Sotsiaalministeeriumi seisukohad eesmärkide täitmise ning riigi osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal

Sotsiaalministeeriumi seisukohad eesmärkide

täitmise ning riigi osaluse valitsemise ja

asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal

Sisukord

Sissejuhatus ........................................................................................................................ 2

1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta 2

1.1 AS Hoolekandeteenused .............................................................................................................. 2

2. Seisukohad sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste

teostamise kohta ................................................................................................................. 5

2.1 SA Eesti Puuetega Inimeste Fond ................................................................................................ 5

2.2 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ................................................................................................... 6

2.3 SA Tartu Ülikooli Kliinikum ............................................................................................................ 8

2.4 SA Viljandi Haigla ........................................................................................................................ 10

2.5 SA Jõgeva Haigla ........................................................................................................................ 12

2.6 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ................................................................ 14

2

Sissejuhatus

Riigivaraseaduse § 98 lõigete 2 ja 3 kohaselt esitab Sotsiaalministeerium seisukohad riigi

osalemise eesmärkide täitmise ja osaluse valitsemise kohta ministeeriumi valitsetavas riigi

äriühingus ning eesmärkide saavutamise ja asutajaõiguste teostamise kohta riigi asutatud

sihtasutustes 2025. aastal.

2025. aastal oli Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas üks riigi äriühing – AS

Hoolekandeteenused (100% riigi omandis). Lisaks teostas ministeerium asutajaõigusi kuues

riigi sihtasutuses:

• SA Eesti Puuetega Inimeste Fond;

• SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla;

• SA Tartu Ülikooli Kliinikum;

• SA Viljandi Haigla;

• SA Jõgeva Haigla;

• SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus.

Liikmeõigusi teostas Sotsiaalministeerium ühes mittetulundusühingus – Euroopa sotsiaal-

uuringu infrastruktuur ESS ERIC.

Allpool antakse ülevaade nimetatud äriühingu ja sihtasutuste 2025. aasta eesmärkide

täitmisest, olulisematest tulemustest ja riigi osaluse valitsemise hinnangust.

1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi

osaluse valitsemise kohta

1.1 AS Hoolekandeteenused

AS Hoolekandeteenused (edaspidi ka HKT) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev

äriühing, mille põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada

hoolekande- ja muid teenuseid, sealhulgas sõlmida allhankeid hoolekandetegevusega seotud

teenuste osutamiseks.

Eelkõige osutab HKT järgmisi teenuseid:

1. erihoolekandeteenused psüühikahäirega täiskasvanutele; 2. kinnise lasteasutuse teenus. 2024. aastal volitas Vabariigi Valitsus AS-i

Hoolekandeteenused osutama alates 1. juulist 2025 kinnise lasteasutuse teenust, mis võeti

üle Maarjamaa Hariduskolleegiumilt. Eesmärk on kujundada aktsiaseltsist

kompetentsikeskus, kelle abiga ühtlustada teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust;

3. rahvusvahelise kaitse taotlejate varjupaiga teenus. Alates 2013. aastast osutab HKT

halduslepingu alusel varjupaigateenust. Kuna rahvusvahelise kaitse taotlejate varjupaiga

teenuse vajadus suureneb ja Sotsiaalministeeriumi haldusalal lasub kohustus tagada

teenus massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras, on vajalik teenuse operatiivne

korraldamine riigile kuuluva ettevõtte kaudu.

HKT on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid. Nende täitmisel peab aktsiaselts

esmajärjekorras lähtuma heaolu arengukavas 2023–2030 ja selle programmides ette nähtud

3

arengusuundadest ning teenuste osutamisel sotsiaalhoolekande seadusest ja rahvatervise

seadusest ja nende rakendusaktidest.

Aktsiate arv, tk Nimiväärtus, eurot aktsia kohta Osalus, % Osaluse omanik

134 353 65 100 Sotsiaalministeerium

Tabel 1. AS Hooldekandeteenused aktsiakapital 31.12.2025 seisuga (eurodes).

Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud osaluste võõrandamisi, samuti puudusid aruande

esitamise hetkel kestvad võõrandamisprotsessid

1.1.1 Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele

Võttes aluseks asutaja otsusega heaks kiidetud ja aruandeaastal kehtinud omaniku ootuste

dokumenti1, saab öelda, et HKT on 2025. aastal täitnud talle seatud ülesanded. Üldkoosolek

on 2025. aasta majandus- ja tegevustulemused heaks kiitnud, majandusaasta aruande

kinnitanud 22. aprillil 2026. aastal. HKT nõukogu on andnud 1. aprillil 2026 toimunud

koosolekul 2025. majandusaastale positiivse hinnangu võrreldes püstitatud eesmärke

tegevustulemustega ja eelarvet majandustulemustega. Tulemused vastavad omaniku

ootustele ja kehtivale strateegiale.

HKT missioon on tagada erivajadustega inimestele tegusam elu kogukonnas. See tähendab,

et erivajadusega inimesed on ühiskonna täisväärtuslikud liikmed, kellele on tagatud teistega

võrdsed õigused ja võimalused osaleda aktiivselt ühiskonnaelus, arendada oma isiklikke

oskusi ning panustada nii tööellu kui ka ühistegevustesse. Ettevõtte tegevus toetub taastumis-

ja inimõiguspõhisele lähenemisele, mille eesmärk on soodustada iseseisvust, toimetulekut

ning võimaldada igale inimesele mitmekülgsed valikud ja turvalise keskkonna.

Ettevõttes on kogemustega, mitmekesiste teadmistega ja muutuste juhtimise oskustega

töötajad, kompetentne teenuste arendusi vedav tiim ja tõhusalt korraldatud kinnisvara

haldamine, toitlustuskorraldus ning juhtimisteenused.

Alljärgnevas tabelis on toodud HKT osutatavate teenuste mahud 2024. ja 2025. aasta lõpu

seisuga:

Teenuse nimetus Kohtade arv

31.12.2024

Kohtade arv

31.12.2025

Ööpäevaringne erihooldusteenus 1056 1070

Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga inimestele 12 12

Ööpäevaringne erihooldusteenus liitpuudega inimestele 214 214

Ööpäevaringne erihooldus kohtumääruse alusel 64 72

Kogukonnas elamine 380 360

Igapäevaelu toetamine päeva- ja nädalahoiuna 16 16

Igapäevaelu toetamine 6 6

Pagulaste majutusteenus 100 100

Kokku 1848 1920

Tabel 2. 2024. ja 2025. a osutatavad teenused

Lisaks eelnimetatud erihoolekandeteenustele pakkus ettevõtte asutatud SA Hea Hoog

tööhõiveteenuseid kuni 600-le erivajadusega inimesele.

1 Omaniku ootused AS-le Hoolekandeteenused

4

Ettevõte teenindas 2025. aastal kokku 1920 klienti 71-s teenuseüksuses ja 11-s sihtasutuse

Hea Hoog töökeskuses üle Eesti. Täistööajale taandatud töötajate arv kontsernis oli 2025.

aastal 916, kellest 88% olid klienditöötajad.

Ettevõte majandas 2025. aastal hästi. Müügitulu oli 32,6 miljonit, tegevuskulud 31,9 miljonit ja

tegevuskasum ilma sihtfinantseerimise mõjuta oli 0,7 miljonit eurot. Sihtfinantseerimisega

loodud teenusekohtadega seotud amortisatsioonikulu oli 2,1 miljonit eurot. Kokkuvõttes

kujunes konsolideerimisgrupi aruandeaasta puhaskahjumiks -1,5 miljonit eurot.

Aasta teises pooles võttis ettevõte üle Maarjamaa Hariduskolleegiumilt KLA (kinnise

lasteasutuse) teenuse. 2023. aastal otsustas Vabariigi Valitsus viia kinnise lasteasutuse

teenuse haridusvaldkonnast sotsiaalvaldkonda ja määras Hoolekandeteenused AS-i teenuse

osutajaks alates 1.07.2025.

1.1.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

Sotsiaalministeerium leiab, et riigi 100%-line osalus AS-is Hoolekandeteenused on jätkuvalt

põhjendatud ja vajalik ka edaspidi. Ettevõtte põhikirjaline eesmärk on erinevate hoolekande-,

tervishoiu ja muude teenuste osutamine sealhulgas vajalike allhangete tegemine, mis on

seotud hoolekandelise tegevusega (RVS § 10 lg 1 p 2) ja on olemuslikult riiklik ülesanne, mille

täitmisel on riigil oluline roll.

Psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandeteenused on riiklikult tagatud

teenused ning riik on teinud nende teenuste taristu arendamisse märkimisväärseid

investeeringuid. Riigile kuuluv ettevõte võimaldab tagada baastasemel teenuste

kättesaadavuse üle riigi ning saada asjakohast ülevaadet teenuste kulude ja tulude ning

majandusliku jätkusuutlikkuse kohta.

HKT tegevus on otseselt seotud Sotsiaalministeeriumi Heaolu arengukava 2023–2030

eesmärkidega ning reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Ettevõttel on pikaajaline

visioon ja strateegia (sh kinnitati 2025. a detsembris nõukogus HKT strateegia aastateks 2026–

2031).

Arvestades eeltoodut – strateegilist olulisust, avalikku huvi ja riigi tehtud investeeringuid, on

seisukoht, et riik peab säilitama osaluse AS-is Hoolekandeteenused. Eraõiguslikul turul

puudub täna alternatiiv, mis suudaks sama ulatuslikult ja kvaliteetselt neid teenuseid pakkuda.

Seega jätkab riik HKT kaudu erihoolekandeteenuste korraldamist ja arendamist ka järgnevatel

perioodidel.

Omanik on sõnastanud ettevõttele ootused tegeleda efektiivse majandustegevusega, et

tagada erihoolekande teenuste areng ja jätkusuutlikkus, täita strateegilised eesmärgid ja olla

eeskujuks juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ja ärikultuuri osas. Ettevõttelt eeldatakse

erihoolekandeteenuste pakkumist kokkulepitud mahus ja kvaliteedis, isikukesksete ja

kogukonnapõhiste erihoolekandeteenuste mudelite väljatöötamist ja rakendamist, kogemuste

jagamist ja ühiskonnas teadlikkuse suurendamist. Samuti on oluline finantseesmärkide

täitmine: igapäevaselt majandada nii, et teenuste osutamisest saadav tulu kataks tegevusega

seotud kulud. Kuna riik omanikuna finantseerib AS-ilt Hoolekandeteenused tellitavaid

teenuseid, on omaniku esmane ootus teenuste osutamise kvaliteet ja alles seejärel minimaalse

omakapitali hinna (6,6%) järgimine. Optimaalse omakapitali proportsiooni 90-95%

5

koguvaradest eesmärk on peaaegu täidetud (88%). Omanikutulu ei oodata, kuna ettevõttel ei

kaasne teenuseosutamisega vaba rahavoogu.

1.1.3 Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.

2. Seisukohad sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise

ja asutajaõiguste teostamise kohta

2.1 SA Eesti Puuetega Inimeste Fond

Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi ka EPIFond) asutajaks oli Vabariigi Valitsus. EPIFondi

põhikiri ja nõukogu koosseis kinnitati 07. aprillil 1994 valitsuse määrusega nr 129 ja registreeriti

Tallinna Linnavalitsuses 04. mail 1994. aastal. Vastavalt põhikirja 4. punktile oli EPIFond riigi

eelarveväline ning selle rahastamise allikaks olid eraldised hasartmängumaksust. Valitsuse

04. veebruari 1997 korraldusega nr 117-k kujundati EPIFond ümber sihtasutuseks nimega

Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond. Asutaja õiguste teostajaks määrati

Sotsiaalministeerium.

EPIFond on riigi tööriist valdkonna õiglasel ja võrgustikku kaasaval rahastamisel. EPIFondi

nõukogu kujundab valdkonna rahastuspõhimõtteid ning strateegilisi suundi.

