RIKK vastus selgitustaotlusele

Rene Liiver Teie 08.05.2026

MTÜ Saare Rannarahva Selts

Meie .05.2026 nr 2-7/26-130/2

Vastus selgitustaotlusele Läänemerre ja

Liivi lahte planeeritavate meretuuleparkide

mõjust Eesti kaitsevõimele

Austatud Rene Liiver

Täname Teid 08.05.2026 pöördumise ja selles tõstatatud oluliste riigikaitseliste küsimuste

eest seoses Eesti merealadele kavandatavate meretuuleparkidega Läänemeres ja Liivi lahes.

Riigikaitsekomisjon arutas neid oma 18.05. ja 19.05.2026 istungitel.

Eesti Vabariigis toimub tuuleparkide planeerimine, kooskõlastamine ja lubade menetlemine

kehtivate seaduste ning riigikaitseliste menetlusreeglite alusel. Tegemist on täitevvõimu

pädevusse kuuluva haldusmenetlusega, milles osalevad seadusest tulenevate ülesannete alusel

Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA),

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning vajadusel muud julgeoleku- ja seireasutused.

Tuuleparkide mõju riigikaitsele hinnatakse Eestis mitme õigusakti alusel. Planeerimisseaduse

§ 4 lõike 2 kohaselt tuleb planeeringu koostamisel arvestada riigikaitseliste huvidega ning

tagada erinevate avalike huvide tasakaalustatud arvestamine. Planeerimisseaduse § 76 ja §

126 alusel tuleb planeering kooskõlastada asutustega, kelle pädevust planeering puudutab,

sealhulgas riigikaitse eest vastutavate asutustega.

Täiendavalt reguleerib vastavat menetlust Vabariigi Valitsuse määrus „Planeeringute

koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“, mille kohaselt

tuleb planeering kooskõlastada Kaitseministeeriumiga muu hulgas juhul, kui kavandatakse

tuulegeneraatorit või tuuleparki või kui kavandatav ehitis võib mõjutada riigikaitselise ehitise

töövõimet, sealhulgas radarite, seire- ja sidesüsteemide toimimist. Tegemist on Eestis peamise

õigusliku alusega, mille raames hinnatakse tuuleparkide võimalikku mõju õhu- ja mereseirele,

radarivõimekusele, eelhoiatussüsteemidele, signaalluurele ning NATO integreeritud õhu- ja

raketikaitsesüsteemidele.

Ehitusseadustiku § 44 ja § 120 kohaselt tuleb ehitusloa ja kasutusloa menetlemisel hinnata

ehitise mõju riigikaitsele ning vajadusel kaasata Kaitseministeerium või keelduda loa

andmisest, kui kavandatav tegevus ohustab riigikaitselisi huve. Riigikaitseseaduse alusel

vastutab Kaitseministeerium riigikaitse planeerimise ja riigikaitseliste huvide kaitse eest ning

Kaitsevägi annab riigikaitselisi eksperthinnanguid ja hindab mõju Eesti sõjalisele

kaitsevõimele.

2

Läänemerre ja Liivi lahte kavandatavate meretuuleparkide riigikaitseliste mõjude hindamisel

osalevad vastavalt seadustele Kaitseministeerium kui riigikaitseliste huvide kooskõlastaja ja

lõpliku seisukoha kujundaja riigikaitse küsimustes, Kaitsevägi kui sõjalise eksperthinnangu

andja radarite, eelhoiatuse, õhutõrje, mereseire ja operatiivvõimekuse osas, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet kui hoonestuslubade ja kasutuslubade menetleja, Keskkonnaamet

keskkonnamõjude hindamise menetluste läbiviijana ning Vabariigi Valitsus strateegiliste ja

riigi tasandi otsuste tegijana. Vajadusel tehakse koostööd ka NATO liitlaste ning teiste

Läänemere piirkonna riikidega olukordades, kus võimalik mõju võib ulatuda rahvusvaheliste

seire- või kaitsesüsteemideni.

