| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/26/3542-2 |
| Registreeritud | 20.05.2026 |
| Sünkroonitud | 21.05.2026 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Saku Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saku Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kristiina Seiton (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574
Saku Vallavalitsus
Teie 30.04.2026 nr 7-1/18-7
Meie 20.05.2026 nr 9.3-1/26/3542-2
Saku valla Kajamaa küla Tõdva tee 8
maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu
kooskõlastamine
Saku Vallavalitsus esitas Terviseametile (edaspidi amet) tulenevalt planeerimisseaduse § 127
lõikest 1, § 133 lõikest 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määruse nr 133 „Planeeringute
koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3,
kooskõlastamiseks Saku Vallavalitsuse 22.04.2025. a korraldusega nr 235 algatatud Saku valla
Kajamaa küla Tõdva tee 8 maaüksuse ja lähialadetailplaneeringu.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Tõdva tee 8 kinnistu kruntideks jagamine.
Detailplaneeringu kehtestamise hetkeks on Tõdva tee 8 jagatud kaheks kinnistuks: Tõdva tee 8
ja Tõdva tee 2. Tõdva tee 2 jagatakse täiendavalt vastavalt üldplaneeringus määratud
juhtotstarbele: pere- ja ridaelamu juhtotstarbega maa-ala jagatakse kruntideks ühepereelamute
ja ridaelamu kavandamiseks ning üldplaneeringus ühiskondlike hoonete maa-ala jagatakse
ühiskondlike ehitiste maaks ning tootmismaaks. Tõdva tee 8 kinnistu sihtotstarbeks määratakse
ühiskondlike ehitiste ja/või äri- ja/või elamumaa. Lisaks kavandatakse planeeringuala põhjaosas
uus transpordimaa krunt ala teenindamiseks ning tehakse äralõiked Saku-Tõdva tee äärse
kergliiklustee ja haljasala tarbeks. Juurdepääs on kavandatud 11342 Saku-Tõdva teelt ja Kaare
teelt. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse,
avaliku ruumi, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus
on ligikaudu 5,2 ha. Detailplaneering on koostatud Saku valla üldplaneeringu kohasena.
Esitatud materjalides on muuhulgas välja toodud järgnev:
Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega
aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike
hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Vajadusel võib kaaluda veoautodele liikumispiirangu seadmist. Planeeritava ala
välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud
liiklusmüra normtasemeid. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike
hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg
3).
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis avaldaksid olulist mõju keskkonnale
ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi ning ei sea eeldatavalt ohtu
inimese tervisele, heaolule, kultuuripärandile ega varale. Kuna kavandatava tegevuse
2 / 3
mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa
keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Planeeringualal tuginetakse Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele (nr. 509603) ning
olemasolevale elektrivõrgule, mis hõlmab piirkonda läbivaid 1–20 kV õhuliine,
madalpingeliine ja maakaableid. Planeeringuala elektrivarustus lahendatakse uute 0,4
kV maakaabelliinide rajamisega, mis ühendatakse Elektrilevi olemasolevasse alajaama
Kajamaa: (Saue).
Amet on tutvunud esitatud materjalidega, kooskõlastab detailplaneeringu ning märgib
järgmist:
1. Saku valla välisõhu mürakaardilt nähtub, et planeeritava alani levib päeval kuni 59 dB
ja öösel kuni 49 dB. Planeeritaval alal levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr
71) lisas 1 toodud liiklusmüra piiväärtusi, mis on päeval 60 dB (müratundliku hoone
teepoolsel küljel 65 dB), öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).
Mürakaardilt nähtuvad liiklusmüra tasemed ei ületa planeeritaval alal KeM
määruses nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Esitatud materjalides on välja toodud
järgnev: „Ridaelamu ehitusprojekti koostamisel tuleb kaasata müraekspert, kes annab
hinnangu ja vajadusel teostab müramõõtmise/mudeldamise ning töötab välja
müraleevendusmeetmed. Üksikelamute kavandamisel on see soovitus.“ Amet nõustub
soovitusega ning palub arvestada, et Saku valla välisõhu mürakaardilt nähtuvad
müratasemed on indikatiivsed. Planeeritaval alal levivad müratasemed ei tohi ületada
KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Amet juhib tähelepanu, et KeM
määruses nr 71 lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtused kehtivad nii müratundlike
hoonetega aladel kui ka müratundlike hoonete teepoolsetel külgedel.