Sotsiaalkaitseministri 26.01.2025 otsusega nr 12 otsustati lõpetada EPIFondi tegevus alates

26.08.2025.

2.1.1 Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise

kohta

EPIFond on täitnud oma põhikirjalisi eesmärke ning on oma tegevuse tulemusena taganud

puuetega inimeste valdkonna stabiilse arengu. Nõukogu töö toimus plaanipäraselt,

keskendudes aasta esimesel poolel puuetega inimeste võrgustiku toetamisele ning 18.08.2025

kuupäeval alustati vastavalt sotsiaalkaitse ministri käskkirjale (Sotsiaalministeerium, MINISTRI

KÄSKKIRI 26.01.2025 nr 12 ) likvideerimisega.

Tegevused toimusid plaanipäraselt ning seatud eesmärgid on saavutatud, planeeritud

taotlusvoor viidi läbi plaanikohaselt. EPIFondist suurimat finantstoetust saanud Eesti Puuetega

Inimeste Koda on valdkonna eestkõnelejana panustanud kodanikuühiskonna arengusse.

EPIFond on oma tegutsemisaastate jooksul suutnud tagada olulise toe puuetega inimeste

valdkonna organisatsioonide stabiilsesse rahastamisse ja valdkonna arengusse.

EPIFondi tegevuse põhieesmärgiks on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu

toetada ning soodustada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse

aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja

muu vajaliku omandamisel.

EPIFond on 2025. aastal vahendanud tegevustoetust puuetega organisatsioonide võrgustikule

kogusummas 1 445 459 eurot.

6

EPIFondi poolt väljatöötatud ja pikaajaliselt rakendatud rahastamistingimused on taganud

puuetega inimeste esindusorganisatsioonide läbipaistva rahastamise. Taotluste rahuldamisel

võeti arvesse viite komponenti: esindusorganisatsiooni liikmesorganisatsioonide hulka,

füüsiliste liikmete arvu, keda organisatsioon esindab, omatulu teenimise võimekust,

informatsiooni jagamise võimekust kodulehel ning baasnivood.

Näitaja 2025. a 2024. a

Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara /

lühiajaliste kohustustega)

24,27 16,49

Maksevalmiduse kordaja (raha/lühiajalised

kohustised)

23,79 15,25

Netovara suhtarv (netovara / vara), % 95,88 93,90

ROA ((aruandeaasta tulem / vara) * 100), % -22,42 -59,38

Tabel 3. EPIFondi majandusnäitajad

EPIFond kontrollib regulaarselt toetuse saajaid ning korraldab ka pistelist kohapealset kontrolli.

EPIFondi kinnitatud auditeeritud likvideerimis aruanne, lõppbilanss, varade jaotuskava ning

audiitori ülevaatus on lisatud.

EPIFondis ühinemisi ja jagunemisi 2025. aastal ei toimunud.

2.1.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

Asutajaõiguste teostaja oli sotsiaalkaitseminister, tema käskkirja (Sotsiaalministeerium,

MINISTRI KÄSKKIRI 26.01.2025 nr 12) alusel on sihtasutus likvideeritud.

Sotsiaalkaitseministri otsusega lõpetati sihtasutuse tegevus 26.08.2025 ning varad on üle

antud Eesti Puuetega Inimeste Kojale.

2.1.3 Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.

2.2 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi Regionaalhaigla) põhikirjaliseks eesmärgiks on oma

vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla

tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks

ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga.

Regionaalhaigla osutab kõrgeima keerukusastmega arstiabi kõikidele ravikindlustatud isikutele

peamiselt Tallinnast ja Harjumaalt ning Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestist. Ravijuhtude keskmine

kaal ehk CMI Regionaalhaiglas on 2025. aastal 1,49 (Eesti haiglate keskmine 1,16). Vältimatut

arstiabi osutatakse kõikidele abivajajatele. Regionaalhaigla koosseisus on kokku seitse

kliinikut koos 33 erialakeskusega ning 15 teenistust.

Regionaalhaigla moodustab koos tütarhaiglatega SA Läänemaa Haigla, SA Raplamaa Haigla

ja SA Hiiumaa Haigla konsolideerimisgrupi (edaspidi Regionaalhaigla grupp või grupp).

Osaluste omandamisi ja võõrandamisi 2025. aastal ei toimunud. 2025. aastal ei toimunud

varade üleandmist sihtasutusele riigi või teiste asutajate poolt. 2025. aastal sai grupp toetusi

ja sihtfinantseeringuid kokku 11,5 (2024: 8,9) miljoni euro ulatuses.

7

2.2.1 Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise

kohta

2025. aastal töötas Sotsiaalministeerium välja SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglale välja asutaja

ootused, mis seisuga mai 2026 on sotsiaalministri poolt kinnitatud. Juriidilise aluse

jõustumiseni oli üldiste ootuste tutvustamine nõukogule Sotsiaalministeeriumi nõukogu

esindajate ülesanne.

Regionaalhaigla põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.

Regionaalhaigla grupp ei taotle oma tegevusega kasumit ega jaota tegevustulemit.

Põhitegevuse rahavoog rakendatakse tegevuskulude katmiseks ning investeeringuteks.

Majanduslikke põhinäitajaid ja finantssuhtarve jälgitakse, et veenduda grupi majanduslikus

jätkusuutlikkuses, lühiajalises maksevõimes ning pikaajalises võimekuses viia ellu planeeritud

investeeringud.

2025. aastal viidi lõpule Baltimaade kaasaegseima verekeskuse II etapi ehitustööd, mille

tulemusena on Ädala tänaval asuv hoone terviklikult rekonstrueeritud. Alustati Mustamäe

meditsiinilinnaku palatikorpuse gastroenteroloogia ja reumatoloogia osakonna

rekonstrueerimistöödega ning hübriidoperatsioonitoa rajamiseks vajalike

projekteerimistöödega.

Regionaalhaigla grupi majandustulemust 2025. aastal mõjutasid enam suuremad kasvud

tervishoiuteenuste tuludes lisalepingu näol. Tõusid ravi mahud ning teenuse hind. Tulude tõus

tervishoiuteenustes on seotud teenuste mahu kasvuga ning kollektiivkokkuleppe muutustega.

Kulude kasvu vedas põhiliselt põhiteenuste kulud kui ka tööjõukulud.

Näitaja 2025. a Sh

Regionaalhaigla 2024. a

Sh

Regionaalhaigla

Lühiajaliste kohustuste kordaja

(käibevara/lühiajaliste kohustustega) 1,6 1,5 1,6 1,5

Maksevalmiduse kordaja

(raha/lühiajalised kohustised) 0,8 0,7 1,0 0,9

Netovara suhtarv (netovara/vara) % 65,8 63,1 64,3 61,6

Netovõlakoormus ((võlakohustused-

likviidsed varad)/tegevustulud)) % -1,3 1,1 11,2 13,3

ROA ((aruandeaasta tulem/vara)*100)

% 1,0 0,7 13,5 10,9

Tabel 4. Regionaalhaigla grupi majanduslikud näitajad

Regionaalhaigla grupi kohustused on langenud tasemele, kus likviidsed varad ületavad

kohustusi. Sellest tulenevalt on oluliselt paranenud netovõlakoormuse suhtarv, mis grupi

tasemel on miinuses.

2025. aastal pöördusid patsiendid Regionaalhaiglasse arsti või õe ambulatoorsele vastuvõtule

abi saamiseks 470 684 korral. Erakorralisse vastuvõttu pöörduti 75 433 korral.

2025. aasta ravirahastuse lepingu mahud osutusid madalamaks, kui oli haigla võimekus

osutada raviteenust. Lisalepingut andis Tervisekassa 2025. aastal kokku summas 7,4 miljonit

eurot. Aasta lõpuks oli haigla teinud suures mahus ületööd (ravitöö üle ravirahastuslepingu

mahu), mille tõttu kaotati ca 3 miljonit eurot Tervisekassa poolt rakendatava koefitsiendi tõttu.

8

2.2.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

Regionaalhaigla põhikirjaline eesmärk ning vajadus eriarstiabi järele on püsiv, sellest tulenevalt

on vajalik Regionaalhaigla tegevuse jätkamine järgnevatel perioodidel.

Raviteenuste hinnastamine on aasta aastalt kasvavalt mitte vastanud tegelikule kulutasemele.

Viimaste aastate kõrge kulutaseme tõus tõstis probleemi teravalt esile. Katteta kulude järjest

kasvav osakaal viib olukorrani, kus kärped investeeringutes on vajalikud, et säilitada likviidsus,

mis omakorda pikemas vaates toob kaasa raviteenuste osutamise võimalikkuse vähenemise.

Oluline on uuendada haiglavõrku selleks, et see vastaks riigi võimalustele ja kohanduks

paremini patsientide vajadustele. Selleks on alustatud koostööd ja läbirääkimisi Tartu Ülikooli

Kliinikumiga ning Tallinna Lastehaiglaga. Soov on tihendada Tartu Ülikooli Kliinikumiga erialade

koostööd, nende ühist arendamist kui ka liikuda ühise ravikeskkonna ehk ühendatud

akadeemilise haigla loomiseni ning jõuda laste ravi terviklikuma korraldamiseni Põhja-Eestis.

2.2.3 Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.

2.3 SA Tartu Ülikooli Kliinikum

SA Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi Kliinikum) on piirkondlik haigla, mis põhikirja järgselt on

baas Tartu Ülikooli õppe- ja teadustööle ning mille ülesandeks on osutada kõrgetasemelist

eriarstiabi, pakkuda koostöös Tartu Ülikooliga arstidele ja muule meditsiinipersonalile

diplomieelset ning -järgset välja- ja täiendusõpet ning tegeleda meditsiinialase teadustööga.

Kliinikum osutab laia valikut meditsiiniteenuseid, sealhulgas erakorralist abi, operatsioone ja

diagnostikat. Kliinikum on ka juhtiv teaduskeskus, kus tehakse mitmekülgseid meditsiinilisi

uuringuid ning täidetakse olulist rolli Eesti tervishoiusüsteemi arengus.

SA Tartu Ülikooli Kliinikum asutajad on riik, Tartu linn ja Tartu Ülikool.

SA-l Tartu Ülikooli Kliinikum on neli tütarettevõtet: AS Lõuna-Eesti Haigla, SA Tartu Kiirabi, AS

Valga Haigla ja AS Põlva Haigla.

2025. aastal Kliinikumiga seotud ühinemisi ja jagunemisi ei toimunud.

2.3.1 Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise

kohta

2025. aastal töötas Sotsiaalministeerium välja SA Tartu Ülikooli Kliinikumile välja asutaja

ootused, mis seisuga mai 2026 on Tartu Ülikooliga ja Tartu linnaga koostöös sõnastuse

täpsustamise etapis. Asutajad on eraldi andnud juhatusele oma sisendi mis kajastub kliinikumi

keskpikas arengukavas.

Kliinikumi põhikirjalised ning majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati. Ambulatoorseid

arsti vastuvõtte, e-konsultatsioone, õe ja ämmaemanda vastuvõtte tehti 2025. aastal kokku

686 114. Vaadates pikemat trendi, nähtub arsti vastuvõttude väikest langust ja samas e-

konsultatsioonide, õdede ja ämmaemandate vastuvõttude kasvu, mis on suurem kui arsti

9

vastuvõttude langus. 2025. aastal vastati Kliinikumis 45 060 e-konsultatsiooni saatekirjale ehk

24% enam kui aasta varem. Enamus e-konsultatsiooni tellimustest tuleb jätkuvalt perearstidelt

ca 80% ja väiksem osa teistelt teenuse osutajatelt või Kliinikumi teiste erialade arstidelt.