Teie pöördumises viidatud Rootsi Kuningriigi otsused ja hinnangud kuuluvad Rootsi

riigikaitseliste otsuste raamistikku ning lähtuvad Rootsi relvajõudude hinnangutest

konkreetsete merealade ja süsteemide kohta. Eestis tehakse vastavad otsused Eesti õigusruumi

ja Eesti riigikaitseliste hinnangute alusel.

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik meretuuleparki rajada ilma riigikaitseliste mõjude

hindamiseta, Kaitseministeeriumi kaasamiseta ning vajalike kooskõlastuste ja lubadeta. Kui

kavandatav tegevus kahjustab lubamatult riigikaitselist võimekust, on riigil õigus jätta

planeering kooskõlastamata, keelduda ehitusloa või kasutusloa andmisest, nõuda täiendavaid

tehnilisi leevendusmeetmeid või piirata rajatise kõrgust, asukohta ja töörežiime.

Teie pöördumises tõstatatud küsimused radarite töövõime, drooniohu, IFF-süsteemide, AIS-

süsteemide ning massrünnakute stsenaariumide kohta puudutavad riigikaitselist

operatiivplaneerimist ja julgeolekuasutuste riskihinnanguid. Selliste riskide hindamine toimub

riigisaladust sisaldavate analüüside, kaitseväeliste ohuhinnangute, NATO standardite,

tehniliste mõjuanalüüside ning riigikaitseliste võimearenduste planeerimise kaudu.

Avalikkusele ei avaldata riigisaladust sisaldavaid hinnanguid ega konkreetseid sõjalise kaitse

võimekuse parameetreid.

Eesti mereala planeeringu materjalid on kättesaadavad aadressil: https://www.riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2024-11/mereala-planeering-seletuskiri-

2022.pdf Samas tuleb arvestada, et suur osa viidatud merealaplaneeringu ja mõjuhindamise

alusmaterjalidest pärineb ajast enne 2022. aasta veebruari ning enne Venemaa täiemahulist

agressiooni Ukraina vastu. Vahepeal on Läänemere julgeolekukeskkond, NATO

kaitseplaneerimine ning õhu-, mere- ja elektromagnetilise spektri kasutamise loogika oluliselt

muutunud. Seetõttu ei saa toonased hinnangud olla tänases olukorras ainsaks ega piisavaks

aluseks strateegiliste otsuste tegemisel ilma täiendava ja ajakohastatud riigikaitselise

ümberhindamiseta.

Riigikaitsekomisjonile ei ole esitatud, millised konkreetsed tehnilised lahendused tagavad

radarite, signaalluure, eelhoiatuse ning NATO integreeritud õhu- ja mereseiresüsteemide

katkematu toimimise olukorras, kus meretuulepargid rajatakse kavandatud mahus. Pelgalt

viide uuringutele või rahaliste vahendite eraldamisele ei ole iseenesest tõend, et vajalik võime

oleks reaalselt saavutatud või operatiivselt toimiv.

Kuigi Rootsi otsused lähtuvad nende suveräänsest pädevusest, tuleb arvestada, et Läänemeri

ja Balti piirkond moodustavad NATO ühtse operatiiv- ja julgeolekuruumi. Sellest tulenevalt

peavad ka Eesti otsused toetama kollektiivkaitse terviklahendust ning vältima olukorda, kus

ühe riigi majanduslikud või energeetilised eesmärgid hakkavad kahjustama kogu piirkonna

seire-, eelhoiatus- või kaitsevõime terviklikkust.

