus sätestatud kuritegude tunnustele (nt

KarSi § 209 koosseisutunnus petmine ehk tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine).

Keskkonnakaitseluba on saadud pettuse tulemusena, kui selle andmise seisukohast oluliste

asjaolude suhtes on pädevale haldusorganile tekitatud ebaõige ettekujutus, ilma milleta ei oleks

haldusorgan vastavat keskkonnaluba väljastanud (vrd KarS § 209). Sellised olulised asjaolud

40 Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. 20. ptk, komm 5 (R.

Kiris). 41 Direktiivi eestikeelsed terminid on mõnevõrra ebatäpsed. Ingliskeelne terminikasutus on karistusõiguslikult

korrektsem: „was obtained fraudulently or by corruption, extortion or coercion“.

19

on eelkõige KeÜSi §-s 52 sätestatud keskkonnaloa andmisest keeldumise alused.

Keskkonnakaitseluba, mis on saadud sunniviisiliselt, võib hõlmata ka olukordi, kus luba on

saadud kasutades vägivalda. Samas käivad siia alla ka väljapressimisteod, näiteks ähvardused

piirata inimese vabadust, avaldada kompromiteerivaid andmeid või hävitada ning kahjustada

vara.

2) keskkonnakaitseluba on ilmselgelt ebaseaduslik, kui luba või selle väljastamine on

ilmselgelt vastuolus oluliste keskkonnakaitse põhimõtete ja põhikohustustega

Direktiivi põhjenduse 10 järgi tuleb eespool kirjeldatud punkti mõista selliselt, et see tähendab

oluliste keskkonnakaitseliste õiguslike nõuete ilmset ja tõsist rikkumist, kuid ei hõlma

menetlusnõuete ega loa vähemtähtsate elementide rikkumist. Samuti ei tähenda see seda, et loa

õiguspärasuse tagamise kohustust peavad pädevate asutuste asemel hakkama täitma ettevõtjad.

Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus keskkonnakaitseloa ilmne vastuolu oluliste

keskkonnakaitseliste põhimõtete ja -kohustustega oleks pidanud olema loa andjale ja omajale

ilmselgelt äratuntav. Tegemist peab olema sedasorti raskekaalulise ja ilmselgelt äratuntava

kaalutlusveaga, mis pidanuks tingima keskkonnakaitseloa väljastamata jätmise. Sellist

ilmselget äratuntavust ja asjakohast hoolsuspärasust tuleb hinnata keskmise valdkonnas

tegutseva eriteadmistega isiku perspektiivist.

Asjakohaseks näiteks võib siinkohal olla olukord, kus jäätmekäitluse õigusaktidest tulenevalt

on konkreetset tüüpi jäätmete käitlemine erandlikult võimalik range kontrolli all (nt

radioaktiivsete jäätmete käitlemine42), kuid käitleja saab loa jäätmete käitlemiseks õigusaktides

sätestatust leebematel tingimustel. Kui väljastatud luba võimaldab isikul rikkuda või kõrvale

kalduda imperatiivsest kohustusest käidelda radioaktiivseid jäätmeid kindlaksmääratud viisil,

millele ei kohaldu erandid, on teoreetiliselt mõeldav käsitleda seda ilmselge ja äratuntava

kaalutlusveana Samaväärne on olukord, kus jäätmekäitlejale väljastatakse ohtlike jäätmete

käitlemise luba, ent käitlejal puudub selleks ilmselgelt piisav ettevalmistus, ressursid ja

võimekus ning ta pole rakendanud riske maandavaid meetmeid, et käitlemistoiminguid ohutult

teha. Ilmne vastuolu keskkonnakaitseliste põhimõtetega tekiks ka näiteks juhul, kui isik saab

loa eksportida jäätmeid kõrvaldamise eesmärgil riikidesse, mis ei ole OECD liikmesriigid,

kuivõrd selline tegevus on EL määrusega keelatud43.

KarSi §-le 3512 tuginemiseks peavad olema täidetud nii objektiivsed kui ka subjektiivsed

eeldused, st vajalik on tuvastada, kas isik on teadlik sellest, et keskkonnakaitseluba on saadud

ebaseadusliku teoga või on ilmselgelt ebaseaduslik. Lisaks välistab see säte üksnes isiku

võimaluse tugineda keskkonnakaitseloale kui teo ebaseaduslikkust välistavale asjaolule.

Tuvastamine, et keskkonnakaitseluba on saadud ebaseadusliku teoga või on ilmselgelt

ebaseaduslik ei tähenda veel karistusõiguslikku vastutust keskkonnavastase kuriteo eest.

Keskkonnavastase kuriteo eest järgneb vastutus vaid juhul, kui kohus on tuvastanud isiku

käitumises kõik keskkonnakuriteo koosseisu tunnused ja õigusvastasust või süüd välistavaid

asjaolusid ei esine.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse KarSi 20. peatüki (keskkonnavastased süüteod) struktuuri.

Peatükk jaotub edaspidi kaheks jaoks, millest esimene jagu sisaldab kahte keskkonnavastastele

42Radioaktiivsete jäätmete käitlemisele kohalduvad nõuded tulenevad muu hulgas kasutatud tuumakütuse ja

radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioonist, kiirgusseadusest ning mitmest Vabariigi

Valitsuse ja keskkonnaministri määrusest. 43 Keeld tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1157, mis käsitleb jäätmesaadetisi ning

millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr

1013/2006, artiklist 39.

20

kuritegudele kohalduvat üldsätet[43] (§ 3511 ja 3512) ning teine jagu sisaldab konkreetseid

kuritegusid ja väärtegusid.

Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 asendatakse kehtivad juriidilise isiku karistusmäärad KarSi §-

des 352 ja 353 määraga 200 000 eurot. Karistuse ülemmäärade tõstmine on vajalik, et ühtlustada

juriidilise isiku karistused füüsilise isiku trahvimääradega ning võimaldada tõhusamalt

reageerida kõige tõsisematele rikkumistele.

Kehtivad juriidilistele isikutele keskkonnavastaste süütegude eest määratavad rahatrahvid on

märkimisväärselt madalad, jäädes alla ühe protsendi KarSi üldosas lubatud maksimaalsest,

s.o 400 000 eurost. Kuna karistusmäära valikul tuleb arvestada teo raskust, ei ole põhjendatud,

et füüsilise isiku puhul loetakse raskeimaks rikkumiseks 200 trahviühikut (mis moodustab

66,6% üldosa ülempiirist), kuid juriidilisele isikule rakendatakse üksnes 3200-eurost (§ 352 lg

2) või 2000-eurost (§ 353 lg 3) maksimaalset karistust, mis on vaid vastavalt 0,8% või 0,5%

võimalikust ülemmäärast. Juriidilise isiku toimepandud väärtegu ei vähenda rikkumise raskust

ega vabanda väiksema karistuse ülemmäära valikut.

Lisaks füüsilise ja juriidilise isiku vastutussätete ühtlustamisele on oluline märkida, et

keskkonnavastaste süütegude peatüki juriidilise isiku väärteokaristusi ajakohastati viimati

seoses euro kasutusele võtmisega 2011. aastal ehk enam kui viisteist aastat tagasi. Seejuures on

juriidiliste isikute kasumid ja käibed aastatega suurenenud ja oluliselt muutunud Euroopa Liidu

õigusest tulenev karistuspoliitika, mis mõjutab otseselt Eesti väärteokaristuste süsteemi. Sellest

tulenevalt on vajalik karistuse ülemmäärade tõstmine, et reageerida eelkõige erandlikult

rasketele rikkumistele (näiteks tahtlikud ja korduvad rikkumised), võttes arvesse juriidilise

isiku majanduslikku seisundit ning Euroopa Liidu õigusest tulenevat rahatrahvide mõjususe,

proportsionaalsuse ja hoiatavuse nõudeid. Viimase abinõuna väärteo eest kohaldatav

karistusmäär peab olema selline, mis paneb juriidilise isiku järele mõtlema, kas tema

majandustegevusele on järjepidev õigusrikkumine vastuvõetav.

Eelnõu § 1 punktidega 10 ja 11 täiendatakse KarSi §-e 356 ja 357 laiendatud konfiskeerimist

lubava sättega[44].

Eelnõu § 1 punktidega 12 ja 13 täiendatakse KarSi §-dega 3571 ja 3581. Sellega muudetakse

Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides n, o ja q sätestatud kuriteod.

Viidatud punktid sätestavad kriminaalkaristuse Euroopa Liidu tasandi kaitsealuste looma-,

linnu- ja taimeliikide isendite ja nende elupaikade kaitseks sätestatud keeldude või piirangute

rikkumise eest. Konkreetsed keelud ja piirangud seoses isenditega kauplemisega ja isendite või

elupaikade kahjustamisega tulenevad nõukogu määrusest nr 338/97 ning direktiividest

92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ44, mis on üle võetud looduskaitseseadusega.

Kehtiv õigus on viidatud Euroopa Liidu instrumentidega kooskõlas. Esiteks loetakse

LKSi § 4 lg 4 kohaselt kaitsealuseks liigiks nõukogu määruse nr 338/97 lisades A–D loetletud

liike. Teiseks loetakse LKSi § 4 lg 4 kohaselt kaitsealuseks liigiks looma-, taime- või seeneliigi

taksonoomilisi üksusi, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse LKSi

alusel. Sellest lähtuvalt on LKSi § 7 lg-te 1 ja 2 koosmõjus nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ

või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ rakendamiseks direktiivides

loetletud liigid ka looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud.

Sõltuvalt liigist ja selle kaitsestaatusest sisaldab LKS keelde ja piiranguid nii liigi surmamise,

hävitamise, omamise, loodusest eemaldamise kui ka kaitsealuse liigiga kauplemise kohta.

44 Punkt 1.3, seal loetletud ELi õigusaktid, nr-d 19–21.

21

Nende keeldude või piirangute rikkumise eest näeb LKSi vastutuse peatükk ette ka

väärteokaristused.

KarSi § 357 näeb ette vastutuse kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumist. Kuna

kaitstavad loodusobjektid on ka kaitsealused liigid (LKSi § 4 lg 1 punkti 3 ja § 4 lg 4), on selle

kuriteokoosseisu alla seni paigutunud ka eelviidatud Euroopa Liidu kaitsealuste loomade,

taimede ja nende elupaikade kaitse nõuete rikkumised, millega on kaasnenud oluline kahju

kaitstavale loodusobjektile.

2024. a direktiiviga langetati kaitsealuste liikide kahjustamise või nendega kauplemisega seotud

kriminaliseerimise lävendit – võrreldes 2008. a direktiiviga ei ole kuriteoks kvalifitseerumiseks

enam nõutav, et kahjustava teoga mõjutataks oluliselt liigi kaitsestaatust,st oleks tõendatud

kahju tekkimine. Piisab, kui tegu puudutab olulises koguses kaitsealuse liigi isendeid. Olulise

koguse tuvastamisel tuleb lähtuda eelnõukohase seadusega lisatavast KarSi § 3511lg-st 3 ning

vajadusel valdkondlikest eriseadustest (nt LKS). Kuivõrd 2024. a direktiiv seab Euroopa Liidu

kaitse all olevate liikide kahjustamise järelmiks madalamal lävendil põhineva

kriminaalvastutuse (st eeldamata liigi kaitsestaatuse halvenemist või KarS § 357 kohast olulist

kahju), ei sobitu direktiiviga kehtestatavad kuriteod enam KarSi § 357 lg 1 koosseisu. Et

säilitada § 357 lg 1 algne kohaldamisala muudeks (st § 3571 alla mitte kuuluvateks) juhtudeks

ja ühtlasi täita direktiivist tulenev nõue lisada kvalifitseeritud koosseisud ja vastutus

ettevaatamatusest toime pandud kuriteo eest, on põhjendatud täiendada karistusseadustikku

eraldiseisvate koosseisudega §-des 3571 ja § 3581.

KarSi § 3571 lg-ga 1 lisatakse Eesti õigusesse 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis n sätestatud

kuritegu. Võrreldes 2008. a direktiiviga on lisaks isendite hävitamisele, äravõtmisele ja

omamisele karistatavate tegevuste hulka lisatud ka müük või müügiks pakkumine45. 2024. a

direktiiviga täpsustati kaitstavate isendite loendit, lisandusid direktiivi 2009/147/EÜ artikli 1

alusel kaitstavad linnud, 92/43/EMÜ lisas IV nimetatud looma- ja taimeliigid ning need

92/43/EMÜ V lisas nimetatud liigid, kelle suhtes kohaldatakse IV lisa liikidega võrreldes

samaväärseid kaitsemeetmeid.

V lisa käsitleb liike, mille kaitset ja kasutamist võivad liikmesriigid ise reguleerida. Eestis

esinevad praegu teadaolevalt järgmised V lisas nimetatud liigid:

 taimed ja seened: turbasamblad, kollad, harilik valvik;

 selgrootud: jõevähk, apteegikaan, ebapärlikarp;

 kalad: vinträim, tõugjas, rääbis, siig, jõesilm, lõhe, harjus;

 kahepaiksed: järvekonn, rohukonn;

 imetajad: hunt, kobras, hallhüljes, valgejänes, ilves, metsnugis, tuhkur, viigerhüljes,

šaakal.

Enamik nimetatutest ei ole Eestis range kaitse all, kuid nende kasutamist reguleeritakse liikide

soodsa seisundi tagamiseks eelkõige jahi- ja püügipiirangute kaudu. Jahipidamise piirangud

kehtivad näiteks hundile, ilvesele, kobrastele ja valgejänestele ning püügipiirangud jõevähile,

jõesilmale ja harjusele. Taimi kaitstakse ka elupaiga kaitse nõuete kaudu – näiteks

turbasammalde elupaikades lubatakse turvast kaevandada piirangutega.

LKSi § 10 lõigetes 3 ja 4 viidatud määruste alusel on mitmed V lisa liikidest nende ohustatuse

tõttu kantud kaitsekategooriatesse, mille suhtes kehtivad rangemad kaitsenormid – nt

ebapärlikarp (I kaitsekategooria), apteegikaan (II kaitsekategooria), rohukonn (III

45 Müügiks pakkumise all peetakse silmas kaitsealuse liigi isendi tasu eest võõrandamisele suunatud pakkumist, sh

veebikuulutust, aga mitte pelgalt näilist või ilmselgelt tegelikkusele mittevastavat ettepanekut.

22

kaitsekategooria), viigerhüljes (II kaitsekategooria) ning harilik valvik (III kaitsekategooria).

Koldadest on II kaitsekategoorias harilik sookold ja III kaitsekategoorias mets-vareskold,

nõmm-vareskold, harilik ungrukold ja karukold. Turbasammaldest on III kaitsekategoorias

Lindbergi turbasammal, loigu-turbasammal, viierealine turbasammal ja Wulfi turbasammal.

KarSi § 3571 lg 1koosseis on täidetud, kui olulises koguses isendite suhtes on rikutud LKSis

sisalduvat kaitsenormi olukorras, kus seda ei õigusta seaduses ette nähtud erand:

- paragrahvi 55 lg 1 alusel on keelatud kaitsealuse loomaliigi tahtlik surmamine, välja

arvatud eutanaasia eesmärgil ja § 55 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud erandjuhtudel;

- paragrahvi 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine46 ja

tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal, v.a

seaduses sätestatud erandjuhtudel;

- paragrahvi 55 lg 7 kohaselt on keelatud I ja II kaitsekategooria taimede ja seente

kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine;

- paragrahvi 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja

selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi

säilimist selles elupaigas;

- paragrahvi 56 lg-te 2 ja 21 alusel on keelatud tehingud, sealhulgas müük ja müügiks

pakkumine47, nii I–III kaitsekategooria isendite kui ka nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

IV lisas nimetatud looma- ja taimeliikide isenditega (välja arvatud nende

tehistingimustes kasvatatud järglastega);

- paragrahvi 58 lg 4 alusel on keelatud 92/43/EMÜ IV lisas nimetatud loomade ja taimede

loodusest eemaldamine (sh pidamine ja kasvatamine),48 välja arvatud seaduses

sätestatud erandjuhtudel.

KarSi § 3571 lg-ga 2 lisatakse KarSi 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis o nimetatud kuritegu.

2024. a direktiiviga täpsustati kaitstavate isendite loetelu. 2008. a direktiivi alusel oli karistatav

vaid nõukogu määruse 338/97 lisades A ja B loetletud liikide isenditega kauplemine, kuid 2024.

a direktiiv hõlmab impordiga seotud rikkumise all ka lisas C loetletud liike.

KarSi § 3571 lg 2koosseis on täidetud, kui olulises koguses isendite suhtes on rikutud LKSis

sisalduvat kaitsenormi. Kauplemine on defineeritud nõukogu määruse 338/97 art 2 punktis u.