40 900-st väljaspool põhitegevuskohta tehtud vastuvõttudest üle poole toimusid aasta alguses

avatud Tallinna keskuses, Ülemiste City Tervisemajas 2, kuhu kolisid üle meestekliinik ning

geneetika ja personaalmeditsiini kliinik, sh harvikhaiguste keskus. Tervisemajas alustasid

vastuvõttudega ka nahahaiguste kliinik, lastekliinik, psühhiaatriakliinik, spordimeditsiini ja

taastusravi kliinik.

2025. aastal jätkas Kliinikum teadus- ja arendustegevuse süsteemset edendamist eesmärgiga

siduda teadus tihedamalt ravitegevusega, arendada personaalmeditsiini ja genoomikapõhiseid

teenuseid, kasvatada rahvusvahelist konkurentsivõimet ning tugevdada kõrgtehnoloogilist

ravivõimekust Eestis. Teadus on Kliinikumis ravikvaliteedi ja innovatsiooni strateegiline alus.

Doktoriõppes osales 76 Kliinikumi töötajat, neist kolm kaitses doktorikraadi. Teadmussiirde

doktorantuuris alustas õpinguid 6 töötajat. See uus formaat toetab teaduse ja ravitöö lõimumist

ning akadeemilist järelkasvu.

Kliinikum osaleb partnerina kokku 15 Euroopa Liidu rahastusega rahvusvahelises

teadusarendusprojektis. Kliinikumi välistest allikatest laekus 2025. aastal teadus-arendustöö

rahastuseks kokku 2,07 miljonit eurot. Arendusfondist tehti eraldisi summas 0,57 miljonit eurot.

Rahastust said 8 teadus-arendusprojekti, mille kogusumma oli 495 698 eurot. Lisaks eraldati

72 166 eurot 15 koolitustegevuseks, sh töötajate praktiseerimiseks välismaa haiglates või

erialaste koolituste korraldamiseks Eestis.

Alates 2024. aastast on Kliinikumi tööpere kasvanud 109 inimese võrra ehk 2,1%. Arstide arv

on suurem 1,03%, õendustöötajaid tuli juurde 1,9%. Suurem osa töötajatest on otseselt seotud

tervishoiuteenuse osutamisega, täpsemalt 81,6% ametikohtadest. Kliinikumis töötab üle 220

arst-residendi, mis on viiendik Kliinikumi arstkonnast. Lisaks tehti 2025. aastal Kliinikumis

erinevatel erialadel üle 1700 praktikatsükli, mis tähendab, et aastas jagab Kliinikum teadmisi

enam kui 1600 õppurile.

Näitaja (SA TÜK) 2025. a 2024. a

Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara / lühiajaliste

kohustustega)

1,34 1,52

Maksevalmiduse kordaja (raha / lühiajalised kohustised) 0,63 0,84

Netovara suhtarv (netovara / vara) % 63 63

ROA ((aruandeaasta tulem / vara) * 100) % 0,74 2,78

Tabel 5. Kliinikumi majanduslikud näitajad

Näitaja (SA TÜK konsolideeritud) 2025. a 2024. a

Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara/lühiajaliste

kohustustega)

1,44 1,57

Maksevalmiduse kordaja (raha/lühiajalised kohustised) 0,75 0,90

Netovara suhtarv (netovara/vara) % 64 64

ROA ((aruandeaasta tulem/vara)*100) % 1,26 3,04

Tabel 6. Kliinikumi konsolideeritud majanduslikud näitajad

Viidi läbi juhatuse esimehe avalik konkurss, mille tulemusel tagati juhtimise järjepidevaus ning

täiendati juhatuse koosseisu uue liikmega. Nõukogu hinnangul loob juhatuse töö järjepidevus

10

koos täiendatud pädevustega hea aluse Kliinikumi strateegiliste eesmärkide elluviimiseks

muutunud ja nõudlikus tegevuskeskkonnas.

Edasi liiguti Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostöömudeli

ettevalmistamisel. Alustati kliiniliste erialade vastastikust kaardistamist, et leida need

valdkonnad, kus koostöösoov on kliinilisel tasandil suurim. Tegevuste järkjärguline lõimimine

looks tegelikku lisandväärtust patsientidele, ravikorraldusele ja erialase pädevuse kasvule. Kui

need kliinilise integratsiooni mudelid osutuvad edukaks, on põhjendatud jätkata arutelu

sobivate juriidiliste lahenduste üle, mille kaudu tagada lisaks patsiendikäsitlusele ka

organisatsiooniline integreeritus. Aruandeaastat saab selles vaates käsitleda kui

ettevalmistuste ja esmaste rakenduslike sammude aastat.

Lisaks ülikoolihaigla rollile on Kliinikumil ka piirkondliku ja maakonnahaigla funktsioonid, mis

tagab ravi kättesaadavuse Tartus ja Lõuna-Eestis. Asutajad ootavad, et selles põhimõttest

lähtutaks nii Kliinikumi strateegia kujundamisel kui ka juhtimisel.

2025. aastal ostis Tervisekassa tervishoiu teenuseid Eestis enim Tartu Ülikooli Kliinikumilt.

2.3.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

Kliinikumi põhikirjaline eesmärk on, olles tervishoiuasutus ja baas Tartu Ülikooli

õppeteadustööle, kõrgetasemelise arstiabi osutamine, koostöös Tartu Ülikooliga arstidele ja

muule meditsiinipersonalile diplomieelse ning -järgse välja- ja täiendusõppe andmine ning

meditsiinialane teadustöö (RVS § 10 lg 1 p 2).

Sotsiaalministeerium on seisukohal, et kliinikumi tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide

täitmiseks on vajalik ka edaspidi. Asutajate selge ootus on säilitada Kliinikumi tugev

liidripositsioon Eesti tervishoius, kuid samal ajal suurendada organisatsiooni

innovatsioonivõimekust ning leida uusi ja tõhusaid viise tervishoiu korraldamiseks.

2.3.3 Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.

2.4 SA Viljandi Haigla

SA Viljandi Haigla eesmärk on oma vara valitsemise ja käsutamise kaudu kvaliteetsete

tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste ja nendega kooskõlas olevate muude teenuste,

sealhulgas koolituste ja täiendõppe osutamine ning osalemine meditsiinialastes rakenduslikes

uurimisprogrammides.

2018. aastal liideti Viljandi haiglaga Sihtasutus Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus ning

avati teenuse osutamise kohad Jõhvis ja Narvas. 2020. aastal alustati sõltuvusravi teenuste

osutamist Narvas ning 2024. aastal ka Tallinnas. 2024. aastal võeti üle Tartu vangla

meditsiiniteenused ja vanglate psühhiaatrilise ravi statsionaarne teenus.

Haiglaga seotud ühinemisi ja jagunemisi ei toimunud.

11

2.4.1 Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise

kohta

2025. aastal töötas Sotsiaalministeerium välja SA Viljandi Haiglale välja asutaja ootused, mis

seisuga mai 2026 on sotsiaalministri poolt kinnitatud. Juriidilise aluse jõustumiseni oli üldiste

ootuste tutvustamine nõukogule Sotsiaalministeeriumi nõukogu esindaja ülesanne.

SA Viljandi Haigla põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud olulisemad

eesmärgid said täidetud.

Ambulatoorseid visiite tehti 2025. aastal kokku 98 752, mis on 2024. aastaga võrreldes 5897

visiidi võrra rohkem. Suur on kasv ka kaugvastuvõttude ja iseseisvate õdede vastuvõttude

osas. Kui 2023. aastal tehti 13 313 kaugvastuvõttu, siis 2025. aastal juba 21 067. Kahe aastaga

on kasv üle 7700 vastuvõtu ehk ligi 60%. Statsionaarselt ja päevaravis raviti 2025. aastal

7044 haiget. Voodipäevade arv oli kokku 88 686. Ravi saanud patsientide arv kasvas võrreldes

2024. aastaga 381 isiku võrra. 2025. aasta lõpu seisuga oli SA Viljandi Haiglas 515

litsentseeritud voodikohta. EMO-sse pöördumiste arv 2025. aastal vähenes võrreldes 2024.

aastaga: 2025. aastal registreeriti kokku 14 716 pöördumist ehk keskmiselt 40 patsienti

ööpäevas, 2024. aastal aga 15 205 pöördumist ehk keskmiselt 42 patsienti ööpäevas.

E-konsultatsioonide maht on igal aastal oluliselt kasvanud. 2025. Aastal tehti e-konsultatsioone

märkimisväärselt rohkem kui kahel eelneval aasta. Võrreldes 2023. Aastaga on teenus

kasvanud enam kui 85%. Vähenenud on tavasaatekirjadega vastuvõttude osakaal. Tagasi

lükatud e-konsultatsioonide taotluse osakaal vähenes 5,5% 2024. aastal 3,5% 2025. Aastal,

mis viitab ka perearstide suunamiste kvaliteedi paranemisele. 2025. aastal osutati e-

konsultatsioone 21 erialal, võrreldes 17 erialaga 2024. aastal.

Näitaja 2025. a 2024. a

Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara /

lühiajaliste kohustustega) 2,1 1,5

Maksevalmiduse kordaja (raha / lühiajalised

kohustised) 1,3 1,3

Netovara suhtarv (netovara / vara), % 92,95 75,20

ROA ((aruandeaasta tulem / vara) * 100), % 13,82 31,84

Tabel 7. Viljandi haigla majandusnäitajad

Lühiajaline maksevõime on tugev ja on aastaga paranenud. Käibevara katab lühiajalisi

kohustusi enam kui kahekordselt, mis tähendab, et kohustuste täitmisega ei ole riski.

Likviidsus on stabiiline ja väga heal tasemel. Raha ja raha ekvivalendid katavad lühiajalised

kohustused täielikult, mis näitab, et igapäevaste maksete tegemiseks on piisav puhver olemas.

Netovara suhtarv oli 2025. aastal kõrge, mis näitab tugevat kapitalistruktuuri ja väikest

sõltuvust võõrkapitalist. Suhtarvu kasvu mõjutas oluliselt põhivara suurenemine seoses uue

haiglahoone valmimisega ning selle finantseerimine sihtotstarbeliste toetuste arvelt. ROA

langus tuleneb põhivara mahu olulisest kasvust seoses Tervikum-i (uue haiglataristu)

valmimisega.

SA Viljandi Haigla tegevustulud olid 2025. aastal 80,0 miljonit eurot. Tulud majandustegevusest

moodustasid 53,1 miljonit eurot (2024. aastal 49,4 miljonit eurot), millest tervishoiuteenuste

12

tulud olid 52,9 miljonit eurot. Suurim mõjutaja oli Tervisekassalt haiglale teenuste eest makstav

tasu, mis kasvas seoses meditsiinipersonali tööjõukulude suurenemisega ning teenuste mahu

kasvuga. Saadud toetused moodustasid 26,9 miljonit eurot, sh põhivara soetuseks saadud

sihtfinantseerimine 26,3 miljonit eurot.

Tegevuskulud olid 2025. aastal 67,2 miljonit eurot (2024. aastal 57,0 miljonit eurot, kasv +18%).

Ka siin oli kasvu üks mõjutaja tööjõukulude muutus, samuti olid suuremad ühekordsed

majandamiskulud ning käibemaksukulu seoses Tervikumi ehitamise ja sisustamisega.

Tööjõukulud moodustasid aruandeaastal 41,4 miljonit eurot ning majandamiskulud 15,8

miljonit eurot. Muud kulud, sh maksud ja põhivara amortisatsioon, moodustasid 9,5 miljonit

eurot.

Aruandeperioodi tulem oli 13,3 miljonit eurot. Bilansimaht oli kokku 96,2 miljonit eurot.

Mõlemal aastal moodustasid investeeringutest olulise osa Tervikumiga seotud summad. Raha

ja selle ekvivalendid olid perioodi lõpus 9,0 miljonit eurot. Puhas rahavoog oli -23,9 miljonit

eurot, mis tulenes ulatuslikest investeeringutest.

