| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/26/8635-1 |
| Registreeritud | 18.05.2026 |
| Sünkroonitud | 21.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | OÜ Corson |
| Saabumis/saatmisviis | OÜ Corson |
| Vastutaja | Arvo Veltri (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Vaivara küla tuletõrje kuivhüdrandi projekteerimine Vaivara jaama tee T1; Jaama tn 8, Vaivara küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond
Tellija: AS Eesti Raudtee
Reg. Nr. 11575838 Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn Tel. +372 615 8501 e-post: [email protected] Kontaktisik: Marina Kirejeva
Peatöövõtja: Osaühing Corson Reg. Nr. 10006729 MTR: EP10006729-0001 Ööviiuli, Kabila küla, Saue vald, 76311 Harjumaa Tel. +3725653373 e-post:[email protected] Projektijuht: Toomas Liiv Vastutav pädev isik: Toomas Liiv Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 - kutsetunnistus nr. 192140 /allkirjastatud digitaalselt/
Ehitise aadress: Vaivara jaama tee T1; Jaama tn 8, Vaivara küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Töö nr: 24151 Töö staadium: Põhiprojekt (PP) Töö nimetus: Vaivara küla tuletõrje kuivhüdrandi projekteerimine Köide : I Versioon: 1 Köite koostaja: Osaühing Corson
TALLINN 15.04.2025
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 2/17
SISUKORD
SISUKORD .............................................................................................................................................. 2
1. ÜLDIST ........................................................................................................................................... 3
2. LÄHTEANDMED ........................................................................................................................... 4
2.1. OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................................................ 4 2.2. NÕUDED EHITUSPROJEKTLILE ..................................................................................................... 4 2.3. HÜDROLOOGILISED ANDMED ...................................................................................................... 6
3 PROJEKTERITUD LAHENDUS .................................................................................................... 6
4 EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE .................................................................................................... 7
4.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................. 7 4.2 ETTEVALMISTUSTÖÖD ....................................................................................................................... 7 4.3 EHITUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA RIIGITEE TEEMAAL JA TEE KAITSEVÖÖNDIS ........................................ 7 4.4 TORUDE KAITSMINE, TRANSPORT JA LADUSTAMINE .............................................................................. 8 4.5 MULLATÖÖD .................................................................................................................................... 9 4.6 EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE ......................................................................................................... 10
5 HOOLDUS .................................................................................................................................... 11
6 VEEVÕTUKOHA TÄHISTAMINE .............................................................................................. 11
7 KESKKONNAASPEKTID ............................................................................................................ 12
7.3 KAVANDATAV TEGEVUS .......................................................................................................... 12 7.4 KAVANDATAVA TEGEVUSE PIIRKONNAS TUVASTATUD LIIGID ...................................................... 13
8 EHITAJA ÜLDISED NÕUDED JA KOHUSTUSED ..................................................................... 14
8.1 NÕUDED KVALITEEDILE ................................................................................................... 14 8.2 SEADMETE JA MATERJALIDE TRANSPORT JA LADUSTAMINE ...................................... 14 8.3 TÖÖVÕTUPIIRID ................................................................................................................. 14 8.4 SEADMETE JA MATERJALIDE KOOSKÕLASTAMINE ....................................................... 14 8.5 TEOSTUSDOKUMENTATSIOON ......................................................................................... 15 8.6 KASUTUS JA HOOLDUSJUHENDID .................................................................................... 16 8.7 PERSONALI KOOLITUS ....................................................................................................... 16
JOONISTE NIMEKIRI ......................................................................................................................... 17
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 3/17
1. ÜLDIST
Projektiga on koostatud Vaivara külas, Jaama tn 8 kinnistule Vaivaivara jaama tee T1 kinnistu serva tuletõrje
veevõtukoha ja kuivhüdrandi lahendus põhiprojekti staadiumis
Projekteerimisel kasutatud normdokumendid:
EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”;
EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;
EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ;
Veeseadus
Projekteeritud süsteemide loetelu:
Tuletõrje veevõtukoht ja kuivhüdrant;
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 4/17
2. LÄHTEANDMED
2.1. OLEMASOLEV OLUKORD
Käesoleval ajal ei ole Vaivara külas tuletõrje veevarustust. Lähim ametlik veevõtu koht asub Sillamäe linnas.
Vaivara küla ÜVK võrk ei taga vajalikku vooluhulka.
2.2. NÕUDED EHITUSPROJEKTLILE
Transpordiamet on oma kirjaga 14.11.2025 nr 7.1-2/25/18291-2 toonud välja, et ehitiste ja tehnovõrkude
projekteerimisel riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis on vaja arvestada alltoodud informatsiooni, asjaolude ja
nõuetega:
Ehitiste ja tehnovõrkude projekteerimisel tuleb arvestada olemasoleva riigitee, riigitee silla ja ehitatava
JJT ja JJT sillaga. Seega ei näe võimalust tehnovõrkude ehitamiseks kahe silla vahele, kus sildade
kaldasammaste koonuste vaheline kaugus (vaba ruum) on olematu (vt Nõuded Tabel 1). Seega on
võimalus tehnovõrke kavandada ainult lõuna poole riigitee sillast kui soovitakse tehnovõrke rajada
vahetult riigitee silla piirides.
Projekt tuleb koostada vastavalt selle ehitise ja tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja riigiteede tee
piirides Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4).
Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitustöödel riigiteede piirides tuleb juhinduda Transpordiameti
tüüpnõuetest: „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ (Nõuded) , asub:
https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid#tehnovrgud .
Kaevetöödel ja lahtiste kaevikute kavandamisel tuleb juhinduda Tööinspektsiooni juhendist „Tööohutus
ehitusplatsil, 2022“, asub: https://www.ti.ee/ennetus-ja-teave/infomaterjalid/trukised
Varisemisnurk millega me tehnovõrkude paigaldamisel kaevetöödel piki teed nõustume (mitte järsem)
on 1:3/4 (53°) eeldades A-tüüpi pinnast vt „Tööohutus ehitusplatsil).
Kavandades ehitisi (sh kaevud, mahutid, kapid jne) või rajatisi riigitee piirides ja tee kaitsevööndis tuleb
juhinduda „Tee projekteerimise normid“ (EhS § 99 lg 4) sätestatust (edaspidi Normid).
Enne riigitee teemaale sisenemist tuleb alati kaaluda alternatiivseid lahendusi (sh naaberkinnistud).
Tuleb arvestada, et riigitee teemaad saab kasutada ainult tee toimimise vajadustest üle jääva vaba maa
olemasolul. Vastavalt riigivaraseaduse § 15 lg 2 ei anta riigivara kasutamiseks, kui kasutamiseks
andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või muudaks selle
võimatuks.
Tehnovõrkude projekti plaanijoonistel ja ristlõikejoonistel tuleb näidata ehitustehnoloogia sh kinnisel
meetodil tehnovõrkude ehitamisel puurkaevikute asukohad, lähima lahtise kaeviku ääre kaugus riigitee
asfaltkatte servast.
Joonised tuleb esitada ka dwg formaadis.
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 5/17
Tehnovõrkude projekti koosseisus peavad olema ka Isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid kui
kavandatakse tehnovõrke riigitee alusele maale (kinnistule).
Tehnovõrkude projektis (seletuskiri, joonised) tuleb selgitada kuidas on ette nähtud ehitustööde
tehnoloogia riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis.
Äärmise vajaduse (seda peab põhjendama ka seletuskirjas) korral kui kaevatakse lahti riigitee muldkeha
tuleb esitada riigitee katendi taastamise projekt, joonised, mis vastavad „Tee ehitusprojektile esitatavad
nõuded“ (EhS § 13 lg 3) põhiprojekti nõuetele sh – kui minnakse tehnovõrkudega riigiteest lahtiselt risti
läbi või kaevatakse lahti riigitee, siis tuleb riigitee taastamisel täies mahus lähtuda joonisel
„_pohitee_truup_150824-a3_madal_mulle“ (asub: https://transpordiamet.ee/riigiteede-
juhendid#rajatised ) toodud geomeetriast, ülekatete pikkused, siirdekiilud jne.
Juhime tähelepanu, et riigitee taastamise projekti koostamine nõuab teede projekteerimise
kvalifikatsiooni ja pädevust omavat inseneri.
Infoks, alates 14.04. 2021 kehtib uus juhis: Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori korraldus
16.04.2021 nr 1.1-3/21/162; Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. See asub:
https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#katend
Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded palun võtta kehtivast standardist EVS 901-3;2021 ning nõue
FNaCl4 peab olema täidetud asfaltsegudel ja pindamiskillustikul kuna libedustõrjet tehakse
kloriididega.
Kui kavandatakse uusi mahasõite, juurdepääsuteid tehnovõrkude ehitistele riigiteedelt (ristumiskohad
riigiteega) tuleb vastavasisuline taotlus esitada Transpordiametile, kes väljastab nõuded ristumiskoha
projekti koostamiseks ja ristumiskoha ehitamiseks.
Maa- ja ruumiamet on oma 16.01.2026 nr 6-3/26/462-2 kirjaga andnud teada , et nõustub Jaama tn 8 kinnisasjale
kavandatud hüdrandi toru lahendusega tingimustel:
tööde teostamisel tuleb arvestada maaüksusel asuvate kitsendustega ja vajadusel hankida vajalikud
kooskõlastused;
trasside asukoht on kooskõlastatud kõikide puudutatud asutuste ja isikutega;
tööde käigus ei kahjustata Jaama tn 8 kinnisasja ning pärast tööde teostamist taastatakse maaüksusel
heakord;
Maa- ja Ruumiametile ei kaasne maaüksustel teostatavate töödega seoses rahalisi ega muid kohustusi.
Tehnovõrgu või rajatise rajamiseks, omamiseks, valdamiseks ja kõikide nimetatud tegevustega
seonduvate tööde teostamiseks tuleb seada maakasutusõigus. Maakasutusõiguse küsimus lahendatakse
eraldiseisva menetlusega tingimusel, et trassi rajamine kavandatud asukohta on õiguslikult lubatud.
Maa- ja Ruumiameti taotluse vormid on kättesaadavad Maa- ja Ruumiameti koduleheküljelt
https://maaruum.ee/riigimaa-tehingud-ja-maakorraldus/riigimaa-korraldus-ja-toimingud/servituudid-ja-
ajutised-kasutused. Palume lisada kasutusalade ruumiandmed piiratud asjaõiguste ruumiandmete
infosüsteemi (PARI). Palume lisada PARI-s kasutusala ruumikuju jagamise all Maa- ja Ruumiametile
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 6/17
volitus kasutusalade vaatamise ja muutmise õiguste andmiseks ning edastada Maa- ja Ruumiametile
PARI-sse kantud kasutusalade ruumiandmete tunnus või jagamislink. Lisainformatsiooni saamiseks
palume pöörduda Maa- ja Ruumiameti maade võõrandamise ja kasutusse andmise büroo poole.
