Võru linn_soovitus

Võru Linnavalitsus

[email protected]

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie nr

Meie 20.05.2026 nr 7-5/260762/2604283

Parkmetsa raie Võru linnas

Austatud linnapea ja peadirektor

Õiguskantslerile esitatud avalduses juhiti tähelepanu, et Võru linn kavandab Lauluväljaku tänava

piirkonnas üldplaneeringuga määratud haljasala ja parkmetsa maal aegjärkset raiet. Kavandatava

raie ala kuulub Võru linnale. Teadaolevalt ei ole veel raiet alustatud.

Võru linn ega Keskkonnaamet ei kaasanud otsuse tegemisse kohalikke elanikke, hoolimata sellest

et raiet soovitakse teha parkmetsas. Inimestega on arutatud raiega seonduvat alles pärast

metsateatiste esitamist ja kinnitamist. Näib, et nii linn kui ka Keskkonnaamet käsitavad

kavandatavat raiet tavapärase metsa majandamisena, kuigi üldplaneeringu järgi on parkmets

inimestele puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud metsaala, millega kaitstakse külgnevaid alasid

kahjuliku keskkonnamõju eest.

Puude raie võib olla teatud juhul paratamatu (nt ohutuse tagamiseks), samuti ei ole põhjust linnale

ette heita metsa majandamise soovi üldiselt. Metsa tuleb aga majandada kooskõlas planeeringu ja

metsaseadusega. Kui raiet kavandatakse kohas (nt parkmetsas), kus see tuleb inimestele ootamatult

(arvestades piirkonna tavalist metsakasutust), siis peab hea halduse tava kohaselt kaasama ka

puudutatud isikud ning neile selgitama, kuidas selline otsus on sisuliselt kooskõlas

üldplaneeringuga. Kui kavandatav raie on planeeringuga kokkusobimatu, siis seda teha ei saa.

Asjaolud

Võru linn esitas ja sai 10. veebruaril 2026 kinnituse viiele metsateatisele kahel katastriüksustel

(91901:014:0101 ja 91901:014:0095). Viie metsateatise kohaselt on lubatud aegjärkse raiega

raiuda ligikaudu 2,5 hektari suuruselt alalt kokku 140 tihumeetrit puitu. Need katastriüksused

asuvad alal, mis üldplaneeringu järgi on haljasala ja parkmetsa maa.

Võru linna üldplaneeringu järgi tuleb mõista haljasalade ja parkmetsa maana valdavalt linnalisele

asulale iseloomulikke puhkuseks ja virgestuseks mõeldud looduslikke ja poollooduslikke

metsaalasid või inimese rajatud haljasrajatiste alasid ning eriomase koosseisu ja struktuuriga

metsaalasid või kõrghaljastusega ribasid, mille eesmärk on kaitsta külgnevaid alasid kahjuliku

keskkonnamõju eest (üldplaneeringu seletuskirja p 3.15, lk 60).

2

Võru linn märkis õiguskantsleri saadetud järelepärimisele vastates, et linn on nimetatud

kinnistutele tellinud metsamajandamiskavad. „Metsa taksaator on andnud hinnangu raiemahu osas

ja puistu vanuselisest koosseisust lähtuvalt on valitud raieviisiks aegjärgne raie. Oleme koostamas

hanget, kus oleme kirjeldanud ära raiemahuks, mitte üle 20% ja ainult kuivanud, vigastatud ja

väheväärtuslikud puud. Need tegevused lähevad kokku üldplaneeringu mõistetega.“

Keskkonnaameti vastustest õiguskantsleri nõuniku päringutele ilmnes, et metsateatised kinnitas

automaatsüsteem ning inimene otsustamisel ei osalenud. Põhjus on selles, et Võru linna

üldplaneeringus ei ole haljasala ja parkmetsa maa kohta kehtestatud selgesõnalist metsa

majandamise piirangut ega keeldu. Keskkonnaamet ei käsita metsa majandamise piirangu ega

keeluna üldplaneeringus antud selgitust haljasala ja parkmetsa maa eesmärgi ja tähenduse kohta.

Keskkonnaamet märkis: „Metsaregistri andmetel ei ole tegemist maa-alaga, kus kehtiks

üldplaneeringust tulenevad kitsendused. Kõik alad, millele on kohaliku omavalitsuse poolt

üldplaneeringuga seatud kitsendused, peaksid olema kantud kaitsemetsade kaardikihile. Andmeid

selles osas edastab kohalik omavalitsus ise. Kaardikihti haldab Maa- ja Ruumiamet.“

Valitud raieliik ja planeeringuga määratud ala eesmärk

Kui üldplaneeringu järgi on ala määratud haljasala ja parkmetsa maaks, kus inimesed saavad

puhata ning mille üks ülesanne on ka säilitada kõrghaljastust või kaitsta külgnevaid alasid

kahjuliku keskkonnamõju eest, siis tuleb raie sobivust hinnata eelkõige selle juhtotstarbest

lähtudes.

