JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU
Õiguskantsler Ülle Madise Teie: 14.04.2026 nr 6-11/260862/2603168
Kohtu 8
15193 Tallinn Meie: 20.05.2026 nr 6-4/2066-1
E-post:
[email protected]
Jõelähtme valla vastus ettepanekule viia Jõelähtme Vallavolikogu 12.01.2023 määrus nr 26 kooskõlla põhiseadusega
Austatud õiguskantsler
Saatsite 14.04.2026 Jõelähtme vallale ettepaneku viia Jõelähtme Vallavolikogu 12.01.2023 määrus nr 26 kooskõlla põhiseadusega (edaspidi: Ettepanek). Olete Ettepanekus palunud Jõelähtme vallal vastata hiljemalt 20.05.2026.
Täname Teid Ettepaneku eest. Mööname, et küsimus Jõelähtme Vallavolikogu 12.01.2023 määruse nr 26 (edaspidi: Määrus) kooskõlas olemise põhiseadusega võib põhjustada õiguslikke vaidlusi. Samuti ei välista Jõelähtme vald Määruse muutmist. Samas puudub Jõelähtme vallal selge ettekujutus sellest, kas ja kuidas tuleks Määrust muuta kõrvaldamaks selle õigusakti põhiseadusele vastavuse või mittevastavuse küsimusi. Sellest lähtudes avame käesolevas kirjas esmalt probleemi olemuse, mida Määrusega on soovitud lahendada (kirja punkt 1), seejärel vastame Ettepanekust nähtuvatele argumentidele (kirja punkt 2) ning lõpetuseks teeme ettepaneku ühise nõupidamise korraldamiseks, otsimaks võimalikke lahendusi kujunenud olukorrale (kirja punkt 3).
1. Probleemidest, mida on soovitud Määrusega lahendada
1.1. Vastavalt PlanS § 131 lg-le 1 on kohalik omavalitsus planeeringu koostamise korraldajana kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti.
Riigikohus on 14.10.2015 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-23-15 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 80 alates 01.07.2015 kehtiva PlanS §-i 131 ja kuni 30.06.2015 kehtinud EhS §-i 13 võrreldes leidnud, et oma olemuselt need paragrahvid ei erine. Kolleegiumi hinnangul ei ole seega kohaliku omavalitsuse kohustuste olemus ega põhisisu võrreldes ehitusseaduse § 13 sätestatuga muutunud. Sellele, et alates 01.07.2015 kehtiva PlanS §-i 131 eeskujuks on kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 13, on viidatud ka planeerimisseaduse eelnõu esimeese lugemise seletuskirjas.1 Seetõttu on ka käesoleval juhul asjakohane lähtuda kuni 30.06.2015 kehtinud EhS §-i 13 puudutavast kohtupraktikast.
Eelkõige omab tähtsust Riigikohtu poolt 19.05.2010 haldusasjas nr 3-3-1-26-10 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 14 antud suunis selle kohta, et kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 13 „eeldab, et juba detailplaneeringu algatamise staadiumis lahendab kohalik omavalitsus koos detailplaneeringu taotlejaga küsimuse, kes teostab nimetatud teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise ning kes kannab vastavad kulud. … Kolleegium märgib, et kokkuleppe EhS §-s 13 sätestatud tööde teostamiseks ja rahastamiseks võib kohalik omavalitsus sõlmida detailplaneeringu taotlejaga ka hiljem. Kui aga detailplaneeringu taotleja ei ole siis nõus kokkuleppe tingimustega, peab kohalik omavalitsus ikkagi vastavad tööd tegema ja nende eest tasuma või arvestama planeeringu kehtestamata jätmisel võimalusega, et tal tuleb hüvitada planeeringu taotleja detailplaneeringu koostamisel kantud kulud.“ Samale seisukohale on Riigikohus jäänud ka 04.03.2014 haldusasjas nr 3-3-1-96-13 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 16.