2.3. HÜDROLOOGILISED ANDMED
Vastavalt Keskkonnaagentuuri poolt tehtud arvutustele on Sõtke jõe vooluhulgad järgnevad:
Q3% = 11,4 m3/s
Q10% = 9,78 m3/s
Q25% = 8,44 m3/s
Keskmine voolamise kiirus on 0,09 m/s.
Veeseisud:
Hkesk = 28,00 m (EH2000)
Hmax = 29,00 m (EH2000)
3 PROJEKTERITUD LAHENDUS
Veevõtukoht rajatakse Sõtke jõele. Jõe vooluhulk on piisav, et tagada projekteeritud hüdrandist vajalik, 40 l/s
vooluhulk.
Hüdrandi (koordinaatidega X=6587481.33, Y=713986.23) paigaldamiseks rajatakse Vaivaivara jaama tee T1
kinnistu serva teetammi laiendus. Laiendus ulatub Jaama tn 8 kinnistule. Laienduse plaanilahendus on toodud
joonisel 4-01 ja lõige joonisel 6-01. Olemasoleva teetammi nõlva kalle on 1:2,8. Laienduse nõlvuseks on valitud
sama väärtus. Laiendus rajatakse karjäärimurrust ja kaetakse külgedelt erosiooni vältimiseks 100 mm paksuse
geokärjega, mis täidetakse kasvupinnasega. Laienduse pinnas tihendada kihtide kaupa tiheduseni 95% Proctori
teimi järgi. Täitepinnase peale tuua 100 mm killustikukiht fraktsiooniga 16/32, tihendada (E>=200 MN/m2).
Hüdrandiks saab kasutada näiteks ECCUA maapealset teleskoopiliselt reguleeritavat ja püsttoruvälise spindliga
tuletõrjehüdranti 1700-2000 Storz 5'' liitega või samaväärset. Veehaarde torustik rajatakse kasutades
korrosioonikindlat PE survetoru 160 PE100 SDR17 PN10. Sellisel juhul on vee voolamise kiirus torus veetõtu
40 l/s korral 0,64 m/s. Toru otsas on sõel, mille pikkus on 400 mm ja mis hõlmab ülemise poole toru diameetrist.
Sellisel juhul on sõela pindala 0,1 m2, mis on 5 korda suurem, kui toru ristlõikepind. Torustik paigaldatakse 150
mm paksusele liivapadjale.
Selleks, et tagada standardis EVS 812-6:2012/A2:2017 toodud nõuete täitminerajatakse toru väljumispunkti
raudbetoonist kaitse rajatis. See kujutab endast betoonist karpi mille küljed langevad jõe keskpunkti suunas
jälgides jõe põhja kuju. Sellisel juhul ei teki rajatisest jõe voolamisele takistust. Hüdrandi toru väljub karbi
seinast 500 mm kõrguselt. Ja toetub rajatise põhjale. Lahendus on toodud lõikel 2-2 (joonis 6-02) ja
betoonkonstruktsiooni kuju ja armeerimine on lahendatud joonisel 6-04. Selleks et minimiseerida töid Sõtke jões
on mõistlik betoonkonstruktsioon valmistad tehases ja paigaldada oma kohale kraanaga.
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 7/17
4 EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE
4.1 ÜLDNÕUDED
Torustike rajamise ehitustööd viia läbi vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate eeskirjade ja nõuetega ning
üldkehtivate põhimõtete ja arusaamadega kvaliteetsest tööst.
Töövõtja kohustuseks on kõigi torustike ehitamiseks vajalike materjalide hankimine, transport ehitusplatsile,
kaevikute kaevamine ja kindlustamine, torustike aluse tegemine, torustike paigaldamine, torustike testimine,
kanalisatsioonitorustike läbivaatus kaameraga, tagasitäitmine, lõhutud teekatete ja haljastuse taastamine.
Samuti on töövõtja kohustuseks korraldada objektil geodeetiline teenistus - torustike mahamärkimine, jooksev
kõrguste kontroll objektil, teostusjooniste koostamine, torustike tähistamine looduses ja üleandmine tellijale.
Ehitatavad objektid märgitakse maastikule. Vajalikud sidumismõõdud määratakse asendiplaanilt digitaalselt.
Paigaldatakse vajalikul arvul tähiseid ja kõrgusmärke võimaldamaks töid teha vastavalt projektile ja fikseerida
tehtud töö vastavust projektile. Ehitustööde ajal kontrollitakse paigaldatud tähiste ja märkide õigsust. Vajadusel
märgistust täpsustatakse uuesti. Kui suunamärgina kasutatakse laserkiirt, suunatakse kiir nii, et ehitamisele
seatud täpsusnõudeid oleks võimalik järgida.
Juhul, kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas
kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga.
4.2 ETTEVALMISTUSTÖÖD
Enne ehitustööde algust tuleb Töövõtjal esitada ehitusaegne liikluskorralduse projekt, milles on ära toodud
vajalikud tänavalõikude ajutised sulgemised ja kitsendused, ajutised juurdepääsuteed.
Töövõtja peab kindlustama ehituse varustamise elektri, soojuse, vee, sideliinide ja muu vajaliku olemasolevate
võrkude baasil.
Töövõtja kavandab ja paigaldab kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis on vajalikud tööplatsi
piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks. Töövõtja vastutab tööplatsi korrasoleku eest.
Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti
Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija ettekirjutustele.
4.3 EHITUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA RIIGITEE TEEMAAL JA TEE KAITSEVÖÖNDIS
Käesoleva projektiga kavandatakse tuletõrjehüdrandi ja hüdrandi ühendustorustiku rajamist riigitee
kaitsevööndis / riigitee alusel maal. Projekteeritud torustik paikneb tee serva piirkonnas ning ulatub tee nõlva
sisse ligikaudu 0,30 m sügavusel. Töödega ei ole ette nähtud riigitee katte, sõidutee konstruktsiooni ega katendi
lahtikaevamist.
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 8/17
Enne ehitustööde alustamist tuleb ehitajal taotleda Transpordiametilt riigitee teemaal ja/või tee kaitsevööndis
töötamiseks vajalik liiklusvälise tegevuse luba. Loa taotlusele lisatakse vajadusel ehitusaegse liikluskorralduse
skeem/projekt. Tööde ajal tuleb tagada riigitee ohutu kasutamine ning liiklust ei tohi põhjendamatult takistada.
Hüdrandi torustiku paigaldustööd tee nõlva piirkonnas teostatakse lokaalse lahtise kaevikuga. Kaeviku ulatus
piiratakse minimaalseks, et vältida tee muldkeha, nõlva, kraavi ja tee kuivendussüsteemi kahjustamist. Kaevikut
ei rajata sõidutee katte alla ega tee katendi konstruktsioonikihtidesse. Kaeviku lähim kaugus riigitee asfaltkatte
servast näidatakse projekti plaani- ja ristlõikejoonisel.
Kaevetööde teostamisel tuleb arvestada kaeviku sügavust, pinnase püsivust ja nõlva varisemisohtu. Kaevik
rajatakse selliselt, et ei tekiks tee nõlva varisemist ega tee serva kandevõime vähenemist. Vajadusel kasutatakse
kaeviku toestamist või vähendatakse avatud kaeviku pikkust. Transpordiameti tüüpnõuetes on piki teed tehtavate
tehnovõrkude kaevetööde puhul nimetatud varisemisnurga piiranguna mitte järsem kui 1:3/4 ehk ligikaudu 53°,
eeldades A-tüüpi pinnast.
Töid tehakse kuival perioodil või ilmastikuoludes, mis ei põhjusta nõlva leondumist ega pinnase äravoolu.
Kaevikusse kogunev vesi juhitakse ära nii, et ei kahjustata tee mullet, nõlva ega kraavi. Ehitustööde käigus ei
tohi takistada riigitee sademe- ja pinnasevee äravoolu.
Väljakaevatud pinnast, torumaterjale, seadmeid ega ehitusjäätmeid ei ladustata riigitee sõiduteele, teepeenrale
ega selliselt, et need halvendaksid nähtavust, takistaksid liiklust, teehooldust või vee äravoolu. Vajadusel
ladustatakse materjalid väljaspool riigitee maa-ala või Transpordiametiga kooskõlastatud tööpiirkonnas.
Pärast torustiku paigaldamist taastatakse tee nõlv ja haljastus vastavalt projektile. Täitematerjal paigaldatakse
kihtidena ja tihendatakse vastavalt torustiku paigaldusnõuetele ning selliselt, et taastatud nõlv oleks püsiv ega
põhjustaks hilisemat vajumist või erosiooni. Riigitee teemaal ja kaitsevööndis kahjustatud rajatised, kraavid,
nõlvad, teepeenrad, märgid või muud elemendid taastatakse tööde teostaja kulul.
4.4 TORUDE KAITSMINE, TRANSPORT JA LADUSTAMINE
Torusid tuleb käsitleda piisava ettevaatusega. Kukkumisel või viskamisel võivad torud kahjustatud saada. Tuleb
hoiduda toru või torurulli lohistamisest mööda maad, sest torude välispind võib kahjustavaid kriimustusi saada.
Torude ladustamisel tuleb jälgida, et torud ei jääks püsivasse paindesse. Muhvidega torude puhul tuleb jälgida, et
muhvid ei jääks koormuse alla. Transportimisel ja ladustamise ajal peavad toru otsad olema kaitstud.
Torusid tuleb transportida sirgel transpordialusel, kus ei tohi olla teravaid ääri ega muid torusid kahjustada
võivaid esemeid.
Kui torusid teisaldatakse mehhaaniliste tõstevahenditega, tohib kasutada vaid selliseid tõstetroppe ja muud
varustust, mis ei kahjusta torusid.
Torude ladustamise koht peab olema tasane. Soovitatav on hoida torusid transpordipakendis. Torusid tuleb
kaitsta otsese päikesekiirguse eest. Toruliitmikke transporditakse ja hoitakse tootja instruktsioonide kohaselt.
Temperatuuri alanedes plasttorude löögikindlus väheneb. Kui torusid tuleb transportida temperatuuril alla 15oC
peab järgima tootja antud spetsiaalseid juhiseid.
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 9/17
Ladustamise aeg tuleb hoida võimalikult lühike. Koheselt pärast tarvikute objektile saabumist tuleb need
kontrollida ning vigastatud ja kõlbmatud tarvikud tuleb viivitamatult märgistada ja kõrvaldada objektilt.
Kummitihendeid varjatakse otsese päikesevalguse ja kuumuse eest. Samas laoruumis ei hoita määrdeaineid,
bensiini, lahusteid.
Järgida ka torutootja vastavaid juhiseid.
4.5 MULLATÖÖD
KAEVIKU KAEVANDAMINE
Mullatööde tegemisel juhinduda RYL-2002-st, üldkehtivaist põhimõtetest ning arusaamadest kvaliteetsest tööst.
Kaevetöödel tuleb kõigepealt eemaldada kasvumullakiht ja ladustada see eraldi. Kogu väljakaevatud pinnas,
mida kasutatakse tagasitäiteks, tuleb ladustada kaeviku vahetusse lähedusse. Kaeviku nõlvuse ja
toestamisvajaduse määrab ehitaja lähtudes piiravatest tingimustest – ehitusgeoloogiast, kõrval
kommunikatsioonidest ja tööohutusnõuetest.