Kaitsenormiks on LKSi § 59 lg 1, mille kohaselt on nõukogu määruse nr 338/97 lisades A–D

nimetatud liikide isenditega tehtavad tehingud ja toimingud (sisse- ja väljavedu, taasväljavedu

ja läbivedu, tulu saamise eesmärgil omandamine, üldsusele näitamine, kasutamine ja müümine,

müügiks pakkumine, müügiks hoidmine ning müügiks vedamine) lubatud määruses sätestatud

tingimustel. Üksikute liikide puhul tuleb arvestada ka määrusest rangemate riigisiseste

meetmetega (LKS § 59 lg 3 p 2).

KarSi § 3571 lg-ga 3 lisatakse KarSi 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis q sätestatud kuritegu.

Kuriteo koosseisuline tunnus elupaik kaitsealal on defineeritud direktiivi art 2 lg 2 punktis b.

Selle kohaselt on elupaik kaitsealal liigi elupaik, mille ala on direktiiv 2009/147/EÜ art 4 lg 1

või 2 kohaselt liigitatud erikaitsealaks, või looduslik elupaik või liigi elupaik, mille ala on

vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ art 4 lg-le 4 käsitatav erikaitsealana või mille ala on vastavalt

direktiivi 92/43/EMÜ art 4 lg-le 2 loetletud ühenduse tähtsusega alana. Need alad vastavad

Natura 2000 võrgustiku alade määratlusele LKSi § 69 lg-tes 1 ja 2. Lisaks elupaikade kaitsele

46 Direktiivi art 3 lg 2 punkti n mõttes käsitatav „äravõtmise“ ja/või „omamisena“. 47 LKS § 56 lg 1. 48 Direktiivi art 3 lg 2 punkti n mõttes käsitatav „äravõtmise“ ja/või „omamisena“.

23

on 2024. a direktiiviga eraldi rõhutatud selliste nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisa punktis a

loetletud loomaliikide kaitset, kes neil kaitsealadel paiknevad.

KarSi § 3571 lg 3koosseis on täidetud, kui kaitstava ala või üksikobjekti seisundit on olulisel

määral kahjustatud või kui häiritakse oluliselt seal paiknevat, direktiivi 92/43/EMÜ II lisa

punktis a nimetatud loomaliigi isendit, rikkudes seeläbi LKS kaitsenorme. Nii Natura 2000

võrgustiku alade nimekirja49 kuuluvate kui ka võrgustikku mittekuuluvate kaitsealade,

hoiualade, püsielupaikade ja looduse üksikobjektide kaitse-eesmärgid ja piirangute ulatus

tuleneb nende definitsioonist (LKS § 4 lg-d 2, 3, 5 ja 6). LKSi §-d 14–20 sätestavad

kaitsealades, hoiualades, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide kaitsevööndites

tegutsemise üldised tingimused. Kaitsealade suhtes kehtestatud konkreetsemad

tegutsemispiirangud sisalduvad LKSi §-des 26–31, hoiualade suhtes §-s 32, püsielupaikade

suhtes §-des 50–512 ja looduse üksikobjektide suhtes §-s 68. Alade kaitset täpsustavad ka

LKSi § 10 lg-te 1, 2 ja 6 ja § 12 lg 1 alusel kehtestatavad kaitse-eeskirjad. Olulise häirimise

mõiste tuleb samuti sisustada läbi LKSi, võttes eelkõige aluseks LKS § 32 lg 2 ja § 55 lg-d 6,

ja 61.

Lõikes 4 sätestatakse ökotsiidi50 kvalifitseeritud koosseis, lõikes 5 juriidilise isiku vastutus51 ja

lõikega 6 nähakse ette laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus52.

KarSi § 3571 on erinormiks § 357 suhtes. Kui § 3571 lõigetes 1–3 sätestatud kuritegudega

põhjustatakse kaitsealusele liigile ka oluline kahju § 357 lg 1 mõttes, kvalifitseeritakse tegu

tervikuna § 357 lg 1 järgi (KarS § 63 lg 1). KarSi § 357 järgi mõistetav karistus on selle võrra

ka kõrgema ülemmääraga (kuni viieaastane vangistus).

KarSi § 3581 lg-tes 1–3 sätestatakse sama rikkumisega seotud kuriteo eest vastutus

ettevaatamatuse korral ja lõikes 4 juriidilise isiku vastutus53.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse KarSi §-i 361 laiendatud konfiskeerimist lubava

sättega[54].

Eelnõu § 1 punktiga 15 asendatakse kehtiv KarSi §-i 362 lg 2 juriidilise isiku karistusmäär

määraga 400 000 eurot. Karistusmäära tõstmisega viiakse juriidilise isiku rahatrahv sama teo

eest füüsilisele isikule ettenähtuga ühele tasemele ning võimaldatakse tõhusamalt reageerida

kõige tõsisematele rikkumistele.[55]

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse KarSi §-i 363 laiendatud konfiskeerimist lubava

sättega[56].

Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse KarSi §-ga 3631. Sättega võetakse üle 2024. a direktiivi

art 3 lg 2 punktis e nimetatud teo kriminaliseerimise kohustus. Art 3 lg 2 punktis e sätestatud

kuritegu puudutab olukordi, kus kindlates tegevusvaldkondades viiakse tegevus-, arendus- jm

projekte ellu ilma selleks nõutava tegevusloata, kui selline nõue tuleneb Euroopa Liidu

õigusaktidest, ja kui sellega on põhjustatud oluline kahju või selle oht keskkonnale.

49 https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv 50 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 51 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 52 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 53 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3.

24

Projekti mõistettuleb tõlgendada kitsalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2011/92/EL54 (nn keskkonnamõju hindamise direktiivi, edaspidi KMH direktiiv) art 1 lg 2 p a

tähenduses. Selle alla kuuluvad:

1) ehitiste või muude käitiste püstitamine või kavade teostamine või

2) muu sekkumine looduskeskkonda ja maastikku, kaasa arvatud maavarade

kaevandamine.

Kindlate tegevusvaldkondade all mõeldakse KMH direktiivi art 4 lg-tes 1 ja 2 viidatud ning

KMH direktiivi lisades I ja II loetletud projektide kategooriaid. Nende hulka kuuluvad näiteks

naftatöötlusettevõtete või suuremahuliste keemiatööstusrajatiste rajamine, kaevandustööd,

põllumajandustegevused nagu intensiivkarjakasvatuse rajatised, kuivendus- ja

niisutusprojektid, metsastamine või metsade raadamine maakasutusviisi muutmise eesmärgil.

KMH direktiivi lisades loetletud projektide kategooriad vastavad ka keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg-s 1 toodud olulise keskkonnamõjuga

loetelule. Samuti on need projektide kategooriad hõlmatud KeHJS § 6 lg-te 2 ja 4 alusel antud

keskkonnaministri määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“55 §-des 2–15 sätestatud olulise

keskkonnamõjuga tegevusvaldkondadega.

Kuivõrd kommenteeritav 2024. a direktiivi kuriteokoosseis viitab arendusloale KMH direktiivi

kontekstis, tuleb seda KMH direktiivi art 1 lõike 2 punkti c tähenduses mõista teostusloana ehk

pädeva asutuse või pädevate asutuste otsusena, mis annab arendajale õiguse projekti teostada.

Teostusluba on omakorda KeHJSi § 7 tähenduses tegevusluba. Keskkonnamõjude hindamise

protsess on nii KMH direktiivi kui ka KeHJS tähenduses üles ehitatud tegevusloale, milleks on

ehitusluba, hoonestusluba, ehitise kasutusluba, keskkonna- või keskkonnakompleksluba, või

muu eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav dokument (KehJS § 7).

Kui planeeritav tegevus vastab olulise keskkonnamõjuga või selle potentsiaaliga tegevusele, on

selleks nõutav tegevusluba, mida menetletakse KeHJSis ettenähtud korras.

Keskkonnavaldkonnas on tegevusload üldjuhul keskkonnakaitseload (KeÜS § 40).

Keskkonnakaitseloata tegutsemise või selle tingimuste rikkumise puhuks on kehtestatud

mitmeid väärteokoosseise eriseadustes (nt MaaPS § 114 ja § 117, KiS § 117, JäätS § 1201, EhS

§ 138, VeeS § 257 jne). KarSi § 363 näeb keskkonnakaitseloata tegutsemise või loanõuete

rikkumise eest ette kriminaalvastutuse, kui selle käigus põhjustatakse oht inimese elule või

tervisele või olulise kahju oht keskkonnale.

Paragrahv 3631 on erinorm § 363 suhtes, kuivõrd 2024. a direktiivist tulenevalt on § 3631

koosseisutunnuste tasandil kaks erisust §-st 363: olulise keskkonnamõjuga valdkonna nõue

ning tegevusloa nõue (KeHJS § 7), ning ka erisus sanktsiooni ülemmääras (kuni viieaastane

vangistus). Säilitamaks § 363 lg 1 kohaldamisala ja madalamat sanktsioonimäära juhtudeks,

kus keskkonnakaitseluba on väljastatud mitteolulise keskkonnamõjuga tegevusvaldkonnas

tegutsemiseks, ja arvestades, et põhideliktile tuleb lisada ka ökotsiidi kvalifitseeritud koosseis,

on põhjendatud luua eraldi paragrahv 3631.

Paragrahvi 3631 lg 1 koosseis on täidetud, kui olulise keskkonnamõjuga valdkonnas alustatakse

tegevust selleks nõutavat tegevusluba taotlemata, enne tegevusloa saamist või loanõudeid

rikkudes, mis ühtlasi põhjustab kuriteokoosseisus nimetatud tagajärje. Loanõuete rikkumine

võib seisneda nii tegevusloast tulenevate nõuete või tingimuste rikkumises, kui ka oma tegevuse

muutmises või laiendamises selliselt, et sellega ületatakse esialgse loaga ettenähtud piire ning

54 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 7. 55 RT I, 27.03.2024, 9.

25

mille tarvis pole taotletud uut tegevusluba või esialgse loa muutmist. Lõikes 2 kehtestatakse

ökotsiidi56 kvalifitseeritud koosseis, lõikes 3 kehtestatakse juriidilise isiku vastutus,57 lõigetega

4 ja 5 defineeritakse selguse ja määratletuse põhimõtte huvides olulise keskkonnamõjuga või

selle potentsiaaliga valdkonnad vastavalt KeHJSile ja lõikes 6 nähakse ette laiendatud

konfiskeerimise kohaldamise võimalus58.

Eelnõu § 1 punktidega 18–23 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 364. Sättega muudetakse

Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides a, b ja i sätestatud kuriteod.

Art 3 lg 2 punktis a sätestatud kuritegu seisneb keskkonna saastamises ainete, materjali,

energia või kiirguse keskkonda laskmise mõjul, s.t õhku, pinnasesse või vette heitmise või

juhtimise teel, kui sellega on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht

või oluline kahju või selle oht keskkonnale. Art 3 lg 2 punktis b sätestatud kuritegu on seotud

keeldu või muud keskkonna kaitsmisele suunatud nõuet rikkudes sellise toote turule

laskmisega, mille kasutamine enam kui ühe inimese poolt põhjustab keskkonna saastamise, s.o

ainete, materjali, energia või ioniseeriva kiirguse laskmise õhku, pinnasesse või vette, ja kui

sellega on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju

või selle oht keskkonnale.

Tulenevalt 2024. a direktiivi sõnastusest lisatakse õigusselguse huvides lg-sse 1 materjal ja

ioniseeriv kiirgus, mis võivad olla keskkonna saastamise vahendiks. Koosseisuga kaitstavate

objektide hulka lisatakse ka ökosüsteem,59 mis võib kuriteo toimepanemise tagajärjena

kahjustatud saada.

Seni on § 364 lg 1 koosseisus olnud kaks alternatiivset tagajärge – oht inimese elule või tervisele

või olulise kahju oht loetletud keskkonnaelementidele. Tagajärje põhjustamist ehk olulise või

suure kahju tekkimist keskkonnaelementidele on seni käsitatud kvalifitseeritud koosseisuna

§ 364 lg 2 või 21 alusel. 2024. a direktiivi kohaselt peavad nii ohudelikt kui ka tagajärjedelikt

aga olema karistatavad sama range karistusega, s.o minimaalselt kuni viieaastase vangistusega.

Sellest tulenevalt ei ole kehtiva § 364 lg 1, 2 ja 21 sanktsioonimäärad direktiivi nõuetega

kooskõlas ja neid tuleb muuta. Kuivõrd olulise kahju põhjustamine on eelnõuga kavandatava

seaduse kohaselt § 364 lg 1 koosseisupärane tagajärg, täidab lg 1 koosseisu ka tagajärjena suure

kahju põhjustamine (lg 21). Seega muutuvad § 364 lg-d 2 ja 21 tarbetuks ning tunnistatakse

eelnõuga kehtetuks. Samas tuleb süü suuruse hindamisel eristada seda, kas tagajärjena on

ilmnenud oluline või suur kahju, kuna süü suurus on aluseks karistuse mõistmisel.

Tulenevalt 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis b nimetatud kuriteokoosseisust täiendatakse

§ 364 ka uue lõikega 11, mis on erinormiks lg 1 suhtes. Lõikes 11 kirjeldatud tegu seisneb sellise

toote turule laskmises, mida on keskkonnakaitselistel kaalutlustel keelatud turule lasta või mis

ei vasta tootele kohalduvatele keskkonnaalastele nõuetele (nt kehtestatud piirväärtuste või

parameetrite ületamine). Kuriteokoosseisu realiseerumiseks peab § 364 lõikes 1 nimetatud oht

inimese elule või tervisele, oluline kahju või olulise kahju oht keskkonnaelementidele tekkima

toote mitme inimese poolse kasutamise tagajärjel läbi selle, et toote kasutamise käigus

juhitakse, heidetakse või viiakse keskkonda aine, energia, materjal või ioniseeriv kiirgus. 2024.

a direktiivi kohaselt peab tegu olema karistatav minimaalselt kuni viieaastase vangistusega,

kuid analoogselt lg-s 1 nimetatud koosseisule sätestatakse lisaks vangistusele alternatiivse

sanktsioonina ka rahaline karistus.

56 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 57 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 58 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 59 Käesoleva seletuskirja p 3.1.1.

26

Koosseisupärane tegu § 364 lg 11 mõttes võib seisneda näiteks saasteainetele kehtestatud

piirangute rikkumises. Näiteks laseb tootja turule värvi, mis kasutamisel eraldab lubatust

rohkem kahjulikke aineid60 või lastakse turule tahkekütusekatlad, mis ei vasta ökodisaini

nõuetele, sest katelde kasutamisel tekib heide, mis ületab tolmule (PM) ja lämmastikoksiididele

(NOx) seatud piirnorme61. Samuti võib koosseisupärane tegu seisneda kütuse kvaliteedile ja

koostisele kehtestatud nõuete rikkumises või piirväärtuste ületamises62 või mootorsõidukitele

mõeldud ja üldtingimustel keelatud katkestusseadme (nn defeat devices) turule laskmises63.

Art 3 lg 2 punktis i sätestatud kuritegu on seotud saasteainete merreheitmisega laevadelt, kui

sellega rikutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis nr 2005/35/EÜ64 kehtestatud

nõudeid, kui sellega on põhjustatud vee kvaliteedi halvenemise või merekeskkonna

kahjustamise oht või kahju vee kvaliteedile või merekeskkonnale. See rikkumine tuleb

kvalifitseerida KarSi § 364 järgi, ettevaatamatusest toime panduna aga § 365 järgi. Kui laevalt

on saasteaineid merre heidetud süstemaatiliselt, tulevad kohaldamisele KarSi §-des 3651 ja 3652

sätestatud koosseisud.

Lõigetes 22 ja 23 sätestatakse vastutus kvalifitseeritud koosseisude eest, milleks on ökotsiid ja

ettevaatamatusest surma põhjustamine,65 lõige 3 sätestab juriidilise isiku vastutuse66 kooskõlas

2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõike 4 alusel on võimalik kohaldada kõigi sättes ette

nähtud koosseisude puhul laiendatud konfiskeerimist67.

Eelnõu § 1 punktidega 24–28 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 365. Sellega muudetakse

Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides a, b ja i kirjeldatud

ettevaatamatusdeliktid[71].

Sarnaselt § 364 muudatustega lisatakse § 365 lg-sse 1 materjal ja ioniseeriv kiirgus, mis võivad

olla keskkonna saastamise vahendiks. Koosseisuga kaitstavate õigushüvede hulka lisatakse ka

ökosüsteem68.

