Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks

Mõõtkava:

Joonise nr: Kuupäev: Töö nr:

reg.nr 14224192 e-mail: [email protected] 5

DP-26-1

Hannes LeppHuvitatud isik: Kambja vald, Oomiste küla Objekti asukoht:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Planeerija: Triin Nurmsalu

1:1000 Allika tee 9, Lombi küla,

Tel: 5348 4495 06.05.26

DP

Staad.

METSA MAAÜKSUSE OÜ TRULLUS

LAHENDUST ILLUSTREERIV 3D

Tartu vald 60516

DETAILPLANEERING

VAADE PLANEERINGUALALE ÜLALT

Planeeritud puurkaev hooldusalaga 10 m

Heitvee immutamise keeluala 50 m puurkaevu hooldusala piirist

V1

V1

V1

V1

V1

K1

K1 P- 3

Planeeitud septik (kuja 5 m) ja imbväljak (kuja 10 m)

1

4 43,5

79 ,9

17 7,

8

3,5

10

5

2, 6

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1 W1

W1 W1

W1 W1

Kohaliku tee kaitsevöönd 20m

2

K1

K1

K1

Mõõtkava:

Joonise nr: Kuupäev: Töö nr:

reg.nr 14224192 e-mail: [email protected] 4

DP-26-1

Hannes LeppHuvitatud isik: Kambja vald, Oomiste küla Objekti asukoht:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Planeerija: Triin Nurmsalu

1:500 Allika tee 9, Lombi küla,

Tel: 5348 4495 10.04.26

DP

Staad.

METSA MAAÜKSUSE OÜ TRULLUS

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

Märkused: Topogeodeetiline alusplaan on koostatud Geopartner OÜ (litsents 721 MA) poolt (töö nr GEO 25-5131, 05.2025). Koordinaadid L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis.

Planeeritud sõidutee ja parkimisala võimalik asukoht

TINGMÄRGID: Detailplaneeringu ala piir Olemasolev kinnistu piir

Planeeritud juurdepääs krundile

Planeeritud hoonestusala

P-3 Planeeritud parkimiskohtade võimalik asukoht

Olemasolev sõidutee

V1 Planeeritud veetorustik K1 Planeeritud reoveekanalisatsiooni torustik

Tartu vald 60516

DETAILPLANEERING

Planeeritud eluhoone võimalik asukoht

W1 W1 Planeeritud madalpinge kaabel

Planeeritud imbsüsteemi kuja (10 m)

Olemasolev veekogu

Olemasolevad puud

1 Planeeritud krundi number

Planeeritud truup

Planeeritud maakütte võimalik asukoht

Olemasolev elektri liitumiskilp

Olemasolev MP elektrikaabel kaitsevööndiga 1+1m

Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks

Planeeritud juurdepääsuservituut

___________________________________________________________________________

OÜ Trullus

Reg. nr 14224192

Allika tee 9, Lombi küla, Tartu vald 60516

Tel. +372 5348 4495

[email protected]

Töö nr DP-26-1

Oomiste külas asuva Metsa maaüksuse

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht: Kambja vald, Oomiste küla

Planeeringu koostamise korraldaja: Kambja Vallavalitsus

Detailplaneeringust huvitatud isik: Hannes Lepp

Planeeringu koostaja: Triin Nurmsalu (EPMÜ maastikuarhitektuuri

diplom nr BD 00 2562)

TARTU 2026

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 3

1. Detailplaneeringu koostamise alus .................................................................................. 3

2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta .......................................................................................................................... 3

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid ................ 4

4. Planeerimisettepanek ....................................................................................................... 4

4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................... 4

4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................. 6

4.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine................................................................... 9

4.4. Krundi ehitusõigus .......................................................................................................... 9

4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine ................................................................................... 9

4.6. Juurdepääs, liiklus- ja parkimiskorraldus .................................................................... 10

4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ...................................................................... 10

4.8. Ehitistevahelised kujad ................................................................................................. 11

4.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .......................................................................... 11

4.9.1. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus ..................................................................... 11

4.9.2. Reoveekanalisatsioon sh sademevesi ..................................................................... 11

4.9.4. Elektrivarustus ........................................................................................................ 12

4.9.5. Sidevarustus ............................................................................................................ 12

4.9.6. Soojusvarustus ........................................................................................................ 12

4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral

ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või

riskianalüüs .......................................................................................................................... 12

4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide

kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või

üksikobjektide kaitse alla võtmiseks ..................................................................................... 13

4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine ................................................................................................. 13

4.13. Arhitektuurinõuded ehitistele ....................................................................................... 13

4.14. Servituutide vajaduse määramine ................................................................................ 14

4.15. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ........................................ 14

4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nõuded .................................................................................................................................. 14

4.17. Uuringute koostamise vajadus. .................................................................................... 14

4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja............................. 14

4.19. Planeeringu rakendamise võimalused .......................................................................... 14

4.19.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............ 14

4.19.2. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks..................................... 15

KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE .................................................... 16

3

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

Oomiste külas asuva Metsa (kü tunnus 28301:001:2009) maaüksuse algatati Kambja

vallavolikogu otsusega 18.06.2025 nr 46: Oomiste külas asuva Metsa maaüksuse

detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine.

2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed

planeeringualal olevate kruntide kohta

Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega

Metsa maaüksusele määrata ehitusõigus väikeelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja

ehitamiseks ning anda lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega

varustamisele, haljastusele ja heakorrale ja tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Planeeringuala suurus on ca 5,2 ha. Andmed planeeritava ala kinnistute kohta:

 Metsa (kü tunnus 28301:001:2009)

 Pindala 45066 m²

 maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa

 Üldplaneeringu järgne maakasutus: elamumaa ja maatulundusmaa

 Metsatee (kü tunnus 28301:001:2433)

 Pindala 5667 m²

 maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa

 Pangodi-Ennu tee (kü tunnus 28201:008:0208)

 Pindala 30326 m²

 maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa

Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu, mis kehtib endise Kambja valla territooriumil, kohaselt

asub planeeringuala suures osas säilitataval metsamaal ning osaliselt maa-alal, millele

juhtotstarvet ei ole määratud ehk säilib olemasolev maakasutus.

Maatulundusmaale on lubatud projekteerimistingimustega ehitada üks ühepereelamu kuni

kolme abihoonega tingimusel, et kavandatavate hoonekomplekside vahekauguseks jääks

vähemalt 100 meetrit ja säiliks väljakujunenud asustusstruktuur. Juhul kui planeeritav

hoonestus paikneb säilitataval metsamaal ja lähima olemasoleva hoonetekompleksini on

vähem kui 250 m, tuleb hoonestusele parima asukoha ning ehitustingimuste leidmiseks

koostada detailplaneering. Planeeringulahenduse sobivuse põhjendus on esitatud ptk 4.2.1.

Kavandatud tegevus on kooskõlas territooriumil kehtiva üldplaneeringuga.

4

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud

dokumendid

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmisi dokumente:

 Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihaldusministri 27.02.2019.a

käskkirjaga nr 1.1-4/29);

 Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused”;

 Kambja valla üldplaneering (end Kambja vald) (kehtestatud Kambja Vallavolikogu

04.09.2007 määrusega nr 40);

 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

 Kambja Vallavolikogu 16.11.2022 määrus nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

 Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;

 Kambja valla energia- ja kliimakava;

 Kambja valla jäätmehoolduseeskiri.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud:

 Geopartner OÜ poolt 2025. aasta mais koostatud geodeetiline digitaalne alusplaan

täpsusastmega 1:500, töö nr GEO 25-5131.

4. Planeerimisettepanek

4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritav ala asub Tartu maakonnas Kambja vallas Oomiste külas ning hõlmab Metsa ja

Metsatee maaüksusi. Planeeringuala maaüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa ning ala on

hoonestamata. Planeeringuala põhjaosas Metsatee kinnistul paikneb peamiselt looduslik

rohumaa ning planeeringuala keskosas on raiesmik. 2024. aastal on planeeringuala

perimeetrisse planeeritava Metsa kinnistu põhja- ja edelaosas istutatud männi ja kuuseistikuid

(100tk ja 100tk). Planeeringuala lääneservas kasvavad kõrged puud (kuused ja kased), mis

moodustavad naaberkinnistute suunas puhverhaljastuse. Planeeringuala lõunaosas kasvavad

kased.

Planeeringuala maapind on reljeefne langusega lääne ja lõuna suunas. Planeeringuala põhja-,

lääne- ja lõunaosas paikneb kraav. Planeeringuala keskosa lõunapoolsesse alasse on hiljuti

rajatud tiik.

5

Vaade planeeringuala lääneosas kasvavatele puudele.

Vaade olemasoleva elektrikilbi juurest ida suunas.

6

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi jääb planeeringuala suhteliselt kaitstud (madal

reostusohtlikkus) alale, kus moreeni kiht on 20-50 m ja savi kiht on 5-10 m, seega lokaalse

omapuhasti süsteemi rajamine on lubatud.

Juurdepääs hoonestatavale Metsa kinnistule on võimalik planeeringuala põhjapiiril paiknevalt

kohalikult Pangodi-Ennu kruusakattega teelt läbi Metsatee kinnistu. Pangodi-Ennu tee

teekaitsevöönd 20 meetrit ulatub planeeringualale. Planeeringuala põhjaosas (Metsa kinnistu

põhjaservas) paikneb olemasolev elektri liitumiskilp, millele on seatud isiklik kasutusõigus

võrguvaldaja kasuks. Lisaks ulatub kitsendustest osaliselt planeeringualale (Metsatee

kinnistule) naaberkinnistu Põlluääre lääneservas kulgeva elektri maakaabli servituudiala.

Muud kitsendused planeeringualal puuduvad.