Ka haljasala ja parkmetsa maal võib teha raiet, kuid mitte igasugust raiet. Sellisel alal võib näiteks

eemaldada ohtlikke puid, teha sanitaarraiet, tagada liikumisteede ohutust, kujundada alusmetsa või

puistut, avada vaateid või teha valikulist hooldust parkmetsa ökoloogilise ja puhkeväärtuse

säilitamiseks. Sellise metsa hooldamiseks tehakse tavaliselt hooldusraiet.

Aegjärkne raie on üks turberaie liik (turberaie on omakorda uuendusraie alaliik). Selle eesmärk on

metsa uuendada nii, et vana metsa ei raiuta maha korraga, vaid järkude kaupa, hajali ja mitme aasta

jooksul (MS § 30). Nii luuakse uuele metsapõlvele valgus- ja kasvutingimused, säilitades samal

ajal teatud ajaks vana puistu kaitsev mõju. Aegjärkne raie võimaldab metsal uueneda järkude

kaupa ning võib vähendada järsku muutust metsa elustikus ja maastikupildis. Aegjärkne raie ei ole

aga mõeldud metsa hooldamiseks. Selle õiguslik ja metsanduslik põhieesmärk on metsa

uuendamine, mitte olemasoleva parkmetsa või haljasala säilitav hooldamine.

Seetõttu ei saa põhjendada haljasala ja parkmetsa maal aegjärkset raiet lihtsalt metsa

hooldamisega, millele on viidanud Võru linn oma selgituses, mille kohaselt soovitakse raiuda

ainult kuivanud, vigastatud ja väheväärtuslikud puid. Metsa majandamise ja uuendamise kavast

(katastriüksus 91901:014:0101) ei ole näha, et raiealal oleks sanitaarraie üldse näidustatud.

Haljasala ja parkmetsa maa on planeeringu järgi puhkuseks ja virgestuseks mõeldud looduslik või

poollooduslik metsaala. See ala ei täida oma ruumilist eesmärki, kui seda intensiivselt

majandatakse. Haljasala ja parkmetsa maal ei saa aegjärkset raiet pidada iseenesest

eesmärgipäraseks hooldusvõtteks. See võib olla lubatud üksnes juhul, kui on veenvalt näidatud, et

raie aitab säilitada või taastada ala parkmetsa, puhke-, virgestus- või kaitsefunktsiooni.

3

Kui raie tegelik eesmärk on vana metsapõlve järkjärguline asendamine uuega, millele valitud

raieviis viitab, tuleb linnal linnaelanikele selgelt põhjendada, miks on just selline raie kooskõlas

planeeringus määratud haljasala ja parkmetsa funktsiooniga. Kui linn soovib tagada sellel alal

ohutuse, siis saaks eesmärgi saavutada vähem intensiivse hooldusraie või üksikpuude

eemaldamisega.

Ka juhul, kui planeeringus ei ole metsa raiumist selgesõnaliselt keelatud, tuleb selline metsa

majandamise piirang haljasala ja parkmetsa olemusest. Intensiivse majandamise korral parkmets

ju häviks ning see oleks vastuolus planeeringuga. Seetõttu oleks pidanud esitatud metsateatise

kohta tegema otsuse inimene, kes oleks suutnud sisuliselt hinnata haljasala ja parkmetsa

funktsiooni olemuslikku kokkusobivust soovitava raieviisi ja mahuga konkreetses kohas.

Praegusel juhul lasub vastutus nii Keskkonnaametil kui ka Võru linnal, kes on planeeringu

kehtestaja ja ka raie kavandaja. Võru linn peab metsateatist esitades silmas pidama üldplaneeringu

eesmärki ja lähtuma sellest sisuliselt, sest tema valvab ühtlasi planeeringu täitmise üle.

Metsateatist esitades tuleb linnal tagada, et see oleks kooskõlas planeeringuga, mis tähendab, et

mõnes piirkonnas tuleb säilitada kõrghaljastus ja metsa väärtus puhkamise kohana.

Keskkonnaamet peab samuti silmas pidama planeeringust lähtuvaid sisulisi piiranguid. Kui

kavandatav raie on planeeringuga kokkusobimatu, siis soovitud kujul metsateatist

automaatsüsteemis kinnitada ei saa.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: avaldaja (isikuandmeteta)

Evelin Lopman 693 8431

[email protected]