Ettepanek hinnapakkumuse esitamiseks - Ehitusloa taotlemiseks esitatava ehitusprojekti tuleohutuse osa kohustusliku sisu ja detailsuse rakendusuuring

1

Ettepanek hinnapakkumuse esitamiseks

1. Päästeamet (edaspidi hankija) teeb ettepaneku esitada hinnapakkumus (edaspidi

pakkumus) rakendusuuringu „Ehitusloa taotlemiseks esitatava ehitusprojekti

tuleohutuse osa kohustusliku sisu ja detailsuse rakendusuuring“ (edaspidi teenus)

läbiviimise tellimiseks hinnapäringus ja selle lisaks olevates tehnilises kirjelduses ning

hankelepingu projektis sätestatud tingimustel. Teeme teie ettevõttele ettepaneku

hinnapakkumuse esitamiseks (edaspidi ettepanek). Teenus tellitakse riigihangete seaduse

§ 11 lg 1 p 19 tuleneva erandi alusel (CPV kood: 73110000-6 Uurimistööteenused),

millest tulenevalt riigihangete seadusest tulenevad tingimused ostule ei kohaldu.

2. Tehniline kirjeldus on toodud käesoleva ettepaneku lisas 1 ning hinnapakkumus peab

vastama kõigile selles esitatud tingimustele.

3. Täitja annab tellijale töö üle hiljemalt 7 (seitsme) kalendrikuu jooksul lepingu

sõlmimistest arvates.

4. Hinnapäringu esitajal peab hankelepingu täitmiseks ehk uurimistöö läbiviimiseks olema

meeskond.

4.1. Meeskonna liikmed peavad omama vähemalt magistrikraadi ning varasemat

teadusliku uurimistöö kogemust. Varasemaks uurimistöö kogemuseks loetakse

vähemalt kolme hinnapäringu objektiks oleva uuringuga samaväärse uuringu

läbiviimise kogemust. Samaväärseks uuringuks loetakse uuringuid, mille

tulemused on suunatud riiklike avalike teenuste regulatsioonide kujundamisele või

muutmisele. Samaväärseks uuringuks ei loeta koolitöö raames koostatud

uuringuid.

5. Hinnapakkumuses palume esitada:

5.1. vabas vormis teenuse kirjelduse, mis peab sisaldama vähemalt pakutava uurimistöö

teostamise metoodika kirjeldust koos teenuse osutamise tegevusetappide ja nende

põhjaliku sisukirjeldusega;

5.2. pakutava uurimistöö aja- ja tegevuskava koos tegevuste ajalise jaotusega;

5.3. pakutava uuringumeeskonna koosseisu kirjeldus, sh ülesanded ja tööjaotus teenuse

osutamisel;

5.4. uuringumeeskonna põhiliikmete CV-d, millest peab nähtuma mh järgmine info:

isiku nimi ja isikukood või sünniaeg; isiku hariduskäik ja töökogemus; kinnitus

selle kohta, et meeskonnaliige on nõus ja saab hankelepingu täitmisel osaleda;

2

meeskonnaliikme varasem kogemus, mis tõendab vastavust punktis 4.1. toodud

tingimusele;

5.5. kinnituse, kas pakkumus sisaldab ärisaladust, sh vajadusel vastava märkega, milline

osa pakkumusest sisaldab ärisaladust;

5.6. pakutava teenuse kogumaksumus eurodes ilma käibemaksuta (on hankijale lõplik

ja pakkujale siduv ning selle arvelt loetakse kaetuks kõik kulutused, mis on

pakkujale vajalikud pakkumuse edukaks osutumisel sõlmitava hankelepingu

nõuetekohaseks täitmiseks, sh vajadusel nt autoriõigusega seotud tasud).

6. Hankija kontrollib hinnapakkumuste vastavust ettepanekus esitatud tingimustele. Juhul

kui hinnapakkumus ei vasta sisuliselt hankija poolt kehtestatud tingimustele, siis hankija

hinnapakkumuste hindamisel vastavat hinnapakkumust arvesse ei võta.

7. Hankija selgitab eduka pakkumuse välja järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:1)

teenuse kogumaksumus osakaaluga 40 väärtuspunkti; 2) rakendusuuringu tegevusetapid

ja nende sisukirjeldus 40 väärtuspunkti; 3) tegevus- ja ajakava 10 väärtuspunkti ja 4)

meeskonna koosseis 10 väärtuspunkti.

7.1. Teenuse kogumaksumuse hindamise aluseks on hinnapakkumuses esitatud

pakkumuse maksumus. Hindamisel omistatakse maksimaalne väärtuspunktide arv

(40 väärtuspunkti) kõige madalama maksumusega pakkumusele. Teised

pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem, kus madalaim

pakkumuse maksumus jagatakse hinnatava pakkumuse maksumusega ning

korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse väärtuspunktide arvuga (ehk 40-

ga).

7.2. Rakendusuuringu tegevusetapid ja nende sisukirjeldus hindamise aluseks on

hinnapakkumuses esitatud teenuse kirjeldus. Maksimumpunktid (40) antakse

pakkumusele, milles:

- Lähteülesande mõistmine ja probleemipüstitus on põhjalikult läbi mõeldud ja

selgelt esitatud. Pakkuja näitab selget arusaama probleemist, uuringu

eesmärkidest; kavandatud lähenemine seob eesmärgid konkreetsete

väljunditega (0-15 p).

- Uuringu tööetappide struktuur ja sisu. Kirjeldus peab katma uuringu sisulised

tööetapid. Tööetapid on loogiliselt järjestatud ja omavahel seotud; need katavad

lähteülesandes nõutud osad, iga etapi eesmärk ja väljund on üheselt mõistetavalt

kirjeldatud (0-10 p).

3

- Uuringu metoodika on kirjeldatud ja kooskõlas seatud eesmärgiga. Valimi ja

andmekogumise meetodid on tõenduspõhiselt kirjeldatud (0-10 p).

- Osapoolte rollid ja kaasamisloogika.Selgelt peab olema määratletud omaniku,

projekteerija, eksperdi, KOV-i ja Päästeameti rollid (0-5 p).

7.3. Tegevus- ja ajakava hindamise aluseks on hinnapakkumuses esitatud plaani

kirjeldus. Maksimumpunktid (10). Töö peab olema üle antud lähteülesandes toodud

tähtajaks. Tulemuste esitlust võib teha ka hiljem.

7.4. Meeskonna koosseisu hindamise aluseks on uuringumeeskonna põhiliikmete CV-

d. Maksimumpunktid (10) saab kui projekti kõigil meeskonnaliikmetel on varasem

kogemus ja kompetents sarnaste rakendusuuringute läbiviimisel.

7.5. Hankija tunnistab edukaks pakkumuse, millele on omistatud summaarselt suurim

arv väärtuspunkte. Eduka pakkujaga sõlmib hankija teenuse osutamiseks

hankelepingu hinnapäringu lisas 2 toodud tingimustel.

8. Hankijal on õigus lükata tagasi kõik hinnapakkumused igal ajal enne lepingu sõlmimist:

8.1. kui kõikide esitatud või vastavaks tunnistatud hinnapakkumuste maksumused on

hankija reaalsetest võimalustest nii palju suuremad, et leping ei ole hankijale sellise

hinnaga vastuvõetav;

8.2. ettenägematutel ja hankijast mitteolenevatel põhjustel (sh muudatused

seadusandluses või teistes õigusaktides) kui hinnapakkumuste küsimise ajal on

hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad lepingu

sõlmimise käesolevas ettepanekus esitatud tingimustel ebaotstarbekaks.

9. Hankijal on õigus pidada läbirääkimisi hinnapakkumuste ja lepingu tingimuste osas

(läbirääkimistel koheldakse kõiki hinnapakkumuse esitajaid võrdselt).

10. Hankija teavitab hinnapakkumuse esitajaid kõikidest vastu võetud otsustes koos

põhjendustega e-posti teel.

Lisa 1 – rakendusuuringu tehniline kirjeldus

Lisa 2 – lepingu projekt

1

Ettepanek hinnapakkumuse esitamiseks

1. Päästeamet (edaspidi hankija) teeb ettepaneku esitada hinnapakkumus (edaspidi

pakkumus) rakendusuuringu „Ehitusloa taotlemiseks esitatava ehitusprojekti

tuleohutuse osa kohustusliku sisu ja detailsuse rakendusuuring“ (edaspidi teenus)

läbiviimise tellimiseks hinnapäringus ja selle lisaks olevates tehnilises kirjelduses ning

hankelepingu projektis sätestatud tingimustel. Teeme teie ettevõttele ettepaneku

hinnapakkumuse esitamiseks (edaspidi ettepanek). Teenus tellitakse riigihangete seaduse

§ 11 lg 1 p 19 tuleneva erandi alusel (CPV kood: 73110000-6 Uurimistööteenused),

millest tulenevalt riigihangete seadusest tulenevad tingimused ostule ei kohaldu.

2. Tehniline kirjeldus on toodud käesoleva ettepaneku lisas 1 ning hinnapakkumus peab

vastama kõigile selles esitatud tingimustele.

3. Täitja annab tellijale töö üle hiljemalt 7 (seitsme) kalendrikuu jooksul lepingu

sõlmimistest arvates.

4. Hinnapäringu esitajal peab hankelepingu täitmiseks ehk uurimistöö läbiviimiseks olema

meeskond.

4.1. Meeskonna liikmed peavad omama vähemalt magistrikraadi ning varasemat

teadusliku uurimistöö kogemust. Varasemaks uurimistöö kogemuseks loetakse

vähemalt kolme hinnapäringu objektiks oleva uuringuga samaväärse uuringu

läbiviimise kogemust. Samaväärseks uuringuks loetakse uuringuid, mille

tulemused on suunatud riiklike avalike teenuste regulatsioonide kujundamisele või

muutmisele. Samaväärseks uuringuks ei loeta koolitöö raames koostatud

uuringuid.

5. Hinnapakkumuses palume esitada:

5.1. vabas vormis teenuse kirjelduse, mis peab sisaldama vähemalt pakutava uurimistöö

teostamise metoodika kirjeldust koos teenuse osutamise tegevusetappide ja nende

põhjaliku sisukirjeldusega;

5.2. pakutava uurimistöö aja- ja tegevuskava koos tegevuste ajalise jaotusega;

5.3. pakutava uuringumeeskonna koosseisu kirjeldus, sh ülesanded ja tööjaotus teenuse

osutamisel;

5.4. uuringumeeskonna põhiliikmete CV-d, millest peab nähtuma mh järgmine info:

isiku nimi ja isikukood või sünniaeg; isiku hariduskäik ja töökogemus; kinnitus

selle kohta, et meeskonnaliige on nõus ja saab hankelepingu täitmisel osaleda;

2

meeskonnaliikme varasem kogemus, mis tõendab vastavust punktis 4.1. toodud

tingimusele;

5.5. kinnituse, kas pakkumus sisaldab ärisaladust, sh vajadusel vastava märkega, milline

osa pakkumusest sisaldab ärisaladust;

5.6. pakutava teenuse kogumaksumus eurodes ilma käibemaksuta (on hankijale lõplik

ja pakkujale siduv ning selle arvelt loetakse kaetuks kõik kulutused, mis on

pakkujale vajalikud pakkumuse edukaks osutumisel sõlmitava hankelepingu

nõuetekohaseks täitmiseks, sh vajadusel nt autoriõigusega seotud tasud).

