Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu korrigeeritud versiooni kooskõlastamiseks esitamine

INARI WORKS OÜ

Inari Works OÜ ♦ registrikood 12110395 ♦ Narva mnt 82/10 ♦ 41536 Jõhvi Tel +372 508 4110 ♦ E-post: [email protected]

Töö nr: DP 86-26

Asukoht: Kukruse linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond

KOHTLA-JÄRVE LINNA KUKRUSE LINNAOSA ÕNNE TN 47 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS: PLANEERING (SELETUSKIRI, JOONISED) PLANEERINGU LISAD MENETLUSDOKUMENDID Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus Detailplaneeringu koostaja andmed: Inari Works OÜ Galina Neiken, projektijuht, tel: 5500791 [email protected] Vastutav spetsialist: Tatiana Zhuravleva Volitatud arhitekt, tase 7 Kutsetunnistus 142622

KOHTLA-JÄRVE 2026

32101:001:0096 Võsa haljasala P1

32221:003:0034 Õnne tn 47

Õ nne tänav nr 3220414

32201:001:0117 Õnne tänava lõik 3

Narva mnt 82/10 41536 Jõhvi tel 508 4110 [email protected]

InarI Works oÜ

Kohtla-Järve linn Kukruse linnaosa

Koostaja:

DP korraldaja: Ida-Viru maakond

Joonise nr:

Töö nr:

Objekt:

Joonis:

Mõõtkava: 1:500

DP 86-26

Kuupäev:

1

20.02.2026

Galina Neiken

Reg.kood 12110395

Huvitatud isik:

EEP003554

Eraisik

Vastutav isik: Tatiana Zhuravleva volitatud arhitekt, tase 7

Objekti asukoht:

OLEMASOLEV OLUKORD

Märkused: 1.Geo-aluse koostas Ida-Viru GEO OÜ seisuga 18.07.2025, töö nr 3182-07-25.

2.Mõõdistus on teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

KOHTLA-JÄRVE LINNA KUKRUSE LINNAOSA ÕNNE TN 47 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING OLEMASOLEV OLUKORD M 1:500

1

Kohtla-Järve Linnavavalitsus Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu

ja lähiala detailplaneering

LEPPEMÄRGID

Planeeritava ala piir

Õnne tn 47 kinnistu piir

Olemasoleva katastriüksuse piir

Ol.ol. valgustusmast Ol.ol. kõrghaljastus

Kohaliku tee kaitsevöönd 10 m

Olemasoleva asfaltkatte serv Ol.ol. kruuskattega teed ja alad

Olemasolevad piirded (võrkaed / puitaed)

Ol.ol. hooned

Ol.ol. autoliikluse ala

Ol.ol. haljasala

KRUNDI POSITSIOONI NUMBER1

Ol.ol. vundament (EHR kood 102038291)

Tehnovõrgu kaitsevöönd / tehnorajatise talumise servituudiala (0,4 kV elektriõhuliin, mast)

32221:003:0035 Õnne tn 47a

KRUNDI OLEMASOLEVAD ANDMED:

Krundi aadress: Õnne tn 47 Sihtotstarve: Elamumaa 100% Pindala: 970 m2

Õ nne tn 47a tarbim

iskoha veetorustik

mast nr 12

Ol.ol. ühisveevärgi torustik

Ol.ol. keskpinge maakaabel Ol.ol. 0,4 kV madalpingeõhuliin Ol.ol. sideõhuliin

Ol.ol. Õnne tn 47a tarbimiskoha veetorustik

32101:001:0096 Võsa haljasala P1

32221:003:0034 Õnne tn 47

Õ nne tänav nr 3220414

32201:001:0117 Õnne tänava lõik 3

1

32221:003:0035 Õnne tn 47a

mast M12

4.0 m

4.0 m 4.0 m

Õ nne tn 47a tarbim

iskoha veetorustik

A

VK-1

- Planeeritav ühenduspunkt ühisveevärgiga

Lehe põik

10 m

5.5 m

9,5 m

32201:001:0720 Lehe haljasala P2

32221:002:0057 Lehe tn 20b

EHITUSÕIGUSE KOONDTABEL

970 m2

Pos. number

krundi pindala

1 2**

lubatud hoonete arv

Aadress

Õnne tn 47

krundi kasutamise sihtotstarve

100% EP*;

hoonete lubatud suurim ehitisealune pind

250 m2

täisehitus- protsent

25%

hoonete lubatud kõrgus/korruselisus 8,5 m / 2 (üksikelamu)

* EP- PEREELAMU MAA;

parkimis- kohtade arv

3 5,0 m / 1 (abihoone)

** 1 üksikelamu + 1 abihoone;

Narva mnt 82/10 41536 Jõhvi tel 5500791 [email protected]

InarI Works oÜ

Kohtla-Järve linn Kukruse linnaosa

Koostaja:

DP korraldaja: Ida-Viru maakond

Joonise nr:

Töö nr:

Objekt:

Joonis:

Mõõtkava: 1:500

DP 86-26

Kuupäev:

2

19.05.2026

Galina Neiken

Reg.kood 12110395

Huvitatud isik:

EEP003554

Eraisik

Vastutav isik: Tatiana Zhuravleva volitatud arhitekt, tase 7

Objekti asukoht:

Märkused: 1.Geo-aluse koostas Ida-Viru GEO OÜ seisuga 18.07.2025, töö nr 3182-07-25.

2.Mõõdistus on teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Kohtla-Järve Linnavavalitsus Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu

ja lähiala detailplaneering

PÕHIJOONIS. TEHNOVÕRGUD

3.Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise käigus.

4.Juurdepääsu täpne asukoht määratakse projekteerimise käigus sõltuvalt hoonestuse paiknemist.

KOHTLA-JÄRVE LINNA KUKRUSE LINNAOSA ÕNNE TN 47 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING PÕHIJOONIS. TEHNOVÕRGUD M 1:500

LEPPEMÄRGID

Planeeritava ala piir

Õnne tn 47 kinnistu piir

Olemasoleva katastriüksuse piir

Ol.ol. valgustusmast Ol.ol. kõrghaljastus

Kohaliku tee kaitsevöönd 10 m

Olemasoleva asfaltkatte serv Ol.ol. kruuskattega teed ja alad

Olemasolevad piirded (võrkaed / puitaed)

Ol.ol. hooned

Ol.ol. autoliikluse ala

Ol.ol. haljasala

Ol.ol. vundament (EHR kood 102038291)

Pl. krundi hoonestusala

Pl. madalpinge maakaabel / liitumiskilp

Pl. veetorustik / ühenduskoht

Ol.ol. ühisveevärgi torustik

KRUNDI POSITSIOONI NUMBER1 Ol.ol. keskpinge maakaabel Ol.ol. 0,4 kV madalpingeõhuliin Ol.ol. sideõhuliin

Ol.ol. Õnne tn 47a tarbimiskoha veetorustik

PLANEERITUD TEHNOVÕRGUD (VT MÄRKUS 3)

Planeeritud mahuti illustratiivne võimalik asukoht 5 m kujaga

Planeeritav haljastus

Pl. juurdepääs krundile

Tehnovõrgu kaitsevöönd / tehnorajatise talumise servituudiala (0,4 kV elektriõhuliin, mast)

Likvideeritav või ümbertõstetav objekt

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

4

1. Sissejuhatus

1.1 Planeeringu koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kohtla-Järve Linnavalitsuse 18.02.2026 korraldus nr 48 „Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Korralduse juurde kuuluvad lisadena planeeritava maa-ala skeem ja detailplaneeringu lähteseisukohad. Detailplaneeringust huvitatud isik on eraisik. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kohtla-Järve Linnavalitsus.

1.2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid 1. Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa üldplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu

26. mai 2010. a otsusega nr 76); 2. Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.05.2011 otsusega nr 169 kehtestatud Kohtla-Järve linna

Kukruse, Ahtme, Sompa ja Järve linnaosade 1940-50ndate aastate miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering (konsultant-koostaja Hendrikson&Ko, töö nr 1056/08);

3. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.detsembri 2016.a korraldusega nr 1-1/2016/278 „Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine“);

4. Kohtla-Järve linna arengukava 2016-2034; 5. Olemasolevad piirkonna vee- ja kanalisatsiooniskeemid, piirkonna tehnovõrkude projektid; Seos lähiümbruse detailplaneeringutega Planeeringualal ei kehti ühtegi varasemalt koostatud ja kehtestatud detailplaneeringut. Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud OÜ Ida-Viru GEO poolt 18.07.2025 mõõtkavas 1:500 mõõdistatud töö nr 3182-07-25. Mõõdistus on teostatud L-EST97 koordinaatsüsteemis ja kõrgused antud EH2000 süsteemis.

2. Olemasolev olukord

2.1 Olemasolevad katastriüksused ja sihtotstarbed Planeeritav maa-ala hõlmab Õnne tn 47 kinnistut (katastritunnus 32221:003:0034, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 970 m2) ja sellega piirnevat Õnne tänava lõik 3 (katastritunnus 32201:001:0117, sihtotstarve transpordimaa 100%) kinnistu osa. Õnne tänava lõik 3 kinnistu on munitsipaalomandis olev transpordimaa maaüksus, mille arvamine planeeringualasse on vajalik Õnne tn 47 kinnistut teenindavate tehnovõrkude ja juurdepääsude planeerimiseks. Planeeritava ala suurus on u 1300 m2 (vt Skeem 1. Planeeritava maa-ala piir). Planeeritava maa-ala piir on toodud algatamise korralduse lisas.

2.2 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus Detailplaneeringuala asub Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosas, Lehe põik ja Õnne tänavate vahelises madalakorruselises elamurajoonis, kus asuvad peamiselt ühepereelamud ning väikesed kahekorruselised kortermajad. Hooned on ehitatud erinevatel aegadel, mistõttu puudub ühtne arhitektuuristiil. Planeeritav ala asub miljööväärtusliku hoonestusala kontaktvööndis, mille kohta on olemas teemaplaneering (Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. mai 2011.a otsusega nr 169 kehtestatud „Kohtla-Järve linna Kukruse, Ahtme, Sompa ja Järve linnaosade 1940-50ndate aastate miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering“).

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

5

Planeeritav maa-ala piirneb põhjast ja idast Võsa haljasala P1 maaüksusega (32101:001:0096, sihtotstarbeta maa 100%), lõunast Õnne tn 47a (32221:003:0035, elamumaa 100%) ning läänest Lehe tn 20b maaüksusega (32221:002:0057, elamumaa 100%). Reljeef ja haljastus Planeeritava maa-ala reljeef on tasane, kerge tõusuga Õnne tänava suunas. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 58.35 – 59.20 m (kõrgused EH2000 süsteemis) ning suurenevad lääne suunas. Planeeringuala on looduslik rohumaa, kus kasvavad üksikud puud ja põõsad (kased, pajud). Planeeritav ala kattub täielikult kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö „Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade üldgeoloogiline uurimistöö“ uuringuruumiga (loa nr YGUL/523069, loa omaja Eesti Geoloogiateenistus).

Skeem 1. Planeeritava maa-ala piir (algatamise korralduse kohane). Planeeritav maa-ala on markeeritud punase joonega.

2.3 Ehituslik situatsioon Õnne tn 47 kinnistu on hoonestamata, kinnistul paiknevad üksikelamu vundamendi varemed (EHR kood 102038291). Õnne tn 47a kinnistu piiril on puidust ja metallist aiad.

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

6

2.3 Teed ja liikluskorraldus Juurdepääs planeeritavale alale toimub kohalikult Õnne tänavalt nr 3220414 planeeritava mahasõidu kaudu. Olemasolev juurdepääs planeeringualale puudub.

2.4 Tehnovõrgud Õnne tn 47 kinnistul puuduvad liitumised kommunikatsioonidega. Paralleelselt Õnne tänavaga kulgeb madalpinge õhuliin, mille kaitsevöönd (2,0 m mõlemal pool liini telge) jääb osaliselt Õnne tn 47 kinnistule. Munitsipaalomandis olev Õnne tänav on valgustatud. Olemasolevad tehnovõrgud on kantud geodeetilisele alusplaanile, mis on nähtavad põhijoonisel.

2.5 Keskkonnatingimused Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud 02.03.2026) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti ei jää ala ühelegi kaitsealale ega Natura 2000 võrgustikku. Õnne tn 47 maaüksusel ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses looduskaitseobjekte. Alal ja selle vahetus läheduses puuduvad objektid, mis vajavad keskkonnalube.

3. Planeerimise lahendus

3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid Detailplaneeringu eesmärk on määrata Õnne tn 47 kinnistule ehitusõigus ja arhitektuur- ehituslikud nõuded üksikelamu ja selle abihoone püstitamiseks ning lahendada planeeritaval maa-alal liikluskorralduse, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.

