Vastus selgitustaotlusele

Tere

Mure on arusaadav ja siinkohal ongi oluline teada, et igaks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus (sh kellele on juba väljastatud surmapõhjus jne). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab selgitama ja tõendama iga konkreetne andmetöötleja ise. Antud juhul tulebki välja selgitada, milliseid andmeid täpselt soovitakse töödelda (edastada) ning sellest olenebki, kas neid andmeid saab pärija pärimistunnistuse alusel või on õigus teatud teavet saada ka omakestel (sh vennal) või kas andmeid saab üldse väljastada.

Isikuandmete töötlemist pärast andmesubjekti surma reguleerib isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 9, mille lõige 2 näeb ette, et andmesubjekti nõusoleku puudumisel toimub tema isikuandmete töötlemine pärija nõusolekul, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid töödeldakse muul õiguslikul alusel. See tähendab, et kui mõni muu õigusakt annab aluse surnu andmete töötlemiseks, siis ei ole pärija nõusolek nõutav.

Selgitan, et lähedastel on õigus saada teada surnud lähedase surma põhjus vastavalt surma põhjuse tuvastamise seadusele (SPTS).

Surma põhjus on märgitud surma põhjuse teatises ja surmateatises, mida väljastatakse surnu omastele tervise infosüsteemi kaudu. Surnu omasteks on surnud isiku abikaasa, vanemad, lapsed, õed ja vennad. Omasteks võib lugeda ka muid surnud isiku lähedasi isikuid tulenevalt surnud isiku elukorraldusest (surma põhjuse tuvastamise seadus § 6 lõige 1  ).

Seega on omastel õigus teada saada surnud lähedase surma põhjus. Selle teada saamiseks saab vastava päringu teha tervise infosüsteemi esitades tõend, et inimene kuulub surnu omaste hulka. Selliseks tõendiks saab olla näiteks väljavõte rahvastikuregistrist. Esitatav tõend tuleks ka allkirjastada, näiteks digitaalselt, et tervise infosüsteem saaks veenduda taotleja isikusamasuses. Surma põhjuse teada saamiseks ei ole vajalik pärimistunnistuse olemasolu.

Olukord on teine siis kui soovitakse saada surnud lähedase haiguslugu. Pärast inimese surma on õigus saada inimese isikuandmeid tema pärijal. Pärijaks olekut ei tõenda surmatunnistus ega sünnitunnistus. Pärijaks oleku usaldusväärne kinnitus on notarilt saadud pärimistunnistus.

Kindlasti tasub külastada ka AKI veebilehte www.aki.ee. Sealt leiab vastuseid erinevatele isikuandmete töötlemist puudutavatele küsimustele.

Loodan, et selgitustest on abi. Lisaküsimuste korral võtke ühendust.

Lugupidamisega

Lõuna-Eesti Haigla poole pöördus inimene päringuga oma venna haigusjuhu kohta. Nimelt on tal vend surnud, aga ta isegi ei tea, kellele väljastati surmatõend. Tema pärijate hulka ei kuulu, seega pole meil õiguslikku alust talle venna kohta andmeid väljastada. Samas on ta lähisugulane. Kas see annaks õiguse väljastada talle venna kohta andmeid, sest hetkel ta ei tea, millesse vend suri, millal. Notar talle infot ei väljasta, pank ka mitte. Aga kuidagi peaks ju saama teda aidata?

Heade soovidega

Ave Abel

kommunikatsioonijuht

786 8501

Lõuna-Eesti Haigla AS

Meegomäe küla, Võru vald

65526 VÕRUMAA

üldtelefon 786 8500

e-post: [email protected]

www.leh.ee