Seni on § 365 lg 1 koosseisu moodustanud alternatiivsed ohudeliktid – oht inimese elule või

tervisele või olulise kahju oht koosseisus loetletud keskkonnaelementidele. Tagajärje

põhjustamist, st olulise või suure kahju põhjustamist keskkonnale on seni käsitatud raskema

tagajärjena ning kvalifitseeritud vastavalt § 365 lg 11 või 12 järgi. 2024. a direktiiv näeb ette

sama minimaalse vangistuse ülemmäära nii ohudeliktide kui ka tagajärjedeliktide eest

60 Nõuded vastavalt keskkonnaministri 14.10.2016 määrusele nr 36 „Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate

värvide ja muude pinnakattevahendite, välja arvatud aerosoolide, ning sõidukite väljaspool tootmisseadeldisi

kasutatavate viimistlusmaterjalide alaliigid, lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtused ning

piirväärtustele vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid“ koos lisadega. 61 Nõuded vastavalt komisjoni 28. aprilli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1189, millega rakendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetega (ELT L 193,

21.07.2015, lk 100–114) art 3 punktile 2. 62 Nõuded vastavalt keskkonnaministri 20.12.2016 määrusele nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad

keskkonnanõuded, biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste

keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste

kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ koos lisadega. 63 Nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse nr 715/2007, mis käsitleb

mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega

ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171 29.06.2007, lk 1–16) artiklile 5. 64 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 11. 65 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 66 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 67 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 68 Käesoleva seletuskirja p 3.1.1.

27

karistamiseks. Eelnõuga kavandatava muudatusega koondatakse nii tagajärjedeliktid kui ka

ohudeliktid ühte lõikesse. Lisaks ühtlustatakse lõigete 1 kuni 12 sanktsioonimäärad selliselt,

et lg-s 1 sätestatud rahalisi karistusi täiendatakse kuni kolmeaastase vangistusega.

Paragrahvi 365 lg-d 11 ja 12 muutuvad tarbetuks ning tunnistatakse kehtetuks. Edaspidi piisab

lõike 1 koosseisus nimetatud keskkonnaelementidele olulise kahju ohu tekitamisest. Samas

eristatakse toimepanija süü suuruse hindamisel olulise või suure kahju tekitamist, mida

arvestatakse karistuse mõistmisel.

Paragrahvi täiendatakse uue lõikega 13, mis kehtestab § 364 lg-s 11 sätestatud kuriteoga sarnase

koosseisu ning on erinorm § 365 lg 1 suhtes69. Analoogselt põhikoosseisuga (§ 365 lg 1)

kehtestatakse alternatiivsete sanktsioonidena nii rahaline karistus kui ka vangistus.

Lõikega 14 nähakse ette surma põhjustamisega kvalifitseeritud koosseis,70 lõige 2 sätestab

juriidilise isiku vastutuse71 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõike 3 alusel on

võimalik kohaldada kõigi sättes ette nähtud koosseisude puhul laiendatud konfiskeerimist72.

Eelnõu § 1 punktiga 29 asendatakse kehtiv KarSi §-i 366 lg 2 juriidilise isiku karistusmäär

määraga 100 000 eurot. Karistusmäära tõstmisega viiakse juriidilise isiku rahatrahv sama teo

eest füüsilisele isikule ettenähtuga samale tasemele ning võimaldatakse tõhusamalt reageerida

kõige tõsisematele rikkumistele.

Eelnõu § 1 punktidega 30–35 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 367. Sellega muudetakse

Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides c, d, f ja h sätestatud kuriteod.

KarSi § 367 koosseisu täpsustatakse sõnaga käitlemise. Tegemist on keelelise ebatäpsuse

parandamisega, millele on viidatud ka karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes:

„1.1.2015 jõustunud grammatiliselt ebaõnnestunud muudatuse (RT I, 12.7.2014, 1) tulemusena

näeb kommenteeritava sätte tekst esimese alternatiivina ette „kemikaalide [---] nõuete

rikkumise“ (varem: „kemikaalide [---] käitlemise nõuete rikkumine“). /…/ koosseisupärane

pole mitte igasugune „kemikaalide nõuete rikkumine“, vaid üksnes kemikaalide käitlemise

nõuete rikkumine.“

Tulenevalt 2024. a direktiivist lisatakse § 367 lg 1 kaitsealasse ökosüsteem73. Tehakse teinegi

kehtiva seaduse keeleline muudatus, asendades mitmuses inimeste ainsuses vormiga inimese.

Paragrahvi 367 lg 1 koosseisus seni sisaldunud inimeste viitab kindlaksmääramata hulga

inimeste tervise või elu ohustamisele, mis ei ole aga olnud seadusandja eesmärk. Sarnaselt ka

mitme teise keskkonnavastaste kuriteoga, tuleb § 367 lg 1 koosseis lugeda täidetuks juba siis,

kui ohustatud on vähemalt ühe inimese elu või tervist.

Art 3 lg 2 punktis c sätestatud kuritegu on seotud teatud kemikaalide, taimekaitsevahendite ja

biotsiidide tootmise, turule laskmise, kättesaadavaks tegemise, eksportimise või kasutamise

nõuete rikkumisega, kui sellega on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või

selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale. Art 3 lg 2 punktis d sätestatud kuritegu

on seotud elavhõbeda, elavhõbedaühendite ja -segude ning elavhõbedat sisaldavate toodete

tootmise, kasutamise, ladustamise, importimise ja eksportimise nõuete rikkumisega, kui sellega

on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle

oht keskkonnale.

69 Vt ka põhjendused § 364 lg 11 kohta eespool. 70 Punkt 3.1.2. 71 Punkt 3.1.3. 72 Punkt 3.1.4. 73 Punkt 3.1.1.

28

Konkreetsed kemikaalide, taimekaitsevahendite, biotsiidide ja elavhõbeda käitlemise nõuded

tulenevad kuuest ELi määrusest74:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006 (nn REACHi määrus);

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite määrus):

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 528/2012 (biotsiidide määrus);

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1272/2008 (nn CLP-määrus);

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 2019/1021 (nn „POS“75 määrus);

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 2017/852 (elavhõbeda määrus).

Need otsekohalduvad määrused moodustavad olulise osa kemikaalide käitlemist reguleerivast

ELi raamistikust. Määruste erinevaid rakendussätteid sisaldavad nii kemikaaliseadus ( KemS),

biotsiidiseadus (BS), taimekaitseseadus (TaimKS), tööstusheite seadus (THS) kui ka JäätS.

KemS § 3 lõike 1 järgi on kemikaal aine või segu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr

1907/2006 (REACH) tähenduses. KemS § 3 lg 3 kohaselt loetakse kemikaali käitlemiseks nii

selle valmistamist, tootmist, töötlemist, pakendamist, hoidmist, vedamist, kättesaadavaks

tegemist kui ka kemikaaliga seonduvat muud tegevust. KemSi § 2 lg 1 kohaselt kohalduvad

kemikaalile ja seda sisaldavale tootele ning nende käitlemisele lisaks KemSile ka ELi

õigusaktid, välislepingud ja muud seadused.

Elavhõbeda ja elavhõbedaühendid on nimetatud REACH määruse XVII lisas, mistõttu on

elavhõbe ja elavhõbeda ühendid KemS § 3 lg 1 mõttes kemikaalid. Elavhõbedale ja selle

ühenditele kohalduvad REACH määrusest ning elavhõbeda määrusest ja teistest EL määrustest

tulenevad nõuded. Sellest tulenevalt kvalifitseeritakse ka elavhõbeda, elavhõbeda ühendite ja -

segude või elavhõbedat sisaldavate toodete käitlemise nõuete rikkumine kemikaalide käitlemise

rikkumiseks KarS § 367 lg 1 alusel.

Kehtiv KarSi § 367 lg 1 on olemuselt alternatiivne ohudelikt. Karistamiseks piisab ohu

loomisest inimese elule või tervisele või olulise kahju ohu loomisest koosseisus loetletud

keskkonnaelementidele. Tegelikku kahjuliku tagajärje tekkimist (nt oluline kahju

keskkonnaelementidele) seni KarSi § 367 lg-ga 1 või mõne muu eraldi lõikega selle koosseisu

juures nimetatud ei ole. 2024. a direktiivi kohaselt tuleb ühesuguse vangistuse ülemmääraga,

s.o minimaalselt kuni viieaastase vangistusega karistada nii ohu põhjustamist inimese elule või

tervisele kui ka olulise kahju või olulise kahju ohu põhjustamist keskkonnaelementidele. Seega

täpsustatakse lg-s 1 kirjeldatud koosseisu olulise kahju põhjustamisega. Samuti tõstetakse selle

kuriteo karistuse ülemmäära seniselt kolmeaastaselt vangistuselt viieaastase vangistuseni.

Art 3 lg 2 punktis f sätestatud kuritegu on seotud jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete

kogumise, vedamise või käitlemise, nende protsesside järelevalve ning ladustamiskohtade

järelhoolduse nõuete rikkumisega. Jäätmekäitluse ja muude toimingute nõuded tulenevad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist nr 2008/98/EÜ76, millele vastavad sätted

sisalduvad jäätmeseaduses. Punktis f kirjeldatud tegevused ühtivad JäätSi § 11 lg-s 1 ja §-s 13

kirjeldatuga. 2024. a direktiivi koosseisuga on hõlmatud ka edasimüüjate ja vahendajate

tegevus (JäätS §§ 101–102).

74 Punkt 1.3, seal nimetatud ELi õigusaktid nr 1–6. 75 Püsivad orgaanilised saasteained. https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/toostusheide-ja-

kemikaalid/kemikaalid. 76 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 8.

29

Kavandatava § 367 lõikega 11 nähakse ette kommenteeritava sätte esimese lõike suhtes erinorm,

mille puhul piisab olulises koguses ohtlike jäätmehoolduse nõuete rikkumisel vastutuse

eeldusena abstraktse ohu loomisest. Lõike 1 järgi on vastutuse eelduseks konkreetse ohu

põhjustamine inimese elule või tervisele või koosseisus loetletud keskkonnaelementidele.

Lõike 11 lisamisega täidetakse 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punkti f alapunktis i kirjeldatud teo

kriminaliseerimise nõue. Direktiivi põhjenduse 18 kohaselt võib jäätmete õigusvastane

kogumine, vedu ja käitlemine ning järelevalve puudumine selliste toimingute ja

lõppladustamiskohtade järelhoolduse üle avaldada keskkonnale ja inimeste tervisele äärmiselt

negatiivset mõju ja ohtlikke tagajärgi. Selliseid tagajärgi võivad põhjustada rikkumised, mis on

seotud ravimitest või narkootilistest ainetest tulenevate kahjulike jäätmetega, sealhulgas

narkootiliste ainete tootmiseks kasutatavate koostisainete, kemikaalide, happeid või aluseid

sisaldavate jäätmete või toksiine, raskemetalle, naftat või rasva sisaldavate jäätmete, elektri- ja

elektroonikaseadmete romude, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite või plastijäätmetega.

Tulenevalt ohtlike jäätmete üldisest ohtlikkusest inimesele ja keskkonnale on põhjendatud

karistada juba olulises koguses ohtlike jäätmete nõuete rikkumise eest, st tegeliku ohu

olemasolu ja ohtliku olukorra tekkimist pole tarvis tõendada.

Olulise koguse mõiste sisustamisel tuleb lähtuda eelkõige §-s 3511 nimetatud kriteeriumitest77

ning vastavast eriseadusest (JäätS). 2024. a direktiivi kohaselt peab tegu olema karistatav

minimaalselt viieaastase vangistusega, kuid analoogselt põhikoosseisuga (lg 1) kehtestatakse

vangistuse alternatiivse sanktsioonina ka rahaline karistus.

Art 3 lg 2 punktis h sätestatud kuritegu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr

1257/201378 nõudeid rikkuva laevade ringlusse võtmisega. Täpsemalt peab vastuolu tulenema

viidatud määruse art 6 lg 2 punktis a sätestatud tingimuste rikkumisest. Viidatud punkt sätestab,

et laevaomanikud peavad tagama, et ringlusse võtmiseks määratud laevad võetakse ringlusse

üksnes sellises laevade ringlussevõtu kohas, mis on kantud Euroopa loetellu. Ohtlikeks

jäätmeteks loetavate laevade puhul, mis asuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluval alal ja

mis eksporditi liidust, tehakse seda ainult nendes Euroopa loetellu kantud kohtades, mis asuvad

Baseli konventsiooni VII lisas loetletud riikides. Sertifitseeritud laevade käitlejad, kes vastavad

eespool kirjeldatud nõuetele, on nimetatud komisjoni 19. detsembri 2016. aasta

rakendusotsuses nr 2016/2323, millega kehtestatakse laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa

loetelu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1257/2013 laevade

ringlussevõtu kohta (ELT L 345, 20.12.2016, lk 119-128).

2024. a direktiivi mõistes on punktis h nimetatud kuriteo toimepanijaks laevaomanik, s.t

määruse nr 1257/2013 art 3 lg 1 p 14 kohaselt laeva omanikuna registreeritud füüsiline või

juriidiline isik, sealhulgas selline füüsiline või juriidiline isik, kelle omanduses on laev piiratud

aja jooksul kuni laeva müümiseni või üleandmiseni laevade ringlussevõtu kohale, või

registreeringu puudumisel see füüsiline või juriidiline isik, kes laeva omab, või muu

organisatsioon või isik, näiteks juht või laevapereta prahtija, kes on laevaomanikult üle võtnud

vastutuse laeva käitamise eest, samuti juriidiline isik, kes käitab riigi omandis olevat laeva.

Kehtiva õiguse kohaselt liigitub 2024. a direktiivi punktis h nimetatud tegu KarSi § 367 lg-s 1

kirjeldatud kuriteo alla. JäätSi § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse jäätmeks ka kinnistatud laev,

mille valdaja kavatseb või on kohustatud ära viskama, s.t kasutuselt kõrvaldama. JäätSi § 9

kohaselt loetakse jäätmevaldajaks jäätmetekitajat või muud isikut, kelle valduses on jäätmed

(laev) ning kes on § 28 lg 1 alusel kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid (laeva)

vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

77 Kõnesoleva eelnõu § 1 punkt 7. 78 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 10.

30

JäätSi § 11 lg 1 ja § 13 kohaselt loetakse jäätmehoolduseks jäätmekäitlust, sealhulgas jäätmete

(sh laeva) kogumist, vedamist ja kõrvaldamist. JäätSi § 15 lg 1 kohaselt loetakse

jäätmekäitlustoiminguks ka jäätmete (sh laeva) taaskasutamist. Sama sätte lg 4 järgi on

ringlussevõtt jäätmete – sh laeva – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid

töödeldakse tooteks, materjaliks või aineks, et kasutada neid nende esialgsel või muul

eesmärgil.

Paragrahvi 367 lõigetega 21 ja 22 nähakse ette ökotsiidi ja ettevaatamatusest surma

põhjustamise kvalifitseeritud koosseisud,79 lõige 3 sätestab juriidilise isiku vastutuse80

kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõike 4 alusel on võimalik kohaldada kõigi

sättes ette nähtud koosseisude suhtes laiendatud konfiskeerimist81.

Eelnõu § 1 punktidega 36–40 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 368. Sellega muudetakse

Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides c, d, f ja h sätestatud

ettevaatamatusdeliktid.

Paragrahvis tehakse §-ga 367 sarnased muudatused82:

1. likvideeritakse keelelised ebatäpsused – sõna kemikaalide täiendatakse sõnaga

käitlemise ja sõna inimeste asendatakse sõnaga inimese;

2. koosseisu kaitsealasse lisatakse ökosüsteem;

3. sätet täiendatakse elavhõbeda, elavhõbedaühendite ja -segude või elavhõbedat

sisaldavate toodete käitlemise nõuete rikkumise teoalternatiividega;

4. alternatiivse koosseisupärase tagajärjena lisatakse olulise kahju tekkimine;

5. erinormina sätestatakse eraldi lõikes olulises koguses ohtlike jäätmete jäätmehoolduse

nõuete rikkumine ettevaatamatusest (kavandatud § 368 lg 11).

Lõikes 12 nähakse ette surma põhjustamise kvalifitseeritud koosseis,83 lõige 2 sätestab

juriidilise isiku vastutuse84 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõike 3 alusel on

võimalik kohaldada lõikes 12 ette nähtud koosseisu suhtes laiendatud konfiskeerimist85.

Eelnõu § 1 punktidega 41–44 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 3681. Sellega muudetakse

Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis g sätestatud kuriteod.

Art 3 lg 2 punktis g sätestatud kuritegu on seotud riikidevahelisele jäätmeveole kohalduvate

nõuete rikkumisega, kui jäätmete vedu toimus olulises koguses. Nõuded tulenevad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest nr 2024/115786. Tingituna selle määruse osade sätete

erinevatest kohaldamise alguskuupäevadest87 2026. aasta jooksul, kohalduvad riikidevahelisele

jäätmeveole kuni 20. novembrini 2026 osaliselt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest

(EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.07.2006, lk 1–98) tulenevad nõuded

(JäätS 9. ptk).

79Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 80 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 81 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 82 Vt selgitusi eelnõu § 1 punktide 27–32 kohta. 83 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 84 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 85 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 86 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 9. 87 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2024/1157 artikli 86 lõiked 2 ja 3.