6. Hankija kontrollib hinnapakkumuste vastavust ettepanekus esitatud tingimustele. Juhul

kui hinnapakkumus ei vasta sisuliselt hankija poolt kehtestatud tingimustele, siis hankija

hinnapakkumuste hindamisel vastavat hinnapakkumust arvesse ei võta.

7. Hankija selgitab eduka pakkumuse välja järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:1)

teenuse kogumaksumus osakaaluga 40 väärtuspunkti; 2) rakendusuuringu tegevusetapid

ja nende sisukirjeldus 40 väärtuspunkti; 3) tegevus- ja ajakava 10 väärtuspunkti ja 4)

meeskonna koosseis 10 väärtuspunkti.

7.1. Teenuse kogumaksumuse hindamise aluseks on hinnapakkumuses esitatud

pakkumuse maksumus. Hindamisel omistatakse maksimaalne väärtuspunktide arv

(40 väärtuspunkti) kõige madalama maksumusega pakkumusele. Teised

pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem, kus madalaim

pakkumuse maksumus jagatakse hinnatava pakkumuse maksumusega ning

korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse väärtuspunktide arvuga (ehk 40-

ga).

7.2. Rakendusuuringu tegevusetapid ja nende sisukirjeldus hindamise aluseks on

hinnapakkumuses esitatud teenuse kirjeldus. Maksimumpunktid (40) antakse

pakkumusele, milles:

- Lähteülesande mõistmine ja probleemipüstitus on põhjalikult läbi mõeldud ja

selgelt esitatud. Pakkuja näitab selget arusaama probleemist, uuringu

eesmärkidest; kavandatud lähenemine seob eesmärgid konkreetsete

väljunditega (0-15 p).

- Uuringu tööetappide struktuur ja sisu. Kirjeldus peab katma uuringu sisulised

tööetapid. Tööetapid on loogiliselt järjestatud ja omavahel seotud; need katavad

lähteülesandes nõutud osad, iga etapi eesmärk ja väljund on üheselt mõistetavalt

kirjeldatud (0-10 p).

3

- Uuringu metoodika on kirjeldatud ja kooskõlas seatud eesmärgiga. Valimi ja

andmekogumise meetodid on tõenduspõhiselt kirjeldatud (0-10 p).

- Osapoolte rollid ja kaasamisloogika.Selgelt peab olema määratletud omaniku,

projekteerija, eksperdi, KOV-i ja Päästeameti rollid (0-5 p).

7.3. Tegevus- ja ajakava hindamise aluseks on hinnapakkumuses esitatud plaani

kirjeldus. Maksimumpunktid (10). Töö peab olema üle antud lähteülesandes toodud

tähtajaks. Tulemuste esitlust võib teha ka hiljem.

7.4. Meeskonna koosseisu hindamise aluseks on uuringumeeskonna põhiliikmete CV-

d. Maksimumpunktid (10) saab kui projekti kõigil meeskonnaliikmetel on varasem

kogemus ja kompetents sarnaste rakendusuuringute läbiviimisel.

7.5. Hankija tunnistab edukaks pakkumuse, millele on omistatud summaarselt suurim

arv väärtuspunkte. Eduka pakkujaga sõlmib hankija teenuse osutamiseks

hankelepingu hinnapäringu lisas 2 toodud tingimustel.

8. Hankijal on õigus lükata tagasi kõik hinnapakkumused igal ajal enne lepingu sõlmimist:

8.1. kui kõikide esitatud või vastavaks tunnistatud hinnapakkumuste maksumused on

hankija reaalsetest võimalustest nii palju suuremad, et leping ei ole hankijale sellise

hinnaga vastuvõetav;

8.2. ettenägematutel ja hankijast mitteolenevatel põhjustel (sh muudatused

seadusandluses või teistes õigusaktides) kui hinnapakkumuste küsimise ajal on

hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad lepingu

sõlmimise käesolevas ettepanekus esitatud tingimustel ebaotstarbekaks.

9. Hankijal on õigus pidada läbirääkimisi hinnapakkumuste ja lepingu tingimuste osas

(läbirääkimistel koheldakse kõiki hinnapakkumuse esitajaid võrdselt).

10. Hankija teavitab hinnapakkumuse esitajaid kõikidest vastu võetud otsustes koos

põhjendustega e-posti teel.

Lisa 1 – rakendusuuringu tehniline kirjeldus

Lisa 2 – lepingu projekt

1

Rakendusuuringu tehniline kirjeldus

„Ehitusloa taotlemiseks esitatava ehitusprojekti tuleohutuse osa kohustusliku sisu

ja detailsuse rakendusuuring.“

Rakendusuuringu eesmärk

Selgitada välja suurimad riskid tulekahju tekkeks, levikuks ja kahjude tekkimiseks

üksikelamutes, suvilates, aiamajades ja nende juurde kuuluvates abihoonetes. Uurida, millised

on tulekahjuriski mõjutavad faktorid ja nendest lähtuvad ehitusprojekti tuleohutuse osas

rakendatavad nõuded ning nende riiklikud kontrollmehhanismid läänemeremaades (Eesti,

Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Norra).

Uuringu käigus:

1. tuvastada ja analüüsida riskitegurid, mis omavad suurimat mõju tuleohutusele;

2. hinnata olemasolevate nõuete ja esitatavate andmete asjakohasust ja

proportsionaalsust;

3. modelleerida sihtrühmade (ehitise omanik, teenuse pakkuja (tuleohutusekspert,

projekteerija, omanikujärelevalve, ehitaja, kohalik omavalitsus, päästeamet) vaates

riskipõhised ehitusprojekti tuleohutuse osa koostamis- ja otsustusmudelid, mis

võimaldavad eristada määratavaid ning mittemääratavaid andmeid.

Töötada välja üksikelamute, suvilate, aiamajade ja nende juurde kuuluvate abihoonete

ehitusprojektidele rakendatav, selgelt struktureeritud ja riskipõhine tuleohutuse

osa standardlahendus ehk mudel, mis:

1. parandab projekteerimise õigusselgust ja kvaliteeti,

2. vähendab menetlusaega,

3. tagab turvalisuse,

4. lihtsustab kodaniku tegevusi ehitusprojektide tuleohutusosa koostamisel,

5. lihtsustab ning vähendab menetlejate poolset kontrolli tegevust ja vähendab

menetlusosaliste kaasamist tuleohutuse hindamisel,

2

6. loob eeldused digilahenduste ja automatiseeritud kontrollmehhanismide

kasutuselevõtuks,

7. mudel loob võimaluse ka edaspidi sama andmestikku analüüsida.

Lähtutakse põhimõttest, et kontroll ja regulatiivne detailsus keskenduvad eeskätt neile

faktoritele ja kriteeriumidele, mis omavad statistiliselt ja sisuliselt olulist mõju tulekahju

tekkimisele, levikule ja kahjude ulatusele.

Teiste riikide praktikaid ei analüüsita tulekahjude statistika võrdlemiseks, vaid eesmärgiga

tuvastada, kuidas on neis riikides struktureeritud ehitusprojekti tuleohutuse osa ning millised

andmed ja miks on käsitletud kohustuslikena.

Taustainfo

2025 aastal menetleti ehitusloa taotlemise alusel päästeameti poolt üksikelamu, suvila, aiamaja

ja nende juurde kuuluvaid abihooneid 7864 korda. Keeldumiste osakaal on 37% menetluste

üldarvust.

Ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti tuleohutuse osa sisu ja detailsus ei ole kehtivas

regulatsioonis piisavalt selgelt määratletud. See põhjustab praktikas erinevaid õigusruumi

tõlgendusi omanike, teenusepakkujate, kohalike omavalitsuste ning riikliku järelevalve vahel,

mille tulemusel suureneb:

1. ehitusloa menetlusaeg,

2. projektide tagasilükkamiste arv,

3. menetlusega seotud halduskoormus.

Probleem on eriti ilmne üksikelamute, suvilate, aiamajade ja nende juurde kuuluvate abihoonete

puhul, kus sageli kohaldatakse rahvarohketele või kõrgema tuleohuriskiga hoonetele mõeldud

nõudeid, mis ei ole proportsionaalsed hoone kasutusotstarbe ega riskitasemega. Ebamäärane

nõuete detailsus toob kaasa põhjendamatu ressursikulu nii projekti koostajatele, loa taotlejatele

kui ka riiklikule järelevalvele.

Kehtiv olukord ei toeta riskipõhiseid nõuete täitmisi ja järelevalve rakendamist.

3

Seos strateegiliste dokumentidega

Projekt toetab Siseturvalisuse arengukava (STAK) 2020–2030 eesmärkide saavutamist,

eelkõige:

1. Programmi 1 „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“, tegevusi 1 ja 3.

2. Programmi 2 „Kiire ja asjatundlik abi“, tegevust 6 – digilahenduste ja automaatsete

järelevalvesüsteemide arendamine;

2. Programmi 5 „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“ – innovatsiooni ja tõenduspõhise

poliitikakujundamise edendamine.

Uuring toetab laiema kasu loomist ühiskonnale lihtsustades menetlusprotsessi kodaniku,

ettevõtja ja riigi vaates.

Oodatavad tulemused

Rakendusuuringuga peavad olema saavutatud ja esitatavad järgmised tulemused:

1. Tõenduspõhine analüüs ja põhjendatud ettepanek ehitusprojekti tuleohutuse

osa kohustusliku miinimumsisu ja detailsusastme määratlemiseks.

3. Riskimudel või riskimaatriks, mis seob ehitusprojektis esitatavad andmed tulekahju

tekkimise ja leviku riskidega.

4. Võrdlev ülevaade Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Läti ja Leedu struktureerimise

praktikatest ning nende võimalikust ülekandmisest Eesti konteksti.

5. Rakendatav ja valideeritud standardlahendus (nt juhend, mall, vormipõhine struktuur),

mida on võimalik kasutada ehitusloa menetluses.

5. Ettepanekud õigusaktide, standardite ja juhendmaterjalide muutmiseks koos mõju

hinnanguga.

6. Rakenduskava tulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks. Võimalusel lisada

digilahenduse ja automatiseeritud kontrolli kontseptuaalne kirjeldus (nt

masinloetavate andmeväljade loetelu, riskipõhiste kontrollreeglite määratlemine,

algoritmilise otsustusloogika).