Vältida tuleb liigset kaevamist nii laiusesse kui sügavusse. Kaeviku sügavuse määramisel peab arvestama, et
torustike alla mahuks 15 cm paksune tasanduskiht. Pinnas kaeviku põhjas peaks jääma võimalikult puutumatuna.
Kaevikut peab hoidma nii kuivana ja sulana, et seal tehtavaid töid võib vastavalt teostada ja täitematerjale
tihendada nõutud tasemeni. Külmade ilmade tulekuga tuleb takistada kaevikupõhja jäätumist.
TASANDUSKIHT
Torustiku paigaldamine algab tasanduskihi rajamisest:
Kaeviku põhja tehakse torudele tasanduskiht vähemalt 150 mm paksuselt. Arvestades geoloogilisi tingimusi, on
tasanduskihiks kavandatud liivapadi. Tasanduskiht tihendatakse mehhanismidega tihendusastmeni 95%.
Tihendusaste määratakse mõõtmise teel. Pärast tasanduskihi ettevalmistamist kontrollitakse hoolikalt
kõrgusmärke ja kaldeid.
TAGASITÄIDE
Tagasitäitmine torude peale toimub kihtide kaupa.
ALGTÄIDE
Esmane tagasitäide -algtäide- torude ümber ja peal tehakse samast materjalist tasanduskihiga või liivaga.
Algtäitega katta torud kuni 30 cm paksuselt toru peale. Täide toru külgedele tehakse ühtlaste kihtidena eriti
hoolikalt - neist esimene kiht kuni poole toru kõrguseni tehakse käsitsi. Kerkimise vältimiseks tuleb toru
külgmiste tihendustööde ajaks ballastida. Esmase tagasitäite tihendamist võib alustada alles siis, kui toru lae
peale jääva pinnasekihi paksus on 30 cm.
Enne kaeviku lõpptäite tegemist tuleb teha vajalikud testid.
LÕPPTÄIDE
Lõpptäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused heaks
kiidetud.
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 10/17
Lõpptäitematerjal peab olema sellise mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühemikke. Väljaspool
sõiduteed, kasutada tagasitäiteks väljakaevatud pinnast, kusjuures toru ülaservast mõõdetult 1 m paksuses
lõpptäites ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt
ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Lõpptäide tihendatakse mehhaaniliselt 90% tiheduseni
(Proctori tihedus).
Kaevik täidetakse sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks maapinnaga ühele tasemele.
Kaeviku toestust lammutatakse ja eemaldatakse vastavalt sellele, kuivõrd see on võimalik tööohutust järgides ja
ohustamata kaevise seina püsivust. Kaeviku toestus tuleb lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite
hõrenemist ega paigaldatud torude nihkumist.
Kaevude, siibrite (hüdrant) ja maakraanide ümber tehakse lõpptäide nende välispinnast vähemalt 0,5 m kaugusel
sõreda mittekülmuva materjaliga.
TORUSTIKE PAIGALDAMINE
Torustike paigaldamisel juhinduda “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend” RIL 77 -
2005, LVI RYL 2002 ja tooteid väljastava tehase poolt kaasaantavaist käsitlusjuhendeist.
4.6 EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE
Ehitusjäätmete käitlemisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja eelnõust. Ehituskulude
minimiseerimiseks on kasulik, et ehitustöid teostav organisatsioon püüaks enne tööde algust võimalikult täpselt
arvestada kasutatavate materjalide koguseid, mida ehitusplatsile kohale toimetatakse. Sellest hoolimata võib
ehitustööde käigus tekkida veel lisaks jäätmeliike, mille orienteeruvad mahud peaksid jääma alla 10 m3.
Ohtlike ehitusjäätmete tekkimist ei ole ette nähtud. Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt
sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest.
Eraldi tuleb sortida puit, kiletamata paber ja kartong, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed
jäätmed (kivid ja betoon), raudbetoon- ja betoondetailid ning kile.
Kood Nimetus Prognoositav kogus 15 Pakendijäätmed, nimistus mujal
nimetamata absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid ja kaitseriietus
15 01 06 Segapakendid 10 kg
Euroopa Liidu jäätmehoolduse direktiivides on jäätmete taaskasutuse juures põhimõtteks see, et rakendatakse
sobilikke toiminguid, kusjuures need toimingud soosivad materjali ja energia taaskasutust saavutamaks
lõppladestatava jäätmekoguse minimeerimist. Jäätmete taaskasutamisel on eelistatav pingerida järgmine:
korduvkasutus, ringlussevõtt materjali või toormena, energiakasutus (põletamine).
Jäätmete taaskasutamise eeldused on:
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 11/17
jäätmete liigiti kogumine ja kohtsortimine;
jäätmete segunemise vältimine;
tavajäätmete ja inertsete jäätmete segunemise vältimine ohtlike jäätmetega.
Projekt eeldab, et ehitaja arvestab ülaltoodud soovitustega ja jäätmekogused, mis ei allu ülaltoodud toimingutega
antakse üle vastavatele volitatud jäätmekogumise firmadele.
5 HOOLDUS
Kavandatud veevõtukoht ja kuivhüdrandi süsteem on rajatud põhimõttel, et tagada maksimaalne töökindlus
minimaalse sekkumisega. Süsteemis puuduvad liikuvad osad, pumbad ja elektroonika, mis teeb rajatise selle
elutsükli jooksul praktiliselt hooldusvabaks. Erilisi hooldustöid nagu torustike perioodiline survestamine, filtrite
vahetus või veekogu pidev süvendamine planeeritud lahendus ei nõua. Vastavalt standardi EVS 812-6:2012 ja
Päästeameti nõuetele tuleb süsteemi omanikul tagada rajatise aastaringselt kasutusvalmis olek. Selleks tuleb
teostada vaid elementaarset heakorda ja lihtsat visuaalset kontrolli:
Visuaalne ülevaatus (1–2 korda aastas): Kevadel ja sügisel tasub peale vaadata, et kuivhüdrandi
maapealne osa (tõusutoru) on terve ja püsib otse. Veenduda tuleb, et Storz-liitmiku pimekork on
kindlalt paigas, et vältida prahi, lehtede ja lume sattumist torustikku. Samuti peab veevõtukoha
tähistussilt olema nähtav ja loetav.
Juurdepääsu tagamine: Kuivhüdrandi ümbrus tuleb hoida vaba kõrgest heina- ja võsakasvust. Talvisel
perioodil tuleb hüdrandi juurde viiv tee ja hüdrandi ümbrus hoida lumest puhas, et päästemeeskonnal
oleks vajadusel tagatud kiire ja takistamatu ligipääs. Veevõtukoht asub kasutuses oleva sissepääsutee
ääres ning selle lumetõrje on seni taganud vald.
Kaldaelemendi puhtus: Jälgida, et kaldaelemendi põhja ei sadestuks voolava poolt kantud setet. Tänu
ehitusaegsele imisõela paigaldusele (0,5 m kõrgusel tiigi põhjast) on sõela ummistumise oht
põhjasetetega viidud miinimumini ning sõela regulaarne puhastamine pole vajalik. Kui kaldaelemendi
ülevaatuse käigus selgub, et sõel hakkab ummistuma, tuleb sõela puhastada.
Külmumiskaitse: Kuivhüdrandi süsteem on isetühjenev. Tuleb vaid jälgida, et tõusutoru liitmiku
tihendid oleksid terved ega laseks sisse õhku. Pärast süsteemi võimalikku kasutamist valgub vesi tagasi
tiiki, mis välistab torustiku lõhki külmumise talvel.
6 VEEVÕTUKOHA TÄHISTAMINE
Vastavalt Siseministri määrusele "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord" (§ 8 ja lisa 2) ning
standardile EVS 812-6:2012 paigaldatakse rajatise juurde järgmine tähistus:
Veevõtukoha viit (1 tk):
o Asukoht: Viit paigaldatakse veevõtukohast (kuivhüdrandist) kuni 20 meetri
kaugusele, aastaringselt hästi nähtavale kohale.
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 12/17
o Kujundus ja värvid: Kuna tegemist on survestamata veeallikaga, peab viida
taust olema valgustpeegeldav ja valget (RAL 9003) värvi. Viida ääre raam ja
võtme kujutis peavad olema valgustpeegeldavad ja rohelist (RAL 6032) värvi.
o Kauguste märkimine: Viidal näidatakse täpne kaugus hüdrandini meetrites.
Kaugus vasakule või paremale märgitakse võtme kujutise vastava käepideme
alla ning kaugus viidast otse ettepoole märgitakse võtme kujutise alla.
Kuivhüdrandi märgistus: kate peab olema Maapealne kuivhüdrandi tõusutoru
värvitakse silmatorkavuse tagamiseks värvitud punaseks (RAL 3000) ning
varustatakse 50 mm laiuse helkurlindiga, et tagada päästemeeskonnale hüdrandi kiire
visuaalne avastamine ka pimedas (EVS 812-6:2012 Lisa C).
7 KESKKONNAASPEKTID
7.3 KAVANDATAV TEGEVUS
Käesoleva projektiga on projekteeritud tehnorajatis mille eesmärk on tagada nõuete kohane tuletõrje vooluhulka
Vaiavara küla elamute tarbeks. Kavandatud tegevuseks on Vaivaivara jaama tee T1 kinnistu serva
teetammilaienduse ja hüdrandi paigaldamine ning sõtke jõkke veevõtutoru rajamine. Kavandatad tegevus toimub
Sõtke jõe ehituskeeluvööndis. Kuna veevõtu torustik rajatakse olemasolevate elamute tuletõrje vooluhulga
tagamiseks, siis rakendub tegevusele LKS § 38 lg 4 p 9 erisus, mis võimaldab tehnovõrgu ja -rajatise ehitamist
ehituskeeluvööndis ilma kehtestatud planeeringuta.
Toru otsa kaitseks rajatakse raudbetoonist kaldarajatis. Tööde mahud on: Toru kaitseks ette nähtud kaldaelement
on raudbetoonist mahuga 2,5 m3. See uputatakse täies mahus jõkke. Elemendi stabiilsuse tagamiseks rajatakse
selle alla killustikalus. Mahuga 2,2 m3. Seega kokku uputatava materjali maht on 4,7 m3. Kaldaelemendi
paigaldamiseks eemaldatakse jõe põhjast elemendi suurune osa pinnast. Väljakaeva maht on 8,2 m3.
Projekteeritud kaldaelemendi kuju järgib Sõtke jõe põhja profiili, seega ei põhjusta lahendus voolusänngi
ristlõike muutust.
Tulenevalt kehtivast veeseadusest on veesängis tööde teostamiseks (kaevetööd ning tahkete ainete uputamine)
sõltuvalt tööde mahtudest vajalik kas veeluba (§ 187) või veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (§ 196).
Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (§ 196) on vajalik muuhulgal juhul kui toimub:
muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100-kuupmeetrise mahuga
süvenduspinnase paigutamine;
veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine.