3

Nagu eespool öeldud Teie tõstatatud küsimused kuuluvad täidesaatva võimu pädevusse,

kellele olete sama teabenõuet sisalduva selgitustaotluse saatnud. Kindlasti saate nendelt

detailsema vastuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Stoicescu

esimees

Koopia: Kaitseministeerium

Kaitsevägi

Külli Jõgeda

631 6672 [email protected]

Aivar Engel

6316 470 [email protected]

Rene Liiver Teie 08.05.2026

MTÜ Saare Rannarahva Selts

Meie .05.2026 nr 2-7/26-130/2

Vastus selgitustaotlusele Läänemerre ja

Liivi lahte planeeritavate meretuuleparkide

mõjust Eesti kaitsevõimele

Austatud Rene Liiver

Täname Teid 08.05.2026 pöördumise ja selles tõstatatud oluliste riigikaitseliste küsimuste

eest seoses Eesti merealadele kavandatavate meretuuleparkidega Läänemeres ja Liivi lahes.

Riigikaitsekomisjon arutas neid oma 18.05. ja 19.05.2026 istungitel.

Eesti Vabariigis toimub tuuleparkide planeerimine, kooskõlastamine ja lubade menetlemine

kehtivate seaduste ning riigikaitseliste menetlusreeglite alusel. Tegemist on täitevvõimu

pädevusse kuuluva haldusmenetlusega, milles osalevad seadusest tulenevate ülesannete alusel

Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA),

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning vajadusel muud julgeoleku- ja seireasutused.

Tuuleparkide mõju riigikaitsele hinnatakse Eestis mitme õigusakti alusel. Planeerimisseaduse

§ 4 lõike 2 kohaselt tuleb planeeringu koostamisel arvestada riigikaitseliste huvidega ning

tagada erinevate avalike huvide tasakaalustatud arvestamine. Planeerimisseaduse § 76 ja §

126 alusel tuleb planeering kooskõlastada asutustega, kelle pädevust planeering puudutab,

sealhulgas riigikaitse eest vastutavate asutustega.

Täiendavalt reguleerib vastavat menetlust Vabariigi Valitsuse määrus „Planeeringute

koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“, mille kohaselt

tuleb planeering kooskõlastada Kaitseministeeriumiga muu hulgas juhul, kui kavandatakse

tuulegeneraatorit või tuuleparki või kui kavandatav ehitis võib mõjutada riigikaitselise ehitise

töövõimet, sealhulgas radarite, seire- ja sidesüsteemide toimimist. Tegemist on Eestis peamise

õigusliku alusega, mille raames hinnatakse tuuleparkide võimalikku mõju õhu- ja mereseirele,

radarivõimekusele, eelhoiatussüsteemidele, signaalluurele ning NATO integreeritud õhu- ja

raketikaitsesüsteemidele.

Ehitusseadustiku § 44 ja § 120 kohaselt tuleb ehitusloa ja kasutusloa menetlemisel hinnata

ehitise mõju riigikaitsele ning vajadusel kaasata Kaitseministeerium või keelduda loa

andmisest, kui kavandatav tegevus ohustab riigikaitselisi huve. Riigikaitseseaduse alusel

vastutab Kaitseministeerium riigikaitse planeerimise ja riigikaitseliste huvide kaitse eest ning

Kaitsevägi annab riigikaitselisi eksperthinnanguid ja hindab mõju Eesti sõjalisele

kaitsevõimele.

2

Läänemerre ja Liivi lahte kavandatavate meretuuleparkide riigikaitseliste mõjude hindamisel

osalevad vastavalt seadustele Kaitseministeerium kui riigikaitseliste huvide kooskõlastaja ja

lõpliku seisukoha kujundaja riigikaitse küsimustes, Kaitsevägi kui sõjalise eksperthinnangu

andja radarite, eelhoiatuse, õhutõrje, mereseire ja operatiivvõimekuse osas, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet kui hoonestuslubade ja kasutuslubade menetleja, Keskkonnaamet

keskkonnamõjude hindamise menetluste läbiviijana ning Vabariigi Valitsus strateegiliste ja

riigi tasandi otsuste tegijana. Vajadusel tehakse koostööd ka NATO liitlaste ning teiste

Läänemere piirkonna riikidega olukordades, kus võimalik mõju võib ulatuda rahvusvaheliste

seire- või kaitsesüsteemideni.

Teie pöördumises viidatud Rootsi Kuningriigi otsused ja hinnangud kuuluvad Rootsi

riigikaitseliste otsuste raamistikku ning lähtuvad Rootsi relvajõudude hinnangutest

konkreetsete merealade ja süsteemide kohta. Eestis tehakse vastavad otsused Eesti õigusruumi

ja Eesti riigikaitseliste hinnangute alusel.

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik meretuuleparki rajada ilma riigikaitseliste mõjude

hindamiseta, Kaitseministeeriumi kaasamiseta ning vajalike kooskõlastuste ja lubadeta. Kui

kavandatav tegevus kahjustab lubamatult riigikaitselist võimekust, on riigil õigus jätta

planeering kooskõlastamata, keelduda ehitusloa või kasutusloa andmisest, nõuda täiendavaid

tehnilisi leevendusmeetmeid või piirata rajatise kõrgust, asukohta ja töörežiime.

Teie pöördumises tõstatatud küsimused radarite töövõime, drooniohu, IFF-süsteemide, AIS-

süsteemide ning massrünnakute stsenaariumide kohta puudutavad riigikaitselist

operatiivplaneerimist ja julgeolekuasutuste riskihinnanguid. Selliste riskide hindamine toimub

riigisaladust sisaldavate analüüside, kaitseväeliste ohuhinnangute, NATO standardite,

tehniliste mõjuanalüüside ning riigikaitseliste võimearenduste planeerimise kaudu.

Avalikkusele ei avaldata riigisaladust sisaldavaid hinnanguid ega konkreetseid sõjalise kaitse

võimekuse parameetreid.

Eesti mereala planeeringu materjalid on kättesaadavad aadressil: https://www.riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2024-11/mereala-planeering-seletuskiri-

2022.pdf Samas tuleb arvestada, et suur osa viidatud merealaplaneeringu ja mõjuhindamise

alusmaterjalidest pärineb ajast enne 2022. aasta veebruari ning enne Venemaa täiemahulist

agressiooni Ukraina vastu. Vahepeal on Läänemere julgeolekukeskkond, NATO

kaitseplaneerimine ning õhu-, mere- ja elektromagnetilise spektri kasutamise loogika oluliselt

muutunud. Seetõttu ei saa toonased hinnangud olla tänases olukorras ainsaks ega piisavaks

aluseks strateegiliste otsuste tegemisel ilma täiendava ja ajakohastatud riigikaitselise

ümberhindamiseta.

Riigikaitsekomisjonile ei ole esitatud, millised konkreetsed tehnilised lahendused tagavad

radarite, signaalluure, eelhoiatuse ning NATO integreeritud õhu- ja mereseiresüsteemide

katkematu toimimise olukorras, kus meretuulepargid rajatakse kavandatud mahus. Pelgalt

viide uuringutele või rahaliste vahendite eraldamisele ei ole iseenesest tõend, et vajalik võime

oleks reaalselt saavutatud või operatiivselt toimiv.

Kuigi Rootsi otsused lähtuvad nende suveräänsest pädevusest, tuleb arvestada, et Läänemeri

ja Balti piirkond moodustavad NATO ühtse operatiiv- ja julgeolekuruumi. Sellest tulenevalt

peavad ka Eesti otsused toetama kollektiivkaitse terviklahendust ning vältima olukorda, kus

ühe riigi majanduslikud või energeetilised eesmärgid hakkavad kahjustama kogu piirkonna

seire-, eelhoiatus- või kaitsevõime terviklikkust.

3

Nagu eespool öeldud Teie tõstatatud küsimused kuuluvad täidesaatva võimu pädevusse,

kellele olete sama teabenõuet sisalduva selgitustaotluse saatnud. Kindlasti saate nendelt

detailsema vastuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Stoicescu

esimees

Koopia: Kaitseministeerium

Kaitsevägi

Külli Jõgeda

631 6672 [email protected]

Aivar Engel

6316 470 [email protected]