Riigikohus on 19.06.2025 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-34 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktides 31-33 toonud esile: „PS § 37 lõige 2 sätestab, et tegemaks haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. PS §-s 37 nimetatud õppeasutuseks on ka koolieelne lasteasutus (KELS § 1 lg 1). KELS reguleerib peaasjalikult munitsipaallasteasutuste tegevust (KELS § 4 lõige 2). Regulatsioon laieneb eralasteasutustele ja eralasteaed-põhikoolidele, kui erakooliseadus ei sätesta teisiti (KELS § 4 lõige 3). Riigikohus on viitega KELS § 10 lõikele 1 ning PS § 37 lõikele 2 rõhutanud, et lasteaiakoha andmise kohustus on kohaliku omavalitsuse ülesanne (RKHKo 19.06.2014, 3-3-1-19-14, p 12). Eelnimetatud kohustus säilib kohaliku omavalitsuse üksusel ka 1. septembril 2025 jõustuva alusharidusseaduse alusel (AHS § 5 lg 1). Kolleegium märgib, et lasteaiakoha andmise kohustus hõlmab vajadusel ka täiendava taristu rajamist. PS § 37 lg-s 2 nimetatud õppeasutuste hulka kuuluvad põhikoolid ning gümnaasiumid. Arvestades Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7 lg 2 p-des 2 ja 3; KOKS § 6 lg-s 2; PGS § 7 lg-s 2, § 71 lg-s 2, § 10 lg-tes 1 ja 3 ning § 27 lg-s 1 sätestatut, on seadusandja sisustanud PS § 37 lg 2 esimesest lausest tulenevat kohaliku omavalitsuse kohustust kohustusena tagada põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamise võimalus eelkõige omavalitsusüksuse enda munitsipaalkooli kaudu (vt RKPJKo 09.11.2017, 5-17-8/8, p-d 59-60). Kohaliku omavalitsuse üksus ei saa vabaneda oma kohustusest tagada hariduse kättesaadavus, jättes oma koolid asutamata, neis koolides küllaldase arvu õppekohti loomata või õpilase haridusliku erivajadusega arvestamata (RKPJKo 09.11.2017, 5-17-8/8, p 63). Lisaks võib PS § 37 lg 2 hõlmata ka spordirajatiste olemasolu tagamise kohustust määral, mis on minimaalselt tarvilik laste mitmekülgseks kehaliseks arenguks, mille soodustamine on osa alus- ja põhiharidusest. PS § 28 lg 2 kohaselt on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud korraldama sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu ja muu sotsiaalabi andmist (KOKS § 6 lg 1 ning sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 5 lg 1). SHS-i teises peatükis on seadusandja loetlenud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad teenused, näiteks väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (SHS § 20-221), turvakoduteenus (SHS §-d 33-37) ning lapsehoiuteenus (SHS § 451-454). Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus (rahvaraamatukogu seaduse (RaRS) § 3 lg 1). Minimaalselt nõutav rahvaraamatukogude hulk on seotud elanike arvuga (RaRS § 4 lg 2).“
Seega peab kohalik omavalitsus sõlmima kinnisvaraarendajaga halduslepingu detailplaneeringukohase avalikuks kasutamiseks ette nähtud taristu välja ehitamiseks juba detailplaneeringu algatamise staadiumis. Kohalikul omavalitsusel ei ole keelatud kõnealuse halduslepingu sõlmimine ka ajaliselt hiljem, kuid sellisel juhul võtab kohalik omavalitsus riski, et kui kinnisvaraarendaja ei peaks nõustuma detailplaneeringukohase avalikuks kasutamiseks ette nähtud taristu välja ehitamisega, siis jääb selle taristu välja ehitamine kohaliku omavalitsuse kohustuseks ja kuluks.
Samuti lasuvad kohalikul omavalitsusel kohustused tagada koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide ja gümnaasiumide olemasolu ja funktsioneerimine, sotsiaalteenuste toimimine ja rahvaraamatukogude olemasolu.
1.2. Kinnisvaraarenduste mõju Jõelähtme vallale on mitmetahuline.
1.2.1. Ühest küljest tähendab uusarenduste rajamine seda, et valla elanike arv kasvab. Teisest küljest toob valla elanikkonna kasv kaasa vajaduse valla sotsiaalsesse infrastruktuuri täiendavate investeeringute tegemise vajaduse. Aastal 2022 tellis Jõelähtme vald Rapla Rada OÜ-lt uuringu „Jõelähtme valla elanike arvu muutuste mõju eelarvele“ (Lisa nr 1; edaspidi: Uuring). Uuringu leiti, et Jõelähtme valda ühe pere lisandumine toob 14-aastase tsükli vältel kaasa valla eelarvele negatiivse koondmõju -28 798 euro ulatuses. Uuringu kokkuvõttes on selgitatud: „Kiirelt kasvava elanikearvuga vallal on vaja teha järjest suuremaid kulutusi haridusasutuste ehitamiseks, remondiks ja ülalpidamiseks.
Käesolevas töös on esitatud mõjud valla eelarvele 100 inimese lisandumisel tekkiva ühe aasta koondmõjuna ja ühe pere hariduskulude koondmõjuna kogu haridustsükli, 14. aasta ulatuses.
Valda ühe pere lisandumine omab valla eelarvele haridustsükli, 14. aasta, jooksul negatiivset koondmõju -28 798 ulatuses.
Koondmõju arvutamisel on arvestatud asjaoluga, et pere lisandumisel valda kaasneb sellega kahe inimese tulumaksu lisalaekumine valla eelarvele 5200 EUR ulatuses aastas.
Ühe pere keskmiselt 1,5 lapse lisandumine valda võib tuua kaasa õppekohtade (lasteaed+kool) ehitus-remondikulusid 2025 EUR ulatuses aastas.
Ühe pere keskmiselt 1,5 lapse lisandumine valda toob kaasa haridusasutuste (lasteaed + kool) ülalpidamiskulud 5232 EUR ulatuses.
Nende kolme teguri koondmõju on arvestatud alljärgneva valemi alusel.
Maksutulu - ehituskulu pere kohta - ülalpidamiskulu pere kohta
5200 - 2025 - 5232 = - 2057 EUR/aastas
Tekkinud negatiivne koosmõju on arvestatud ühe aasta kohta. Perekond kasutab valla haridusteenuseid 14 aastat. Seega ka negatiivne mõju on 14. kordne.
14 X - 2057 = -28798 EUR/ haridustsükli kohta
Esitatud, -28 798 EUR, on vallale ühe pere lisandumisega kaasnev negatiivne koondmõju 14 aasta jooksul.“
1.2.2. Kinnisvaraarendus avaldab üldjuhul mõju juba olemasolevale elukeskkonnale Jõelähtme vallas. Seetõttu on oluline, et ka uusarenduste lisandumisel Jõelähtme valda ei halvendaks olemasolevat elukeskkonda ning ei põhjustaks seda, et varasemalt Jõelähtme valda elama asunud inimesed hakkavad uusarenduste lisandumisest johtuvalt vallast lahkuma.
1.3. Eraldi väärib tähelepanu projekteerimistingimustega seonduv. Eelkõige tõstatub see temaatika olukorras, kus varasemalt on kinnisvaraarendaja A huvist lähtudes kehtestatud konkreetse kinnisvaraarenduse detailplaneering, kuid mingitel põhjustel on see detailplaneering jäänud realiseerimata. Ühel hetkel annab endast teada kinnisvaraarendaja B, kes on omandanud realiseerimata detailplaneeringuga maa-ala, kuid soovib detailplaneeringuga ette nähtud lahendust ajakohastada.
Sellist varasemalt kehtestatud detailplaneeringu ajakohastamist on lihtsam teha EhS §-i 27 alusel projekteerimistingimuste väljastamise kaudu (eeldusel, et varasemalt kehtestatud detailplaneeringu põhilahendus olemuslikult ei muutu) kui uue detailplaneeringu menetlemise kaudu. Veelgi enam, sageli on uued kinnisvaraarendajad, kes varem kehtestatud, kuid realiseerimata detailplaneeringu elluviimise nii-öelda üle võtavad, huvitatud projekteerimistingimuste abil varem kehtestatud detailplaneeringu kaasajastamisest. Samas on Jõelähtme valla huviks, et ka uuele kinnisvaraarendajale varem kehtestatud detailplaneeringu kaasajastamiseks antud projekteerimistingimuste korral oleks tagatud planeeringuga seonduvate avalikult kasutatavate ehitiste rajamine.