4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala piirneb idast maatulundusmaa sihtotstarbega Olli kinnistuga (kat nr

28201:008:0521, suurus 11,9 ha), millel paikneb peamiselt ulatuslik põllumaa ja

planeeringualaga külgneval alal mets.

Lõunapoolt piirneb planeeringuala maatulundusmaa sihtotstarbega Waddi maaüksusega (kat

nr 28201:008:0052, suurus 43423 m²), mille läänepoolses osas Rundsu-Kääni tee ääres

paikneb elamukompleks avara õueala ja tiigiga ning idapoolses osas rohumaa ja metsaala.

Läänepoolt piirneb planeeringuala maatulundusmaa sihtotstarbega Põllunurga (kat nr

28301:001:2162, suurus 15227 m²), Vahepõllu (kat nr 28301:001:2164, suurus 15148 m²) ja

Põlluääre (kat nr 28301:001:2434, suurus 15944 m²) kinnistutega, millel on valdavalt

looduslik rohumaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega Metsküla kinnistuga (kat nr

28301:001:2161, suurus 13013 m²), millel paikneb olemasolev elamukompleks ulatusliku

õuealaga ja planeeringuala poolsel piiril veidi metsa.

Planeeringuala põhjaservas kulgeb kohalik tee Pangodi-Ennu (kat nr 28201:008:0208, suurus

30326 m²), mis viib riigiteele nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee. Lähim bussipeatus asub

planeeritavast juurdepääsuteest ca 550 m kaugusel (Savipera). Bussipeatusesse liiguvad

jalakäijad mööda Rundsu-Kääni tee serva.

Planeeringualast põhjasuunas üle Pangodi-Ennu tee paikneb maatulundusmaa sihtotstarbega

Jana kinnistu (kat nr 28201:008:0053, suurus 28732 m²), millel on olemasolev

elamukompleks ulatusliku õueala ja tiigiga ümbritsetuna metsaga.

Lähim kauplus asub Elva linnas, planeeringualast ca 7,5 km kaugusel. Lähim kool asub

Pangodi külas (Unipiha algkool), planeeringualast ca 5 km kaugusel. Lähimaks kiireima ja

mugavaima ühistranspordiühendusega (mitu korda päevas otseühendus) tõmbekeskus on ca 7

km kaugusel olev Elva linn, kus asub lasteaed, kool, perearst, apteek, raamatukogu,

7

kauplused, kohvikud, rongijaam, bussijaam, bensiinijaamad ja mitmed muud asutused ja

teenused.

Kruntide suurused kontaktvööndi piirkonnas on varieeruvad. Maatulundusmaadel paiknevad

elamualad kontaktvööndis paigutuvad maastikusse hajaasustusele omaselt hajusalt (vähim

õuealade kaugus 188 meetrit). Piirkonna hoonestuses domineerivad viilkatusega 1,5-

korruselised hooned.

4.2.1. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning

ruumilise arengu eesmärgid. Planeeringulahenduse põhjendus ja

kaalutlused.

Planeeringu ruumilise arengu eesmärk on tagada, et Metsa kinnistule kavandatav väikeelamu

ja abihoonetega hoonestus sobituks Oomiste küla hajaasustusele omasesse maastikulisse

keskkonda, arvestaks planeeringuala looduslikke tingimusi ning säilitaks piirkonna

väljakujunenud asustusstruktuuri. Planeeringu eesmärk on määrata Metsa maaüksusele

ehitusõigus väikeelamu ja abihoonete rajamiseks ning luua selleks ruumiliselt põhjendatud

lahendus.

Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsist tulenevad järgmised järeldused ja kaalutlused.

Planeeringuala paikneb hajaasustusega piirkonnas, kus elamukompleksid on maastikus

hajusalt paiknevad ning nende vahel on säilinud ulatuslikud põllu-, rohumaa- ja metsaalad.

Planeeringuala lähiümbruses juba esinev elamukasutus näitab, et ühe uue elamukoha

kavandamine ei muuda piirkonna asustuslaadi ega too kaasa uut tiheasustuse mustrit, vaid

jätkab väljakujunenud hajusat asustusstruktuuri.

Kontaktvööndi hoonestuslaadist nähtub, et piirkonda sobib väikesemahuline ja maastikku

arvestav elamuarendus. Planeeringulahenduse puhul on seetõttu põhjendatud kavandada üks

üksikelamu koos seda teenindavate abihoonetega, vältides nii mahu kui ka paiknemise poolest

lahendusi, mis tooksid piirkonda uue ruumilise skaala või oleksid vastuolus hajaasustusele

omase hoonestusmustriga.

Planeeringuala looduslikud tingimused seavad hoonestuse paiknemisele selged ruumilised

eeldused. Ala reljeef, kõrghaljastus, kraavide olemasolu ning tiigi paiknemine tähendavad, et

hoonestus ei ole kogu planeeringuala ulatuses võrdselt sobiv. Seetõttu on põhjendatud

koondada hoonestus planeeringuala paremini kasutatavasse ossa ning vältida ehitustegevust

aladel, kus see tooks kaasa ulatuslikumaid maapinna ümberkujundusi või olemasoleva

kõrghaljastuse likvideerimise vajaduse.

Planeeringuala lääneosas paiknev kõrghaljastus omab olulist ruumilist rolli, moodustades

naaberkinnistute suunas visuaalse puhvertsooni ja säilitades hajaasustusele omast maastikulist

8

liigendatust. Sellest tulenevalt on põhjendatud lahendus, milles hoonestus ja õueala

koondatakse piiratud ulatusse ning olemasolev haljastus säilitatakse võimalikult suures

mahus. Nii on võimalik tagada, et uus hoonestus sobitub maastikku ega avalda

naaberkinnistutele liigset visuaalset mõju.

Planeeringuala mõjuala analüüsist nähtub, et igapäevased teenused ei paikne vahetus

läheduses ning ala kasutus on seotud eelkõige individuaalse liikumisega. Sellest tulenevalt

peab planeeringulahendus tagama kohapealse parkimise ja aastaringse juurdepääsu, kuid

samal ajal on oluline, et juurdepääs ja õueala lahendataks maastikku arvestavalt ega

laiendataks põhjendamatult kõvakattega pindu. Seetõttu on planeeringulahenduses sõidukiga

liikeldav ala ja parkimine kavandatud koondatult ning minimaalses vajalikus ulatuses.

Juurdepääs planeeringualale on põhjendatud lahendada Pangodi–Ennu teelt ühe mahasõiduna

läbi Metsatee maaüksuse. Sama juurdepääsukoridori kaudu on planeeritud tagada servituudi

alusel juurdepääs ka naaberkinnistule Põlluääre. Selline lahendus koondab juurdepääsud ühte

kohta ning väldib vajadust rajada Pangodi–Ennu teele täiendav mahasõit. Sellest tulenevalt on

kavandatav juurdepääsulahendus nii planeeringuala kui ka selle mõjuala ruumilist toimimist

arvestades põhjendatud.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on piirkonnas oluline säilitada väljakujunenud

asustusstruktuur ning vältida hajaasustusele sobimatut hoonestuslaadi. Planeeringulahendus

on nende põhimõtetega kooskõlas, kuna kavandatakse üks elamukoht olemasolevate hajusalt

paiknevate elamukomplekside vahele, säilitades piirkonna maastikulise iseloomu ning

vältides asustuse liigset tihendamist.

Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ kohaselt ulatub planeeringuala osaliselt rohevõrgustiku piirkondliku

tasandi ribastruktuuri K23 alale. Teemaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku koridoride

ülesanne tagada tugialade vaheline sidusus, liikide liikumisvõimalused ning ökoloogilise

tasakaalu säilimine. Rohevõrgustiku toimimise tingimusena tuleb säilitada senine asustuse ja

maakasutuse struktuur, vältida kompaktse hoonestusega alade kavandamist rohevõrgustiku

elementidele ning säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp. Käesoleva

detailplaneeringuga kavandatakse üks väikeelamu kuni kolme abihoonega ning hoonestus,

juurdepääs ja parkimisala on koondatud minimaalses vajalikus ulatuses. Hoonestusalast

väljapoole jääv ala säilitatakse metsamaana. Sellest tulenevalt ei katkesta planeeringulahendus

piirkondliku tasandi ribastruktuuri toimimist ega too kaasa rohevõrgustiku sidususe olulist

vähenemist.

Eeltoodust tulenevalt on planeeringulahendus ruumiliselt põhjendatud. Kavandatav

väikeelamu ja abihoonetega hoonestus sobitub piirkonna olemasolevasse hajaasustuslikku

struktuuri, arvestab planeeringuala looduslikke tingimusi, säilitab olulise kõrghaljastuse ning

võimaldab lahendada juurdepääsu ja tehnilise varustatuse viisil, mis ei muuda piirkonna

9

väljakujunenud maastikulist iseloomu. Hoonestusalast väljapoole jääv ala on ette nähtud

säilitada metsamaana ning seda majandatakse vastavalt Metsaseadusele.

4.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga ei ole ette nähtud muuta planeeritavate kinnistute piire.

4.4. Krundi ehitusõigus Planeeritava Metsa maaüksuse sihtotstarbeks on planeeritud maatulundusmaa (M), mille

koosseisus on järgmised kõlvikud: metsamaa, õuemaa. Õuemaa kõlvik on kavandatud

maksimaalselt planeeritud hoonestusala ulatuses. Hoonete suurim lubatud arv krundil on 1

eluhoone ja 3 abihoonet. Põhihoone suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit maapinnast ja

korruselisus 2 korrust (teine korrus katusekorrusena) ning abihoonete suurim lubatud kõrgus

on 6 meetrit maapinnast. Maksimaalne lubatud ehitisealune pind krundil Pos 1 on 500 m².

