Jõelähtme Vallavalitsus_vastus

Rapla Rada OÜ





Jõelähtme valla elanike arvu muutuste mõju eelarvele







Tarmo Peterson




2022


Sisukord
Sissejuhatus 3
Hetkeeolukord 3
Eelarve tulud. 3
Füüsilise isiku tulumaks 4
Eelarve kulud. 4
Kulud sotsiaalsele infrastruktuurile. 5
Uute koolimajade ja lasteaedade ehitamise maksumus. 6
Haridusasutustes vajalike õpilaskohtade muutuse prognoos lähtuvalt elanike arvu muutustest lähiaastatel. 7
Lasteaiakohtade vajadus. 7
Põhikoolikohtade vajadus. 10
Elanike arvu muutustest tulenev mõju eelarvele ühe aasta ulatuses. 11
Füüsilise isiku tulumaks 12
OÜ Cumulus Consultingu poolt koostatud prognoosi kohaselt on oodata järgmistel aastatel elanikkonna suurenemist keskmiselt 100 inimese võrra aastas. 12
Õpilaskoha ehitusliku maksumuse mõju 13
Õpilaskoha ülalpidamise arvestuslik maksumus. 14
Koondmõju eelarvele. 15
Jõelähtme valla hariduskulud ühe lisanduva pere kohta aastas. 15
Hariduskulud pere kohta, kui ei looda uut haridusasutust. 15
Hariduskulud pere kohta, kui luuakse uus haridusasutus. 16
Ühe lisanduva pere koondmõju valla eelarvele. 17
Kokkuvõte 18
Kasutatud allikad. 20






Sissejuhatus

Jõelähtme vald on kiiresti arenev omavalitsus. Elanike arvu kasv toob kaasa nii tulude laekumise suurenemise kui ka vajaduse arendada inimestele pakutavaid teenuseid. Üheks olulisimaks nende hulgas on haridusteenuse pakkumine valla lastele ja noortele. Samaaegselt ei saa unarusse jätta ka muid tegevusi.
Käesoleva töö käigus analüüsitakse elanike arvu kasvust tulenevaid muutusi teenuste osutamisele ja eelarvele. Seda haridusteenuste arendamise vajadustest lähtuvalt, kuna need on kõige suurema mõjuga eelarvele. Arvestame hariduskulude suurenemise ja valla tulude kasvu koosmõju valla eelarvele.
Mõjusid hinnatakse 2022.a. kehtivate seaduste, valla poolt esitatud andmete, statistikaameti andmete ja OÜ Cumulus Consulting poolt 2021. aastal Harku ja Jõelähtme valdade kohta koostatud rahvastikuprognooside alusel.

Hetkeeolukord

Eelarve tulud.

Käesoleva töö eesmärgist, elanike arvu kasvust tekkiv mõju valla eelarvele, lähtuvalt käsitleme tulude poole pealt ainult füüsilise isiku tulumaksu. Teised eelarve tuluallikad sõltuvad elanike arvu muutustest vähe, või üldse mitte.




Füüsilise isiku tulumaks

Eelarve tuludest on elanike arvu muutustega kõige rohkem seotud füüsilise isiku tulumaks. Algselt toob kiire elanike arvu kasv koos kaasneva maksumaksjate arvu kasvuga kaasa tulude suurenemise. Mingi ajaperioodi, 30-40 aasta möödumisel, võib selle põlvkonna siirdumine pensionile tuua kaasa maksulaekumiste kahanemise. Seda juhul, kui pensionile suundujaid ei suudeta samaväärselt asendada uute maksumaksjatega.
Vallavalitsuse andmetel laekus 2021. aastal Jõelähtme vallale tulumaksu 8 260 629 EUR. Maksumaksjaid oli 3674. Seega keskmiseks tulumaksulaekumiseks ühe maksumaksja kohta kujunes 2021. aastal 2248 EUR.
Tulumaksu prognoos 2022. aastaks on 9 200 000 EUR. Maksumaksjate arvu samaks jäämise korral oleks keskmiseks maksulaekumiseks maksja kohta 2 504 EUR.
Arvestades järgnevate aastate palgakasvust tekkiva lisalaekumisega, võib keskmiseks tulumaksu laekumiseks maksumaksja kohta arvestada 2600 EUR/aastas.

Eelarve kulud.

Elanike arvu kasvuga seoses avaldavad valla eelarve kuludele kõige suuremat mõju eelkõige haridusliku infrastruktuuri arendamis- ja ülalpidamiskulud.
Vähesel määral mõjutavad eelarve kulude poolt elanike arvu suurenedes ka eelarvest makstavad toetused, sünnitoetus, esmakordselt koolimineva lapse toetus, matusetoetus jne. Need moodustavad eelarve mahust nii väikese osa, et prognooside koostamisel nende arvestamine on ebaotstarbekas.
Kui elanike arv kasvab seoses uute elamualade arendamisega, siis suurenevad mõningal määral ka teede ja tänavate pikkused ja koos sellega ka hoolduskulud ning kulud tänavavalgustusele. Ka need kulud on kogu eelarvemahuga võrreldes nii väikesed, et prognoosarvestuste koostamisel ei ole neid otstarbekas arvestada.

Kulud sotsiaalsele infrastruktuurile.

Haridusliku infrastruktuuri all käsitleme käesolevas töös vallale kuuluvaid haridusasutusi, lasteaedu ja koole. Seadusest tulenevalt peab omavalitsus tagama elanikkonnale haridusteenuse kättesaadavuse. Seega on nimetatud teenuse osutamine möödapääsmatu ja käesolevas töös keskendume sellest eelarvele tuleneva kulu mõju määratlemisele.
Elanikkonna kasvuga võib tekkida vajadus olemasolevate asutuste laiendamiseks või uute ehitamiseks. Siin tuleb arvestada nii ühekordsete investeeringukuludega ehitamisel kui ka edasiste ülalpidamiskuludega. Kui ka ei pea ehitama uusi hooneid, vajavad juba nõukogude ajal ehitatud hooned parendamist. Isegi iseseisvusaja alguses ehitatud hooned võivad juba olla 30. aastased ja vajavad varsti natukene suuremaid hooldustöid.
2022. aastal on valla elanikel võimalik paigutad oma lapsed Neemes, Kostiveres ja Lool asuvatesse lasteaedadesse.
Kokku käib 25. rühmas 430 last. Erahoius käib üks laps ja järjekorras on 46 last. Keskmiseks laste arvuks rühmas kujuneb 17.
Vallas tegutseb kolm kooli.
6. klassiline Neeme Kool, kus õpib 54 last.
Kostivere Kool, kus õpib 9. tava- ja 6. väikeklassis kokku 160 õpilast.
Loo Kool, keskkoolina, kus õpib 27. tavaklassis ja 4. väikeklassis kokku 604 last.
Seega hetkel käib üldhariduskoolides 818 õpilast.
2022. aastaks on Jõelähtme Vallavalitsuse korraldusega õppekoha tegevuskulu arvestuslike maksumustena kinnitatud koolidele 2093 EUR/aastas ja lasteaedadele Neemes 6932 EUR/ aastas, Kostiveres 6344 EUR/aastas ja Lool 5644 EUR aastas. Keskmiseks tegevuskuluks võib lasteaedade osas arvestada 6000 EUR aastas. Seda põhjusel, et kõige kallimas, Neeme lasteaias, käib kõige vähem lapsi.
Uute koolimajade ja lasteaedade ehitamise maksumus.

