Tilgu tee alternatiivlahendustele seisukoha andmine

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Jörgen Vanamõisa

Transpordiamet

[email protected]

Teie 04.03.2024

Meie 27.03.2024 nr 7-9/24/4257-2

Tilgu tee alternatiivlahendustele seisukoha

andmine

Austatud Jörgen Vanamõisa

Pöördusite Keskkonnaameti poole saamaks arvamust tööle „Riigitee nr 11414 Tilgu tee

alternatiivlahenduse eksperthinnangu koostamine“.

Tilgu tee paikneb Harju maakonnas Harku vallas. Riigitee kogupikkus on 3,778 kilomeetrit ja

tee kulgeb piki rannikujoont. Arvestades Rannamõisa panga järkjärgulist taandumist

ilmastikutingimuste ja lainetuse mõjul, on ohustatud ka Tilgu tee püsivus.

Eksperthinnangu selgitati välja, millised oleksid Tilgu tee rekonstrueerimise võimalikud

alternatiivid (mingi teine võimalik juurdepääsutee asukoht või mingi muu, optimaalsem ja

väiksemate mõjudega alternatiiv või erinevad ehitustehnoloogilised võtted, mis võiksid

avaldada väiksemat mõju piirnevale Natura 2000 alale).

Koostatud on võimalikud alternatiivsed variandid, mille kohta soovite Keskkonnaameti

arvamust ja tingimusi projektiga edasi minemiseks.

Järeldused

Keskkonnaameti hinnangul on kaitsealustele objektidele, sh Natura alale, kõige väiksema

mõjuga alternatiiv 2. Alternatiividel 1 ja 3 on ebasoodsad mõjud maastikukaitseala ja Natura

ala kaitse-eesmärkidele ning neid ei ole võimalik ära hoida ega leevendada. Kuna alternatiiv on

olemas (alternatiiv 2), siis Natura erand ka ei kohalduks. Seega saab Keskkonnaameti hinnangul

edasi minna vaid alternatiiviga 2.

Keskkonnaameti hinnang alternatiividele

Alternatiiv 1 puhul rajatakse tee mere alale. Maabumispunktideks on kinnistud Tilgukalda

(19801:001:0109) ja Kaldamänniku (19801:002:0121). Mere alale kavandatud teetamm tekitab

sisuliselt uue rannajoone ja meri enam pankrannikuni ei ulatuks.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel jääb osaliselt Kaldamänniku kinnistule ning

kavandatavast teetammist maismaa poole Rannamõisa maastikukaitseala1 Rannamõisa

1 KLO1000116

2 (3)

piiranguvöönd, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Rannamõisa loodusala2.

Alale jäävad ka II kaitsekategooria kaitsealuste käsitiivaliste3 ja III kaitsekategooria kaitsealuse

liigi kaldapääsukese4 (Riparia riparia) elupaigad ning looduskaitsealune üksikobjekt Tilgu

koopad5. Kavandatavast teetammist mere poole jääb kaitstav looduse üksikobjekt Tilgu

kivikülv6.

Alternatiivi elluviimisel ehitataks kaitsealast üle uus sild. Teetammi ehitamisel tekiks

kaitsealaga piirnevale alale suletud siseveekogu ja uus rannajoon. Seega alternatiivi elluviimine

mõjutab rajatavast teetammist u 20 m kaugusele rannale jäävaid loodusväärtusi. Mere alal on

elupaigatüüp veealused liivamadalad 1110. Rannikul on kaardistatud Rannamõisa

maastikukaitseala ja loodusala kaitse eesmärgiks olev Natura elupaigatüüp merele avatud

pankrannad (kood 1230). Elupaigatüüpi 1230 kuuluvad üksnes murrutusjärsakuga pangad, mis

on merelainete otsese mõju piirkonnas. Oluline on pankrannikul looduslike protsesside

tagamine, sh avatus merele ja lainetusele. Rannamõisa maastikukaitseala kaitsekorralduskava7

kohaselt on kaitsealal kaardistatud 3600 m ulatuses merele avatud pankrandasid ja kaitse-

eesmärgiks on samuti seatud 3600 m ulatuses pankrandasid. Seega ei saa elupaigatüübi ulatus

väheneda.