4

7. Rakendusuuringu vahekokkuvõtete ja lõpptulemuse esitlused hankijale.

8. Rakendusuuring on sisestatud ja leitav teadusinfosüsteemis.

Uuringu ulatus

Uuring hõlmab:

1. üksikelamute, suvilate, aiamajade ja nende juurde kuuluvate abihoonete

projekteerimise tuleohutusnõudeid ja ehitusloa menetluses teostatavat

vastavuskontrolli;

2. menetlusprotsessi tervikuna tuleohutusvaates;

3. digitaalse ja riskipõhise kontrolli võimalusi.

Uurimisküsimused

1. Millised ehituslikud tuleohutuse nõuded on otseselt seotud tulekahju tekkimise ja

leviku riskiga?

2. Millised ehituslikud tuleohutusnõuded ei oma olulist riski ning milline on nende

eemaldamise mõju?

3. Millised nõuded on ehitusprojekti tuleohutuse osasse struktureeritud Eestis, Soomes,

Rootsis, Norras, Lätis ja Leedus?

4. Kuidas on nendes riikides jaotatud vastutus ja ülesanded (omanik, pädev isik, riiklik

järelevalve)?

5. Kuidas on nendes riikides korraldatud tuleohutuse projekteerimisetappide järelevalve

eri kooskõlastuse menetlusetappides?

6. Millised on peamised ehitusprojektide tagasilükkamise põhjused?

7. Kas ja millise detailsusastmega ning millise metoodika alusel teostab riiklik

järelevalve ehitusprojekti tuleohutuse osa ülevaatust?

8. Millised tuleohutuse osa projekteerimise ja loa taotlemise menetlusetapid põhjustavad

seotud osapooltele suurimat ebaselgust ning ajakulu?

5

9. Milline võiks olla riskipõhine otsustusmudel ehitusprojekti tuleohutuse

osa koostamiseks ja hindamiseks?

10. Millised praktilised meetmed parandaksid ehitusprojekti tuleohutuse osa koostamise ja

hindamise protsessi kvaliteeti ja kiirust?

10. Millised on eeldused ehitusprojekti tuleohutuse osa standardlahenduse koostamiseks ja

selle digitaalse kontrolli rakendamiseks?

Tulemuste rakendamine ja jätkusuutlikkus

Tellija kavandab uuringu tulemuste rakendamist järgnevalt:

1. õigusaktide ja juhendmaterjalide ajakohastamine;

2. standardlahenduse piloteerimine koostöös kohalike omavalitsuste ja

Päästeametiga;

3. digilahenduste arenduse algatamine;

4. sihtrühmade teavitamine ja koolitamine.

Uuring loob eeldused ehitusloa menetluse ja tuleohutuse järelevalve pikaajaliseks

tõhustamiseks ning võimaldab osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides, sh

tuleohutusnõuete ühtlustamisel Läänemere piirkonnas.

Ajakava

1. Uurimistöö peab olema üle antud hiljemalt 7 kuu möödumisel lepingu sõlmimisest.

2. Üksikasjaliku aja ja tegevuskava esitab täitja oma pakkumuses, lähtudes

rakendusuuringu tehnilisest kirjeldusest.

3. Täitja peab arvestama, et tellijal on iga esitatava vahetulemi (alusandmed,

vahearuanne, tööversioon, lõppversioon) tagasisidestamiseks ja kooskõlastamiseks

vähemalt 5 tööpäeva, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

4. Vajaduse korral täpsustatakse ajakava, vahetulemuste ja lõpptulemuse esitamise

tähtajad avakoosolekul arvestades, et uurimistöö antakse üle hiljemalt 7 kuu

möödumisel peale lepingu sõlmimist.

6

Koostöö Tellijaga

1. Metoodika valik

Sobivaima andmete kogumise, töötlemise ja uuringu metoodika, millest lähtutakse lepingu

täitmisel, pakub käesoleva tehnilise kirjelduse alusel välja täitja. Täitjale jäetakse võimalus

täiendada uurimisküsimusi ja allikaid.

2. Avakoosolek

Enne tegevustega alustamist toimub poolte vahel avakoosolek, kus arutatakse läbi täitja

pakkumuses esitatud metoodika ning aja- ja tegevuskava.

3. Materjalide edastamine

Täitja edastab tellijale arutamist vajavad küsimused ja materjalid vähemalt 5 tööpäeva enne

planeeritavat koosolekut ning arvestab tellija soovituste ja ettepanekutega uurimistöö

läbiviimisel.

4. Täiendavad koosolekud ja info

Tellijal on õigus saada regulaarselt informatsiooni uurimistöö elluviimise käigust ning

vastavalt vajadusele kokku kutsuda täiendavaid koosolekuid.

5. Keel

Uuringumeeskond suhtleb tellijaga eesti keeles.

Lepingu projekt

Päästeamet, registrikood 70000585, aadressiga Raua 2, 10124 Tallinn, Eesti, keda esindab

põhimääruse alusel ____________________ (edaspidi tellija), ühelt poolt ja

__________, registrikood _________, aadressiga ______________, keda esindab

põhikirja/volikirja alusel _____________ (edaspidi täitja), teiselt poolt (edaspidi eraldi ja

üksikult nimetatud pool ning koos ja ühiselt nimetatud pooled), sõlmisid käesoleva lepingu

(edaspidi leping) alljärgnevas

1. Lepingu sõlmimise alus, ese ja mõisted

1.1 Leping on sõlmitud lähtudes tellija ___ edastatud hinnapäringu alusdokumentidest ja

täitja poolt ___ esitatud hinnapakkumusest (edaspidi koos ostu dokumendid).

1.2 Lepingu ese on ____ läbiviimine lepingus ja selle lisas kirjeldatud tingimustel (edaspidi

töö). Töö peab vastama hinnapäringule ja -pakkumusele, lepingu tingimustele ja

asjaomasele tööle tavapäraselt esitatavatele nõuetele.

1.3 Täitja annab tellijale töö üle hiljemalt 7 (seitsme) kalendrikuu jooksul lepingu

sõlmimistest arvates.

1.4 Tellija sõlmib täitjaga lepingu, tuginedes täitja hinnapakkumusele ning eeldades heas

usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Allhankijate ja

alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees

vastutavaks täitja.

1.5 Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.5.1 temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;

1.5.2 ta on tutvunud lepinguga ja hinnapäringu alusdokumentidega ning mõistab

täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes

toodud tingimustega;

1.5.3 lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad

mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda

nõuetekohaselt täita;

1.5.4 ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid,

esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil

kohustub neid pikendama/ uuendama (kui lubade, registreeringute, esindusõiguste

ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja

kohustus tellijat sellest koheselt teavitada);

2

1.5.5 tellijale üleantava töö suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või

muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus töö suhtes maksma panna.

1.6 Lepingus kasutatavad mõisted:

1.6.1 tööpäev – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega Eesti Vabariigi

seadustega kehtestatud riiklik püha.

1.6.2 kolmas isik – mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole lepingu pooleks.

2. Lepingu osad

2.1 Lepingu lahutamatud osad on ostu dokumendid, poolte vahel edastatud teated ning kõik

sõlmitavad lepingu muudatused ja lisad. Lepingu lahutamatud osad on ka lepingu

täitmisega seotud küsimustes peetavate koosolekute protokollid, mis koostatakse töö

teostamise käigus.

2.2 Kõik lepingu muudatused ja lisad sõlmitakse kirjalikult, mis jõustuvad pärast nende

allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal.

2.3 Lepingu lisad lepingu sõlmimise hetkel on ostu dokumendid, mida ei lisata lepingule.

3. Lepingu maksumus ja maksetingimused

3.1 Tellija tasub täitjale teostatud töö eest __________ eurot (edaspidi lepingu hind), millele

lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. Lepingu hind on tellijale lõplik ja täitjale

siduv ning see sisaldab kõiki kulusid, mis on vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks,

sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste ja kasutusõiguste eest.

3.2 Tellija tasub üleantud töö eest pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist

poolte poolt ning selle alusel esitatud arve saamist.

3.3 Täitja ei või lepingu kehtivuse ajal lepingu hinda tõsta.

3.4 Tellija tasub täitjale töö eest tasu arve alusel, mille täitja esitab pärast töö või selle osa

üleandmist-vastuvõtmist ehk üleandmise vastuvõtmise akt allkirjastamist.

3.5 Täitja esitab nõuetekohase arve hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamisest.

3.6 Arvel tuleb maksetähtajaks märkida 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva nõuetekohase

arve esitamisest. Arvel peab maksjaks olema märgitud Päästeamet ja lisatud lepingu

punktis 11.1 märgitud kontaktisik. Arve peab vastama raamatupidamise seaduse ja

käibemaksuseaduse nõuetele.

3.7 Tellija ei tasu täitjale ettemaksu.

3.8 Täitja esitab Eesti e-arve standardile vastava e-arve.

3

3.9 Käesolevas lepingus esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on arvel näidatud arvelduskonto.

3.10 Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise

kuupäev.

4. Autoriõigus

4.1 Kõik käesoleva lepingu alusel teostatud töö käigus loodud teoste ja tulemite (sh

alusandmete) autoriõigused kuuluvad tellijale ning nende edasisel kasutamisel lähtutakse

autoriõiguse seadusest.

4.2 Täitja kinnitab, et lepingu eseme üleandmisest kuuluvad lepingu esemega seonduvad

varalised õigused (sh varalised autoriõigused) tellijale, kellel on õigus lepingu eset omaks

otstarbeks ja äranägemisel vabalt ja piiranguteta mistahes eesmärgil kasutada ja

võõrandada.

4.3 Täitja kinnitab lepingule allakirjutamisega, et ei oma tellija vastu pretensioone, kui tellija

lepingu eset muudab ja/või täiendab. Töö muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul,

mis ei ole eelnevalt täitjaga kokkulepitud, peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks

ei ole täitja. Kui see ei ole selge, peab tellija täitjat eelnevalt teavitama ning andma talle

võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.

4.4 Lepinguga keelatakse täitjal lepingu eset võõrandada või mistahes muul viisil suhetes

kolmandate isikutega otseselt või kaudselt kasutada ning toime panna tegusid, mis on

suunatud punktis 4.2 nimetatud tellija varaliste õiguste kahjustamisele.

4.5 Täitjal on tellija kirjalikul nõusolekul õigus töö tulemusi kasutada teaduslikel eesmärkidel

ning teaduslikes publikatsioonides, uurimistöödes, ettekannetes ja õppetöös tingimusel,

et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke ja materjalide kasutamisel on viidatud

tellijale.

4.6 Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete tööga seotud intellektuaalse

omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või

koostööpartneritega.

4.7 Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal

isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid

õigusi lepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab täitja.

4.8 Täitja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel

kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.

4

4.9 Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks

pärast vastava töö osa esitlemist ja vastuvõtmist.