Kuna kavandatav tegevus (veevõtukoha rajamine) toimub avalikult kasutataval veekogul ning kuna eeldatava
süvendatava pinnase maht on ca 8,2 m3 ja veekogusse uputatava tahkete ainete maht ca 5 m3, on antud juhul
vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist süsteemis KOTKAS.
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 13/17
7.4 KAVANDATAVA TEGEVUSE PIIRKONNAS TUVASTATUD LIIGID
Sõtke jõe Vaivara küla lõigu kalastik on riikliku hüdrobioloogilise seire (Eesti Maaülikooli koostatud Jõgede
hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2015.a. Aruanne) andmetel liigivaene ning koosneb peamiselt laialt levinud
ja keskkonnatingimuste suhtes tolerantsetest mageveeliikidest. Seire käigus on tuvastatud eeskätt haug (Esox
lucius), särg (Rutilus rutilus), ahven (Perca fluviatilis) ning trulling (Barbatula barbatula). Nimetatud liigid on
tüüpilised aeglasema vooluga ja mõõduka ökoloogilise kvaliteediga veekogudele.
Samas ei ole Vaivara lõigus tuvastatud mitmeid tundlikumaid või kaitsealuseid vooluveekogude kalaliike, nagu
näiteks Cottus gobio (võldas) või Cobitis taenia (hink), samuti puuduvad rändkalad (nt lõhe ja meriforell). See
viitab asjaolule, et jõe ökoloogiline seisund kalastiku osas on mõjutatud ning elupaigatingimused ei ole sobivad
suurema ökoloogilise nõudlusega liikidele. Oluliseks mõjuteguriks on jõe ühenduse katkemine merega paisude
tõttu, mis piirab rändkalade levikut ja mõjutab kalastiku mitmekesisust.
Jõe põhjaloomastiku seisund on samas hinnatud heaks kuni väga heaks, mis viitab sellele, et vaatamata kalastiku
madalamale mitmekesisusele on veekeskkonna teatud komponendid säilinud suhteliselt heas seisundis.
Põhjaloomastik on oluline toidubaas kaladele ning ökosüsteemi toimimise seisukohalt.
Hüdromorfoloogiliselt iseloomustab Vaivara lõiku aeglane voolukiirus, pehme ja osaliselt setetest koosnev põhi
ning kohati vähene vooludünaamika. Sellised tingimused soodustavad eelkõige üldlevinud liikide esinemist ning
ei toeta kiirevoolulistele ja kõrge hapnikusisaldusega keskkonda vajavatele liikidele sobivaid elupaiku.
Kokkuvõttes võib Sõtke jõe Vaivara küla lõigu elustikku iseloomustada kui mõõduka ökoloogilise väärtusega,
kus domineerivad tavalised mageveeliigid ning puuduvad kaitsealused ja kõrgema ökoloogilise nõudlusega
kalaliigid.
Sõtke jõe Vaivara küla lõigus esinevad kalaliigid (haug, särg, ahven ja trulling) kudevad kevad- ja
varasuveperioodil. Nende liikide kudemine toimub üldjuhul järgmistel aegadel:
haug (Esox lucius) – märtsist aprillini
särg (Rutilus rutilus) – aprillist juunini
ahven (Perca fluviatilis) – aprillist maini
trulling (Barbatula barbatula) – maist juunini
Kudemine toimub valdavalt madalates kaldaäärsetes piirkondades, kus veetaimestik ja sobiv substraat
võimaldavad marja kinnitumist ning järglaste arengut. Antud perioodil on kalastik häiringute suhtes tundlik ning
veekogu põhja ja kaldavööndi muutmine võib kahjustada kudemispaiku ning vähendada kalade sigimisedukust.
Sellest tulenevalt on soovitatav vältida veekogus tehtavaid töid ajavahemikus:
1. märts – 30. juuni
Tööde teostamiseks sobivaim periood on:
1. august – 31. oktoober
Sel ajavahemikul on:
kalade kudemisperiood lõppenud,
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 14/17
noorkalad on arenenumad ja vähem tundlikud,
veetasemed on tavaliselt stabiilsemad ning setete leviku risk väiksem.
Juhul kui töid on vältimatult vaja teha väljaspool soovitatud ajavahemikku, tuleb rakendada täiendavaid
leevendusmeetmeid (nt tööala piiramine, setete leviku tõkestamine), et minimeerida mõju vee-elustikule.
8 EHITAJA ÜLDISED NÕUDED JA KOHUSTUSED
8.1 NÕUDED KVALITEEDILE
Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad seadused, määrused,
ministeeriumite otsused. Samuti tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suunised ja määrused.
Eriküsimused peab töövõtja kooskõlastama tellija ja ametivõimudega.
8.2 SEADMETE JA MATERJALIDE TRANSPORT JA LADUSTAMINE
Seadmed ja materjalid peavad olema asjakohaselt pakitud. Pakendil peab olema pakendi sisu ja selle kaitsmist
kajastav märgistus. Tooteid tuleb transpordil ja siirdamisel käsisteda valmistaja juhendite kohaselt.
Ehitusplatsil tuleb kontrollida tarnitud seadmete ja materjalide vastavust dokumentidele. Samuti tuleb kontrollida
tarnitud seadmete ja materjalide välimust võimalike puuduste ja veokahjustuste avastamiseks.
Avastatud puudustest teavitatakse lepingudokumentides kokku lepitud viisil.
Seadmed ja materjalid tuleb ehitusplatsil ladustada vastavalt valmistaja juhistele ja seda teha nii, et toodete
kvaliteet ladustamisel ei halveneks. Ladustamistingimused peavad vastama ettenähtud puhtusnõuetele.
8.3 TÖÖVÕTUPIIRID
Töövõttu kuuluvad kõik käesolevas projektis ning tellija poolt toodud hanked, tööd ja muud toimingud. Töövõtu
hulka kuuluvad kõik käesolevas projektis esitatud seadmed ja materjalid täielikult valmis kujul, vastavalt
projektile kohale paigaldatuna ning reguleerituna. Kõikide torustike töövõtt algab liitumispuntidest. Sooja
tarbevee töövõtu piiriks on soojussõlme sooja tarbevee väljund.
8.4 SEADMETE JA MATERJALIDE KOOSKÕLASTAMINE
Töövõtja peab kooskõlastama tellijaga kokkulepitud ajakava alusel kõik seadmed ja materjalid, mida ei ole
käesolevas projektis üheselt määratud. Töövõtja peab esitama seadmete ja materjalide tegelikud tehnilised
parameetrid. Lisaks peab esitama:
• Töödeldud pinnaga toodete värvitoonid
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 15/17
• Seadmete mõõdud, kaal • Lõplikud mõõdistusnäidud • Andmed elektriseadmete ja reguleerimisseadmete kohta • Andmed hoolduse kohta. • Ametivõimude poolt kinnitatud dokumendid
Kui töövõtja kasutab käesolevas projektis toodud materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale,
peavad need oma suuruselt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt karakteristikutelt vastama töövõtu dokumentides
määratud seadmetele ja materjalidele. Asendusseadmetele- ja materjalidele on vajalik tellija ja järelevalve
kirjalik nõusolek enne seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab töövõtja.
8.5 TEOSTUSDOKUMENTATSIOON
Töövõtja koostab omal kulul vastavalt kokkulepitud ajakavale nõutud spetsiaalsed joonised ja dokumendid, mis
ei kuulu töövõtjale lepingu alusel toimetatavate dokumentide hulka.
Ehitusaegsete muudatuste kohta koostatakse muudatusprojekt, kui muudatused mõjutavad ühendusi, mõõtmeid
jms. Muudatusprojekti ei koostata lõplike tootevalikute poolt põhjustatud muudatuste kohta, samuti väikeste,
ehitusplatsil kokku lepitud paigaldustehniliste täpsustuste kohta. Sellised projektis kajastamatud muudatused,
milledel võib olla tähtsust hoone tulevastele kasutajatele, märgitakse üleandmisdokumentatsiooni. Nendeks on
mh. lõplikud andmed toodete kohta, peidetud kanalite ja torude asukohtade muutused ning vahelagedest
ülespoole jms. kohtades peidetult paigutatud reguleerklappide, puhastusluukide jms. torustiku ja kanalite
seadmete tõelised asukohad.
Töövõtjal peab olema ehitusplatsil kõikide töövõtuga seotud projekteerimisdokumentide koopia, milledele
töövõtja märgib üleandmisdokumentatsioonis esitatavad täpsustused koheselt pärast seadmete ja materjalide
paigaldamist. Palve korral tuleb antud dokument esitada tellijale.
Kõik teostusjoonised tuleb esitada tööjoonistega samas detailsusastmes. Kõik üleandmiseks valmis olevad
joonised peavad olema varustatud kirjanurgaga, kus on joonise pealkirjaks märgitud „teostusjoonis“, märgitud
on tööd teostanud firma nimi, firma rekvisiidid ja töö teostamise kuupäev. Samuti peavad nimetatud
teostusjoonised olema ära toodud jooniste nimekirjas.
Kõik üleantavad joonised (ka kasutusjoonised) tarnitakse digitaalvormis. Digitaalselt antakse projekti kaust
tellijale üle CD/DVD-l. Digitaalselt antakse joonised üle .dwg formaadis, ehituskirjeldused, spetsifikatsioonid,
kasutusjuhendid jms. antakse digitaalselt üle .pdf, .doc ja .xls formaadis.
Tellijal on soovi korral õigus kahele paberkandjal eksemplarile, mis on kausta köidetud. Kulud on töövõtja
kanda.
Üleandmisdokumendid koostatakse eestikeelsetena (v.a. seadmete näidised).
Teostusdokumentatsiooni kaustas peab sisalduma:
• Tiitelleht – Tiitellehel peab olema peatöövõtja firma nimi, projektijuhi nimi ja telefon, alltöövõttu teostanud firma nimi, projektijuhi nimi ja telefon ning teostusdokumentatsiooni õigsust ja komplektsust kontrollinud inimeste kontaktandmed ja allkirjad. Teostusdokumentatsiooni õigsuse ja komplektsuse eest vastutab omaniku järelevalve, peatöövõtja ja alltöövõtja.
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 16/17
• Sisukord – Sisukord lahterdatakse vastavalt teostusdokumentatsiooni vahelehtedele. • Kõikidel laotusjoonistel ja struktuurskeemidel peab olema iseliimuv köiteriba, muudel lehtedel
iseliimuvad tugevdusrõngad.
Kausta minimaalne sisu:
• Paigaldatud süsteemide ja seadmete tehniline kirjeldus, seletuskiri • Paigaldatud seadmete lühispetsifikatsioon • Välistrasside ja profiilide teostusjoonised koos kõrgusmärkidega ja video aruandega. • Kaetud tööde aktid • Survestamise aktid • Eestikeelsed kasutus- ja hooldusjuhendid • Paigaldatud seadmete passid • Ametite kontrolli tunnistused Võimalikud garantiidokumendid ja hoolduslepingud
8.6 KASUTUS JA HOOLDUSJUHENDID
Pärast montaažitööde lõppu tuleb koostada kasutus- ja hooldusjuhendid, mis peavad hõlmama kõiki tarnitud ja
paigaldatud süsteeme, kasutatud viimistlusmaterjale ja hooldamist vajavaid konstruktsioone. Kasutusjuhend
peab sisaldama muuhulgas süsteemide kirjeldust, hooldusgraafikut ja hoolduseks vajalikku infot.