1.4. Ka väärib eraldi toonitamist tõik, et detailplaneeringu algatamise staadiumis, kui kohalik omavalitsus peaks sõlmima halduslepingu (vt käesoleva kirja punkt 1.1.), on veel sageli ebaselge, millise mahuga kinnisvaraprojekti arendaja soovib ellu viia. Seetõttu võib tihti olla keeruline teostada detailplaneeringu algatamise faasis täpseid arvutusi selle kohta, milline võiks olla detailplaneeringust tingitud sotsiaalse taristu objektide väljaehitamise maksumus.
1.5. Käesoleva vastuse punktis 1 kirjeldatud problemaatika reguleerimiseks ja lahendamiseks ongi Jõelähtme Vallavolikogu võtnud vastu Määruse.
2. Ettepanekus esiletoodud Määruse võimalikest põhiseaduslikest probleemidest
Jõelähtme vald mõistab Ettepanekut selliselt, et õiguskantsleri hinnangul tingivad Määruse vastuolu põhiseadusega järgmised asjaolud:
1) Määruses käsitletakse detailplaneeringuna ka projekteerimistingimusi,
2) Määrus reguleerib ka hoonete ehitamisega seonduvat ja
3) Määruses on sätestatud 6’500 euro suurune infrastruktuuri tasu iga ehitatud elamuühiku kohta alates kolme või enama elamuühiku lisandumisest.
Jõelähtme valla arvates on vaieldav lähenemine, nagu tingiksid kolm viimati nimetatud asjaolu Määruse vastuolu põhiseadusega.
2.1. Esmalt on oluline, et detailplaneeringust huvitatud isikul Määruse tähenduses saavad tekkida avalikult kasutatava taristu ehitamise või finantseerimise kohustus ja/või sotsiaalse infrastruktuuri tasu maksmise kohustus peale halduslepingu sõlmimist Jõelähtme vallaga. Seega annab Määrus küll sisendi halduslepingu tingimuste kindlaks määramiseks, kuid detailplaneeringust huvitatud isikul tekivad kohustused Jõelähtme valla ees üksnes ja ainult peale halduslepingu sõlmimist.
2.2. On õige, et Määrus käsitleb ka sotsiaalse infrastruktuuri ehitiste, millisteks on näiteks lasteaiahooned, koolihooned ja kohaliku kogukonna kogunemishooned, ehitamist ja/või ehitamise finantseerimist detailplaneeringust huvitatud isiku poolt. Samuti on õige, et PlanS § 131 lg-s 21 sisaldub delegatsiooninorm detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamist reguleeriva määruse andmiseks.
Jõelähtme vald on seisukohal, et PlanS § 131 lg 21 regulatsioon ei välista Määrusega sotsiaalse infrastruktuuri ehitiste ehitamise ja/või ehitamise finantseerimise reguleerimist. Vastavalt PS § 154 lg-le 1 otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on seonduvalt § 154 lg-ga 1 märgitud: „Universaalpädevus on KOVü õigus ilma erivolitusteta otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi. Õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi välistab kohaliku elu küsimuste ammendava loetelu seadustes. KOVü-l peab olema õigus lahendada ka neid tunnustelt kohaliku elu küsimusi, mida seadused ei nimeta. Sellest järeldub, et KOVü saab kohaliku elu küsimuse lahendamiseks anda määruse ka juhul, kui puudub seadusest tulenev volitusnorm. Niisugune järeldus sisaldub ka HMS § 90 lg-s 2 ja seda kinnitab ka Riigikohus: „Seega võib kohalik omavalitsus sellekohase volitusnormita otsustada iga küsimust, mis ei ole riigielu küsimus. Kui kohalik omavalitsus ei võiks volitusnormita otsustada kohaliku elu küsimusi, siis ei saaks ta otsustada ja korraldada kõiki selliseid küsimusi. See tuleneb ka asjaolust, et kõiki kohaliku elu küsimusi on võimatu ette näha.“ (RKPJKo 22.12.1998, 3-4-1-11-98, II osa).“2
Seega oli Jõelähtme vallal tulenevalt kohaliku omavalitsuse autonoomiast õigus reguleerida Määruses ka sotsiaalse infrastruktuuri hoonetega seonduvat ning seda vaatamata tõigale, et PlanS § 131 lg 2 1 selleks eraldi delegatsiooninormi ei andnud.