Kui otsustatakse uute haridushoonete ehitamise kasuks, siis on hea teada ehitushindasid. See annab võimaluse teha võrdlusi alternatiivsete lahendusvariantidega.
Kuigi ehitusmaksumused sõltuvad valitavast projektlahendusest ja vähemal määral ka ehitusgeoloogilistest tingimustest ning asukohast, võib ikkagi välja tuua keskmised lasteaia- ja õpilaskoha ehitusmaksumused.
Ehitusmaksumuste arvutamisel on aluseks võetud naaberomavalitsustes valminud lasteaedade ja koolide ehitusmaksumused või saadud ehituspakkumised ning nendes õppeasutustes loodud õpilaskohtade arv.
Töö käigus ei ole ehitushindasid korrigeeritud toimunud või toimuda võivate hinnamuutustega, kuna töö koostajal puudub vastav pädevus.
Kui ehitust finantseeritakse laenuga, kasutatakse liisingut või mingit muud finantstehingut lisandub ehituskuludele veel laenutoote intressikulu.

Kool / lasteaed maksumus kohti koha maksumus

Jüri Riigigüm + spordihoone 15 000 000 550 27 273 (2022)
Kiili Gümn. juurdeehitus 2 942 404 288 10 217 (2020)
Harkujärve Lasteaed 2 610 283,36 144 18 127 (2019)
Tabasalu kool + spordihoone 8 754 912,19 447 19 586 (2020)

Eelpool esitatud ehitusmaksumustest nähtub, et kahe aastaga on toimunud suur hinnatõus. Seega on raske prognoosida ehitushindasid lähiaastatele. Need võivad nii tõusta kui ka langeda. Samas on ka näha, et juurdeehitus tuleb õpilaskoha kohta arvestatuna oluliselt odavam.
Jüri Riigigümnaasiumi hinnapakkumine on kõige värskem, seega võiks selle võtta edasiste prognooside aluseks. Kuna Harku valla poolt ehitatud Harkujärve lasteaia ja Tabasalu kooli juurdeehituse maksumused õpilaskoha arvestuses on sarnastes suurusjärkudes, siis võibki võrdsustada lasteaiakoha ja õpilaskoha maksumused. Seega edasistes arvestustes kasutame 27000 eurost õpilaskoha ehitusmaksumust nii lasteaia, kui ka kooli puhul.
Toodud on õpilaskoha ehituskulu ehitusaastal. Kui eeldada, et hoonet kasutatakse ilma oluliste ehituskuludeta 20 aastat oleks ühe kasutusaasta kuluks 1350 EUR.
Hoonete ehitamisele on alternatiiviks moodulite rentimine. Harku vallas läbiviidud projektis kujunes õpilaskoha aastaseks maksumuseks 1770 EUR. See on oluliselt kallim võrreldes uue ehitatava maksumusega, 1350 EUR tolleaegsetes hindades kasutusaasta kohta arvestatuna. Samas lühiajalise kohtade vajaduse katmiseks on moodulite rentimine kiireim võimalus. Nimetatud lahendus annab ka paindlikkuse kinnisvara hoolduskuludest loobumiseks tulevikus.
Haridusasutustes vajalike õpilaskohtade muutuse prognoos lähtuvalt elanike arvu muutustest lähiaastatel.

Lasteaiakohtade vajadus.

Statistikaameti poolt koostatud rahvastikupüramiidi kohaselt on viimase kümne aasta keskmiseks aastakäigu suuruseks 85 last. Kui eeldame, et lasteaiakohta vajavad kõik lapsed 1,5 eluaastast kuni seitsmendani, siis oleks kohtade vajaduseks 467. See oleks maksimaalne vajadus, mis tavaliselt ei realiseeru.

OÜ Cumulus Consultingu poolt koostatud prognoosi kohaselt lasteaiaealiste laste arv lähiaastatel oluliselt ei suurene ja hakkab tulevikus langema. Seda nii baasprognoosi A korral, kui ei arvestata arendustegevuse tulemusel lisanduvate perekondadega, kui ka nendega arvestades, variant B.

Prognoosi kohaselt kujuneks kõige kõrgemaks kohtade vajaduseks rändestsenaariumi korral 447.
Kui võtta olemasolevaks lasteaiakohtade arvuks praegune lasteaias käivate laste arv 430 ja maksimaalseks vajaduseks 447-467, siis tekkib puudujääk 37 kohta.
Pikemate prognooside koostamisel tuleks arvesse võtta ka üleeestilisi demograafilisi stsenaariumeid. Cumulus Consultingu prognoosi kohaselt (CC Lk 19) võib Eesti demograafilisest situatsioonist lähtuvalt prognoosida, et paari aasta pärast tekkib sündimuses langus. See on põhjustatud arvuka 1980-ndate põlvkonna väljumisest sünnituseast.
Samade, arvukate 1980-ndate lõpuaastate suurte põlvkondade väljumine kinnisvaraturult võib vähendada ka sisserännet Jõelähtme valda.
Eelpool arvutatud lähituleviku maksimaalse nõudluse suuruseks kujunes 467 kohta. Saab arvestada, et maksimaalsed vajadused ei realiseeru mitmel põhjusel. Kõik lapsevanemad ei soovigi last 1,5 aastaselt lasteaeda panna, võidakse valida mingi alternatiivse kasvatusfilosoofiaga lastehoid. Lisaks veel üleeestilise demograafilise situatsiooni muutus.
Mingi vaba ressurss võib tekkida ka asjaolust, et 2022. aastal on lasteaedades avatud 25 rühma ja seal käib kokku 430 last. See teeb keskmiseks rühma täituvuseks 17,2 last. Lubatud rühma suuruseks on 24 last, seega peaks olemasolevatesse rühmadesse olema võimalik paigutada veel mõned lapsed. Kuna aga osad on sõimerühmad, siis ei oska seda arvu konkreetselt välja tuua. Samuti võib väiksem laste arv rühmades tuleneda kasutatavate pindade suurusest.
Seega võib tõdeda, et lasteaiakohtade vajadus ja pakkumine on hetkel ligilähedaselt tasakaalus.
Olukord võib kardinaalselt muutuda, kui realiseeruvad kinnisvaraarendajate juba algatatud ja kavandatavad arendusprojektid. Sellega koos võib hüppeliselt kasvada elanikkonna juurdekasv koos lasteaia- ja koolikohtade vajadusega. Kui enamus arendustest koondub ühte piirkonda, siis tekkib piirkondlik lasteaiakohtade puudus, kuigi teistes piirkondades võib lasteaedades vabu kohti olla. Seega võib tekkida vajadus elukohalähedase lasteaia ehitamiseks kiirelt arenevasse piirkonda.

Põhikoolikohtade vajadus.