Metsatee kinnistule (Pos 2) ei ole ehitusõigust planeeritud.

Ehitusõiguse tabel on esitatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringu põhijoonisel on tähistatud hoonestusala ja eluhoone võimalik asukoht

Metsa maaüksusel. Hoonete täpne asukoht hoonestusalas täpsustatakse projekteerimise

käigus. Väljapoole hoonestusala hooneid püstitada ei ole lubatud. Hoonestusala suurus jääb

lähteseisukohtades lubatud maksimaalse 4000 m² piiresse.

Hoonestusala on määratud Metsa maaüksuse keskossa minimaalselt 43,5 m kaugusele krundi

läänepiirist, 79,9 m kaugusele krundi põhjapoolsest piirist, 4 m kaugusele krundi idapiirist ja

177,8 m kaugusele krundi lõunapiirist. Hoonestusala paiknemine krundi selles osas võimaldab

siduda hoonestuse planeeritud juurdepääsuga ning koondada ehitustegevuse alale, mis on

reljeefi ja olemasoleva maakasutuse seisukohalt paremini kasutatav.

Hoonestusala määramisel on arvestatud planeeringuala looduslikke tingimusi, sealhulgas

reljeefi, planeeringuala lõunaosas paiknevat tiiki ning olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise

vajadust. Samuti on hoonestusala määramisel arvestatud planeeritud puurkaevu hooldusala

ning septiku ja imbväljaku kujadega, et tagada hoonestuse ja tehniliste rajatiste omavahelised

vajalikud vahekaugused. Hoonestusala on kavandatud minimaalses vajalikus ulatuses, et

säilitada võimalikult suures mahus olemasolev maastikustruktuur ja kõrghaljastus.

Hoonestusalast väljapoole jääv ala on ette nähtud säilitada metsamaana ning seda

majandatakse vastavalt Metsaseadusele. Selline lahendus võimaldab koondada õueala ja

ehitustegevusega seotud kasutuse piiratud alale ning säilitada ülejäänud maa-ala

looduslähedase kasutusega. Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega (vt

põhijoonis).

10

4.6. Juurdepääs, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeritavale hoonestusele on ette nähtud kohalikult Pangodi–Ennu teelt ühe

mahasõiduna läbi Metsatee maaüksuse. Selleks on ette nähtud seada juurdepääsu servituut

Metsatee kinnistule Metsa kinnistu kasuks. Planeeritud juurdepääsutee laius on vähemalt 3,5

meetrit. Mahasõit Pangodi–Ennu teelt on ette nähtud lahendada vastavalt Transpordiameti 1.

tüüpi mahasõidu nõuetele. Sama juurdepääsukoridori kaudu on ette nähtud tagada servituudi

alusel juurdepääs ka naaberkinnistule Põlluääre. Selline lahendus võimaldab kasutada üht

juurdepääsu nii planeeringuala kui ka naaberkinnistu teenindamiseks ning väldib täiendava

mahasõidu rajamise vajadust Pangodi–Ennu teele. Planeeringu põhijoonisel on näidatud

planeeritud juurdepääs krundile, planeeritud juurdepääsuservituut ning sõidutee ja parkimisala

võimalik asukoht. Juurdepääsutee ja mahasõidu täpne tehniline lahendus täpsustatakse

edasisel projekteerimisel. Eraldi transpordimaa krunti ei moodustata.

Parkimine on ette nähtud krundisiseselt arvestusega kolm parkimiskohta krundil, mille

võimalik paiknemine on tähistatud põhijoonisel (joonis 4). Parkimiskohtade paiknemine

täpsustub edasisel projekteerimisel. Parkimis- ja manööverdusala tuleb lahendada selliselt, et

krundil oleks tagatud sõidukite ümberpööramise võimalus. Ümberpööramise ruum on

põhijoonisel näidatud illustratiivselt parkimiskohtade juures.

4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Olemasolev kõrghaljastus on ette nähtud maksimaalselt säilitada. Kõrghaljastust tuleb

säilitada vähemalt 50% ulatuses. Raadamine on lubatud üksnes juurdepääsutee rajamise

ulatuses ning planeeritud hoonestusala piires. Hoonestusalast väljapoole jääv ala on ette

nähtud säilitada metsamaana ning seda majandatakse vastavalt Metsaseadusele. Elamu ja

abihoonete alla jääva maa-ala kohta tuleb esitada Keskkonnaametile raadamisteatis. Õuealast

väljapoole jääv ala tuleb Metsaseaduse alusel uuendada.

Planeeringulahendusega on hoonestus, juurdepääsutee ja parkimisala kavandatud minimaalses

vajalikus ulatuses, et säilitada võimalikult suures mahus olemasolev maastikustruktuur ja

kõrghaljastus. Täiendava kõrg- ja madalhaljastuse rajamine täpsustatakse edasisel

projekteerimisel. Vähemalt 10% alast peab olema kaetud kõrghaljastusega.

Piirded võivad olla kuni 1,5 m kõrgused. Lubatud on rajada ainult läbipaistvad piirded, mille

puhul aia pinnast peab olema vähemalt 25% ulatuses läbipaistev. Piirete rajamine on lubatud

ainult planeeritud hoonestusala ulatuses.

Haljastuse hooldus ja heakorrastus jäävad krundi omaniku või valdaja kohustuseks.

Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee juhtimine hoonetest eemale ning sademevee

immutamine või kogumine oma krundil, vältides sademevee juhtimist naaberkinnistutele.

Täpne haljastuse, heakorrastuse ja vertikaalplaneerimise lahendus määratakse projekteerimise

käigus.

11

4.8. Ehitistevahelised kujad Ehitistevahelised kujad lahendatakse vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 m. Kui

hoonetevaheline kuja on väiksem kui 8 m, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega.

Planeeritud hoonestusala paiknemine võimaldab tagada planeeritud hoonete ning

naaberkinnistute võimaliku hoonestuse vahel vähemalt 8 m laiuse kuja.

Planeeritavate hoonete tuleohutusklass määratakse projekteerimise käigus vastavalt

kehtivatele tuleohutusnõuetele.

4.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mis

täpsustuvad edasise projekteerimise käigus.

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

4.9.1. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus

Planeeritava ala veega varustamine on kavandatud krundi Pos 1 keskosasse kavandatud

puurkaevu baasil. Tegemist on alla 10 m³ ööpäevase tarbimisega (kahe majapidamise

tarbevesi, mis on ca 1,3 m³/d) veehaardega, millele kehtib vastavalt Veeseaduse § 154

hooldusala ulatusega 10 meetrit. Planeeritud kaevust on ette nähtud veetorustik hooneni.

Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ on

tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus I-kasutusviisiga hoonest 200/400 meetrit.

Vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1+A2 „Tuletõrje veevarustus“ hajaasustusega

piirkonna (naaberkinnistute hoonete vaheline minimaalne kaugus ei ole väiksem kui 40

meetrit) üksik- ja kaksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist

veevõtukohta kustutusveele. Hoone ehitusprojektis antakse teave lähima kasutuskõlbliku

veevõtukoha kohta. Antud juhul on tegemist hajaasustusega, kus hoonete vaheline kaugus

ületab 40 meetrit. Lähim ametlik kasutuskõlblik veevõtukoht (10 l/s) asub Kodijärve

hooldekodu maaüksusel, 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee ääres, planeeringuala hoonestusest ca

4,4 kilomeetri kaugusel.

4.9.2. Reoveekanalisatsioon sh sademevesi

Planeeritava krundi reovee ärajuhtimine lahendatakse krundil lokaalselt. Planeeritava

omapuhasti ja imbväljaku orienteeruv asukoht on ära toodud planeeringu põhijoonisel.

Asukoha planeerimisel on arvestatud maastiku kalletega ja jälgitud, et immutusala paikneks

madalamal kui kaev ja eluhoone. Omapuhasti ja imbväljaku täpsem asukoht määratakse

puhasti projekteerimise käigus, jälgides, et heitvee immutamisel arvestatakse

12

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31 seatud nõudeid (vähim kaugus veehaarde

sanitaarkaitsealast 50 m, immutussügavuse ja põhjavee kõrgema taseme vahe 1,2 m jne).

Omapuhasti projekteerimisel tuleb järgida Eesti Vabariigis kehtivat seadusandlust ja

keskkonnaohutust.

Planeeringuala sademevesi on ette nähtud immutada või koguda ja kasutada oma krundil.

Naaberkinnistutele sademevee juhtimine on keelatud.

4.9.4. Elektrivarustus

Planeeritavate hoonete elektrivarustus on ette nähtud Metsa kinnistul paiknevast

olemasolevast elektrikilbist. Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga.

4.9.5. Sidevarustus

Planeeritava elamu telekommunikatsiooniühendusega varustamine on ette nähtud lahendada

raadiolahendusena (õhu kaudu).

4.9.6. Soojusvarustus

Planeeritava elamu soojusvarustus on ette nähtud maaküttega. Planeeringu põhijoonisel on

näidatud maaküttetorustiku võimalik asukoht. Lubatud on ka päikesekollektoritega (ainult

visuaalselt märkamatud lahendused nagu nt päikeseenergiat salvestavad katusekivid) küte.

Keelatud on küttematerjalina kasutada kivisütt, raskeõlisid jm rohkelt saastet tekitavaid

küttevõimalusi.

4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning

vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia

keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs

Planeeritud krundile Pos 1 tuleb kavandada Kambja valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele

vastavad kogumismahutid. Jäätmed tuleb tekkekohal koguda liigiti ning korraldatud

jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb üle anda teenust osutavale jäätmevedajale.

Vastavalt Veeseaduse § 148 lg 2 ei moodustata põhjaveehaarde ümber sanitaarkaitseala juhul,

kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne

kuupmeetri ööpäevas. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154

kohane 10-meetrine hooldusala. Hooldusalal keelatud tegevused on loetletud Veeseaduse §

154 lg 5. Planeeritud puurkaevu hooldusala on märgitud joonisel 4.