2.4.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

SA Viljandi Haigla põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja käsutamise kaudu

kvaliteetsete tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste ja nendega kooskõlas olevate muude

teenuste, sealhulgas koolituste ja täiendõppe osutamine ning osalemine meditsiinialastes

rakenduslikes uurimisprogrammides (RVS § 10 lg 1 p 2).

SA Viljandi Haigla on maakondliku vastutusega haigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks

on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab haigla ööpäevaringset ambulatoorset ja

statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla roll ei piirdu üksnes maakondliku

teeninduspiirkonnaga. Mitmete teenuste puhul tegutseb haigla üleriigilise

kompetentsikeskusena. Haigla eripäraks on psühhiaatriliste tervishoiuteenuste osutamine

piirkondliku haigla tasemel ning unikaalsete vaimse tervise teenuste pakkumine, nagu

kohtupsühhiaatriline sundravi ja narkorehabilitatsioon. Samuti osutab haigla

erihoolekandeteenuseid, sealhulgas ebastabiilse remissiooniga erihoolekannet ja

kohtumäärusega erihoolekannet. 2018. aastal liideti Viljandi Haiglaga Sihtasutus Sillamäe

Narkorehabilitatsioonikeskus ning avati teenuse osutamise kohad Jõhvis ja Narvas. 2020.

aastal avati sõltuvusravi teenused Narvas ning 2024. aastal Tallinnas. 2024. aastal võeti üle

Tartu vangla meditsiiniteenused ja vanglate psühhiaatrilise ravi statsionaarne teenus.

SA Viljandi Haigla tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka

järgnevatel aastatel.

2.4.3 Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.

2.5 SA Jõgeva Haigla

SA Jõgeva Haigla on tervishoiuasutus, kus osutatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid

tervishoiuteenuseid kohaliku haigla tegevusloa piires valdavalt Jõgeva maakonna elanikele.

Haigla eesmärk on kvaliteetse eriarstiabi, õendushooldusravi, üldhoolduse ja

13

rehabilitatsiooniteenuse jätkuv osutamine. Haiglaga seotud ühinemisi ja jagunemisi ei

toimunud.

2.5.1 Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise

kohta

2025. aastal töötas Sotsiaalministeerium välja SA Jõgeva Haiglale välja asutaja ootused, mis

seisuga mai 2026 on sotsiaalministri poolt kinnitatud. Juriidilise aluse jõustumiseni on üldiste

ootuste tutvustamine nõukogule Sotsiaalministeeriumi nõukogu esindajate ülesanne.

SA Jõgeva Haigla põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.

Eelarve hoiti tasakaalus. SA Jõgeva Haigla lähtub oma tegevustes Sotsiaalministeeriumi poolt

läbi nõukogu liikmete esitatud asutaja ootustest.

Statsionaarselt ravitud haigete ja voodipäevade arvud langesid pisut võrreldes 2024. aastaga

(haigeid 1210-le - 1336-lt, voodipäevi 15 386-le 15 673-lt). Ambulatoorseid vastuvõtte teostati

21 262 (eelneval aastal 23 139) 15 erialal, neist 2532 olid erakorralised vastuvõtud. Haigla

osutab ka koduõendusteenust Põltsamaa ja Jõgeva piirkonna elanikele. Tehakse tihedat

koostööd Jõgeva Tervisekeskusega ja teiste maakonna perearstidega ning

sotsiaalvaldkonnaga. Töötati välja patsiendiohutusesüsteem lähtudes terviseministri

määrusest Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded ja Eesti

Tervisekassa auditite tulemustest.

Peamised tegevused 2025. aastal eesmärkide saavutamiseks:

 Raviteenuste kvaliteedi jätkuv tõstmine. Tervisekassa 2025 aastal haigla kohta sihtauditeid

ei ole läbi viinud. On toimunud pidev haigla poolt osutatavate teenuste kontroll.

 Arendati tervishoiuteenuseid vastavalt Tervisekassa lepingu võimalustele. Haiglas töötas

jätkuvalt COVID19 osakond, mis tagas teeninduspiirkonna haigete statsionaarse ravi.

 Eelarve tasakaalus hoidmine oli edukas.

 Diagnostikaks ja ravitegevuseks vajaliku aparatuuri uuendati vastavalt vajadusele.

 Sotsiaalministeeriumi finantseerimisel soetati satelliittelefon.

 Soetati kapitalirendiga haigete transpordiks uus sõiduk.

 Toimub elektrisüsteemi jätkuv kaasajastamine.

 Renoveeriti ATS süsteemi.

 Renoveeriti B-korpuse katus.

 Koostöö uue Jõgeva Tervisekeskusega toimib. Tagati perearstidele vajalike analüüside ja

uuringute sujuva teostamine.

Näitaja 2025. a 2024. a

Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara / lühiajaliste

kohustustega) 1,72 1,72

Maksevalmiduse kordaja (raha / lühiajalised

kohustised) 1,29 1,23

Netovara suhtarv (netovara / vara), % 63,8 64,9

ROA ((aruandeaasta tulem / vara) * 100), % 1,94 8,13

Tabel 8. SA Jõgeva Haigla majandusnäitajad

14

2.5.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

SA Jõgeva Haigla põhikirjaline eesmärk on osutada kvaliteetset tervishoiu-, sotsiaal- ja

rehabilitatsiooniteenust seadustes ja lepingutes ette nähtud tingimustel ja ulatuses (RVS § 10

lg 1 p 2).

SA Jõgeva Haigla tegevuse jätkamine on vajalik, et tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste

kättesaadavus Jõgevamaa ja lähipiirkonna elanikele. Küll aga näeme lähiaastatel senisest

suuremat võimalust haigla võrgustamisel ja koostööl teiste tervishoiuteenuseosutajatega.

2.5.3 Läbiviidud erikontrollid

Terviseamet alustas 16.detsembril 2025 rahvatervishoiu seaduse § 32 lg 1,

korrakaitseseaduse § 24 lg 1 ja ameti koostatud ohuprognoosi alusel riikliku

järelevalvemenetluse eesmärgiga kontrollida SA Jõgeva Haigla väljaspool kodu osutatava

üldhooldusteenuse vastavust Sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 62 „Nõuded

elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ kehtestatud nõuetele. Märgiti ära osade

tualettruumide siseviimistluse parendamise vajadus.

Järelevalvemenetlus lõpetati 16.12.2025. a .

Tualettruumid on remonditud.

Terviseamet alustas 03.02.2025 Rahvatervise seaduse § 15 lg 1, Veeseaduse § 250 lg 3 ja

vastavalt Korrakaitseseaduse § 27 riikliku järelevalvemenetluse SA Jõgeva Haigla suhtes.

Riikliku järelevalvemenetluse aluseks olev ohukahtlus tekkis Terviseametil epidemioloogilise

uuringu käigus. 29.01.2025 oli haigla palatite kraanidest ja duširuumist võetud joogivee proovid

Legionella bakteri tuvastamiseks. Proovid näitasid Legionella bakteri esinemist üle lubatud

piiri.

Haigla rakendas viivitamata vajalikud meetmed: vahetati segistid ja dušiotsikud, teostati

süsteemide termiline puhastus ning tagati kuumaveesüsteemi nõuetekohane temperatuur.

Täiendavalt uuendati tehnosüsteeme, paigaldati automaatsed mõõdikud ning alustati vee

töötlemist kloordioksiidiga. Järelevalvemenetlus jätkub.

2.6 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi HNRK) on Eesti suurim

statsionaarse taastusraviteenuse osutaja. Arvestades tegevuse eesmärki, pakub HNRK laia

valikut erinevaid taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, olles partneriks nii Tervisekassale,

Sotsiaalkindlustusametile kui ka Eesti Töötukassale. Haigla osutab teenuseid kõigile Eesti

elanikele.

SA HNRK-l on tütarettevõtted HNRK Abivahendikeskus OÜ ja HNRK Toetusfond SA .

SA HNRK-ga seotud ühinemisi ja jagunemisi ei toimunud.

2.6.1 Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise

kohta

2025. aasta majandusaasta eesmärgid ja tegevuseesmärgid said saavutatud. Põhitegevus

toimis vastavalt SA HNRK põhikirjale. Tervisekassa leping täideti 99,3% ulatuses. Lisaks

osutati tööalase rehabilitatsiooni teenuseid.

15

2025. aastal moodustas põhitegevuse tuludest raviteenuste müük Tervisekassale 94,2% ehk

7 971 940 eurot, 2024. aastal oli vastav näitaja 93,9% ehk 7 817 143 eurot. Võrreldes 2024.

aastaga suurenes 2025. aastal isemaksjate patsientide osakaal ning vähenes

kindlustusseltside osakaal. Teiste rahastajate – isemaksjate, kindlustusseltside, Töötukassa

ning muude rahastajate – osakaal tuludest jääb tervikuna siiski väikeseks ning nende mõju

kogutulule on oluliselt väiksem võrreldes. Ravijuhtude hulk vähenes pisut statsionaarse,

ambulatoorse ning päevaravi vormis taastusravi puhul. Seevastu füsioterapeudi iseseisva

vastuvõtu juhtude hulk suurenes hüppeliselt. Aasta lõpu seisuga täideti Tervisekassa leping

99,1%. Võrreldes 2024. aastaga oli akuutsete ravikoodidega (8028, 8029) voodipäevi rohkem

ja kroonilise ravikoodiga (8030) täiskasvanud patsientide voodipäevi vähem. Akuutsed

ravikoodid moodustasid kõikidest voodipäevadest enamuse ehk 55% (2024. aastal 52%, 2023.

aastal 55%) ning nende osakaal on viimastel aastatel püsinud kõrgel tasemel. . Funktsioone

toetava laste taastusravi (8031) voodipäevade arv püsis viimastel aastatel suhteliselt

stabiilsena.

2025. aastal töötas Sotsiaalministeerium välja SA Haapsalu Neuroloogilise

Rehabilitatsioonikeskusele välja asutaja ootused, mis seisuga mai 2026 on sotsiaalministri

poolt kinnitatud. Juriidilise aluse jõustumiseni oli üldiste ootuste tutvustamine nõukogule

Sotsiaalministeeriumi nõukogu esindajate ülesanne.

Näitaja 2025. a 2024. a

Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara /

lühiajaliste kohustustega) 7,78 6,80

Maksevalmiduse kordaja (raha / lühiajalised

kohustised) 6,74 6,20

Netovara suhtarv (netovara / vara), % 91,10 89,50

ROA ((aruandeaasta tulem / vara) * 100), % 8,90 12,50

Tabel 9. SA HNRK majandusnäitajad

2.6.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

HNRK põhikirjaline eesmärk on kõrgetasemeliste tervishoiuteenuste ning sellega seotud

muude, sh sotsiaalteenuste osutamine ning osalemine tervishoiualastes uuringutes (RVS § 10

lg 1 p 2).

HNRK tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et Eesti

inimestel oleks iseseisvaks toimetulekuks tagatud kvaliteetne taastusravi ja

rehabilitatsiooniteenus ning valdkonna arendamisega Eestis tegeletaks. Küll aga näeme

lähiaastatel senisest suuremat võimalust HNRK võrgustamisel ja koostööl teiste

tervishoiuteenuseosutajatega.