Kohustusliku põhikooliastme õpilaskohtade vajaduse saab tuletada rahvastikupüramiidi kahe esimese astme ehk 10 aasta laste arvust lähtuvalt. Kui keskmiseks aastakäigu suuruseks on 85 last, siis põhikooli üheksa klassi õpilaskohtade vajadus on 765.
Ka siin võib prognoosida kinnisvaraarenduse kiire kasvu tsüklist tulenevalt mõningase õpilaste arvu suurenemisega. Samas lähiaastatel sündivad lapsed vajavad koolikoht mitte varem kui seitsme aasta pärast. See annab mõningase reageerimisaja lahenduste leidmisel.
Hetkel õpib kolmes koolis 42. tavaklassis ja 10. eriklassis kokku 818 õpilast. Tavaklasside keskmine täituvus on Loo koolis 21,7, Kostiveres 16,6 ja Neemel 9 õpilast. Kui arvestada, et klassis võib õppida kuni 24 õpilast, siis on võimalik enamustesse klassidesse lisada üksikuid lapsi. Juba ühe õpilase lisamine igasse tavaklassi suurendaks õpilaskohtade arvu 42 võrra. Need on keskmiste arvudega opereerimine, mis ei kattu tegelikkusega. Mõni aastakäik võib olla suurem, seega ka klassi täituvus kasvab.
Hetkel õpib Jõelähtme üldhariduskoolides 818 õpilast. Kuna enamus klassidesse on võimalik paigutada lisaõpilasi, siis on õpilaskohtade pakkumine tegelikult veel suurem. Sündinud aastakäikude alusel arvutatud koolikohtade vajadus põhikooli astmes oleks 765.
On raske prognoosida, milline % gümnaasiumiealistest valiks oma vallas asuva kooli. Kogu gümnaasiumiastme kohtade vajadus oleks 255. Kindlasti kõik nad ei soovi jätkata kohalikus koolis. Alternatiivideks on erikallakutega gümnaasiumid ja kutseõppeasutused. Pealegi ei nõua meie haridusseadus põhikooli järgselt õpingute jätkamist. Seega mingi osa põhikoolilõpetajatest suundub tööle.
Eelnevast tulenevalt saab tõdeda, et koolikohtade nõudlus ja pakkumine on tasakaalus koos võimalusega lisanduvate õpilaste mahutamisega olemasolevatesse klassidesse.

Elanike arvu muutustest tulenev mõju eelarvele ühe aasta ulatuses.

Hariduskulude finantsmõju eelarvele sõltub kõige rohkem elanike arvu muutustest koos sellega tekkivatest muutustest laste arvus. Analüüs on koostatud statistikaameti, OÜ Cumulus Consultingu ja vallavalitsuse poolt esitatud andmetele toetudes.

Füüsilise isiku tulumaks

OÜ Cumulus Consultingu poolt koostatud prognoosi kohaselt on oodata järgmistel aastatel elanikkonna suurenemist keskmiselt 100 inimese võrra aastas.


Edasistes arvestustes võtamegi aastaseks juurdekasvuks keskmiselt 100 inimest.
Eeldame, et enamus uute elamispindade ostjad on noored pered, kus juba lapsed olemas või on need sündimas. Keskmiselt on meie peres kaks täiskasvanut ja 1,5 last, kokku 3,5 inimest perekonnas. Seega lisandub valda keskmiselt 29 perekonda aastas, mis tähendab 58 täiskasvanut ja 42 last.
Kuna lisanduvad valdavalt noored pered, siis võime nende täiskasvanud liikmed lugeda maksumaksjateks. Eeldame , et kõik lisanduvad täiskasvanud registreerivad ennast maksumaksjatena Jõelähtme vallas. Suure tõenäosusega tulumaksu laekumine palgakasvust tulenevalt tõuseb. Samas palgakasv suurendab ka valla personalikulusid ning nende mõjud tasanduvad ja prognoosimisel me seda ei arvesta.
Seega aastaga lisanduv tulumaksusumma võrdub maksumaksjate arvu kasvu korrutamisel keskmise maksulaekumisega 2600 EUR/aastas maksumaksja kohta. (Lk 4)
58 X 2600 = 150 800 EUR

Kokkuvõtvalt saame öelda, et elanike arvu suurenemisest 100 inimese võrra võivad eelarve tulud aastas suureneda lisanduva tulumaksu 150 800 EUR ulatuses.

Hariduskulude suurenemine.
Hariduslikule infrastruktuurile teostatavad kulud suurenevad oluliselt juhul, kui laste arvu suurenemisest tingituna tekkib vajadus ehitada juurde uusi lasteaedu ja koolimajasid.
Uute hoonete rajamiskulud lisanduvad ehitusaastal, kuid need on erinevate finantstehingutega võimalik jaotada pikemale ajale. Kulud eelarvele suurenevad ka uute hoonete majanduskulude ja personali palgakulu võrra.
Kui lisanduvad õpilased mahutatakse olemasolevatesse, õppeasutustesse, hoonetesse, siis õppeasutuste summaarne ülalpidamiskulu oluliselt ei suurene, ega ei tekki ka ehituskulusid. Sellest tulenevalt ei tekki ka lisakulusid eelarves.

Õpilaskoha ehitusliku maksumuse mõju

Nii lasteaedade kui ka koolide õppekohtade vajaduste arvestused näitasid, et uute hoonete ehitamise vajadus hetkel puudub. Tulevikus tekib vajadus vanemate hoonete remondi ja ümberehituste näol. Samuti võib tekkida vajadus piirkondlike erisuste tasandamiseks.
Kui otsustatakse uute hoonete ehitamise kasuks, siis saab ehituskulu arvestada leheküljel 6 toodud keskmise õpilaskoha ehitamise maksumuse alusel. 2022 aasta hindades on see 27 000 EUR/õpilaskoht. Samast tabelist nähtub, et Harku vallas ligilähedaselt üheaegselt ehitatud lasteaia ja kooli ehituskulud olid nii lähedased, et antud suurust võime kasutada mõlema korral. Kuna kooliga koos ehitati ka spordihoone, siis võib tulevikus lähtuvalt projektlahendusest ehitusmaksumus kooli osas langeda.
Tuleb märkida, et need kulud on ehitusaasta kulud ühele õpilaskohale. Hoonet saab kasutada ilma suuremate uute ehituskuludeta 15-20 aastat, mille järgselt võib tekkida vajadus kapitaalsemateks ehitustöödeks. Seega ei ole nimetatud ehituskulu seostatav täies mahus lisanduva õpilasega, vaid lisanduva õpilase kohta võib arvestada ühe kahekümnendiku, ehk 5% õpilaskoha ehituskuludest. 2022 aasta ehitushindades oleks see 1350 EUR.
100 inimese lisandumisega valda kaasneb keskmiselt 42 lapse lisandumine. Kui nende jaoks on vaja ehitada uued õppekohad oleks 20 aastast hoone kasutamisiga arvestades kulu aasta kohta arvestatuna 56 700 EUR.
42 X 1350 = 56 700 EUR


Õpilaskoha ülalpidamise arvestuslik maksumus.

Uue hoone käikuvõtmisega tekkivad eelarves ka kulud nende õpilaskohtade ülalpidamisele. Järgnevalt on esitatud 2022 aasta keskmised arvestuslikud kulud ühe lapse kohta kuus
Lasteaed 6000 EUR/ lapse kohta aastas
Põhikool 2093 EUR/õpilase kohta aastas
Õpilaskoha maksumused Jõelähtme vallas on kinnitatud asutuse majandamiskulude, personali töötasu, sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestuslik maksumusena ühe õpilase kohta.
100 inimese lisandumisega valda kaasneb keskmiselt 42 lapse lisandumine. Kellest keskmiselt 5 on kodused, 15 käib lasteaias 22 käib koolis. Kui nende jaoks on vaja ehitada uued õppekohad, lisanuksid ka nende õppekohtade ülalpidamiskulud. Lasteaedade osas 90 000 EUR ja koolide osas 46 046 EUR.
15 X 6000 =90 000 EUR/aastas
22 X 2093 = 46 046 EUR/aastas
100 inimese lisandumisega valda kaasneb väikese ajalise viitega keskmiselt 42 lapse lisandumine. Kui nende jaoks on vaja ehitada uued õppekohad oleks nende summaarne ülalpidamiskulu 136 046 EUR/aastas .
90 000 + 46 046 = 136 046 EUR/aastas

Koondmõju eelarvele.