31

Kehtiva seaduse kohaselt on riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumine karistatav KarS §

3681 lg 1 järgi. Vastavalt 2024. a direktiivi nõuetele suurendatakse KarS § 3681 lg-s 1 sätestatud

vangistuse ülemmäära kahelt aastalt viiele aastale. Lõikega 11 nähakse ette ökotsiidi

kvalifitseeritud koosseis,88 lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse89 kooskõlas 2024. a

direktiivi karistusnõuetega ja lõike 3 alusel on võimalik kohaldada kõigi sättes ette nähtud

koosseisude suhtes laiendatud konfiskeerimist90.

Eelnõu § 1 punktidega 45–49 muudetakse ja täiendatakse KarS §-i 3682. Sellega muudetakse

Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides j ja k sätestatud kuriteod.

Art 3 lg 2 punktis j sätestatud kuritegu seisneb ohtlikke aineid käitlevate või ohtliku

tegevusega hõlmatud käitiste või rajatiste (edaspidi ohtlike käitiste) ebaseaduslikus käitamises

ja sulgemises, kui sellega põhjustatakse oluline kahju või selle oht keskkonnale või inimese

surm, raske tervisekahjustus või nende oht. Ohtlike ainete või ohtliku tegevusega seotud käitiste

käitamise õiguslikud nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest

2012/18/EL ja 2010/75/EL,91 mis on riigisisesesse õigusesse üle võetud THSi ja KemSiga.

Täpsemalt kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse KemS § 21 lg-s 4 sätestatud A- ja B-kategooria

suurõnnetuse ohuga käitised. Suurõnnetuse ohuga on käitised, kus kemikaali käideldakse

künniskogusest suuremas koguses. Täpsemalt reguleerib valdkonda ja selle künniskoguseid

KemS § 22 lg 7 alusel kehtestatud määrus92“.

Art 3 lg 2 punktis k sätestatud kuritegu on seotud avamere nafta- ja gaasiammutamise

protsessides kasutatavate rajatiste (edaspidi nafta- ja gaasikäitiste) ebaseadusliku ehitamise,

käitamise, sulgemise või lammutamisega, kui sellega põhjustatakse oluline kahju või selle oht

keskkonnale või inimese surm, raske tervisekahjustus või nende oht. Kuna Eesti riigi

territooriumi alla avameri ei kuulu, on nafta- või gaasiammutusprotsesse reguleeriv Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2013/30/EL93 Eesti õigusesse vaid kitsas osas üle võetud.

KemSi § 19 kehtestab avamerel nafta- ja gaasiammutamise protsessidega tegelevatele

ettevõtjatele üksnes aruandluskohustuse. Seega ei ole Eesti kõnealust direktiivi valdavas osas

üle võtnud. Ühelgi asutusel ei ole ka õiguslikku alust selleks tegevuseks vajalike lubade

väljastamiseks ning eelnõu koostamise ajal ükski Eestis registreeritud juriidiline isik sel

tegevusalal ei tegutsenud.

Vaatamata eeltoodule peab tulenevalt 2024. a direktiivist olema Eesti õigusesse üle võetud

kuritegu, mis vastab direktiivi art 3 lg 2 punktis k kirjeldatud koosseisule. Seda eelkõige

kõnealuse kuriteo piiriülese mõju tõttu, mille pärast võib kohalduda mitme liikmesriigi, sh Eesti

jurisdiktsioon (eelkõige KarS § 7 lg 1 p-d 1 ja 2). Samuti tekib vajadus vastava koosseisu järele

juhul, kui Eesti peaks soovima tulevikus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr

2013/30/EL täies ulatuses üle võtta.

Nafta- ja gaasikäitised kuuluvad § 3682 lg-s 1 nimetatud käitise mõiste alla. THSi § 6 lg 1 järgi

on käitis paikne tehniline üksus, mis tegutseb ühes või mitmes keskkonnakompleksloa

kohustusega tegevusvaldkonnas ja ulatuses või kus kasutatakse orgaanilisi lahusteid

88 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 89 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 90 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 91 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusaktid nr 12–13. 92 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord, RT I, 11.02.20216, 22. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103092025005 93 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 14.

32

keskkonnakompleksloa kohustuseta tegevusalal. THSi § 19 lg 1 ja lg 2 punkt 1 kohaselt on

kompleksluba vajalik muu hulgas energeetikatööstuses – mille alla liigituvad ka avamere nafta-

ja gaasiammutamise protsessid. Samuti on avamere nafta- ja gaasiammutamise protsessidel

kahtlemata oluline keskkonnamõju juhul, kui merepõhjast ammutatakse ööpäevas üle 500 tonni

naftat või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi (KeHJS § 6 lg 1 p 26). Olulise keskkonnamõjuga

valdkonnas on keskkonnakompleksloa taotlemine kohustuslik (KeHJS § 3 lg 1 p 1).

Väiksemates kogustes nafta või maagaasi ammutamine võib samuti avaldada potentsiaalselt

olulist keskkonnamõju (KeHJS § 6 lg 2 p 3). Seega kuuluvad ka nafta- ja gaasikäitiste

ebaseadusliku käitamise, sulgemise või ehitamisega seotud rikkumised KarSi § 3682

kohaldamisalasse.

Koosseisuga kaitstavaid õigushüvesid täiendatakse sarnaselt teistele sätetele ökosüsteemi

mõistega. Samuti parandatakse kehtiva seaduse keeleline ebatäpsus, asendades sõna inimeste

sõnaga inimese. Paragrahvi 3682 lg 1 koosseisus seni kasutatud mitmuslik inimeste viitab

kindlaksmääramata hulga inimeste tervise või elu ohustamisele, mis ei ole aga olnud

seadusandja eesmärk. Sarnaselt ka mitme teise keskkonnavastase kuriteokoosseisu

kirjeldusega, tuleb § 3682 lg 1 koosseis lugeda täidetuks juba siis, kui ohustatud on vähemalt

ühe inimese elu või tervist. Lähtudes 2024. a direktiivi muudatustest, jäetakse § 3682 lg 1

koosseisust välja ka sõnaühend väljaspool käitist, kuna nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2012/18/EL kui ka KeMSi § 21 lg 6 mõttes võivad suurõnnetusega kaasneda rasked

tagajärjed inimese elule või tervisele nii käitise sees kui ka sellest väljaspool. Muudatusega

laieneb karistusnormi kaitseala seega edaspidi ka käitise töötajatele või muul põhjusel käitises

viibivatele inimestele.

Kehtiv KarSi § 3682 lg 1 on oma olemuselt alternatiivne ohudelikt. Karistamiseks piisab ohu

tekitamisest inimese elule või tervisele või olulise kahju ohu tekitamisest koosseisus loetletud

keskkonnaelementidele. Tegelikku kahjuliku tagajärje tekkimist (nt oluline kahju

keskkonnaelementidele) seni KarSi § 3682 lg 1 või mõne muu eraldi lõikega selle koosseisu

juures nimetatud ei ole. 2024. a direktiivi kohaselt peab ühesuguse vangistuse ülemmääraga,

s.o minimaalselt kuni viieaastase vangistusega karistatav olema nii ohu põhjustamine inimese

elule või tervisele, kui ka olulise kahju või olulise kahju ohu põhjustamine

keskkonnaelementidele. Seega täiendatakse lg-s 1 kirjeldatud koosseisu olulise kahju

põhjustamisega. Samuti tõstetakse selle kuriteo karistuse ülemmäära seniselt kaheaastaselt

vangistuselt viieaastase vangistuseni.

KarSi § 3682 lg 1 koosseisupärase teo võib moodustada nii ohtliku kui ka olemuselt mitteohtliku

rajatise ebaseaduslik käitamine. See norm on püsinud alates 2008. a direktiivi ülevõtmisest

muutumatuna ja seda saab põhjendada sellega, et kui teo tagajärg on oht inimesele või

keskkonnale, pole kriminaalõiguslikust aspektist vahet, kas oht tulenes ohtlikust või

mitteohtlikust käitisest.

2024. a direktiivi nõuete täitmiseks täiendatakse nii koosseisu pealkirja kui ka sisu sõnadega

sulgemine ja ehitamine. Ehitamisega kaasneva ohu või ohtliku tagajärje realiseerumise

kriminaliseerimist nõuab eelkõige 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punkt k. Kuigi see punkt räägib

ka lammutamisest,ei nimetata seda kuriteokoosseisus eraldi, sest ehitusseadustiku § 4 lg 1

kohaselt loetakse ehitamiseks ka ehitise lammutamist.

Paragrahvi täiendatakse lõigetega 11 ja 12, millega nähakse ette ökotsiidi ja ettevaatamatusest

surma põhjustamise kvalifitseeritud koosseisud94. Kuna direktiiv kohustab kvalifitseeritud

koosseisud (esimese astme kuriteod) kehtestama art 3 lg 2 punktis j (ohtlike ettevõtete

94 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2.

33

käitamine ja sulgemine) ja punktis k (naftakäitiste ehitamine, käitamine ja lammutamine)

sätestatud kuritegude suhtes, pole põhjendatud laiendada kvalifitseeritud koosseisude

kohaldamisala kõigi lg 1 kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste suhtes. Sellest tingituna

kehtivad kvalifitseeritud koosseisud vaid KeMSi mõttes suurõnnetuse ohuga95 ettevõtetele, mis

on defineeritud KeMSi § 21 lg-s 4.

Paragrahvi 3682 lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse96 kooskõlas 2024. a direktiivi

karistusnõuetega ja lõike 3 alusel on võimalik kohaldada kõigi sättes ette nähtud koosseisude

suhtes laiendatud konfiskeerimist97.

Eelnõu § 1 punktidega 50–53 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 3683. Sellega muudetakse

Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides s ja t sätestatud kuriteod.

Art 3 lg 2 punktis s kirjeldatud kuriteo koosseisu moodustavad osoonikihti kahandava aine,

seda sisaldava või sellel põhineva toote või seadme ebaseaduslik tootmine, turule laskmine,

importimine, eksportimine, kasutamine või aine ebaseaduslik keskkonda juhtimine või

heitmine. Art 3 lg 2 punkti t järgi tuleb kriminaliseerida fluoritud kasvuhoonegaasi, seda

sisaldava või sellel põhineva toote või seadme ebaseaduslik tootmine, turule laskmine,

importimine, eksportimine, kasutamine või sellise gaasi keskkonda juhtimine või heitmine,

samuti neil gaasidel põhineva toote või seadme ebaseaduslik kasutuselevõtt. Fluoritud

kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete loetelu ja nende käitlemise nõuded on

sätestatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes nr 2024/59098 ja 2024/57399.

Kuigi tegemist on otsekohalduvate määrustega, on määruste nõuete korrektse rakendamise ja

määruste eesmärkide tagamiseks kirjutatud osa määruste rakendamiseks vajalikke sätteid

atmosfääriõhu kaitse seadusesse (edaspidi AÕKS).100 Ühe olulisema muudatusena lisandusid

määruste rakendamisega AÕKS-i uued karistussätted. Vastavad väärteokaristused on sätestatud

AÕKS §-des 236, 2361, 238, 2381, 239, 240, 2401, 241, 242, 243, 244, 2441, 2471 ja 2472.

Erinevalt KarS § 3683 lg-st 1, millega sätestatakse kriminaalkaristus fluoritud

kasvuhoonegaaside (või osoonikihti kahandavate ainete) või neid gaase sisaldavate või neil

põhinevate toodete ja seadmete ebaseadusliku tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise või

kasutamise korral, on väärteokaristused ettenähtud ka kergemateks määruste rikkumiste

juhtudeks. Näiteks fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide

kohta andmete säilitamise kohustuse rikkumine (AÕKS § 2381), osoonikihti kahandavatel

ainetel põhinevate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite lekkekontrolli ja märgistamise

kohustuse rikkumine (AÕKS § 236), fluoritud kasvuhoonegaaside alase aruandluse nõuete

rikkumine. Seega on KarS § 3683 lg-s 1 sätestatud kuritegu kohaldatav raskematele

rikkumistele. Väärteo- ja kuriteokoosseisude kattuvuse korral tuleb praktikas lähtuda

kriminaalmenetluse kui ultima ratio põhimõttest. Kohtupraktika kohaselt ei ole kuriteo ja

väärteo kattuvuse korral KarS § 3 lg 5 automaatselt kohaldatav ning võimaldatud on juhinduda

isiku jaoks kergemast karistusõigusnormist, nagu on selgitatud ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi asjakohases praktikas (3-1-1-52-12, p 16).

Seni on § 3683 kohaldamisalasse kuulunud üksnes osoonikihti kahandavate ainete või toodete

tootmine, importimine, eksportimine või turustamine. 2024. a direktiiv kriminaliseerib ka

95 Avamerel nafta- või gaasiammutusprotsessideks kasutatavat käitist saab kvalifitseerida suurõnnetuse ohuga

ettevõtteks KemSi § 21 lg 4 mõttes. 96 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 97 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 98 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal loetletud EL õigusakt nr 24. 99 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 25. 100 RT I, 18.03.2026, 4

34

fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseadusliku käitlemise, mis on samuti atmosfääriõhu kaitse

valdkonnaga seotud kuritegu. Sellest lähtudes ja arvestades, et direktiiv seab mõlemale

koosseisule samad sanktsiooni ülemmäärad, on põhjendatud koondada nende keelatud ainete

käitlemine ühte paragrahvi (§ 3683). Tulenevalt 2024. a direktiivi nõuetest suurendatakse § 3683

vangistuse ülemmäära seniselt kahelt aastalt viie aastani.

Lõikes 11 kehtestatakse ökotsiidi kvalifitseeritud koosseis,101 lõige 2 sätestab juriidilise isiku

vastutuse102 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõikes 3 nähakse ette laiendatud

konfiskeerimise kohaldamise võimalus103.

Eelnõu § 1 punktidega 54–58 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 3685. Sellega muudetakse

Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides j ja k sätestatud

ettevaatamatusdeliktid.

Paragrahvis tehakse §-ga 3682 sarnased muudatused104:

1. parandatakse § 3685 lg 1 keeleline ebatäpsus, asendades sõna inimeste sõnaga inimese;

2. lisatakse koosseisuga kaitstavate õigushüvede nimekirja ökosüsteem;

3. alternatiivse koosseisupärase tagajärjena lisatakse olulise kahju tekkimine;

4. jäetakse koosseisukirjeldusest välja sõnaühend väljaspool käitist;

5. täiendatakse koosseisupäraste tegude loetelu ja paragrahvi pealkirja sõnadega

sulgemine ja ehitamine.

Lõikes 11 kehtestatakse surma põhjustamise kvalifitseeritud koosseis.105 Lõige 2 sätestab

juriidilise isiku vastutuse106 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõikega 3 nähakse

ette laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus107.

Eelnõu § 1 punktiga 59 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 3686. Sellega muudetakse Eestis

karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides s ja t sätestatud ettevaatamatusdeliktid.

Sarnaselt §-le 3683 on ka § 3686 alusel karistatav nii osoonikihti kahandavate ainete kui ka

fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik käitlemine.

Lõike 1 alusel karistatakse ettevaatamatusest toimepandud teo eest kuni üheaastase

vangistusega ja lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse108 kooskõlas 2024. a direktiivi

karistusnõuetega.

Eelnõu § 1 punktidega 60–63 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 369. Sellega muudetakse

Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis m sätestatud kuritegu.

Art 3 lg 2 punkti m järgi tuleb kriminaliseerida pinna- ja põhjavee ebaseaduslik võtmine, kui

sellega on põhjustatud oluline kahju või olulise kahju oht pinnaveekogumi ökoloogilisele

seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile või põhjaveekogumi koguselisele seisundile. Põhja-

101 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 102 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 103 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 104 Vt selgitusi eelnõu § 1 punktide 42–46 kohta. 105 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 106 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 107 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 108 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3.

35

ja pinnavee võtmise all tuleb mõista Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ109

mõisteid ja nõudeid, mis on üle võetud veeseadusega.

Veeseaduse § 1 kohaselt sätestatakse veekasutuse alused, veekaitsenõuded, mis tagavad

veeressursside pikaajalise kaitse, ning vastutuse veeseaduses sätestatud nõuete rikkumise eest.

Pinnavee, põhjavee ja nende kogumite definitsioonid on sätestatud vastavalt VeeS §-des 5 ja

11 ning 7 ja 12. Pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu järv, jõgi,

oja, paisjärv, peakraav, kanal, kraav või nende osa, siirdevesi või rannikuvee osa (§ 11).

Pinnaveekogumi alaliigid on tehisveekogum (§13) ja tugevasti muudetud veekogum (§ 14).

Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass (§ 12).