2. Planeeringulahenduses olevad Pos 1 ja Pos 3 krundid planeeritakse kõrvuti. Pos 1 krundi
kasutamise sihtotstarbeks planeeritakse ühiskondliku hoone maa-ala; krundile on
määratud ehitusõigus kuni kahe põhihoone (kuni 2 korrust) ning kuni kümne
ühekorruselise abihoone ehitamiseks. Pos 3 krundi kasutamise sihtotstarbeks
planeeritakse tootmise maa; krundile on määratud ehitusõigus kuni kolme
ühekorruselise hoone ehitamiseks. Amet ei soovita potentsiaalseid müraallikaid ja
müratundlikke alasid kõrvuti planeerida ennetamaks võimalike häiringute teket. Juhul kui see on vältimatu, siis tuleb lisaks detailplaneeringu seletuskirjas toodud
soovitustele (lk 20-21) alade vahele planeerida piisav puhverala ja hinnata leevendavate
meetmete vajadust ning efektiivsust. Müratundlike hoonetega aladel leviv tööstusmüra
tase ei tohi ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Maksimaalne
müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile
kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).
3. Planeeringulahenduses olevad Pos 2 ja Pos 3 krundid planeeritakse kõrvuti. Lisaks asub
Pos 2 kõrval kaks olemasolevat elamuala. Pos 2 krundi kasutamise sihtotstarbeks
planeeritakse korterelamu, äri- ja teenindusettevõtte ja ühiskondliku hoone maa-ala;
krundile on määratud ehitusõigus kuni kahe põhihoone (kuni 2 korrust) ning kuni kolme
ühekorruselise abihoone ehitamiseks. Seega on võimalik, et Pos 2 krundile planeeritakse
äritegevust. Arvestada, et äri- ja kaubandustegevusest levivad müratasemed ei tohi
müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 kehtestatud
normtasemeid. Jälgida, et laadimisalad jm mürarikas tegevus oleks planeeritud
müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.
4. Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Planeeritud alale on kavandatud üks
transpordimaa krunt (POS 11), millelt on tagatud juurdepääsud kõikidele planeeritud
kruntidele. Elamuala ja ühiskondlike hoonete ja/või ärihoonete liikluse eraldamiseks on
alale kaks olemasolevat juurdepääsu riigimaanteelt 11342 Saku-Tõdva, millest
lõunapoolsem on ette nähtud ühiskondlike hoonete ja/või ärihoonete teenindamiseks
ning põhjapoolsem elamute teenindamiseks.“ Planeeritud sõidutee kulgeb
müratundlike hoonetega alade vahel. Ehk tulevikus võib liiklus (sh raskeveokite
liiklus Pos 2 tootmisalalt ja Pos 3 äriettevõtte alalt) hakata mõjutama nii olemasolevate
3 / 3
kui ka planeeritavate müratundlike hoonetega alade müraolukorda. Raskeveokite liiklus
võib mõjutada ka hoonetesse levivaid vibratsioonitasemeid. Amet soovitab tootmis- ja
äriettevõtte aladele mõeldud liikluse (eriti raskeveokite) suunata müratundlike
hoonetega aladest võimalikult kaugele ennetamaks võimalikke häiringute teket. Liiklusest tingitud müra müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määruses
nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike
hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg
3). Vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
hindamise kord“ toodud piirväärtuseid.
5. Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Maanteelt lähtuvate mõjude
(liiklusmüra- ja õhusaaste) minimaliseerimiseks on vahetult maantee äärde paralleelselt
sõiduteega kavandatud kõrghaljastusvöönd (olemasoleva kõrghaljastusega alal
säilitatav haljastus, haljastuseta ala rajatav kõrghaljastus). Detailplaneeringus on
maanteeliiklusest põhjustatud liiklusmürast põhjustatud häiringute vältimiseks lisatud
ehitusprojekti koostamiseks nõue (vt peatükk 4.8.6) arvestada sotsiaalministri määruses
nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“ kirjeldatud nõuetega ning rakendada EVS 842:2003
„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ meetmeid.“. Amet täpsustab, et
lisaks sisemürale peavad olema müratasemed tagatud ka välisõhus vastavalt KeM
määruses nr 71 toodule. Esitatud materjalides viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002
määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”, kuid see ei ole enam kehtiv. Siseruumide
müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra,
sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid.
6. Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.
7. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud.
Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada
radoonitasemete mõõtmised.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Seiton
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Põhja regionaalosakond
Kristiina Seiton
51966484 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|