3.2 Vastavus kehtivale üldplaneeringule Detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa üldplaneeringuga (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. mai 2010. a otsusega nr 76). Üldplaneeringu järgi jääb planeeritav kinnistu pere- ja ridaelamu maa juhtotstarbega maa-alale. Kavandatav detailplaneering ei sisalda Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3.3 Vastavus Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringule (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. mai 2011. a otsusega nr 169)

Kohtla-Järve linna Kukruse, Ahtme, Sompa ja Järve linnaosade 1940-50ndate aastate miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringu kohaselt jääb Õnne tn 47 kinnistu väljapoole 1940-50ndate aastate miljööväärtusliku ala piiri kuuludes miljööväärtusliku ala kontaktvööndisse (alale, kus esineb miljööväärtuslikke linnaruumi elemente ja/või mille ilme ja struktuur mõjutavad otseselt miljööväärtusliku ala terviklikkust ning positsiooni). Teemaplaneeringus on välja toodud kaitse-, kasutamis- ja ehitustingimused miljööväärtuslike alade kontaktvööndites. Allpool on välja toodud asjakohased: • Uushoonestus peab arvestama ja väärtustama nii oma mahult kui arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat, väljakujunenud keskkonda; • Säilitada tuleb ajalooline kinnistustruktuur, arvestada samas tänavaseinas või

vastasküljel olevat hoonestuslaadi, s.t hoonete ehitusjoont, mahtu, ehitusalust pinda, rütmi, kõrgust;

• Tuleb leida miljöösse sobivaid ehitusmahtusid ja tasakaalustavaid üleminekuid erineva mastaabiga hoonestuse vahel. Vältida lähestikku asuvate hoonete suuri mahulisi erinevusi;

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

7

• Hoonete välisviimistluses ei ole lubatud kasutada imiteerivaid materjale: plekist ja plastikust välisvoodrit, kiviimitatsiooniga katuseplekki; • Säilitada või taastada olemasolevad alleed, eelkõige juhul, kui need on jätkuks miljööväärtuslike alade alleedele. Lisaks eelpool toodule on planeeringu koostamisel arvestatud ka teemaplaneeringus toodud järgmiseid asjakohaseid üldisi põhimõtteid: • Tänavate remontimisel või rekonstrueerimisel on keelatud kõnni- ja sõidutee pinna tõstmine; • Eramute ning paariselamute puhul on parkimine ettenähtud omal krundil; • Hoonete välisviimistluses ei ole lubatud kasutada imiteerivaid materjale: plekist ja

plastikust välisvoodrit, plastikaknaid, metalluksi, kiviimitatsiooniga katuseplekki, profiilplekki (välja arvatud tööstuslikult toodetud valtsprofiil);

• Katusekattematerjaliks on lubatud kasutada savi- või tsementkivi, eterniitplaati, käsitsivaltsitud plekki, tööstuslikult toodetud valtsprofiilplekki. Lubatud katuse värvitoon: tumehall, pruun, punane, roheline;

• Hoone tänavapoolsetele fassaadidele on keelatud paigaldada antenne jms; • Lubatud on päikesepaneelide ja muude alternatiivkütteelementide paigutamine katustele; • Üksikelamute, paariselamute ja 4 korteriga elamute kinnistute piiramiseks on lubatud

kasutada maapinnast maksimaalselt 1,2 m kõrgusi piirdeid. Tänavaäärsete piiretena on lubatud kasutada vertikaalse ja diagonaalse jaotusega läbinähtavaid lattpiirdeid, võrkpiirdeid ainult koos hekiga või elavpiirdeid (hekk). Kinnistute vahel on nimetatud elamute puhul lubatud lattpiirded, võrkpiirded või elavpiirded (hekid);

• Tänava- või avaliku platsi äärsete piirete ehitamise või uuendamise projektid kuuluvad ehitise eelprojekti koosseisu või tuleb eraldi projektina kooskõlastada Kohtla-Järve linnavalitsusega;

• Prügikonteinerid tuleb paigaldada kõvakattega alusele, kujunduslikult sobivalt ja varjatult.

3.4 Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringu lahendusega Õnne tn 47 kinnistu piire ei muudeta ja katastrisse kantud pindala 970 m² jääb samaks.

3.5 Krundi ehitusõigus, ehitise arhitektuuriliste, kujunduslike ja ehituslike tingimuste määramine

Krunt pos 1 aadressiga Õnne tn 47 Detailplaneeringus käsitletava Õnne tn 47 maaüksuse piire ja katastri sihtotstarvet ei muudeta. Krundi aadressiks jääb endiselt Õnne tn 47. Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% elamumaa. Krundi pindalaks jääb 970 m². Ehitusõigus Krundi kasutamise sihtotstarve DP järgi: 100% pereelamu maa (EP). Hoonete suurim lubatud arv krundil: kuni 2 hoonet, s.h. üks elamu; Hoonete suurim korruselisus: 2 (üksikelamu) / 1 (abihoone); Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: üksikelamu kuni 8,5 m, abihoone kuni 5,0 m; Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala*: 250 m²; Täisehituse protsent: 25 %; * ehitusalune pindala ei sisalda konsoolsete rõdude, katmata/katusealuste terrasside ja treppide, katuseräästaste jms pindala. Ehitusõigusega määratud hoonetele lisaks on lubatud ehitada kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga abihooneid ja rajatisi (nt jäätmemaja, paviljon, jalgrataste varjualused jms).

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

8

Arhitektuurinõuded ehitistele Kuna Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuala paikneb Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.05.2011 otsusega nr 169 kehtestatud Kohtla-Järve linna Kukruse, Ahtme, Sompa ja Järve linnaosade 1940-50ndate aastate miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringu kohaselt stalinistliku perioodi miljööväärtusliku hoonestusega miljööväärtuslikul ala kontaktvööndis, siis tuleb hoonete projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda nimetatud teemaplaneeringu piirkondlikest hoonestustingimustest. Miljööväärtusliku ala kontaktvöönd on puhvertsoon, mis ümbritseb kaitsealust miljööväärtuslikku ala, tagades selle ajaloolise või arhitektuurse terviklikkuse säilimise. Planeeringuga kavandatava hoone puhul on tegemist ühepereelamuga. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi. Nõuded planeeritavatele ehitistele on määratud arvestades ümbruskonna ehituslaadi ja sobilikkust ümbritsevasse keskkonda. Ehitis peab olema teostuselt heatasemeline, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda, kuid ei tohi olla ohtlik inimesele, varale ega keskkonnale. Hoone arhitektuur peab olema kaasaegse vormi- ja fassaadikäsitlusega. Elamud peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga. Lubatud on lamekatus kui ka viilkatus. Elamu paiknemine krundil tuleb lahendada konkreetse ehitusprojektiga. Hoonete rajamine ilma ehitusprojektita ja väljapoole määratud hoonestusala on keelatud. Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. Ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustiku nõuetele. Hoonete täpne arhitektuurne lahendus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus lähtuvalt käesolevast detailplaneeringust. • Hoonete ehitusprojektide koostamisel kooskõlastada eskiislahendused linnavalitsusega; • Ehitusprojektides tuleb määrata krundi heakorrastamise põhimõtted. Suuri elujõulisi puid

võib likvideerida vaid raieloaga kehtestatud tingimustel; • Katusekalded – 0°- 40°; • Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata, kuid hoonete asetus peab arvestama ümbritsevate

hoonete asukohtadega ja olema risti või paralleelselt Õnne tänavaga; • Välisviimistlusmaterjalid: eelistades kaasaegseid ja kõrgetasemelisi ehitusmaterjale: betoon,

tellis, puit, klaas, fassaadiplaat, krohvitud pinnad (ka kombineeritult); keelatud on imiteeritavate materjalide kasutamine;

• Katusekattematerjaliks on lubatud kasutada savi- või tsementkivi, eterniitplaati, käsitsivaltsitud plekki, tööstuslikult toodetud valtsprofiilplekki. Lubatud katuse värvitoon: tumehall, pruun, punane, roheline;

• +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus. Projekteerimisel võib ette näha päikeseenergia kasutamise võimalusi, kuid päikesepaneelid tuleb sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Lubatud on päikesepaneelide ja muude alternatiivkütteelementide paigutamine katustele. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused: • Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust; • Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda; • Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid. Piirded Piirdeid võib rajada ainult krundipiires. Vastavalt Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. mai 2011 otsusega nr 169 kehtestatud Kohtla-Järve linna Kukruse, Ahtme, Sompa ja Järve linnaosade 1940-50ndate aastate miljööväärtuslike

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

9

hoonestusalade teemaplaneeringu seletuskirja p 3.1.3 Haljastus ja väikevormid (sh piirded) on üksikelamute, paariselamute ja 4 korteriga elamute kinnistute piiramiseks lubatud kasutada maapinnast maksimaalselt 1,2 m kõrgusi piirdeid. Tänava äärsete piiretena on lubatud kasutada vertikaalse ja diagonaalse jaotusega läbinähtavaid lattpiirdeid, võrkpiirdeid ainult koos hekiga või elavpiirdeid (hekk). Kinnistute vahel on nimetatud elamute puhul lubatud lattpiirded, võrkpiirded või elavpiirded (hekid). Värava paigaldamisel peab värava laius olema vähemalt 4 m. Piirete tüüp tuleb määrata projektiga ning kooskõlastada Kohtla-Järve Linnavalitsusega, arvestades seejuures tänava kaitsevööndiga. Piirde rajamisel tuleb tagada nõuetekohane nähtavus sõiduteele krundilt välja sõites, krundile sisenedes ja sealt väljudes ei tohi sõiduk takistada liiklust, nagu näiteks väravate avamise või sulgemise ajal.

3.6 Krundi hoonestusala määramine Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoone püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (prügimaja, lehtla, jalgrataste varjualune, mänguväljak, tehnovõrgud, sõiduautode katusealused, teed ja platsid). Hoonestusala määramisel on arvestatud olemasolevate säilivate tehnovõrkude asukohtadega. Minimaalne kaugus naaberkruntide (v.a transpordimaad) piiridest on vähemalt 4 m. Õnne tänavaga piirnevate kruntide hoonestusalade kaugus transpordimaast on vähemalt 5,5 m, olemasolevast sõiduteest ca 7,3 m kaugusel. Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel. Kohustuslikku ehitusjoont ei ole määratud.

3.7 Kuja määramine Planeeritud ehitise tuleohutuse tagamiseks on käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatud tuleohutusnõuetega (Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded). Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Hoonetevahelise kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Planeeritud hoonestusala on kavandatud naaberhoonetest normatiivsele kaugusele. Minimaalne hoone tuleohutusklass tuleb määrata ehitusprojektis. Tehnovõrkude ehk rajatiste kujad võrduvad nende kaitsevöönditega, mis on toodud ptk-s 6.

3.8 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Peale ehitustegevuse lõpetamist kogu krunt korrastatakse ja kujundatakse iluaiana, mis haljastatakse hekkide, lillepõõsaste ja vilja- ja lehtpuudega. Soovi korral võib krundi haljastamiseks tellida haljastusprojekti või konsulteerida spetsialistiga. Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga: • Tänava kaitsevööndiga; • Krunt peab olema esteetiline ja heakorrastatud; • Haljastuse rajamisel planeeringualal peab arvestama taimeliikide sobivusega ümbritsevasse

keskkonda ja mullastikku; • Haljastamisel on soovitav kasutada nii kõrghaljastust kui ka madalhaljastust. Samuti on

soovitatav kasutada nii heitlehiseid kui ka igihaljaid puid ja põõsaid, mis tagavad roheluse terve aasta vältel;

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

10

• Hoone lähiümbrusesse jäävaile haljasalale saab istutada vaid puid, mille võrad ei jää kasvades hoonetele lähemale kui pool võra läbimõõtu;

• Kõrghaljastuse rajamisel peab silmas pidama, et kõrghaljastus ei tohi paikneda tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis;

• Kõrghaljastuse istutamisel hoonete ja tehnovõrkude lähedale tuleb arvestada puu suurima võralaiusega ja juurepalli maksimaalse suurusega;

• Teele maha- ja pealesõitude ning parklast väljasõidu nähtavuskolmnurgas ei tohi taimede kõrgus ületada 0,4 m.

Haljastuse hooldus ja heakorrastus jääb kruntide siseselt krundi omaniku/valdaja kohustuseks. Haljasalad peavad olema regulaarselt niidetud ja heakorrastatud. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel vastavalt Kohtla-Järve linna heakorra eeskirjale.