5. Poolte õigused ja kohustused

5.1 Täitja kohustub:

5.1.1 alustama lepingu täitmisega viivitamatult pärast lepingu jõustumist;

5.1.2 teostama töö lepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama töö

õigeaegse alustamise, osutamise, valmimise ja tellijale üleandmise;

5.1.3 tagama lepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, sh tagama lepingu

täitmise kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja metoodikate

väga hea tundmise ning teostatud töö dokumenteerimise vastavalt tellija

suunistele, samuti omama lepingu täitmiseks sobivaid keskkondi, koos kõige

sinna juurde kuuluvaga, sh kasutatava tarkvara litsentsid, või kasutama tellija

olemasolevaid jagatud keskkondi;

5.1.4 teostama ostu dokumentides kirjeldatud töö kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna

headele tavadele ja praktikale. Tellija eeldab, et täitja on oma valdkonna

professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda lepingu

funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse

saavutatavuse riski. Sellest tulenevalt laieneb täitjale ka selliste tööde tegemise

kohustus, mida ei ole lepingus kokku lepitud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt

kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Nimetatud tööde tegemine ei kuulu eraldi

tasustamisele ning täitja teostab kirjeldatud tööd lepingu täitmise raames;

5.1.5 tagama, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load,

kooskõlastused, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest tulenevalt

vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse;

5.1.6 tagama, et ostu dokumentide koosseisus esitatud uuringumeeskond osaleb lepingu

täitmisel isiklikult. Uuringumeeskonna liikme vahetumise korral peab olema

tagatud, et uus meeskonnaliige on vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja

kogemusega kui pakkumuses esitatud meeskonnaliige.

5.1.7 tagama töö teostamisel lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku

kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamise ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on

õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel

on muuhulgas nõutav majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering, siis

tagama, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse

5

teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse

vastava töö teostamiseks;

5.1.8 tagama töö teostamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vahendid, materjalid

jms, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks;

5.1.9 valminud töö tellijale ettenähtud tähtajaks üle andma, arvestades, et

lepinguperioodi pikkus alates lepingu jõustumisest on 7 (seitse) kalendrikuud;

5.1.10 vastutama töö teostamise kvaliteedi ning kavandatud eesmärkide saavutamise

eest;

5.1.11 lepingu tingimustest informeerima meeskonnaliikmeid, kellele ta lepingu

täitmisega seotud ülesande on pannud või allhankijaid, kes on kaasatud lepinguga

seotud ülesannete täitmisse;

5.1.12 mitte avaldama, kasutama, edasi saatma töö teostamisega seotud dokumente ja

teavet ilma tellija kirjaliku loata;

5.1.13 andma tellija nõudmisel ülevaate töö teostamise hetkeseisust ning esitama tellija

nõudmisel töö teostamisega seotud dokumendid;

5.1.14 viivitamatult teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis

segavad töö teostamist ja tähtaegadest kinnipidamist või püstitatud eesmärgi

saavutamist;

5.1.15 täitma kõiki tellija juures kehtivaid ja õigusaktidest tulenevaid andmekaitsealaseid

ja andmete turvalisust puudutavaid eeskirju, kui need on täitjale teatavaks tehtud;

5.1.16 kõrvaldama tellija nõudmisel tööl ilmnenud puudused viivitamatult omal kulul;

5.1.17 hüvitama tema süül tellijale ja/või kolmandatele isikutele tekitatud varalise kahju;

5.1.18 tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta.

Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist, peab

täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise;

5.1.19 viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberründest ja

küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti;

5.1.20 tagama projekti kandmise Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) hiljemalt töö

tellijale üleandmise ajaks või ühe nädala jooksul pärast seda.

5.2 Täitjal on õigus:

5.2.1 teha ettepanekuid töö teostamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas,

kui see ei välju lepingus kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu;

5.2.2 saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab töö teostamist;

5.2.3 nõuda tellijast sõltuvate mitteõiguspäraste takistuste kõrvaldamist töö teostamisel;

6

5.2.4 nõuda poolte koosoleku kokkukutsumist, kui see on töö teostamiseks,

tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks vältimatu, teatades sellest

tellijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette vähemalt 3 (kolm)

tööpäeva;

5.2.5 saada lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmise eest lepinguga kokkulepitud

tasu;

5.2.6 taotleda tellijalt tellijast tuleneval põhjusel töö üleandmise tähtaja pikendamist.

5.3 Tellija kohustub:

5.3.1 vastama kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks hiljemalt

5 (viie) tööpäeva jooksul. Kui täitja nõutud teabe hulk on suur või nõuab

lisaanalüüsi, lepitakse kokku uus mõistlik tähtaeg;

5.3.2 informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud töö

teostamisega;

5.3.3 tasuma lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmise eest kokkulepitud tasu

lepingus sätestatud tingimustel.

5.4 Tellijal on õigus:

5.4.1 jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja nõuda igal ajal

informatsiooni lepingu täitmise kohta;

5.4.2 anda täitjale täiendavaid juhiseid ning teha märkusi ja ettepanekuid töö

nõuetekohaseks teostamiseks, sh võrdlusriikide praktikate esitamiseks, aja- ja

tegevuskava kohandamiseks, metoodika kohandamiseks, uurimisküsimuste

täpsustamiseks jms;

5.4.3 konsulteerida vajadusel täitjaga lepingu esemega seotud küsimustes;

5.4.4 kutsuda kokku poolte koosolek, teatades sellest täitjat kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ette vähemalt 3 (kolm) tööpäeva;

5.4.5 nõuda töös ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist;

5.4.6 nõuda tööd teostava uuringumeeskonna liikmete väljavahetamist, kui on

põhjendatud alus kahelda meeskonnaliikme võimekuses teostada tööd lepingus

kokkulepitud tingimustel või kui on ilmnenud, et meeskonnaliikmed ei teosta tööd

pakkumuses esitatud viisil;

5.4.7 nõuda täitja süül tekkinud varaliste kahjude korvamist ja mittekvaliteetse töö

ümber tegemist täitja poolt ilma täiendavat tasu maksmata;

5.4.8 keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud

nõuetekohaselt tööd (või töö osa) kokku lepitud tähtajaks ja täitjapoolne

7

rikkumine ei ole objektiivselt põhjendatud (nt on tegemist objektiivse

põhjendusega, kui lepingu täitmine on viibinud tellija tegevuse või tegevusetuse

tõttu).

6. Üleandmine ja vastuvõtmine

6.1 Selles peatükis käsitletakse mõistet „töö“ vastava töö osa tähenduses.

6.2 Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Üleandmise-vastuvõtmise

akt on allkirjastatud dokument, mis kinnitab täitja poolt töö (vastava töö osa) üleandmist

tellijale ja tellija poolt selle vastuvõtmist. Täitja annab töö üle omalt poolt allkirjastatud

aktiga (lisa 1 koosseisus oleval vormil või täitja enda vormil).

6.3 Tellija võtab omalt poolt allkirjastatud aktiga vastu täitja poolt üle antud puudusteta töö

mõistliku aja jooksul või vastavalt kokku lepitud tähtajale.

6.4 Tellija võib töö vastu võtta, kui töös esineb üksikuid ja tellija jaoks väheolulisi

pisivigasid, mis fikseeritakse aktis. Tellijapoolne pisivigadega töö vastuvõtmine ei

vabasta täitjat kohustusest vead kõrvaldada ning üle anda vigadeta töö. Tellija määrab

mõistliku tähtaja pisivigade parandamiseks.

6.5 Kui töö kontrollimisel avastatakse, et töö ei vasta lepingutingimustele, esitab tellija

kirjaliku pretensiooni, milles näitab ära töös esinevad puudused ja määrab tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Pretensioon lisatakse üleandmise-vastuvõtmise aktile või

märgitakse puudused üleandmise-vastuvõtmise aktis. Töö loetakse lõplikult

vastuvõetuks, kui täitja on kõrvaldanud töös avastatud puudused ning tellija loeb töös

esinenud puudused kõrvaldatuks ning see on fikseeritud üleandmise-vastuvõtmise aktis.

6.6 Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on täitjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks

ekspertiis sõltumatult eksperdilt. Sõltumatu eksperdi kasutamine peab olema tellijaga

kirjalikult kooskõlastatud. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi

tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija täitjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab

töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud täitja kanda.

6.7 Töö omandiõigus ning juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad täitjalt tellijale

üle töö kohasel üleandmisel.

7. Vääramatu jõud

7.1 Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud

kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust

rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt

8

oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või

takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi

elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja

kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita, mis on täitja äririsk.

7.2 Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise

lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust

tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu

jõud kohustuse täitmist takistas.

7.3 Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama

teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või

mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o

vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise

kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

7.4 Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi

vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 60 (kuuskümmend)

kalendripäeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel

tehakse töö teostamise aja osas vajadusel lepingu muudatus.

7.5 Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi

kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust

taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

8. Konfidentsiaalsustingimused

8.1 Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet

isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud

dokumente ning muud teavet, millest on äratuntav, et selle avalikuks tulek võiks

kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille

avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse

läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

8.2 Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal

ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool

kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

8.3 Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat

dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik

9

dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja

kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

8.4 Täitjal on keelatud lepingu täitmise käigus teatavaks saanud asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teabe reprodutseerimine ja avaldamine mistahes kolmandatele

isikutele, sh isikutele, kellel puudub vastav juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus.

8.5 Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated,

tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

8.6 Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

9. Vastutus

9.1 Lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral

kannavad pooled teineteise ees vastutust vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele

õigusaktidele.

9.2 Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt lepingu

täitmisse kaasatud isikute tegevusest või tegevusetusest.

9.3 Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste

rikkumisest või tegevusest või tegemata jätmistest. Kui tellija viivitab omapoolsete

kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal

omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, pikendatakse töö üleandmise tähtaega vastava

aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.

9.4 Täitjapoolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukordi, kui täitja

ei anna tellijale tööd (vastavat töö osa) tähtajaks üle, kui üle antud töö (töö osa) ei vasta

osaliselt või täielikult lepingu tingimustele või kui töö (töö osa) on jäänud teostamata.

9.5 Täitja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste

eest, nagu enda tegude eest. Alltöövõtu kasutamise korral mis tahes lepingu osa alltöövõtu

korras täitmise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta täitjat ühestki tema lepingujärgsest

kohustusest. Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega

kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma tellija

sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.

9.6 Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille

suuruseks on kuni 300 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem

kui 25% lepingu hinnast.

10

9.7 Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva

eest, tingimusel, et viivitusest on tellijale kirjalikult teada antud 30 (kolmekümne)

kalendripäeva jooksul selle tekkimisest. Viivise maksimaalne määr on 25% viivituses

oleva summa suurusest.

9.8 Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise tuvastamise korral on kahjustatud poolel õigus

nõuda ja konfidentsiaalsuskohustust rikkunud poolel kohustus tasuda iga vastava

rikkumise eest leppetrahvi vastavalt rikutud nõude olemusele kuni 10 000 (kümme tuhat)

eurot iga vastava rikkumise korral. Leppetrahvi suuruse määratlemise õigus on

leppetrahvinõuet esitaval poolel.

9.9 Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue kuni

5000 (viis tuhat) eurot iga rikkumise eest. Täitjapoolse olulise lepingu rikkumise korral

ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud

täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus leping üles öelda või lepingust

taganeda.