Kasutus- ja hooldusjuhendid antakse Tellijale üle paberkandjal A4 formaati köidetuna 3 eksemplaris.
Töövõtja peab tarnima seadmete hooldustöödeks vajalikud eritööriistad (erivõtmed ja muud tööriistad). Samuti
annab töövõtja Tellijale automaatikasüsteemi programmide varukoopia.
Tehnosüsteemide paigaldustööde lõppedes tuleb koostada tehnosüsteemide (küte) kasutusjuhend, milles peab
sisalduma:
• Kasutusjuhendi sisukord • Süsteemide lühikirjeldus • Hooldusgraafik • Süsteemide hoolduseks vajalik info
Kõigi seadmete kohta tuleb esitada vähemalt järgmised andmed:
• Tehnilised andmed • Valmistaja nimi • Esindaja nimi • Kasutusjuhised • Reguleerimis- ja seadearvud • Sisemised elektrilised ühendusjoonised • Hooldusjuhised
8.7 PERSONALI KOOLITUS
Töövõtja peab enne projekti lõplikku üleandmist läbi viima koolituse Tellija poolt valitud personalile.
Koolituse peab läbi viima kvalifitseeritud ja selleks volitatud töövõtja isikkoosseis. Iga üksiku konstruktsiooni
või tehnosüsteemi osas peab toimuma eraldi koolitus.
Koolituse läbiviimise kohta tuleb koostada protokollid, mille koolitatavad allkirjastavad.
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 17/17
JOONISTE NIMEKIRI
Joonise tähis Joonise nimi Kuupäev Muudatus
24151_PP_VK-4-01 Asendiplaan 04.04.2026
24151_PP_VK-6-01 Lõige 1-1 04.04.2026
24151_PP_VK-6-02 Lõige 2-2 04.04.2026
24151_PP_VK-6-03 Toru sirgestatud profiil 04.04.2026
24151_PP_VK-6-0 Kaldaelement 04.04.2026
2415_PP_VK-8-01 Spetsifikatsioon 04.04.2026
Veekaitsevöönd
Kallasrada
PE Ø160 PN10 L=15,3 m
1
2
1
2
Corson OÜ
AS Eesti Raudtee
Vaivara tuletõrje veevõtukoha projekteerimine Asendiplaan
24151 PP VK 4-01 v01 1:500
Toomas Liiv 04.04.2026
Toomas Liiv
Toomas Liiv
Kaldaelement
Kuivhüdrant
Teetammi laiendus
Märkused: 1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 26.02.2026
R5.6
1
2
3
4
5 6
7
Nurgapuhktide koordinaadid
Projekteeritud laiendus 1:2,8
Olemasolev tee nõlv 1:2,8
Geokärg kasvupinnasega 100 mm Täide (karjäärimurd) Olemasolev pinnas
Killustik fr 16/32 100 mm
+30,52 +30,40
+28,57
As fa
ld i s
er v
Te e
ke ha
nd i a
lu m
in e
se rv
Corson OÜ
AS Eesti Raudtee
Vaivara tuletõrje veevõtukoha projekteerimine Lõige 1-1
24151 PP VK 6-01 v01 1:100
Toomas Liiv 04.04.2026
Toomas Liiv
Toomas Liiv
3290 46001106
812
Projekteeritud hüdrant
+28,0 (keskmine veepind)
+29,0 (max veepind)
Ol.olev jõepõhi
+26,7
+26,5
R/b konstruktsioon Killistikpadi fr16/32 300 mm Olemasolev pinnas
Corson OÜ
AS Eesti Raudtee
Vaivara tuletõrje veevõtukoha projekteerimine Lõige 2 - 2
24151 PP VK 6-02 v01 1:100
Toomas Liiv 04.04.2026
Toomas Liiv
Toomas Liiv
400Sõel
10 00
Ø1 60
As fa
ld i s
er v
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 130°
+28,0 (keskmine veepind)
+29,0 (max veepind)
Ol.olev jõepõhi
+30,40
vee tõusukõrgus torus
Olemasolev tee nõlv
Te e
ke ha
nd i a
lu m
in e
se rv
Ehituskaeviku põhi
Corson OÜ
AS Eesti Raudtee
Vaivara tuletõrje veevõtukoha projekteerimine Veevõtutoru sirgestatud profiil
24151 PP VK 6-03 v01 1:100
Toomas Liiv 04.04.2026
Toomas Liiv
Toomas Liiv
31 02
6292 5928 910 Sõel
1106 2340
812
12 00
Ø1 60
Ka ev
iku m
ax . s
üg av
us 69
8
3266 Kaeviku kaugus asfaldi servast
65 5
Projekteeritud hüdrant
Corson OÜ
AS Eesti Raudtee
Vaivara tuletõrje veevõtukoha projekteerimine Kaldaelemendi kujujoonis ja armeerimine
24151 PP VK 6-04 v01 1:50
Toomas Liiv 04.04.2026
Toomas Liiv
Toomas Liiv
17 00
2440
200
20 0
2440
24 00
20 0
20 00
20 0
D-T10-L6985-2640-s.200 (a2360-187 b2320 c2360-187)
B-T12-L3933-s.190 (a2350 b1610)
B-T12-L3758-s.190 (a2261 b1522)
D-T10-L6544-2200-s.200 (a2250-77 b2100 c2250-77)
D-T10-L5120-2200-s.200 (a1587-77 b2100 c1587-77)
D-T10-L5560-2640-s.200 (a1647-187 b2320 c1647-187)
MÄRKUSED: 1. Betoon C35/45, XC2 XF4 2. Betooni maht 2,5 m3
3. Sarrusteras B500B, kaitsekiht 40 mm 4. Sarrused painutamisel minimaalne painutusdiameeter - 4Ø
Tellija: AS Eesti Raudtee Projekteerija: Osaühing Corson Töö nr.: 24151 Koostatud: 04.04.2026
Töö nimetus: Vaivara küla tuletõrje kuivhüdrandi projekteerimine Staadium: Põhiprojekt
Dokumendi nimetus: Töömahtude loetelu
Jrk. nr Kogus Ühik
Teetammi laiendus 1 Täiutematerjal 38,595 m3
2 Killustik fr 32/64 0,55 m3
3 Kasvupinnas muru istutamisega 4,5 m3
4 Geokärg d=100 mm 45 m2
Kaldaelement 5 R/b element 2,5 m3
6 Killustik fr 32/64 2,2 m3
7 Väljakaeve 8,2 m3
Hüdrant 8 Storz 5'' liitega hüdrant 1 kmpl 9 PE ∅160 PN10 16 m
10 Toru tugi 1 kmpl 11 Liivapadi 0,4 m3
Tere õhtupoolikut Anne
Palun pane see mulle täitmiseks.
Arvo
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Monday, May 18, 2026 3:36 PM
To: Arvo Veltri <[email protected]>
Subject: Vaivara küla tuletõrje veevõtukoht
Tere.
Reedel rääkisime telefonis ja lubasin, et saadan menetluse kiirendamiseks, enne EHRi laadimist projekti tutvumiseks.
Lisasin manusesse joonised ja seletuskirja.
Parimate soovidega,
Toomas Liiv
Tel +372 5653373
Vaivara küla tuletõrje kuivhüdrandi projekteerimine Vaivara jaama tee T1; Jaama tn 8, Vaivara küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond
Tellija: AS Eesti Raudtee
Reg. Nr. 11575838 Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn Tel. +372 615 8501 e-post: [email protected] Kontaktisik: Marina Kirejeva
Peatöövõtja: Osaühing Corson Reg. Nr. 10006729 MTR: EP10006729-0001 Ööviiuli, Kabila küla, Saue vald, 76311 Harjumaa Tel. +3725653373 e-post:[email protected] Projektijuht: Toomas Liiv Vastutav pädev isik: Toomas Liiv Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 - kutsetunnistus nr. 192140 /allkirjastatud digitaalselt/
Ehitise aadress: Vaivara jaama tee T1; Jaama tn 8, Vaivara küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Töö nr: 24151 Töö staadium: Põhiprojekt (PP) Töö nimetus: Vaivara küla tuletõrje kuivhüdrandi projekteerimine Köide : I Versioon: 1 Köite koostaja: Osaühing Corson
TALLINN 15.04.2025
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 2/17
SISUKORD
SISUKORD .............................................................................................................................................. 2
1. ÜLDIST ........................................................................................................................................... 3
2. LÄHTEANDMED ........................................................................................................................... 4
2.1. OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................................................ 4 2.2. NÕUDED EHITUSPROJEKTLILE ..................................................................................................... 4 2.3. HÜDROLOOGILISED ANDMED ...................................................................................................... 6
3 PROJEKTERITUD LAHENDUS .................................................................................................... 6
4 EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE .................................................................................................... 7
4.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................. 7 4.2 ETTEVALMISTUSTÖÖD ....................................................................................................................... 7 4.3 EHITUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA RIIGITEE TEEMAAL JA TEE KAITSEVÖÖNDIS ........................................ 7 4.4 TORUDE KAITSMINE, TRANSPORT JA LADUSTAMINE .............................................................................. 8 4.5 MULLATÖÖD .................................................................................................................................... 9 4.6 EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE ......................................................................................................... 10
5 HOOLDUS .................................................................................................................................... 11
6 VEEVÕTUKOHA TÄHISTAMINE .............................................................................................. 11
7 KESKKONNAASPEKTID ............................................................................................................ 12
7.3 KAVANDATAV TEGEVUS .......................................................................................................... 12 7.4 KAVANDATAVA TEGEVUSE PIIRKONNAS TUVASTATUD LIIGID ...................................................... 13
8 EHITAJA ÜLDISED NÕUDED JA KOHUSTUSED ..................................................................... 14
8.1 NÕUDED KVALITEEDILE ................................................................................................... 14 8.2 SEADMETE JA MATERJALIDE TRANSPORT JA LADUSTAMINE ...................................... 14 8.3 TÖÖVÕTUPIIRID ................................................................................................................. 14 8.4 SEADMETE JA MATERJALIDE KOOSKÕLASTAMINE ....................................................... 14 8.5 TEOSTUSDOKUMENTATSIOON ......................................................................................... 15 8.6 KASUTUS JA HOOLDUSJUHENDID .................................................................................... 16 8.7 PERSONALI KOOLITUS ....................................................................................................... 16
JOONISTE NIMEKIRI ......................................................................................................................... 17
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 3/17
1. ÜLDIST
Projektiga on koostatud Vaivara külas, Jaama tn 8 kinnistule Vaivaivara jaama tee T1 kinnistu serva tuletõrje
veevõtukoha ja kuivhüdrandi lahendus põhiprojekti staadiumis
Projekteerimisel kasutatud normdokumendid:
EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”;
EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;
EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ;
Veeseadus
Projekteeritud süsteemide loetelu:
Tuletõrje veevõtukoht ja kuivhüdrant;
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 4/17
2. LÄHTEANDMED
2.1. OLEMASOLEV OLUKORD
Käesoleval ajal ei ole Vaivara külas tuletõrje veevarustust. Lähim ametlik veevõtu koht asub Sillamäe linnas.