Teetammi ja senise rannajoone vahel ei oleks enam tegemist looduslike protsessidega ja

loodusliku maastikuga, vaid inimese poolt muudetud tehismaastikuga, kus looduslikud

protsessid teiseneksid. Peale alternatiiv 1 elluviimist ei vasta pankrannik enam elupaigatüübi

merele avatud pankrannad tunnustele, millele on iseloomulik merelainete aktiivne mõju ja

avatus merele. Keskkonnaameti hinnangul kahjustaks alternatiivi 1 elluviimine kaitseala kaitse-

eesmärke ja selle seisundit ning selle elluviimine ei ole võimalik.

Alternatiiv 2 puhul rajatakse uus ühendus kuni Kivivabriku tee L1 (19801:001:3291) teeni,

mis viib Klooga maanteele. Teest mõlemale poole jäävad III kaitsekategooria kaitsealused liigid

kahelehine käokeel8, põõsasmaran9, aas-karukell10 ja II kaitsekategooria kaitsealused taimed

aasnelk11, jumalakäpp12.

Keelatud on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis

ohustab liigi säilimist selles elupaigas (LKS § 55 lg 8). II kaitsekategooria taimede

kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud (LKS § 55 lg 7). Seega on tee

alal vajalik kaitsealuste taimede inventuuri läbiviimine ja vajadusel kaitsealuste taimede

ümberasustamise taotlemine. Keskkonnaameti hinnangul on alternatiiv 2 kõige vähem

keskkonda mõjutav ja looduskaitselisest aspektist lähtuvalt on see realiseeritav.

Alternatiiv 3 puhul tehakse tegevusi olemasoleval kriitilisel Tilgu tee lõigul. Alternatiiv 3a

puhul kasutataks tee aluspõhjaks kergkruusa kuni 2,5 m sügavuselt u 200 m pikkuses lõigus.

Alternatiiv 3b puhul puuritakse tee ja kaitseala vahele u 100 m pikkuses lõigus 19 m sügavused

vaiad ja paigaldatakse diagonaalis tee alla ankrud (ka 19 m sügavuseni). Alternatiiv 3c puhul

rajatakse tee alla drenaaž u 200 m pikkuses lõigus.

2 RAH0000450 3 KLO9115935, KLO9115933, KLO9115932, KLO9115934 4 KLO9124324 5 KLO4001078 6 KLO4001078 7 Kinnistatud Keskkonnaameti peadirektori 06.08.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/8 8 KLO9311101 9 KLO9331235 10 KLO9349096 11 KLO9311100 12 KLO9349060

3 (3)

Vaiad alternatiiv 3b puhul jäävad kõige kitsamas kohas Rannamõisa maastikukaitseala

praegusest piirist u 6 m kaugusele. Rannamõisa maastikukaitseala piiri ja tee vahele väljapoole

maastikukaitseala jääb III kaitsekategooria kaitsealuse liigi aas-karukella13 kasvukoht. Joonise

järgi paiknevad vaiad väljaspool aas-karukella kasvukohta. Keelatud on III kaitsekategooria

taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas

(LKS § 55 lg 8).

Vaiad asuvad momendil väljaspool maastikukaitseala. Kuna rannajoon on muutuv, siis

tulevikus rannajoone taandumisel võivad vaiad jääda maastikukaitsealale ja Natura alale.

Rannajoon on ajas muutuv ja tuleb tagada, et väärtus püsiks kaitse all. Seega on kaitseala piirid

vaja edaspidi kooskõlla viia elupaigatüübi reaalse paiknemisega. Sellisel juhul kahjustavad

vaiad tõenäoliselt Natura elupaigatüüpi merele avatud pankrannad (1230). Keskkonnaameti

hinnangul ei ole perspektiivis (kui rannajoon on taandunud Tilgu teeni) Natura ala kahjustamine

välistatud ja seega alternatiivi 3 seetõttu ellu viia ei saa.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Triin Ristmets 56981773

[email protected]

13 KLO9310872

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Jörgen Vanamõisa

Transpordiamet

[email protected]

Teie 04.03.2024

Meie 27.03.2024 nr 7-9/24/4257-2

Tilgu tee alternatiivlahendustele seisukoha

andmine

Austatud Jörgen Vanamõisa

Pöördusite Keskkonnaameti poole saamaks arvamust tööle „Riigitee nr 11414 Tilgu tee

alternatiivlahenduse eksperthinnangu koostamine“.