Kehtiva õiguse sõnastuse järgi räägib KarS § 369 lg 1 põhjaveekihi veehulga lubamatust

vähenemisest, mille all tuleb mõista vee liigvähendamist VeeS § 116 lg 5 mõttes. Vee

liigvähendamine on tegevus, mille tagajärjel:

1) veekogu vooluhulk, veetase või vee maht püsivalt ja oluliselt kahaneb;

2) muutub põhjavee voolusuund ja selle tõttu tekib või võib tekkida soolase vee või muu

vee sissevool põhjaveekihti või halveneb põhjavee kvaliteet;

3) alaneb püsivalt põhjavee tase või surve või väheneb allika vooluhulk.

Vee liigvähendamise eest karistatakse väärteokorras VeeS § 255 järgi.

Pinna- ja põhjavee võtmine on vee erikasutus, mille jaoks on teatud ööpäevaste koguseliste

näitajate ületamisel vaja kehtivat veeluba (VeeS § 187 p 1 ja 2). Lisaks vee võtmisel alla nende

koguseliste näitajate, on ilma veeloata lubatav vee võtmine ka §-s 188 nimetatud juhtudel

(eelkõige vee võtmine hädaolukorras, päästesündmuse lahendamiseks või nimetatud sündmuste

jäljendamise korral õppustel). Vee võtmine on järelikult ebaseaduslik juhul, kui see toimub ilma

seda tegevust lubava vee erikasutusloata või loatingimusi rikkudes (kui luba on nõutav) või

rikub muid seadusest tulenevaid kohustusi ja piiranguid (ka juhul, kui luba pole nõutav).

Pinnaveekogumi ökoloogiline seisund on asjakohane kõigi pinnaveekogumite liikide puhul

(VeeS § 33 lg 1; §-d 11, 13 ja 14), ent pinnaveekogumi ökoloogilist potentsiaali saab hinnata

üksnes tehisveekogumite ja tugevasti muudetud veekogumite juures (VeeS §-d 13–14 ja § 33

lg 2).

Pinnaveekogumi ökoloogiline seisund iseloomustab veeökosüsteemide struktuuri ja

funktsioneerimise kvaliteeti ning veeökosüsteemide toimimise jaoks olulisi füüsikalisi,

keemilisi ja hüdromorfoloogilisi kvaliteedinäitajaid (§ 57 lg 2). Tehisveekogumi ja tugevasti

muudetud veekogumi ökoloogiline potentsiaal iseloomustab, kuivõrd selle veekogumi

ökosüsteemi struktuur ja funktsioneerimine vastavad kõige sarnasema loodusliku

pinnaveekogumi omale (VeeS § 58 lg 2). Pinnaveekogumite ökoloogilist seisundit

iseloomustavad klassid on sätestatud VeeS §-s 59 ja tehisveekogumi ja tugevasti muudetud

veekogumi seisundiklassid vastavalt VeeS §-s 60.

Vastavalt VeeS § 32 lg-le 1 on pinnavee kaitse eesmärgiks pinnaveekogumite, sealhulgas

tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata

veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. Paragrahvi § 32 lg-te 2 ja 3

kohaselt lähtutakse pinnaveekogumi seisundi, sh selle ökoloogilise ja keemilise seisundi, ning

tehisveekogumi ja tugevasti muudetud veekogumi seisundi, sh selle ökoloogilise potentsiaali ja

keemilise seisundi hindamisel VeeS § 61 lõike 2 alusel kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtuste

ja VeeS § 76 lõike 1 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtustest.

109 Käesoleva ptk 1.3, seal loetletud EL õigusakt nr 18.

36

Pinnaveekogumite seisundiklassidele vastavad pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või

ökoloogilise potentsiaali määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ning

seisundiklasside määramise kord on täpsustatud VeeS § 61 lg 2 alusel kehtestatud määrusega.

Põhjaveekogumi koguseline seisund iseloomustab, millisel määral mõjutab põhjaveekogumit

veevõtt (VeeS § 65 lg 3). Põhjaveekogumite koguselist seisundit iseloomustavad kaks

seisundiklassi on hea ja halb (VeeS § 66 lg 3). Põhjavee kaitse eesmärk on põhjaveekogumite

hea seisund (VeeS § 34 lg 1). Täpsemad põhjaveekogumi koguselise seisundi määramiseks

kasutatavad näitajad ja nende tingimused on täpsustatud VeeS § 66 lg 6 alusel kehtestatud

määruses.

Nii pinnaveekogumi ökoloogilise potentsiaali ja seisundi või põhjaveekogumi koguselise

seisundi olulise kahjustamise hindamisel tuleb eelnõukohase seaduse KarS § 3511 lg-s 2

nimetatud olulise kahju sisustamisel aluseks võtta muu hulgas määrustega kehtestatud

kvaliteedinäitajad ja piirväärtused ning nende muutumine. Isegi juhul, kui pinnavee või

põhjavee lubamatu võtmine ei põhjusta veekogumi seisundiklassi muutust (näiteks on

veekogumi koguseline seisund juba enne rikkumist halvaks hinnatud), võib sellest hoolimata

olla tegemist olulise kahju ohu või olulise kahju põhjustamisega selle veekogumi ökoloogilisele

seisundile või potentsiaalile.

2024.a direktiivi järgi peab art 3 lg 2 punktis m kirjeldatud tegu olema karistatav vähemalt kuni

kolmeaastase vangistuse ülemmääraga. Samuti lisanduvad kvalifitseeritud koosseisud ja

vastutus ettevaatamatusdelikti eest.

Kuna § 369 lg 1 kohaldamisala on kehtivas õiguses laiem kui üksnes pinna- ja põhjavee

ebaseaduslik võtmine – siia alla kuuluvad lisaks põhjaveekihi lubamatule vähendamisele ka

ebaseaduslik üleujutuse või soostumise põhjustamine, luuakse paragrahvi juurde lg 21, mille

alusel on karistatav kitsalt pinna- ja põhjavee ebaseadusliku võtmisega seotud kuritegu.

Varasemalt lg 1 sõnastuses olnud veekogu või põhjaveekihi veehulga lubamatu vähenemine

kustutakse. Lõikes 21 sätestatud kuriteo eest nähakse karistusena ette kuni kolmeaastane

vangistus ja sarnaselt lg-le 1 alternatiivselt rahaline karistus.

Lõikega 22 nähakse ette ökotsiidi kvalifitseeritud koosseis110, mis kehtib vaid uue pinna- või

põhjavee võtmise koosseisu (lg 21) suhtes, lõige 3 sätestab juriidilise isiku vastutuse111

kooskõlas 2024.a direktiivi karistusnõuetega ja lõike 4 alusel nähakse ette lõikes 22 sätestatud

kuriteo laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus112.

Eelnõu § 1 punktidega 64–66 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 370. Sättega muudetakse

Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis m sätestatud ettevaatamatusdelikt.

Sarnaselt tahtlikule teole täiendatakse ka ettevaatamatusdelikti paragrahvi eraldi lõikega 11 ,

mille alusel on karistatav pinna- ja põhjavee ebaseadusliku võtmisega seotud kuritegu, kui see

on toime pandud ettevaatamatusest.

Osutatud tegu on eelnõukohase seaduse kohaselt karistatav kuni üheaastase vangistuse või

rahalise karistusega. Karistusmäära kehtestamisel on lähtutud 2024. a direktiivi art 5 lg-st 1,

110 Käesoleva ptk 3.1.2. 111 Käesoleva ptk 3.1.3. 112 Käesoleva ptk 3.1.4.

37

mille kohaselt peavad liikmesriigid ette nägema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad

kriminaalkaristused. Arvestatud on asjaolu, et pinna- ja põhjavee ebaseaduslik võtmine, kui

sellega kaasneb oht pinnaveekogumi ökoloogilisele seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile

või põhjaveekogumi koguselisele seisundile, riivab kaitstavat õigushüve vahetumalt ja

intensiivsemalt kui lõikes 1 sätestatud tegu. Ebaseaduslik pinna- või põhjavee võtmine ohustab

vahetult vee kasutust ja kättesaadavust ning veemajanduskava eesmärkide saavutamist – millel

on kahjulikud tagajärjed nii keskkonnale kui ka inimesele. Kuigi ka kavandatava KarS § 370

lõikes 1 sätestatud tagajärjed on keskkonnaohtlikud, on nende seos veekogumi seisundi

halvenemisega kaudsem. Karistus on kooskõlas ka teiste keskkonnavastaste

ettevaatamatusdeliktide eest mõistetavate karistuste ülemmääradega.

Eelnõu § 1 punktiga 67 nähakse ette neli uut kuritegu: KarSi §-d 3711–3714. Lisatavate

sätetega muudetakse Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis p ja r kirjeldatud

kuriteod ning raadamisvabade toodete määruse (EUDR[113]) art 3 kohase keelu rikkumisega

seotud väärtegu.

2024. a direktiivi art 3 lg 2 punkt p näeb ette EUDRis sätestatud asjaomase saaduse või toote

turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise või eksportimise keelu rikkumise

kriminaliseerimise. Kõnealune direktiivi kohustus võetakse üle §-dega § 3711 ja § 3712, mis

kriminaliseerivad vastavalt tahtliku ja ettevaatamatu teo.

EUDRi artikli 3 järgi on asjaomaste saaduste ja toodete turule laskmine, turul kättesaadavaks

tegemine ja eksportimine keelatud, välja arvatud juhul, kui need asjaomased saadused ja tooted

vastavad samaaegselt kõikidele allolevatele tingimustele:

a) on raadamisvabad;

b) nende tootmisel on järgitud tootjariigi asjakohaseid õigusakte;

c) need on hõlmatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni või lihtsustatud

deklaratsiooniga, nagu on nõutud määruse asjakohastes sätetes.

Tegemist on kumulatiivsete nõuetega, mis tähendab, et asjaomaste saaduste ja toodete turule

laskmine on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas üksnes siis, kui on täidetud kõik punktides a–c

loetletud tingimused.

Asjaomased saadused on veised, kakao, kohv, õlipalm, kautšuk, soja ja puit (art 2 p 1) ning

asjaomased tooted määruse I lisas loetletud tooted, mis sisaldavad asjaomast saadust, või mida

on asjaomase saadusega söödetud (nt veis), või mille valmistamiseks on asjaomast saadust

kasutatud (nt kakaopulber, šokolaad, puitvill, kõvakummi (eboniit), õhkrehvid). Raadamisvaba

all mõeldakse, et asjaomased tooted sisaldavad, neid on söödetud või need valmistatud

kasutades asjaomaseid saadusi, mis on toodetud piirkonnas, mida ei ole pärast 31. detsembrit

2020 raadatud. Raadamine määruse tähenduses on metsa muutmine põllumajanduslikult

kasutatavaks, olenemata sellest, kas see on inimtegevuse tagajärjel või mitte. Puitu sisaldavate

toodete puhul peab puit olema varutud pärast 31. detsembrit 2020 ilma metsa degradeerumist

põhjustamata (art 2 punkt 13).

Turul kättesaadavaks tegemine on äritegevuse käigus asjaomase saaduse või toote tasu eest või

tasuta tarnimine liidu turule turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks. Ka tarned

mitteärilistele tarbijatele ja tegevus, mille eest tasu ei maksta, kuuluvad EUDRi

kohaldamisalasse (nt annetamine). Samas ei kohaldu see määrus nn mitteärilistele tarbijatele

endile, kuivõrd see ei reguleeri erakasutust ja -tarbimist. See kehtib näiteks juhul, kui

kolmandast riigist reisilt naasev isik toob eespool nimetatud toote kaasa isiklikuks kasutamiseks

või tarbimiseks. Seega kohaldatakse turul kättesaadavaks tegemise keeldu kauplejale, kes tarnib

38

asjaomaseid tooteid liidu turule, mis tähendab seda, et asjaomane toode või saadus asub

Euroopa Liidus (nt on toodetud ELis või imporditud ELi).

Turule laskmisega on määruse tähenduses tegemist juhul, kui ettevõtja teeb äritegevuse käigus

asjaomase toote esimest korda liidu turul kättesaadavaks (st turustamiseks, tarbimiseks,

kasutamiseks) (art 2 p 16). Ekspordiks peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269 10.10.2013, lk 1–101), art

269 kohaselt tolliprotseduuri, mida rakendatakse kauba suhtes, mis viiakse liidu

tolliterritooriumilt välja. Turult väljuvate toodetega on tegemist siis, kui need tooted

deklareeritakse äritegevuse käigus ekspordi tolliprotseduurile suunatuks.

EUDRis eristatakse kaupleja, ettevõtja, esmatootjast mikro- või väikeettevõtja ja tarneahela

hilisema etapi ettevõtja mõisteid. Sõltuvalt sellest, millisesse nimetatud kategooriatest turul

tegutseja liigitub, kohalduvad määrusest tulenevad kohustused erineval määral (eelkõige

artiklid 4, 4a ja 5) ja teatud juhtudel üksnes osaliselt:

- ettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes äritegevuse käigus laseb asjaomased tooted

turule või ekspordib neid, v.a tarneahela hilisema etapi ettevõtja (art 2 p 15);

- esmatootjast mikro- või väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastavalt Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 1 ja lõike 2 esimese lõigu tähenduses

on mikroettevõtja või väikeettevõtja ning kes on asjaomased tooted ise kasvatanud või

neid ise viljelnud asjaomastel maatükkidel või on need sealt korjanud või varunud või

on veiste puhul neid kasvatanud asjaomases ettevõttes, mis asub kõnealuses riigis (p

15a);

- tarneahela hilisema etapi ettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes laseb turule või

ekspordib asjaomaseid tooteid, mille valmistamisel on kasutatud asjaomaseid tooteid,

mis kõik on hõlmatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni või lihtsustatud

deklaratsiooniga ja mis on juba eelnevalt turule lastud (p 15b);

- kaupleja on tarneahelas osalev isik, kes äritegevuse käigus teeb asjaomased tooted turul

kättesaadavaks, kuid pole ettevõtja või tarneahela hilisema etapi ettevõtja (p 17).

EUDRi artiklis 3 viidatud ettevõtjatel lasuva hoolsuskohustuse all peetakse silmas art 8 kohast

hoolsuskohustust tõendamaks, et asjaomased tooted on art 3 mõttes raadamisvabad ja vastavad

tootjariigi õigusaktide nõuetele, ning hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni (art 4 lg 2) või

lihtsustatud deklaratsiooni (art 4a lg 2) esitamist.

Paragrahv 3711 lõike 1 alusel kehtestatakse väärteokoosseis EUDRi art 3 kohase keelu

rikkumise, st EUDRi nõuetega vastuolus oleva asjaomase saaduse või toote turule laskmise,

turul kättesaadavaks tegemise või eksportimise eest. Lõikega 2 nähakse ette kuritegu sama

rikkumise eest, kui rikkumine on seotud olulises koguses asjaomaste saaduste või toodetega.

EUDRi rikkumised võivad seisneda Euroopa Komisjoni hinnangul näiteks järgmistes tegudes.

1. Ettevõtja impordib ELi kakaod, kuid jätab esitamata hoolsuskohustuse täitmise

deklaratsiooni ning selle tulemusena imporditakse ELi ebaseaduslikult toodetud või

raadamisega seotud kakaod;

2. Ettevõtja impordib ELi kakaod ja saab teavet, näiteks vihjeliinile saadetud e-kirju,

troopilise metsa hävitamise kohta piirkonnas, kust ta kakaod hangib, kuid ignoreerib

neid. Samas piirkonnas põletatakse metsa põllumajanduslikul eesmärgil, hävitades

rangelt kaitstava linnuliigi elupaik. ELi ettevõtja ei astu täiendavaid samme, et saadud

teavet uurida.

39

3. ELis tegutsev puidutootja raadab kaitsealuse metsa (nt rahvuspargi või Natura ala) ja

laseb palgid ELi turule.113

Kuritegu ja väärtegu eristab saaduste või toodete oluline kogus, mille tuvastamisel tuleb lähtuda

eelkõige eelnõukohane § 3511 lg-st 3. Asjaomaste saaduste ja toodete puhul on iseäranis oluline

§ 3511 lg 3 p 4, kuna enamasti on saaduste ja/või neil põhinevate toodete turuväärtust võimalik

määrata.

Lõikega 3 nähakse ette ökotsiidi kvalifitseeritud koosseis,114 mis kehtib vaid lõikes 2 sätestatud

kuriteo suhtes. Lõigetega 4 ja 5 sätestatakse juriidilise isiku vastutused115 vastavalt EUDRi ja

2024. a direktiivi nõuetele. Lõikes 6 sätestatakse juriidilise isiku vastutus116 kooskõlas 2024. a

direktiivi karistusnõuetega ja lõike 7 alusel võimaldatakse kohaldada lõikes 2 või 3 sätestatud

kuriteo eest laiendatud konfiskeerimist117.

KarSi § 3712 lõikes 1 sätestatakse §-s 3711 nimetatud teo (mis samuti eeldab olulises koguses

asjaomaseid saaduseid või tooteid) ettevaatamatusdelikt. Lõike 2 alusel nähakse ette juriidilise

isiku vastutus118 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega.

