Vastus päringule

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Eve-Ly Kübard

Riigikogu majanduskomisjon

[email protected]

Teie 11.05.2026

Meie 19.05.2026 nr 1.2-3/26/8194-2

Transpordiameti ettepanekud liiklusseaduse

muutmise seaduse eelnõule (835 SE)

Austatud majanduskomisjoni esimees

Riigikogu majanduskomisjon küsis 11.05.2026 Transpordiameti arvamust eelnõule 835 SE,

millega soovitakse täiendada liiklusseadust ning näha ette miinimum ja maksimum kaugused

liiklusmärgi 559b kasutamisele.

Automaatse liiklusjärelevalve teostamise õiguslikud eeldused jõustusid 10.05.2010. Sellele eelnes

tehniliste eelduste loomine, mille komponentideks oli ka statsionaarsete liiklusjärelevalve

süsteemi mõõtekabiinide rajamine riigiteedel ja mõõtesuundadele liiklusmärkide 559a ja 559b

paigaldamine. Hetkeseisuga on Eesti riigiteedel 67 mõõtekabiini, millest viies on võimalik kiirust

mõõta mõlemas suunas ja kabiinides kasutamiseks 34 mõõtesüsteemi, mille asukohti roteeritakse.

Kõikide statsionaarsete mõõtekabiinide mõõtesuundadele on paigaldatud statsionaarsed

liiklusmärgid 559a ja 559b.

Tallinna Transpordiamet käitab viit statsionaarset automaatset liiklusjärelevalvesüsteemi. Nendest

2 on paigaldatud Kristiine ristmikul ning omavad lubatud sõidukiiruse ületamise ja keelava

fooritule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise tuvastamise võimekust ning 3

asuvad Pirita tee ja Narva mnt ristmiku piirkonnas ning sõltuvalt asukohast on võimelised

tuvastama, kas ainult lubatud sõidukiiruse ületamist või lubatud sõidukiiruse ületamist

koos keelava fooritule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmist.

Politsei- ja Piirivalveametil on kaheksa mobiilset automaatset liiklusjärelevalvesüsteemi, millega

teostatakse järelevalvet riigiteedel ning kohalike omavalitsuste teedel ja tänavatel. Mobiilsetel

automaatsetel liiklusjärelevalvesüsteemidel on võimekus mõõta sõidukiirust:

- läheneval suunal;

- kaugeneval suunal;

- läheneval ja kaugeneval suunal korraga.

Olles tutvunud 835 SE menetlusteabe ja -dokumentidega, esitame eelnõuga seotud selgitused ning

2 (3)

juhime tähelepanu järgnevatele asjaoludele.

1. Kehtiv õigus võimaldab automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga tuvastada:

- suurima lubatud sõidukiiruse ületamist;

- sõiduki peatumist või parkimist selleks keelatud kohas;

- liikluskorraldusvahendiga ettenähtud peatumis- või parkimiskorra või -viisi rikkumist;

- ristmikul seismisega teiste liiklejate võimalikku takistamist;

- ühissõidukiraja lubamatut kasutamist;

- sõiduki peatumist või parkimist selleks keelatud kohas, liikluskorraldusvahendiga

ettenähtud peatumis- või parkimiskorra või -viisi rikkumist, ristmikul seismisega teiste

liiklejate võimalikku takistamist, ühissõidukiraja lubamatut kasutamist, kui see oli ohtlik

teistele liiklejatele või häiris oluliselt liiklust;

- keelava fooritule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmist;

- keelava fooritule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmist viisil, mis on ohtlik

teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust;

- tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimist;

- liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustuskohustusega hõlmatud sellise sõiduki liikluses

kasutamist, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset

liikluskindlustust.

2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja

teemärgiste tähendused ja nõuded fooridele“ § 15 p 29 ütleb, et liiklusmärgid 559a ja 559b

„Automaatkontroll” osutavad automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele. See tähendab, et

need liiklusmärgid on ette nähtud mitte ainult automaatse kiirusemõõtmise korral

kasutamiseks, vaid millise iganes senini lubatud (hetkel 10 erinevat liiklusreeglite eiramise

liiki) ja tulevikus lubatavate automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutuskohtade

tähistamiseks.

3. Eesti standard EVS 613:2023 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ punkt 12.5.6 näeb ette

nõuded liiklusmärgi 559 „Automaatkontroll“ paigaldamisele. Alapunkt a) ütleb, et

„statsionaarsete kiiruskaameratega automaatse kiiruskontrolli teostamisel paigaldatakse märk

559b 500 m kuni 1000 m kaugusele sõidusuunas enne kiiruskaamerat, mobiilsete

kiiruskaamerate korral 100 m kuni 5000 m kaugusele enne kiiruskaamerat“.