Vaivara küla ÜVK võrk ei taga vajalikku vooluhulka.
2.2. NÕUDED EHITUSPROJEKTLILE
Transpordiamet on oma kirjaga 14.11.2025 nr 7.1-2/25/18291-2 toonud välja, et ehitiste ja tehnovõrkude
projekteerimisel riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis on vaja arvestada alltoodud informatsiooni, asjaolude ja
nõuetega:
Ehitiste ja tehnovõrkude projekteerimisel tuleb arvestada olemasoleva riigitee, riigitee silla ja ehitatava
JJT ja JJT sillaga. Seega ei näe võimalust tehnovõrkude ehitamiseks kahe silla vahele, kus sildade
kaldasammaste koonuste vaheline kaugus (vaba ruum) on olematu (vt Nõuded Tabel 1). Seega on
võimalus tehnovõrke kavandada ainult lõuna poole riigitee sillast kui soovitakse tehnovõrke rajada
vahetult riigitee silla piirides.
Projekt tuleb koostada vastavalt selle ehitise ja tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja riigiteede tee
piirides Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4).
Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitustöödel riigiteede piirides tuleb juhinduda Transpordiameti
tüüpnõuetest: „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ (Nõuded) , asub:
https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid#tehnovrgud .
Kaevetöödel ja lahtiste kaevikute kavandamisel tuleb juhinduda Tööinspektsiooni juhendist „Tööohutus
ehitusplatsil, 2022“, asub: https://www.ti.ee/ennetus-ja-teave/infomaterjalid/trukised
Varisemisnurk millega me tehnovõrkude paigaldamisel kaevetöödel piki teed nõustume (mitte järsem)
on 1:3/4 (53°) eeldades A-tüüpi pinnast vt „Tööohutus ehitusplatsil).
Kavandades ehitisi (sh kaevud, mahutid, kapid jne) või rajatisi riigitee piirides ja tee kaitsevööndis tuleb
juhinduda „Tee projekteerimise normid“ (EhS § 99 lg 4) sätestatust (edaspidi Normid).
Enne riigitee teemaale sisenemist tuleb alati kaaluda alternatiivseid lahendusi (sh naaberkinnistud).
Tuleb arvestada, et riigitee teemaad saab kasutada ainult tee toimimise vajadustest üle jääva vaba maa
olemasolul. Vastavalt riigivaraseaduse § 15 lg 2 ei anta riigivara kasutamiseks, kui kasutamiseks
andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või muudaks selle
võimatuks.
Tehnovõrkude projekti plaanijoonistel ja ristlõikejoonistel tuleb näidata ehitustehnoloogia sh kinnisel
meetodil tehnovõrkude ehitamisel puurkaevikute asukohad, lähima lahtise kaeviku ääre kaugus riigitee
asfaltkatte servast.
Joonised tuleb esitada ka dwg formaadis.
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 5/17
Tehnovõrkude projekti koosseisus peavad olema ka Isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid kui
kavandatakse tehnovõrke riigitee alusele maale (kinnistule).
Tehnovõrkude projektis (seletuskiri, joonised) tuleb selgitada kuidas on ette nähtud ehitustööde
tehnoloogia riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis.
Äärmise vajaduse (seda peab põhjendama ka seletuskirjas) korral kui kaevatakse lahti riigitee muldkeha
tuleb esitada riigitee katendi taastamise projekt, joonised, mis vastavad „Tee ehitusprojektile esitatavad
nõuded“ (EhS § 13 lg 3) põhiprojekti nõuetele sh – kui minnakse tehnovõrkudega riigiteest lahtiselt risti
läbi või kaevatakse lahti riigitee, siis tuleb riigitee taastamisel täies mahus lähtuda joonisel
„_pohitee_truup_150824-a3_madal_mulle“ (asub: https://transpordiamet.ee/riigiteede-
juhendid#rajatised ) toodud geomeetriast, ülekatete pikkused, siirdekiilud jne.
Juhime tähelepanu, et riigitee taastamise projekti koostamine nõuab teede projekteerimise
kvalifikatsiooni ja pädevust omavat inseneri.
Infoks, alates 14.04. 2021 kehtib uus juhis: Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori korraldus
16.04.2021 nr 1.1-3/21/162; Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. See asub:
https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#katend
Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded palun võtta kehtivast standardist EVS 901-3;2021 ning nõue
FNaCl4 peab olema täidetud asfaltsegudel ja pindamiskillustikul kuna libedustõrjet tehakse
kloriididega.
Kui kavandatakse uusi mahasõite, juurdepääsuteid tehnovõrkude ehitistele riigiteedelt (ristumiskohad
riigiteega) tuleb vastavasisuline taotlus esitada Transpordiametile, kes väljastab nõuded ristumiskoha
projekti koostamiseks ja ristumiskoha ehitamiseks.
Maa- ja ruumiamet on oma 16.01.2026 nr 6-3/26/462-2 kirjaga andnud teada , et nõustub Jaama tn 8 kinnisasjale
kavandatud hüdrandi toru lahendusega tingimustel:
tööde teostamisel tuleb arvestada maaüksusel asuvate kitsendustega ja vajadusel hankida vajalikud
kooskõlastused;
trasside asukoht on kooskõlastatud kõikide puudutatud asutuste ja isikutega;
tööde käigus ei kahjustata Jaama tn 8 kinnisasja ning pärast tööde teostamist taastatakse maaüksusel
heakord;
Maa- ja Ruumiametile ei kaasne maaüksustel teostatavate töödega seoses rahalisi ega muid kohustusi.
Tehnovõrgu või rajatise rajamiseks, omamiseks, valdamiseks ja kõikide nimetatud tegevustega
seonduvate tööde teostamiseks tuleb seada maakasutusõigus. Maakasutusõiguse küsimus lahendatakse
eraldiseisva menetlusega tingimusel, et trassi rajamine kavandatud asukohta on õiguslikult lubatud.
Maa- ja Ruumiameti taotluse vormid on kättesaadavad Maa- ja Ruumiameti koduleheküljelt
https://maaruum.ee/riigimaa-tehingud-ja-maakorraldus/riigimaa-korraldus-ja-toimingud/servituudid-ja-
ajutised-kasutused. Palume lisada kasutusalade ruumiandmed piiratud asjaõiguste ruumiandmete
infosüsteemi (PARI). Palume lisada PARI-s kasutusala ruumikuju jagamise all Maa- ja Ruumiametile
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 6/17
volitus kasutusalade vaatamise ja muutmise õiguste andmiseks ning edastada Maa- ja Ruumiametile
PARI-sse kantud kasutusalade ruumiandmete tunnus või jagamislink. Lisainformatsiooni saamiseks
palume pöörduda Maa- ja Ruumiameti maade võõrandamise ja kasutusse andmise büroo poole.
2.3. HÜDROLOOGILISED ANDMED
Vastavalt Keskkonnaagentuuri poolt tehtud arvutustele on Sõtke jõe vooluhulgad järgnevad:
Q3% = 11,4 m3/s
Q10% = 9,78 m3/s
Q25% = 8,44 m3/s
Keskmine voolamise kiirus on 0,09 m/s.
Veeseisud:
Hkesk = 28,00 m (EH2000)
Hmax = 29,00 m (EH2000)
3 PROJEKTERITUD LAHENDUS
Veevõtukoht rajatakse Sõtke jõele. Jõe vooluhulk on piisav, et tagada projekteeritud hüdrandist vajalik, 40 l/s
vooluhulk.
Hüdrandi (koordinaatidega X=6587481.33, Y=713986.23) paigaldamiseks rajatakse Vaivaivara jaama tee T1
kinnistu serva teetammi laiendus. Laiendus ulatub Jaama tn 8 kinnistule. Laienduse plaanilahendus on toodud
joonisel 4-01 ja lõige joonisel 6-01. Olemasoleva teetammi nõlva kalle on 1:2,8. Laienduse nõlvuseks on valitud
sama väärtus. Laiendus rajatakse karjäärimurrust ja kaetakse külgedelt erosiooni vältimiseks 100 mm paksuse
geokärjega, mis täidetakse kasvupinnasega. Laienduse pinnas tihendada kihtide kaupa tiheduseni 95% Proctori
teimi järgi. Täitepinnase peale tuua 100 mm killustikukiht fraktsiooniga 16/32, tihendada (E>=200 MN/m2).
Hüdrandiks saab kasutada näiteks ECCUA maapealset teleskoopiliselt reguleeritavat ja püsttoruvälise spindliga
tuletõrjehüdranti 1700-2000 Storz 5'' liitega või samaväärset. Veehaarde torustik rajatakse kasutades
korrosioonikindlat PE survetoru 160 PE100 SDR17 PN10. Sellisel juhul on vee voolamise kiirus torus veetõtu
40 l/s korral 0,64 m/s. Toru otsas on sõel, mille pikkus on 400 mm ja mis hõlmab ülemise poole toru diameetrist.
Sellisel juhul on sõela pindala 0,1 m2, mis on 5 korda suurem, kui toru ristlõikepind. Torustik paigaldatakse 150
mm paksusele liivapadjale.
Selleks, et tagada standardis EVS 812-6:2012/A2:2017 toodud nõuete täitminerajatakse toru väljumispunkti
raudbetoonist kaitse rajatis. See kujutab endast betoonist karpi mille küljed langevad jõe keskpunkti suunas
jälgides jõe põhja kuju. Sellisel juhul ei teki rajatisest jõe voolamisele takistust. Hüdrandi toru väljub karbi
seinast 500 mm kõrguselt. Ja toetub rajatise põhjale. Lahendus on toodud lõikel 2-2 (joonis 6-02) ja
betoonkonstruktsiooni kuju ja armeerimine on lahendatud joonisel 6-04. Selleks et minimiseerida töid Sõtke jões
on mõistlik betoonkonstruktsioon valmistad tehases ja paigaldada oma kohale kraanaga.
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 7/17
4 EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE
4.1 ÜLDNÕUDED
Torustike rajamise ehitustööd viia läbi vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate eeskirjade ja nõuetega ning
üldkehtivate põhimõtete ja arusaamadega kvaliteetsest tööst.
Töövõtja kohustuseks on kõigi torustike ehitamiseks vajalike materjalide hankimine, transport ehitusplatsile,
kaevikute kaevamine ja kindlustamine, torustike aluse tegemine, torustike paigaldamine, torustike testimine,
kanalisatsioonitorustike läbivaatus kaameraga, tagasitäitmine, lõhutud teekatete ja haljastuse taastamine.
Samuti on töövõtja kohustuseks korraldada objektil geodeetiline teenistus - torustike mahamärkimine, jooksev
kõrguste kontroll objektil, teostusjooniste koostamine, torustike tähistamine looduses ja üleandmine tellijale.