4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Detailplaneeringuala on hästi juurdepääsetav, kuna ala piirneb lääne poolt Õnne tänavaga nr 3220414, mis asub transpordimaa sihtotstarbega Õnne tänava lõik 3 krundil. Tegemist on asfaltkattega ca 3,0 m laiuse munitsipaalomandis oleva teega. Õnne tänava ääres puudub kõnnitee. Jalakäijate liikumine toimub mööda Õnne tänavat. Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks on kehtestatud teekaitsevöönd. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit (Ehitusseadustik §71 lg 3). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Õnne tänava kaitsevööndi laiuseks 10 meetrit, mõõdetuna äärmise sõiduraja välimisest servast. Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras tee maaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Planeeritava maa-ala sisse- ja väljasõit on kavandatud lääne poolselt alalt Õnne tänava lõik 3 transpordimaalt. Juurdepääsutee peab olema vähemalt 3,5 meetrit lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit. Mahasõidu nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust (puu, võsa, hekk, aed, reklaamtahvel vms rajatised), vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt tee äärte puhastamine. Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Kattega alad Planeeritud liiklusalused pinnad (juurdepääsuteed, parklad, platsid) ning kõnniteed tuleb katta kõvakattega. Katendi liik täpsustatakse projekteerimise käigus. Parkimisaladel on soovitatav kombineerida erinevat tüüpi katendeid (sh sademevett läbilaskvaid). Katendi valikul tuleb kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid, et piirata ja ühtlustada sademevee vooluhulkasid. Parkimine Planeeritaval maa-alal on sõiduautode parkimine kavandatud krundisiseselt. Parkimiskohtade arvutus vastavalt EVS 843:2016 tabel 9.2, mille järgi elanike ja külaliste parkimiskohtade summaarne normatiiv on 3. Parkimiskohad võivad olla nii õues kui hoones. Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritavate hoonete ehitusprojekti käigus. Liikluskorralduse põhimõtteline lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 2.

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

11

5. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Küll võib positiivse mõjuna välja tuua ala kasutusele võttu elamupiirkonnas koos sellega seotud võrgustiku väljaarendamisega (haljastus, heakord). Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.

5.1 Jäätme- ja energiamahukus Olmejäätmete kogumine peab vastama jäätmeseadusele ja Kohtla-Järve linna jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks kavandada suletavad kogumiskonteinerid. Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel (nt betoonkate) ja hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel. Mahuti asukoht peab olema valitud selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 meetri kaugusele mahutist. Jäätmemahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liiklust. Juurdepääsutee jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. Juurdepääsutee peab olema vähemalt 3,5 meetrit lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit. Juurdepääsutee peab olema puhastatud lumest ja jääst, tee kalle ei tohi ületada 10%. Prügikonteinerid võib paigutada ka jäätmemajja/-varjualusesse. Prügikonteinerite või jäätmemajade kasutamine ja täpne asukoht tuleb anda projekteerimise käigus. Eraldi kogutud jäätmed tuleb paigutada vastavasse kinnisesse konteinerisse või kogumispunkti. Kohtla-Järve linna Järve linnaosa jäätmejaam asub Toila vallas Järve külas Jäätme maaüksusel. Rajatavate hoonete energiamahukus on väike. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil. Mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit. Eeldatavalt lahendatakse hoonete kütmine lokaalselt, mis omakorda eeldab kütuse/energia kasutamist.

5.2 Radoon Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeritav ala kõrge (Rn-riski tase 100-150 kBq/m3) radoonisisaldusega pinnasega alale. Kõrge radoonisisaldusega pinnase alal tuleb radooniriski ennetada, st. uute majade projekteerimisel ja ehitamisel tuleb probleemidega arvestada ning rakendada radooniohu vähendamise leevendusabinõusid. Radooniohu täpsustamiseks planeeritaval alal tuleb enne hoone projekteerimist määrata täpne pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid radooni ruumidesse sisseimbumise tõkestamiseks vastavalt Eesti standardis EVS 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” esitatud nõuetele. Projekteerimise käigus tuleb läbi viia pinnaseõhu radooniuuring ning selle tulemuste järgselt vajadusel projekteerida ja rakendada hoonetes radoonitõkke meetmed.

5.3 Müra ja vibratsioon Planeeringuala külgneb vähese liiklusega kohaliku Õnne tänavaga (nr 3220414), mis võib põhjustada ala mõjutavat teeliiklusest tulenevat müra. Olulisi tööstusmüra tekitavaid allikad piirkonnas pole. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel tagab müraallika valdaja, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala ehitus- ja kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal asuvatel maa-aladel

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

12

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud mürataseme normatiive. Planeeritav ala (elamumaa) tuleb lugeda vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa- alad, rohealad).Kui uusi hooneid kavandatakse linnakeskkonnas ning vastavalt üldplaneeringus toodud juhtotstarbele, võib lähtuda müra piirväärtuse nõuetest. Välisõhu sihtväärtuse tagamine on oluline eelkõige juhul, kui õueala kasutatakse pidevaks välisõhus viibimiseks. Seega juhul, kui planeeringuala õuealal kavandatakse ka rekreatiivset tegevust (nt puhkenurk või mänguväljak) tuleb selles konkreetses punktis eesmärgiks seada sihtväärtuse nõuete tagamine ning mujal (hoonete teepoolsel fassaadil) võib aluseks võtta leebemad nõuded ning tagada head tingimused hoonete siseruumides vastavalt ruumide reaalsele kasutusotstarbele. Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed määratakse standardi EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest kohaselt. II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtus on 55 dB päeval ja 50 dB öösel – sihtväärtust kasutatakse õueala müraolukorra hindamisel. II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval ja 55 dB öösel (sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65/60 dB) – piirväärtust kasutatakse hoonete teepoolsete külgede müraolukorra hindamisel. Soovitame vaikust nõudvad ruume (magamistuba, elutuba) sõidutee poole mitte planeerida. Kavandatud parkimiskohtade kasutamisega ei suurene piirkonna müratase märkimisväärselt, planeeritud 3 parkimiskohaga lisanduv liiklus (maksimaalselt 2...5 sõitu ööpäevas) hajub lähimatel tänavatel. Samuti võib ehitusperioodil suurenev liiklussagedus ja sellest tegevusest tekkiv müra olla naabritele häiriv. Aga see on ajutine. Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00. Autoliiklusega kaasnev vibratsioon on reeglina vähem aktuaalne teema, kui samast teest lähtuv müra. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks hoonete piirväärtuste lähedale või võiks põhjustada kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Leevendavad meetmed. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks. Tagamaks häid akustilisi tingimusi eluhoone siseruumides tuleb rakendada järgmiseid leevendavaid meetmeid: • Eestis kehtiva Eesti standardi EVS 842:2003, Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest tabeli 6.3 Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest, kohaselt tuleb planeeritud hoone välispiirded projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R´w +Ctr ≥ 30 dB. Kõrgema mürafooniga hoone küljed on korterite rajamisel soovitatav jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (trepikojad, koridorid, korterite puhul ka köök, wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav magamisruumid paigutada hoonete hoovipoolsele küljele;

• Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Soovitatav on kasutada kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid, mille heliisolatsioon on R´w +Ctr ≥ 30 dB. Efektiivseim on 2+1 süsteemis 3-kordne aken või spetsiaalsete paksude klaasidega (9-10 mm) aken;

• Hoonete projekteerimisel arvestada nõutava heliisolatsiooni tagamisega, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonides või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;

• Soojustusmaterjalid võimaldavad samuti mürataset alandada, sest nad katkestavad helilaine edasikandumise konstruktsioonis;

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

13

Hoonetele tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid lisas 1 II kategooria alale kehtestatud normtasemeid. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00 Hoone projekteerimisel (vundamendid, seinad, aknad jms) tuleb arvestada liiklusest tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Õnne tänava omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Olukorra hindamise ning lahendusega ette nähtud leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab krundi omanikul/arendajal. Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ §2 toodud piirväärtustele.

5.4 Insolatsioon Planeeritud hoonete ehitisealuse pinna kogusuurus kinnistu pindala suhtes (täisehitus) ning lubatud maksimaalne hoonete kõrgus võimaldavad rajada uushoonestuse, millega on võimalik tagada normatiivne insolatsioon päevas nii planeeritud kui olemasolevates naaberhoonetes. Insolatsiooni kestus sõltub hoonete paigutusest, mis selgub projekteerimisel. Ehitusprojekti koostamisel tuleb hoonete asukoht ja orientatsioon valida selliselt, et oleks tagatud piisav insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Lähtuda insolatsiooni arvutamisel EVS-EN 17037:2019/AC:2021 Päevavalgus hoonetes nõuetest. Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5- tunnine katkematu insolatsioon või 3- tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3-toaliste korterite puhul vähemalt ühes toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Tubadeks loetakse ka kööktoad ja kööginurgaga toad. Insolatsiooni kestus on piisav ka siis, kui 2-tunnine katkematu insolatsioon on tagatud 2- ja 3-toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas, nelja ja enama tubade arvuga korterite puhul kolmes toas. Projekteerimisel tuleb tagada nõuete kohased insolatsioonitingimused nii planeeritud hoonetes kui ka naabermaaüksustel olevates elamutes.

6. Kehtivad maakasutuskitsendused

6.1 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Avalikult kasutataval teel ja tänaval on kaitsevöönd, mis kujutab endast teed ümbritsevat maa- ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. Ehitusseadustiku § 71 lg 3 kohaselt on tänava kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimist serva kuni 10 meetrit. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

14

6.2 Elektripaigaldise kaitsevöönd Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) õhuliinide korral 2 m mõlemal pool liini telge; maakaabelliinidel 1 m kaablist; alajaamadel ja jaotusseadmetel 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

6.3 Sideehitise kaitsevöönd Tegevuse piirangud liinirajatise (sidekaabli või -kanalisatsiooni) kaitsevööndis (vastavalt elektroonilise side seadusele, ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Sideehitiste kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda tegutsemisluba mitmesuguste tööde (nt ehitustegevus, maaparandus, raietööd, teetööd jpm) tegemiseks.

6.4 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndid Tegevuse piirangud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndites (vastavalt ehitusseadustiku §-le 74, kliimaministri 12.09.2023 määruse nr 57 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus §-le 8): 1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, – 2 m.

7. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine

Üldosa Planeeritud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kajastatud joonisel nr 2. Hoonete varustatus kommunikatsioonidega ning liitumispunktid ja nende täpsed asukohad projekteeritakse eraldi tehnovõrkude kohta koostatavates tööprojektides. Tehnovõrkude tööprojektid koostatakse võrguvaldajate poolt väljastatud projekteerimistingimuste alusel. Ehitustööde käigus, haljastuse rajamisel ja planeeritud krundi kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja planeeritud tehnovõrkude kaitse (vt ptk 6). Planeeritavate tehnovõrkude ristumisel ja paralleelsel kulgemisel ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni torustikega tuleb järgida nõudeid kaitsevöönditele ja EVS standardeid. OÜ Järve Biopuhastus valdusesse jäävate kommunikatsioonide kaitsevööndites kavandatud tööd tuleb eelnevalt kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise soovi korral peab liituja peale detailplaneeringu kehtestamist taotlema OÜ Järve Biopuhastus liitumistingimusi (Kohtla-Järve linna ÜVK liitumise eeskirja kohaselt).

7.1 Veevarustus Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahendus on koostatud lähtuvalt OÜ Järve Biopuhastus poolt 16.12.2025 väljastatud tehnilistest tingimustest (kiri nr 2-1.2025/3543-1).

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

15

Kohtla-Järve linnas asuval kinnisasjal Õnne tn 47 (katastritunnus 32221:003:0034) ja selle läheduses puuduvad OÜ Järve Biopuhastus kommunikatsioonid. Õnne tänava lõik 3 kinnistul asuv olemasolev veetorustik kuulub Õnne tn 47a tarbimiskoha veevärgi juurde. Planeeritud hoonete ühendus ühisveevärgiga on kavandatud Lehe põik kinnistul asuvast olemasolevast veetorustikust. Ühisveevärgiga ühenduspunktiks on iga punkt veetorustiku lõigul VK-1–A (vt tehniliste tingimuste Lisa 1). Ühenduspunkti põhimõtteline asukoht on näidatud joonisel nr 2 Põhijoonis. Tehnovõrgud. Täpne ühenduspunkt määratakse projekteerimise käigus ning see tuleb kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus. Veevarustuse vajalikud vooluhulgad (l/s, m3/h, m3/d) ja planeeritav elanike arv tuleb määratleda projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaitsevööndite ulatuse määramisel tuleb aluseks võtta Kliimaministri 12.09.2023 määrus nr 57. Ühisveevärgi torustiku kaitsevööndis ei tohi tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi rajatisele, hooldusele ega istutada puid.