2.6.3 Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium [email protected]

Meie 19.05.2026 nr 1.1-8/1313-1

Sotsiaalministeeriumi seisukohad eesmärkide täitmise ning riigi osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal

Lugupeetud rahandusminister Riigivaraseaduse § 98 lõigete 2 ja 3 ning rahandusministri 10. juuni 2022. a määruse nr 24 „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“ §-de 3 ja 5 alusel esitan seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja osaluse valitsemise kohta Sotsiaalministeeriumi valitsetavas riigi äriühingus ning eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta riigi asutatud sihtasutustes 2025. aastal (lisatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Joller sotsiaalminister Lisa: Sotsiaalministeeriumi seisukohad eesmärkide täitmise ning riigi osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal Helet Loodus [email protected]

Sotsiaalministeeriumi seisukohad eesmärkide

täitmise ning riigi osaluse valitsemise ja

asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal

Sisukord

Sissejuhatus ........................................................................................................................ 2

1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta 2

1.1 AS Hoolekandeteenused .............................................................................................................. 2

2. Seisukohad sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste

teostamise kohta ................................................................................................................. 5

2.1 SA Eesti Puuetega Inimeste Fond ................................................................................................ 5

2.2 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ................................................................................................... 6

2.3 SA Tartu Ülikooli Kliinikum ............................................................................................................ 8

2.4 SA Viljandi Haigla ........................................................................................................................ 10

2.5 SA Jõgeva Haigla ........................................................................................................................ 12

2.6 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ................................................................ 14

2

Sissejuhatus

Riigivaraseaduse § 98 lõigete 2 ja 3 kohaselt esitab Sotsiaalministeerium seisukohad riigi

osalemise eesmärkide täitmise ja osaluse valitsemise kohta ministeeriumi valitsetavas riigi

äriühingus ning eesmärkide saavutamise ja asutajaõiguste teostamise kohta riigi asutatud

sihtasutustes 2025. aastal.

2025. aastal oli Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas üks riigi äriühing – AS

Hoolekandeteenused (100% riigi omandis). Lisaks teostas ministeerium asutajaõigusi kuues

riigi sihtasutuses:

• SA Eesti Puuetega Inimeste Fond;

• SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla;

• SA Tartu Ülikooli Kliinikum;

• SA Viljandi Haigla;

• SA Jõgeva Haigla;

• SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus.

Liikmeõigusi teostas Sotsiaalministeerium ühes mittetulundusühingus – Euroopa sotsiaal-

uuringu infrastruktuur ESS ERIC.

Allpool antakse ülevaade nimetatud äriühingu ja sihtasutuste 2025. aasta eesmärkide

täitmisest, olulisematest tulemustest ja riigi osaluse valitsemise hinnangust.

1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi

osaluse valitsemise kohta

1.1 AS Hoolekandeteenused

AS Hoolekandeteenused (edaspidi ka HKT) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev

äriühing, mille põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada

hoolekande- ja muid teenuseid, sealhulgas sõlmida allhankeid hoolekandetegevusega seotud

teenuste osutamiseks.

Eelkõige osutab HKT järgmisi teenuseid:

1. erihoolekandeteenused psüühikahäirega täiskasvanutele; 2. kinnise lasteasutuse teenus. 2024. aastal volitas Vabariigi Valitsus AS-i

Hoolekandeteenused osutama alates 1. juulist 2025 kinnise lasteasutuse teenust, mis võeti

üle Maarjamaa Hariduskolleegiumilt. Eesmärk on kujundada aktsiaseltsist

kompetentsikeskus, kelle abiga ühtlustada teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust;

3. rahvusvahelise kaitse taotlejate varjupaiga teenus. Alates 2013. aastast osutab HKT

halduslepingu alusel varjupaigateenust. Kuna rahvusvahelise kaitse taotlejate varjupaiga

teenuse vajadus suureneb ja Sotsiaalministeeriumi haldusalal lasub kohustus tagada

teenus massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras, on vajalik teenuse operatiivne

korraldamine riigile kuuluva ettevõtte kaudu.

HKT on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid. Nende täitmisel peab aktsiaselts

esmajärjekorras lähtuma heaolu arengukavas 2023–2030 ja selle programmides ette nähtud

3

arengusuundadest ning teenuste osutamisel sotsiaalhoolekande seadusest ja rahvatervise

seadusest ja nende rakendusaktidest.

Aktsiate arv, tk Nimiväärtus, eurot aktsia kohta Osalus, % Osaluse omanik

134 353 65 100 Sotsiaalministeerium

Tabel 1. AS Hooldekandeteenused aktsiakapital 31.12.2025 seisuga (eurodes).

Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud osaluste võõrandamisi, samuti puudusid aruande

esitamise hetkel kestvad võõrandamisprotsessid

1.1.1 Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele

Võttes aluseks asutaja otsusega heaks kiidetud ja aruandeaastal kehtinud omaniku ootuste

dokumenti1, saab öelda, et HKT on 2025. aastal täitnud talle seatud ülesanded. Üldkoosolek

on 2025. aasta majandus- ja tegevustulemused heaks kiitnud, majandusaasta aruande

kinnitanud 22. aprillil 2026. aastal. HKT nõukogu on andnud 1. aprillil 2026 toimunud

koosolekul 2025. majandusaastale positiivse hinnangu võrreldes püstitatud eesmärke

tegevustulemustega ja eelarvet majandustulemustega. Tulemused vastavad omaniku

ootustele ja kehtivale strateegiale.

HKT missioon on tagada erivajadustega inimestele tegusam elu kogukonnas. See tähendab,

et erivajadusega inimesed on ühiskonna täisväärtuslikud liikmed, kellele on tagatud teistega

võrdsed õigused ja võimalused osaleda aktiivselt ühiskonnaelus, arendada oma isiklikke

oskusi ning panustada nii tööellu kui ka ühistegevustesse. Ettevõtte tegevus toetub taastumis-

ja inimõiguspõhisele lähenemisele, mille eesmärk on soodustada iseseisvust, toimetulekut

ning võimaldada igale inimesele mitmekülgsed valikud ja turvalise keskkonna.

Ettevõttes on kogemustega, mitmekesiste teadmistega ja muutuste juhtimise oskustega

töötajad, kompetentne teenuste arendusi vedav tiim ja tõhusalt korraldatud kinnisvara

haldamine, toitlustuskorraldus ning juhtimisteenused.

Alljärgnevas tabelis on toodud HKT osutatavate teenuste mahud 2024. ja 2025. aasta lõpu

seisuga:

Teenuse nimetus Kohtade arv

31.12.2024

Kohtade arv

31.12.2025

Ööpäevaringne erihooldusteenus 1056 1070

Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga inimestele 12 12

Ööpäevaringne erihooldusteenus liitpuudega inimestele 214 214

Ööpäevaringne erihooldus kohtumääruse alusel 64 72

Kogukonnas elamine 380 360

Igapäevaelu toetamine päeva- ja nädalahoiuna 16 16

Igapäevaelu toetamine 6 6

Pagulaste majutusteenus 100 100

Kokku 1848 1920

Tabel 2. 2024. ja 2025. a osutatavad teenused

Lisaks eelnimetatud erihoolekandeteenustele pakkus ettevõtte asutatud SA Hea Hoog

tööhõiveteenuseid kuni 600-le erivajadusega inimesele.

1 Omaniku ootused AS-le Hoolekandeteenused

4

Ettevõte teenindas 2025. aastal kokku 1920 klienti 71-s teenuseüksuses ja 11-s sihtasutuse

Hea Hoog töökeskuses üle Eesti. Täistööajale taandatud töötajate arv kontsernis oli 2025.

aastal 916, kellest 88% olid klienditöötajad.

Ettevõte majandas 2025. aastal hästi. Müügitulu oli 32,6 miljonit, tegevuskulud 31,9 miljonit ja

tegevuskasum ilma sihtfinantseerimise mõjuta oli 0,7 miljonit eurot. Sihtfinantseerimisega

loodud teenusekohtadega seotud amortisatsioonikulu oli 2,1 miljonit eurot. Kokkuvõttes

kujunes konsolideerimisgrupi aruandeaasta puhaskahjumiks -1,5 miljonit eurot.

Aasta teises pooles võttis ettevõte üle Maarjamaa Hariduskolleegiumilt KLA (kinnise

lasteasutuse) teenuse. 2023. aastal otsustas Vabariigi Valitsus viia kinnise lasteasutuse

teenuse haridusvaldkonnast sotsiaalvaldkonda ja määras Hoolekandeteenused AS-i teenuse

osutajaks alates 1.07.2025.

1.1.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

Sotsiaalministeerium leiab, et riigi 100%-line osalus AS-is Hoolekandeteenused on jätkuvalt

põhjendatud ja vajalik ka edaspidi. Ettevõtte põhikirjaline eesmärk on erinevate hoolekande-,

tervishoiu ja muude teenuste osutamine sealhulgas vajalike allhangete tegemine, mis on

seotud hoolekandelise tegevusega (RVS § 10 lg 1 p 2) ja on olemuslikult riiklik ülesanne, mille

täitmisel on riigil oluline roll.

Psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandeteenused on riiklikult tagatud

teenused ning riik on teinud nende teenuste taristu arendamisse märkimisväärseid

investeeringuid. Riigile kuuluv ettevõte võimaldab tagada baastasemel teenuste

kättesaadavuse üle riigi ning saada asjakohast ülevaadet teenuste kulude ja tulude ning

majandusliku jätkusuutlikkuse kohta.

HKT tegevus on otseselt seotud Sotsiaalministeeriumi Heaolu arengukava 2023–2030

eesmärkidega ning reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Ettevõttel on pikaajaline

visioon ja strateegia (sh kinnitati 2025. a detsembris nõukogus HKT strateegia aastateks 2026–

2031).

Arvestades eeltoodut – strateegilist olulisust, avalikku huvi ja riigi tehtud investeeringuid, on

seisukoht, et riik peab säilitama osaluse AS-is Hoolekandeteenused. Eraõiguslikul turul

puudub täna alternatiiv, mis suudaks sama ulatuslikult ja kvaliteetselt neid teenuseid pakkuda.

Seega jätkab riik HKT kaudu erihoolekandeteenuste korraldamist ja arendamist ka järgnevatel

perioodidel.

Omanik on sõnastanud ettevõttele ootused tegeleda efektiivse majandustegevusega, et

tagada erihoolekande teenuste areng ja jätkusuutlikkus, täita strateegilised eesmärgid ja olla

eeskujuks juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ja ärikultuuri osas. Ettevõttelt eeldatakse

erihoolekandeteenuste pakkumist kokkulepitud mahus ja kvaliteedis, isikukesksete ja

kogukonnapõhiste erihoolekandeteenuste mudelite väljatöötamist ja rakendamist, kogemuste

jagamist ja ühiskonnas teadlikkuse suurendamist. Samuti on oluline finantseesmärkide

täitmine: igapäevaselt majandada nii, et teenuste osutamisest saadav tulu kataks tegevusega

seotud kulud. Kuna riik omanikuna finantseerib AS-ilt Hoolekandeteenused tellitavaid

teenuseid, on omaniku esmane ootus teenuste osutamise kvaliteet ja alles seejärel minimaalse

omakapitali hinna (6,6%) järgimine. Optimaalse omakapitali proportsiooni 90-95%

5

koguvaradest eesmärk on peaaegu täidetud (88%). Omanikutulu ei oodata, kuna ettevõttel ei

kaasne teenuseosutamisega vaba rahavoogu.

1.1.3 Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.

2. Seisukohad sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise

ja asutajaõiguste teostamise kohta

2.1 SA Eesti Puuetega Inimeste Fond

Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi ka EPIFond) asutajaks oli Vabariigi Valitsus. EPIFondi

põhikiri ja nõukogu koosseis kinnitati 07. aprillil 1994 valitsuse määrusega nr 129 ja registreeriti

Tallinna Linnavalitsuses 04. mail 1994. aastal. Vastavalt põhikirja 4. punktile oli EPIFond riigi

eelarveväline ning selle rahastamise allikaks olid eraldised hasartmängumaksust. Valitsuse

04. veebruari 1997 korraldusega nr 117-k kujundati EPIFond ümber sihtasutuseks nimega

Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond. Asutaja õiguste teostajaks määrati

Sotsiaalministeerium.

EPIFond on riigi tööriist valdkonna õiglasel ja võrgustikku kaasaval rahastamisel. EPIFondi

nõukogu kujundab valdkonna rahastuspõhimõtteid ning strateegilisi suundi.