Vastavalt Veeseaduse § 127 lõikele 1 ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine

lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ega hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit

13

sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Sellest tulenevalt on planeeringu põhijoonisele

(joonis 4) kantud 50 meetri raadiuses planeeritud puurkaevu hooldusalast imbväljaku rajamise

keeluala, mis ulatub vähesel määral ka Metsküla kinnistule.

Planeeringualal immutatav sademe- ja heitvesi peavad vastama õigusaktides sätestatud

nõuetele.

Planeeringuga ei kavandata ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia

riskianalüüs või keskkonnamõju hindamine.

4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja

üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või

lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla

võtmiseks

Vajadus puudub.

4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende

kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

Vajadus puudub.

4.13. Arhitektuurinõuded ehitistele Hoonete välisviimistluses on lubatud kasutada puitu, kivi, krohvi ja klaasi, eelistatult

omavahel kombineerituna. Keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine. Metall ja betoon

ei ole lubatud hoonete põhilise välisviimistlusmaterjalina.

Katusekattematerjalina on lubatud kasutada puitu, sealhulgas pilbas-, laast-, sindel- ja

kimmkatust, samuti mati viimistlusega valtsplekki ning katusekivi, sealhulgas päikeseenergiat

salvestavat katusekivi.

Lubatud katusetüübid on viilkatus ja kelpkatus. Katusekalle peab olema vahemikus 30–45°.

Põhihoone suurim lubatud kõrgus on 8,5 m ja abihoonetel kuni 6 m. Põhihoone lubatud

korruselisus on kuni kaks korrust, kusjuures teine korrus on lubatud katusekorrusena.

Abihoonete lubatud korruselisus on üks korrus.

Kohustuslikku ehitusjoont ega katuseharja suunda ei määrata. Hoonete paiknemine

hoonestusalas ja suund on vaba.

14

4.14. Servituutide vajaduse määramine Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks järgmiselt:

Teeniv kinnisasi/isik Valitsev kinnisasi/isik Servituut

Planeeritav Metsatee mü Metsa mü ja Põlluääre mü Juurdepääsu servituut

Servituutide paiknemine on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

4.15. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine Vajadus puudub.

4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nõuded Puuduvad.

4.17. Uuringute koostamise vajadus. Vajadus puudub.

4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub

kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik.

4.19. Planeeringu rakendamise võimalused

4.19.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega Metsa

maaüksuse osaline kasutuselevõtt ühe väikeelamu ja kuni kolme abihoone rajamiseks.

Planeeringu elluviimisega kaasnev ruumiline muutus on väikesemahuline ega too kaasa

piirkonna asustusstruktuuri olulist muutust.

Mõju looduskeskkonnale seisneb eelkõige hoonestusala, juurdepääsutee ja õueala rajamises.

Mõju leevendab asjaolu, et hoonestus on kavandatud piiratud ulatuses ning hoonestusalast

väljapoole jääv ala säilib metsamaana. Olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise nõue vähendab

mõju maastikupildile ja naaberkinnistute vahelisele visuaalsele avatusele.

Mõju pinnase- ja veerežiimile ei ole eeldatavalt oluline, kui ehitamisel ja edasisel kasutamisel

järgitakse planeeringus määratud tingimusi. Sademevee juhtimine tuleb lahendada oma krundi

piires ning vältida tuleb negatiivse mõju avaldumist naaberkinnistutele.

Planeeringulahenduses on arvestatud ka puurkaevu, reoveekäitluse ja immutamise nõuetest

tulenevate kujadega, mistõttu ei ole ette näha olulist negatiivset mõju põhjaveele.

15

Liiklusmõju on väike, kuna planeeringuga kavandatakse üks elamukoht. Juurdepääs on

lahendatud olemasoleva teevõrgu kaudu ning täiendavat olulist koormust piirkonna

liikluskorraldusele ei kaasne.

Planeeringu elluviimine ei põhjusta eeldatavalt olulist negatiivset mõju naaberkinnistute

kasutamisele, kuna hoonestus on kavandatud hajusa asustusega piirkonda ning

planeeringulahenduses on arvestatud olemasoleva maastikustruktuuri ja haljastuse

säilitamisega.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju on tagasihoidlik ja pigem neutraalne. Planeering võimaldab

maaüksuse kasutamist elamufunktsiooniga viisil, mis on kooskõlas piirkonna asustuslaadi ja

maastikulise iseloomuga.

Kokkuvõttes võib järeldada, et detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset

mõju keskkonnale, naaberkinnistutele ega piirkonna ruumilisele arengule, kui

planeeringulahendus viiakse ellu planeeringus määratud tingimusi järgides.

4.19.2. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Detailplaneeringu elluviimine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja detailplaneeringus

sätestatud tingimustele. Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal

koostatavatele ehitusprojektidele. Metsa maaüksuse ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse

igakordse omaniku poolt.

Enne hoonetele ehituslubade väljastamist tuleb seada juurdepääsuservituut Metsatee

maaüksusele Põlluääre ja Metsa kinnistu kasuks ning kanda servituut kinnistusraamatusse.

Samuti peab enne hoonetele ehituslubade väljastamist olema välja ehitatud planeeringujärgne

ristumine kohalikult Pangodi–Ennu teelt.

Planeeringu elluviimise tegevuskava etapid on:

1. juurdepääsuservituudi seadmine ja kinnistusraamatusse kandmine;

2. planeeringujärgse mahasõidu, juurdepääsutee ja tehnovarustuse projekteerimine;

3. planeeringujärgse ristumise, juurdepääsutee ja vajalike tehnorajatiste väljaehitamine;

4. hoonete ehitusprojektide koostamine ja ehituslubade taotlemine;

5. ehitusõiguse realiseerimine.

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul pärast detailplaneeringu

kehtestamist, on Kambja Vallavolikogul õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks.

Uuta-Pangodi tee

Pangodi-Ennu tee

Run ds

u- Kä

än i te

e

B B

Mõõtkava:

Joonise nr: Kuupäev: Töö nr:

reg.nr 14224192 e-mail: [email protected] 3

DP-26-1

Hannes LeppHuvitatud isik: Kambja vald, Oomiste küla Objekti asukoht:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Planeerija: Triin Nurmsalu

1:4000 Allika tee 9, Lombi küla,

Tel: 5348 4495 12.03.26

DP

Staad.

METSA MAAÜKSUSE OÜ TRULLUS

FUNKTSIONAALSED SEOSED

Tartu vald 60516

DETAILPLANEERING

KONTAKTVÖÖNDI

Planeeritava ala piir

Juurdepääs planeeringualale Planeeritud hoonestusala

TINGMÄRGID:

Olemasolev kinnistu piir

Olemasolev hoonestus ja õueala

Olemasolev sõidutee

Planeeritud hoone võimalik asukoht

Olemasolev metsaala Olemasolev põllumaa

Olemasolev looduslik rohumaa

Planeeritud sõidutee ja parkimisala Peamine kergliiklejate liikumissuund

Olemasolev bussipeatusB

100

MÄRKUS: Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026.

45066 m² Maatulundusmaa 100%

Metsa 28301:001:2009

13013 m² Maatulundusmaa 100%

5667 m² Maatulundusmaa 100%

Metsatee 28301:001:2433

15148 m² Maatulundusmaa 100%

118977 m² Maatulundusmaa 100%

15944 m² Maatulundusmaa 100%

28732 m² Maatulundusmaa 100%

43423 m² Maatulundusmaa 100%

Waddi 28201:008:0052

Kohaliku tee kaitsevöönd 20m

15227 m² Maatulundusmaa 100%

Põllunurga 28301:001:2162

30326 m² Transpordimaa 100%

Pangodi-Ennu tee 28201:008:0208

Mõõtkava:

Joonise nr: Kuupäev: Töö nr:

reg.nr 14224192 e-mail: [email protected] 2

DP-26-1

Hannes LeppHuvitatud isik: Kambja vald, Oomiste küla Objekti asukoht:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Planeerija: Triin Nurmsalu

1:1000 Allika tee 9, Lombi küla,

Tel: 5348 4495 12.03.26

DP

Staad.

METSA MAAÜKSUSE OÜ TRULLUS

OLEMASOLEV OLUKORD

Märkused: Topogeodeetiline alusplaan on koostatud Geopartner OÜ (litsents 721 MA) poolt (töö nr GEO 25-5131, 05.2025). Koordinaadid L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis.

TINGMÄRGID: Detailplaneeringu ala piir Olemasolev kinnistu piir

Olemasolev sõidutee

Tartu vald 60516

DETAILPLANEERING

Olemasolev veekogu

Olemasolevad puud

Olemasolev elektri liitumiskilp

Olemasolev MP elektrikaabel kaitsevööndiga 1+1m

Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks

Olemasolev mets

Olemasolev rohumaa

Olemasolev raiesmik

Uuta-Pangodi tee

Pangodi-Ennu tee

R un

ds u-

Kä än

i t ee

Ta tra

-O tep

ää -S

an ga

ste te

e Pan

go di

jär v

Mõõtkava:

Joonise nr: Kuupäev: Töö nr:

reg.nr 14224192 e-mail: [email protected] 1

DP-26-1

Hannes LeppHuvitatud isik: Kambja vald, Oomiste küla Objekti asukoht:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Planeerija: Triin Nurmsalu

1:1000 Allika tee 9, Lombi küla,

Tel: 5348 4495 12.03.26

DP

Staad.