7.2 Reoveekanalisatsioon Vastavalt OÜ Järve Biopuhastus poolt väljastatud tehnilistele tingimustele, puudub Õnne tn 47 kinnistu piirkonnas olemasolev reoveekanalisatsioon. Lähim olemasolev reoveekanalisatsioon asub Õnne tänava lõik 2 kinnistul Õnne tn 43 kinnistu lähedal. Eeldatavasti nähakse ette hetkel koostatavas Kohtla-Järve linna ÜVK arendamise kavas aastateks 2026-2037 reoveekanalisatsiooni rajamine pikemas perspektiivis ka Õnne tn 47 kinnistu piirkonda. Arvestades ülaltoodut tuleb kinnistul reoveekanalisatsioon lahendada lokaalselt (kinnise mahutiga). Kogumismahuti kasutamisel peab järgima Kohtla-Järve linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja. Reovee kogumismahuti valimisel tuleb arvestada elanike arvuga ja vee tarbimise hulgaga (mahuti soovituslik suurus vähemalt 3-5 m³). Mahutile peab olema tagatud pidev ligipääs purgimissõidukiga. Kogumismahuti peab olema lekkekindel ja seda peab perioodiliselt tühjendama. Kogumismahuti kuja on 5 m. Mahuti võimalik asukoht on näidatud joonisel nr 2 Põhijoonis. Tehnovõrgud. Tehnorajatiste projekteerimisel tuleks võimalusel vältida naaberkinnisasja (Võsa haljasala P1) kitsendamist tehnorajatistest tulenevate kaitsevööndite ja kujadega. Kui piirkonda rajatakse ühiskanalisatsioon, on sellega liitumine kohustuslik. Kogumismahuti asukoht peab olema selline, et sellele oleks tagatud juurdepääs ning hilisem võimalus ühendamiseks ühiskanalisatsioonivõrku.

7.3 Sademevesi ja vertikaalplaneerimine Planeeringuala lähipiirkonnas sademeveekanalisatsiooni pole kavandatud. Sademevesi on planeeritud immutada krundisiseselt pinnasesse, suunates see vertikaalplaneerimisega ehitatavatest hoonetest eemale, et tagada ehitiste säilimine. Sademevee immutamiseks sobivad ka vihmapeenrad, imbkraavid vms säästlikud sademevee lahendused, millega saab sademevee ajutiselt ära juhtida ja ajapikku pinnasesse immutada. Lisaks tuleks sademevett maksimaalselt ka oma krundi piires ära kasutada. Selleks tuleks sademevett katustelt kokku koguda ja juhtida mahutisse ning seejärel taaskasutada. Sademevee juhtimine naaberkinnistutele, ühiskanalisatsiooni ja maaparandussüsteemi kollektoritesse on keelatud. Sademevee kokkukogumise ja ärajuhtimise lahendus ning hoone lähiümbruse drenaažisüsteem tuleb täpsustada edasise vertikaalplaneerimise ja projekteerimise käigus kui on selgunud uue hoone täpne kuju ja paiknemine, katendite liigid, asukohad ja mahud ning trasside täpsed paiknemised ja kõrgused. Planeeringu rakendumisel ei tohi halveneda naaberkinnistute pinnasevee olukord.

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

16

7.4 Soojavarustus Planeeringuala piirkonnas ei ole kaugküte välja ehitatud, mistõttu puudub võimalus liituda soojatorustikuga. Sellest tulenevalt peab hoonestuse soojavarustuse lahendama lokaalselt. Võimalikud on soojuspumbad (sh maaküte), elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid) või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus.

7.5 Elektrivarustus. Välisvalgustus Elektriühenduse lahendus on antud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 508877 (väljastatud 16.01.2026, kehtivad kuni 16.01.2028). Õnne tn 47 elektrivarustus näha ette olemasolevast mastist M12, mis asub fiidril F2 alajaamas AJ7748: (Kohtla-Järve), 0,4kV maakaabelliinina (ühenduspunkti asukoht on näidatud joonisel nr 2 Põhijoonis. Tehnovõrgud). Tarbimiskoha võrguühendusele näha ette kinnistu piirile 1-kohaline liitumiskilp. Liitumiskilp tuleb planeerida ligipääsetavasse asukohta eelistatult kinnistu piirile juurdepääsutee lähedusse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist kavandatava hooneni on ettenähtud maakaabliga, mille asukoht täpsustatakse projekteerimise käigus. Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed tee muldkeha piires ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringualaga piirneval Õnne tänaval on olemas töökorras Kohtla-Järve linna tänavavalgustusvõrk. Territooriumi valgustamiseks paigaldada võimalik valgustus arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teed ja hooned ega häiri ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Soovitav on kaaluda ka liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust. Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada leevendavaid meetmeid. Samuti tuleb arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 Päevavalgus hoonetes nõuetega ning valgustuse paigutusel läheduses paiknevate elamualadega, vältimaks seal ülemäärast valgusreostust.

7.6 Telekommunikatsioonivarustus Kuna kaasaegsete mobiilsideteenustega on võimalik tagada vajalik telefoni- ja internetiühendus, siis detailplaneering sidevõrguga liitumist ette ei näe. Vajadusel taotletakse vastava valdkonna teenusepakkujalt täiendavad tehnilised tingimused.

8. Servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine Olemasolevate ja planeeritud tehnovõrkude tarbeks tuleb seada võrguvaldajate kasuks tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus. Isikliku kasutuõiguse sisuks on tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise eesmärgil. Isikliku kasutusõiguse ala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses (vt seletuskiri ptk 6). Servituutide vajadus on välja toodud joonisel nr 2 Põhijoonis. Tehnovõrgud.

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

17

9. Tuleohutusnõuded Hoonete minimaalseks tulepüsivuse klassiks on lubatud TP-3. Hoonete tuleohutusklassid määratakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides siseministri 30.03.2017.a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad olema standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega (nt tulemüür, tuletõkkesein). Kuja nõuet ei ole, kui hooned paiknevad ühel kinnistul ja on samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogupindala on ≤ 400 m² või TP2 või TP1 hoonete kogupindala on ≤ 800 m². Tulekustutustehnikaga juurdepääs planeeringualale kavandatavatele hoonetele on tagatud juurdesõiduteede kaudu Õnne tänavalt. Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab vähemalt hoonestusalani olema rajatud minimaalselt 3,5 m laiune sõidutee. Kui kinnisesse siseõue on vajalik sissesõit tulekustutus- ja päästetöödeks, siis pääs siseõue peab olema vähemalt 4 m lai ja 4,5 m kõrge. Teede kandevõime peab olema nii suur, et seal saaksid liigelda raskeveokid (tuletõrjeauto täismassiks arvestada 25 tonni). Juurdepääsu ehitistele hoitakse vabana ja aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Kui sõidukite parkimine toimub välisseinale lähemal kui 4 meetrit, tuleb välisseinas kasutada materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25 % ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas. Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021a. määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas (veevooluhulk) määratakse hoone suurima eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni järgi. Kuni 600 MJ/m² eripõlemiskoormusega hoone puhul on nõutud veevooluhulk veevõtukohas 10 l/s. Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul. I kasutusviisiga hoonel (eluhooned), välja arvatud kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Kukruse linnaosa elamupiirkonna tuletõrjeveevarustus on välja ehitatud ühisveevärgi torustikule paigaldatud hüdrantide baasil. Lähim OÜ-le Järve Biopuhastus kuuluv olemasolev tuletõrjehüdrant nr KU004H asub Lehe ja Põhja tänavate ristmikul, planeeritud alast ca 260 m kaugusel (vt joonis nr 3 Skeem hüdrandi asukoha kohta). Antud kaugus ei ole kooskõlas määruses nr 10 lubatuga, määruse järgi ei tohi veevõtukoht olla kaugemal, kui 200 m. Vastavalt tuleohutuse seaduse § 23 lg 21 punktile 1 ei ole üksikelamu puhul veevõtukoha rajamine kohustuslik, kui ehitises on tulekahju avastamine ja selle kustutamine tagatud muu tehnilise lahendusega (nt. sprinklersüsteem). Täpne tehniline lahendus antakse hoone ehitusprojektis. Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) aastateks 2015-2026 seletuskirja punkti 5.6 kohaselt ühisveevarustuses tuleb üldjuhul tagada tuletõrjeveevarustus hüdrantide baasil, see eeldab aga ühisveevarustuses II astme pumplate ja mahutite olemasolu. Käesoleval ajal koostatakse Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arengukavad seavad tuletõrjehüdrantidele nõude tagada kustutusvesi vooluhulgaga vähemalt 10 l/s, mis on tüüpiline 1-2 korruseliste elamute piirkonnas. See nõue garanteerib piisava veevarustuse tulekahjude kustutamiseks 3 tunni jooksul, olles aluseks torustike dimensioneerimisel (sageli vähemalt De110). Hetkel Kukruse linnaossa on paigaldatud 4 hüdranti, mis ei kata kogu linnaosa territooriumi.

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

18

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arengukava on kohaliku omavalitsuse dokument, mis määrab piirkonna veemajanduse suunad ja investeeringud. Tuletõrje veevarustuse nõuded on selle lahutamatu osa, kuna ühisveevärk peab tagama piisava veehulga ja rõhu tulekahjude kustutamiseks. Ühisveevarustustorustike rekonstrueerimisega tuleb ette näha ka piisava arvu tuletõrjehüdrantide paigaldamine.

10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Kuritegevuse riske vähendavad:

• piirkonna hea nähtavus ja valgustus; elav keskkond; • selgelt eristatavad territooriumi piirded; korrashoid, jälgitavus; • valduse sissepääsude arvu piiramine; • tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid; • süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire

eemaldamine; • Juurdepääsuteede ja sissepääsude jälgimine, videovalve.

Krundi omanik on kohustatud hoone ja rajatiste projekteerimise protsessis ning hilisemal kavandatu ekspluateerimisel arvestama kõikide planeeringu seletuskirjas toodud piirangute ja kohustustega.

11. Planeeringu rakendamine Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojektide koostamisel. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektidele esitatavate nõuetega. Planeeritav maa-ala jääb vööndisse, kus on tõenäoline normatiive ületavate keskkonnaparameetrite (müra, tolm, vibratsioon) esinemine. Olukorra hindamise ning lahendusega ette nähtud leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab krundi omanikul/arendajal. Tee omanik ei võta endale kohustust vähendada olemasoleva tee liiklusest tulenevat ja inimesele ohtlike mõjusid planeeritaval alal. Detailplaneeringuala arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased rajatised ja tagada nende korrashoid. Tehnovõrkude rajamine toimub ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate koostöös. Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. Tehnorajatiste projekteerimisel tuleks võimalusel vältida naaberkinnisasja (Võsa haljasala P1) kitsendamist tehnorajatistest tulenevate kaitsevööndite ja kujadega.

< T

Võsa haljasala P2

Põhja haljasala P2

Võsa haljasala P1

Lehe põik

Põhja tn 35

Võsa tn 20

Lehe tn 20b

Põhja tn 54

Võsa tn 30

Põhja tn 34

Õnne tn 41

Võsa tn 44

Võsa tn 40

Võsa tn 53

Õnne tn 43

Põhja tn 41

Õnne tn 51

Võsa tn 26

Õnne tn 50 Võsa tn 55

Võsa tn 42

Võsa tn 46

Põhja tn 39

Võsa tn 28

Õnne tn 53a

Võsa tn 24

Õnne tn 53

Õnne tn 39

Võsa tn 57

Põhja tn 46

Õnne tn 51a

Võsa tn 31

Põhja tn 38

Võsa tn 39

Õnne tn 47a Õnne tn 49a

Lehe põik 7

Õnne tn 50a

Õnne tn 47

Võsa tn 35

Lehe põik 5

Võsa tn 33 Põhja tn 37

Õnne tn 49

Õnne haljasala P1

Põhja tn 48

Õnne tn 37

Põhja tn 52

Põhja tn 31

Põhja tn 43

Lehe põik 10

Lehe põik 10a

Põhja tänava lõik 2

Õnne tänava lõik 3

Võsa tänava lõik 1

Võsa tänava lõik 2

Põhja haljasala P8

Õnne tn 48

Võsa tn 61

Võsa tn 18

Põhja tn 37a

Lehe tänav 20b juurdelõige

Õnne põik

Lehe haljasala P2

Õnne tn 55a Võsa tn 48

Põhja tn 45

Põhja tänava lõik 2

Õnne tn 55b

Lehe tn 20a

Õnne tänava lõik 2

Võsa tn 25

Õnne tänava lõik 3 Võsa tn 59

Õnne tn 55c

Võsa tänav 39 juurdelõige

Lehe põik 5 juurdelõige

Õnne tn 35

Põhja tn 30

Õnne tn 55

Õnne tn 44

KU004H

1:1 000́

LISA 2

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering Skeem hüdrandi asukoha kohta Joonis nr 3

INARI WORKS OÜ

Inari Works OÜ ♦ registrikood 12110395 ♦ Narva mnt 82/10 ♦ 41536 Jõhvi Tel +372 508 4110 ♦ E-post: [email protected]

Töö nr: DP 86-26

Asukoht: Kukruse linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond

KOHTLA-JÄRVE LINNA KUKRUSE LINNAOSA ÕNNE TN 47 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS: PLANEERING (SELETUSKIRI, JOONISED) PLANEERINGU LISAD MENETLUSDOKUMENDID Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus Detailplaneeringu koostaja andmed: Inari Works OÜ Galina Neiken, projektijuht, tel: 5500791 [email protected] Vastutav spetsialist: Tatiana Zhuravleva Volitatud arhitekt, tase 7 Kutsetunnistus 142622

KOHTLA-JÄRVE 2026

32101:001:0096 Võsa haljasala P1

32221:003:0034 Õnne tn 47

Õ nne tänav nr 3220414

32201:001:0117 Õnne tänava lõik 3

Narva mnt 82/10 41536 Jõhvi tel 508 4110 [email protected]

InarI Works oÜ

Kohtla-Järve linn Kukruse linnaosa

Koostaja:

DP korraldaja: Ida-Viru maakond

Joonise nr:

Töö nr:

Objekt:

Joonis:

Mõõtkava: 1:500

DP 86-26

Kuupäev:

1

20.02.2026

Galina Neiken

Reg.kood 12110395

Huvitatud isik:

EEP003554

Eraisik

Vastutav isik: Tatiana Zhuravleva volitatud arhitekt, tase 7

Objekti asukoht:

OLEMASOLEV OLUKORD

Märkused: 1.Geo-aluse koostas Ida-Viru GEO OÜ seisuga 18.07.2025, töö nr 3182-07-25.

