| Dokumendiregister | Politsei- ja Piirivalveamet |
| Viit | 20-1.3/331-8 |
| Registreeritud | 18.05.2026 |
| Sünkroonitud | 21.05.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 20 HANKEVÕIMEKUS. OSTUDE KORRALDAMINE |
| Sari | 20-1.3 Hankevõimekusega seotud kirjavahetus |
| Toimik | 20-1.3 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Riigihangete vaidlustuskomisjon, AS G4S Eesti, AS G4S Eesti, AS G4S Eesti |
| Saabumis/saatmisviis | Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Riigihangete vaidlustuskomisjon, AS G4S Eesti, AS G4S Eesti, AS G4S Eesti |
| Vastutaja | Toomas Vingerfeld (arendusosakond, hanke- ja lepingubüroo, lepingute grupp) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee
Registrikood 70008747
Riigihangete vaidlustuskomisjon
Riigihanke viitenumber 295650
Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet
esindaja Toomas Vingerfeld
e-post: [email protected]
Vaidlustaja: Optimus Systems AS
Esindaja: vandeadvokaat Martin Männik
Kolmas isik: AS G4S Eesti
Esindajad: vandeadvokaat Carri Ginter
e-post: [email protected],
vandeadvokaat Mario Sõrm
vandeadvokaat Kadri Härginen
Teie 13.05.2026
Meie 18.05.2026 nr 20-1.3/331-8
VASTUS VAIDLUSTAJA 13.05.2026
SEISUKOHTADELE
1. Vaidlustaja leiab kokkuvõtvalt, et tema pakkumuses pakutud asja mõõt, mis ei vasta hankija
riigihanke alusdokumentidele, ei ole sisuline mittevastavus ja hankija oleks pidanud selle
lahenduse vastavust RHAD-le kaaluma kui samaväärset.
2. Vaidlustaja leiab samuti, et asja mõõt ei määra funktsiooni või kasutatavust.
3. Hankija vaidlustaja seisukohtadega ei nõustu. Asja mõõt on nõue asja füüsikalisele
omadusele ehk on asja selgelt väljendatud kasutusomadus ega pole nõue selle
funktsionaalsusele ehk kapi sihtotstarbele. Hankija ei pidanud vaidlusaluse hankeeseme
suhtes kaaluma (pakkuja esitatud mõõdu tõttu või sihtotstarbelisuse) samaväärsust.
4. RHS § 88 lg 1 järgi juhul, kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, koostab hankija
tehnilise kirjelduse kas hankelepingu eseme 1) kasutusomaduste või funktsionaalsete
nõuete kirjeldusena, mis võib sisaldada ka keskkonnahoidlikkuse kriteeriume ja mis peab
olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja
hankelepingu sõlmimiseks, või 2) RHS § 88 lg 2 nimetatud viisil või 3) neid kahte omavahel
kombineerides. Seega on seaduses esitatud kolm alternatiivi tehnilise kirjelduse
koostamiseks, kuid antud riigihankes ei ole hankija viidanud vaidlusaluseks oleva asja
2 (3)
kohta käivale standardile ega ole ka enda esitatud nõudeid kombineerinud standardiga.
Kuna RHAD-s asja omaduste kohta käivale standardile viidet ei ole, ei saanud vaidlustaja
pakkumuses ega vaidlustusmenetluses viidata asja vastavusele asjakohasele standardile.
5. Kuigi vaidlustaja on viidanud õigele riigihanke direktiivile 2009/81 (edaspidi direktiiv),
millele tuginedes riigisisesed riigihankeõiguse normid on üle võetud, on antud asjas ekslik
vaidlustaja viide direktiivi artikkel 35 (2) b pakkumise tagasilükkamise põhjuste kohta
teatamisele mittesamaväärsuse otsusest artikli 18 lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel.
Direktiivi viide samaväärsuse tingimuste tõendamise kohta tugineb selgelt direktiivi artikli
18 lõigetel 4 ja 5, mis viitavad olukordadele, kus on esitatud nõue (toote) standardile
vastavuse kohta või pakkuja esitab tõendid pakutava toote standardile vastavuse kohta.
Ostja (hankija), kes kasutab võimalust viidata art 18 lõike 3 punktis a nimetatud
kirjeldustele, ei tohi pakkumist tagasi lükata põhjendusega, et pakutavad tooted või
teenused ei vasta ostja viidatud kirjeldustele, juhul kui pakkuja tõestab oma pakkumises
ostjat rahuldaval viisil ning mis tahes asjakohaseid vahendeid kasutades, et tema pakutud
lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega samaväärsed. Art 18 lõikes 3
punktis a on toodud erinevate standardite loetelu. Lõige 5 käsitleb aga olukorda, kus
RHAD sätestab kasutusomaduse või funktsionaalse nõude ja pakkuja pakutava asja
omadus on reguleeritud standardis ehk asja omadus vastab standardile ja mida peab siis
pakkuja ka pakkumuses olema vastavalt tõendanud.
6. RHS-s on direktiivil põhinev alus samaväärsuse hindamise kohta üle võetud § 114 lg-s 4.
Antud riigihankes ei ole aga sarnast olukorda, sest standarditele ei ole RHAD-s hankija
viidanud ega pakkuja sellele pakkumuses tuginenud.
7. Vaidlustusmenetluse praktikas on vaidlustus, kus vaidlustaja leidis, et hankija oleks
pidanud tunnistama vaidlustaja toote samaväärseks RHAD-s nõutuga, jäetud rahuldamata
põhjusel, et kuigi RHAD-s oli viide standardile, puudusid aga standardid, mis oleks
käsitlenud vaidlusaluse toote füüsikalist omadust (VAKO 26.05.2014 nr 99-14/149173).
8. Hankija otsus on kooskõlas direktiivi art 35 lõikes 2 punktis b kirjeldatud teise alternatiiviga
ehk edututele pakkujatele tuleb teatada põhjused, miks hankija otsustas, et tarned ei
vasta toimimis- või funktsionaalsetele nõuetele. Direktiiv lubab tehnilise kirjelduse
koostada art 18 lõike 3 punkti b alusel selliselt, et see kirjeldab hankeeseme kasutusomadusi
või funktsionaalseid nõudeid. Vastav säte on direktiiviga kooskõlas üle võetud RHS § 88
lõike 1 esimese alternatiiviga.
9. Eeltoodud põhjusel ei saanud ega pidanudki hankija otsustama samaväärsuse üle, mistõttu
ei olnud ka vaja seda kaalutleda.
10. Kokkuvõtlikult tugineb hankija otsus RHS § 114 lg 2 imperatiivsele alusele pakkumus
tagasi lükata, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning see
on kooskõlas kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiiviga 2009/81. Vaidlustusest tulenevalt
on põhjused vaidlustaja pakkuja tagasilükkamise kohta otsuses vaidlustajale arusaadavalt
toodud ja teada antud.
Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja:
1) jätta vaidlustus rahuldamata;
2) jätta menetluskulud vaidlustaja kanda.
Lugupidamisega
3 (3)
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Vingerfeld
arendusosakond, hanke- ja lepingubüroo,
lepingute grupp
jurist