METSA MAAÜKSUSE OÜ TRULLUS

SITUATSIOONISKEEM

Tartu vald 60516

DETAILPLANEERING

Detailplaneeringuala

Mõõtkava:

Joonise nr: Kuupäev: Töö nr:

reg.nr 14224192 e-mail: [email protected] 5

DP-26-1

Hannes LeppHuvitatud isik: Kambja vald, Oomiste küla Objekti asukoht:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Planeerija: Triin Nurmsalu

1:1000 Allika tee 9, Lombi küla,

Tel: 5348 4495 06.05.26

DP

Staad.

METSA MAAÜKSUSE OÜ TRULLUS

LAHENDUST ILLUSTREERIV 3D

Tartu vald 60516

DETAILPLANEERING

VAADE PLANEERINGUALALE ÜLALT

Planeeritud puurkaev hooldusalaga 10 m

Heitvee immutamise keeluala 50 m puurkaevu hooldusala piirist

V1

V1

V1

V1

V1

K1

K1 P- 3

Planeeitud septik (kuja 5 m) ja imbväljak (kuja 10 m)

1

4 43,5

79 ,9

17 7,

8

3,5

10

5

2, 6

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1 W1

W1 W1

W1 W1

Kohaliku tee kaitsevöönd 20m

2

K1

K1

K1

Mõõtkava:

Joonise nr: Kuupäev: Töö nr:

reg.nr 14224192 e-mail: [email protected] 4

DP-26-1

Hannes LeppHuvitatud isik: Kambja vald, Oomiste küla Objekti asukoht:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Planeerija: Triin Nurmsalu

1:500 Allika tee 9, Lombi küla,

Tel: 5348 4495 10.04.26

DP

Staad.

METSA MAAÜKSUSE OÜ TRULLUS

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

Märkused: Topogeodeetiline alusplaan on koostatud Geopartner OÜ (litsents 721 MA) poolt (töö nr GEO 25-5131, 05.2025). Koordinaadid L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis.

Planeeritud sõidutee ja parkimisala võimalik asukoht

TINGMÄRGID: Detailplaneeringu ala piir Olemasolev kinnistu piir

Planeeritud juurdepääs krundile

Planeeritud hoonestusala

P-3 Planeeritud parkimiskohtade võimalik asukoht

Olemasolev sõidutee

V1 Planeeritud veetorustik K1 Planeeritud reoveekanalisatsiooni torustik

Tartu vald 60516

DETAILPLANEERING

Planeeritud eluhoone võimalik asukoht

W1 W1 Planeeritud madalpinge kaabel

Planeeritud imbsüsteemi kuja (10 m)

Olemasolev veekogu

Olemasolevad puud

1 Planeeritud krundi number

Planeeritud truup

Planeeritud maakütte võimalik asukoht

Olemasolev elektri liitumiskilp

Olemasolev MP elektrikaabel kaitsevööndiga 1+1m

Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks

Planeeritud juurdepääsuservituut

___________________________________________________________________________

OÜ Trullus

Reg. nr 14224192

Allika tee 9, Lombi küla, Tartu vald 60516

Tel. +372 5348 4495

[email protected]

Töö nr DP-26-1

Oomiste külas asuva Metsa maaüksuse

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht: Kambja vald, Oomiste küla

Planeeringu koostamise korraldaja: Kambja Vallavalitsus

Detailplaneeringust huvitatud isik: Hannes Lepp

Planeeringu koostaja: Triin Nurmsalu (EPMÜ maastikuarhitektuuri

diplom nr BD 00 2562)

TARTU 2026

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 3

1. Detailplaneeringu koostamise alus .................................................................................. 3

2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta .......................................................................................................................... 3

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid ................ 4

4. Planeerimisettepanek ....................................................................................................... 4

4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................... 4

4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................. 6

4.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine................................................................... 9

4.4. Krundi ehitusõigus .......................................................................................................... 9

4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine ................................................................................... 9

4.6. Juurdepääs, liiklus- ja parkimiskorraldus .................................................................... 10

4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ...................................................................... 10

4.8. Ehitistevahelised kujad ................................................................................................. 11

4.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .......................................................................... 11

4.9.1. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus ..................................................................... 11

4.9.2. Reoveekanalisatsioon sh sademevesi ..................................................................... 11

4.9.4. Elektrivarustus ........................................................................................................ 12

4.9.5. Sidevarustus ............................................................................................................ 12

4.9.6. Soojusvarustus ........................................................................................................ 12

4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral

ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või

riskianalüüs .......................................................................................................................... 12

4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide

kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või

üksikobjektide kaitse alla võtmiseks ..................................................................................... 13

4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine ................................................................................................. 13

4.13. Arhitektuurinõuded ehitistele ....................................................................................... 13

4.14. Servituutide vajaduse määramine ................................................................................ 14

4.15. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ........................................ 14

4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nõuded .................................................................................................................................. 14

4.17. Uuringute koostamise vajadus. .................................................................................... 14

4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja............................. 14

4.19. Planeeringu rakendamise võimalused .......................................................................... 14

4.19.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............ 14

4.19.2. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks..................................... 15

KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE .................................................... 16

3

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

Oomiste külas asuva Metsa (kü tunnus 28301:001:2009) maaüksuse algatati Kambja

vallavolikogu otsusega 18.06.2025 nr 46: Oomiste külas asuva Metsa maaüksuse

detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine.

2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed

planeeringualal olevate kruntide kohta

Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega

Metsa maaüksusele määrata ehitusõigus väikeelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja

ehitamiseks ning anda lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega

varustamisele, haljastusele ja heakorrale ja tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Planeeringuala suurus on ca 5,2 ha. Andmed planeeritava ala kinnistute kohta:

 Metsa (kü tunnus 28301:001:2009)

 Pindala 45066 m²

 maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa

 Üldplaneeringu järgne maakasutus: elamumaa ja maatulundusmaa

 Metsatee (kü tunnus 28301:001:2433)

 Pindala 5667 m²

 maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa

 Pangodi-Ennu tee (kü tunnus 28201:008:0208)

 Pindala 30326 m²

 maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa

Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu, mis kehtib endise Kambja valla territooriumil, kohaselt

asub planeeringuala suures osas säilitataval metsamaal ning osaliselt maa-alal, millele

juhtotstarvet ei ole määratud ehk säilib olemasolev maakasutus.

Maatulundusmaale on lubatud projekteerimistingimustega ehitada üks ühepereelamu kuni

kolme abihoonega tingimusel, et kavandatavate hoonekomplekside vahekauguseks jääks

vähemalt 100 meetrit ja säiliks väljakujunenud asustusstruktuur. Juhul kui planeeritav

hoonestus paikneb säilitataval metsamaal ja lähima olemasoleva hoonetekompleksini on

vähem kui 250 m, tuleb hoonestusele parima asukoha ning ehitustingimuste leidmiseks

koostada detailplaneering. Planeeringulahenduse sobivuse põhjendus on esitatud ptk 4.2.1.

Kavandatud tegevus on kooskõlas territooriumil kehtiva üldplaneeringuga.

4

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud

dokumendid

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmisi dokumente:

 Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihaldusministri 27.02.2019.a

käskkirjaga nr 1.1-4/29);

 Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused”;

 Kambja valla üldplaneering (end Kambja vald) (kehtestatud Kambja Vallavolikogu

04.09.2007 määrusega nr 40);

 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

 Kambja Vallavolikogu 16.11.2022 määrus nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

 Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;

 Kambja valla energia- ja kliimakava;

 Kambja valla jäätmehoolduseeskiri.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud:

 Geopartner OÜ poolt 2025. aasta mais koostatud geodeetiline digitaalne alusplaan

täpsusastmega 1:500, töö nr GEO 25-5131.

4. Planeerimisettepanek

4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritav ala asub Tartu maakonnas Kambja vallas Oomiste külas ning hõlmab Metsa ja

Metsatee maaüksusi. Planeeringuala maaüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa ning ala on

hoonestamata. Planeeringuala põhjaosas Metsatee kinnistul paikneb peamiselt looduslik

rohumaa ning planeeringuala keskosas on raiesmik. 2024. aastal on planeeringuala

perimeetrisse planeeritava Metsa kinnistu põhja- ja edelaosas istutatud männi ja kuuseistikuid

(100tk ja 100tk). Planeeringuala lääneservas kasvavad kõrged puud (kuused ja kased), mis

moodustavad naaberkinnistute suunas puhverhaljastuse. Planeeringuala lõunaosas kasvavad

kased.

Planeeringuala maapind on reljeefne langusega lääne ja lõuna suunas. Planeeringuala põhja-,

lääne- ja lõunaosas paikneb kraav. Planeeringuala keskosa lõunapoolsesse alasse on hiljuti

rajatud tiik.

5

Vaade planeeringuala lääneosas kasvavatele puudele.

Vaade olemasoleva elektrikilbi juurest ida suunas.

6

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi jääb planeeringuala suhteliselt kaitstud (madal

reostusohtlikkus) alale, kus moreeni kiht on 20-50 m ja savi kiht on 5-10 m, seega lokaalse

omapuhasti süsteemi rajamine on lubatud.

Juurdepääs hoonestatavale Metsa kinnistule on võimalik planeeringuala põhjapiiril paiknevalt

kohalikult Pangodi-Ennu kruusakattega teelt läbi Metsatee kinnistu. Pangodi-Ennu tee

teekaitsevöönd 20 meetrit ulatub planeeringualale. Planeeringuala põhjaosas (Metsa kinnistu

põhjaservas) paikneb olemasolev elektri liitumiskilp, millele on seatud isiklik kasutusõigus

võrguvaldaja kasuks. Lisaks ulatub kitsendustest osaliselt planeeringualale (Metsatee

kinnistule) naaberkinnistu Põlluääre lääneservas kulgeva elektri maakaabli servituudiala.

Muud kitsendused planeeringualal puuduvad.