Juriidilisele isikule § 3711 lg 5 järgi karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et mõistetav karistus

ei tohi olla väiksem kui § 3711 lg 4 alusel määratav käibepõhine rahatrahv. Lisakaristusena

tegutsemiskeelu kohaldamise119 on EUDRi art 25 lg 2 punktis e ette nähtud tõsise või korduva

rikkumise korral. Tõsise rikkumise künnise võib näiteks täita korduv samaliigiliste väärtegude

(EUDR rikkumiste) toimepanemine või kuritegu koos sellele eelnenud väärtegudega.

Korduvate rikkumistena tuleb käsitada selliseid süütegusid, mis on toime pandud mõistetud

karistuse kehtivuse ajal120.

Art 3 lg 2 punktis r sätestatud kuritegu on seotud looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide

(ka probleemsete invasiivsete võõrliikide) kasutamise nõuete rikkumisega, kui sellega

põhjustatakse oluline kahju või selle oht keskkonnale või inimese surm, raske tervisekahjustus

või nende oht. Paragrahvides 3713 ja § 3714 sätestatakse vastavalt nii tahtlikult kui ka

ettevaatamatusest toimepandud kuriteod.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1143/2014121 sätestab probleemsete

invasiivsete võõrliikide kasutamisnõuded ELi territooriumil. Probleemsed invasiivsed

võõrliigid on loetletud regulaarselt ajakohastatavas Euroopa Komisjoni 13. juuli 2016. aasta

rakendusmääruses (EL) nr 2016/1141,millega võetakse vastu liidu jaoks probleemsete

invasiivsete võõrliikide nimekiri vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)

nr 1143/2014 (ELT L 189, 14.07.2016, lk 4–8).122

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1143/2014 art 7 lg-s 1 on loetletud nende

võõrliikidega seotud keelatud või piiratud tegevused – importimine, transiit, vedamine,

pidamine, aretamine, turustamine, kasutamine ja keskkonda viimine ning pidamine ja

113 Näide ilmestab, et hõlmatud on ka Euroopa Liidu territooriumil asetleidvad määruse rikkumised. 114 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 115 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 116 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 117 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 118 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 119 Eelnõu § 1 p-d 2–4. 120 Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p-d 1 ja 5; RT I, 05.07.2025, 8. 121 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 23. 122 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02016R1141-20250807

(vaadatud 25.02.2026)

40

kasvatamine. Samuti on keelatud oma tegevusetusega liigil paljunemise võimaldamine.

Erandina võivad need toimingud olla lubatud pädeva asutuse loa (määruse art 8) alusel. Seda

eelkõige teadusuuringute tegemiseks, meditsiiniliseks tootearenduseks ja tootmiseks või

liigikaitseks väljaspool liikide looduslikku elupaika (ex situ). Kaaluka avaliku huvi korral võib

pädev asutus anda volituse (määruse art 9) ka muudeks eesmärkideks, kuid sellised volitused

tuleb eelnevalt kooskõlastada Euroopa Komisjoniga.

Eestis reguleerib võõrliikidega seotud toimingud LKSi § 57. Määruse mõiste invasiivsed

võõrliigid asemel kasutatakse sõnastust looduslikku tasakaalu ohustavad võõrliigid. Viidatud

LKSi paragrahvi lõike 1 kohaselt on keelatud võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine

ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine, välja arvatud metsaseaduse alusel

metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. Lõige 2 viitab

keskkonnaministri määrusele,123 millega kehtestatakse selliste isendite nimekiri, mille elusate

isenditega tehingud ja sissetoomine Eestisse on keelatud. Lõige 5 keelab nende looduslikku

tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamise ja tehingud nende liikide

elusate isenditega, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel.

LKSi § 57 lg-d 10 ja 11 sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1143/2014

rakendussätteid – § 57 lg 10 alusel on keelatud võõrliikidega tehtavad toimingud, mis ei vasta

määruse (EL) nr 1143/2014 alusel kehtestatud tingimustele ning lg 11 kohaselt on määruse (EL)

nr 1143/2014 artiklis 8 nimetatud pädev asutus Keskkonnaamet. Vastutusnormina näeb

LKSi § 741 väärteo korras ette vastutuse võõrliikide kasutamisele kehtestatud keeldude või

piirangute rikkumise eest.

Erinevalt väärteokoosseisust on aga nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest toimepandud

kuritegude koosseisutunnuseks ohu põhjustamine inimese elule või tervisele või olulise kahju

või olulise kahju ohu põhjustamine kaitstud keskkonnaelementidele.

Kavandatava § 3713 lõikes 1 sätestatud kuriteo moodustab LKSi § 57 lg-s 10 ning selle aluseks

oleva määruse art 7 lg-s 1 kehtestatud tingimuste rikkumine või alternatiivselt Keskkonnaameti

antud loa (määruse art 8) või volituse (määruse art 9) tingimuste rikkumine, kui sellega kaasneb

kuriteokoosseisus nimetatud tagajärg. Lõigetega 2 ja 3 kehtestatakse ökotsiidi ja

ettevaatamatusest surma põhjustamise124 kvalifitseeritud koosseisud, lõige 4 sätestab juriidilise

isiku vastutuse125 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõige 5 sätestab lõikes 2 või

3 nimetatud kuritegudega seoses laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimaluse126.

Kavandatava § 3714 lõike 1 koosseisu täitmiseks peab olema ettevaatamatusest rikutud

Keskkonnaameti antud loa või keskkonnaministri eriloa (volituse) tingimusi ja sellega peab

kaasnema kuriteo koosseisupärane tagajärg. Erinevalt põhideliktist (§ 3713) on

ettevaatamatusest tehtud teod seega karistatavad vaid juhul, kui isikule on võõrliikide

kasutamiseks väljastatud luba ning ta rikub loas kehtestatud tingimusi. Vastav erisus tuleneb

2024. a direktiivi nõuetest. Lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse127 kooskõlas 2024. a

direktiivi karistusnõuetega.

Eelnõu § 1 punktiga 68 täiendatakse karistusseadustikku §-ga 4101. Sätte eesmärk on tagada,

et keskkonnavastaste süütegude üldsätted (§-d 3511–3512) laieneksid vastavalt 2024. a

direktiivi nõuetele ka ioniseeriva kiirgusega seotud süütegudele. Ioniseeriva kiirgusega seotud

123 Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri, RTL 2004, 134, 2076. 124 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 125 Käesoleva seletuskirja p3.1.3. 126 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 127 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3.

41

süüteod, mis on sätestatud karistusseadustiku 22. peatüki (üldohtlikud süüteod) 3. jaos,

kuuluvad sarnaselt keskkonnavastaste süütegude peatükis sätestatud kuritegudele direktiivi

kohaldamisalasse ja eeldavad koosseisutunnuste oluline kahju ja olulise kahju oht tuvastamist.

Eelnõu § 1 punktidega 69–72 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 412. Sellega muudetakse

Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis l sätestatud kuritegu.

Art 3 lg 2 punktis l sätestatud kuritegu on seotud radioaktiivse materjali või aine ebaseadusliku

valmistamise, tootmise, töötlemise, käitlemise, kasutamise, hoidmise, ladustamise,

transportimise, importimise, eksportimise või lõppladustamisega, kui sellega põhjustatakse

oluline kahju või selle oht keskkonnale või inimese surm, raske tervisekahjustus või nende oht.

Radioaktiivsete materjalide ja ainete käitlemise nõuded tulenevad eelkõige nõukogu

direktiividest128 2013/59/Euratom, 2014/87/Euratom ja 2013/51/Euratom, mis kõik on üle

võetud kiirgusseadusega.

Sarnaselt keskkonnavastaste süütegude peatükile lisandub ka § 412 lg 1 kaitsealasse 2024. a

direktiivi alusel ökosüsteem ning lisaks taime- ja loomaliikide isenditele ka nende osad.

Kiirgustegevuse mõiste tuleneb KiSi § 4 lg-st 1, mille kohaselt on kiirgustegevus mis tahes

tegevus, mis suurendab või võib suurendada inimese kiiritust tehislikest või looduslikest

kiirgusallikatest. Sama sätte lõige 2 esitab kiirgustegevuste näitliku loetelu. Kuna tegemist on

avatud loeteluga, hõlmab kiirgustegevus kõiki 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis l loetletud

toiminguid, sh ka võrreldes 2008. a direktiiviga lisandunud valmistamist ja käitlemist.

Analoogselt tootmise, kasutamise või vedamisega on nii valmistamine kui ka käitlemine

(koondterminina) kiiritusohu tekkimist suurendavad tegevused, mistõttu puudub vajadus neid

tegevusi § 412 lg-s 1 sõnaselgelt nimetada. Sellest tulenevalt muudetakse ka kommenteeritava

sätte pealkirja ja esimest lõiget, koondades kiiritusohu tekkimist suurendavad tegevused ühe

katusmõiste – kiirgustegevuse – alla.

Seni on § 412 lg 1 koosseisu moodustanud alternatiivsed ohudeliktid – oht inimese elule või

tervisele või olulise kahju oht koosseisus loetletud keskkonnaelementidele. Kiirgustegevuse

nõuete rikkumine on olnud karistatav sõltumata kahjuliku tagajärje realiseerumisest. 2024. a

direktiivi järgi peab aga olema karistatav ka kiirgustegevuse nõuete rikkumine, kui sellega on

põhjustatud oluline kahju keskkonnale või inimese elule ja/või tervisele. Direktiiv näeb ette ka

sama minimaalse vangistuse ülemmäära nii ohudeliktide kui ka tagajärjedeliktide eest

karistamiseks. Eelnõuga kavandatava muudatusega lisatakse seega ohudeliktide kõrvale ühte

lõikesse ka tagajärjedeliktid. Mõlemal juhul on isikut ähvardav võimalik karistus kuni

viieaastane vangistus või rahaline karistus. Seda, kas isiku teo tulemusena realiseerus ka oht

ehk ilmnes koosseisus nimetatud kahjulik tagajärg, tuleb arvestada toimepanija süü suuruse

hindamisel, millest sõltub lõppastmes mõistetava karistuse suurus.

Lõigetes 11 ja 12 kehtestatakse ökotsiidi ja ettevaatamatusest surma põhjustamise

kvalifitseeritud koosseisud129, lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse130 kooskõlas 2024. a

direktiivi karistusnõuetega ja lõikega 3 nähakse ette laiendatud konfiskeerimise kohaldamise

võimalus131.

128 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusaktid nr 15–17. 129 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 130 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 131 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4.

42

Eelnõu § 1 punktidega 73–76 muudetakse ja täiendatakse KarS § 4121. Sellega muudetakse

Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis l kirjeldatud ettevaatamatusdelikt.

Paragrahvis tehakse §-ga 412 sarnased muudatused132:

1. olulise kahju põhjustamine sätestatakse koosseisupärase tagajärjena;

2. taime- ja loomaliikide isendite osad ja ökosüsteem lisatakse koosseisuga kaitstavate

objektide hulka;

3. pealkirjas asendatakse kiirgusallika käitlemine sõnaga kiirgustegevus ning lg-s 1

nimetatud kiirgusallika käitlemise tegevused hõlmatakse kiirgustegevuse mõistega.

Lõikega 11 nähakse ette surma põhjustamise kvalifitseeritud koosseis133, lõige 2 sätestab

juriidilise isiku vastutuse134 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõikega 3 lisatakse

lõikes 11 sätestatud koosseisu juurde laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus135.

Eelnõu § 1 punktidega 77–78 jäetakse seaduse normitehnilisest märkusest välja viited

direktiividele, mis on asendatud 2024. a direktiiviga. Samuti lisatakse normitehniline märkus

2024. a direktiivi ülevõtmise ja kriminaaltulu direktiivi osalise ülevõtmise kohta.

3.3. Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS), täiendades

KrMSi § 1262 lg-t 2 uute keskkonnavastaste kuritegudega, mille uurimisel on võimalik

jälitustoiminguid teha.

2024. a direktiivi art 13 kohaselt on liikmesriigid kohustatud rakendama vajalikke meetmeid

tagamaks, et direktiivi alusel kehtestatavate kuritegude uurimiseks või nende eest süüdistuse

esitamiseks on kättesaadavad tulemuslikud ja proportsionaalsed uurimisvahendid. Põhjendus

53 täpsustab seda nõuet ja lisab, et tulemuslikud uurimisvahendid on need, mida kasutatakse

riigisisese õiguse alusel organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude vastu

võitlemiseks, tehes seda siis ja niivõrd, kui nende vahendite kasutamine on kuritegude, nagu

need on sätestatud riigisisese õiguses, laadi ja raskusastme suhtes asjakohane ja sellega

proportsionaalne. Nende vahendite hulka võivad kuuluda side pealtkuulamine või -vaatamine,

varjatud jälgimine, sealhulgas elektrooniline jälgimine, kontrollialused saadetised,

pangakontode jälgimine või muud finantsalased uurimisvahendid. Neid vahendeid tuleks

kasutada kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja põhiõiguste hartaga. Äärmiselt oluline

on tagada õigus isikuandmete kaitsele.

2024. a direktiivi läbirääkimiste käigus möönis Eesti, et uuest direktiivist tulenevalt võib

osutuda vajalikuks täiendada keskkonnavastaste kuritegude nimekirja, mille puhul näeb

menetlusseadustik ette jälitustoimingute tegemise võimaluse136. Vajadusele suurendada nende

keskkonnavastaste kuritegude hulka, mille puhul on võimalik teha jälitustoiminguid, on

osutatud ka Siseministeeriumi 2024. aasta raportis, milles on iseäranis fookusesse tõstetud

KarSi § 367 (kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine) ja § 3683 (osoonikihi kaitsmise

eesmärgil keelatud aine ja toote käitlemine). Leiti, et tegemist on majanduskuritegudega seotud

rikkumistega. Kuriteoga seotud isikute ring võib olla piiriülene, kuriteod organiseeritud ning

kuriteoga teenitud tulu suur. Et kuritegelik skeem paljastada ja kuritegu tõkestada, on sageli

132 Vt selgitusi eelnõu § 1 punktide 70–74 kohta. 133 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 134 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 135 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 136 Vt viide 3, Eesti seisukohtade p 1.8.

43

vaja teha jälitustoiminguid.137 Samuti on jälitustoimingute tegemise võimaluste avardamist

soovitanud kaaluda Eestis keskkonnakuritegude ennetamise ja tõkestamise rakendamist ning

toimimist hinnanud Euroopa Liidu töörühm.138

Keskkonnaameti ettepanekul lisatakse sätete loetellu, milles sätestatud kuriteo uurimisel on

lubatud teha jälitustoimingut (edaspidi ka jälituskataloog) ehk KrMSi § 1262 lg-s 2 nimetatud

kuritegude loetellu KarSi §-d 3571, 3631, 364, 365, 367, 3681–3683 ja 3713. Nendes

paragrahvides sätestatud keskkonnavastaste kuritegudega kaasneb suurem oht tekitada kahju,

mille mõju inimestele või keskkonnale võib olla halvima tagajärje realiseerumisel üüratult suur.

Samuti pannakse need kuriteod reeglina toimevarjatult, mistõttu tuleb uurimisasutusel selle

kuriteo tõendamiseks olla ise proaktiivne, ja kuriteoteateid neis valdkondades Keskkonnaameti

sõnul praktiliselt ei esitata. Seega on tõenäolised ka olukorrad, kus kuriteo tõendamine muude

vahenditega kui jälitustoimingud ei ole tegelikkuses saavutatav. Paragrahvid 3571 ja 3631

lisatakse jälituskataloogi ka põhjusel, et need kehtestatakse erinormidena põhitegude (§ 357 ja

363) suhtes, mis on juba jälituskataloogis sätestatud. Varem jälituskataloogis sisaldunud § 364

lg-d 2 ja 3 asendatakse tervikuna §-ga 364. Seda seetõttu, et lg 2 tunnistatakse kehtetuks (lg-ga

1 ühildamise tõttu) ning lõiked 22 ja 23 sisaldavad lõikega 1 võrreldes enamohtlike

tagajärgedega koosseise, õigustades ühtlasi ka nende suhtes jälitustoimingute tegemist.

3.4. Eelnõu paragrahviga 3 muudetakse ja täiendatakse väärteomenetluse seadustikku.

Paragrahv koosneb 4 punktist.

Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse väärteomenetluse seadustikku (VTMS) eraldi lõikega,

milles on sätestatud eelnõukohase seadusega lisanduvate väärtegude (KarS § 3711 lg-d 1 ja 4 –

raadamisvabade toodete määrusega vastuolus oleva asjaomase saaduse või toote turule

laskmise, turul kättesaadavaks tegemise või eksportimise keelu rikkumine) kohtuväline

menetleja, kelleks nimetatakse Keskkonnaamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet.

Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vahelise kokkuleppe

kohaselt on riiklik järelevalve EUDRis kehtestatud nõuete täitmise üle jagatud Keskkonnaameti

ning Põllumajandus- ja Toiduameti vahel. Siinjuures on kokku lepitud, et järelevalve käigus

tuvastatud rikkumisi, sh väärtegusid menetleb oma valdkonnas kumbki asutus ise. Puidu ja

kautšuki ning nendest toodetud asjaomaste toodete üle teostab riiklikku järelevalvet

Keskkonnaamet. Veiste, soja, kohvi, kakao ja õlipalmi ning nendest toodetud asjaomaste

toodete üle teostab riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet.

Eelnõu § 3 punktidega 2–4 määratakse väärteomenetluse seadustikus kindlaks väärteoasja

arutamise pädevus, kui väärteoasja lahendamisel on vaja otsustada lisakaristusena ettevõtlus-

või tegutsemiskeelu kohaldamine139 ja täpsustatakse sellega seotud maakohtu lahendi

kohustuslikke osiseid.

Punktiga 2 täiendatakse VTMS § 83 p-i 2 kooskõlas senise väärteomenetluse loogikaga

selliselt, et ettevõtlus- või tegutsemiskeelu kohaldamise otsustamine jääks kohtule (lisaks seni

samas punktis loetletud aresti mõistmisele, alaealise mõjutusvahendi kohaldamisele või

loomapidamise keelamisele).

Punktidega 3 ja 4 täiendatakse VTMS § 107 lg 1 p-i 1 ja § 111 p-i 41, mis täpsustavad

väärteomenetluses tehtud maakohtu lahendi sisu. Muudatuse eesmärk on viia menetlusnormid

137 Kuritegevuse varalise mõjutamise töörühma raport (Siseministeerium, 2024), ettepanek 32. 138 8th Round of Mutual Evaluations – The practical implementation and operation of European policies on

preventing and combating Environmental Crime: Follow-up to the Report on Estonia (Euroopa Liidu Nõukogu,

27.07.2022), lk 7. 139 Vt ka käesolevat seletuskirja eelnõu § 1 p-de 2–4 kohta.

44

kooskõlla lisakaristuste ringi laienemisega väärteomenetluses. Eelnõukohase VTMS § 107 lg 1

p 1 alusel saab maakohus teha otsuse muuhulgas ettevõtlus- või tegutsemiskeelu kohta.

Kavandatava VTMS § 111 p 41 järgi tuleb lisakaristusena ettevõtlus- või tegutsemiskeelu

kohaldamisel kohtuotsuse lõpposas märkida selle tähtaeg.

4. Mõjuanalüüs

Eelnõukohase seadusega võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu

11. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist

kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ.

Olulisemate kavandatavate muudatustena täiendatakse karistusseadustiku (KarSi) eriosa uute

keskkonnavastaste süütegude ja ioniseeriva kiirgusega seotud kuritegude koosseisudega140,

täiendatakse ja täpsustatakse olemasolevate keskkonnavastaste kuritegude koosseisu tunnuseid

ja karmistatakse keskkonnavastaste kuritegude karistusmäärasid. Samuti täiendatakse

keskkonnavastaste süütegude eest karistamise võimalusi (lisakaristused) ning nende uurimise

(jälituskataloogi täiendamine) ja nende eest vastutusele võtmise meetmeid (laiendatud

konfiskeerimise võimaluste avardamine).

Kõrvutades 2024. a direktiivist tulenevaid nõudeid riigisisese õigusega, võetakse 2024. a

direktiiv riigisisesesse õigusesse üle miinimummäärast suuremas ulatuses muu hulgas

järgmistel juhtudel:

1. KarSi § 3682 lg 1 koosseisupärast tegu sulgemine kohaldatakse ka KeMSi mõistes

mitteohtlikele käitistele. Muudatuse eesmärgiks on järgida kehtiva KarS § 3682

koosseisu sõnastuse loogikat, et tagada inimese elu ja tervise ning keskkonna kaitstuse

kõrge tase, olenemata sellest, kas konkreetsel juhul on tegemist ohtlikke kemikaale

käitleva ettevõtte sulgemisega, või mitte.141

2. KarSi § 3682 lg 1 koosseisupärast tegu ehitamine kohaldatakse ka käitistele, mis ei ole

seotud avamerelt nafta- ja maagaasi ammutamisega. Muudatuse eesmärgiks on järgida

kehtiva KarS § 3682 sõnastuse loogikat, et tagada inimese elu ja tervise ning keskkonna

kaitstuse kõrge tase, olenemata sellest, kas konkreetsel juhul on tegemist nafta- ja

maagaasi ammutamisega seotud ettevõtte ehitamisega, või mitte142

3. KarSi §-des 49 ja 551 sätestatud tegutsemiskeeldu nii füüsilisele kui juriidilisele isikule

ja KarSi §-s 491 sätestatud ettevõtluskeeldu füüsilisele isikule on lisakaristusena

võimalik kohaldada kõigi keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude

puhul. Muudatuste eesmärk on mh ennetada keskkonnaohtlike ja ioniseeriva kiirgusega

seotud süütegude puhul korduvaid rikkumisi.143

4. KarSi §-des 356, 357, 3571, 361, 363 ja 3631 sätestatud kuritegude puhul nähakse ette

laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus. Muudatuste eesmärk on mh

tõhusamalt ennetada majandusliku kasu saamise eesmärgil toimepandavaid rikkumisi

ja tagada kriminaaltulu direktiivi ülevõtmine, mille kohaldamisalasse

keskkonnakuriteod kuuluvad.144

140 Edaspidi koondatud mõjuanalüüsi peatükis ka ühtse mõiste keskkonnavastased süüteod või keskkonnavastased

kuriteod alla. 141 Eelnõu § 1 punktid 42-46. 142 Eelnõu § 1 punktid 42-46. 143 Eelnõu § 1 p-d 2–4. 144 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4.

45

5. KarS § 3511 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud mõistete kriteeriume kohaldatakse lisaks 2024.a

direktiivist tulenevatele kuritegudele ka teistele keskkonnavastaste süütegude peatüki

(KarS 20. ptk) kuritegudele. Eesmärk on tagada valdkondlik ühtsetest alustest lähtumine

ja suurem õigusselgus.145

Arvestades keskkonnavastaste süütegude väikest osakaalu kogu riigisiseses kuritegevuses, on

eelviidatud juhtudel direktiivi miinimumnõuetest suuremas ulatuses direktiivi ülevõtmisel

väheoluline mõju.

Lisaks ühtlustatakse ja kaasajastatakse eelnõuga KarS §-dega 352, 353, 362 ja 366 ettenähtud

juriidilise isiku väärteokaristused, tagades kooskõla füüsilise isiku karistusmääradega.

Kõrgemad ülemmäärad ei muuda üldiseid väärteomenetluse läbiviimise põhimõtteid. Edaspidi

on menetlejal karistuse määramisel võimalik rakendada senisest suuremat kaalutlusõigust.

Karistuse kohaldamisel tuleb endiselt silmas pidada isiku karistustundlikkust, mis rahatrahvi

korral väljendub ennekõike füüsilise või juriidilise isiku majanduslikus seisus, tagades

proportsionaalsuse.

2008. a direktiivi asendamine

Euroopa Komisjon hindas aastatel 2019–2020 keskkonna kriminaalõiguse kaudu kaitsmist

reguleeriva direktiivi 2008/99/EÜ toimimist146 ning leidis, et direktiiv ei ole praktikas olnud

mõjus: kümne aasta jooksul oli väga vähe selliseid keskkonnavastaseid tegusid, mille eest

süüdistuse esitamiseni jõuti.

Hindamise käigus selgus ka, et kehtivad karistusmäärad ei ole kõigis liikmesriikides olnud

piisavalt tõhusad ega heidutavad ning keskkonnakuritegevusvastane koostöö ja

koordineerimine on olnud nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt puudulik. Lisaks takistab

poliitikakujundamist ja õiguskaitseasutuste töö hindamist usaldusväärsete ja võrreldavate

statistiliste andmete puudumine keskkonnavastaste kuritegude menetluste kohta.

Samuti tuvastati probleeme kogu nõuete täitmise tagamise ahelas, kus ei pöörata

keskkonnavastastele kuritegudele piisavat tähelepanu ning nende avastamine, uurimine ja

karistamine on ebaühtlane. Puudused ilmnesid kõigil tasanditel (inspektorid, politsei,

prokuratuur ja kohtud) ning olid seotud ressursside nappuse, ebapiisava koolituse, eriteadmiste

puudumise ja nõrga koostööga. Nende järelduste põhjal otsustas Euroopa Komisjon seni

kehtinud direktiivi läbi vaadata ja asendada see uuega, mille eeldatav mõju võrreldes varasema

direktiiviga on positiivne.

Keskkonnamõjud

Inimtegevus mõjutab keskkonda sageli negatiivselt, eelkõige loodusvarade ülekasutamise,

saastamise ja ökosüsteemide pöördumatu kahjustamise kaudu. Inimtegevusest tulenevad

keskkonnakahjud ei ole lokaalsed ega ajutised, vaid sageli ulatuslikud ja pikaajalised, mistõttu

on vajalik koordineeritud rahvusvaheline tegutsemine ning tõhusad õiguslikud meetmed

keskkonna kaitseks.

Eestile toovad muudatused kaasa võimaluse tagada karmima heidutusega ulatuslikum elu- ja

looduskeskkonna kaitse inimtegevuse mõju eest. Elu- ja looduskeskkonna kaitsmiseks

145 Eelnõu § 1 p 7. 146 Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat (2021). https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=celex:52021SC0465R(01), vaadatud 21.01.2025.

46

sätestatud normid täidavad eesmärki hoida ära keskkonnakahju ning on seeläbi suunatud

inimeste elukeskkonna- ja kvaliteedi halvenemise ennetamisele.

Kuigi karistusõiguslik sekkumine ei aita üldiselt keskkonna seisundit parandada, võib

karistusõiguse heidutav mõju aidata keskkonnakahju tekkimist ennetada ning mingitel juhtudel

ka kahju mõnevõrra heastada.

Algatuse eesmärk on kaitsta keskkonda kriminaalõiguse kaudu, seega on direktiiv otseselt

mõeldud looduskeskkonna positiivseks mõjutamiseks. Europoli147 sõnul on

keskkonnakuritegevus väga tulutoov – see võib olla sama tulus kui uimastikaubandus. Selle

eest määratavad karistused on aga ELi riikides leebemad kui mujal ja süüdistusi esitatakse

harvem, mistõttu keskkonnakuritegevus on väga ahvatlev ka kuritegelikele organisatsioonidele.

Keskkonnaalase kriminaalõiguse tugevdamine ja õigusraamistiku ajakohastamine toetab ka

nullsaaste ja ringmajanduse tegevuskavasid ning elurikkuse strateegia elluviimist.

Direktiivi eelnõukohase seadusega kavandatud keskkonnavastaste kuritegude ringi

laiendamine loob eeldused keskkonnaõiguse tõhusamaks rakendamiseks selliste valdkondade

puhul, mida kehtiv direktiiv 2008/99/EÜ ei hõlma, avaldades positiivset mõju mitme aktuaalse

keskkonnaprobleemi lahendamisel või minimeerimisel: saasteainete merre heitmine laevadelt,

keskkonna (sh pinnase ja õhu) saastamine, probleemsete invasiivsete võõrliikide levik, tulu

teenimise eesmärgil kaitsealuste liikide isendite oluline kahjustamine ja nendega kauplemine,

kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete oluline rikkumine, keelatud või rangelt piiratud

ohtlike ainete või gaaside käitlemine tulu teenimise eesmärgil, keskkonnamõjude hindamise

nõuete täitmisest kõrvale hoidmine olulise keskkonnamõjuga tegevusvaldkondades.

Uue direktiivi eelnõukohase seadusega kavandatud sanktsioonide tõstmine ning uute

kuritegude kehtestamine aitab tagada, et meie majandusvööndis ja sellega piirneval avamerel

ei ole võimalik raskete tagajärgedega ja levinud keskkonnarikkumisi karistamatult toime panna.

Ebaseaduslik veevõtt (nt liigvähendamine) ammendab kriitilisi veevarusid ning sellise

ebaseadusliku tegevuse kuriteona sätestamine aitab kaasa kehtiva seaduse tõhusamale

rakendamisele. Seega avaldab algatus keskkonnale positiivset mõju.

Mõjud riigivalitsemisele

Keskkonnavastaste kuritegudega seotud muudatuste sihtgrupp riigivalitsemise valdkonnas on

kõik nende kuritegudega seoses kriminaalmenetluse süsteemis osalevad asutused –

Keskkonnaamet (järelevalve, väärteomenetlused, keskkonnakahju tuvastamine ja

kriminaalmenetluses kohtueelse menetluse toimetamine), Politsei- ja Piirivalveamet

(kriminaalmenetluses kohtueelse menetluse toimetamine ja jälitustoimingute tegemine),

prokuratuur, vanglad ning kohtumenetluses kohtud. Lisaks sellele Keskkonnaagentuur

(ekspertiis, seire) ning Maksu- ja Tolliamet (keskkonnatasud, tollikontroll) ja

Kaitsepolitseiamet (ioniseeriva kiirgusega seotud kuritegude kohtueelse menetluse

toimetamine). Karistusseadustiku täiendamine uute keskkonnakuritegudega või olemasolevate

koosseisude muutmine toob nende kuritegude menetlemisega tegelevatele

õiguskaitseorganitele ning hiljem karistusasutustele kaasa olulist lisatööd. Tegemist ei ole siiski

uute tööülesannetega ning arvestades keskkonnakuritegude võrdlemisi väikest arvu, ei saa

rääkida tööülesannete märkimisväärsest kasvust.

147 Europol (2025). “Environmental crime”. https://www.europol.europa.eu/crime-areas/environmental-

crime, vaadatud: 27.01.2026.

47

Kuna eelnõukohase seadusega täiendatakse samas jälituskataloogi ja lisatakse

keskkonnavastaste kuritegude juurde uudsena laiendatud konfiskeerimise kohaldamise

võimalus, võib aga teatud täiendav lisakoormus kaasneda nende kahe valdkonnaga.

Keskkonnaameti menetluses olevates kriminaalasjades tehakse vajalikud jälitustoimingud

praktikas Politsei- ja Piirivalveameti kaudu. Sellest tulenevalt ei sõltu jälituskataloogi (KrMS §

1262 lg 2) laiendamise tegelik kasutus üksnes õigusliku võimaluse olemasolust, vaid ka Politsei-

ja Piirivalveameti menetlusvõimekusest ning tema töö korraldamisest prioriteetide alusel. Kuna

Politsei- ja Piirivalveametil tuleb samaaegselt täita teisi prioriteetseid ülesandeid, sõltub

keskkonnavastaste kuritegude menetlemisel tehtavate jälitustoimingute teostamise tegelik

võimalus sellest, kas selleks on võimalik eraldada prioriteetide aluse ressurssi ja võimekust. Ka

kriminaaltulu tuvastamisel ja jälitamisel tugineb Keskkonnaamet vähemalt kuni 2028. aastani

Politsei- ja Piirivalveameti toetusele. On lootus, et 2028. aastal tekib Keskkonnaametile

riigiplaani esitatud vajaduste rahuldamisel varajälituseks täiendav ressurss, kuid seni sõltub

tegelik laiendatud konfiskeerimise võimekus teatud ulatuses Politsei- ja Piirivalveameti

prioriteetidest ja võimekusest.

2025. aastal registreeriti Eestis 16 KarSi 20. peatükis sätestatud keskkonnavastast kuritegu.

Viimase 20 aasta jooksul on registreeritud keskmiselt 39 juhtumit aastas. Sellest suurema osa

(63%) moodustavad KarSi § 356 (puude ja põõsaste ebaseaduslik raie) ja § 361 (loodusliku

loomastiku kahjustamine) juhtumid. Keskkonnavastaste kuritegude suur arv 2000. aastate

alguskümnendil oli valdavalt seotud ebaseadusliku metsaraiega, mis nüüdseks on oluliselt

vähenenud.

Joonis 1. Registreeritud keskkonnavastased kuriteod. Allikas: Justiits- ja Digiministeerium

„Kuritegevus Eestis 2024“

Keskkonnakuritegude direktiiv seab eesmärgiks senisest tõhusama keskkonnakuritegevuse

vastase võitluse, mistõttu võib eeldada registreeritud juhtumite ja kriminaalmenetluste arvu

mõningast suurenemist, kuid ei ole põhjust eeldada niivõrd hüppelist kasvu, et see avaldaks

märkimisväärset mõju eelnimetatud asutuste töökoormusele.

