(EIS) algatatud kooskõlastamine

EELNÕU

15.05.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde

loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ muutmine

Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 7 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruses nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde

loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) kahjustav müra;“;

2) paragrahvi 4 tekstis asendatakse tekstiosa „15. detsembri 2005. a määruse nr 308

„Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded“ §-s 2 loetletud kantserogeenset“ tekstiosaga „8. mai 2026. a määruse nr

49 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid ja keemiliste ohutegurite

mõõtmise kord“ §-s 3 loetletud kantserogeenset, mutageenset või reproduktiivtoksilist“;

3) paragrahvi 5 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Lõike 1 punktis 12 nimetatud tööd mehaanilise lõikuriga on lubatud teha vähemalt 15-

aastasel alaealisel, kui töö seisneb muruniitmises ja täidetud on järgmised tingimused:

1) töö vastab alaealise vanusele ja võimetele ega ohusta tema tervist;

2) tööd tehakse seadmega, mille tavapärase kasutamise korral on välistatud otsene kokkupuude

lõiketeraga;

3) alaealine kasutab töö iseloomust tulenevaid ja seadme kasutusjuhendiga ette nähtud

asjakohaseid isikukaitsevahendeid;

4) alaealine ei tee seadme hooldus-, puhastus- ega remonditöid.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

riigisekretär

15.05.2026

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja

tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrust nr 94

„Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“.

Eelnõu eesmärk on ajakohastada alaealiste töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning täpsustada

alaealistele lubatud tööde tegemise tingimusi. Muudatuste puhul lähtutakse riskipõhisest

lähenemisest alaealiste tööohutuse tagamisele.

Eelnõu kohaselt muudetakse müra käsitlevat regulatsiooni, loobudes kehtivas õiguses

sätestatud konkreetsest, 80 dB piirmäärast, ning võetakse kasutusele üldisem, kahjustava müra

mõiste. Selle tulemusena tuleb tööandjal hinnata konkreetse töö ja töövahendiga seotud

mürariske ning rakendada vajaduse korral sobivaid kaitsemeetmeid, sealhulgas kasutada

asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Muudatus tagab paindlikuma ja tegelikest töötingimustest

lähtuva lähenemise alaealiste kaitsele.

Lisaks täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib vähemalt 15-aastane alaealine mehaanilise

lõikuriga muru niita. Muudatusega võimaldatakse teha sellist tööd piiratud ulatuses tingimusel,

et töö vastab alaealise vanusele ja võimetele, kasutatav seade on ohutu, kasutatakse vajalikke

isikukaitsevahendeid ning alaealine ei tee seadme hooldus-, puhastus- ega remonditöid.

Muudatuse eesmärk on võimaldada alaealisel teha praktilisi ja tavapäraseid hooajatöid, tagades

samal ajal tema tervise kaitse ja ohutuse.

Samuti tehakse tehniline muudatus seoses kehtetuks tunnistatud määruse viitega, mis

asendatakse viitega uuele töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid reguleerivale määrusele, milles

on loetletud kantserogeenset, mutageenset ning reproduktiivtoksilist ohtu põhjustavad

tööprotsessid.

Muudatus ei loo juurde ega vähenda halduskoormust, kuid suurendab võimalusi noortel töö

leidmiseks ning lisab paindlikkust tööandjatele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunik Marilin Lutsoja (5883 6479, [email protected]) ning

sama osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis (5913 6476, [email protected]).

Eelnõu mõjusid on hinnanud Ingel Kadarik (5451 0226, [email protected]). Eelnõu

õigusekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. mai 2026. a määrusega nr 49

„Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid ja keemiliste ohutegurite

mõõtmise kord“.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 94 „Töökeskkonna

ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ 17.01.2020 jõustunud

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.10.2019, 9.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 jäetakse kehtivast regulatsioonist välja müra piirmäär 80 dB. Nõukogu

direktiiv 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl ei näe ette kindlat detsibellides väljendatud

piirväärtust, vaid sätestab artiklis 7, et alaealistel on keelatud teha tööd, millega kaasneva müra

tõttu võib alaealise tervis saada kahjustada. Seega on asjakohane lähtuda riskipõhisest

lähenemisest, mille kohaselt peab tööandja hindama alaealise tööga seotud müra mõju tervisele

ning rakendama sobivaid ennetus- ja kaitsemeetmeid. Riskide hindamisel tuleb muu hulgas

lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrusest nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise

kord“, mille kohaselt tuleb abinõusid rakendada alates müratasemest 80 dB.

