| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-4/26/3422-2 |
| Registreeritud | 20.05.2026 |
| Sünkroonitud | 21.05.2026 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid |
| Toimik | 9.3-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Jõhvi Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Jõhvi Vallavalitsus |
| Vastutaja | Liisu Tamm (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574
Jõhvi Vallavalitsus
Teie 27.04.2026 nr 7-1.3/2172-1
Meie 20.05.2026 nr 9.3-4/26/3422-2
Arvamus Jõhvi vallas Martsa külas
Meelespea, Kaku ja Sõnajala
detailplaneeringu lähteülesande ja
KSH eelhinnangu kohta
Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 81 lg 1 alusel arvamuse
saamiseks Jõhvi vallas Martsa külas Meelespea, Kaku ja Sõnajala ja lähiala kinnistute
detailplaneeringu lähteülesande ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)
eelhinnangu.
Planeeringuala hõlmab Jõhvi vallas Martsa külas Meelespea (tunnus 80201:001:0329,
maatulundusmaa 100%), Kaku (tunnus 80201:001:0216, maatulundusmaa 100%) ja Sõnajala
(tunnus 80201:001:0327, maatulundusmaa 100%) ning neid teenindava taristu rajamiseks
vajalikke kinnistuid. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeritavale maa-alale
kompaktse elamurajooni kavandamine, sh maa-ala jagamine elamukruntideks (üksikelamu või
kaksikelamu maa) ning neid teenindavateks haljasala maa krundiks, üheks tee ja tänava maa
krundiks ning üheks vee tootmise ja jaotamise ehitise krundiks, maakasutuse sihtotstarvete
muutmine, elamukruntidele ehitusõiguse määramine, samuti liikluskorralduse, tehnovõrkude,
haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus selgitati välja
planeeringu KSH eelhinnangus, mille kohaselt ei ole vajalik teostada strateegilist
keskkonnamõju hinnangut, kuna plaanitava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.
Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning esitab planeeringus arvestamiseks
alljärgneva:
Puurkaevu rajamisel arvestada taristuministri 24.03.2026 määruses nr 25 „Puurkaevu ja
-augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord“ sätestatud nõudeid.
Planeeringualal kruntide joogiveega varustamisel tuleb arendajal kui ühisveevärgi
omanikul tagada sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja
kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ nõuete
täitmine. Määrust ei kohaldata üksnes juhul, kui tegemist on isikliku veevärgiga, kust
võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, välja arvatud
juhul, kui joogiveega varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest või avalik-
õiguslikust tegevusest. Seega, kui arendaja varustab elanikke joogiveega ühisveevärgi
kaudu majandustegevuse raames, kohaldub määrus täies ulatuses.
Detailplaneeringu lähteseisukohtade punkti 3.8 kohaselt rakenduvad planeeringualale
määruse nr 71 lisas 1 toodud sihtväärtused. Detailplaneeringus kirjeldada planeeringuala
müraolukorda (sh müraallikad – nt läheduses asuv alajaam Järve A/Ü, liiklusmüra jne)
ning kas ja kuidas on planeeringualal tagatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr
2(3)
71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud mürataseme normtasemed.
Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32
„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad
nõuded“. Tehnoseadmed (kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et
müratasemed vastaksid nii planeeritaval alal kui lähedalasuvatel müratundlike
hoonetega aladel määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria
sihtväärtustele. Lisaks juhib amet tähelepanu, et kohalik omavalitsus peab kasutusloa
menetluse käigus hindama paigaldatud tehnoseadmete müratasemete vastavust lubatud
piirnormidele, et ennetada hilisemaid kaebuseid ülenormatiivse müra kohta.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61
„Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid.
Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003
„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.
Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri
01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud piirväärtustele.
Planeeritava ala siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Tähelepanu tuleb
pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes võib radoon põhjustada riski tervisele. Soovitatav on
planeeritaval maa-alal teostada radoonitasemete mõõtmised ning järgida EVS 840:2023
“Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“
sätestatud nõudeid.
Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida
läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada
leevendavaid meetmeid.
Ennetamaks elektripaigaldistest tulenevaid võimalikke ohte, tuleks vältida hoonete
planeerimist elektripaigaldiste kaitsevööndisse. Elektromagnetkiirguse piirväärtused ei
tohi ületada elu- ning puhkealadel, elamutes, ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides
ning muudes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega (edaspidi elukeskkonnas),
sotsiaalministri 21.02.2002 määruses nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu-
ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva
kiirguse tasemete mõõtmine“ sätestatud piirväärtusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisu Tamm
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Ida regionaalosakond
3(3)
554 8431 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|