100 inimese lisandumise kogumõju aastas avalduks tulumaksu lisalaekumise, vajadusel ehituskulude ja õpilaskohtade ülalpidamiskulude koosmõjus.
150 800 –56 700 –136 046 = - 41 946 EUR/aastas
Aastas 100 inimese lisandumisel valda tekkiks nende tulumaksu ja hariduskulude koondmõjuna vallale -41 946 EUR negatiivne mõju aastas.

Jõelähtme valla hariduskulud ühe lisanduva pere kohta aastas.

Hariduskulud pere kohta, kui ei looda uut haridusasutust.

Jõelähtme valla kulud lapsele hariduse andmisel olemasolevates õppeasutustes aasta kohta arvestatuna oleksid lasteaedadel 6000 EUR/ aastas ja koolide 2093 EUR/aastas lapse kohta.
Lähtudes olukorrast, et peres on keskmiselt 1,5 last ja et laps käib lasteaias 5 aastat, ning koolis üheksa aastat saab välja arvutada hariduskulu ühe lapse kohta kogu haridustsükli ulatuses ühe aasta keskmise kuluna.

(lasteaias käimise aeg 5a X 6000) + (koolis käimise aeg 9a x 2093) haridustsükli pikkusega 14 aastat

Tulemuseks on 3488 EUR kulu lapse kohta aastas.
Kui peres on keskmiselt 1,5 last, siis pere kohta oleks vastav kulu 1,5 kordne. Tulemuseks on haridusasutuse ülalpidamiskulu pere kohta aastas.
1,5 X 3488 = 5232 EUR /pere kohta
Need on haridusasutuste ülalpidamiskulud, milliseid kannab vald ühe pere, kus on keskmiselt 1,5 last, laste harimisel aastas alates teisest eluaastast kuni põhikooli lõpuni.




Hariduskulud pere kohta, kui luuakse uus haridusasutus.

Juhul, kui on vajadus luua uus haridusasutus, siis lisandub ülalpidamiskulule ka õpilaskoha ehituskulu ümberarvestatuna 1 aastale, milline oleks 1350 EUR/õpilaskoht. Pere kohta, kus on 1,5 last, oleks see kulu 2025 EUR/pere kohta aastas.
Uue haridusasutuse loomise vajadusel tekivad vallal ühe keskmise suurusega pere kohta lisakulutusi aastas ülalpidamiskulude ja ehituskulude summa ulatuses.
Ülalpidamiskulud pere kohta + ehituskulu pere kohta aastale arvestatuna
5232 + 2025 = 7257 EUR /pere kohta aastas
Ühe pere laste hariduskulu aastas oleks valla jaoks 7257 EUR/aastas.


Ühe lisanduva pere koondmõju valla eelarvele.

Kui lapsed paigutatakse olemasolevatesse haridusasutustesse, siis valla eelarvele lisakulu ei tekki ja kogu lisanduv tulumaks on eelarvetulu suurenemine.
Kahe lisanduva maksumaksja tulu aastas.
2 X 2600 = 5200 EUR/aastas

Tuleb arvestada, et ka olemasolevate haridusasutuste ülalpidamiseks teeb vald kulusid, seega tuleb need kulud pere kohta lahutada maksutulust.
Maksutulu – haridusasutuse ülalpidamiskulu pere kohta aastas
5200 - 5232 = - 32 EUR /aastas
Juhul, kui lapsed mahutatakse olemasolevatesse haridusasutustesse on pere maksulaekumise ja haridusasutuste ülalpidamiskulu aastane koondmõju eelarvele -32 EUR negatiivne.
Kui lisanduvate laste arvust lähtuvalt on vaja luua uus haridusasutus, siis tuleb lisanduvast maksutulust lahutada nii ehituskulu pere kohta aastale arvestatuna, kui ka haridusasutuse ülalpidamiskulu pere kohta aastas
Maksutulu - ehituskulu pere kohta - ülalpidamiskulu pere kohta
5200 - 2025 - 5232 = - 2057 EUR/aastas
Tekkinud negatiivne koosmõju on arvestatud ühe aasta kohta. Perekond kasutab valla haridusteenuseid 14 aastat. Seega ka negatiivne mõju on 14. kordne.
14 X - 2057 = -28798 EUR/ haridustsükli kohta

Järeldus.
Kui valda asub elama perekond, milline koosneb kahest töölkäivast, vallale tulumaksu maksvast lapsevanemast ja keskmiselt 1,5 lapsest, siis tekib lapsevanemate poolt makstavast tulumaksust valla eelarvele lisatulu 5200 EUR/aastas.
Kui arvestada, et olemasolevas haridusasutuses tehakse hariduse andmiseks kulusid, siis on pere lisandumisel mõju valla eelarvele -32 EUR/aastas negatiivne.
Kui on vaja luua uus või renoveerida olemasolev haridusasutus, on koondmõju eelarvele negatiivne -2057 EUR võrra aastas.
Perekonna laste hariduse koondmõju kogu 14. aastase haridustsükli jooksul on negatiivne – 28 798 EUR ulatuses.



Kokkuvõte

Kiirelt kasvava elanikearvuga vallal on vaja teha järjest suuremaid kulutusi haridusasutuste ehitamiseks, remondiks ja ülalpidamiseks.
Käesolevas töös on esitatud mõjud valla eelarvele 100 inimese lisandumisel tekkiva ühe aasta koondmõjuna ja ühe pere hariduskulude koondmõjuna kogu haridustsükli, 14. aasta ulatuses.
Valda ühe pere lisandumine omab valla eelarvele haridustsükli, 14. aasta, jooksul negatiivset koondmõju -28 798 ulatuses.
Koondmõju arvutamisel on arvestatud asjaoluga, et pere lisandumisel valda kaasneb sellega kahe inimese tulumaksu lisalaekumine valla eelarvele 5200 EUR ulatuses aastas.
Ühe pere keskmiselt 1,5 lapse lisandumine valda võib tuua kaasa õppekohtade (lasteaed+kool) ehitus-remondikulusid 2025 EUR ulatuses aastas.
Ühe pere keskmiselt 1,5 lapse lisandumine valda toob kaasa haridusasutuste (lasteaed + kool) ülalpidamiskulud 5232 EUR ulatuses.
Nende kolme teguri koondmõju on arvestatud alljärgneva valemi alusel.
Maksutulu - ehituskulu pere kohta - ülalpidamiskulu pere kohta
5200 - 2025 - 5232 = - 2057 EUR/aastas

Tekkinud negatiivne koosmõju on arvestatud ühe aasta kohta. Perekond kasutab valla haridusteenuseid 14 aastat. Seega ka negatiivne mõju on 14. kordne.
14 X - 2057 = -28798 EUR/ haridustsükli kohta

Esitatud, -28 798 EUR, on vallale ühe pere lisandumisega kaasnev negatiivne koondmõju 14 aasta jooksul.