4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala piirneb idast maatulundusmaa sihtotstarbega Olli kinnistuga (kat nr

28201:008:0521, suurus 11,9 ha), millel paikneb peamiselt ulatuslik põllumaa ja

planeeringualaga külgneval alal mets.

Lõunapoolt piirneb planeeringuala maatulundusmaa sihtotstarbega Waddi maaüksusega (kat

nr 28201:008:0052, suurus 43423 m²), mille läänepoolses osas Rundsu-Kääni tee ääres

paikneb elamukompleks avara õueala ja tiigiga ning idapoolses osas rohumaa ja metsaala.

Läänepoolt piirneb planeeringuala maatulundusmaa sihtotstarbega Põllunurga (kat nr

28301:001:2162, suurus 15227 m²), Vahepõllu (kat nr 28301:001:2164, suurus 15148 m²) ja

Põlluääre (kat nr 28301:001:2434, suurus 15944 m²) kinnistutega, millel on valdavalt

looduslik rohumaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega Metsküla kinnistuga (kat nr

28301:001:2161, suurus 13013 m²), millel paikneb olemasolev elamukompleks ulatusliku

õuealaga ja planeeringuala poolsel piiril veidi metsa.

Planeeringuala põhjaservas kulgeb kohalik tee Pangodi-Ennu (kat nr 28201:008:0208, suurus

30326 m²), mis viib riigiteele nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee. Lähim bussipeatus asub

planeeritavast juurdepääsuteest ca 550 m kaugusel (Savipera). Bussipeatusesse liiguvad

jalakäijad mööda Rundsu-Kääni tee serva.

Planeeringualast põhjasuunas üle Pangodi-Ennu tee paikneb maatulundusmaa sihtotstarbega

Jana kinnistu (kat nr 28201:008:0053, suurus 28732 m²), millel on olemasolev

elamukompleks ulatusliku õueala ja tiigiga ümbritsetuna metsaga.

Lähim kauplus asub Elva linnas, planeeringualast ca 7,5 km kaugusel. Lähim kool asub

Pangodi külas (Unipiha algkool), planeeringualast ca 5 km kaugusel. Lähimaks kiireima ja

mugavaima ühistranspordiühendusega (mitu korda päevas otseühendus) tõmbekeskus on ca 7

km kaugusel olev Elva linn, kus asub lasteaed, kool, perearst, apteek, raamatukogu,

7

kauplused, kohvikud, rongijaam, bussijaam, bensiinijaamad ja mitmed muud asutused ja

teenused.

Kruntide suurused kontaktvööndi piirkonnas on varieeruvad. Maatulundusmaadel paiknevad

elamualad kontaktvööndis paigutuvad maastikusse hajaasustusele omaselt hajusalt (vähim

õuealade kaugus 188 meetrit). Piirkonna hoonestuses domineerivad viilkatusega 1,5-

korruselised hooned.

4.2.1. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning

ruumilise arengu eesmärgid. Planeeringulahenduse põhjendus ja

kaalutlused.

Planeeringu ruumilise arengu eesmärk on tagada, et Metsa kinnistule kavandatav väikeelamu

ja abihoonetega hoonestus sobituks Oomiste küla hajaasustusele omasesse maastikulisse

keskkonda, arvestaks planeeringuala looduslikke tingimusi ning säilitaks piirkonna

väljakujunenud asustusstruktuuri. Planeeringu eesmärk on määrata Metsa maaüksusele

ehitusõigus väikeelamu ja abihoonete rajamiseks ning luua selleks ruumiliselt põhjendatud

lahendus.

Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsist tulenevad järgmised järeldused ja kaalutlused.

Planeeringuala paikneb hajaasustusega piirkonnas, kus elamukompleksid on maastikus

hajusalt paiknevad ning nende vahel on säilinud ulatuslikud põllu-, rohumaa- ja metsaalad.

Planeeringuala lähiümbruses juba esinev elamukasutus näitab, et ühe uue elamukoha

kavandamine ei muuda piirkonna asustuslaadi ega too kaasa uut tiheasustuse mustrit, vaid

jätkab väljakujunenud hajusat asustusstruktuuri.

Kontaktvööndi hoonestuslaadist nähtub, et piirkonda sobib väikesemahuline ja maastikku

arvestav elamuarendus. Planeeringulahenduse puhul on seetõttu põhjendatud kavandada üks

üksikelamu koos seda teenindavate abihoonetega, vältides nii mahu kui ka paiknemise poolest

lahendusi, mis tooksid piirkonda uue ruumilise skaala või oleksid vastuolus hajaasustusele

omase hoonestusmustriga.

Planeeringuala looduslikud tingimused seavad hoonestuse paiknemisele selged ruumilised

eeldused. Ala reljeef, kõrghaljastus, kraavide olemasolu ning tiigi paiknemine tähendavad, et

hoonestus ei ole kogu planeeringuala ulatuses võrdselt sobiv. Seetõttu on põhjendatud

koondada hoonestus planeeringuala paremini kasutatavasse ossa ning vältida ehitustegevust

aladel, kus see tooks kaasa ulatuslikumaid maapinna ümberkujundusi või olemasoleva

kõrghaljastuse likvideerimise vajaduse.

Planeeringuala lääneosas paiknev kõrghaljastus omab olulist ruumilist rolli, moodustades

naaberkinnistute suunas visuaalse puhvertsooni ja säilitades hajaasustusele omast maastikulist

8

liigendatust. Sellest tulenevalt on põhjendatud lahendus, milles hoonestus ja õueala

koondatakse piiratud ulatusse ning olemasolev haljastus säilitatakse võimalikult suures

mahus. Nii on võimalik tagada, et uus hoonestus sobitub maastikku ega avalda

naaberkinnistutele liigset visuaalset mõju.

Planeeringuala mõjuala analüüsist nähtub, et igapäevased teenused ei paikne vahetus

läheduses ning ala kasutus on seotud eelkõige individuaalse liikumisega. Sellest tulenevalt

peab planeeringulahendus tagama kohapealse parkimise ja aastaringse juurdepääsu, kuid

samal ajal on oluline, et juurdepääs ja õueala lahendataks maastikku arvestavalt ega

laiendataks põhjendamatult kõvakattega pindu. Seetõttu on planeeringulahenduses sõidukiga

liikeldav ala ja parkimine kavandatud koondatult ning minimaalses vajalikus ulatuses.

Juurdepääs planeeringualale on põhjendatud lahendada Pangodi–Ennu teelt ühe mahasõiduna

läbi Metsatee maaüksuse. Sama juurdepääsukoridori kaudu on planeeritud tagada servituudi

alusel juurdepääs ka naaberkinnistule Põlluääre. Selline lahendus koondab juurdepääsud ühte

kohta ning väldib vajadust rajada Pangodi–Ennu teele täiendav mahasõit. Sellest tulenevalt on

kavandatav juurdepääsulahendus nii planeeringuala kui ka selle mõjuala ruumilist toimimist

arvestades põhjendatud.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on piirkonnas oluline säilitada väljakujunenud

asustusstruktuur ning vältida hajaasustusele sobimatut hoonestuslaadi. Planeeringulahendus

on nende põhimõtetega kooskõlas, kuna kavandatakse üks elamukoht olemasolevate hajusalt

paiknevate elamukomplekside vahele, säilitades piirkonna maastikulise iseloomu ning

vältides asustuse liigset tihendamist.

Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ kohaselt ulatub planeeringuala osaliselt rohevõrgustiku piirkondliku

tasandi ribastruktuuri K23 alale. Teemaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku koridoride

ülesanne tagada tugialade vaheline sidusus, liikide liikumisvõimalused ning ökoloogilise

tasakaalu säilimine. Rohevõrgustiku toimimise tingimusena tuleb säilitada senine asustuse ja

maakasutuse struktuur, vältida kompaktse hoonestusega alade kavandamist rohevõrgustiku

elementidele ning säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp. Käesoleva

detailplaneeringuga kavandatakse üks väikeelamu kuni kolme abihoonega ning hoonestus,

juurdepääs ja parkimisala on koondatud minimaalses vajalikus ulatuses. Hoonestusalast

väljapoole jääv ala säilitatakse metsamaana. Sellest tulenevalt ei katkesta planeeringulahendus

piirkondliku tasandi ribastruktuuri toimimist ega too kaasa rohevõrgustiku sidususe olulist

vähenemist.

Eeltoodust tulenevalt on planeeringulahendus ruumiliselt põhjendatud. Kavandatav

väikeelamu ja abihoonetega hoonestus sobitub piirkonna olemasolevasse hajaasustuslikku

struktuuri, arvestab planeeringuala looduslikke tingimusi, säilitab olulise kõrghaljastuse ning

võimaldab lahendada juurdepääsu ja tehnilise varustatuse viisil, mis ei muuda piirkonna

9

väljakujunenud maastikulist iseloomu. Hoonestusalast väljapoole jääv ala on ette nähtud

säilitada metsamaana ning seda majandatakse vastavalt Metsaseadusele.

4.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga ei ole ette nähtud muuta planeeritavate kinnistute piire.

4.4. Krundi ehitusõigus Planeeritava Metsa maaüksuse sihtotstarbeks on planeeritud maatulundusmaa (M), mille

koosseisus on järgmised kõlvikud: metsamaa, õuemaa. Õuemaa kõlvik on kavandatud

maksimaalselt planeeritud hoonestusala ulatuses. Hoonete suurim lubatud arv krundil on 1

eluhoone ja 3 abihoonet. Põhihoone suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit maapinnast ja

korruselisus 2 korrust (teine korrus katusekorrusena) ning abihoonete suurim lubatud kõrgus

on 6 meetrit maapinnast. Maksimaalne lubatud ehitisealune pind krundil Pos 1 on 500 m².

Metsatee kinnistule (Pos 2) ei ole ehitusõigust planeeritud.