Praktikas tähendab see, et tööandja peab hindama konkreetse töövahendi või tööprotsessi

tegelikku mürataset ja kokkupuute kestust ning tagama vajaduse korral sobivad

isikukaitsevahendid. Lisaks tuleb arvestada, et alaealised on mürale vastuvõtlikumad kui

täiskasvanud. Nii võib ka juba väiksem kui 80 dB müra põhjustada neile kahjustusi. Seega

tuleb seda ka isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel arvestada. Näiteks tuleb muruniitmise

korral anda alaealisele müra summutavad kõrvaklapid või muud sobivad

kuulmiskaitsevahendid, et vähendada kuulmiskahjustuse ja muude terviseriskide tekkimise

ohtu. Samuti tuleb arvestada, et eri seadmed ja töövahendid võivad tekitada väga erineva

tugevusega müra, mistõttu peab isikukaitsevahendite valik olema seotud konkreetse

riskitasemega ega saa põhineda üksnes üldisel hinnangul töö laadile.

Eelnõu punktiga 2 parandatakse viide Vabariigi Valitsuse määrusele, mis käsitleb ohtlike

kemikaalide töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, kuivõrd eelviidatud määrus on alates 15.

maist 2026. a kehtetu ning kantserogeenset, mutageenset ning reproduktiivtoksilist ohtu

põhjustavad tööprotsessid on loetletud uues, 8. mai 2026. a määruses nr 49 „Ohtlike

kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid ja keemiliste ohutegurite mõõtmise

kord“. Seega on tegemist tehnilise muudatusega.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse paragrahvi 5 erisusega alaealisele keelatud tööde

loetelus. Selle erisuse järgi lubatakse vähemalt 15-aastasel alaealisel töötada mehaanilise

lõikuriga, kui töö seisneb muruniitmises.

Sätte eesmärk on võimaldada vähemalt 15-aastasel alaealisel piiratud ulatuses mehaanilise

lõikuriga muru niita, tagades tema tervise kaitse ja ohutuse. Üldjuhul on mehaanilise lõikuriga

töö seotud suurema vigastusohuga, eelkõige liikuvate lõiketerade, seadme töötades õhku

paiskuvate esemete ning müra ja vibratsiooniga kokkupuute tõttu. Seetõttu on selline töö

alaealistele üldreeglina keelatud. Kõnealune erand võimaldab siiski vähemalt 15-aastasel

alaealisel tavapäraselt muru niita tingimusel, et töö laad, kasutatav seade ja töökorraldus

tagavad alaealise ohutuse ja riske on vähendatud vastuvõetava tasemeni. Vanusepiiri seadmisel

15. eluaastale on arvestatud nii alaealise töövõime ja küpsusega kui ka kehtivas õiguses samas

vanuserühmas lubatud võrreldava riskitasemega tegevustega. Töölepingu seadus käsitab

15-aastast alaealist juba oluliselt iseseisvama töövõimega töötajana võrreldes nooremate

alaealistega. Näiteks võib vähemalt 15-aastane ja koolikohustuse täitnud alaealine töötada kuni

kaheksa tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, mis viitab seadusandja

hinnangule, et selles vanuses noorel on üldjuhul olemas piisav füüsiline ja vaimne võimekus

tööülesannete ohutuks täitmiseks. Samuti on õiguskorras juba praegu lubatud vähemalt

15-aastasele isikule anda piiratud juhtimisõigus T-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks.

T-kategooria puhul võib tegemist olla märkimisväärse massiga sõidukiga ning selle juhtimine

eeldab tehnilise seadme ohutut käsitsemist, tähelepanuvõimet ja riskide hindamise oskust.

Kuigi piiratud juhtimisõiguse kasutamine toimub järelevalve tingimustes, näitab see, et

seadusandja peab vähemalt 15-aastast isikut kontrollitud tingimustes üldjuhul võimeliseks

käsitsema kõrgendatud ohuga mehhanisme. Eeltoodu tõttu on vanusepiiri kehtestamine 15.

eluaastale põhjendatud ja proportsionaalne, kuna selles vanuses alaealisel on üldjuhul olemas

piisav arengutase, töövõime ja suutlikkus mõista mehaanilise lõikuri kasutamisega seotud ohte

ning järgida ohutusjuhiseid. Samal ajal võimaldab seatud vanusepiir kaitsta nooremaid

alaealisi, välistades väiksema riskitaju ja kogemusega laste kokkupuute sellise tööga.

Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 sätestatakse, et töö peab olema alaealise vanusele,

arengutasemele ja võimetele vastav ega tohi ohustada tema tervist. Tööandja peab enne töö

lubamist hindama, kas alaealine on suuteline seadet ohutult kasutama, arvestades muu hulgas

tema füüsilisi võimeid, väljaõpet ja juhendamist, töökogemust ning konkreetse töökeskkonna

tingimusi. Juhendamine ja väljaõpe peab toimuma enne tööle asumist ning tööandja peab

veenduma, et noor on omandanud ohutud töövõtted. Samuti tuleb tagada piisav järelevalve

ning see, et töökoormus ja töö kestus oleksid alaealisele sobivad. Lisaks peab tööandja

hindama, et maastik, millel tööd tehakse, poleks raske ega ohtlik ning vastaks alaealise

võimetele. Alaealised ei pruugi osata näiteks künka kallet õigesti hinnata ning seadme

ümberminek on tõenäolisem. Noored ei pruugi osata ka hinnata murutraktoriga sõites eri

sõiduvõtetest tulenevaid ohtusid või hinnata kaugust objektidest.

Paragrahvi 5 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib tööd teha üksnes sellise seadmega, mille

tavapärase kasutamise korral on välistatud otsene kokkupuude lõiketeraga. Nõude eesmärk on

vähendada raskete lõikevigastuste riski. See tingimus võimaldab kasutada muruniidukeid,

mille lõiketerad paiknevad kaitstult korpuse sees ning millega töötades ei ole kasutajal

võimalik liikuva teraga vahetult kokku puutuda.

Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 3 sätestatakse, et alaealine kasutab töö iseloomust tulenevaid ja

seadme kasutusjuhendiga ette nähtud asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Olenevalt

kasutatavast seadmest ja töökeskkonnast võivad sellisteks vahenditeks olla näiteks

kaitseprillid, kuulmiskaitsevahendid, tugevad jalanõud või muud vajalikud kaitsevahendid.

Nõude eesmärk on vähendada seadme kasutamisega kaasnevaid tavapäraseid ohte, sealhulgas

silma-, kuulmis- ja jalavigastuste riski. Isikukaitsevahendid peavad sobima noore eripäradega.

Noori peab nende vahendite õigete kasutusvõtete valikul juhendama ning kasutamist jälgima.

Isikukaitsevahendid soetab ja annab kasutamiseks tööandja.

Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 4 sätestatakse, et alaealine ei või teha seadme hooldus-,

puhastus- ega remonditöid. Selliseid töid tehes võivad kaitsemehhanismid olla eemaldatud või

võib tekkida kokkupuude liikuvate või teravate osadega, mistõttu on vigastusoht oluliselt

suurem kui seadme tavapärase kasutamise korral. Seetõttu jäävad nimetatud tegevused

alaealisele keelatuks ka juhul, kui muruniitmine ise on lubatud.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud ja kooskõlas nõukogu direktiiviga 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl (EÜT

L 216, 20.08.1994, lk 12–20), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7).

4. Määruse mõjud

Muudatuste rakendamisega kaasneb sotsiaalne ja majanduslik mõju ning vähene mõju

riigiasutuste töökorraldusele. Määrusega tehtavad muudatused ei mõjuta regionaalarengut,

infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri ja sporti; riigikaitset ja välissuhteid ning

siseturvalisust ja keskkonda.

4.1. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud

4.1.1. Sihtrühm: alaealised

Muudatustest mõjutatud sihtrühm on alaealised, kes soovivad ja saaksid töötada töödel, mida

kehtiv regulatsioon praegu piirab. Puuduvad andmed selliste alaealiste täpse arvu kohta.

Mõttekoja Praxis analüüsi kohaselt töötas 2023. aastal 7–17-aastastest alaealistest 11% ehk

18 752 noort, peamiselt lihttööliste ning teenindus- ja müügitöötajatena1. Samal ajal on noorte

töötus viimastel aastatel püsinud kõrgel tasemel, mis viitab noorte keerulisemale olukorrale

tööturul. Kui enne koroonakriisi oli 15–17-aastaste noorte töötuse määr ligikaudu 30%, siis

2025. aastaks jõudis see 46%-ni2. Sotsiaalministeeriumi koolinoorte küsitlusuuringu järgi

soovivad noored töötada ja on aktiivselt tööd otsinud, kuid neile ei leidu piisavalt sobivaid

töövõimalusi3.

Muudatused vähendavad alaealiste tööle kehtestatud piiranguid ning võivad seeläbi aidata

kaasa noorte tööhõive suurenemisele. Konkreetse, 80 dB müra piirmäära asendamine

kahjustava müra mõistega võib avardada alaealiste võimalusi töötada ka sellistel töödel, mille

puhul müratase võib ajutiselt ületada 80 dB, näiteks ürituskorraldus- või välitöödel.

Muruniitmise erandi loomine avardab 15–17-aastaste noorte võimalusi töötada eelkõige

haljastus- ja heakorratöödel.