Kasutatud allikad.


https://juhtimislauad.stat.ee/et/piirkondlik-statistika-3/kiili-vald-7

Jõelähtme vallavalitsuse poolt esitatud andmed

OÜ Cumulus Consulting; 2021 „Harku valla lasteaia- ja koolikohtade vajaduse analüüs ja prognoos“

OÜ Cumulus Consulting poolt 2021. a analüüsi alusel koostatud slaidiprogramm






JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU



Õiguskantsler Ülle Madise Teie: 14.04.2026 nr 6-11/260862/2603168
Kohtu 8
15193 Tallinn Meie: 20.05.2026 nr 6-4/2066-1
E-post: [email protected]



Jõelähtme valla vastus ettepanekule viia Jõelähtme Vallavolikogu 12.01.2023 määrus nr 26 kooskõlla põhiseadusega


Austatud õiguskantsler

Saatsite 14.04.2026 Jõelähtme vallale ettepaneku viia Jõelähtme Vallavolikogu 12.01.2023 määrus nr 26 kooskõlla põhiseadusega (edaspidi: Ettepanek). Olete Ettepanekus palunud Jõelähtme vallal vastata hiljemalt 20.05.2026.

Täname Teid Ettepaneku eest. Mööname, et küsimus Jõelähtme Vallavolikogu 12.01.2023 määruse nr 26 (edaspidi: Määrus) kooskõlas olemise põhiseadusega võib põhjustada õiguslikke vaidlusi. Samuti ei välista Jõelähtme vald Määruse muutmist. Samas puudub Jõelähtme vallal selge ettekujutus sellest, kas ja kuidas tuleks Määrust muuta kõrvaldamaks selle õigusakti põhiseadusele vastavuse või mittevastavuse küsimusi. Sellest lähtudes avame käesolevas kirjas esmalt probleemi olemuse, mida Määrusega on soovitud lahendada (kirja punkt 1), seejärel vastame Ettepanekust nähtuvatele argumentidele (kirja punkt 2) ning lõpetuseks teeme ettepaneku ühise nõupidamise korraldamiseks, otsimaks võimalikke lahendusi kujunenud olukorrale (kirja punkt 3).

1. Probleemidest, mida on soovitud Määrusega lahendada
1.1. Vastavalt PlanS § 131 lg-le 1 on kohalik omavalitsus planeeringu koostamise korraldajana kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti.

Riigikohus on 14.10.2015 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-23-15 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 80 alates 01.07.2015 kehtiva PlanS §-i 131 ja kuni 30.06.2015 kehtinud EhS §-i 13 võrreldes leidnud, et oma olemuselt need paragrahvid ei erine. Kolleegiumi hinnangul ei ole seega kohaliku omavalitsuse kohustuste olemus ega põhisisu võrreldes ehitusseaduse § 13 sätestatuga muutunud. Sellele, et alates 01.07.2015 kehtiva PlanS §-i 131 eeskujuks on kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 13, on viidatud ka planeerimisseaduse eelnõu esimeese lugemise seletuskirjas.1 Seetõttu on ka käesoleval juhul asjakohane lähtuda kuni 30.06.2015 kehtinud EhS §-i 13 puudutavast kohtupraktikast.

Eelkõige omab tähtsust Riigikohtu poolt 19.05.2010 haldusasjas nr 3-3-1-26-10 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 14 antud suunis selle kohta, et kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 13 „eeldab, et juba detailplaneeringu algatamise staadiumis lahendab kohalik omavalitsus koos detailplaneeringu taotlejaga küsimuse, kes teostab nimetatud teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise ning kes kannab vastavad kulud. … Kolleegium märgib, et kokkuleppe EhS §-s 13 sätestatud tööde teostamiseks ja rahastamiseks võib kohalik omavalitsus sõlmida detailplaneeringu taotlejaga ka hiljem. Kui aga detailplaneeringu taotleja ei ole siis nõus kokkuleppe tingimustega, peab kohalik omavalitsus ikkagi vastavad tööd tegema ja nende eest tasuma või arvestama planeeringu kehtestamata jätmisel võimalusega, et tal tuleb hüvitada planeeringu taotleja detailplaneeringu koostamisel kantud kulud.“ Samale seisukohale on Riigikohus jäänud ka 04.03.2014 haldusasjas nr 3-3-1-96-13 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 16.

Riigikohus on 19.06.2025 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-34 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktides 31-33 toonud esile: „PS § 37 lõige 2 sätestab, et tegemaks haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. PS §-s 37 nimetatud õppeasutuseks on ka koolieelne lasteasutus (KELS § 1 lg 1). KELS reguleerib peaasjalikult munitsipaallasteasutuste tegevust (KELS § 4 lõige 2). Regulatsioon laieneb eralasteasutustele ja eralasteaed-põhikoolidele, kui erakooliseadus ei sätesta teisiti (KELS § 4 lõige 3). Riigikohus on viitega KELS § 10 lõikele 1 ning PS § 37 lõikele 2 rõhutanud, et lasteaiakoha andmise kohustus on kohaliku omavalitsuse ülesanne (RKHKo 19.06.2014, 3-3-1-19-14, p 12). Eelnimetatud kohustus säilib kohaliku omavalitsuse üksusel ka 1. septembril 2025 jõustuva alusharidusseaduse alusel (AHS § 5 lg 1). Kolleegium märgib, et lasteaiakoha andmise kohustus hõlmab vajadusel ka täiendava taristu rajamist. PS § 37 lg-s 2 nimetatud õppeasutuste hulka kuuluvad põhikoolid ning gümnaasiumid. Arvestades Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7 lg 2 p-des 2 ja 3; KOKS § 6 lg-s 2; PGS § 7 lg-s 2, § 71 lg-s 2, § 10 lg-tes 1 ja 3 ning § 27 lg-s 1 sätestatut, on seadusandja sisustanud PS § 37 lg 2 esimesest lausest tulenevat kohaliku omavalitsuse kohustust kohustusena tagada põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamise võimalus eelkõige omavalitsusüksuse enda munitsipaalkooli kaudu (vt RKPJKo 09.11.2017, 5-17-8/8, p-d 59-60). Kohaliku omavalitsuse üksus ei saa vabaneda oma kohustusest tagada hariduse kättesaadavus, jättes oma koolid asutamata, neis koolides küllaldase arvu õppekohti loomata või õpilase haridusliku erivajadusega arvestamata (RKPJKo 09.11.2017, 5-17-8/8, p 63). Lisaks võib PS § 37 lg 2 hõlmata ka spordirajatiste olemasolu tagamise kohustust määral, mis on minimaalselt tarvilik laste mitmekülgseks kehaliseks arenguks, mille soodustamine on osa alus- ja põhiharidusest. PS § 28 lg 2 kohaselt on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud korraldama sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu ja muu sotsiaalabi andmist (KOKS § 6 lg 1 ning sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 5 lg 1). SHS-i teises peatükis on seadusandja loetlenud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad teenused, näiteks väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (SHS § 20-221), turvakoduteenus (SHS §-d 33-37) ning lapsehoiuteenus (SHS § 451-454). Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus (rahvaraamatukogu seaduse (RaRS) § 3 lg 1). Minimaalselt nõutav rahvaraamatukogude hulk on seotud elanike arvuga (RaRS § 4 lg 2).“

Seega peab kohalik omavalitsus sõlmima kinnisvaraarendajaga halduslepingu detailplaneeringukohase avalikuks kasutamiseks ette nähtud taristu välja ehitamiseks juba detailplaneeringu algatamise staadiumis. Kohalikul omavalitsusel ei ole keelatud kõnealuse halduslepingu sõlmimine ka ajaliselt hiljem, kuid sellisel juhul võtab kohalik omavalitsus riski, et kui kinnisvaraarendaja ei peaks nõustuma detailplaneeringukohase avalikuks kasutamiseks ette nähtud taristu välja ehitamisega, siis jääb selle taristu välja ehitamine kohaliku omavalitsuse kohustuseks ja kuluks.