Ehitusõiguse tabel on esitatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringu põhijoonisel on tähistatud hoonestusala ja eluhoone võimalik asukoht

Metsa maaüksusel. Hoonete täpne asukoht hoonestusalas täpsustatakse projekteerimise

käigus. Väljapoole hoonestusala hooneid püstitada ei ole lubatud. Hoonestusala suurus jääb

lähteseisukohtades lubatud maksimaalse 4000 m² piiresse.

Hoonestusala on määratud Metsa maaüksuse keskossa minimaalselt 43,5 m kaugusele krundi

läänepiirist, 79,9 m kaugusele krundi põhjapoolsest piirist, 4 m kaugusele krundi idapiirist ja

177,8 m kaugusele krundi lõunapiirist. Hoonestusala paiknemine krundi selles osas võimaldab

siduda hoonestuse planeeritud juurdepääsuga ning koondada ehitustegevuse alale, mis on

reljeefi ja olemasoleva maakasutuse seisukohalt paremini kasutatav.

Hoonestusala määramisel on arvestatud planeeringuala looduslikke tingimusi, sealhulgas

reljeefi, planeeringuala lõunaosas paiknevat tiiki ning olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise

vajadust. Samuti on hoonestusala määramisel arvestatud planeeritud puurkaevu hooldusala

ning septiku ja imbväljaku kujadega, et tagada hoonestuse ja tehniliste rajatiste omavahelised

vajalikud vahekaugused. Hoonestusala on kavandatud minimaalses vajalikus ulatuses, et

säilitada võimalikult suures mahus olemasolev maastikustruktuur ja kõrghaljastus.

Hoonestusalast väljapoole jääv ala on ette nähtud säilitada metsamaana ning seda

majandatakse vastavalt Metsaseadusele. Selline lahendus võimaldab koondada õueala ja

ehitustegevusega seotud kasutuse piiratud alale ning säilitada ülejäänud maa-ala

looduslähedase kasutusega. Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega (vt

põhijoonis).

10

4.6. Juurdepääs, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeritavale hoonestusele on ette nähtud kohalikult Pangodi–Ennu teelt ühe

mahasõiduna läbi Metsatee maaüksuse. Selleks on ette nähtud seada juurdepääsu servituut

Metsatee kinnistule Metsa kinnistu kasuks. Planeeritud juurdepääsutee laius on vähemalt 3,5

meetrit. Mahasõit Pangodi–Ennu teelt on ette nähtud lahendada vastavalt Transpordiameti 1.

tüüpi mahasõidu nõuetele. Sama juurdepääsukoridori kaudu on ette nähtud tagada servituudi

alusel juurdepääs ka naaberkinnistule Põlluääre. Selline lahendus võimaldab kasutada üht

juurdepääsu nii planeeringuala kui ka naaberkinnistu teenindamiseks ning väldib täiendava

mahasõidu rajamise vajadust Pangodi–Ennu teele. Planeeringu põhijoonisel on näidatud

planeeritud juurdepääs krundile, planeeritud juurdepääsuservituut ning sõidutee ja parkimisala

võimalik asukoht. Juurdepääsutee ja mahasõidu täpne tehniline lahendus täpsustatakse

edasisel projekteerimisel. Eraldi transpordimaa krunti ei moodustata.

Parkimine on ette nähtud krundisiseselt arvestusega kolm parkimiskohta krundil, mille

võimalik paiknemine on tähistatud põhijoonisel (joonis 4). Parkimiskohtade paiknemine

täpsustub edasisel projekteerimisel. Parkimis- ja manööverdusala tuleb lahendada selliselt, et

krundil oleks tagatud sõidukite ümberpööramise võimalus. Ümberpööramise ruum on

põhijoonisel näidatud illustratiivselt parkimiskohtade juures.

4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Olemasolev kõrghaljastus on ette nähtud maksimaalselt säilitada. Kõrghaljastust tuleb

säilitada vähemalt 50% ulatuses. Raadamine on lubatud üksnes juurdepääsutee rajamise

ulatuses ning planeeritud hoonestusala piires. Hoonestusalast väljapoole jääv ala on ette

nähtud säilitada metsamaana ning seda majandatakse vastavalt Metsaseadusele. Elamu ja

abihoonete alla jääva maa-ala kohta tuleb esitada Keskkonnaametile raadamisteatis. Õuealast

väljapoole jääv ala tuleb Metsaseaduse alusel uuendada.

Planeeringulahendusega on hoonestus, juurdepääsutee ja parkimisala kavandatud minimaalses

vajalikus ulatuses, et säilitada võimalikult suures mahus olemasolev maastikustruktuur ja

kõrghaljastus. Täiendava kõrg- ja madalhaljastuse rajamine täpsustatakse edasisel

projekteerimisel. Vähemalt 10% alast peab olema kaetud kõrghaljastusega.

Piirded võivad olla kuni 1,5 m kõrgused. Lubatud on rajada ainult läbipaistvad piirded, mille

puhul aia pinnast peab olema vähemalt 25% ulatuses läbipaistev. Piirete rajamine on lubatud

ainult planeeritud hoonestusala ulatuses.

Haljastuse hooldus ja heakorrastus jäävad krundi omaniku või valdaja kohustuseks.

Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee juhtimine hoonetest eemale ning sademevee

immutamine või kogumine oma krundil, vältides sademevee juhtimist naaberkinnistutele.

Täpne haljastuse, heakorrastuse ja vertikaalplaneerimise lahendus määratakse projekteerimise

käigus.

11

4.8. Ehitistevahelised kujad Ehitistevahelised kujad lahendatakse vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 m. Kui

hoonetevaheline kuja on väiksem kui 8 m, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega.

Planeeritud hoonestusala paiknemine võimaldab tagada planeeritud hoonete ning

naaberkinnistute võimaliku hoonestuse vahel vähemalt 8 m laiuse kuja.

Planeeritavate hoonete tuleohutusklass määratakse projekteerimise käigus vastavalt

kehtivatele tuleohutusnõuetele.

4.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mis

täpsustuvad edasise projekteerimise käigus.

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

4.9.1. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus

Planeeritava ala veega varustamine on kavandatud krundi Pos 1 keskosasse kavandatud

puurkaevu baasil. Tegemist on alla 10 m³ ööpäevase tarbimisega (kahe majapidamise

tarbevesi, mis on ca 1,3 m³/d) veehaardega, millele kehtib vastavalt Veeseaduse § 154

hooldusala ulatusega 10 meetrit. Planeeritud kaevust on ette nähtud veetorustik hooneni.

Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ on

tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus I-kasutusviisiga hoonest 200/400 meetrit.

Vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1+A2 „Tuletõrje veevarustus“ hajaasustusega

piirkonna (naaberkinnistute hoonete vaheline minimaalne kaugus ei ole väiksem kui 40

meetrit) üksik- ja kaksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist

veevõtukohta kustutusveele. Hoone ehitusprojektis antakse teave lähima kasutuskõlbliku

veevõtukoha kohta. Antud juhul on tegemist hajaasustusega, kus hoonete vaheline kaugus

ületab 40 meetrit. Lähim ametlik kasutuskõlblik veevõtukoht (10 l/s) asub Kodijärve

hooldekodu maaüksusel, 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee ääres, planeeringuala hoonestusest ca

4,4 kilomeetri kaugusel.

4.9.2. Reoveekanalisatsioon sh sademevesi

Planeeritava krundi reovee ärajuhtimine lahendatakse krundil lokaalselt. Planeeritava

omapuhasti ja imbväljaku orienteeruv asukoht on ära toodud planeeringu põhijoonisel.

Asukoha planeerimisel on arvestatud maastiku kalletega ja jälgitud, et immutusala paikneks

madalamal kui kaev ja eluhoone. Omapuhasti ja imbväljaku täpsem asukoht määratakse

puhasti projekteerimise käigus, jälgides, et heitvee immutamisel arvestatakse

12

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31 seatud nõudeid (vähim kaugus veehaarde

sanitaarkaitsealast 50 m, immutussügavuse ja põhjavee kõrgema taseme vahe 1,2 m jne).

Omapuhasti projekteerimisel tuleb järgida Eesti Vabariigis kehtivat seadusandlust ja

keskkonnaohutust.

Planeeringuala sademevesi on ette nähtud immutada või koguda ja kasutada oma krundil.

Naaberkinnistutele sademevee juhtimine on keelatud.

4.9.4. Elektrivarustus

Planeeritavate hoonete elektrivarustus on ette nähtud Metsa kinnistul paiknevast

olemasolevast elektrikilbist. Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga.

4.9.5. Sidevarustus

Planeeritava elamu telekommunikatsiooniühendusega varustamine on ette nähtud lahendada

raadiolahendusena (õhu kaudu).

4.9.6. Soojusvarustus

Planeeritava elamu soojusvarustus on ette nähtud maaküttega. Planeeringu põhijoonisel on

näidatud maaküttetorustiku võimalik asukoht. Lubatud on ka päikesekollektoritega (ainult

visuaalselt märkamatud lahendused nagu nt päikeseenergiat salvestavad katusekivid) küte.

Keelatud on küttematerjalina kasutada kivisütt, raskeõlisid jm rohkelt saastet tekitavaid

küttevõimalusi.

4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning

vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia

keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs

Planeeritud krundile Pos 1 tuleb kavandada Kambja valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele

vastavad kogumismahutid. Jäätmed tuleb tekkekohal koguda liigiti ning korraldatud

jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb üle anda teenust osutavale jäätmevedajale.

Vastavalt Veeseaduse § 148 lg 2 ei moodustata põhjaveehaarde ümber sanitaarkaitseala juhul,

kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne

kuupmeetri ööpäevas. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154

kohane 10-meetrine hooldusala. Hooldusalal keelatud tegevused on loetletud Veeseaduse §

154 lg 5. Planeeritud puurkaevu hooldusala on märgitud joonisel 4.