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda suurem tööst põhjustatud vigastuste ja tervisekahjustuste

risk, kuna alaealised on vähese töökogemuse ja väiksema riskiteadlikkuse tõttu töökeskkonna

ohutegurite suhtes haavatavamad. Riskide maandamiseks säilivad tööandjal kõik töötervishoiu

ja tööohutuse nõuetest tulenevad kohustused hinnata tööga seotud riske, tagada juhendamine

ning rakendada asjakohaseid kaitsemeetmeid. Eelnõus on muruniitmise lubamiseks ette nähtud

ka lisatingimused.

Kokkuvõttes suurendavad muudatused alaealiste võimalusi saada töökogemust, mis võib

toetada nende edasist töökarjääri. Mõju sihtrühm on kogu alaealiste hulka arvestades väike

kuni keskmine ning mõju avaldub peamiselt hooajalise ja osalise töö tegemise korral.

Ebasoovitavate mõjude risk on maandamismeetmete tõttu väike.

4.1.2. Sihtrühm: tööandjad

Muudatustest mõjutatud sihtrühm on tööandjad, kes soovivad pakkuda alaealistele tööd, mida

kehtiv regulatsioon praegu piirab. Puuduvad andmed selliste tööandjate täpse arvu kohta.

Olemasolevate andmete põhjal võib siiski järeldada, et alaealisi palkavate tööandjate sihtrühm

on pigem väike. Eelviidatud mõttekoja Praxis analüüsi kohaselt jäi 13–16-aastaseid alaealisi

palganud tööandjate arv perioodil 2021–2023 vahemikku 2500–2700. See moodustab

ligikaudu 1,7% kõikidest ettevõtetest4.

Muudatuste mõju tööandjate jaoks seisneb suuremas paindlikkuses sobivate töötajate

palkamisel ning võimalikus tööjõupuuduse leevendamises. Eelkõige puudutab see hooajalisi

1 Ester, J., Kendrali, E., Kletter, T., Lehari, M. ja Pall, K. (2025). Alaealiste töökogemuse omandamise

toetamine. Lõpparuanne. Tallinn: Mõttekoda Praxis. 2 Statistikaamet. Tööpoliitika näitajate rakendus. Nooremate kui 15-aastaste kohta Statistikaametil andmed

puuduvad. 3 Sotsiaalministeerium. (2020). Analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas. 4 Arvutatud Statistikaameti tabeli EM001: ettevõtete majandusnäitajad põhjal.

haljastus-, heakorra- ja välitöid ning muid mürarikkaid töid. Seejuures ei vähene tööandja

kohustused tööohutuse tagamisel. Kuigi tööandjal on juba kehtiva õiguse kohaselt kohustus

hinnata tööga seotud riske, tagada vajalikud kaitsemeetmed ja juhendamine, võivad

muudatused mõnevõrra suurendada tööandjate koormust ja kulusid, kuna neid kohustusi tuleb

rakendada ka uutes olukordades, kus alaealiste töötamine muutub lubatavaks või senisest

paindlikumaks.

Kokkuvõttes on muudatustel tööandjatele positiivne mõju. Mõju avaldub peamiselt kindlates

sektorites ja eelkõige hooajalist tööd korraldades. Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatused

võivad suurendada valmisolekut alaealisi tööle võtta, kuid eeldatavasti ei kaasne tööandjatele

märkimisväärseid kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude risk on väike.

4.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõjutatud riigiasutus on Tööinspektsioon. Muudatuste tulemusena võib mõnevõrra suureneda

tööandjate ja alaealiste esindajate vajadus ennetusnõustamise ja selgituste järele. Samuti võib

vähest esialgset koormust tekitada ühtse praktika kujundamine alaealiste töötingimustele

kohalduvate muudatuste rakendamisel ja tõlgendamisel. Mõju Tööinspektsioonile on

kokkuvõttes vähene.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele tegevusi ega eeldatavaid

kulusid ja tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele

ning arvamuse avaldamiseks Tööinspektsioonile, Terviseametile, Eesti Töötukassale, Eesti

Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule

PARE, Eesti Kommunaalmajanduse Ühingule, Eesti Maastikuehitajate Liidule, Eesti

Õpilasesinduste Liidule, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusele, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule ning Maksu- ja Tolliametile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ministeeriumid

20.05.2026 nr 2-2/1818-1

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse

nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde

loetelu, mille puhul alaealise töötamine on

keelatud“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja

tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ muutmise määruse eelnõu.

Palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul, kuna tegemist on kiireloomulise eelnõuga tulenevalt

vajadusest võimaldada noortele paindlikumaid töötamise võimalusi suve perioodil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaadid: Tööinspektsioon

Terviseamet

Eesti Töötukassa

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

2 (2)

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE

Eesti Kommunaalmajanduse Ühing

Eesti Maastikuehitajate Liit

Eesti Õpilasesinduste Liit

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Maksu- ja Tolliamet

Marilin Lutsoja

+372 5883 6479, [email protected]