Samuti lasuvad kohalikul omavalitsusel kohustused tagada koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide ja gümnaasiumide olemasolu ja funktsioneerimine, sotsiaalteenuste toimimine ja rahvaraamatukogude olemasolu.

1.2. Kinnisvaraarenduste mõju Jõelähtme vallale on mitmetahuline.

1.2.1. Ühest küljest tähendab uusarenduste rajamine seda, et valla elanike arv kasvab. Teisest küljest toob valla elanikkonna kasv kaasa vajaduse valla sotsiaalsesse infrastruktuuri täiendavate investeeringute tegemise vajaduse. Aastal 2022 tellis Jõelähtme vald Rapla Rada OÜ-lt uuringu „Jõelähtme valla elanike arvu muutuste mõju eelarvele“ (Lisa nr 1; edaspidi: Uuring). Uuringu leiti, et Jõelähtme valda ühe pere lisandumine toob 14-aastase tsükli vältel kaasa valla eelarvele negatiivse koondmõju -28 798 euro ulatuses. Uuringu kokkuvõttes on selgitatud: „Kiirelt kasvava elanikearvuga vallal on vaja teha järjest suuremaid kulutusi haridusasutuste ehitamiseks, remondiks ja ülalpidamiseks.
Käesolevas töös on esitatud mõjud valla eelarvele 100 inimese lisandumisel tekkiva ühe aasta koondmõjuna ja ühe pere hariduskulude koondmõjuna kogu haridustsükli, 14. aasta ulatuses.
Valda ühe pere lisandumine omab valla eelarvele haridustsükli, 14. aasta, jooksul negatiivset koondmõju -28 798 ulatuses.
Koondmõju arvutamisel on arvestatud asjaoluga, et pere lisandumisel valda kaasneb sellega kahe inimese tulumaksu lisalaekumine valla eelarvele 5200 EUR ulatuses aastas.
Ühe pere keskmiselt 1,5 lapse lisandumine valda võib tuua kaasa õppekohtade (lasteaed+kool) ehitus-remondikulusid 2025 EUR ulatuses aastas.
Ühe pere keskmiselt 1,5 lapse lisandumine valda toob kaasa haridusasutuste (lasteaed + kool) ülalpidamiskulud 5232 EUR ulatuses.
Nende kolme teguri koondmõju on arvestatud alljärgneva valemi alusel.
Maksutulu - ehituskulu pere kohta - ülalpidamiskulu pere kohta
5200 - 2025 - 5232 = - 2057 EUR/aastas

Tekkinud negatiivne koosmõju on arvestatud ühe aasta kohta. Perekond kasutab valla haridusteenuseid 14 aastat. Seega ka negatiivne mõju on 14. kordne.
14 X - 2057 = -28798 EUR/ haridustsükli kohta

Esitatud, -28 798 EUR, on vallale ühe pere lisandumisega kaasnev negatiivne koondmõju 14 aasta jooksul.“

1.2.2. Kinnisvaraarendus avaldab üldjuhul mõju juba olemasolevale elukeskkonnale Jõelähtme vallas. Seetõttu on oluline, et ka uusarenduste lisandumisel Jõelähtme valda ei halvendaks olemasolevat elukeskkonda ning ei põhjustaks seda, et varasemalt Jõelähtme valda elama asunud inimesed hakkavad uusarenduste lisandumisest johtuvalt vallast lahkuma.

1.3. Eraldi väärib tähelepanu projekteerimistingimustega seonduv. Eelkõige tõstatub see temaatika olukorras, kus varasemalt on kinnisvaraarendaja A huvist lähtudes kehtestatud konkreetse kinnisvaraarenduse detailplaneering, kuid mingitel põhjustel on see detailplaneering jäänud realiseerimata. Ühel hetkel annab endast teada kinnisvaraarendaja B, kes on omandanud realiseerimata detailplaneeringuga maa-ala, kuid soovib detailplaneeringuga ette nähtud lahendust ajakohastada.

Sellist varasemalt kehtestatud detailplaneeringu ajakohastamist on lihtsam teha EhS §-i 27 alusel projekteerimistingimuste väljastamise kaudu (eeldusel, et varasemalt kehtestatud detailplaneeringu põhilahendus olemuslikult ei muutu) kui uue detailplaneeringu menetlemise kaudu. Veelgi enam, sageli on uued kinnisvaraarendajad, kes varem kehtestatud, kuid realiseerimata detailplaneeringu elluviimise nii-öelda üle võtavad, huvitatud projekteerimistingimuste abil varem kehtestatud detailplaneeringu kaasajastamisest. Samas on Jõelähtme valla huviks, et ka uuele kinnisvaraarendajale varem kehtestatud detailplaneeringu kaasajastamiseks antud projekteerimistingimuste korral oleks tagatud planeeringuga seonduvate avalikult kasutatavate ehitiste rajamine.

1.4. Ka väärib eraldi toonitamist tõik, et detailplaneeringu algatamise staadiumis, kui kohalik omavalitsus peaks sõlmima halduslepingu (vt käesoleva kirja punkt 1.1.), on veel sageli ebaselge, millise mahuga kinnisvaraprojekti arendaja soovib ellu viia. Seetõttu võib tihti olla keeruline teostada detailplaneeringu algatamise faasis täpseid arvutusi selle kohta, milline võiks olla detailplaneeringust tingitud sotsiaalse taristu objektide väljaehitamise maksumus.

1.5. Käesoleva vastuse punktis 1 kirjeldatud problemaatika reguleerimiseks ja lahendamiseks ongi Jõelähtme Vallavolikogu võtnud vastu Määruse.

2. Ettepanekus esiletoodud Määruse võimalikest põhiseaduslikest probleemidest
Jõelähtme vald mõistab Ettepanekut selliselt, et õiguskantsleri hinnangul tingivad Määruse vastuolu põhiseadusega järgmised asjaolud:
1) Määruses käsitletakse detailplaneeringuna ka projekteerimistingimusi,
2) Määrus reguleerib ka hoonete ehitamisega seonduvat ja
3) Määruses on sätestatud 6’500 euro suurune infrastruktuuri tasu iga ehitatud elamuühiku kohta alates kolme või enama elamuühiku lisandumisest.

Jõelähtme valla arvates on vaieldav lähenemine, nagu tingiksid kolm viimati nimetatud asjaolu Määruse vastuolu põhiseadusega.