Jõelähtme valda ei veena käsitlus, nagu piiraks Määruses sisalduv sotsiaalse infrastruktuuri hoonete ehitamise ja/või ehitamise finantseerimise regulatsioon põhiseaduse §-is 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhiõigust ja põhiseaduse §-is 32 sätestatud omandiõiguse põhiõigust. Oluline on silmas pidada, et kui sotsiaalse infrastruktuuri hoonete ehitamise ja/või ehitamise finantseerimise regulatsiooni Määruses ei sisalduks ning kui täiendavad lasteaia-, kooli- jmt hooned peaks rajama Jõelähtme vald üksnes oma rahalistest vahenditest, siis oleks uute detailplaneeringute algatamine võimalik Jõelähtme vallas palju vähematel juhtudel kui käeoleval ajal. Seda põhjusel, et Jõelähtme valla rahalised võimalused uute sotsiaalse infrastruktuuri hoonete rajamiseks on piiratud. Hoopis olukord, kus paljud taotletavad detailplaneeringud jääksid Jõelähtme valla rahaliste ressursside piiratuse tõttu ehitada uusi sotsiaalse infrastruktuuri hooneid algatamata, rikuks kinnisvaraarendajate õigusi. Selles kontekstis on asjakohane Riigikohtu poolt 30.06.2025 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-55 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktist 111 nähtuv järgmine suunis: „Kui olemasolev sotsiaalne taristu (nt koolid või lasteaiad) on ülekoormatud ning KOV ei suuda või ei pea põhjendatuks järsult lisanduvale elanike hulgale vajalikke avalikke teenuseid pakkuda, võib seda detailplaneeringu algatamata jätmisel pidada ülekaalukal avalikul huvil põhinevaks põhjuseks planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 2 p 3 mõttes …. Kui planeeringulahenduse elluviimisega kaasneb vajadus kuluka sotsiaalse taristu järele, võib KOV jätta detailplaneeringu algatamata, aga ka vastu võtmata või kehtestamata, kui KOV põhjendab veenvalt enda rahaliste vahendite ebapiisavust või planeeringuga kaasnevate kulude ebaotstarbekust“.
Teiste sõnadega öeldes tagab Määruse regulatsioon, mis käsitleb ka sotsiaalse infrastruktuuri hoonete ehitamist või ehitamise finantseerimist detailplaneeringust huvitatud isiku poolt, et detailplaneeringute algatamine ja menetlemine Jõelähtme vallas oleks võimalikul ladus ja efektiivne.
Samuti tuleks puutuvalt sotsiaalse infrastruktuuri hoonete Määruses käsitlemisega vaagida, milliseid kohalike elanike põhiõigusi rikuks see, kui uusi kinnisvaraarendusi küll lisanduks, kuid sotsiaalne infrastruktuur sellele järgi ei jõuaks. Põhiseaduse§ 37 lg-des 1 ja 2 sätestatud õigus haridusele ja §-is 19 sätestatud põhiõigus vabale eneseteostusele on olulised põhiõigused. Samuti võib see rikkuda kohalike elanike omandiõigust, kui lisanduvate kinnisvaraarenduste tõttu elukeskkond halveneb ning sellest johtuvalt kinnisvarahinnad alanevad.
Oluline on silmas pidada Riigikohtu poolt 19.06.2025 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-34 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 53 antud juhist selle kohta, et „PlanS § 131 lg 2 ei keela kohaliku omavalitsuse üksusel sõlmida halduslepinguid, millega detailplaneeringust huvitatud isik kohustub sotsiaalse taristu välja ehitama või vastavad kulud (osaliselt) enda kanda võtma“. Seetõttu jääb Jõelähtme vallale ebaselgeks, miks on õiguskantsleri arvates Määrus vastuolus põhiseaduse §-idega 31 ja 32 põhjusel, et selles käsitletakse detailplaneeringust huvitatud isiku poolt sotsiaalse infrastruktuuri hoonete välja ehitamist ja/või välja ehitamise finantseerimist, kui
1) Riigikohus on 19.06.2025 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-34 pidanud sotsiaalse infrastruktuuri hoonete ehitamist reguleerivate halduslepingute sõlmimist lubatavaks ja
2) ka antud juhul sätestatakse sotsiaalse infrastruktuuri hoonete ehitamise ja/või ehitamise finantseerimise konkreetne kohustus detailplaneeringust huvitatud isikule sõlmitava halduslepinguga. Määrus annab vaid sisendi halduslepingu tingimuste kindlaks määramiseks, muutes planeerimismenetluse nii läbipaistvamaks ning lihtsustades ja muutes efektiivsemaks planeerimismenetluse läbiviimise.