2.Mõõdistus on teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

KOHTLA-JÄRVE LINNA KUKRUSE LINNAOSA ÕNNE TN 47 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING OLEMASOLEV OLUKORD M 1:500

1

Kohtla-Järve Linnavavalitsus Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu

ja lähiala detailplaneering

LEPPEMÄRGID

Planeeritava ala piir

Õnne tn 47 kinnistu piir

Olemasoleva katastriüksuse piir

Ol.ol. valgustusmast Ol.ol. kõrghaljastus

Kohaliku tee kaitsevöönd 10 m

Olemasoleva asfaltkatte serv Ol.ol. kruuskattega teed ja alad

Olemasolevad piirded (võrkaed / puitaed)

Ol.ol. hooned

Ol.ol. autoliikluse ala

Ol.ol. haljasala

KRUNDI POSITSIOONI NUMBER1

Ol.ol. vundament (EHR kood 102038291)

Tehnovõrgu kaitsevöönd / tehnorajatise talumise servituudiala (0,4 kV elektriõhuliin, mast)

32221:003:0035 Õnne tn 47a

KRUNDI OLEMASOLEVAD ANDMED:

Krundi aadress: Õnne tn 47 Sihtotstarve: Elamumaa 100% Pindala: 970 m2

Õ nne tn 47a tarbim

iskoha veetorustik

mast nr 12

Ol.ol. ühisveevärgi torustik

Ol.ol. keskpinge maakaabel Ol.ol. 0,4 kV madalpingeõhuliin Ol.ol. sideõhuliin

Ol.ol. Õnne tn 47a tarbimiskoha veetorustik

32101:001:0096 Võsa haljasala P1

32221:003:0034 Õnne tn 47

Õ nne tänav nr 3220414

32201:001:0117 Õnne tänava lõik 3

1

32221:003:0035 Õnne tn 47a

mast M12

4.0 m

4.0 m 4.0 m

Õ nne tn 47a tarbim

iskoha veetorustik

A

VK-1

- Planeeritav ühenduspunkt ühisveevärgiga

Lehe põik

10 m

5.5 m

9,5 m

32201:001:0720 Lehe haljasala P2

32221:002:0057 Lehe tn 20b

EHITUSÕIGUSE KOONDTABEL

970 m2

Pos. number

krundi pindala

1 2**

lubatud hoonete arv

Aadress

Õnne tn 47

krundi kasutamise sihtotstarve

100% EP*;

hoonete lubatud suurim ehitisealune pind

250 m2

täisehitus- protsent

25%

hoonete lubatud kõrgus/korruselisus 8,5 m / 2 (üksikelamu)

* EP- PEREELAMU MAA;

parkimis- kohtade arv

3 5,0 m / 1 (abihoone)

** 1 üksikelamu + 1 abihoone;

Narva mnt 82/10 41536 Jõhvi tel 5500791 [email protected]

InarI Works oÜ

Kohtla-Järve linn Kukruse linnaosa

Koostaja:

DP korraldaja: Ida-Viru maakond

Joonise nr:

Töö nr:

Objekt:

Joonis:

Mõõtkava: 1:500

DP 86-26

Kuupäev:

2

19.05.2026

Galina Neiken

Reg.kood 12110395

Huvitatud isik:

EEP003554

Eraisik

Vastutav isik: Tatiana Zhuravleva volitatud arhitekt, tase 7

Objekti asukoht:

Märkused: 1.Geo-aluse koostas Ida-Viru GEO OÜ seisuga 18.07.2025, töö nr 3182-07-25.

2.Mõõdistus on teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Kohtla-Järve Linnavavalitsus Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu

ja lähiala detailplaneering

PÕHIJOONIS. TEHNOVÕRGUD

3.Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise käigus.

4.Juurdepääsu täpne asukoht määratakse projekteerimise käigus sõltuvalt hoonestuse paiknemist.

KOHTLA-JÄRVE LINNA KUKRUSE LINNAOSA ÕNNE TN 47 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING PÕHIJOONIS. TEHNOVÕRGUD M 1:500

LEPPEMÄRGID

Planeeritava ala piir

Õnne tn 47 kinnistu piir

Olemasoleva katastriüksuse piir

Ol.ol. valgustusmast Ol.ol. kõrghaljastus

Kohaliku tee kaitsevöönd 10 m

Olemasoleva asfaltkatte serv Ol.ol. kruuskattega teed ja alad

Olemasolevad piirded (võrkaed / puitaed)

Ol.ol. hooned

Ol.ol. autoliikluse ala

Ol.ol. haljasala

Ol.ol. vundament (EHR kood 102038291)

Pl. krundi hoonestusala

Pl. madalpinge maakaabel / liitumiskilp

Pl. veetorustik / ühenduskoht

Ol.ol. ühisveevärgi torustik

KRUNDI POSITSIOONI NUMBER1 Ol.ol. keskpinge maakaabel Ol.ol. 0,4 kV madalpingeõhuliin Ol.ol. sideõhuliin

Ol.ol. Õnne tn 47a tarbimiskoha veetorustik

PLANEERITUD TEHNOVÕRGUD (VT MÄRKUS 3)

Planeeritud mahuti illustratiivne võimalik asukoht 5 m kujaga

Planeeritav haljastus

Pl. juurdepääs krundile

Tehnovõrgu kaitsevöönd / tehnorajatise talumise servituudiala (0,4 kV elektriõhuliin, mast)

Likvideeritav või ümbertõstetav objekt

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

4

1. Sissejuhatus

1.1 Planeeringu koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kohtla-Järve Linnavalitsuse 18.02.2026 korraldus nr 48 „Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Korralduse juurde kuuluvad lisadena planeeritava maa-ala skeem ja detailplaneeringu lähteseisukohad. Detailplaneeringust huvitatud isik on eraisik. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kohtla-Järve Linnavalitsus.

1.2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid 1. Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa üldplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu

26. mai 2010. a otsusega nr 76); 2. Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.05.2011 otsusega nr 169 kehtestatud Kohtla-Järve linna

Kukruse, Ahtme, Sompa ja Järve linnaosade 1940-50ndate aastate miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering (konsultant-koostaja Hendrikson&Ko, töö nr 1056/08);

3. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.detsembri 2016.a korraldusega nr 1-1/2016/278 „Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine“);

4. Kohtla-Järve linna arengukava 2016-2034; 5. Olemasolevad piirkonna vee- ja kanalisatsiooniskeemid, piirkonna tehnovõrkude projektid; Seos lähiümbruse detailplaneeringutega Planeeringualal ei kehti ühtegi varasemalt koostatud ja kehtestatud detailplaneeringut. Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud OÜ Ida-Viru GEO poolt 18.07.2025 mõõtkavas 1:500 mõõdistatud töö nr 3182-07-25. Mõõdistus on teostatud L-EST97 koordinaatsüsteemis ja kõrgused antud EH2000 süsteemis.

2. Olemasolev olukord

2.1 Olemasolevad katastriüksused ja sihtotstarbed Planeeritav maa-ala hõlmab Õnne tn 47 kinnistut (katastritunnus 32221:003:0034, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 970 m2) ja sellega piirnevat Õnne tänava lõik 3 (katastritunnus 32201:001:0117, sihtotstarve transpordimaa 100%) kinnistu osa. Õnne tänava lõik 3 kinnistu on munitsipaalomandis olev transpordimaa maaüksus, mille arvamine planeeringualasse on vajalik Õnne tn 47 kinnistut teenindavate tehnovõrkude ja juurdepääsude planeerimiseks. Planeeritava ala suurus on u 1300 m2 (vt Skeem 1. Planeeritava maa-ala piir). Planeeritava maa-ala piir on toodud algatamise korralduse lisas.

2.2 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus Detailplaneeringuala asub Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosas, Lehe põik ja Õnne tänavate vahelises madalakorruselises elamurajoonis, kus asuvad peamiselt ühepereelamud ning väikesed kahekorruselised kortermajad. Hooned on ehitatud erinevatel aegadel, mistõttu puudub ühtne arhitektuuristiil. Planeeritav ala asub miljööväärtusliku hoonestusala kontaktvööndis, mille kohta on olemas teemaplaneering (Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. mai 2011.a otsusega nr 169 kehtestatud „Kohtla-Järve linna Kukruse, Ahtme, Sompa ja Järve linnaosade 1940-50ndate aastate miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering“).

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

5

Planeeritav maa-ala piirneb põhjast ja idast Võsa haljasala P1 maaüksusega (32101:001:0096, sihtotstarbeta maa 100%), lõunast Õnne tn 47a (32221:003:0035, elamumaa 100%) ning läänest Lehe tn 20b maaüksusega (32221:002:0057, elamumaa 100%). Reljeef ja haljastus Planeeritava maa-ala reljeef on tasane, kerge tõusuga Õnne tänava suunas. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 58.35 – 59.20 m (kõrgused EH2000 süsteemis) ning suurenevad lääne suunas. Planeeringuala on looduslik rohumaa, kus kasvavad üksikud puud ja põõsad (kased, pajud). Planeeritav ala kattub täielikult kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö „Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade üldgeoloogiline uurimistöö“ uuringuruumiga (loa nr YGUL/523069, loa omaja Eesti Geoloogiateenistus).

Skeem 1. Planeeritava maa-ala piir (algatamise korralduse kohane). Planeeritav maa-ala on markeeritud punase joonega.

2.3 Ehituslik situatsioon Õnne tn 47 kinnistu on hoonestamata, kinnistul paiknevad üksikelamu vundamendi varemed (EHR kood 102038291). Õnne tn 47a kinnistu piiril on puidust ja metallist aiad.

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

6

2.3 Teed ja liikluskorraldus Juurdepääs planeeritavale alale toimub kohalikult Õnne tänavalt nr 3220414 planeeritava mahasõidu kaudu. Olemasolev juurdepääs planeeringualale puudub.

2.4 Tehnovõrgud Õnne tn 47 kinnistul puuduvad liitumised kommunikatsioonidega. Paralleelselt Õnne tänavaga kulgeb madalpinge õhuliin, mille kaitsevöönd (2,0 m mõlemal pool liini telge) jääb osaliselt Õnne tn 47 kinnistule. Munitsipaalomandis olev Õnne tänav on valgustatud. Olemasolevad tehnovõrgud on kantud geodeetilisele alusplaanile, mis on nähtavad põhijoonisel.

2.5 Keskkonnatingimused Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud 02.03.2026) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti ei jää ala ühelegi kaitsealale ega Natura 2000 võrgustikku. Õnne tn 47 maaüksusel ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses looduskaitseobjekte. Alal ja selle vahetus läheduses puuduvad objektid, mis vajavad keskkonnalube.

3. Planeerimise lahendus

3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid Detailplaneeringu eesmärk on määrata Õnne tn 47 kinnistule ehitusõigus ja arhitektuur- ehituslikud nõuded üksikelamu ja selle abihoone püstitamiseks ning lahendada planeeritaval maa-alal liikluskorralduse, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.