Ehitatavad objektid märgitakse maastikule. Vajalikud sidumismõõdud määratakse asendiplaanilt digitaalselt.
Paigaldatakse vajalikul arvul tähiseid ja kõrgusmärke võimaldamaks töid teha vastavalt projektile ja fikseerida
tehtud töö vastavust projektile. Ehitustööde ajal kontrollitakse paigaldatud tähiste ja märkide õigsust. Vajadusel
märgistust täpsustatakse uuesti. Kui suunamärgina kasutatakse laserkiirt, suunatakse kiir nii, et ehitamisele
seatud täpsusnõudeid oleks võimalik järgida.
Juhul, kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas
kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga.
4.2 ETTEVALMISTUSTÖÖD
Enne ehitustööde algust tuleb Töövõtjal esitada ehitusaegne liikluskorralduse projekt, milles on ära toodud
vajalikud tänavalõikude ajutised sulgemised ja kitsendused, ajutised juurdepääsuteed.
Töövõtja peab kindlustama ehituse varustamise elektri, soojuse, vee, sideliinide ja muu vajaliku olemasolevate
võrkude baasil.
Töövõtja kavandab ja paigaldab kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis on vajalikud tööplatsi
piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks. Töövõtja vastutab tööplatsi korrasoleku eest.
Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti
Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija ettekirjutustele.
4.3 EHITUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA RIIGITEE TEEMAAL JA TEE KAITSEVÖÖNDIS
Käesoleva projektiga kavandatakse tuletõrjehüdrandi ja hüdrandi ühendustorustiku rajamist riigitee
kaitsevööndis / riigitee alusel maal. Projekteeritud torustik paikneb tee serva piirkonnas ning ulatub tee nõlva
sisse ligikaudu 0,30 m sügavusel. Töödega ei ole ette nähtud riigitee katte, sõidutee konstruktsiooni ega katendi
lahtikaevamist.
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 8/17
Enne ehitustööde alustamist tuleb ehitajal taotleda Transpordiametilt riigitee teemaal ja/või tee kaitsevööndis
töötamiseks vajalik liiklusvälise tegevuse luba. Loa taotlusele lisatakse vajadusel ehitusaegse liikluskorralduse
skeem/projekt. Tööde ajal tuleb tagada riigitee ohutu kasutamine ning liiklust ei tohi põhjendamatult takistada.
Hüdrandi torustiku paigaldustööd tee nõlva piirkonnas teostatakse lokaalse lahtise kaevikuga. Kaeviku ulatus
piiratakse minimaalseks, et vältida tee muldkeha, nõlva, kraavi ja tee kuivendussüsteemi kahjustamist. Kaevikut
ei rajata sõidutee katte alla ega tee katendi konstruktsioonikihtidesse. Kaeviku lähim kaugus riigitee asfaltkatte
servast näidatakse projekti plaani- ja ristlõikejoonisel.
Kaevetööde teostamisel tuleb arvestada kaeviku sügavust, pinnase püsivust ja nõlva varisemisohtu. Kaevik
rajatakse selliselt, et ei tekiks tee nõlva varisemist ega tee serva kandevõime vähenemist. Vajadusel kasutatakse
kaeviku toestamist või vähendatakse avatud kaeviku pikkust. Transpordiameti tüüpnõuetes on piki teed tehtavate
tehnovõrkude kaevetööde puhul nimetatud varisemisnurga piiranguna mitte järsem kui 1:3/4 ehk ligikaudu 53°,
eeldades A-tüüpi pinnast.
Töid tehakse kuival perioodil või ilmastikuoludes, mis ei põhjusta nõlva leondumist ega pinnase äravoolu.
Kaevikusse kogunev vesi juhitakse ära nii, et ei kahjustata tee mullet, nõlva ega kraavi. Ehitustööde käigus ei
tohi takistada riigitee sademe- ja pinnasevee äravoolu.
Väljakaevatud pinnast, torumaterjale, seadmeid ega ehitusjäätmeid ei ladustata riigitee sõiduteele, teepeenrale
ega selliselt, et need halvendaksid nähtavust, takistaksid liiklust, teehooldust või vee äravoolu. Vajadusel
ladustatakse materjalid väljaspool riigitee maa-ala või Transpordiametiga kooskõlastatud tööpiirkonnas.
Pärast torustiku paigaldamist taastatakse tee nõlv ja haljastus vastavalt projektile. Täitematerjal paigaldatakse
kihtidena ja tihendatakse vastavalt torustiku paigaldusnõuetele ning selliselt, et taastatud nõlv oleks püsiv ega
põhjustaks hilisemat vajumist või erosiooni. Riigitee teemaal ja kaitsevööndis kahjustatud rajatised, kraavid,
nõlvad, teepeenrad, märgid või muud elemendid taastatakse tööde teostaja kulul.
4.4 TORUDE KAITSMINE, TRANSPORT JA LADUSTAMINE
Torusid tuleb käsitleda piisava ettevaatusega. Kukkumisel või viskamisel võivad torud kahjustatud saada. Tuleb
hoiduda toru või torurulli lohistamisest mööda maad, sest torude välispind võib kahjustavaid kriimustusi saada.
Torude ladustamisel tuleb jälgida, et torud ei jääks püsivasse paindesse. Muhvidega torude puhul tuleb jälgida, et
muhvid ei jääks koormuse alla. Transportimisel ja ladustamise ajal peavad toru otsad olema kaitstud.
Torusid tuleb transportida sirgel transpordialusel, kus ei tohi olla teravaid ääri ega muid torusid kahjustada
võivaid esemeid.
Kui torusid teisaldatakse mehhaaniliste tõstevahenditega, tohib kasutada vaid selliseid tõstetroppe ja muud
varustust, mis ei kahjusta torusid.
Torude ladustamise koht peab olema tasane. Soovitatav on hoida torusid transpordipakendis. Torusid tuleb
kaitsta otsese päikesekiirguse eest. Toruliitmikke transporditakse ja hoitakse tootja instruktsioonide kohaselt.
Temperatuuri alanedes plasttorude löögikindlus väheneb. Kui torusid tuleb transportida temperatuuril alla 15oC
peab järgima tootja antud spetsiaalseid juhiseid.
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 9/17
Ladustamise aeg tuleb hoida võimalikult lühike. Koheselt pärast tarvikute objektile saabumist tuleb need
kontrollida ning vigastatud ja kõlbmatud tarvikud tuleb viivitamatult märgistada ja kõrvaldada objektilt.
Kummitihendeid varjatakse otsese päikesevalguse ja kuumuse eest. Samas laoruumis ei hoita määrdeaineid,
bensiini, lahusteid.
Järgida ka torutootja vastavaid juhiseid.
4.5 MULLATÖÖD
KAEVIKU KAEVANDAMINE
Mullatööde tegemisel juhinduda RYL-2002-st, üldkehtivaist põhimõtetest ning arusaamadest kvaliteetsest tööst.
Kaevetöödel tuleb kõigepealt eemaldada kasvumullakiht ja ladustada see eraldi. Kogu väljakaevatud pinnas,
mida kasutatakse tagasitäiteks, tuleb ladustada kaeviku vahetusse lähedusse. Kaeviku nõlvuse ja
toestamisvajaduse määrab ehitaja lähtudes piiravatest tingimustest – ehitusgeoloogiast, kõrval
kommunikatsioonidest ja tööohutusnõuetest.
Vältida tuleb liigset kaevamist nii laiusesse kui sügavusse. Kaeviku sügavuse määramisel peab arvestama, et
torustike alla mahuks 15 cm paksune tasanduskiht. Pinnas kaeviku põhjas peaks jääma võimalikult puutumatuna.
Kaevikut peab hoidma nii kuivana ja sulana, et seal tehtavaid töid võib vastavalt teostada ja täitematerjale
tihendada nõutud tasemeni. Külmade ilmade tulekuga tuleb takistada kaevikupõhja jäätumist.
TASANDUSKIHT
Torustiku paigaldamine algab tasanduskihi rajamisest:
Kaeviku põhja tehakse torudele tasanduskiht vähemalt 150 mm paksuselt. Arvestades geoloogilisi tingimusi, on
tasanduskihiks kavandatud liivapadi. Tasanduskiht tihendatakse mehhanismidega tihendusastmeni 95%.
Tihendusaste määratakse mõõtmise teel. Pärast tasanduskihi ettevalmistamist kontrollitakse hoolikalt
kõrgusmärke ja kaldeid.
TAGASITÄIDE
Tagasitäitmine torude peale toimub kihtide kaupa.
ALGTÄIDE
Esmane tagasitäide -algtäide- torude ümber ja peal tehakse samast materjalist tasanduskihiga või liivaga.
Algtäitega katta torud kuni 30 cm paksuselt toru peale. Täide toru külgedele tehakse ühtlaste kihtidena eriti
hoolikalt - neist esimene kiht kuni poole toru kõrguseni tehakse käsitsi. Kerkimise vältimiseks tuleb toru
külgmiste tihendustööde ajaks ballastida. Esmase tagasitäite tihendamist võib alustada alles siis, kui toru lae
peale jääva pinnasekihi paksus on 30 cm.
Enne kaeviku lõpptäite tegemist tuleb teha vajalikud testid.
LÕPPTÄIDE
Lõpptäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused heaks
kiidetud.
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 10/17
Lõpptäitematerjal peab olema sellise mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühemikke. Väljaspool
sõiduteed, kasutada tagasitäiteks väljakaevatud pinnast, kusjuures toru ülaservast mõõdetult 1 m paksuses
lõpptäites ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt
ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Lõpptäide tihendatakse mehhaaniliselt 90% tiheduseni
(Proctori tihedus).
Kaevik täidetakse sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks maapinnaga ühele tasemele.
Kaeviku toestust lammutatakse ja eemaldatakse vastavalt sellele, kuivõrd see on võimalik tööohutust järgides ja
ohustamata kaevise seina püsivust. Kaeviku toestus tuleb lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite
hõrenemist ega paigaldatud torude nihkumist.
Kaevude, siibrite (hüdrant) ja maakraanide ümber tehakse lõpptäide nende välispinnast vähemalt 0,5 m kaugusel
sõreda mittekülmuva materjaliga.
TORUSTIKE PAIGALDAMINE
Torustike paigaldamisel juhinduda “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend” RIL 77 -
2005, LVI RYL 2002 ja tooteid väljastava tehase poolt kaasaantavaist käsitlusjuhendeist.
4.6 EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE
Ehitusjäätmete käitlemisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja eelnõust. Ehituskulude
minimiseerimiseks on kasulik, et ehitustöid teostav organisatsioon püüaks enne tööde algust võimalikult täpselt
arvestada kasutatavate materjalide koguseid, mida ehitusplatsile kohale toimetatakse. Sellest hoolimata võib
ehitustööde käigus tekkida veel lisaks jäätmeliike, mille orienteeruvad mahud peaksid jääma alla 10 m3.
Ohtlike ehitusjäätmete tekkimist ei ole ette nähtud. Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt
sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest.