Sotsiaalkaitseministri 26.01.2025 otsusega nr 12 otsustati lõpetada EPIFondi tegevus alates

26.08.2025.

2.1.1 Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise

kohta

EPIFond on täitnud oma põhikirjalisi eesmärke ning on oma tegevuse tulemusena taganud

puuetega inimeste valdkonna stabiilse arengu. Nõukogu töö toimus plaanipäraselt,

keskendudes aasta esimesel poolel puuetega inimeste võrgustiku toetamisele ning 18.08.2025

kuupäeval alustati vastavalt sotsiaalkaitse ministri käskkirjale (Sotsiaalministeerium, MINISTRI

KÄSKKIRI 26.01.2025 nr 12 ) likvideerimisega.

Tegevused toimusid plaanipäraselt ning seatud eesmärgid on saavutatud, planeeritud

taotlusvoor viidi läbi plaanikohaselt. EPIFondist suurimat finantstoetust saanud Eesti Puuetega

Inimeste Koda on valdkonna eestkõnelejana panustanud kodanikuühiskonna arengusse.

EPIFond on oma tegutsemisaastate jooksul suutnud tagada olulise toe puuetega inimeste

valdkonna organisatsioonide stabiilsesse rahastamisse ja valdkonna arengusse.

EPIFondi tegevuse põhieesmärgiks on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu

toetada ning soodustada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse

aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja

muu vajaliku omandamisel.

EPIFond on 2025. aastal vahendanud tegevustoetust puuetega organisatsioonide võrgustikule

kogusummas 1 445 459 eurot.

6

EPIFondi poolt väljatöötatud ja pikaajaliselt rakendatud rahastamistingimused on taganud

puuetega inimeste esindusorganisatsioonide läbipaistva rahastamise. Taotluste rahuldamisel

võeti arvesse viite komponenti: esindusorganisatsiooni liikmesorganisatsioonide hulka,

füüsiliste liikmete arvu, keda organisatsioon esindab, omatulu teenimise võimekust,

informatsiooni jagamise võimekust kodulehel ning baasnivood.

Näitaja 2025. a 2024. a

Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara /

lühiajaliste kohustustega)

24,27 16,49

Maksevalmiduse kordaja (raha/lühiajalised

kohustised)

23,79 15,25

Netovara suhtarv (netovara / vara), % 95,88 93,90

ROA ((aruandeaasta tulem / vara) * 100), % -22,42 -59,38

Tabel 3. EPIFondi majandusnäitajad

EPIFond kontrollib regulaarselt toetuse saajaid ning korraldab ka pistelist kohapealset kontrolli.

EPIFondi kinnitatud auditeeritud likvideerimis aruanne, lõppbilanss, varade jaotuskava ning

audiitori ülevaatus on lisatud.

EPIFondis ühinemisi ja jagunemisi 2025. aastal ei toimunud.

2.1.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

Asutajaõiguste teostaja oli sotsiaalkaitseminister, tema käskkirja (Sotsiaalministeerium,

MINISTRI KÄSKKIRI 26.01.2025 nr 12) alusel on sihtasutus likvideeritud.

Sotsiaalkaitseministri otsusega lõpetati sihtasutuse tegevus 26.08.2025 ning varad on üle

antud Eesti Puuetega Inimeste Kojale.

2.1.3 Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.

2.2 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi Regionaalhaigla) põhikirjaliseks eesmärgiks on oma

vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla

tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks

ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga.

Regionaalhaigla osutab kõrgeima keerukusastmega arstiabi kõikidele ravikindlustatud isikutele

peamiselt Tallinnast ja Harjumaalt ning Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestist. Ravijuhtude keskmine

kaal ehk CMI Regionaalhaiglas on 2025. aastal 1,49 (Eesti haiglate keskmine 1,16). Vältimatut

arstiabi osutatakse kõikidele abivajajatele. Regionaalhaigla koosseisus on kokku seitse

kliinikut koos 33 erialakeskusega ning 15 teenistust.

Regionaalhaigla moodustab koos tütarhaiglatega SA Läänemaa Haigla, SA Raplamaa Haigla

ja SA Hiiumaa Haigla konsolideerimisgrupi (edaspidi Regionaalhaigla grupp või grupp).

Osaluste omandamisi ja võõrandamisi 2025. aastal ei toimunud. 2025. aastal ei toimunud

varade üleandmist sihtasutusele riigi või teiste asutajate poolt. 2025. aastal sai grupp toetusi

ja sihtfinantseeringuid kokku 11,5 (2024: 8,9) miljoni euro ulatuses.

7

2.2.1 Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise

kohta

2025. aastal töötas Sotsiaalministeerium välja SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglale välja asutaja

ootused, mis seisuga mai 2026 on sotsiaalministri poolt kinnitatud. Juriidilise aluse

jõustumiseni oli üldiste ootuste tutvustamine nõukogule Sotsiaalministeeriumi nõukogu

esindajate ülesanne.

Regionaalhaigla põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.

Regionaalhaigla grupp ei taotle oma tegevusega kasumit ega jaota tegevustulemit.

Põhitegevuse rahavoog rakendatakse tegevuskulude katmiseks ning investeeringuteks.

Majanduslikke põhinäitajaid ja finantssuhtarve jälgitakse, et veenduda grupi majanduslikus

jätkusuutlikkuses, lühiajalises maksevõimes ning pikaajalises võimekuses viia ellu planeeritud

investeeringud.

2025. aastal viidi lõpule Baltimaade kaasaegseima verekeskuse II etapi ehitustööd, mille

tulemusena on Ädala tänaval asuv hoone terviklikult rekonstrueeritud. Alustati Mustamäe

meditsiinilinnaku palatikorpuse gastroenteroloogia ja reumatoloogia osakonna

rekonstrueerimistöödega ning hübriidoperatsioonitoa rajamiseks vajalike

projekteerimistöödega.

Regionaalhaigla grupi majandustulemust 2025. aastal mõjutasid enam suuremad kasvud

tervishoiuteenuste tuludes lisalepingu näol. Tõusid ravi mahud ning teenuse hind. Tulude tõus

tervishoiuteenustes on seotud teenuste mahu kasvuga ning kollektiivkokkuleppe muutustega.

Kulude kasvu vedas põhiliselt põhiteenuste kulud kui ka tööjõukulud.

Näitaja 2025. a Sh

Regionaalhaigla 2024. a

Sh

Regionaalhaigla

Lühiajaliste kohustuste kordaja

(käibevara/lühiajaliste kohustustega) 1,6 1,5 1,6 1,5

Maksevalmiduse kordaja

(raha/lühiajalised kohustised) 0,8 0,7 1,0 0,9

Netovara suhtarv (netovara/vara) % 65,8 63,1 64,3 61,6

Netovõlakoormus ((võlakohustused-

likviidsed varad)/tegevustulud)) % -1,3 1,1 11,2 13,3

ROA ((aruandeaasta tulem/vara)*100)

% 1,0 0,7 13,5 10,9

Tabel 4. Regionaalhaigla grupi majanduslikud näitajad

Regionaalhaigla grupi kohustused on langenud tasemele, kus likviidsed varad ületavad

kohustusi. Sellest tulenevalt on oluliselt paranenud netovõlakoormuse suhtarv, mis grupi

tasemel on miinuses.

2025. aastal pöördusid patsiendid Regionaalhaiglasse arsti või õe ambulatoorsele vastuvõtule

abi saamiseks 470 684 korral. Erakorralisse vastuvõttu pöörduti 75 433 korral.

2025. aasta ravirahastuse lepingu mahud osutusid madalamaks, kui oli haigla võimekus

osutada raviteenust. Lisalepingut andis Tervisekassa 2025. aastal kokku summas 7,4 miljonit

eurot. Aasta lõpuks oli haigla teinud suures mahus ületööd (ravitöö üle ravirahastuslepingu

mahu), mille tõttu kaotati ca 3 miljonit eurot Tervisekassa poolt rakendatava koefitsiendi tõttu.

8

2.2.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

Regionaalhaigla põhikirjaline eesmärk ning vajadus eriarstiabi järele on püsiv, sellest tulenevalt

on vajalik Regionaalhaigla tegevuse jätkamine järgnevatel perioodidel.

Raviteenuste hinnastamine on aasta aastalt kasvavalt mitte vastanud tegelikule kulutasemele.

Viimaste aastate kõrge kulutaseme tõus tõstis probleemi teravalt esile. Katteta kulude järjest

kasvav osakaal viib olukorrani, kus kärped investeeringutes on vajalikud, et säilitada likviidsus,

mis omakorda pikemas vaates toob kaasa raviteenuste osutamise võimalikkuse vähenemise.

Oluline on uuendada haiglavõrku selleks, et see vastaks riigi võimalustele ja kohanduks

paremini patsientide vajadustele. Selleks on alustatud koostööd ja läbirääkimisi Tartu Ülikooli

Kliinikumiga ning Tallinna Lastehaiglaga. Soov on tihendada Tartu Ülikooli Kliinikumiga erialade

koostööd, nende ühist arendamist kui ka liikuda ühise ravikeskkonna ehk ühendatud

akadeemilise haigla loomiseni ning jõuda laste ravi terviklikuma korraldamiseni Põhja-Eestis.

2.2.3 Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.

2.3 SA Tartu Ülikooli Kliinikum

SA Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi Kliinikum) on piirkondlik haigla, mis põhikirja järgselt on

baas Tartu Ülikooli õppe- ja teadustööle ning mille ülesandeks on osutada kõrgetasemelist

eriarstiabi, pakkuda koostöös Tartu Ülikooliga arstidele ja muule meditsiinipersonalile

diplomieelset ning -järgset välja- ja täiendusõpet ning tegeleda meditsiinialase teadustööga.

Kliinikum osutab laia valikut meditsiiniteenuseid, sealhulgas erakorralist abi, operatsioone ja

diagnostikat. Kliinikum on ka juhtiv teaduskeskus, kus tehakse mitmekülgseid meditsiinilisi

uuringuid ning täidetakse olulist rolli Eesti tervishoiusüsteemi arengus.

SA Tartu Ülikooli Kliinikum asutajad on riik, Tartu linn ja Tartu Ülikool.

SA-l Tartu Ülikooli Kliinikum on neli tütarettevõtet: AS Lõuna-Eesti Haigla, SA Tartu Kiirabi, AS

Valga Haigla ja AS Põlva Haigla.

2025. aastal Kliinikumiga seotud ühinemisi ja jagunemisi ei toimunud.

2.3.1 Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise

kohta

2025. aastal töötas Sotsiaalministeerium välja SA Tartu Ülikooli Kliinikumile välja asutaja

ootused, mis seisuga mai 2026 on Tartu Ülikooliga ja Tartu linnaga koostöös sõnastuse

täpsustamise etapis. Asutajad on eraldi andnud juhatusele oma sisendi mis kajastub kliinikumi

keskpikas arengukavas.

Kliinikumi põhikirjalised ning majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati. Ambulatoorseid

arsti vastuvõtte, e-konsultatsioone, õe ja ämmaemanda vastuvõtte tehti 2025. aastal kokku

686 114. Vaadates pikemat trendi, nähtub arsti vastuvõttude väikest langust ja samas e-

konsultatsioonide, õdede ja ämmaemandate vastuvõttude kasvu, mis on suurem kui arsti

9

vastuvõttude langus. 2025. aastal vastati Kliinikumis 45 060 e-konsultatsiooni saatekirjale ehk

24% enam kui aasta varem. Enamus e-konsultatsiooni tellimustest tuleb jätkuvalt perearstidelt

ca 80% ja väiksem osa teistelt teenuse osutajatelt või Kliinikumi teiste erialade arstidelt.