3.2 Vastavus kehtivale üldplaneeringule Detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa üldplaneeringuga (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. mai 2010. a otsusega nr 76). Üldplaneeringu järgi jääb planeeritav kinnistu pere- ja ridaelamu maa juhtotstarbega maa-alale. Kavandatav detailplaneering ei sisalda Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3.3 Vastavus Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringule (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. mai 2011. a otsusega nr 169)

Kohtla-Järve linna Kukruse, Ahtme, Sompa ja Järve linnaosade 1940-50ndate aastate miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringu kohaselt jääb Õnne tn 47 kinnistu väljapoole 1940-50ndate aastate miljööväärtusliku ala piiri kuuludes miljööväärtusliku ala kontaktvööndisse (alale, kus esineb miljööväärtuslikke linnaruumi elemente ja/või mille ilme ja struktuur mõjutavad otseselt miljööväärtusliku ala terviklikkust ning positsiooni). Teemaplaneeringus on välja toodud kaitse-, kasutamis- ja ehitustingimused miljööväärtuslike alade kontaktvööndites. Allpool on välja toodud asjakohased: • Uushoonestus peab arvestama ja väärtustama nii oma mahult kui arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat, väljakujunenud keskkonda; • Säilitada tuleb ajalooline kinnistustruktuur, arvestada samas tänavaseinas või

vastasküljel olevat hoonestuslaadi, s.t hoonete ehitusjoont, mahtu, ehitusalust pinda, rütmi, kõrgust;

• Tuleb leida miljöösse sobivaid ehitusmahtusid ja tasakaalustavaid üleminekuid erineva mastaabiga hoonestuse vahel. Vältida lähestikku asuvate hoonete suuri mahulisi erinevusi;

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

7

• Hoonete välisviimistluses ei ole lubatud kasutada imiteerivaid materjale: plekist ja plastikust välisvoodrit, kiviimitatsiooniga katuseplekki; • Säilitada või taastada olemasolevad alleed, eelkõige juhul, kui need on jätkuks miljööväärtuslike alade alleedele. Lisaks eelpool toodule on planeeringu koostamisel arvestatud ka teemaplaneeringus toodud järgmiseid asjakohaseid üldisi põhimõtteid: • Tänavate remontimisel või rekonstrueerimisel on keelatud kõnni- ja sõidutee pinna tõstmine; • Eramute ning paariselamute puhul on parkimine ettenähtud omal krundil; • Hoonete välisviimistluses ei ole lubatud kasutada imiteerivaid materjale: plekist ja

plastikust välisvoodrit, plastikaknaid, metalluksi, kiviimitatsiooniga katuseplekki, profiilplekki (välja arvatud tööstuslikult toodetud valtsprofiil);

• Katusekattematerjaliks on lubatud kasutada savi- või tsementkivi, eterniitplaati, käsitsivaltsitud plekki, tööstuslikult toodetud valtsprofiilplekki. Lubatud katuse värvitoon: tumehall, pruun, punane, roheline;

• Hoone tänavapoolsetele fassaadidele on keelatud paigaldada antenne jms; • Lubatud on päikesepaneelide ja muude alternatiivkütteelementide paigutamine katustele; • Üksikelamute, paariselamute ja 4 korteriga elamute kinnistute piiramiseks on lubatud

kasutada maapinnast maksimaalselt 1,2 m kõrgusi piirdeid. Tänavaäärsete piiretena on lubatud kasutada vertikaalse ja diagonaalse jaotusega läbinähtavaid lattpiirdeid, võrkpiirdeid ainult koos hekiga või elavpiirdeid (hekk). Kinnistute vahel on nimetatud elamute puhul lubatud lattpiirded, võrkpiirded või elavpiirded (hekid);

• Tänava- või avaliku platsi äärsete piirete ehitamise või uuendamise projektid kuuluvad ehitise eelprojekti koosseisu või tuleb eraldi projektina kooskõlastada Kohtla-Järve linnavalitsusega;

• Prügikonteinerid tuleb paigaldada kõvakattega alusele, kujunduslikult sobivalt ja varjatult.

3.4 Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringu lahendusega Õnne tn 47 kinnistu piire ei muudeta ja katastrisse kantud pindala 970 m² jääb samaks.

3.5 Krundi ehitusõigus, ehitise arhitektuuriliste, kujunduslike ja ehituslike tingimuste määramine

Krunt pos 1 aadressiga Õnne tn 47 Detailplaneeringus käsitletava Õnne tn 47 maaüksuse piire ja katastri sihtotstarvet ei muudeta. Krundi aadressiks jääb endiselt Õnne tn 47. Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% elamumaa. Krundi pindalaks jääb 970 m². Ehitusõigus Krundi kasutamise sihtotstarve DP järgi: 100% pereelamu maa (EP). Hoonete suurim lubatud arv krundil: kuni 2 hoonet, s.h. üks elamu; Hoonete suurim korruselisus: 2 (üksikelamu) / 1 (abihoone); Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: üksikelamu kuni 8,5 m, abihoone kuni 5,0 m; Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala*: 250 m²; Täisehituse protsent: 25 %; * ehitusalune pindala ei sisalda konsoolsete rõdude, katmata/katusealuste terrasside ja treppide, katuseräästaste jms pindala. Ehitusõigusega määratud hoonetele lisaks on lubatud ehitada kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga abihooneid ja rajatisi (nt jäätmemaja, paviljon, jalgrataste varjualused jms).

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

8

Arhitektuurinõuded ehitistele Kuna Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuala paikneb Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.05.2011 otsusega nr 169 kehtestatud Kohtla-Järve linna Kukruse, Ahtme, Sompa ja Järve linnaosade 1940-50ndate aastate miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringu kohaselt stalinistliku perioodi miljööväärtusliku hoonestusega miljööväärtuslikul ala kontaktvööndis, siis tuleb hoonete projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda nimetatud teemaplaneeringu piirkondlikest hoonestustingimustest. Miljööväärtusliku ala kontaktvöönd on puhvertsoon, mis ümbritseb kaitsealust miljööväärtuslikku ala, tagades selle ajaloolise või arhitektuurse terviklikkuse säilimise. Planeeringuga kavandatava hoone puhul on tegemist ühepereelamuga. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi. Nõuded planeeritavatele ehitistele on määratud arvestades ümbruskonna ehituslaadi ja sobilikkust ümbritsevasse keskkonda. Ehitis peab olema teostuselt heatasemeline, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda, kuid ei tohi olla ohtlik inimesele, varale ega keskkonnale. Hoone arhitektuur peab olema kaasaegse vormi- ja fassaadikäsitlusega. Elamud peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga. Lubatud on lamekatus kui ka viilkatus. Elamu paiknemine krundil tuleb lahendada konkreetse ehitusprojektiga. Hoonete rajamine ilma ehitusprojektita ja väljapoole määratud hoonestusala on keelatud. Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. Ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustiku nõuetele. Hoonete täpne arhitektuurne lahendus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus lähtuvalt käesolevast detailplaneeringust. • Hoonete ehitusprojektide koostamisel kooskõlastada eskiislahendused linnavalitsusega; • Ehitusprojektides tuleb määrata krundi heakorrastamise põhimõtted. Suuri elujõulisi puid

võib likvideerida vaid raieloaga kehtestatud tingimustel; • Katusekalded – 0°- 40°; • Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata, kuid hoonete asetus peab arvestama ümbritsevate

hoonete asukohtadega ja olema risti või paralleelselt Õnne tänavaga; • Välisviimistlusmaterjalid: eelistades kaasaegseid ja kõrgetasemelisi ehitusmaterjale: betoon,

tellis, puit, klaas, fassaadiplaat, krohvitud pinnad (ka kombineeritult); keelatud on imiteeritavate materjalide kasutamine;

• Katusekattematerjaliks on lubatud kasutada savi- või tsementkivi, eterniitplaati, käsitsivaltsitud plekki, tööstuslikult toodetud valtsprofiilplekki. Lubatud katuse värvitoon: tumehall, pruun, punane, roheline;

• +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus. Projekteerimisel võib ette näha päikeseenergia kasutamise võimalusi, kuid päikesepaneelid tuleb sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Lubatud on päikesepaneelide ja muude alternatiivkütteelementide paigutamine katustele. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused: • Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust; • Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda; • Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid. Piirded Piirdeid võib rajada ainult krundipiires. Vastavalt Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. mai 2011 otsusega nr 169 kehtestatud Kohtla-Järve linna Kukruse, Ahtme, Sompa ja Järve linnaosade 1940-50ndate aastate miljööväärtuslike

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

9

hoonestusalade teemaplaneeringu seletuskirja p 3.1.3 Haljastus ja väikevormid (sh piirded) on üksikelamute, paariselamute ja 4 korteriga elamute kinnistute piiramiseks lubatud kasutada maapinnast maksimaalselt 1,2 m kõrgusi piirdeid. Tänava äärsete piiretena on lubatud kasutada vertikaalse ja diagonaalse jaotusega läbinähtavaid lattpiirdeid, võrkpiirdeid ainult koos hekiga või elavpiirdeid (hekk). Kinnistute vahel on nimetatud elamute puhul lubatud lattpiirded, võrkpiirded või elavpiirded (hekid). Värava paigaldamisel peab värava laius olema vähemalt 4 m. Piirete tüüp tuleb määrata projektiga ning kooskõlastada Kohtla-Järve Linnavalitsusega, arvestades seejuures tänava kaitsevööndiga. Piirde rajamisel tuleb tagada nõuetekohane nähtavus sõiduteele krundilt välja sõites, krundile sisenedes ja sealt väljudes ei tohi sõiduk takistada liiklust, nagu näiteks väravate avamise või sulgemise ajal.

3.6 Krundi hoonestusala määramine Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoone püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (prügimaja, lehtla, jalgrataste varjualune, mänguväljak, tehnovõrgud, sõiduautode katusealused, teed ja platsid). Hoonestusala määramisel on arvestatud olemasolevate säilivate tehnovõrkude asukohtadega. Minimaalne kaugus naaberkruntide (v.a transpordimaad) piiridest on vähemalt 4 m. Õnne tänavaga piirnevate kruntide hoonestusalade kaugus transpordimaast on vähemalt 5,5 m, olemasolevast sõiduteest ca 7,3 m kaugusel. Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel. Kohustuslikku ehitusjoont ei ole määratud.

3.7 Kuja määramine Planeeritud ehitise tuleohutuse tagamiseks on käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatud tuleohutusnõuetega (Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded). Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Hoonetevahelise kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Planeeritud hoonestusala on kavandatud naaberhoonetest normatiivsele kaugusele. Minimaalne hoone tuleohutusklass tuleb määrata ehitusprojektis. Tehnovõrkude ehk rajatiste kujad võrduvad nende kaitsevöönditega, mis on toodud ptk-s 6.

3.8 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Peale ehitustegevuse lõpetamist kogu krunt korrastatakse ja kujundatakse iluaiana, mis haljastatakse hekkide, lillepõõsaste ja vilja- ja lehtpuudega. Soovi korral võib krundi haljastamiseks tellida haljastusprojekti või konsulteerida spetsialistiga. Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga: • Tänava kaitsevööndiga; • Krunt peab olema esteetiline ja heakorrastatud; • Haljastuse rajamisel planeeringualal peab arvestama taimeliikide sobivusega ümbritsevasse

keskkonda ja mullastikku; • Haljastamisel on soovitav kasutada nii kõrghaljastust kui ka madalhaljastust. Samuti on

soovitatav kasutada nii heitlehiseid kui ka igihaljaid puid ja põõsaid, mis tagavad roheluse terve aasta vältel;

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

10

• Hoone lähiümbrusesse jäävaile haljasalale saab istutada vaid puid, mille võrad ei jää kasvades hoonetele lähemale kui pool võra läbimõõtu;

• Kõrghaljastuse rajamisel peab silmas pidama, et kõrghaljastus ei tohi paikneda tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis;

• Kõrghaljastuse istutamisel hoonete ja tehnovõrkude lähedale tuleb arvestada puu suurima võralaiusega ja juurepalli maksimaalse suurusega;

• Teele maha- ja pealesõitude ning parklast väljasõidu nähtavuskolmnurgas ei tohi taimede kõrgus ületada 0,4 m.

Haljastuse hooldus ja heakorrastus jääb kruntide siseselt krundi omaniku/valdaja kohustuseks. Haljasalad peavad olema regulaarselt niidetud ja heakorrastatud. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel vastavalt Kohtla-Järve linna heakorra eeskirjale.