Vastavalt Veeseaduse § 127 lõikele 1 ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine

lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ega hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit

13

sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Sellest tulenevalt on planeeringu põhijoonisele

(joonis 4) kantud 50 meetri raadiuses planeeritud puurkaevu hooldusalast imbväljaku rajamise

keeluala, mis ulatub vähesel määral ka Metsküla kinnistule.

Planeeringualal immutatav sademe- ja heitvesi peavad vastama õigusaktides sätestatud

nõuetele.

Planeeringuga ei kavandata ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia

riskianalüüs või keskkonnamõju hindamine.

4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja

üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või

lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla

võtmiseks

Vajadus puudub.

4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende

kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

Vajadus puudub.

4.13. Arhitektuurinõuded ehitistele Hoonete välisviimistluses on lubatud kasutada puitu, kivi, krohvi ja klaasi, eelistatult

omavahel kombineerituna. Keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine. Metall ja betoon

ei ole lubatud hoonete põhilise välisviimistlusmaterjalina.

Katusekattematerjalina on lubatud kasutada puitu, sealhulgas pilbas-, laast-, sindel- ja

kimmkatust, samuti mati viimistlusega valtsplekki ning katusekivi, sealhulgas päikeseenergiat

salvestavat katusekivi.

Lubatud katusetüübid on viilkatus ja kelpkatus. Katusekalle peab olema vahemikus 30–45°.

Põhihoone suurim lubatud kõrgus on 8,5 m ja abihoonetel kuni 6 m. Põhihoone lubatud

korruselisus on kuni kaks korrust, kusjuures teine korrus on lubatud katusekorrusena.

Abihoonete lubatud korruselisus on üks korrus.

Kohustuslikku ehitusjoont ega katuseharja suunda ei määrata. Hoonete paiknemine

hoonestusalas ja suund on vaba.

14

4.14. Servituutide vajaduse määramine Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks järgmiselt:

Teeniv kinnisasi/isik Valitsev kinnisasi/isik Servituut

Planeeritav Metsatee mü Metsa mü ja Põlluääre mü Juurdepääsu servituut

Servituutide paiknemine on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

4.15. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine Vajadus puudub.

4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nõuded Puuduvad.

4.17. Uuringute koostamise vajadus. Vajadus puudub.

4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub

kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik.

4.19. Planeeringu rakendamise võimalused

4.19.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega Metsa

maaüksuse osaline kasutuselevõtt ühe väikeelamu ja kuni kolme abihoone rajamiseks.

Planeeringu elluviimisega kaasnev ruumiline muutus on väikesemahuline ega too kaasa

piirkonna asustusstruktuuri olulist muutust.

Mõju looduskeskkonnale seisneb eelkõige hoonestusala, juurdepääsutee ja õueala rajamises.

Mõju leevendab asjaolu, et hoonestus on kavandatud piiratud ulatuses ning hoonestusalast

väljapoole jääv ala säilib metsamaana. Olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise nõue vähendab

mõju maastikupildile ja naaberkinnistute vahelisele visuaalsele avatusele.

Mõju pinnase- ja veerežiimile ei ole eeldatavalt oluline, kui ehitamisel ja edasisel kasutamisel

järgitakse planeeringus määratud tingimusi. Sademevee juhtimine tuleb lahendada oma krundi

piires ning vältida tuleb negatiivse mõju avaldumist naaberkinnistutele.

Planeeringulahenduses on arvestatud ka puurkaevu, reoveekäitluse ja immutamise nõuetest

tulenevate kujadega, mistõttu ei ole ette näha olulist negatiivset mõju põhjaveele.

15

Liiklusmõju on väike, kuna planeeringuga kavandatakse üks elamukoht. Juurdepääs on

lahendatud olemasoleva teevõrgu kaudu ning täiendavat olulist koormust piirkonna

liikluskorraldusele ei kaasne.

Planeeringu elluviimine ei põhjusta eeldatavalt olulist negatiivset mõju naaberkinnistute

kasutamisele, kuna hoonestus on kavandatud hajusa asustusega piirkonda ning

planeeringulahenduses on arvestatud olemasoleva maastikustruktuuri ja haljastuse

säilitamisega.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju on tagasihoidlik ja pigem neutraalne. Planeering võimaldab

maaüksuse kasutamist elamufunktsiooniga viisil, mis on kooskõlas piirkonna asustuslaadi ja

maastikulise iseloomuga.

Kokkuvõttes võib järeldada, et detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset

mõju keskkonnale, naaberkinnistutele ega piirkonna ruumilisele arengule, kui

planeeringulahendus viiakse ellu planeeringus määratud tingimusi järgides.

4.19.2. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Detailplaneeringu elluviimine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja detailplaneeringus

sätestatud tingimustele. Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal

koostatavatele ehitusprojektidele. Metsa maaüksuse ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse

igakordse omaniku poolt.

Enne hoonetele ehituslubade väljastamist tuleb seada juurdepääsuservituut Metsatee

maaüksusele Põlluääre ja Metsa kinnistu kasuks ning kanda servituut kinnistusraamatusse.

Samuti peab enne hoonetele ehituslubade väljastamist olema välja ehitatud planeeringujärgne

ristumine kohalikult Pangodi–Ennu teelt.

Planeeringu elluviimise tegevuskava etapid on:

1. juurdepääsuservituudi seadmine ja kinnistusraamatusse kandmine;

2. planeeringujärgse mahasõidu, juurdepääsutee ja tehnovarustuse projekteerimine;

3. planeeringujärgse ristumise, juurdepääsutee ja vajalike tehnorajatiste väljaehitamine;

4. hoonete ehitusprojektide koostamine ja ehituslubade taotlemine;

5. ehitusõiguse realiseerimine.

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul pärast detailplaneeringu

kehtestamist, on Kambja Vallavolikogul õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks.

Uuta-Pangodi tee

Pangodi-Ennu tee

Run ds

u- Kä

än i te

e

B B

Mõõtkava:

Joonise nr: Kuupäev: Töö nr:

reg.nr 14224192 e-mail: [email protected] 3

DP-26-1

Hannes LeppHuvitatud isik: Kambja vald, Oomiste küla Objekti asukoht:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Planeerija: Triin Nurmsalu

1:4000 Allika tee 9, Lombi küla,

Tel: 5348 4495 12.03.26

DP

Staad.

METSA MAAÜKSUSE OÜ TRULLUS

FUNKTSIONAALSED SEOSED

Tartu vald 60516

DETAILPLANEERING

KONTAKTVÖÖNDI

Planeeritava ala piir

Juurdepääs planeeringualale Planeeritud hoonestusala

TINGMÄRGID:

Olemasolev kinnistu piir

Olemasolev hoonestus ja õueala

Olemasolev sõidutee

Planeeritud hoone võimalik asukoht

Olemasolev metsaala Olemasolev põllumaa

Olemasolev looduslik rohumaa

Planeeritud sõidutee ja parkimisala Peamine kergliiklejate liikumissuund

Olemasolev bussipeatusB

100

MÄRKUS: Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026.

45066 m² Maatulundusmaa 100%

Metsa 28301:001:2009

13013 m² Maatulundusmaa 100%

5667 m² Maatulundusmaa 100%

Metsatee 28301:001:2433

15148 m² Maatulundusmaa 100%

118977 m² Maatulundusmaa 100%

15944 m² Maatulundusmaa 100%

28732 m² Maatulundusmaa 100%

43423 m² Maatulundusmaa 100%

Waddi 28201:008:0052

Kohaliku tee kaitsevöönd 20m

15227 m² Maatulundusmaa 100%

Põllunurga 28301:001:2162

30326 m² Transpordimaa 100%

Pangodi-Ennu tee 28201:008:0208

Mõõtkava:

Joonise nr: Kuupäev: Töö nr:

reg.nr 14224192 e-mail: [email protected] 2

DP-26-1

Hannes LeppHuvitatud isik: Kambja vald, Oomiste küla Objekti asukoht:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Planeerija: Triin Nurmsalu

1:1000 Allika tee 9, Lombi küla,

Tel: 5348 4495 12.03.26

DP

Staad.

METSA MAAÜKSUSE OÜ TRULLUS

OLEMASOLEV OLUKORD

Märkused: Topogeodeetiline alusplaan on koostatud Geopartner OÜ (litsents 721 MA) poolt (töö nr GEO 25-5131, 05.2025). Koordinaadid L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis.

TINGMÄRGID: Detailplaneeringu ala piir Olemasolev kinnistu piir

Olemasolev sõidutee

Tartu vald 60516

DETAILPLANEERING

Olemasolev veekogu

Olemasolevad puud

Olemasolev elektri liitumiskilp

Olemasolev MP elektrikaabel kaitsevööndiga 1+1m

Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks

Olemasolev mets

Olemasolev rohumaa

Olemasolev raiesmik

Uuta-Pangodi tee

Pangodi-Ennu tee

R un

ds u-

Kä än

i t ee

Ta tra

-O tep

ää -S

an ga

ste te

e Pan

go di

jär v

Mõõtkava:

Joonise nr: Kuupäev: Töö nr:

reg.nr 14224192 e-mail: [email protected] 1

DP-26-1

Hannes LeppHuvitatud isik: Kambja vald, Oomiste küla Objekti asukoht:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Planeerija: Triin Nurmsalu

1:1000 Allika tee 9, Lombi küla,

Tel: 5348 4495 12.03.26

DP

Staad.

METSA MAAÜKSUSE OÜ TRULLUS

SITUATSIOONISKEEM

Tartu vald 60516

DETAILPLANEERING

Detailplaneeringuala