Tilgu tee paikneb Harju maakonnas Harku vallas. Riigitee kogupikkus on 3,778 kilomeetrit ja

tee kulgeb piki rannikujoont. Arvestades Rannamõisa panga järkjärgulist taandumist

ilmastikutingimuste ja lainetuse mõjul, on ohustatud ka Tilgu tee püsivus.

Eksperthinnangu selgitati välja, millised oleksid Tilgu tee rekonstrueerimise võimalikud

alternatiivid (mingi teine võimalik juurdepääsutee asukoht või mingi muu, optimaalsem ja

väiksemate mõjudega alternatiiv või erinevad ehitustehnoloogilised võtted, mis võiksid

avaldada väiksemat mõju piirnevale Natura 2000 alale).

Koostatud on võimalikud alternatiivsed variandid, mille kohta soovite Keskkonnaameti

arvamust ja tingimusi projektiga edasi minemiseks.

Järeldused

Keskkonnaameti hinnangul on kaitsealustele objektidele, sh Natura alale, kõige väiksema

mõjuga alternatiiv 2. Alternatiividel 1 ja 3 on ebasoodsad mõjud maastikukaitseala ja Natura

ala kaitse-eesmärkidele ning neid ei ole võimalik ära hoida ega leevendada. Kuna alternatiiv on

olemas (alternatiiv 2), siis Natura erand ka ei kohalduks. Seega saab Keskkonnaameti hinnangul

edasi minna vaid alternatiiviga 2.

Keskkonnaameti hinnang alternatiividele

Alternatiiv 1 puhul rajatakse tee mere alale. Maabumispunktideks on kinnistud Tilgukalda

(19801:001:0109) ja Kaldamänniku (19801:002:0121). Mere alale kavandatud teetamm tekitab

sisuliselt uue rannajoone ja meri enam pankrannikuni ei ulatuks.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel jääb osaliselt Kaldamänniku kinnistule ning

kavandatavast teetammist maismaa poole Rannamõisa maastikukaitseala1 Rannamõisa

1 KLO1000116

2 (3)

piiranguvöönd, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Rannamõisa loodusala2.

Alale jäävad ka II kaitsekategooria kaitsealuste käsitiivaliste3 ja III kaitsekategooria kaitsealuse

liigi kaldapääsukese4 (Riparia riparia) elupaigad ning looduskaitsealune üksikobjekt Tilgu

koopad5. Kavandatavast teetammist mere poole jääb kaitstav looduse üksikobjekt Tilgu

kivikülv6.

Alternatiivi elluviimisel ehitataks kaitsealast üle uus sild. Teetammi ehitamisel tekiks

kaitsealaga piirnevale alale suletud siseveekogu ja uus rannajoon. Seega alternatiivi elluviimine

mõjutab rajatavast teetammist u 20 m kaugusele rannale jäävaid loodusväärtusi. Mere alal on

elupaigatüüp veealused liivamadalad 1110. Rannikul on kaardistatud Rannamõisa

maastikukaitseala ja loodusala kaitse eesmärgiks olev Natura elupaigatüüp merele avatud

pankrannad (kood 1230). Elupaigatüüpi 1230 kuuluvad üksnes murrutusjärsakuga pangad, mis

on merelainete otsese mõju piirkonnas. Oluline on pankrannikul looduslike protsesside

tagamine, sh avatus merele ja lainetusele. Rannamõisa maastikukaitseala kaitsekorralduskava7

kohaselt on kaitsealal kaardistatud 3600 m ulatuses merele avatud pankrandasid ja kaitse-

eesmärgiks on samuti seatud 3600 m ulatuses pankrandasid. Seega ei saa elupaigatüübi ulatus

väheneda.