4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Detailplaneeringuala on hästi juurdepääsetav, kuna ala piirneb lääne poolt Õnne tänavaga nr 3220414, mis asub transpordimaa sihtotstarbega Õnne tänava lõik 3 krundil. Tegemist on asfaltkattega ca 3,0 m laiuse munitsipaalomandis oleva teega. Õnne tänava ääres puudub kõnnitee. Jalakäijate liikumine toimub mööda Õnne tänavat. Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks on kehtestatud teekaitsevöönd. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit (Ehitusseadustik §71 lg 3). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Õnne tänava kaitsevööndi laiuseks 10 meetrit, mõõdetuna äärmise sõiduraja välimisest servast. Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras tee maaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Planeeritava maa-ala sisse- ja väljasõit on kavandatud lääne poolselt alalt Õnne tänava lõik 3 transpordimaalt. Juurdepääsutee peab olema vähemalt 3,5 meetrit lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit. Mahasõidu nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust (puu, võsa, hekk, aed, reklaamtahvel vms rajatised), vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt tee äärte puhastamine. Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Kattega alad Planeeritud liiklusalused pinnad (juurdepääsuteed, parklad, platsid) ning kõnniteed tuleb katta kõvakattega. Katendi liik täpsustatakse projekteerimise käigus. Parkimisaladel on soovitatav kombineerida erinevat tüüpi katendeid (sh sademevett läbilaskvaid). Katendi valikul tuleb kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid, et piirata ja ühtlustada sademevee vooluhulkasid. Parkimine Planeeritaval maa-alal on sõiduautode parkimine kavandatud krundisiseselt. Parkimiskohtade arvutus vastavalt EVS 843:2016 tabel 9.2, mille järgi elanike ja külaliste parkimiskohtade summaarne normatiiv on 3. Parkimiskohad võivad olla nii õues kui hoones. Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritavate hoonete ehitusprojekti käigus. Liikluskorralduse põhimõtteline lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 2.

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

11

5. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Küll võib positiivse mõjuna välja tuua ala kasutusele võttu elamupiirkonnas koos sellega seotud võrgustiku väljaarendamisega (haljastus, heakord). Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.

5.1 Jäätme- ja energiamahukus Olmejäätmete kogumine peab vastama jäätmeseadusele ja Kohtla-Järve linna jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks kavandada suletavad kogumiskonteinerid. Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel (nt betoonkate) ja hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel. Mahuti asukoht peab olema valitud selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 meetri kaugusele mahutist. Jäätmemahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liiklust. Juurdepääsutee jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. Juurdepääsutee peab olema vähemalt 3,5 meetrit lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit. Juurdepääsutee peab olema puhastatud lumest ja jääst, tee kalle ei tohi ületada 10%. Prügikonteinerid võib paigutada ka jäätmemajja/-varjualusesse. Prügikonteinerite või jäätmemajade kasutamine ja täpne asukoht tuleb anda projekteerimise käigus. Eraldi kogutud jäätmed tuleb paigutada vastavasse kinnisesse konteinerisse või kogumispunkti. Kohtla-Järve linna Järve linnaosa jäätmejaam asub Toila vallas Järve külas Jäätme maaüksusel. Rajatavate hoonete energiamahukus on väike. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil. Mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit. Eeldatavalt lahendatakse hoonete kütmine lokaalselt, mis omakorda eeldab kütuse/energia kasutamist.

5.2 Radoon Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeritav ala kõrge (Rn-riski tase 100-150 kBq/m3) radoonisisaldusega pinnasega alale. Kõrge radoonisisaldusega pinnase alal tuleb radooniriski ennetada, st. uute majade projekteerimisel ja ehitamisel tuleb probleemidega arvestada ning rakendada radooniohu vähendamise leevendusabinõusid. Radooniohu täpsustamiseks planeeritaval alal tuleb enne hoone projekteerimist määrata täpne pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid radooni ruumidesse sisseimbumise tõkestamiseks vastavalt Eesti standardis EVS 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” esitatud nõuetele. Projekteerimise käigus tuleb läbi viia pinnaseõhu radooniuuring ning selle tulemuste järgselt vajadusel projekteerida ja rakendada hoonetes radoonitõkke meetmed.

5.3 Müra ja vibratsioon Planeeringuala külgneb vähese liiklusega kohaliku Õnne tänavaga (nr 3220414), mis võib põhjustada ala mõjutavat teeliiklusest tulenevat müra. Olulisi tööstusmüra tekitavaid allikad piirkonnas pole. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel tagab müraallika valdaja, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala ehitus- ja kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal asuvatel maa-aladel

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

12

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud mürataseme normatiive. Planeeritav ala (elamumaa) tuleb lugeda vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa- alad, rohealad).Kui uusi hooneid kavandatakse linnakeskkonnas ning vastavalt üldplaneeringus toodud juhtotstarbele, võib lähtuda müra piirväärtuse nõuetest. Välisõhu sihtväärtuse tagamine on oluline eelkõige juhul, kui õueala kasutatakse pidevaks välisõhus viibimiseks. Seega juhul, kui planeeringuala õuealal kavandatakse ka rekreatiivset tegevust (nt puhkenurk või mänguväljak) tuleb selles konkreetses punktis eesmärgiks seada sihtväärtuse nõuete tagamine ning mujal (hoonete teepoolsel fassaadil) võib aluseks võtta leebemad nõuded ning tagada head tingimused hoonete siseruumides vastavalt ruumide reaalsele kasutusotstarbele. Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed määratakse standardi EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest kohaselt. II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtus on 55 dB päeval ja 50 dB öösel – sihtväärtust kasutatakse õueala müraolukorra hindamisel. II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval ja 55 dB öösel (sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65/60 dB) – piirväärtust kasutatakse hoonete teepoolsete külgede müraolukorra hindamisel. Soovitame vaikust nõudvad ruume (magamistuba, elutuba) sõidutee poole mitte planeerida. Kavandatud parkimiskohtade kasutamisega ei suurene piirkonna müratase märkimisväärselt, planeeritud 3 parkimiskohaga lisanduv liiklus (maksimaalselt 2...5 sõitu ööpäevas) hajub lähimatel tänavatel. Samuti võib ehitusperioodil suurenev liiklussagedus ja sellest tegevusest tekkiv müra olla naabritele häiriv. Aga see on ajutine. Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00. Autoliiklusega kaasnev vibratsioon on reeglina vähem aktuaalne teema, kui samast teest lähtuv müra. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks hoonete piirväärtuste lähedale või võiks põhjustada kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Leevendavad meetmed. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks. Tagamaks häid akustilisi tingimusi eluhoone siseruumides tuleb rakendada järgmiseid leevendavaid meetmeid: • Eestis kehtiva Eesti standardi EVS 842:2003, Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest tabeli 6.3 Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest, kohaselt tuleb planeeritud hoone välispiirded projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R´w +Ctr ≥ 30 dB. Kõrgema mürafooniga hoone küljed on korterite rajamisel soovitatav jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (trepikojad, koridorid, korterite puhul ka köök, wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav magamisruumid paigutada hoonete hoovipoolsele küljele;

• Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Soovitatav on kasutada kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid, mille heliisolatsioon on R´w +Ctr ≥ 30 dB. Efektiivseim on 2+1 süsteemis 3-kordne aken või spetsiaalsete paksude klaasidega (9-10 mm) aken;

• Hoonete projekteerimisel arvestada nõutava heliisolatsiooni tagamisega, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonides või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;

• Soojustusmaterjalid võimaldavad samuti mürataset alandada, sest nad katkestavad helilaine edasikandumise konstruktsioonis;

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

13

Hoonetele tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid lisas 1 II kategooria alale kehtestatud normtasemeid. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00 Hoone projekteerimisel (vundamendid, seinad, aknad jms) tuleb arvestada liiklusest tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Õnne tänava omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Olukorra hindamise ning lahendusega ette nähtud leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab krundi omanikul/arendajal. Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ §2 toodud piirväärtustele.

5.4 Insolatsioon Planeeritud hoonete ehitisealuse pinna kogusuurus kinnistu pindala suhtes (täisehitus) ning lubatud maksimaalne hoonete kõrgus võimaldavad rajada uushoonestuse, millega on võimalik tagada normatiivne insolatsioon päevas nii planeeritud kui olemasolevates naaberhoonetes. Insolatsiooni kestus sõltub hoonete paigutusest, mis selgub projekteerimisel. Ehitusprojekti koostamisel tuleb hoonete asukoht ja orientatsioon valida selliselt, et oleks tagatud piisav insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Lähtuda insolatsiooni arvutamisel EVS-EN 17037:2019/AC:2021 Päevavalgus hoonetes nõuetest. Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5- tunnine katkematu insolatsioon või 3- tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3-toaliste korterite puhul vähemalt ühes toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Tubadeks loetakse ka kööktoad ja kööginurgaga toad. Insolatsiooni kestus on piisav ka siis, kui 2-tunnine katkematu insolatsioon on tagatud 2- ja 3-toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas, nelja ja enama tubade arvuga korterite puhul kolmes toas. Projekteerimisel tuleb tagada nõuete kohased insolatsioonitingimused nii planeeritud hoonetes kui ka naabermaaüksustel olevates elamutes.

6. Kehtivad maakasutuskitsendused

6.1 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Avalikult kasutataval teel ja tänaval on kaitsevöönd, mis kujutab endast teed ümbritsevat maa- ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. Ehitusseadustiku § 71 lg 3 kohaselt on tänava kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimist serva kuni 10 meetrit. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

14

6.2 Elektripaigaldise kaitsevöönd Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) õhuliinide korral 2 m mõlemal pool liini telge; maakaabelliinidel 1 m kaablist; alajaamadel ja jaotusseadmetel 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

6.3 Sideehitise kaitsevöönd Tegevuse piirangud liinirajatise (sidekaabli või -kanalisatsiooni) kaitsevööndis (vastavalt elektroonilise side seadusele, ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Sideehitiste kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda tegutsemisluba mitmesuguste tööde (nt ehitustegevus, maaparandus, raietööd, teetööd jpm) tegemiseks.

6.4 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndid Tegevuse piirangud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndites (vastavalt ehitusseadustiku §-le 74, kliimaministri 12.09.2023 määruse nr 57 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus §-le 8): 1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, – 2 m.

7. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine

Üldosa Planeeritud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kajastatud joonisel nr 2. Hoonete varustatus kommunikatsioonidega ning liitumispunktid ja nende täpsed asukohad projekteeritakse eraldi tehnovõrkude kohta koostatavates tööprojektides. Tehnovõrkude tööprojektid koostatakse võrguvaldajate poolt väljastatud projekteerimistingimuste alusel. Ehitustööde käigus, haljastuse rajamisel ja planeeritud krundi kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja planeeritud tehnovõrkude kaitse (vt ptk 6). Planeeritavate tehnovõrkude ristumisel ja paralleelsel kulgemisel ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni torustikega tuleb järgida nõudeid kaitsevöönditele ja EVS standardeid. OÜ Järve Biopuhastus valdusesse jäävate kommunikatsioonide kaitsevööndites kavandatud tööd tuleb eelnevalt kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise soovi korral peab liituja peale detailplaneeringu kehtestamist taotlema OÜ Järve Biopuhastus liitumistingimusi (Kohtla-Järve linna ÜVK liitumise eeskirja kohaselt).

7.1 Veevarustus Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahendus on koostatud lähtuvalt OÜ Järve Biopuhastus poolt 16.12.2025 väljastatud tehnilistest tingimustest (kiri nr 2-1.2025/3543-1).

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

15

Kohtla-Järve linnas asuval kinnisasjal Õnne tn 47 (katastritunnus 32221:003:0034) ja selle läheduses puuduvad OÜ Järve Biopuhastus kommunikatsioonid. Õnne tänava lõik 3 kinnistul asuv olemasolev veetorustik kuulub Õnne tn 47a tarbimiskoha veevärgi juurde. Planeeritud hoonete ühendus ühisveevärgiga on kavandatud Lehe põik kinnistul asuvast olemasolevast veetorustikust. Ühisveevärgiga ühenduspunktiks on iga punkt veetorustiku lõigul VK-1–A (vt tehniliste tingimuste Lisa 1). Ühenduspunkti põhimõtteline asukoht on näidatud joonisel nr 2 Põhijoonis. Tehnovõrgud. Täpne ühenduspunkt määratakse projekteerimise käigus ning see tuleb kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus. Veevarustuse vajalikud vooluhulgad (l/s, m3/h, m3/d) ja planeeritav elanike arv tuleb määratleda projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaitsevööndite ulatuse määramisel tuleb aluseks võtta Kliimaministri 12.09.2023 määrus nr 57. Ühisveevärgi torustiku kaitsevööndis ei tohi tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi rajatisele, hooldusele ega istutada puid.