4. Riigiteedel paiknevad kiirusmõõtekabiinid on tähistatud liiklusmärgiga 559b. Lisaks on kõigi

eelmisel kümnendil paigaldatud mõõtekabiinide puhul kasutatud ka varast teavitust

liiklusmärgiga 559a. Liiklusmärgid 559a ja 559b paiknevad sõidusuunas 200 m kuni 6000 m

enne kiiruskaamera mõõtekabiini. Kaheksas mõõtekabiini asukohas paikneb liiklusmärk 559b

kaamerale lähemal kui 300 m. Alates standardi EVS 613:2023 kehtima hakkamisest on uutesse

asukohtadesse mõõtekabiinide paigaldamisel kinni peetud liiklusmärgi 559b paigaldamiseks

ettenähtud kauguse vahemikust. Varasemalt paigaldatud mõõtekabiinide puhul vastavad

liiklusmärkide 559a ja 559b asukohad paigaldamise ajal kehtinud regulatsioonidele.

5. Liiklusseaduse § 199 lg 7 alusel on Vabariigi Valitsus 16.06.2011. a määrusega nr 78 „Nõuded

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste

töötlemisele“ kehtestanud nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja

mõõtetulemuste töötlemisele. Asjakohane oleks kaaluda loobumist liiklusseaduse muutmisest

835 SE pakutaval moel ja selle asemel täiendada Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a määruse nr

78 § 3 „Sõidukiiruse mõõtmise üldnõuded“ punktiga, millega kehtestatakse nõuded

automaatse järelevalvesüsteemiga kiiruse mõõtmise korral liiklusmärgi 559b

paigalduskaugustele. Samuti täiendada määruse § 14 „Mõõtekoha valik ning seadme

paigaldamine ja mõõtmiseks ettevalmistamine“ punkti 3 kohustusega märkida mõõtesüsteemi

paigaldamise protokolli ka liiklusmärki(de) 559b asukoha/kohtade koordinaadid ja vajadusel

lisada salvestised, millelt nähtuks liiklusmärgi 559b asukoht/asukohad.

6. Väärteomenetluses hinnatakse tõendite lubatavust ja nõuetele vastavust, sh liiklusmärgi

olemasolu ja kaugusnõuetest kinnipidamist iga konkreetse juhtumi korral.

7. Nii liiklusmärgi 559b kasutamise kauguste piirväärtuste ettenägemisel liiklusseaduses või

3 (3)

Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a määruses nr 78, tuleks läbi mõelda, kas ja kuidas märkide

paigaldamiseks väljapakutud kaugused sobituvad erinevates olukordades liikluskeskkonda ja

standardi EVS 613:2023 nõuetega või peaks jääma liiklusmärgi 559b paigaldamisele rohkem

paindlikkust, kuidas teavitada asulates ja asulavälistel teedel ristuvalt teelt automaatse

järelevalvesüsteemi suunas pöörde sooritanud mootorsõidukijuhti ees olevast mõõtekohast,

kui pöördekohast jääb mõõtekohani vähem, kui liiklusmärgi 559b paigaldamisele ettenähtud

miinimumkaugus, milline peab olema seadusemuudatuse jõustamise tähtaeg, et teeomanikel

jääks piisav aeg ja võimalus mõõtekohtade tähistamise uute nõuetega vastavusse viimiseks.

8. Mõõtmisel saadud kiiruse väärtuse kehtetuks tunnistamiseks juhul, kui on kahtlus liiklusmärgi

559b puudumises või paiknemise mittevastavuses kauguse piirväärtustega, tuleb täiendada

väärteomenetluse seadustiku 10. peatüki „Kohtuväline menetlus“ jagu 1¹ „Kirjalik

hoiatamismenetlus“ vastava kaebuse esitamise alusega ja täiendada kohtuvälise menetleja

poolt kaebuse lahendamise senist korda.

9. Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi juures ei saa jätta arvestamata ka tehnoloogia arengut.

Näiteks meie naaberriikides – Soomes ja Lätis, on juba kasutusel automaatsed

liiklusjärelevalve süsteemid, mis on paigaldatud mootorsõidukitele ja on liikuvad. Sellisele

süsteemile üleminekul ei ole automaatsest järelevalvest võimalik liiklusmärgiga 559b

eelnevalt teada anda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Victoria Kuuskemaa-Ivanov

juhataja

õigusosakond

Alo Kirsimäe

5030 691, [email protected]

5030 691

Kristi Orumets

58467507, [email protected]