40 900-st väljaspool põhitegevuskohta tehtud vastuvõttudest üle poole toimusid aasta alguses

avatud Tallinna keskuses, Ülemiste City Tervisemajas 2, kuhu kolisid üle meestekliinik ning

geneetika ja personaalmeditsiini kliinik, sh harvikhaiguste keskus. Tervisemajas alustasid

vastuvõttudega ka nahahaiguste kliinik, lastekliinik, psühhiaatriakliinik, spordimeditsiini ja

taastusravi kliinik.

2025. aastal jätkas Kliinikum teadus- ja arendustegevuse süsteemset edendamist eesmärgiga

siduda teadus tihedamalt ravitegevusega, arendada personaalmeditsiini ja genoomikapõhiseid

teenuseid, kasvatada rahvusvahelist konkurentsivõimet ning tugevdada kõrgtehnoloogilist

ravivõimekust Eestis. Teadus on Kliinikumis ravikvaliteedi ja innovatsiooni strateegiline alus.

Doktoriõppes osales 76 Kliinikumi töötajat, neist kolm kaitses doktorikraadi. Teadmussiirde

doktorantuuris alustas õpinguid 6 töötajat. See uus formaat toetab teaduse ja ravitöö lõimumist

ning akadeemilist järelkasvu.

Kliinikum osaleb partnerina kokku 15 Euroopa Liidu rahastusega rahvusvahelises

teadusarendusprojektis. Kliinikumi välistest allikatest laekus 2025. aastal teadus-arendustöö

rahastuseks kokku 2,07 miljonit eurot. Arendusfondist tehti eraldisi summas 0,57 miljonit eurot.

Rahastust said 8 teadus-arendusprojekti, mille kogusumma oli 495 698 eurot. Lisaks eraldati

72 166 eurot 15 koolitustegevuseks, sh töötajate praktiseerimiseks välismaa haiglates või

erialaste koolituste korraldamiseks Eestis.

Alates 2024. aastast on Kliinikumi tööpere kasvanud 109 inimese võrra ehk 2,1%. Arstide arv

on suurem 1,03%, õendustöötajaid tuli juurde 1,9%. Suurem osa töötajatest on otseselt seotud

tervishoiuteenuse osutamisega, täpsemalt 81,6% ametikohtadest. Kliinikumis töötab üle 220

arst-residendi, mis on viiendik Kliinikumi arstkonnast. Lisaks tehti 2025. aastal Kliinikumis

erinevatel erialadel üle 1700 praktikatsükli, mis tähendab, et aastas jagab Kliinikum teadmisi

enam kui 1600 õppurile.

Näitaja (SA TÜK) 2025. a 2024. a

Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara / lühiajaliste

kohustustega)

1,34 1,52

Maksevalmiduse kordaja (raha / lühiajalised kohustised) 0,63 0,84

Netovara suhtarv (netovara / vara) % 63 63

ROA ((aruandeaasta tulem / vara) * 100) % 0,74 2,78

Tabel 5. Kliinikumi majanduslikud näitajad

Näitaja (SA TÜK konsolideeritud) 2025. a 2024. a

Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara/lühiajaliste

kohustustega)

1,44 1,57

Maksevalmiduse kordaja (raha/lühiajalised kohustised) 0,75 0,90

Netovara suhtarv (netovara/vara) % 64 64

ROA ((aruandeaasta tulem/vara)*100) % 1,26 3,04

Tabel 6. Kliinikumi konsolideeritud majanduslikud näitajad

Viidi läbi juhatuse esimehe avalik konkurss, mille tulemusel tagati juhtimise järjepidevaus ning

täiendati juhatuse koosseisu uue liikmega. Nõukogu hinnangul loob juhatuse töö järjepidevus

10

koos täiendatud pädevustega hea aluse Kliinikumi strateegiliste eesmärkide elluviimiseks

muutunud ja nõudlikus tegevuskeskkonnas.

Edasi liiguti Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostöömudeli

ettevalmistamisel. Alustati kliiniliste erialade vastastikust kaardistamist, et leida need

valdkonnad, kus koostöösoov on kliinilisel tasandil suurim. Tegevuste järkjärguline lõimimine

looks tegelikku lisandväärtust patsientidele, ravikorraldusele ja erialase pädevuse kasvule. Kui

need kliinilise integratsiooni mudelid osutuvad edukaks, on põhjendatud jätkata arutelu

sobivate juriidiliste lahenduste üle, mille kaudu tagada lisaks patsiendikäsitlusele ka

organisatsiooniline integreeritus. Aruandeaastat saab selles vaates käsitleda kui

ettevalmistuste ja esmaste rakenduslike sammude aastat.

Lisaks ülikoolihaigla rollile on Kliinikumil ka piirkondliku ja maakonnahaigla funktsioonid, mis

tagab ravi kättesaadavuse Tartus ja Lõuna-Eestis. Asutajad ootavad, et selles põhimõttest

lähtutaks nii Kliinikumi strateegia kujundamisel kui ka juhtimisel.

2025. aastal ostis Tervisekassa tervishoiu teenuseid Eestis enim Tartu Ülikooli Kliinikumilt.

2.3.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

Kliinikumi põhikirjaline eesmärk on, olles tervishoiuasutus ja baas Tartu Ülikooli

õppeteadustööle, kõrgetasemelise arstiabi osutamine, koostöös Tartu Ülikooliga arstidele ja

muule meditsiinipersonalile diplomieelse ning -järgse välja- ja täiendusõppe andmine ning

meditsiinialane teadustöö (RVS § 10 lg 1 p 2).

Sotsiaalministeerium on seisukohal, et kliinikumi tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide

täitmiseks on vajalik ka edaspidi. Asutajate selge ootus on säilitada Kliinikumi tugev

liidripositsioon Eesti tervishoius, kuid samal ajal suurendada organisatsiooni

innovatsioonivõimekust ning leida uusi ja tõhusaid viise tervishoiu korraldamiseks.

2.3.3 Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.

2.4 SA Viljandi Haigla

SA Viljandi Haigla eesmärk on oma vara valitsemise ja käsutamise kaudu kvaliteetsete

tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste ja nendega kooskõlas olevate muude teenuste,

sealhulgas koolituste ja täiendõppe osutamine ning osalemine meditsiinialastes rakenduslikes

uurimisprogrammides.

2018. aastal liideti Viljandi haiglaga Sihtasutus Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus ning

avati teenuse osutamise kohad Jõhvis ja Narvas. 2020. aastal alustati sõltuvusravi teenuste

osutamist Narvas ning 2024. aastal ka Tallinnas. 2024. aastal võeti üle Tartu vangla

meditsiiniteenused ja vanglate psühhiaatrilise ravi statsionaarne teenus.

Haiglaga seotud ühinemisi ja jagunemisi ei toimunud.

11

2.4.1 Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise

kohta

2025. aastal töötas Sotsiaalministeerium välja SA Viljandi Haiglale välja asutaja ootused, mis

seisuga mai 2026 on sotsiaalministri poolt kinnitatud. Juriidilise aluse jõustumiseni oli üldiste

ootuste tutvustamine nõukogule Sotsiaalministeeriumi nõukogu esindaja ülesanne.

SA Viljandi Haigla põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud olulisemad

eesmärgid said täidetud.

Ambulatoorseid visiite tehti 2025. aastal kokku 98 752, mis on 2024. aastaga võrreldes 5897

visiidi võrra rohkem. Suur on kasv ka kaugvastuvõttude ja iseseisvate õdede vastuvõttude

osas. Kui 2023. aastal tehti 13 313 kaugvastuvõttu, siis 2025. aastal juba 21 067. Kahe aastaga

on kasv üle 7700 vastuvõtu ehk ligi 60%. Statsionaarselt ja päevaravis raviti 2025. aastal

7044 haiget. Voodipäevade arv oli kokku 88 686. Ravi saanud patsientide arv kasvas võrreldes

2024. aastaga 381 isiku võrra. 2025. aasta lõpu seisuga oli SA Viljandi Haiglas 515

litsentseeritud voodikohta. EMO-sse pöördumiste arv 2025. aastal vähenes võrreldes 2024.

aastaga: 2025. aastal registreeriti kokku 14 716 pöördumist ehk keskmiselt 40 patsienti

ööpäevas, 2024. aastal aga 15 205 pöördumist ehk keskmiselt 42 patsienti ööpäevas.

E-konsultatsioonide maht on igal aastal oluliselt kasvanud. 2025. Aastal tehti e-konsultatsioone

märkimisväärselt rohkem kui kahel eelneval aasta. Võrreldes 2023. Aastaga on teenus

kasvanud enam kui 85%. Vähenenud on tavasaatekirjadega vastuvõttude osakaal. Tagasi

lükatud e-konsultatsioonide taotluse osakaal vähenes 5,5% 2024. aastal 3,5% 2025. Aastal,

mis viitab ka perearstide suunamiste kvaliteedi paranemisele. 2025. aastal osutati e-

konsultatsioone 21 erialal, võrreldes 17 erialaga 2024. aastal.

Näitaja 2025. a 2024. a

Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara /

lühiajaliste kohustustega) 2,1 1,5

Maksevalmiduse kordaja (raha / lühiajalised

kohustised) 1,3 1,3

Netovara suhtarv (netovara / vara), % 92,95 75,20

ROA ((aruandeaasta tulem / vara) * 100), % 13,82 31,84

Tabel 7. Viljandi haigla majandusnäitajad

Lühiajaline maksevõime on tugev ja on aastaga paranenud. Käibevara katab lühiajalisi

kohustusi enam kui kahekordselt, mis tähendab, et kohustuste täitmisega ei ole riski.

Likviidsus on stabiiline ja väga heal tasemel. Raha ja raha ekvivalendid katavad lühiajalised

kohustused täielikult, mis näitab, et igapäevaste maksete tegemiseks on piisav puhver olemas.

Netovara suhtarv oli 2025. aastal kõrge, mis näitab tugevat kapitalistruktuuri ja väikest

sõltuvust võõrkapitalist. Suhtarvu kasvu mõjutas oluliselt põhivara suurenemine seoses uue

haiglahoone valmimisega ning selle finantseerimine sihtotstarbeliste toetuste arvelt. ROA

langus tuleneb põhivara mahu olulisest kasvust seoses Tervikum-i (uue haiglataristu)

valmimisega.

SA Viljandi Haigla tegevustulud olid 2025. aastal 80,0 miljonit eurot. Tulud majandustegevusest

moodustasid 53,1 miljonit eurot (2024. aastal 49,4 miljonit eurot), millest tervishoiuteenuste

12

tulud olid 52,9 miljonit eurot. Suurim mõjutaja oli Tervisekassalt haiglale teenuste eest makstav

tasu, mis kasvas seoses meditsiinipersonali tööjõukulude suurenemisega ning teenuste mahu

kasvuga. Saadud toetused moodustasid 26,9 miljonit eurot, sh põhivara soetuseks saadud

sihtfinantseerimine 26,3 miljonit eurot.

Tegevuskulud olid 2025. aastal 67,2 miljonit eurot (2024. aastal 57,0 miljonit eurot, kasv +18%).

Ka siin oli kasvu üks mõjutaja tööjõukulude muutus, samuti olid suuremad ühekordsed

majandamiskulud ning käibemaksukulu seoses Tervikumi ehitamise ja sisustamisega.

Tööjõukulud moodustasid aruandeaastal 41,4 miljonit eurot ning majandamiskulud 15,8

miljonit eurot. Muud kulud, sh maksud ja põhivara amortisatsioon, moodustasid 9,5 miljonit

eurot.

Aruandeperioodi tulem oli 13,3 miljonit eurot. Bilansimaht oli kokku 96,2 miljonit eurot.

Mõlemal aastal moodustasid investeeringutest olulise osa Tervikumiga seotud summad. Raha

ja selle ekvivalendid olid perioodi lõpus 9,0 miljonit eurot. Puhas rahavoog oli -23,9 miljonit

eurot, mis tulenes ulatuslikest investeeringutest.