9.10 Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses sätestatule muuhulgas:

9.10.1 mõjuva põhjuseta lepingu täitmise katkestamine või täitmisele mitte asumine;

9.10.2 valeinfo esitamine;

9.10.3 lepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse

omandi õigused) puudumine;

9.10.4 korduv (vähemalt kahel korral) uuringumeeskonna liikme asendamine isikuga,

kes ei vasta lepinguga kokkulepitud nõuetele ja/või uuringumeeskonna liikme

asendamine ilma tellija eelneva kirjalikus vormis antud nõusolekuta;

9.10.5 tähtaegselt lepingu täitmata jätmist selliselt, et tehnilises kirjelduses sätestatud

eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistlik;

9.10.6 lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule ilma tellija kirjaliku

nõusolekuta.

9.11 Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise

asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt lepingu

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

9.12 Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju

hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste

täitmisest.

11

9.13 Leppetrahvid ja viivised tasutakse 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul vastava

nõude saamisest arvates. Pooled peavad esitama oma lepingust tuleneva leppetrahvi või

viivise nõude teisele poolele hiljemalt 1 (ühe) kalendrikuu jooksul arvates päevast, mil

pool sai teada või pidi teada saama leppetrahvi või viivise nõude esitamise õigusest.

9.14 Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja

nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes. Tellijal on õigus

arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad

maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

9.15 Juhul kui töö (töö osa) ei vasta lepingutingimustele ning tellija on nõus võtma vastu

puudustega töö (töö osa), on tellijal õigus alandada maksmiseks esitatud arvel olevat

hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks täitjale kirjaliku teatise.

9.16 Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju,

mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.

9.17 Töö (töö osa) mittenõuetekohase teostamise korral on tellijal lisaks lepingust tuleneva

leppetrahvi nõudmisele õigus tellida mittenõuetekohaselt teostatud töö (töö osa)

kolmandalt isikult ning nõuda selleks tehtud kulutused sisse täitjalt.

10. Lepingu kehtivus, loovutamine, muutmine ja lõpetamine

10.1 Leping jõustub kui pooled on selle allkirjastanud ja kehtib kuni lepingust tulenevate

kohustuste nõuetekohase täitmiseni, lepingu ülesütlemisel, taganemisel või muul

seadusest tuleneval alusel.

10.2 Täitja ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada

kolmandale isikule ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta.

10.3 Lepingu muutmisel juhinduvad pooled riigihangete seadusest.

10.4 Pooled võivad kooskõlas RHS § 123 lg 1 p 2 kokku leppida lepingu punktis 5.1.9

nimetatud tähtaja muutmises, kui ajakavas püsimine viibib tellijast tulenevatel põhjustel

(nt vajaliku sisendi või kooskõlastuste saamine). Lisaks on muudatuste tegemine

lõpptähtajas lubatav muude ettenägematute, lepingu pooltest sõltumatute asjaolude tõttu.

10.5 Täitjal ei ole õigust taotleda lepingu muutmist (pikendamist), mis on põhjustatud täitja

enda kohustuste täitmata jätmisest või mittekohasest täitmisest.

10.6 Tellija võib lepingu igal ajal sõltumata põhjusest lõpetada, teatades sellest kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ette vähemalt 30 (kolmkümmend) päeva. Lepingu

lõpetamine vabastab pooled käesoleva lepinguga sätestatud kohustuste täitmisest.

12

10.7 Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda või sellest

taganeda, kui täitja on oluliselt lepingut rikkunud või juhul, kui täitja:

10.7.1 suhtes on algatatud pankrotimenetlus;

10.7.2 pankrot on välja kuulutatud;

10.7.3 täitja varad arestitakse;

10.7.4 täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see

muudab lepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks.

10.8 Lepingu lõpetamisel kohustub tellija vastu võtma lepingu lõppemise hetkeks

nõuetekohaselt teostatud töö (töö osa) ning maksma selle eest tasu vastavalt teostatud töö

(töö osa) mahule. Tellija ei ole kohustatud vastu võtma ja tasuma töö (töö osa) eest, mis

ei vasta lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele.

10.9 Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle andma

lepingu alusel ja raames kogutud tööga seotud informatsiooni (alusandmed).

11. Kontaktisikud

11.1 Tellija volitatud kontaktisikud on:

11.1.1 Lepingu täitmisega seotud küsimustes .............. /nimi, ametikoht,

telefoninumber, e-post/.

11.1.2 Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel .............. /nimi, ametikoht,

telefoninumber, e-post/.

11.2 Täitja kontaktisikud on:

11.2.1 Lepingu täitmisega seotud küsimustes .............. /nimi, ametikoht,

telefoninumber, e-post/.

11.2.2 Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel .............. /nimi, ametikoht,

telefoninumber, e-post/.

11.3 Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema

adresseeritud lepingu punktides 11.1 ja 11.2 nimetatud kontaktisikutele.

11.4 Kontaktisiku või muude andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele

poolele viivitamata, hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates.

Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

12. Lõppsätted

12.1 Lepingu täitmise keel on eesti keel.

13

12.2 Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi

õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

12.3 Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste

lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus

vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, välja arvatud juhul, kui pooled on

teisiti kokku leppinud.

12.4 Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.

12.5 Lepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on vastuolus

seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.

12.6 Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele

isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

12.7 Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku

vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised.

12.8 Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte

määratud tähtajal.

12.9 Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab

toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse

kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava

väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5

(viis) päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel

tööpäeval.

12.10 Leping allkirjastatakse paberkandjal: Leping on koostatud 2 (kahes) identses juriidilist

jõudu omavas eksemplaris eesti keeles, millest üks eksemplar antakse ostjale ja teine

müüjale. Pooled allkirjastavad kõik lepingu leheküljed.

Leping allkirjastatakse digitaalselt: Leping allkirjastatakse digitaalselt eesti keeles, mis

loetakse vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80 alusel võrdseks allkirjastamise

kirjaliku vormiga.

POOLTE REKVISIIDID

Tellija Täitja

Päästeamet ________________

Raua 2, 10124, Tallinn ________________

14

Registrikood: 70000585 Registrikood: _____

Tel: +372 628 2000 Tel: +372 ________

E-post: [email protected] E-post: __________

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

_____________________ _______________________

++++++++ ++++++++

++++++++ +++++++++

15

Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm

ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT

Töö üleandmise kuupäev: _________________

Päästeamet, registrikood 70000585, aadressiga Raua 2, 10124 Tallinn, mida esindab lepingu

nr ____ punkti ___ alusel ______ (esindaja ametinimetus ja nimi) ühelt poolt (edaspidi tellija)

ja

_______________ (teise osapoole nimi), keda esindab lepingu nr ____ punkti ___ alusel

______ (esindaja ametinimetus ja nimi), teiselt poolt (edaspidi täitja)

Käesolev akt on vormistatud selle kohta, et vastavalt tellija ja täitja vahel __________

(pp.kk.aaaa) sõlmitud lepingule nr __________ kinnitavad pooled lepingu esemeks oleva töö

(töö osa)ja selle juurde kuuluva informatsiooni üleandmist.

Töö (töö osa) nimetus ja kirjeldus Hind EUR (km-ta)

1) Töö(töö osa)ja selle juurde kuuluv informatsioonon üle antud tähtaegselt:

…..JAH/EI………;

2) Töö (töö osa) ja selle juurde kuuluv informatsioon vastavad lepingus sätestatud

tingimustele: …..JAH/EI………

Vajadusel märkused:

…………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………

16

Pooled kinnitavad, et käesolevas üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud andmed on õiged.

Üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud eesti keeles kahes eksemplaris, millest üks jääb

tellijale ja teine täitjale / Üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud digitaalselt.

Tellija: Täitja:

……………………… ……………………

/Allkiri/ /Allkiri/

……………………… . ……………………

/Allkirjastaja nimi/ /Allkirjastaja nimi/

1

Rakendusuuringu tehniline kirjeldus

„Ehitusloa taotlemiseks esitatava ehitusprojekti tuleohutuse osa kohustusliku sisu

ja detailsuse rakendusuuring.“

Rakendusuuringu eesmärk

Selgitada välja suurimad riskid tulekahju tekkeks, levikuks ja kahjude tekkimiseks

üksikelamutes, suvilates, aiamajades ja nende juurde kuuluvates abihoonetes. Uurida, millised

on tulekahjuriski mõjutavad faktorid ja nendest lähtuvad ehitusprojekti tuleohutuse osas

rakendatavad nõuded ning nende riiklikud kontrollmehhanismid läänemeremaades (Eesti,

Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Norra).

Uuringu käigus:

1. tuvastada ja analüüsida riskitegurid, mis omavad suurimat mõju tuleohutusele;

2. hinnata olemasolevate nõuete ja esitatavate andmete asjakohasust ja

proportsionaalsust;

3. modelleerida sihtrühmade (ehitise omanik, teenuse pakkuja (tuleohutusekspert,

projekteerija, omanikujärelevalve, ehitaja, kohalik omavalitsus, päästeamet) vaates

riskipõhised ehitusprojekti tuleohutuse osa koostamis- ja otsustusmudelid, mis

võimaldavad eristada määratavaid ning mittemääratavaid andmeid.

Töötada välja üksikelamute, suvilate, aiamajade ja nende juurde kuuluvate abihoonete

ehitusprojektidele rakendatav, selgelt struktureeritud ja riskipõhine tuleohutuse

osa standardlahendus ehk mudel, mis:

1. parandab projekteerimise õigusselgust ja kvaliteeti,

2. vähendab menetlusaega,

3. tagab turvalisuse,

4. lihtsustab kodaniku tegevusi ehitusprojektide tuleohutusosa koostamisel,

5. lihtsustab ning vähendab menetlejate poolset kontrolli tegevust ja vähendab

menetlusosaliste kaasamist tuleohutuse hindamisel,

2

6. loob eeldused digilahenduste ja automatiseeritud kontrollmehhanismide

kasutuselevõtuks,

7. mudel loob võimaluse ka edaspidi sama andmestikku analüüsida.

Lähtutakse põhimõttest, et kontroll ja regulatiivne detailsus keskenduvad eeskätt neile

faktoritele ja kriteeriumidele, mis omavad statistiliselt ja sisuliselt olulist mõju tulekahju

tekkimisele, levikule ja kahjude ulatusele.

Teiste riikide praktikaid ei analüüsita tulekahjude statistika võrdlemiseks, vaid eesmärgiga

tuvastada, kuidas on neis riikides struktureeritud ehitusprojekti tuleohutuse osa ning millised

andmed ja miks on käsitletud kohustuslikena.

Taustainfo

2025 aastal menetleti ehitusloa taotlemise alusel päästeameti poolt üksikelamu, suvila, aiamaja

ja nende juurde kuuluvaid abihooneid 7864 korda. Keeldumiste osakaal on 37% menetluste

üldarvust.

Ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti tuleohutuse osa sisu ja detailsus ei ole kehtivas

regulatsioonis piisavalt selgelt määratletud. See põhjustab praktikas erinevaid õigusruumi

tõlgendusi omanike, teenusepakkujate, kohalike omavalitsuste ning riikliku järelevalve vahel,

mille tulemusel suureneb:

1. ehitusloa menetlusaeg,

2. projektide tagasilükkamiste arv,

3. menetlusega seotud halduskoormus.

Probleem on eriti ilmne üksikelamute, suvilate, aiamajade ja nende juurde kuuluvate abihoonete

puhul, kus sageli kohaldatakse rahvarohketele või kõrgema tuleohuriskiga hoonetele mõeldud

nõudeid, mis ei ole proportsionaalsed hoone kasutusotstarbe ega riskitasemega. Ebamäärane

nõuete detailsus toob kaasa põhjendamatu ressursikulu nii projekti koostajatele, loa taotlejatele

kui ka riiklikule järelevalvele.

Kehtiv olukord ei toeta riskipõhiseid nõuete täitmisi ja järelevalve rakendamist.

3

Seos strateegiliste dokumentidega

Projekt toetab Siseturvalisuse arengukava (STAK) 2020–2030 eesmärkide saavutamist,

eelkõige:

1. Programmi 1 „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“, tegevusi 1 ja 3.

2. Programmi 2 „Kiire ja asjatundlik abi“, tegevust 6 – digilahenduste ja automaatsete

järelevalvesüsteemide arendamine;

2. Programmi 5 „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“ – innovatsiooni ja tõenduspõhise

poliitikakujundamise edendamine.

Uuring toetab laiema kasu loomist ühiskonnale lihtsustades menetlusprotsessi kodaniku,

ettevõtja ja riigi vaates.

Oodatavad tulemused

Rakendusuuringuga peavad olema saavutatud ja esitatavad järgmised tulemused:

1. Tõenduspõhine analüüs ja põhjendatud ettepanek ehitusprojekti tuleohutuse

osa kohustusliku miinimumsisu ja detailsusastme määratlemiseks.

3. Riskimudel või riskimaatriks, mis seob ehitusprojektis esitatavad andmed tulekahju

tekkimise ja leviku riskidega.

4. Võrdlev ülevaade Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Läti ja Leedu struktureerimise

praktikatest ning nende võimalikust ülekandmisest Eesti konteksti.

5. Rakendatav ja valideeritud standardlahendus (nt juhend, mall, vormipõhine struktuur),

mida on võimalik kasutada ehitusloa menetluses.

5. Ettepanekud õigusaktide, standardite ja juhendmaterjalide muutmiseks koos mõju

hinnanguga.

6. Rakenduskava tulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks. Võimalusel lisada

digilahenduse ja automatiseeritud kontrolli kontseptuaalne kirjeldus (nt

masinloetavate andmeväljade loetelu, riskipõhiste kontrollreeglite määratlemine,

algoritmilise otsustusloogika).

4

7. Rakendusuuringu vahekokkuvõtete ja lõpptulemuse esitlused hankijale.

8. Rakendusuuring on sisestatud ja leitav teadusinfosüsteemis.

Uuringu ulatus

Uuring hõlmab:

1. üksikelamute, suvilate, aiamajade ja nende juurde kuuluvate abihoonete

projekteerimise tuleohutusnõudeid ja ehitusloa menetluses teostatavat

vastavuskontrolli;

2. menetlusprotsessi tervikuna tuleohutusvaates;

3. digitaalse ja riskipõhise kontrolli võimalusi.

Uurimisküsimused

1. Millised ehituslikud tuleohutuse nõuded on otseselt seotud tulekahju tekkimise ja

leviku riskiga?

2. Millised ehituslikud tuleohutusnõuded ei oma olulist riski ning milline on nende

eemaldamise mõju?

3. Millised nõuded on ehitusprojekti tuleohutuse osasse struktureeritud Eestis, Soomes,

Rootsis, Norras, Lätis ja Leedus?

4. Kuidas on nendes riikides jaotatud vastutus ja ülesanded (omanik, pädev isik, riiklik

järelevalve)?

5. Kuidas on nendes riikides korraldatud tuleohutuse projekteerimisetappide järelevalve

eri kooskõlastuse menetlusetappides?

6. Millised on peamised ehitusprojektide tagasilükkamise põhjused?

7. Kas ja millise detailsusastmega ning millise metoodika alusel teostab riiklik

järelevalve ehitusprojekti tuleohutuse osa ülevaatust?

8. Millised tuleohutuse osa projekteerimise ja loa taotlemise menetlusetapid põhjustavad

seotud osapooltele suurimat ebaselgust ning ajakulu?

5

9. Milline võiks olla riskipõhine otsustusmudel ehitusprojekti tuleohutuse

osa koostamiseks ja hindamiseks?

10. Millised praktilised meetmed parandaksid ehitusprojekti tuleohutuse osa koostamise ja

hindamise protsessi kvaliteeti ja kiirust?

10. Millised on eeldused ehitusprojekti tuleohutuse osa standardlahenduse koostamiseks ja

selle digitaalse kontrolli rakendamiseks?

Tulemuste rakendamine ja jätkusuutlikkus

Tellija kavandab uuringu tulemuste rakendamist järgnevalt:

1. õigusaktide ja juhendmaterjalide ajakohastamine;

2. standardlahenduse piloteerimine koostöös kohalike omavalitsuste ja

Päästeametiga;

3. digilahenduste arenduse algatamine;

4. sihtrühmade teavitamine ja koolitamine.

Uuring loob eeldused ehitusloa menetluse ja tuleohutuse järelevalve pikaajaliseks

tõhustamiseks ning võimaldab osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides, sh

tuleohutusnõuete ühtlustamisel Läänemere piirkonnas.

Ajakava

1. Uurimistöö peab olema üle antud hiljemalt 7 kuu möödumisel lepingu sõlmimisest.

2. Üksikasjaliku aja ja tegevuskava esitab täitja oma pakkumuses, lähtudes

rakendusuuringu tehnilisest kirjeldusest.

3. Täitja peab arvestama, et tellijal on iga esitatava vahetulemi (alusandmed,

vahearuanne, tööversioon, lõppversioon) tagasisidestamiseks ja kooskõlastamiseks

vähemalt 5 tööpäeva, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

4. Vajaduse korral täpsustatakse ajakava, vahetulemuste ja lõpptulemuse esitamise

tähtajad avakoosolekul arvestades, et uurimistöö antakse üle hiljemalt 7 kuu

möödumisel peale lepingu sõlmimist.

6

Koostöö Tellijaga

1. Metoodika valik

Sobivaima andmete kogumise, töötlemise ja uuringu metoodika, millest lähtutakse lepingu

täitmisel, pakub käesoleva tehnilise kirjelduse alusel välja täitja. Täitjale jäetakse võimalus

täiendada uurimisküsimusi ja allikaid.

2. Avakoosolek

Enne tegevustega alustamist toimub poolte vahel avakoosolek, kus arutatakse läbi täitja

pakkumuses esitatud metoodika ning aja- ja tegevuskava.

3. Materjalide edastamine

Täitja edastab tellijale arutamist vajavad küsimused ja materjalid vähemalt 5 tööpäeva enne

planeeritavat koosolekut ning arvestab tellija soovituste ja ettepanekutega uurimistöö

läbiviimisel.

4. Täiendavad koosolekud ja info

Tellijal on õigus saada regulaarselt informatsiooni uurimistöö elluviimise käigust ning

vastavalt vajadusele kokku kutsuda täiendavaid koosolekuid.

5. Keel

Uuringumeeskond suhtleb tellijaga eesti keeles.

Lepingu projekt

Päästeamet, registrikood 70000585, aadressiga Raua 2, 10124 Tallinn, Eesti, keda esindab

põhimääruse alusel ____________________ (edaspidi tellija), ühelt poolt ja

__________, registrikood _________, aadressiga ______________, keda esindab

põhikirja/volikirja alusel _____________ (edaspidi täitja), teiselt poolt (edaspidi eraldi ja

üksikult nimetatud pool ning koos ja ühiselt nimetatud pooled), sõlmisid käesoleva lepingu

(edaspidi leping) alljärgnevas

1. Lepingu sõlmimise alus, ese ja mõisted

1.1 Leping on sõlmitud lähtudes tellija ___ edastatud hinnapäringu alusdokumentidest ja

täitja poolt ___ esitatud hinnapakkumusest (edaspidi koos ostu dokumendid).

1.2 Lepingu ese on ____ läbiviimine lepingus ja selle lisas kirjeldatud tingimustel (edaspidi

töö). Töö peab vastama hinnapäringule ja -pakkumusele, lepingu tingimustele ja

asjaomasele tööle tavapäraselt esitatavatele nõuetele.

1.3 Täitja annab tellijale töö üle hiljemalt 7 (seitsme) kalendrikuu jooksul lepingu

sõlmimistest arvates.

1.4 Tellija sõlmib täitjaga lepingu, tuginedes täitja hinnapakkumusele ning eeldades heas

usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Allhankijate ja

alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees

vastutavaks täitja.

1.5 Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.5.1 temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;

1.5.2 ta on tutvunud lepinguga ja hinnapäringu alusdokumentidega ning mõistab

täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes

toodud tingimustega;

1.5.3 lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad

mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda

nõuetekohaselt täita;

1.5.4 ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid,

esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil

kohustub neid pikendama/ uuendama (kui lubade, registreeringute, esindusõiguste

ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja

kohustus tellijat sellest koheselt teavitada);

2

1.5.5 tellijale üleantava töö suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või

muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus töö suhtes maksma panna.

1.6 Lepingus kasutatavad mõisted:

1.6.1 tööpäev – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega Eesti Vabariigi

seadustega kehtestatud riiklik püha.

1.6.2 kolmas isik – mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole lepingu pooleks.

2. Lepingu osad

2.1 Lepingu lahutamatud osad on ostu dokumendid, poolte vahel edastatud teated ning kõik

sõlmitavad lepingu muudatused ja lisad. Lepingu lahutamatud osad on ka lepingu

täitmisega seotud küsimustes peetavate koosolekute protokollid, mis koostatakse töö

teostamise käigus.

2.2 Kõik lepingu muudatused ja lisad sõlmitakse kirjalikult, mis jõustuvad pärast nende

allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal.

2.3 Lepingu lisad lepingu sõlmimise hetkel on ostu dokumendid, mida ei lisata lepingule.

3. Lepingu maksumus ja maksetingimused

3.1 Tellija tasub täitjale teostatud töö eest __________ eurot (edaspidi lepingu hind), millele

lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. Lepingu hind on tellijale lõplik ja täitjale

siduv ning see sisaldab kõiki kulusid, mis on vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks,

sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste ja kasutusõiguste eest.

3.2 Tellija tasub üleantud töö eest pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist

poolte poolt ning selle alusel esitatud arve saamist.