2.3. On õige, et Määruse § 2 p 2 kohaselt laieneb Määrus ka projekteerimistingimustele. Samuti on õige, et PlanS § 131 lg-s 21 sisalduv delegatsiooninorm ei käsitle projekteerimistingimusi.
Jõelähtme vald on seisukohal, et PlanS § 131 lg 21 regulatsioon ei välista Määrusega projekteerimistingimuste käsitlemist. Õigusliku aluse selleks annab põhiseaduse § 154 lg-s 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse universaalpädevus.
Siinjuures viitab Jõelähtme vald käesoleva kirja punktis 1.3. toodule ja toonitab veelkordselt, et kinnisvaraarendajad sageli eelistavad projekteerimistingimuste väljastamise menetlust olemasoleva detailplaneeringu muutmiseks uue detailplaneeringu menetlemisele. Seda põhjusel, et projekteerimistingimuste väljastamise menetlus on üldjuhul ajaliselt lühem ja rahaliselt odavam, kui seda on uue detailplaneeringu menetlemine. Hoopis olukord, kus Määrus projekteerimistingimustega seonduvat ei reguleeriks ning selle vältimiseks, et projekteerimistingimuste väljastamise korral jääks avaliku infrastruktuuri ehitiste ehitamine vaid Jõelähtme valla kohustuseks ja kuluks, hakkaks Jõelähtme vald võimalikult vähesel määral projekteerimistingimusi väljastama, rikuks kinnisvaraarendajate omandiõigust ja õigust tegeleda ettevõtlusega.
Jõelähtme vald ei nõustu Ettepaneku leheküljel 3 avaldatud seisukohaga selle kohta, et EhS 3. peatükis sisalduvad projekteerimistingimuste menetlusreeglid „ei anna vallale õigust keelduda projekteerimistingimuste andmisest selle tõttu, et vallale kaasneks nende andmisega kohustusi, mida vald ei suudaks täita või mille täitmine oleks ebaotstarbekas.“ Vastavalt EhS § 32 p-le 5 tuleb projekteerimistingimuste andmisest keelduda, kui projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi. Leiame, et seda sätet on võimalik sisustada viisil, kus kolmandaks isikuks on ka Jõelähtme vald või ka mõni teine ettevõtja, kes on pidanud kavandama eluhoone läbi detailplaneeringu menetluse ning kellele omavalitsus on pannud halduslepinguga Määruses reguleeritud kohustused. Jõelähtme vald on seisukohal, et kavandatav ehitis saab riivata ülemääraselt omavalitsuse õiguseid, kui valla kanda peaksid jääma selle kavandatava ehitisega seonduvalt avalikult kasutatava taristu Määruse § 2 p 4 tähenduses ehitamise kulud, kui selliste kulude suurus on valla jaoks ülemäärane või kui projekteerimistingimustega ehitise kavandamine rikub mõne teise kinnisvara arendaja õigusi läbi selle, et tulenevalt ainuüksi menetluse liigist tekib ühel ettevõtjal majanduslik eelis võrreldes teise ettevõtjaga.
2.4. Mis puutub 6 500 euro suurusesse sotsiaalse infrastruktuuri tasusse ühe elamuühiku kohta alates kolmandast elamuühikust, siis leiab Jõelähtme vald, et sellise tasu maksmise kohustus tekib halduslepingu alusel, mille detailplaneeringust huvitatud isik Jõelähtme vallaga sõlmib. Seega Määruses endas sotsiaalse infrastruktuuri maksmise kohustust sätestatud ei ole. Seda, et halduslepingus võib kokku leppida sotsiaalse infrastruktuuri tasu maksmises detailplaneeringust huvitatud isiku poolt, on aktsepteerinud Riigikohus 19.06.2025 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-34 tehtud kohtotsuse motiveeriva osa punktides 56 ja 57.