2.4.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

SA Viljandi Haigla põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja käsutamise kaudu

kvaliteetsete tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste ja nendega kooskõlas olevate muude

teenuste, sealhulgas koolituste ja täiendõppe osutamine ning osalemine meditsiinialastes

rakenduslikes uurimisprogrammides (RVS § 10 lg 1 p 2).

SA Viljandi Haigla on maakondliku vastutusega haigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks

on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab haigla ööpäevaringset ambulatoorset ja

statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla roll ei piirdu üksnes maakondliku

teeninduspiirkonnaga. Mitmete teenuste puhul tegutseb haigla üleriigilise

kompetentsikeskusena. Haigla eripäraks on psühhiaatriliste tervishoiuteenuste osutamine

piirkondliku haigla tasemel ning unikaalsete vaimse tervise teenuste pakkumine, nagu

kohtupsühhiaatriline sundravi ja narkorehabilitatsioon. Samuti osutab haigla

erihoolekandeteenuseid, sealhulgas ebastabiilse remissiooniga erihoolekannet ja

kohtumäärusega erihoolekannet. 2018. aastal liideti Viljandi Haiglaga Sihtasutus Sillamäe

Narkorehabilitatsioonikeskus ning avati teenuse osutamise kohad Jõhvis ja Narvas. 2020.

aastal avati sõltuvusravi teenused Narvas ning 2024. aastal Tallinnas. 2024. aastal võeti üle

Tartu vangla meditsiiniteenused ja vanglate psühhiaatrilise ravi statsionaarne teenus.

SA Viljandi Haigla tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka

järgnevatel aastatel.

2.4.3 Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.

2.5 SA Jõgeva Haigla

SA Jõgeva Haigla on tervishoiuasutus, kus osutatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid

tervishoiuteenuseid kohaliku haigla tegevusloa piires valdavalt Jõgeva maakonna elanikele.

Haigla eesmärk on kvaliteetse eriarstiabi, õendushooldusravi, üldhoolduse ja

13

rehabilitatsiooniteenuse jätkuv osutamine. Haiglaga seotud ühinemisi ja jagunemisi ei

toimunud.

2.5.1 Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise

kohta

2025. aastal töötas Sotsiaalministeerium välja SA Jõgeva Haiglale välja asutaja ootused, mis

seisuga mai 2026 on sotsiaalministri poolt kinnitatud. Juriidilise aluse jõustumiseni on üldiste

ootuste tutvustamine nõukogule Sotsiaalministeeriumi nõukogu esindajate ülesanne.

SA Jõgeva Haigla põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.

Eelarve hoiti tasakaalus. SA Jõgeva Haigla lähtub oma tegevustes Sotsiaalministeeriumi poolt

läbi nõukogu liikmete esitatud asutaja ootustest.

Statsionaarselt ravitud haigete ja voodipäevade arvud langesid pisut võrreldes 2024. aastaga

(haigeid 1210-le - 1336-lt, voodipäevi 15 386-le 15 673-lt). Ambulatoorseid vastuvõtte teostati

21 262 (eelneval aastal 23 139) 15 erialal, neist 2532 olid erakorralised vastuvõtud. Haigla

osutab ka koduõendusteenust Põltsamaa ja Jõgeva piirkonna elanikele. Tehakse tihedat

koostööd Jõgeva Tervisekeskusega ja teiste maakonna perearstidega ning

sotsiaalvaldkonnaga. Töötati välja patsiendiohutusesüsteem lähtudes terviseministri

määrusest Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded ja Eesti

Tervisekassa auditite tulemustest.

Peamised tegevused 2025. aastal eesmärkide saavutamiseks:

 Raviteenuste kvaliteedi jätkuv tõstmine. Tervisekassa 2025 aastal haigla kohta sihtauditeid

ei ole läbi viinud. On toimunud pidev haigla poolt osutatavate teenuste kontroll.

 Arendati tervishoiuteenuseid vastavalt Tervisekassa lepingu võimalustele. Haiglas töötas

jätkuvalt COVID19 osakond, mis tagas teeninduspiirkonna haigete statsionaarse ravi.

 Eelarve tasakaalus hoidmine oli edukas.

 Diagnostikaks ja ravitegevuseks vajaliku aparatuuri uuendati vastavalt vajadusele.

 Sotsiaalministeeriumi finantseerimisel soetati satelliittelefon.

 Soetati kapitalirendiga haigete transpordiks uus sõiduk.

 Toimub elektrisüsteemi jätkuv kaasajastamine.

 Renoveeriti ATS süsteemi.

 Renoveeriti B-korpuse katus.

 Koostöö uue Jõgeva Tervisekeskusega toimib. Tagati perearstidele vajalike analüüside ja

uuringute sujuva teostamine.

Näitaja 2025. a 2024. a

Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara / lühiajaliste

kohustustega) 1,72 1,72

Maksevalmiduse kordaja (raha / lühiajalised

kohustised) 1,29 1,23

Netovara suhtarv (netovara / vara), % 63,8 64,9

ROA ((aruandeaasta tulem / vara) * 100), % 1,94 8,13

Tabel 8. SA Jõgeva Haigla majandusnäitajad

14

2.5.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

SA Jõgeva Haigla põhikirjaline eesmärk on osutada kvaliteetset tervishoiu-, sotsiaal- ja

rehabilitatsiooniteenust seadustes ja lepingutes ette nähtud tingimustel ja ulatuses (RVS § 10

lg 1 p 2).

SA Jõgeva Haigla tegevuse jätkamine on vajalik, et tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste

kättesaadavus Jõgevamaa ja lähipiirkonna elanikele. Küll aga näeme lähiaastatel senisest

suuremat võimalust haigla võrgustamisel ja koostööl teiste tervishoiuteenuseosutajatega.

2.5.3 Läbiviidud erikontrollid

Terviseamet alustas 16.detsembril 2025 rahvatervishoiu seaduse § 32 lg 1,

korrakaitseseaduse § 24 lg 1 ja ameti koostatud ohuprognoosi alusel riikliku

järelevalvemenetluse eesmärgiga kontrollida SA Jõgeva Haigla väljaspool kodu osutatava

üldhooldusteenuse vastavust Sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 62 „Nõuded

elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ kehtestatud nõuetele. Märgiti ära osade

tualettruumide siseviimistluse parendamise vajadus.

Järelevalvemenetlus lõpetati 16.12.2025. a .

Tualettruumid on remonditud.

Terviseamet alustas 03.02.2025 Rahvatervise seaduse § 15 lg 1, Veeseaduse § 250 lg 3 ja

vastavalt Korrakaitseseaduse § 27 riikliku järelevalvemenetluse SA Jõgeva Haigla suhtes.

Riikliku järelevalvemenetluse aluseks olev ohukahtlus tekkis Terviseametil epidemioloogilise

uuringu käigus. 29.01.2025 oli haigla palatite kraanidest ja duširuumist võetud joogivee proovid

Legionella bakteri tuvastamiseks. Proovid näitasid Legionella bakteri esinemist üle lubatud

piiri.

Haigla rakendas viivitamata vajalikud meetmed: vahetati segistid ja dušiotsikud, teostati

süsteemide termiline puhastus ning tagati kuumaveesüsteemi nõuetekohane temperatuur.

Täiendavalt uuendati tehnosüsteeme, paigaldati automaatsed mõõdikud ning alustati vee

töötlemist kloordioksiidiga. Järelevalvemenetlus jätkub.

2.6 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi HNRK) on Eesti suurim

statsionaarse taastusraviteenuse osutaja. Arvestades tegevuse eesmärki, pakub HNRK laia

valikut erinevaid taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, olles partneriks nii Tervisekassale,

Sotsiaalkindlustusametile kui ka Eesti Töötukassale. Haigla osutab teenuseid kõigile Eesti

elanikele.

SA HNRK-l on tütarettevõtted HNRK Abivahendikeskus OÜ ja HNRK Toetusfond SA .

SA HNRK-ga seotud ühinemisi ja jagunemisi ei toimunud.

2.6.1 Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise

kohta

2025. aasta majandusaasta eesmärgid ja tegevuseesmärgid said saavutatud. Põhitegevus

toimis vastavalt SA HNRK põhikirjale. Tervisekassa leping täideti 99,3% ulatuses. Lisaks

osutati tööalase rehabilitatsiooni teenuseid.

15

2025. aastal moodustas põhitegevuse tuludest raviteenuste müük Tervisekassale 94,2% ehk

7 971 940 eurot, 2024. aastal oli vastav näitaja 93,9% ehk 7 817 143 eurot. Võrreldes 2024.

aastaga suurenes 2025. aastal isemaksjate patsientide osakaal ning vähenes

kindlustusseltside osakaal. Teiste rahastajate – isemaksjate, kindlustusseltside, Töötukassa

ning muude rahastajate – osakaal tuludest jääb tervikuna siiski väikeseks ning nende mõju

kogutulule on oluliselt väiksem võrreldes. Ravijuhtude hulk vähenes pisut statsionaarse,

ambulatoorse ning päevaravi vormis taastusravi puhul. Seevastu füsioterapeudi iseseisva

vastuvõtu juhtude hulk suurenes hüppeliselt. Aasta lõpu seisuga täideti Tervisekassa leping

99,1%. Võrreldes 2024. aastaga oli akuutsete ravikoodidega (8028, 8029) voodipäevi rohkem

ja kroonilise ravikoodiga (8030) täiskasvanud patsientide voodipäevi vähem. Akuutsed

ravikoodid moodustasid kõikidest voodipäevadest enamuse ehk 55% (2024. aastal 52%, 2023.

aastal 55%) ning nende osakaal on viimastel aastatel püsinud kõrgel tasemel. . Funktsioone

toetava laste taastusravi (8031) voodipäevade arv püsis viimastel aastatel suhteliselt

stabiilsena.

2025. aastal töötas Sotsiaalministeerium välja SA Haapsalu Neuroloogilise

Rehabilitatsioonikeskusele välja asutaja ootused, mis seisuga mai 2026 on sotsiaalministri

poolt kinnitatud. Juriidilise aluse jõustumiseni oli üldiste ootuste tutvustamine nõukogule

Sotsiaalministeeriumi nõukogu esindajate ülesanne.

Näitaja 2025. a 2024. a

Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara /

lühiajaliste kohustustega) 7,78 6,80

Maksevalmiduse kordaja (raha / lühiajalised

kohustised) 6,74 6,20

Netovara suhtarv (netovara / vara), % 91,10 89,50

ROA ((aruandeaasta tulem / vara) * 100), % 8,90 12,50

Tabel 9. SA HNRK majandusnäitajad

2.6.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

HNRK põhikirjaline eesmärk on kõrgetasemeliste tervishoiuteenuste ning sellega seotud

muude, sh sotsiaalteenuste osutamine ning osalemine tervishoiualastes uuringutes (RVS § 10

lg 1 p 2).

HNRK tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et Eesti

inimestel oleks iseseisvaks toimetulekuks tagatud kvaliteetne taastusravi ja

rehabilitatsiooniteenus ning valdkonna arendamisega Eestis tegeletaks. Küll aga näeme

lähiaastatel senisest suuremat võimalust HNRK võrgustamisel ja koostööl teiste

tervishoiuteenuseosutajatega.

2.6.3 Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium [email protected]

Meie 19.05.2026 nr 1.1-8/1313-1

Sotsiaalministeeriumi seisukohad eesmärkide täitmise ning riigi osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal

Lugupeetud rahandusminister Riigivaraseaduse § 98 lõigete 2 ja 3 ning rahandusministri 10. juuni 2022. a määruse nr 24 „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“ §-de 3 ja 5 alusel esitan seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja osaluse valitsemise kohta Sotsiaalministeeriumi valitsetavas riigi äriühingus ning eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta riigi asutatud sihtasutustes 2025. aastal (lisatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Joller sotsiaalminister Lisa: Sotsiaalministeeriumi seisukohad eesmärkide täitmise ning riigi osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal Helet Loodus [email protected]