Algatuses ettenähtud rakendamist käsitlevad sätted, st nõuete täitmise tagamise ahela

tõhusamaks muutmine ja pädevate asutuste vahelise koostöö koordineerimine, avaldavad

keskkonnakuritegusid menetlevatele õiguskaitseorganitele positiivset mõju, kuid võivad neile

0

50

100

150

200

250

300

Keskkonnavastaste kuritegude arv

Keskkonnavastaste kuritegude arv

48

kaasa tuua nii ühekordseid kui ka pidevaid kulusid. Lisaks tuleb riigil tagada

keskkonnakuritegudega tegelevatele õiguskaitseorganitele, st spetsialistidele kogu nõuete

täitmise ahela ulatuses lisakoolitusi. Kuna õiguskaitseorganid ise on hinnanud omavahelist

koostööd sujuvaks ja tõhusaks ning selliseid koolitusi korraldatakse ka praegu, ei tähenda need

nõuded riigile kulude märgatavat kasvu.

Euroopa Komisjon leidis oma mõjuhinnangus samuti, et direktiiv avaldab liikmesriikide ja

komisjoni eelarvele kriminaalõigusliku tööriistana vähest mõju. Tekkivaid kulusid tuleks

komisjoni sõnul hinnata selle järgi, kui suurt kahju keskkonnakuriteod põhjustavad. ÜRO

Keskkonnaprogrammi (UNEP) ja Interpoli 2016. a juunis avaldatud hinnangute kohaselt

põhjustavad keskkonnakuriteod aastas 91–258 miljardi USA dollari ulatuses kahju.148

Liikmesriikide kohustus koguda ja esitada statistilisi andmeid vastavalt uutele ühtlustatud

standarditele ei tohiks olulisel määral suurendada asutuste (Justiits- ja Digiministeerium,

Keskkonnaamet, Politsei ja Piirivalveamet, prokuratuur, kohtud) töökoormust, sest andmeid

kriminaalstatistika kohta koondatakse juba täna ja selles olemuslikult midagi ei muutu.

Lisakulud võivad kaasneda seoses keskkonnakuritegude vastu võitlemise riikliku strateegia

väljatöötamisega. Eesti ei toetanud strateegia loomist eraldi dokumendina, vaid eelistas selle

loomist valdkondliku tegevuskava osana. Strateegia tuleb avaldada hiljemalt 21. maiks 2027

ning seda töötatakse välja koostöös eri ministeeriumite ja asutustega.

Keskkonnavastaste kuritegude ringi laiendamine ning nende kuritegude puhul laiendatud

konfiskeerimise võimaldamine tähendab senisest enamatel juhtudel süüteoga saadud vara

konfiskeerimise võimalust, mis võib avaldada riigieelarvele positiivset mõju. Arvestades

keskkonnakuritegude väikest arvu, ei ole tõenäoliselt tegemist suure mõjuga.

Mõju riigikaitsele ja välissuhetele

Keskkonnavastaste kuritegudega seotud muudatuste sihtgrupp on kõik asutused, kes tegelevad

karistusseadustiku sätestatud kuritegude menetlemisega, st Politsei- ja Piirivalveamet,

Keskkonnaamet, prokuratuur ning kohtumenetluses kohus. Keskkonnakuritegude regulatsiooni

täiendav ühtlustamine tähendab, et keskkonnakuritegusid menetletakse liikmesriikides

võrdsetel alustel, mis omakorda avaldab positiivset mõju rahvusvahelisele kriminaalkoostööle.

Seda eelkõige piiriüleste kuritegude puhul KarSi § 7 lg 1 mõttes, mille kohaselt laieneb Eesti

karistusvõim välisriigis toimepandud teole muu hulgas siis, kui see tegu on karistatav ka selles

välisriigis, kus tegu toime pandi (nn identse normi põhimõte)149.

Süütegude kõigis liikmesriikides ühesuguse määratlemise kaudu on võimalik vähendada nende

erinevalt menetlemise ohtu, tagades kuritegude ühtse tõlgenduse ja ühesuguse süüdistuse

esitamise nõuded. Julgeoleku mõttes mõjutab see kogu ühiskonda ning tõhusam

keskkonnakuritegude vastane võitlus avaldab ühiskonnale positiivset mõju nii riigisisese õiguse

kui ka rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse aspektist. Arvestades keskkonnakuritegude

võrdlemisi väikest arvu, ei eeldata negatiivset mõju riigi julgeolekule või välissuhetele.

Mõju põhiõigustele

Põhiseaduse § 53 kohaselt on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning

hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Seega on põhiseaduse §-s 53 sätestatud isiku

148 Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat (2021). Allikas: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=celex:52021SC0465R(01), lk 7, vaadatud 23.01.2025 149 Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 7, komm 1;

RKKKo 3-1-1-35-07, p 9.

49

kaks põhikohustust, mis on suunatud parema keskkonnaseisundi tagamisele150:

säästmiskohustus kui kohustus mitte tekitada kahju ja hüvitamiskohustus kui tekitatud kahju

heastada. Direktiivi eelnõul on eeldatavasti positiivne mõju keskkonnakaitsele, mida

käsitletakse lisaks põhiseaduse §-le 53 ka ELi põhiõiguste harta artiklis 37. Keskkonna

kaitsmine aitab parandada inimeste füüsilist heaolu, st nende tervist, mis on inimväärikuse osa.

Majanduslik mõju

Muudatus suurendab hoolsuskohustuse olulisust ettevõtjate jaoks, kuna keskkonnaõiguslike

kohustuste rikkumisega võib kaasneda kriminaalvastutus. Näiteks lasub ettevõtjatel kohustus

tagada, et enne toodete turule laskmist või eksportimist on need EUDRi kohaselt

raadamisvabad. Määrus kohaldub toodetele, mis sisaldavad selliseid saadusi nagu veised,

kakao, kohv, õlipalm, kautšuk, soja või puit või on neist valmistatud, samuti toodetele, mille

tootmisel on neid saadusi kasutatud või millega on loomi söödetud.

Seega mõjutab eelnõu otseselt mitut ettevõtlusvaldkonda, eeskätt metsa- ja puidutööstust, mille

alla liigitus Statistikaameti andmetel 2024. aastal 4 584 ettevõtet151, aga ka

põllumajandusettevõtteid. Näiteks veiseliha kasvatuse ja import/ekspordiga tegelevaid

ettevõtteid ning kakao, kohvi, õlipalmi, kautšuki või soja import/ekspordiga tegelevaid

ettevõtteid. Kakao ja kakaotoodete import moodustas 2025. aastal 11% Eesti kogu

põllumajandussaaduste impordist. Samuti oli 15 peamise Eesti päritolu põllumajandussaaduse

ekspordiartikli hulgas kakaopasta (4% osakaal ekspordi-käibest) ja elusveised (4%).152

Seadusmuudatus puudutab lisaks varasemalt välja toodud sihtgrupile ka juriidilisi isikuid, mille

majandustegevus hõlmab ioniseeriva kiirguse kasutamist, radioaktiivsete ainete käitlemist või

tegevusi, mille tulemusel võib suureneda inimese või keskkonna kiiritus kiirgusallikatest.

Kiirgusseadus sätestab, et väikese, mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuse korral on vaja

kiirgustegevusluba. Keskkonnaameti andmetel153 on Eestis väljastatud kokku 745

kiirgustegevusluba tegevusala järgi liigitatuna: 486 hambaravi, 68 tervishoiuteenus, 63

veterinaaria, 50 tööstus, 33 paigaldus/remont/hooldus, 20 teenindus, 18 teadus, 5 vedu, 1

jäätmekäitlus, 1 muu.

Varem väljatoodud EUDRi järgimiseks peavad ettevõtjad täitma hoolsuskohustust, mis hõlmab

asjakohase teabe ja dokumentide kogumist, riskide hindamist ning riskide vähendamise

meetmete rakendamist. Toodete turule laskmisega kinnitab ettevõtja toodete vastavust määruse

nõuetele. Karistusseadustiku muudatuse tulemusel kaasneb nii füüsilistele kui ka juriidilistele

isikutele nõuete rikkumisega konkreetne juriidiline vastutus. Muudatuse mõju väljendub seega

mitmes aspektis.

Esiteks tekib õiguslik vastutus, kuna toodete turule laskmisega kinnitab ettevõtja nende

vastavust ning rikkumiste korral võib järgneda karistusõiguslik vastutus. Kui ettevõtjad juba ei

ole sellesse investeerinud, siis suureneb halduskoormus, kuna ettevõtjad peavad koguma ja

säilitama tarneahelaga seotud andmeid, tegema riskihindamisi ning rakendama

150 Madise, Ü jt (toim), Kask, O., Triipan, M. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne. Tallinn:

Juura 2020, § 53, komm 1. 151 Metsandus ja puidutööstus (2026). https://juhtimislauad.stat.ee/et/metsandus-ja-puidutoostus-11, vaadatud

13.04.2026 152 Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2025. aasta (2026).

https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2026-02/v%C3%A4ljaanne-2025-v%C3%A4liskaubandus-

2025-04.pdf, lk 3, vaadatud 13.04.2026. 153 Kiirgustegevusluba ja kiirgustegevuse registreering (2026). https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-

kiirgus/kiirgus/kiirgustegevusluba-ja-kiirgustegevuse-registreering, vaadatud 15.04.2025.

50

riskivähendusmeetmeid. Tõenäoline on nii aja- kui ka rahakulu, mis läheb tarneahela

jälgitavamaks muutmisele ja koolitustele, millel on majanduslikult negatiivne mõju.

Teiseks parandab nõuete ühtlustamine ja kriminaalõigusliku vastutuse selgem kindlaks

määramine pikemas perspektiivis õigusselgust ja võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu

siseturul, millel on positiivne mõju. Samuti aitab tarneahelate läbipaistvuse suurenemine

vähendada ettevõtjate äririske, sealhulgas maineriski, ning võib soodustada investeeringuid

kestlikesse tootmis- ja hankemudelitesse, mis tagavad äri jätkusuutlikkuse pikas perspektiivis.

Euroopa Komisjon leidis oma mõjuhinnangus, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

(VKEd) võivad sattuda mõnevõrra suurema surve alla, kuna nende suutlikkus maksta trahve

ja/või kaasata õiguseksperte ning täita hoolsuskohustust on vähesem. Võimalus siduda trahvid

peale muude kuriteo kaudsete aspektide ettevõtja finantsolukorraga võib vähendada VKEde

haavatavust selliste trahvide suhtes.154

Veel võimaldatakse seadusemuudatustega keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud

süütegude puhul kohaldada lisakaristusena füüsilisele isikule tegutsemis- ja ettevõtluskeeldu

ning teataval tegevusalal tegutsemiskeeldu juriidilisele isikule. See on ajutine, kuid

potentsiaalselt kohest majanduslikku mõju omav karistuslik meede.

Füüsilise isiku puhul võib nii tegutsemis- kui ka ettevõtluskeelu kohaldamine viia sissetuleku

osalise või täieliku katkemiseni, eriti juhul kui vastav tegevus moodustab isiku peamise

elatusallika. Samuti võib keeld ajutiselt piirata seniste äriliste või tööalaste kontaktide

kasutamist ja tähendada mainekahju. Füüsilistel isikutel võib olla piiratud võimekus riske

hajutada või kiiresti alternatiivseid tegevusi leida, mistõttu võib ettevõtluskeelu majanduslik

mõju olla suurem kui rahalise karistuse puhul. Iseenesest võib ka juba süüdimõistval

kohtuotsusel olla ettevõtluskeeluga sarnane toime (kui näiteks sellega kaasnev mainekahju toob

kaasa kontaktide katkemise või võimaluste vähenemise senisel tegevusalal), kuid tegutsemis-

ja/või ettevõtluskeelu kohaldamisel on selline toime veelgi ulatuslikum. Samas tuleb kohtul

nende keeldude kohaldamisel igal juhul hinnata meetme vajalikkuse ja ulatuse vastavust

proportsionaalsuse põhimõttele ning ei ole mõeldav, et isikule kohaldatud piirang oleks

koormavam kui eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Ka juriidilisele isikule tegutsemiskeelu kohaldamine omab rahalise karistuse ja üldise

süüdimõistva otsusega kaasneva mainekahju kõrval täiendavat majanduslikku mõju. Selle

tulemusena võib äriühingu majandustegevus täielikult lõppeda, mis omakorda võib mõjutada

ka juriidilise isikuga seotud ettevõtjaid, näiteks lepingupartnereid. Ka võib see avaldada mõju

tarneahelatele ning seega potentsiaalselt ka füüsilistest isikutest tarbijatele. Sarnaselt füüsiliste

isikutega tuleb aga ka juriidilisele isikule tegutsemiskeelu kohaldamisel arvestada

proportsionaalsuse põhimõtet, sealhulgas keelu võimalikku mõju äriühingu majandustegevuse

jätkumisele ja mõju seotud tegevusvaldkonna osalistele.

Mõju siseturvalisusele

Keskkonnaalase kriminaalõiguse tõhusamal jõustamisel on eeldatavasti positiivne mõju

ühiskonnale tervikuna, sh siseturvalisusele. Lisaks keskkonnakaitsega seotud elukvaliteedi

paranemisele aitab kuritegevuse vähendamine parandada valitsemist ning vähendada

korruptsiooni ja suurte kuritegelike organisatsioonidega seotud riske.

154 Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat (2021). https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=celex:52021SC0465R(01), lk 177–178, vaadatud 23.01.2025.

51

Muud mõjud

Seadus ei avalda suurt sotsiaalset, sh demograafilist ja regionaalarengu perspektiiviga mõju.

Samuti ei mõjuta muudatused negatiivselt infotehnoloogia, hariduse, kultuuri ja spordi

valdkonda. 2024. a direktiiv näeb liikmesriikidele muu hulgas ette kohustuse kasutada

meetmeid keskkonnalase teadlikkuse suurendamiseks, samuti mitmesuguseid

keskkonnaalaseid ennetus- ja teavituskampaaniaid, mis on mõeldud kõigile asjassepuutuvatele

avaliku ja erasektori sidusrühmadele, ning teadus- ja haridusprogramme eesmärgiga vähendada

keskkonnakuritegude toimepanemist ja keskkonnakuritegevuse riski. Koostöös riigiasutuste ja

sidusrühmadega on keskkonnaalase teadlikkuse tõstmiseks ja ennetustööks juba välja töötatud

mitmesuguseid programme ja kampaaniaid, mille tegemist tulevikus ka jätkatakse, mis avaldab

positiivset mõju eelkõige hariduse ja kultuuri valdkonnale.

Keskkonnakuritegude vastase riikliku strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel on

eeldatavasti positiivne mõju, sest see loob ühtse raamistiku ennetuse, järelevalve ja menetluse

koordineerimiseks ning selgemaks tööjaotuseks asutuste vahel. Strateegia aitab suunata

ressursse ja koolitusi valdkondadesse, kus risk ja kahju on suurim, loob võimaluse andmete

pealt analüüsida meetmete tulemuslikkust ning aitab kujundada tõenduspõhist poliitikat.

Samuti võib strateegialoome positiivne mõju väljenduda prioriteetide ja strateegiliste

eesmärkide selges defineerimises ning nende jaoks ressursside jaotamisel.

5. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohase seadusega ei võeta kasutusele uusi termineid.

6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõuga kavandatakse üle võtta Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu

ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L, 2024/1203,

30.04.2024). Sätete kooskõla direktiiviga on kajastatud vastavustabelis (lisa 1). Eelnõukohase

seaduse reguleerimisalaga seotud Euroopa Liidu õigusaktide loetelu on esitatud käesoleva

seletuskirja punktis 1.3 „Märkused“.

Osaliselt võetakse üle ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL)

2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L, 2024/1260,

02.05.2024). Sätete kooskõla direktiiviga on kajastatud vastavustabelis (lisa 2).

Samuti lisatakse karistusseadustikku sätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta

määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega

seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning

millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 206-247)

rakendamise kohta.

7. Rakendusaktid Eelnõuga ei kavandata rakendusaktide lisamist ega muutmist.

8. Seaduse jõustumine

Eelnõuga kavandatavad sätted jõustuvad üldises korras.

Seaduse võimalikult kiire jõustumine on oluline, kuna 2024. a direktiivi riigisisesesse õigusesse

ülevõtmise tähtaeg on 21. mai 2026.

9. Kooskõlastamine ja kaasamine

52

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele

ja arvamuse avaldamiseks kohtutele, Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri

Kantseleile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Politsei- ja Piirivalveametile,

Keskkonnaametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Maksu- ja Tolliametile,

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti

Keemiatööstuse Liidule, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti

Kalaliidule ja Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule.

Eelnõu kohta esitasid arvamuse ja tagasiside Kliimaministeerium, Siseministeerium,

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet,

Riigiprokuratuur, Tartu Ringkonnakohus, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kalaliit ning Eesti Metsa- ja

Puidutööstuse Liit. Kooskõlastamise märkuste ja ettepanekute tabel on lisatud käesoleva eelnõu

juurde (lisa 3).