Tõstatub küsimus, kas oleks parem, kui sotsiaalse infrastruktuuri tasu suurusega seonduvat käsitletaks Määruse asemel Jõelähtme valla mõnes sisedokumendis, mis käsitleks sotsiaalse infrastruktuuri tasu põhimõtteid. Jõelähtme valla arvates on vastus sellele küsimusele eitav, sest võimalike vaidluste vältimiseks ja korruptsiooniohu maandamiseks on kõige tõhusam, kui sotsiaalse infrastruktuuri tasu määr nähtub avalikkusele kättesaadavast üldaktist, milliseks Määrus on.
Jõelähtme vald soovib seonduvalt sotsiaalse infrastruktuuri tasuga viidata veel kahele tõigale:
1) nagu nähtub käesoleva kirja lisaks olevast Uuringust, oli 2022 seisuga ühe pere Jõelähtme valda lisandumisest valla eelarvele tekkiva negatiivse koondmõju suuruseks 28 798 eurot. Võttes arvesse inflatsiooni siirist alates 2022. aastast kuni käesoleva ajani, on eelmises lauses nimetatud rahasumma käesolevaks ajaks tõenäoliselt suurenenud. Sellele vaatamata on Määruses sätestatud, et alates kolmandast elamuühikust on ühe elamuühiku eest tasutava sotsiaalse infrastruktuuri tasu suuruseks 6 500 eurot ehk märkimisväärselt väiksem rahasumma Uuringus tooduga võrreldes ja
2) sotsiaalse infrastruktuuri tasu kogusuurus sõltub ära konkreetse kinnisvaraarendusega lisanduvast elamuühikute arvust ehk sotsiaalse infrastruktuuri tasu on sõltuvuses kinnisvaraarenduse suurusest.
3. Ühise kohtumise korraldamisest
Mööname, et õiguslik olukord oleks selgem, kui Eesti õiguskord võimaldaks kohalikul omavalitsusel kehtestada näiteks kohaliku maksuna kinnisvaraarenduse sotsiaalse infrastruktuuri tasu. Paraku kehtivas õiguskorras sellesisuline regulatsioon puudub.
Samuti nendime, et õiguslik olukord oleks selgem PlanS § 131 lg-s 21 sisalduvas delegatsiooninormis räägitaks ehitistest ja mitte rajatistest. Paraku kehtivas õiguskorras ka selline regulatsioon puudub.
Määrusega soovib Jõelähtme vald maandada riske, et uute kinnisvaraarenduste tõttu tekivad vallale niivõrd suured kohustused avalikult kasutatava taristu Määruse § 2 p 4 mõttes välja ehitamiseks, et vald ei suuda neid kohustusi täita. Samas ei oleks mõistlik ka see, kui Jõelähtme vald hakkaks kinnisvaraarenduste elluviimist oluliselt piirama üksnes seetõttu, et seadusandja on jätnud asjakohase volitusnormi andmata või pole piisavalt õigusselgelt antud küsimusi lahendanud.
Kuivõrd Ettepanekust nähtuvad seisukohad ning käesolevas kirjas esiletoodu erinevad oma sisult, siis teeme ettepaneku ühise nõupidamise korraldamiseks, et Määrusega seonduvaid võimalikke põhiseaduslikke probleeme veelkordselt arutada ning üritada leida neile lahendust ilma põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust algatamata. Jõelähtme vallale teadaolevalt on sarnased probleemid tõstatunud Harju maakonna mitme kohaliku omavalitsuse puhul ning seetõttu on probleemi olemus laiem ning tegemist ei ole üksnes Jõelähtme valla eripäraga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
volikogu esimees
Lisa: Rapla Rada OÜ-lt uuring „Jõelähtme valla elanike arvu muutuste mõju eelarvele“.
Leho Kure 605 4887
[email protected]