3.3 Täitja ei või lepingu kehtivuse ajal lepingu hinda tõsta.

3.4 Tellija tasub täitjale töö eest tasu arve alusel, mille täitja esitab pärast töö või selle osa

üleandmist-vastuvõtmist ehk üleandmise vastuvõtmise akt allkirjastamist.

3.5 Täitja esitab nõuetekohase arve hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamisest.

3.6 Arvel tuleb maksetähtajaks märkida 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva nõuetekohase

arve esitamisest. Arvel peab maksjaks olema märgitud Päästeamet ja lisatud lepingu

punktis 11.1 märgitud kontaktisik. Arve peab vastama raamatupidamise seaduse ja

käibemaksuseaduse nõuetele.

3.7 Tellija ei tasu täitjale ettemaksu.

3.8 Täitja esitab Eesti e-arve standardile vastava e-arve.

3

3.9 Käesolevas lepingus esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on arvel näidatud arvelduskonto.

3.10 Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise

kuupäev.

4. Autoriõigus

4.1 Kõik käesoleva lepingu alusel teostatud töö käigus loodud teoste ja tulemite (sh

alusandmete) autoriõigused kuuluvad tellijale ning nende edasisel kasutamisel lähtutakse

autoriõiguse seadusest.

4.2 Täitja kinnitab, et lepingu eseme üleandmisest kuuluvad lepingu esemega seonduvad

varalised õigused (sh varalised autoriõigused) tellijale, kellel on õigus lepingu eset omaks

otstarbeks ja äranägemisel vabalt ja piiranguteta mistahes eesmärgil kasutada ja

võõrandada.

4.3 Täitja kinnitab lepingule allakirjutamisega, et ei oma tellija vastu pretensioone, kui tellija

lepingu eset muudab ja/või täiendab. Töö muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul,

mis ei ole eelnevalt täitjaga kokkulepitud, peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks

ei ole täitja. Kui see ei ole selge, peab tellija täitjat eelnevalt teavitama ning andma talle

võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.

4.4 Lepinguga keelatakse täitjal lepingu eset võõrandada või mistahes muul viisil suhetes

kolmandate isikutega otseselt või kaudselt kasutada ning toime panna tegusid, mis on

suunatud punktis 4.2 nimetatud tellija varaliste õiguste kahjustamisele.

4.5 Täitjal on tellija kirjalikul nõusolekul õigus töö tulemusi kasutada teaduslikel eesmärkidel

ning teaduslikes publikatsioonides, uurimistöödes, ettekannetes ja õppetöös tingimusel,

et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke ja materjalide kasutamisel on viidatud

tellijale.

4.6 Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete tööga seotud intellektuaalse

omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või

koostööpartneritega.

4.7 Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal

isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid

õigusi lepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab täitja.

4.8 Täitja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel

kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.

4

4.9 Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks

pärast vastava töö osa esitlemist ja vastuvõtmist.

5. Poolte õigused ja kohustused

5.1 Täitja kohustub:

5.1.1 alustama lepingu täitmisega viivitamatult pärast lepingu jõustumist;

5.1.2 teostama töö lepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama töö

õigeaegse alustamise, osutamise, valmimise ja tellijale üleandmise;

5.1.3 tagama lepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, sh tagama lepingu

täitmise kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja metoodikate

väga hea tundmise ning teostatud töö dokumenteerimise vastavalt tellija

suunistele, samuti omama lepingu täitmiseks sobivaid keskkondi, koos kõige

sinna juurde kuuluvaga, sh kasutatava tarkvara litsentsid, või kasutama tellija

olemasolevaid jagatud keskkondi;

5.1.4 teostama ostu dokumentides kirjeldatud töö kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna

headele tavadele ja praktikale. Tellija eeldab, et täitja on oma valdkonna

professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda lepingu

funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse

saavutatavuse riski. Sellest tulenevalt laieneb täitjale ka selliste tööde tegemise

kohustus, mida ei ole lepingus kokku lepitud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt

kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Nimetatud tööde tegemine ei kuulu eraldi

tasustamisele ning täitja teostab kirjeldatud tööd lepingu täitmise raames;

5.1.5 tagama, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load,

kooskõlastused, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest tulenevalt

vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse;

5.1.6 tagama, et ostu dokumentide koosseisus esitatud uuringumeeskond osaleb lepingu

täitmisel isiklikult. Uuringumeeskonna liikme vahetumise korral peab olema

tagatud, et uus meeskonnaliige on vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja

kogemusega kui pakkumuses esitatud meeskonnaliige.

5.1.7 tagama töö teostamisel lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku

kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamise ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on

õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel

on muuhulgas nõutav majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering, siis

tagama, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse

5

teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse

vastava töö teostamiseks;

5.1.8 tagama töö teostamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vahendid, materjalid

jms, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks;

5.1.9 valminud töö tellijale ettenähtud tähtajaks üle andma, arvestades, et

lepinguperioodi pikkus alates lepingu jõustumisest on 7 (seitse) kalendrikuud;

5.1.10 vastutama töö teostamise kvaliteedi ning kavandatud eesmärkide saavutamise

eest;

5.1.11 lepingu tingimustest informeerima meeskonnaliikmeid, kellele ta lepingu

täitmisega seotud ülesande on pannud või allhankijaid, kes on kaasatud lepinguga

seotud ülesannete täitmisse;

5.1.12 mitte avaldama, kasutama, edasi saatma töö teostamisega seotud dokumente ja

teavet ilma tellija kirjaliku loata;

5.1.13 andma tellija nõudmisel ülevaate töö teostamise hetkeseisust ning esitama tellija

nõudmisel töö teostamisega seotud dokumendid;

5.1.14 viivitamatult teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis

segavad töö teostamist ja tähtaegadest kinnipidamist või püstitatud eesmärgi

saavutamist;

5.1.15 täitma kõiki tellija juures kehtivaid ja õigusaktidest tulenevaid andmekaitsealaseid

ja andmete turvalisust puudutavaid eeskirju, kui need on täitjale teatavaks tehtud;

5.1.16 kõrvaldama tellija nõudmisel tööl ilmnenud puudused viivitamatult omal kulul;

5.1.17 hüvitama tema süül tellijale ja/või kolmandatele isikutele tekitatud varalise kahju;

5.1.18 tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta.

Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist, peab

täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise;

5.1.19 viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberründest ja

küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti;

5.1.20 tagama projekti kandmise Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) hiljemalt töö

tellijale üleandmise ajaks või ühe nädala jooksul pärast seda.

5.2 Täitjal on õigus:

5.2.1 teha ettepanekuid töö teostamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas,

kui see ei välju lepingus kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu;

5.2.2 saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab töö teostamist;

5.2.3 nõuda tellijast sõltuvate mitteõiguspäraste takistuste kõrvaldamist töö teostamisel;

6

5.2.4 nõuda poolte koosoleku kokkukutsumist, kui see on töö teostamiseks,

tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks vältimatu, teatades sellest

tellijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette vähemalt 3 (kolm)

tööpäeva;

5.2.5 saada lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmise eest lepinguga kokkulepitud

tasu;

5.2.6 taotleda tellijalt tellijast tuleneval põhjusel töö üleandmise tähtaja pikendamist.

5.3 Tellija kohustub:

5.3.1 vastama kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks hiljemalt

5 (viie) tööpäeva jooksul. Kui täitja nõutud teabe hulk on suur või nõuab

lisaanalüüsi, lepitakse kokku uus mõistlik tähtaeg;

5.3.2 informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud töö

teostamisega;

5.3.3 tasuma lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmise eest kokkulepitud tasu

lepingus sätestatud tingimustel.

5.4 Tellijal on õigus:

5.4.1 jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja nõuda igal ajal

informatsiooni lepingu täitmise kohta;

5.4.2 anda täitjale täiendavaid juhiseid ning teha märkusi ja ettepanekuid töö

nõuetekohaseks teostamiseks, sh võrdlusriikide praktikate esitamiseks, aja- ja

tegevuskava kohandamiseks, metoodika kohandamiseks, uurimisküsimuste

täpsustamiseks jms;

5.4.3 konsulteerida vajadusel täitjaga lepingu esemega seotud küsimustes;

5.4.4 kutsuda kokku poolte koosolek, teatades sellest täitjat kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ette vähemalt 3 (kolm) tööpäeva;

5.4.5 nõuda töös ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist;

5.4.6 nõuda tööd teostava uuringumeeskonna liikmete väljavahetamist, kui on

põhjendatud alus kahelda meeskonnaliikme võimekuses teostada tööd lepingus

kokkulepitud tingimustel või kui on ilmnenud, et meeskonnaliikmed ei teosta tööd

pakkumuses esitatud viisil;

5.4.7 nõuda täitja süül tekkinud varaliste kahjude korvamist ja mittekvaliteetse töö

ümber tegemist täitja poolt ilma täiendavat tasu maksmata;

5.4.8 keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud

nõuetekohaselt tööd (või töö osa) kokku lepitud tähtajaks ja täitjapoolne

7

rikkumine ei ole objektiivselt põhjendatud (nt on tegemist objektiivse

põhjendusega, kui lepingu täitmine on viibinud tellija tegevuse või tegevusetuse

tõttu).

6. Üleandmine ja vastuvõtmine

6.1 Selles peatükis käsitletakse mõistet „töö“ vastava töö osa tähenduses.

6.2 Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Üleandmise-vastuvõtmise

akt on allkirjastatud dokument, mis kinnitab täitja poolt töö (vastava töö osa) üleandmist

tellijale ja tellija poolt selle vastuvõtmist. Täitja annab töö üle omalt poolt allkirjastatud

aktiga (lisa 1 koosseisus oleval vormil või täitja enda vormil).

6.3 Tellija võtab omalt poolt allkirjastatud aktiga vastu täitja poolt üle antud puudusteta töö

mõistliku aja jooksul või vastavalt kokku lepitud tähtajale.

6.4 Tellija võib töö vastu võtta, kui töös esineb üksikuid ja tellija jaoks väheolulisi

pisivigasid, mis fikseeritakse aktis. Tellijapoolne pisivigadega töö vastuvõtmine ei

vabasta täitjat kohustusest vead kõrvaldada ning üle anda vigadeta töö. Tellija määrab

mõistliku tähtaja pisivigade parandamiseks.

6.5 Kui töö kontrollimisel avastatakse, et töö ei vasta lepingutingimustele, esitab tellija

kirjaliku pretensiooni, milles näitab ära töös esinevad puudused ja määrab tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Pretensioon lisatakse üleandmise-vastuvõtmise aktile või

märgitakse puudused üleandmise-vastuvõtmise aktis. Töö loetakse lõplikult

vastuvõetuks, kui täitja on kõrvaldanud töös avastatud puudused ning tellija loeb töös

esinenud puudused kõrvaldatuks ning see on fikseeritud üleandmise-vastuvõtmise aktis.

6.6 Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on täitjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks

ekspertiis sõltumatult eksperdilt. Sõltumatu eksperdi kasutamine peab olema tellijaga

kirjalikult kooskõlastatud. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi

tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija täitjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab

töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud täitja kanda.