Teetammi ja senise rannajoone vahel ei oleks enam tegemist looduslike protsessidega ja

loodusliku maastikuga, vaid inimese poolt muudetud tehismaastikuga, kus looduslikud

protsessid teiseneksid. Peale alternatiiv 1 elluviimist ei vasta pankrannik enam elupaigatüübi

merele avatud pankrannad tunnustele, millele on iseloomulik merelainete aktiivne mõju ja

avatus merele. Keskkonnaameti hinnangul kahjustaks alternatiivi 1 elluviimine kaitseala kaitse-

eesmärke ja selle seisundit ning selle elluviimine ei ole võimalik.

Alternatiiv 2 puhul rajatakse uus ühendus kuni Kivivabriku tee L1 (19801:001:3291) teeni,

mis viib Klooga maanteele. Teest mõlemale poole jäävad III kaitsekategooria kaitsealused liigid

kahelehine käokeel8, põõsasmaran9, aas-karukell10 ja II kaitsekategooria kaitsealused taimed

aasnelk11, jumalakäpp12.

Keelatud on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis

ohustab liigi säilimist selles elupaigas (LKS § 55 lg 8). II kaitsekategooria taimede

kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud (LKS § 55 lg 7). Seega on tee

alal vajalik kaitsealuste taimede inventuuri läbiviimine ja vajadusel kaitsealuste taimede

ümberasustamise taotlemine. Keskkonnaameti hinnangul on alternatiiv 2 kõige vähem

keskkonda mõjutav ja looduskaitselisest aspektist lähtuvalt on see realiseeritav.

Alternatiiv 3 puhul tehakse tegevusi olemasoleval kriitilisel Tilgu tee lõigul. Alternatiiv 3a

puhul kasutataks tee aluspõhjaks kergkruusa kuni 2,5 m sügavuselt u 200 m pikkuses lõigus.

Alternatiiv 3b puhul puuritakse tee ja kaitseala vahele u 100 m pikkuses lõigus 19 m sügavused

vaiad ja paigaldatakse diagonaalis tee alla ankrud (ka 19 m sügavuseni). Alternatiiv 3c puhul

rajatakse tee alla drenaaž u 200 m pikkuses lõigus.

2 RAH0000450 3 KLO9115935, KLO9115933, KLO9115932, KLO9115934 4 KLO9124324 5 KLO4001078 6 KLO4001078 7 Kinnistatud Keskkonnaameti peadirektori 06.08.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/8 8 KLO9311101 9 KLO9331235 10 KLO9349096 11 KLO9311100 12 KLO9349060

3 (3)

Vaiad alternatiiv 3b puhul jäävad kõige kitsamas kohas Rannamõisa maastikukaitseala

praegusest piirist u 6 m kaugusele. Rannamõisa maastikukaitseala piiri ja tee vahele väljapoole

maastikukaitseala jääb III kaitsekategooria kaitsealuse liigi aas-karukella13 kasvukoht. Joonise

järgi paiknevad vaiad väljaspool aas-karukella kasvukohta. Keelatud on III kaitsekategooria

taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas

(LKS § 55 lg 8).

Vaiad asuvad momendil väljaspool maastikukaitseala. Kuna rannajoon on muutuv, siis

tulevikus rannajoone taandumisel võivad vaiad jääda maastikukaitsealale ja Natura alale.

Rannajoon on ajas muutuv ja tuleb tagada, et väärtus püsiks kaitse all. Seega on kaitseala piirid

vaja edaspidi kooskõlla viia elupaigatüübi reaalse paiknemisega. Sellisel juhul kahjustavad

vaiad tõenäoliselt Natura elupaigatüüpi merele avatud pankrannad (1230). Keskkonnaameti

hinnangul ei ole perspektiivis (kui rannajoon on taandunud Tilgu teeni) Natura ala kahjustamine

välistatud ja seega alternatiivi 3 seetõttu ellu viia ei saa.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Triin Ristmets 56981773

[email protected]

13 KLO9310872