7.2 Reoveekanalisatsioon Vastavalt OÜ Järve Biopuhastus poolt väljastatud tehnilistele tingimustele, puudub Õnne tn 47 kinnistu piirkonnas olemasolev reoveekanalisatsioon. Lähim olemasolev reoveekanalisatsioon asub Õnne tänava lõik 2 kinnistul Õnne tn 43 kinnistu lähedal. Eeldatavasti nähakse ette hetkel koostatavas Kohtla-Järve linna ÜVK arendamise kavas aastateks 2026-2037 reoveekanalisatsiooni rajamine pikemas perspektiivis ka Õnne tn 47 kinnistu piirkonda. Arvestades ülaltoodut tuleb kinnistul reoveekanalisatsioon lahendada lokaalselt (kinnise mahutiga). Kogumismahuti kasutamisel peab järgima Kohtla-Järve linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja. Reovee kogumismahuti valimisel tuleb arvestada elanike arvuga ja vee tarbimise hulgaga (mahuti soovituslik suurus vähemalt 3-5 m³). Mahutile peab olema tagatud pidev ligipääs purgimissõidukiga. Kogumismahuti peab olema lekkekindel ja seda peab perioodiliselt tühjendama. Kogumismahuti kuja on 5 m. Mahuti võimalik asukoht on näidatud joonisel nr 2 Põhijoonis. Tehnovõrgud. Tehnorajatiste projekteerimisel tuleks võimalusel vältida naaberkinnisasja (Võsa haljasala P1) kitsendamist tehnorajatistest tulenevate kaitsevööndite ja kujadega. Kui piirkonda rajatakse ühiskanalisatsioon, on sellega liitumine kohustuslik. Kogumismahuti asukoht peab olema selline, et sellele oleks tagatud juurdepääs ning hilisem võimalus ühendamiseks ühiskanalisatsioonivõrku.

7.3 Sademevesi ja vertikaalplaneerimine Planeeringuala lähipiirkonnas sademeveekanalisatsiooni pole kavandatud. Sademevesi on planeeritud immutada krundisiseselt pinnasesse, suunates see vertikaalplaneerimisega ehitatavatest hoonetest eemale, et tagada ehitiste säilimine. Sademevee immutamiseks sobivad ka vihmapeenrad, imbkraavid vms säästlikud sademevee lahendused, millega saab sademevee ajutiselt ära juhtida ja ajapikku pinnasesse immutada. Lisaks tuleks sademevett maksimaalselt ka oma krundi piires ära kasutada. Selleks tuleks sademevett katustelt kokku koguda ja juhtida mahutisse ning seejärel taaskasutada. Sademevee juhtimine naaberkinnistutele, ühiskanalisatsiooni ja maaparandussüsteemi kollektoritesse on keelatud. Sademevee kokkukogumise ja ärajuhtimise lahendus ning hoone lähiümbruse drenaažisüsteem tuleb täpsustada edasise vertikaalplaneerimise ja projekteerimise käigus kui on selgunud uue hoone täpne kuju ja paiknemine, katendite liigid, asukohad ja mahud ning trasside täpsed paiknemised ja kõrgused. Planeeringu rakendumisel ei tohi halveneda naaberkinnistute pinnasevee olukord.

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

16

7.4 Soojavarustus Planeeringuala piirkonnas ei ole kaugküte välja ehitatud, mistõttu puudub võimalus liituda soojatorustikuga. Sellest tulenevalt peab hoonestuse soojavarustuse lahendama lokaalselt. Võimalikud on soojuspumbad (sh maaküte), elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid) või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus.

7.5 Elektrivarustus. Välisvalgustus Elektriühenduse lahendus on antud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 508877 (väljastatud 16.01.2026, kehtivad kuni 16.01.2028). Õnne tn 47 elektrivarustus näha ette olemasolevast mastist M12, mis asub fiidril F2 alajaamas AJ7748: (Kohtla-Järve), 0,4kV maakaabelliinina (ühenduspunkti asukoht on näidatud joonisel nr 2 Põhijoonis. Tehnovõrgud). Tarbimiskoha võrguühendusele näha ette kinnistu piirile 1-kohaline liitumiskilp. Liitumiskilp tuleb planeerida ligipääsetavasse asukohta eelistatult kinnistu piirile juurdepääsutee lähedusse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist kavandatava hooneni on ettenähtud maakaabliga, mille asukoht täpsustatakse projekteerimise käigus. Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed tee muldkeha piires ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringualaga piirneval Õnne tänaval on olemas töökorras Kohtla-Järve linna tänavavalgustusvõrk. Territooriumi valgustamiseks paigaldada võimalik valgustus arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teed ja hooned ega häiri ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Soovitav on kaaluda ka liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust. Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada leevendavaid meetmeid. Samuti tuleb arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 Päevavalgus hoonetes nõuetega ning valgustuse paigutusel läheduses paiknevate elamualadega, vältimaks seal ülemäärast valgusreostust.

7.6 Telekommunikatsioonivarustus Kuna kaasaegsete mobiilsideteenustega on võimalik tagada vajalik telefoni- ja internetiühendus, siis detailplaneering sidevõrguga liitumist ette ei näe. Vajadusel taotletakse vastava valdkonna teenusepakkujalt täiendavad tehnilised tingimused.

8. Servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine Olemasolevate ja planeeritud tehnovõrkude tarbeks tuleb seada võrguvaldajate kasuks tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus. Isikliku kasutuõiguse sisuks on tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise eesmärgil. Isikliku kasutusõiguse ala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses (vt seletuskiri ptk 6). Servituutide vajadus on välja toodud joonisel nr 2 Põhijoonis. Tehnovõrgud.

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

17

9. Tuleohutusnõuded Hoonete minimaalseks tulepüsivuse klassiks on lubatud TP-3. Hoonete tuleohutusklassid määratakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides siseministri 30.03.2017.a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad olema standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega (nt tulemüür, tuletõkkesein). Kuja nõuet ei ole, kui hooned paiknevad ühel kinnistul ja on samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogupindala on ≤ 400 m² või TP2 või TP1 hoonete kogupindala on ≤ 800 m². Tulekustutustehnikaga juurdepääs planeeringualale kavandatavatele hoonetele on tagatud juurdesõiduteede kaudu Õnne tänavalt. Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab vähemalt hoonestusalani olema rajatud minimaalselt 3,5 m laiune sõidutee. Kui kinnisesse siseõue on vajalik sissesõit tulekustutus- ja päästetöödeks, siis pääs siseõue peab olema vähemalt 4 m lai ja 4,5 m kõrge. Teede kandevõime peab olema nii suur, et seal saaksid liigelda raskeveokid (tuletõrjeauto täismassiks arvestada 25 tonni). Juurdepääsu ehitistele hoitakse vabana ja aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Kui sõidukite parkimine toimub välisseinale lähemal kui 4 meetrit, tuleb välisseinas kasutada materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25 % ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas. Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021a. määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas (veevooluhulk) määratakse hoone suurima eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni järgi. Kuni 600 MJ/m² eripõlemiskoormusega hoone puhul on nõutud veevooluhulk veevõtukohas 10 l/s. Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul. I kasutusviisiga hoonel (eluhooned), välja arvatud kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Kukruse linnaosa elamupiirkonna tuletõrjeveevarustus on välja ehitatud ühisveevärgi torustikule paigaldatud hüdrantide baasil. Lähim OÜ-le Järve Biopuhastus kuuluv olemasolev tuletõrjehüdrant nr KU004H asub Lehe ja Põhja tänavate ristmikul, planeeritud alast ca 260 m kaugusel (vt joonis nr 3 Skeem hüdrandi asukoha kohta). Antud kaugus ei ole kooskõlas määruses nr 10 lubatuga, määruse järgi ei tohi veevõtukoht olla kaugemal, kui 200 m. Vastavalt tuleohutuse seaduse § 23 lg 21 punktile 1 ei ole üksikelamu puhul veevõtukoha rajamine kohustuslik, kui ehitises on tulekahju avastamine ja selle kustutamine tagatud muu tehnilise lahendusega (nt. sprinklersüsteem). Täpne tehniline lahendus antakse hoone ehitusprojektis. Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) aastateks 2015-2026 seletuskirja punkti 5.6 kohaselt ühisveevarustuses tuleb üldjuhul tagada tuletõrjeveevarustus hüdrantide baasil, see eeldab aga ühisveevarustuses II astme pumplate ja mahutite olemasolu. Käesoleval ajal koostatakse Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arengukavad seavad tuletõrjehüdrantidele nõude tagada kustutusvesi vooluhulgaga vähemalt 10 l/s, mis on tüüpiline 1-2 korruseliste elamute piirkonnas. See nõue garanteerib piisava veevarustuse tulekahjude kustutamiseks 3 tunni jooksul, olles aluseks torustike dimensioneerimisel (sageli vähemalt De110). Hetkel Kukruse linnaossa on paigaldatud 4 hüdranti, mis ei kata kogu linnaosa territooriumi.

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 86- 26

18

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arengukava on kohaliku omavalitsuse dokument, mis määrab piirkonna veemajanduse suunad ja investeeringud. Tuletõrje veevarustuse nõuded on selle lahutamatu osa, kuna ühisveevärk peab tagama piisava veehulga ja rõhu tulekahjude kustutamiseks. Ühisveevarustustorustike rekonstrueerimisega tuleb ette näha ka piisava arvu tuletõrjehüdrantide paigaldamine.

10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Kuritegevuse riske vähendavad:

• piirkonna hea nähtavus ja valgustus; elav keskkond; • selgelt eristatavad territooriumi piirded; korrashoid, jälgitavus; • valduse sissepääsude arvu piiramine; • tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid; • süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire

eemaldamine; • Juurdepääsuteede ja sissepääsude jälgimine, videovalve.

Krundi omanik on kohustatud hoone ja rajatiste projekteerimise protsessis ning hilisemal kavandatu ekspluateerimisel arvestama kõikide planeeringu seletuskirjas toodud piirangute ja kohustustega.

11. Planeeringu rakendamine Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojektide koostamisel. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektidele esitatavate nõuetega. Planeeritav maa-ala jääb vööndisse, kus on tõenäoline normatiive ületavate keskkonnaparameetrite (müra, tolm, vibratsioon) esinemine. Olukorra hindamise ning lahendusega ette nähtud leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab krundi omanikul/arendajal. Tee omanik ei võta endale kohustust vähendada olemasoleva tee liiklusest tulenevat ja inimesele ohtlike mõjusid planeeritaval alal. Detailplaneeringuala arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased rajatised ja tagada nende korrashoid. Tehnovõrkude rajamine toimub ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate koostöös. Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. Tehnorajatiste projekteerimisel tuleks võimalusel vältida naaberkinnisasja (Võsa haljasala P1) kitsendamist tehnorajatistest tulenevate kaitsevööndite ja kujadega.

< T

Võsa haljasala P2

Põhja haljasala P2

Võsa haljasala P1

Lehe põik

Põhja tn 35

Võsa tn 20

Lehe tn 20b

Põhja tn 54

Võsa tn 30

Põhja tn 34

Õnne tn 41

Võsa tn 44

Võsa tn 40

Võsa tn 53

Õnne tn 43

Põhja tn 41

Õnne tn 51

Võsa tn 26

Õnne tn 50 Võsa tn 55

Võsa tn 42

Võsa tn 46

Põhja tn 39

Võsa tn 28

Õnne tn 53a

Võsa tn 24

Õnne tn 53

Õnne tn 39

Võsa tn 57

Põhja tn 46

Õnne tn 51a

Võsa tn 31

Põhja tn 38

Võsa tn 39

Õnne tn 47a Õnne tn 49a

Lehe põik 7

Õnne tn 50a

Õnne tn 47

Võsa tn 35

Lehe põik 5

Võsa tn 33 Põhja tn 37

Õnne tn 49

Õnne haljasala P1

Põhja tn 48

Õnne tn 37

Põhja tn 52

Põhja tn 31

Põhja tn 43

Lehe põik 10

Lehe põik 10a

Põhja tänava lõik 2

Õnne tänava lõik 3

Võsa tänava lõik 1

Võsa tänava lõik 2

Põhja haljasala P8

Õnne tn 48

Võsa tn 61

Võsa tn 18

Põhja tn 37a

Lehe tänav 20b juurdelõige

Õnne põik

Lehe haljasala P2

Õnne tn 55a Võsa tn 48

Põhja tn 45

Põhja tänava lõik 2

Õnne tn 55b

Lehe tn 20a

Õnne tänava lõik 2

Võsa tn 25

Õnne tänava lõik 3 Võsa tn 59

Õnne tn 55c

Võsa tänav 39 juurdelõige

Lehe põik 5 juurdelõige

Õnne tn 35

Põhja tn 30

Õnne tn 55

Õnne tn 44

KU004H

1:1 000́

LISA 2

Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa Õnne tn 47 kinnistu ja lähiala detailplaneering Skeem hüdrandi asukoha kohta Joonis nr 3