6.7 Töö omandiõigus ning juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad täitjalt tellijale

üle töö kohasel üleandmisel.

7. Vääramatu jõud

7.1 Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud

kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust

rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt

8

oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või

takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi

elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja

kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita, mis on täitja äririsk.

7.2 Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise

lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust

tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu

jõud kohustuse täitmist takistas.

7.3 Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama

teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või

mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o

vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise

kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

7.4 Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi

vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 60 (kuuskümmend)

kalendripäeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel

tehakse töö teostamise aja osas vajadusel lepingu muudatus.

7.5 Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi

kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust

taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

8. Konfidentsiaalsustingimused

8.1 Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet

isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud

dokumente ning muud teavet, millest on äratuntav, et selle avalikuks tulek võiks

kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille

avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse

läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

8.2 Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal

ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool

kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

8.3 Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat

dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik

9

dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja

kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

8.4 Täitjal on keelatud lepingu täitmise käigus teatavaks saanud asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teabe reprodutseerimine ja avaldamine mistahes kolmandatele

isikutele, sh isikutele, kellel puudub vastav juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus.

8.5 Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated,

tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

8.6 Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

9. Vastutus

9.1 Lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral

kannavad pooled teineteise ees vastutust vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele

õigusaktidele.

9.2 Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt lepingu

täitmisse kaasatud isikute tegevusest või tegevusetusest.

9.3 Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste

rikkumisest või tegevusest või tegemata jätmistest. Kui tellija viivitab omapoolsete

kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal

omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, pikendatakse töö üleandmise tähtaega vastava

aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.

9.4 Täitjapoolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukordi, kui täitja

ei anna tellijale tööd (vastavat töö osa) tähtajaks üle, kui üle antud töö (töö osa) ei vasta

osaliselt või täielikult lepingu tingimustele või kui töö (töö osa) on jäänud teostamata.

9.5 Täitja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste

eest, nagu enda tegude eest. Alltöövõtu kasutamise korral mis tahes lepingu osa alltöövõtu

korras täitmise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta täitjat ühestki tema lepingujärgsest

kohustusest. Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega

kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma tellija

sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.

9.6 Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille

suuruseks on kuni 300 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem

kui 25% lepingu hinnast.

10

9.7 Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva

eest, tingimusel, et viivitusest on tellijale kirjalikult teada antud 30 (kolmekümne)

kalendripäeva jooksul selle tekkimisest. Viivise maksimaalne määr on 25% viivituses

oleva summa suurusest.

9.8 Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise tuvastamise korral on kahjustatud poolel õigus

nõuda ja konfidentsiaalsuskohustust rikkunud poolel kohustus tasuda iga vastava

rikkumise eest leppetrahvi vastavalt rikutud nõude olemusele kuni 10 000 (kümme tuhat)

eurot iga vastava rikkumise korral. Leppetrahvi suuruse määratlemise õigus on

leppetrahvinõuet esitaval poolel.

9.9 Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue kuni

5000 (viis tuhat) eurot iga rikkumise eest. Täitjapoolse olulise lepingu rikkumise korral

ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud

täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus leping üles öelda või lepingust

taganeda.

9.10 Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses sätestatule muuhulgas:

9.10.1 mõjuva põhjuseta lepingu täitmise katkestamine või täitmisele mitte asumine;

9.10.2 valeinfo esitamine;

9.10.3 lepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse

omandi õigused) puudumine;

9.10.4 korduv (vähemalt kahel korral) uuringumeeskonna liikme asendamine isikuga,

kes ei vasta lepinguga kokkulepitud nõuetele ja/või uuringumeeskonna liikme

asendamine ilma tellija eelneva kirjalikus vormis antud nõusolekuta;

9.10.5 tähtaegselt lepingu täitmata jätmist selliselt, et tehnilises kirjelduses sätestatud

eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistlik;

9.10.6 lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule ilma tellija kirjaliku

nõusolekuta.

9.11 Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise

asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt lepingu

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

9.12 Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju

hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste

täitmisest.

11

9.13 Leppetrahvid ja viivised tasutakse 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul vastava

nõude saamisest arvates. Pooled peavad esitama oma lepingust tuleneva leppetrahvi või

viivise nõude teisele poolele hiljemalt 1 (ühe) kalendrikuu jooksul arvates päevast, mil

pool sai teada või pidi teada saama leppetrahvi või viivise nõude esitamise õigusest.

9.14 Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja

nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes. Tellijal on õigus

arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad

maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

9.15 Juhul kui töö (töö osa) ei vasta lepingutingimustele ning tellija on nõus võtma vastu

puudustega töö (töö osa), on tellijal õigus alandada maksmiseks esitatud arvel olevat

hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks täitjale kirjaliku teatise.

9.16 Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju,

mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.

9.17 Töö (töö osa) mittenõuetekohase teostamise korral on tellijal lisaks lepingust tuleneva

leppetrahvi nõudmisele õigus tellida mittenõuetekohaselt teostatud töö (töö osa)

kolmandalt isikult ning nõuda selleks tehtud kulutused sisse täitjalt.

10. Lepingu kehtivus, loovutamine, muutmine ja lõpetamine

10.1 Leping jõustub kui pooled on selle allkirjastanud ja kehtib kuni lepingust tulenevate

kohustuste nõuetekohase täitmiseni, lepingu ülesütlemisel, taganemisel või muul

seadusest tuleneval alusel.

10.2 Täitja ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada

kolmandale isikule ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta.

10.3 Lepingu muutmisel juhinduvad pooled riigihangete seadusest.

10.4 Pooled võivad kooskõlas RHS § 123 lg 1 p 2 kokku leppida lepingu punktis 5.1.9

nimetatud tähtaja muutmises, kui ajakavas püsimine viibib tellijast tulenevatel põhjustel

(nt vajaliku sisendi või kooskõlastuste saamine). Lisaks on muudatuste tegemine

lõpptähtajas lubatav muude ettenägematute, lepingu pooltest sõltumatute asjaolude tõttu.

10.5 Täitjal ei ole õigust taotleda lepingu muutmist (pikendamist), mis on põhjustatud täitja

enda kohustuste täitmata jätmisest või mittekohasest täitmisest.

10.6 Tellija võib lepingu igal ajal sõltumata põhjusest lõpetada, teatades sellest kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ette vähemalt 30 (kolmkümmend) päeva. Lepingu

lõpetamine vabastab pooled käesoleva lepinguga sätestatud kohustuste täitmisest.

12

10.7 Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda või sellest

taganeda, kui täitja on oluliselt lepingut rikkunud või juhul, kui täitja:

10.7.1 suhtes on algatatud pankrotimenetlus;

10.7.2 pankrot on välja kuulutatud;

10.7.3 täitja varad arestitakse;

10.7.4 täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see

muudab lepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks.

10.8 Lepingu lõpetamisel kohustub tellija vastu võtma lepingu lõppemise hetkeks

nõuetekohaselt teostatud töö (töö osa) ning maksma selle eest tasu vastavalt teostatud töö

(töö osa) mahule. Tellija ei ole kohustatud vastu võtma ja tasuma töö (töö osa) eest, mis

ei vasta lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele.

10.9 Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle andma

lepingu alusel ja raames kogutud tööga seotud informatsiooni (alusandmed).

11. Kontaktisikud

11.1 Tellija volitatud kontaktisikud on:

11.1.1 Lepingu täitmisega seotud küsimustes .............. /nimi, ametikoht,

telefoninumber, e-post/.

11.1.2 Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel .............. /nimi, ametikoht,

telefoninumber, e-post/.

11.2 Täitja kontaktisikud on:

11.2.1 Lepingu täitmisega seotud küsimustes .............. /nimi, ametikoht,

telefoninumber, e-post/.

11.2.2 Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel .............. /nimi, ametikoht,

telefoninumber, e-post/.

11.3 Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema

adresseeritud lepingu punktides 11.1 ja 11.2 nimetatud kontaktisikutele.

11.4 Kontaktisiku või muude andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele

poolele viivitamata, hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates.

Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

12. Lõppsätted

12.1 Lepingu täitmise keel on eesti keel.

13

12.2 Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi

õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

12.3 Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste

lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus

vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, välja arvatud juhul, kui pooled on

teisiti kokku leppinud.

12.4 Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.

12.5 Lepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on vastuolus

seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.

12.6 Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele

isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

12.7 Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku

vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised.

12.8 Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte

määratud tähtajal.

12.9 Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab

toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse

kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava

väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5

(viis) päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel

tööpäeval.

12.10 Leping allkirjastatakse paberkandjal: Leping on koostatud 2 (kahes) identses juriidilist

jõudu omavas eksemplaris eesti keeles, millest üks eksemplar antakse ostjale ja teine

müüjale. Pooled allkirjastavad kõik lepingu leheküljed.

Leping allkirjastatakse digitaalselt: Leping allkirjastatakse digitaalselt eesti keeles, mis

loetakse vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80 alusel võrdseks allkirjastamise

kirjaliku vormiga.

POOLTE REKVISIIDID

Tellija Täitja

Päästeamet ________________

Raua 2, 10124, Tallinn ________________

14

Registrikood: 70000585 Registrikood: _____

Tel: +372 628 2000 Tel: +372 ________

E-post: [email protected] E-post: __________

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

_____________________ _______________________

++++++++ ++++++++

++++++++ +++++++++

15

Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm

ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT

Töö üleandmise kuupäev: _________________

Päästeamet, registrikood 70000585, aadressiga Raua 2, 10124 Tallinn, mida esindab lepingu

nr ____ punkti ___ alusel ______ (esindaja ametinimetus ja nimi) ühelt poolt (edaspidi tellija)

ja

_______________ (teise osapoole nimi), keda esindab lepingu nr ____ punkti ___ alusel

______ (esindaja ametinimetus ja nimi), teiselt poolt (edaspidi täitja)

Käesolev akt on vormistatud selle kohta, et vastavalt tellija ja täitja vahel __________

(pp.kk.aaaa) sõlmitud lepingule nr __________ kinnitavad pooled lepingu esemeks oleva töö

(töö osa)ja selle juurde kuuluva informatsiooni üleandmist.

Töö (töö osa) nimetus ja kirjeldus Hind EUR (km-ta)

1) Töö(töö osa)ja selle juurde kuuluv informatsioonon üle antud tähtaegselt:

…..JAH/EI………;

2) Töö (töö osa) ja selle juurde kuuluv informatsioon vastavad lepingus sätestatud

tingimustele: …..JAH/EI………

Vajadusel märkused:

…………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………

16

Pooled kinnitavad, et käesolevas üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud andmed on õiged.

Üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud eesti keeles kahes eksemplaris, millest üks jääb

tellijale ja teine täitjale / Üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud digitaalselt.

Tellija: Täitja:

……………………… ……………………

/Allkiri/ /Allkiri/

……………………… . ……………………

/Allkirjastaja nimi/ /Allkirjastaja nimi/