2.1. Esmalt on oluline, et detailplaneeringust huvitatud isikul Määruse tähenduses saavad tekkida avalikult kasutatava taristu ehitamise või finantseerimise kohustus ja/või sotsiaalse infrastruktuuri tasu maksmise kohustus peale halduslepingu sõlmimist Jõelähtme vallaga. Seega annab Määrus küll sisendi halduslepingu tingimuste kindlaks määramiseks, kuid detailplaneeringust huvitatud isikul tekivad kohustused Jõelähtme valla ees üksnes ja ainult peale halduslepingu sõlmimist.

2.2. On õige, et Määrus käsitleb ka sotsiaalse infrastruktuuri ehitiste, millisteks on näiteks lasteaiahooned, koolihooned ja kohaliku kogukonna kogunemishooned, ehitamist ja/või ehitamise finantseerimist detailplaneeringust huvitatud isiku poolt. Samuti on õige, et PlanS § 131 lg-s 21 sisaldub delegatsiooninorm detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamist reguleeriva määruse andmiseks.

Jõelähtme vald on seisukohal, et PlanS § 131 lg 21 regulatsioon ei välista Määrusega sotsiaalse infrastruktuuri ehitiste ehitamise ja/või ehitamise finantseerimise reguleerimist. Vastavalt PS § 154 lg-le 1 otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on seonduvalt § 154 lg-ga 1 märgitud: „Universaalpädevus on KOVü õigus ilma erivolitusteta otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi. Õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi välistab kohaliku elu küsimuste ammendava loetelu seadustes. KOVü-l peab olema õigus lahendada ka neid tunnustelt kohaliku elu küsimusi, mida seadused ei nimeta. Sellest järeldub, et KOVü saab kohaliku elu küsimuse lahendamiseks anda määruse ka juhul, kui puudub seadusest tulenev volitusnorm. Niisugune järeldus sisaldub ka HMS § 90 lg-s 2 ja seda kinnitab ka Riigikohus: „Seega võib kohalik omavalitsus sellekohase volitusnormita otsustada iga küsimust, mis ei ole riigielu küsimus. Kui kohalik omavalitsus ei võiks volitusnormita otsustada kohaliku elu küsimusi, siis ei saaks ta otsustada ja korraldada kõiki selliseid küsimusi. See tuleneb ka asjaolust, et kõiki kohaliku elu küsimusi on võimatu ette näha.“ (RKPJKo 22.12.1998, 3-4-1-11-98, II osa).“2

Seega oli Jõelähtme vallal tulenevalt kohaliku omavalitsuse autonoomiast õigus reguleerida Määruses ka sotsiaalse infrastruktuuri hoonetega seonduvat ning seda vaatamata tõigale, et PlanS § 131 lg 2 1 selleks eraldi delegatsiooninormi ei andnud.

Jõelähtme valda ei veena käsitlus, nagu piiraks Määruses sisalduv sotsiaalse infrastruktuuri hoonete ehitamise ja/või ehitamise finantseerimise regulatsioon põhiseaduse §-is 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhiõigust ja põhiseaduse §-is 32 sätestatud omandiõiguse põhiõigust. Oluline on silmas pidada, et kui sotsiaalse infrastruktuuri hoonete ehitamise ja/või ehitamise finantseerimise regulatsiooni Määruses ei sisalduks ning kui täiendavad lasteaia-, kooli- jmt hooned peaks rajama Jõelähtme vald üksnes oma rahalistest vahenditest, siis oleks uute detailplaneeringute algatamine võimalik Jõelähtme vallas palju vähematel juhtudel kui käeoleval ajal. Seda põhjusel, et Jõelähtme valla rahalised võimalused uute sotsiaalse infrastruktuuri hoonete rajamiseks on piiratud. Hoopis olukord, kus paljud taotletavad detailplaneeringud jääksid Jõelähtme valla rahaliste ressursside piiratuse tõttu ehitada uusi sotsiaalse infrastruktuuri hooneid algatamata, rikuks kinnisvaraarendajate õigusi. Selles kontekstis on asjakohane Riigikohtu poolt 30.06.2025 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-55 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktist 111 nähtuv järgmine suunis: „Kui olemasolev sotsiaalne taristu (nt koolid või lasteaiad) on ülekoormatud ning KOV ei suuda või ei pea põhjendatuks järsult lisanduvale elanike hulgale vajalikke avalikke teenuseid pakkuda, võib seda detailplaneeringu algatamata jätmisel pidada ülekaalukal avalikul huvil põhinevaks põhjuseks planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 2 p 3 mõttes …. Kui planeeringulahenduse elluviimisega kaasneb vajadus kuluka sotsiaalse taristu järele, võib KOV jätta detailplaneeringu algatamata, aga ka vastu võtmata või kehtestamata, kui KOV põhjendab veenvalt enda rahaliste vahendite ebapiisavust või planeeringuga kaasnevate kulude ebaotstarbekust“.

Teiste sõnadega öeldes tagab Määruse regulatsioon, mis käsitleb ka sotsiaalse infrastruktuuri hoonete ehitamist või ehitamise finantseerimist detailplaneeringust huvitatud isiku poolt, et detailplaneeringute algatamine ja menetlemine Jõelähtme vallas oleks võimalikul ladus ja efektiivne.

Samuti tuleks puutuvalt sotsiaalse infrastruktuuri hoonete Määruses käsitlemisega vaagida, milliseid kohalike elanike põhiõigusi rikuks see, kui uusi kinnisvaraarendusi küll lisanduks, kuid sotsiaalne infrastruktuur sellele järgi ei jõuaks. Põhiseaduse§ 37 lg-des 1 ja 2 sätestatud õigus haridusele ja §-is 19 sätestatud põhiõigus vabale eneseteostusele on olulised põhiõigused. Samuti võib see rikkuda kohalike elanike omandiõigust, kui lisanduvate kinnisvaraarenduste tõttu elukeskkond halveneb ning sellest johtuvalt kinnisvarahinnad alanevad.

Oluline on silmas pidada Riigikohtu poolt 19.06.2025 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-34 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 53 antud juhist selle kohta, et „PlanS § 131 lg 2 ei keela kohaliku omavalitsuse üksusel sõlmida halduslepinguid, millega detailplaneeringust huvitatud isik kohustub sotsiaalse taristu välja ehitama või vastavad kulud (osaliselt) enda kanda võtma“. Seetõttu jääb Jõelähtme vallale ebaselgeks, miks on õiguskantsleri arvates Määrus vastuolus põhiseaduse §-idega 31 ja 32 põhjusel, et selles käsitletakse detailplaneeringust huvitatud isiku poolt sotsiaalse infrastruktuuri hoonete välja ehitamist ja/või välja ehitamise finantseerimist, kui
1) Riigikohus on 19.06.2025 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-34 pidanud sotsiaalse infrastruktuuri hoonete ehitamist reguleerivate halduslepingute sõlmimist lubatavaks ja
2) ka antud juhul sätestatakse sotsiaalse infrastruktuuri hoonete ehitamise ja/või ehitamise finantseerimise konkreetne kohustus detailplaneeringust huvitatud isikule sõlmitava halduslepinguga. Määrus annab vaid sisendi halduslepingu tingimuste kindlaks määramiseks, muutes planeerimismenetluse nii läbipaistvamaks ning lihtsustades ja muutes efektiivsemaks planeerimismenetluse läbiviimise.

2.3. On õige, et Määruse § 2 p 2 kohaselt laieneb Määrus ka projekteerimistingimustele. Samuti on õige, et PlanS § 131 lg-s 21 sisalduv delegatsiooninorm ei käsitle projekteerimistingimusi.

