Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ühispöördumine Eesti kutseõppe jätkusuutliku rahastamise kohta

Riigikogu Kultuurikomisjon
Esimees Liina Kersna
20.05.2026

Eesti kutseõppe jätkusuutlik rahastamine
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöörduvad Riigikogu kultuurikomisjoni poole palvega aidata kaasa Eesti kutseõppe jätkusuutliku rahastamise tagamiseks.
Hetkel kehtiv kutsehariduse rahastamismudel valmis 2025. aasta lõpus kiirustades ja ilma osapooli sisuliselt väljatöötamise etapis kaasamata. Kooskõlastusringil juhtis Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing (EKEÜ) tähelepanu mitmetele sisulistele puudustele rahastamismääruses. Pöördumisele on lisatud 12.09.2025 Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatud ettepanekud. Tänaseni on need küsimused lahenduseta.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tellimusel koostas akadeemik Jaak Aaviksoo aprillis 2026 hariduskulude analüüsi 2025 (HKA 2025), kasutades sama metoodikat nagu HTM-is 2023.–2024. aastal läbi viidud Hariduskulude analüüsis 2022 (HKA 2022). Kutsehariduse kokkuvõttes (HKA 2022) tõdeti, et „Kulutuste senine tase on tõsine hariduspoliitiline väljakutse eriti seoses õppimiskohustuse pikendamisega 18. eluaastani. Kutsehariduse areng eeldab rahastamise kasvu.“
HKA 2025 esialgses kokkuvõttes kirjutab Aaviksoo: „Võrreldes HKA 2022 analüüsiga ei ole kutsehariduse rahastamise olukord mitte paranenud, vaid halvenenud, sh ka teiste haridusvaldkondade võrdluses, ja vajab seega sisulisi muutusi eelkõige poliitilisel tasandil“.
HKA 2025 järgselt on kutsehariduse jooksevkulu õpilase kohta madalam kui üldhariduses. Arenenud riikides on vastav näitaja aga vastupidine - kutsehariduse osa on kuni 30% kõrgem.
Kutseharidus on majanduse mootor. Mida rohkem inimesi omandab kutsehariduse, seda enam on ettevõtetes vajalike oskustega töötajaid. Selleks peab kutsehariduse rahastamine tagama püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajaliku ressursi. Kui riik seab kutseõppele täiendavaid ülesandeid, peab riik tagama ka nende täitmiseks vajaliku rahastuse.
Teeme ettepaneku võtta kutseõppe rahastamise küsimus kultuurikomisjoni päevakorda. Samuti teeme ettepanku kaasata teema arutelusse HKA 2025 analüüsi koostaja akadeemik Jaak Aaviksoo.


Kuno Rooba
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatuse nimel
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

Riigikogu Kultuurikomisjon
Esimees Liina Kersna
20.05.2026

Eesti kutseõppe jätkusuutlik rahastamine
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöörduvad Riigikogu kultuurikomisjoni poole palvega aidata kaasa Eesti kutseõppe jätkusuutliku rahastamise tagamiseks.
Hetkel kehtiv kutsehariduse rahastamismudel valmis 2025. aasta lõpus kiirustades ja ilma osapooli sisuliselt väljatöötamise etapis kaasamata. Kooskõlastusringil juhtis Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing (EKEÜ) tähelepanu mitmetele sisulistele puudustele rahastamismääruses. Pöördumisele on lisatud 12.09.2025 Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatud ettepanekud. Tänaseni on need küsimused lahenduseta.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tellimusel koostas akadeemik Jaak Aaviksoo aprillis 2026 hariduskulude analüüsi 2025 (HKA 2025), kasutades sama metoodikat nagu HTM-is 2023.–2024. aastal läbi viidud Hariduskulude analüüsis 2022 (HKA 2022). Kutsehariduse kokkuvõttes (HKA 2022) tõdeti, et „Kulutuste senine tase on tõsine hariduspoliitiline väljakutse eriti seoses õppimiskohustuse pikendamisega 18. eluaastani. Kutsehariduse areng eeldab rahastamise kasvu.“
HKA 2025 esialgses kokkuvõttes kirjutab Aaviksoo: „Võrreldes HKA 2022 analüüsiga ei ole kutsehariduse rahastamise olukord mitte paranenud, vaid halvenenud, sh ka teiste haridusvaldkondade võrdluses, ja vajab seega sisulisi muutusi eelkõige poliitilisel tasandil“.
HKA 2025 järgselt on kutsehariduse jooksevkulu õpilase kohta madalam kui üldhariduses. Arenenud riikides on vastav näitaja aga vastupidine - kutsehariduse osa on kuni 30% kõrgem.
Kutseharidus on majanduse mootor. Mida rohkem inimesi omandab kutsehariduse, seda enam on ettevõtetes vajalike oskustega töötajaid. Selleks peab kutsehariduse rahastamine tagama püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajaliku ressursi. Kui riik seab kutseõppele täiendavaid ülesandeid, peab riik tagama ka nende täitmiseks vajaliku rahastuse.
Teeme ettepaneku võtta kutseõppe rahastamise küsimus kultuurikomisjoni päevakorda. Samuti teeme ettepanku kaasata teema arutelusse HKA 2025 analüüsi koostaja akadeemik Jaak Aaviksoo.


Kuno Rooba
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatuse nimel
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor