K. S. M. K. S. M. 08.04.2026

Meie .05.2026 nr 1-6/26-81/2

Kollektiivne pöördumine "Nõuame Eesti

õhuruumi sulgemist sõjalistele manöövritele!"

Austatud pöördumise esitajate esindaja

Täname K. S. M. aktiivse kodanikupositsiooni ja esitatud pöördumise eest, milles väljendate

muret Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika, õhuruumi kasutamise ning rahvusvahelise olukorra

mõjude üle. K. S. M. tõstatatud küsimused puudutavad riigi toimimise seisukohalt keskseid

põhiseaduslikke väärtusi, sealhulgas suveräänsust, julgeolekut ning elanikkonna kaitset.

Eesti riigi territoriaalne terviklikkus ja õhuruumi puutumatus on riigi suveräänsuse lahutamatu

osa. Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 2 hõlmab Eesti territoorium maismaad,

territoriaalvett ning nende kohal asuvat õhuruumi. Sellest lähtuvalt on riigil nii õigus kui ka

kohustus kaitsta oma õhuruumi igasuguse loata või vaenuliku tegevuse eest. Sama seaduse §

127 kohaselt on riigikaitse riigivõimu üks olulisemaid ülesandeid ning selle korraldamine

kuulub seadusega määratud riigikaitseorganite pädevusse. Riigikaitse praktiline korraldus,

sealhulgas õhuruumi kasutamine ja sõjaliste õppuste läbiviimine, on reguleeritud muu hulgas

riigikaitseseaduse ning lennundusseadusega.

Eesti kaitsepoliitika ja õhuruumi kasutamine toimub kooskõlas nii siseriiklike õigusaktide kui

ka rahvusvaheliste kohustustega. Olulisel kohal on Eesti liikmelisus NATO-s, millest

tulenevad kohustused kollektiivse kaitse tagamisel, sealhulgas liitlastega ühiste õppuste ja

operatsioonide läbiviimisel. Samuti tuleneb rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ÜRO

põhikirja artiklist 51, riikide õigus enesekaitsele, ning Chicago 1944. aasta konventsioon

kinnitab riikide täielikku suveräänsust oma õhuruumi üle.

Julgeolekupoliitika kujundamisel tuleb arvestada muutunud rahvusvahelist olukorda. Euroopa

julgeolekut mõjutab otseselt Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, mis ei ole pelgalt

regionaalne konflikt, vaid sündmus, millel on otsene mõju ka Balti regiooni ja Eesti

julgeolekule. See areng on suurendanud võimalike ohtude ulatust ning muutnud

julgeolekukeskkonna märkimisväärselt ettearvamatumaks.

K. S. M. pöördumises esitatud ettepanekut tuleb käsitleda laiemas julgeolekupoliitilises

kontekstis. Eesti kaitsevõime, sealhulgas koostöö liitlastega, on keskse tähtsusega riigi

iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse tagamisel ning vastavad otsused tehakse kaalutletult,

arvestades nii riigikaitselisi vajadusi kui ka elanikkonna turvalisust. Samal ajal on oluline

rõhutada, et iga võimalikku õhuruumi rikkumist käsitletakse tõsiselt seejuures pädevad

riigiasutused analüüsivad juhtumeid, teevad koostööd liitlastega ning rakendavad meetmeid

sarnaste intsidentide ennetamiseks.

2

Riik peab oma tegevuses pidevalt tasakaalustama julgeoleku tagamise ning elanikkonna

heaolu ja turvatunde. Põhiseaduse §-dest 13 ja 14 tuleneb riigi kohustus kaitsta igaüht ning

tagada põhiõiguste ja vabaduste toimimine, mistõttu pööratakse tähelepanu sellele, et

riigikaitselised tegevused oleksid õiguspärased, proportsionaalsed ning võimalikult vähe

häirivad elanikkonnale. Nõustume, et elanikkonna teavitus võimalikust ohust eelhoiatuse näol

peaks muutuma senisest veelgi operatiivsemaks, kuid see ongi igakordselt läinud paremaks.

Kinnitame, et Eesti riigi põhiseaduslik kohustus on tagada oma territooriumi, sealhulgas

õhuruumi puutumatus ning kaitsta oma rahvast igasuguste ohtude eest. Seda kohustust

täidetakse järjepidevalt ja otsustavalt. Ühtlasi tuleb tagada tsiviillendude võimalus ja ohutus.

Õhuruumi sulgemine seaks piiranguid ka tsiviillendudele.

Selline meede oleks vastuolus riigi põhiseaduslike kohustustega tagada riigikaitse ning täita

rahvusvahelisi kohustusi ning nõrgestaks Eesti heidutus- ja kaitsevõimet. Rahvusvaheline

praktika näitab, et ükski riik ei ole suuteline tagama oma õhuruumi täielikku, sajaprotsendilist

kaitset. Näiteks Soome, Poola ja Leedu rakendavad ulatuslikke õhuseire- ja kaitsemeetmeid

ning teevad tihedat koostööd liitlastega, kuid ka nendes riikides ei ole võimalik üksikuid

õhusuveräänsuse rikkumisi täielikult välistada. Sellise taseme saavutamine eeldaks

kaitsekulutuste mitmekordset suurendamist seniselt enam kui 5% SKPst ning ressursside

ulatuslikku ümberjaotamist, mis ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas riigi teiste

kohustustega oma kodanike ees. Riik otsustanud eraldada täiendavalt raha droonitõrje,

õhukaitse ja olukorrateadlikkuse tugevdamisse. Lisaks on Riigikogu menetluses Vabariigi

Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise

seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE).

Kokkuvõttes tegutseb Eesti Vabariik koos liitlastega oma õhuruumi haldamisel ja riigikaitse

korraldamisel kehtiva õiguse ning rahvusvaheliste kohustuste alusel, lähtudes eesmärgist

tagada riigi iseseisvus, territoriaalne terviklikkus ja elanikkonna turvalisus. Selle tõestuseks

on k.a 19. mail Lõuna-Eestis Võrtsjärve ja Põltsamaa vahel allatulistatud Ukraina päritolu

droon, mis õhuruumi suletuse korral ei oleks olnud võimalik.

Tulenevalt eeltoodust ja olles riigikaitsekomisjoni k.a 19. mai istungil kuulanud ära K. S. M. ja

R. M. otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult lükata tagasi ettepanek sulgeda

Eesti Vabariigi õhuruum igasugusteks sõjalisteks manöövriteks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Stoicescu

esimees

Teadmiseks: Rahvaalgatus.ee

Aivar Engel

6316 470 [email protected]

Külli Jõgeda

6316 672 [email protected]

K. S. M. K. S. M. 08.04.2026

Meie .05.2026 nr 1-6/26-81/2

Kollektiivne pöördumine "Nõuame Eesti

õhuruumi sulgemist sõjalistele manöövritele!"

Austatud pöördumise esitajate esindaja

Täname K. S. M. aktiivse kodanikupositsiooni ja esitatud pöördumise eest, milles väljendate

muret Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika, õhuruumi kasutamise ning rahvusvahelise olukorra

mõjude üle. K. S. M. tõstatatud küsimused puudutavad riigi toimimise seisukohalt keskseid

põhiseaduslikke väärtusi, sealhulgas suveräänsust, julgeolekut ning elanikkonna kaitset.

Eesti riigi territoriaalne terviklikkus ja õhuruumi puutumatus on riigi suveräänsuse lahutamatu

osa. Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 2 hõlmab Eesti territoorium maismaad,

territoriaalvett ning nende kohal asuvat õhuruumi. Sellest lähtuvalt on riigil nii õigus kui ka

kohustus kaitsta oma õhuruumi igasuguse loata või vaenuliku tegevuse eest. Sama seaduse §

127 kohaselt on riigikaitse riigivõimu üks olulisemaid ülesandeid ning selle korraldamine

kuulub seadusega määratud riigikaitseorganite pädevusse. Riigikaitse praktiline korraldus,

sealhulgas õhuruumi kasutamine ja sõjaliste õppuste läbiviimine, on reguleeritud muu hulgas

riigikaitseseaduse ning lennundusseadusega.

Eesti kaitsepoliitika ja õhuruumi kasutamine toimub kooskõlas nii siseriiklike õigusaktide kui

ka rahvusvaheliste kohustustega. Olulisel kohal on Eesti liikmelisus NATO-s, millest

tulenevad kohustused kollektiivse kaitse tagamisel, sealhulgas liitlastega ühiste õppuste ja

operatsioonide läbiviimisel. Samuti tuleneb rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ÜRO

põhikirja artiklist 51, riikide õigus enesekaitsele, ning Chicago 1944. aasta konventsioon

kinnitab riikide täielikku suveräänsust oma õhuruumi üle.

Julgeolekupoliitika kujundamisel tuleb arvestada muutunud rahvusvahelist olukorda. Euroopa

julgeolekut mõjutab otseselt Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, mis ei ole pelgalt

regionaalne konflikt, vaid sündmus, millel on otsene mõju ka Balti regiooni ja Eesti

julgeolekule. See areng on suurendanud võimalike ohtude ulatust ning muutnud

julgeolekukeskkonna märkimisväärselt ettearvamatumaks.

K. S. M. pöördumises esitatud ettepanekut tuleb käsitleda laiemas julgeolekupoliitilises

kontekstis. Eesti kaitsevõime, sealhulgas koostöö liitlastega, on keskse tähtsusega riigi

iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse tagamisel ning vastavad otsused tehakse kaalutletult,

arvestades nii riigikaitselisi vajadusi kui ka elanikkonna turvalisust. Samal ajal on oluline

rõhutada, et iga võimalikku õhuruumi rikkumist käsitletakse tõsiselt seejuures pädevad

riigiasutused analüüsivad juhtumeid, teevad koostööd liitlastega ning rakendavad meetmeid

sarnaste intsidentide ennetamiseks.

2

Riik peab oma tegevuses pidevalt tasakaalustama julgeoleku tagamise ning elanikkonna

heaolu ja turvatunde. Põhiseaduse §-dest 13 ja 14 tuleneb riigi kohustus kaitsta igaüht ning

tagada põhiõiguste ja vabaduste toimimine, mistõttu pööratakse tähelepanu sellele, et

riigikaitselised tegevused oleksid õiguspärased, proportsionaalsed ning võimalikult vähe

häirivad elanikkonnale. Nõustume, et elanikkonna teavitus võimalikust ohust eelhoiatuse näol

peaks muutuma senisest veelgi operatiivsemaks, kuid see ongi igakordselt läinud paremaks.

Kinnitame, et Eesti riigi põhiseaduslik kohustus on tagada oma territooriumi, sealhulgas

õhuruumi puutumatus ning kaitsta oma rahvast igasuguste ohtude eest. Seda kohustust

täidetakse järjepidevalt ja otsustavalt. Ühtlasi tuleb tagada tsiviillendude võimalus ja ohutus.

Õhuruumi sulgemine seaks piiranguid ka tsiviillendudele.

Selline meede oleks vastuolus riigi põhiseaduslike kohustustega tagada riigikaitse ning täita

rahvusvahelisi kohustusi ning nõrgestaks Eesti heidutus- ja kaitsevõimet. Rahvusvaheline

praktika näitab, et ükski riik ei ole suuteline tagama oma õhuruumi täielikku, sajaprotsendilist

kaitset. Näiteks Soome, Poola ja Leedu rakendavad ulatuslikke õhuseire- ja kaitsemeetmeid

ning teevad tihedat koostööd liitlastega, kuid ka nendes riikides ei ole võimalik üksikuid

õhusuveräänsuse rikkumisi täielikult välistada. Sellise taseme saavutamine eeldaks

kaitsekulutuste mitmekordset suurendamist seniselt enam kui 5% SKPst ning ressursside

ulatuslikku ümberjaotamist, mis ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas riigi teiste

kohustustega oma kodanike ees. Riik otsustanud eraldada täiendavalt raha droonitõrje,

õhukaitse ja olukorrateadlikkuse tugevdamisse. Lisaks on Riigikogu menetluses Vabariigi

Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise

seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE).

Kokkuvõttes tegutseb Eesti Vabariik koos liitlastega oma õhuruumi haldamisel ja riigikaitse

korraldamisel kehtiva õiguse ning rahvusvaheliste kohustuste alusel, lähtudes eesmärgist

tagada riigi iseseisvus, territoriaalne terviklikkus ja elanikkonna turvalisus. Selle tõestuseks

on k.a 19. mail Lõuna-Eestis Võrtsjärve ja Põltsamaa vahel allatulistatud Ukraina päritolu

droon, mis õhuruumi suletuse korral ei oleks olnud võimalik.

Tulenevalt eeltoodust ja olles riigikaitsekomisjoni k.a 19. mai istungil kuulanud ära K. S. M. ja

R. M. otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult lükata tagasi ettepanek sulgeda

Eesti Vabariigi õhuruum igasugusteks sõjalisteks manöövriteks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Stoicescu

esimees

Teadmiseks: Rahvaalgatus.ee

Aivar Engel

6316 470 [email protected]

Külli Jõgeda

6316 672 [email protected]