Jõelähtme vald on seisukohal, et PlanS § 131 lg 21 regulatsioon ei välista Määrusega projekteerimistingimuste käsitlemist. Õigusliku aluse selleks annab põhiseaduse § 154 lg-s 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse universaalpädevus.

Siinjuures viitab Jõelähtme vald käesoleva kirja punktis 1.3. toodule ja toonitab veelkordselt, et kinnisvaraarendajad sageli eelistavad projekteerimistingimuste väljastamise menetlust olemasoleva detailplaneeringu muutmiseks uue detailplaneeringu menetlemisele. Seda põhjusel, et projekteerimistingimuste väljastamise menetlus on üldjuhul ajaliselt lühem ja rahaliselt odavam, kui seda on uue detailplaneeringu menetlemine. Hoopis olukord, kus Määrus projekteerimistingimustega seonduvat ei reguleeriks ning selle vältimiseks, et projekteerimistingimuste väljastamise korral jääks avaliku infrastruktuuri ehitiste ehitamine vaid Jõelähtme valla kohustuseks ja kuluks, hakkaks Jõelähtme vald võimalikult vähesel määral projekteerimistingimusi väljastama, rikuks kinnisvaraarendajate omandiõigust ja õigust tegeleda ettevõtlusega.

Jõelähtme vald ei nõustu Ettepaneku leheküljel 3 avaldatud seisukohaga selle kohta, et EhS 3. peatükis sisalduvad projekteerimistingimuste menetlusreeglid „ei anna vallale õigust keelduda projekteerimistingimuste andmisest selle tõttu, et vallale kaasneks nende andmisega kohustusi, mida vald ei suudaks täita või mille täitmine oleks ebaotstarbekas.“ Vastavalt EhS § 32 p-le 5 tuleb projekteerimistingimuste andmisest keelduda, kui projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi. Leiame, et seda sätet on võimalik sisustada viisil, kus kolmandaks isikuks on ka Jõelähtme vald või ka mõni teine ettevõtja, kes on pidanud kavandama eluhoone läbi detailplaneeringu menetluse ning kellele omavalitsus on pannud halduslepinguga Määruses reguleeritud kohustused. Jõelähtme vald on seisukohal, et kavandatav ehitis saab riivata ülemääraselt omavalitsuse õiguseid, kui valla kanda peaksid jääma selle kavandatava ehitisega seonduvalt avalikult kasutatava taristu Määruse § 2 p 4 tähenduses ehitamise kulud, kui selliste kulude suurus on valla jaoks ülemäärane või kui projekteerimistingimustega ehitise kavandamine rikub mõne teise kinnisvara arendaja õigusi läbi selle, et tulenevalt ainuüksi menetluse liigist tekib ühel ettevõtjal majanduslik eelis võrreldes teise ettevõtjaga.

2.4. Mis puutub 6 500 euro suurusesse sotsiaalse infrastruktuuri tasusse ühe elamuühiku kohta alates kolmandast elamuühikust, siis leiab Jõelähtme vald, et sellise tasu maksmise kohustus tekib halduslepingu alusel, mille detailplaneeringust huvitatud isik Jõelähtme vallaga sõlmib. Seega Määruses endas sotsiaalse infrastruktuuri maksmise kohustust sätestatud ei ole. Seda, et halduslepingus võib kokku leppida sotsiaalse infrastruktuuri tasu maksmises detailplaneeringust huvitatud isiku poolt, on aktsepteerinud Riigikohus 19.06.2025 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-34 tehtud kohtotsuse motiveeriva osa punktides 56 ja 57.

Tõstatub küsimus, kas oleks parem, kui sotsiaalse infrastruktuuri tasu suurusega seonduvat käsitletaks Määruse asemel Jõelähtme valla mõnes sisedokumendis, mis käsitleks sotsiaalse infrastruktuuri tasu põhimõtteid. Jõelähtme valla arvates on vastus sellele küsimusele eitav, sest võimalike vaidluste vältimiseks ja korruptsiooniohu maandamiseks on kõige tõhusam, kui sotsiaalse infrastruktuuri tasu määr nähtub avalikkusele kättesaadavast üldaktist, milliseks Määrus on.

Jõelähtme vald soovib seonduvalt sotsiaalse infrastruktuuri tasuga viidata veel kahele tõigale:
1) nagu nähtub käesoleva kirja lisaks olevast Uuringust, oli 2022 seisuga ühe pere Jõelähtme valda lisandumisest valla eelarvele tekkiva negatiivse koondmõju suuruseks 28 798 eurot. Võttes arvesse inflatsiooni siirist alates 2022. aastast kuni käesoleva ajani, on eelmises lauses nimetatud rahasumma käesolevaks ajaks tõenäoliselt suurenenud. Sellele vaatamata on Määruses sätestatud, et alates kolmandast elamuühikust on ühe elamuühiku eest tasutava sotsiaalse infrastruktuuri tasu suuruseks 6 500 eurot ehk märkimisväärselt väiksem rahasumma Uuringus tooduga võrreldes ja
2) sotsiaalse infrastruktuuri tasu kogusuurus sõltub ära konkreetse kinnisvaraarendusega lisanduvast elamuühikute arvust ehk sotsiaalse infrastruktuuri tasu on sõltuvuses kinnisvaraarenduse suurusest.

3. Ühise kohtumise korraldamisest
Mööname, et õiguslik olukord oleks selgem, kui Eesti õiguskord võimaldaks kohalikul omavalitsusel kehtestada näiteks kohaliku maksuna kinnisvaraarenduse sotsiaalse infrastruktuuri tasu. Paraku kehtivas õiguskorras sellesisuline regulatsioon puudub.

Samuti nendime, et õiguslik olukord oleks selgem PlanS § 131 lg-s 21 sisalduvas delegatsiooninormis räägitaks ehitistest ja mitte rajatistest. Paraku kehtivas õiguskorras ka selline regulatsioon puudub.

Määrusega soovib Jõelähtme vald maandada riske, et uute kinnisvaraarenduste tõttu tekivad vallale niivõrd suured kohustused avalikult kasutatava taristu Määruse § 2 p 4 mõttes välja ehitamiseks, et vald ei suuda neid kohustusi täita. Samas ei oleks mõistlik ka see, kui Jõelähtme vald hakkaks kinnisvaraarenduste elluviimist oluliselt piirama üksnes seetõttu, et seadusandja on jätnud asjakohase volitusnormi andmata või pole piisavalt õigusselgelt antud küsimusi lahendanud.

Kuivõrd Ettepanekust nähtuvad seisukohad ning käesolevas kirjas esiletoodu erinevad oma sisult, siis teeme ettepaneku ühise nõupidamise korraldamiseks, et Määrusega seonduvaid võimalikke põhiseaduslikke probleeme veelkordselt arutada ning üritada leida neile lahendust ilma põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust algatamata. Jõelähtme vallale teadaolevalt on sarnased probleemid tõstatunud Harju maakonna mitme kohaliku omavalitsuse puhul ning seetõttu on probleemi olemus laiem ning tegemist ei ole üksnes Jõelähtme valla eripäraga.


Lugupidamisega


(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
volikogu esimees


Lisa: Rapla Rada OÜ-lt uuring „Jõelähtme valla elanike arvu muutuste mõju eelarvele“.



Leho Kure 605 4887
[email protected]