Eraldi tuleb sortida puit, kiletamata paber ja kartong, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed
jäätmed (kivid ja betoon), raudbetoon- ja betoondetailid ning kile.
Kood Nimetus Prognoositav kogus 15 Pakendijäätmed, nimistus mujal
nimetamata absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid ja kaitseriietus
15 01 06 Segapakendid 10 kg
Euroopa Liidu jäätmehoolduse direktiivides on jäätmete taaskasutuse juures põhimõtteks see, et rakendatakse
sobilikke toiminguid, kusjuures need toimingud soosivad materjali ja energia taaskasutust saavutamaks
lõppladestatava jäätmekoguse minimeerimist. Jäätmete taaskasutamisel on eelistatav pingerida järgmine:
korduvkasutus, ringlussevõtt materjali või toormena, energiakasutus (põletamine).
Jäätmete taaskasutamise eeldused on:
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 11/17
jäätmete liigiti kogumine ja kohtsortimine;
jäätmete segunemise vältimine;
tavajäätmete ja inertsete jäätmete segunemise vältimine ohtlike jäätmetega.
Projekt eeldab, et ehitaja arvestab ülaltoodud soovitustega ja jäätmekogused, mis ei allu ülaltoodud toimingutega
antakse üle vastavatele volitatud jäätmekogumise firmadele.
5 HOOLDUS
Kavandatud veevõtukoht ja kuivhüdrandi süsteem on rajatud põhimõttel, et tagada maksimaalne töökindlus
minimaalse sekkumisega. Süsteemis puuduvad liikuvad osad, pumbad ja elektroonika, mis teeb rajatise selle
elutsükli jooksul praktiliselt hooldusvabaks. Erilisi hooldustöid nagu torustike perioodiline survestamine, filtrite
vahetus või veekogu pidev süvendamine planeeritud lahendus ei nõua. Vastavalt standardi EVS 812-6:2012 ja
Päästeameti nõuetele tuleb süsteemi omanikul tagada rajatise aastaringselt kasutusvalmis olek. Selleks tuleb
teostada vaid elementaarset heakorda ja lihtsat visuaalset kontrolli:
Visuaalne ülevaatus (1–2 korda aastas): Kevadel ja sügisel tasub peale vaadata, et kuivhüdrandi
maapealne osa (tõusutoru) on terve ja püsib otse. Veenduda tuleb, et Storz-liitmiku pimekork on
kindlalt paigas, et vältida prahi, lehtede ja lume sattumist torustikku. Samuti peab veevõtukoha
tähistussilt olema nähtav ja loetav.
Juurdepääsu tagamine: Kuivhüdrandi ümbrus tuleb hoida vaba kõrgest heina- ja võsakasvust. Talvisel
perioodil tuleb hüdrandi juurde viiv tee ja hüdrandi ümbrus hoida lumest puhas, et päästemeeskonnal
oleks vajadusel tagatud kiire ja takistamatu ligipääs. Veevõtukoht asub kasutuses oleva sissepääsutee
ääres ning selle lumetõrje on seni taganud vald.
Kaldaelemendi puhtus: Jälgida, et kaldaelemendi põhja ei sadestuks voolava poolt kantud setet. Tänu
ehitusaegsele imisõela paigaldusele (0,5 m kõrgusel tiigi põhjast) on sõela ummistumise oht
põhjasetetega viidud miinimumini ning sõela regulaarne puhastamine pole vajalik. Kui kaldaelemendi
ülevaatuse käigus selgub, et sõel hakkab ummistuma, tuleb sõela puhastada.
Külmumiskaitse: Kuivhüdrandi süsteem on isetühjenev. Tuleb vaid jälgida, et tõusutoru liitmiku
tihendid oleksid terved ega laseks sisse õhku. Pärast süsteemi võimalikku kasutamist valgub vesi tagasi
tiiki, mis välistab torustiku lõhki külmumise talvel.
6 VEEVÕTUKOHA TÄHISTAMINE
Vastavalt Siseministri määrusele "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord" (§ 8 ja lisa 2) ning
standardile EVS 812-6:2012 paigaldatakse rajatise juurde järgmine tähistus:
Veevõtukoha viit (1 tk):
o Asukoht: Viit paigaldatakse veevõtukohast (kuivhüdrandist) kuni 20 meetri
kaugusele, aastaringselt hästi nähtavale kohale.
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 12/17
o Kujundus ja värvid: Kuna tegemist on survestamata veeallikaga, peab viida
taust olema valgustpeegeldav ja valget (RAL 9003) värvi. Viida ääre raam ja
võtme kujutis peavad olema valgustpeegeldavad ja rohelist (RAL 6032) värvi.
o Kauguste märkimine: Viidal näidatakse täpne kaugus hüdrandini meetrites.
Kaugus vasakule või paremale märgitakse võtme kujutise vastava käepideme
alla ning kaugus viidast otse ettepoole märgitakse võtme kujutise alla.
Kuivhüdrandi märgistus: kate peab olema Maapealne kuivhüdrandi tõusutoru
värvitakse silmatorkavuse tagamiseks värvitud punaseks (RAL 3000) ning
varustatakse 50 mm laiuse helkurlindiga, et tagada päästemeeskonnale hüdrandi kiire
visuaalne avastamine ka pimedas (EVS 812-6:2012 Lisa C).
7 KESKKONNAASPEKTID
7.3 KAVANDATAV TEGEVUS
Käesoleva projektiga on projekteeritud tehnorajatis mille eesmärk on tagada nõuete kohane tuletõrje vooluhulka
Vaiavara küla elamute tarbeks. Kavandatud tegevuseks on Vaivaivara jaama tee T1 kinnistu serva
teetammilaienduse ja hüdrandi paigaldamine ning sõtke jõkke veevõtutoru rajamine. Kavandatad tegevus toimub
Sõtke jõe ehituskeeluvööndis. Kuna veevõtu torustik rajatakse olemasolevate elamute tuletõrje vooluhulga
tagamiseks, siis rakendub tegevusele LKS § 38 lg 4 p 9 erisus, mis võimaldab tehnovõrgu ja -rajatise ehitamist
ehituskeeluvööndis ilma kehtestatud planeeringuta.
Toru otsa kaitseks rajatakse raudbetoonist kaldarajatis. Tööde mahud on: Toru kaitseks ette nähtud kaldaelement
on raudbetoonist mahuga 2,5 m3. See uputatakse täies mahus jõkke. Elemendi stabiilsuse tagamiseks rajatakse
selle alla killustikalus. Mahuga 2,2 m3. Seega kokku uputatava materjali maht on 4,7 m3. Kaldaelemendi
paigaldamiseks eemaldatakse jõe põhjast elemendi suurune osa pinnast. Väljakaeva maht on 8,2 m3.
Projekteeritud kaldaelemendi kuju järgib Sõtke jõe põhja profiili, seega ei põhjusta lahendus voolusänngi
ristlõike muutust.
Tulenevalt kehtivast veeseadusest on veesängis tööde teostamiseks (kaevetööd ning tahkete ainete uputamine)
sõltuvalt tööde mahtudest vajalik kas veeluba (§ 187) või veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (§ 196).
Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (§ 196) on vajalik muuhulgal juhul kui toimub:
muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100-kuupmeetrise mahuga
süvenduspinnase paigutamine;
veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine.
Kuna kavandatav tegevus (veevõtukoha rajamine) toimub avalikult kasutataval veekogul ning kuna eeldatava
süvendatava pinnase maht on ca 8,2 m3 ja veekogusse uputatava tahkete ainete maht ca 5 m3, on antud juhul
vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist süsteemis KOTKAS.
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 13/17
7.4 KAVANDATAVA TEGEVUSE PIIRKONNAS TUVASTATUD LIIGID
Sõtke jõe Vaivara küla lõigu kalastik on riikliku hüdrobioloogilise seire (Eesti Maaülikooli koostatud Jõgede
hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2015.a. Aruanne) andmetel liigivaene ning koosneb peamiselt laialt levinud
ja keskkonnatingimuste suhtes tolerantsetest mageveeliikidest. Seire käigus on tuvastatud eeskätt haug (Esox
lucius), särg (Rutilus rutilus), ahven (Perca fluviatilis) ning trulling (Barbatula barbatula). Nimetatud liigid on
tüüpilised aeglasema vooluga ja mõõduka ökoloogilise kvaliteediga veekogudele.
Samas ei ole Vaivara lõigus tuvastatud mitmeid tundlikumaid või kaitsealuseid vooluveekogude kalaliike, nagu
näiteks Cottus gobio (võldas) või Cobitis taenia (hink), samuti puuduvad rändkalad (nt lõhe ja meriforell). See
viitab asjaolule, et jõe ökoloogiline seisund kalastiku osas on mõjutatud ning elupaigatingimused ei ole sobivad
suurema ökoloogilise nõudlusega liikidele. Oluliseks mõjuteguriks on jõe ühenduse katkemine merega paisude
tõttu, mis piirab rändkalade levikut ja mõjutab kalastiku mitmekesisust.
Jõe põhjaloomastiku seisund on samas hinnatud heaks kuni väga heaks, mis viitab sellele, et vaatamata kalastiku
madalamale mitmekesisusele on veekeskkonna teatud komponendid säilinud suhteliselt heas seisundis.
Põhjaloomastik on oluline toidubaas kaladele ning ökosüsteemi toimimise seisukohalt.
Hüdromorfoloogiliselt iseloomustab Vaivara lõiku aeglane voolukiirus, pehme ja osaliselt setetest koosnev põhi
ning kohati vähene vooludünaamika. Sellised tingimused soodustavad eelkõige üldlevinud liikide esinemist ning
ei toeta kiirevoolulistele ja kõrge hapnikusisaldusega keskkonda vajavatele liikidele sobivaid elupaiku.
Kokkuvõttes võib Sõtke jõe Vaivara küla lõigu elustikku iseloomustada kui mõõduka ökoloogilise väärtusega,
kus domineerivad tavalised mageveeliigid ning puuduvad kaitsealused ja kõrgema ökoloogilise nõudlusega
kalaliigid.
Sõtke jõe Vaivara küla lõigus esinevad kalaliigid (haug, särg, ahven ja trulling) kudevad kevad- ja
varasuveperioodil. Nende liikide kudemine toimub üldjuhul järgmistel aegadel:
haug (Esox lucius) – märtsist aprillini
särg (Rutilus rutilus) – aprillist juunini
ahven (Perca fluviatilis) – aprillist maini
trulling (Barbatula barbatula) – maist juunini
Kudemine toimub valdavalt madalates kaldaäärsetes piirkondades, kus veetaimestik ja sobiv substraat
võimaldavad marja kinnitumist ning järglaste arengut. Antud perioodil on kalastik häiringute suhtes tundlik ning
veekogu põhja ja kaldavööndi muutmine võib kahjustada kudemispaiku ning vähendada kalade sigimisedukust.
Sellest tulenevalt on soovitatav vältida veekogus tehtavaid töid ajavahemikus:
1. märts – 30. juuni
Tööde teostamiseks sobivaim periood on:
1. august – 31. oktoober
Sel ajavahemikul on:
kalade kudemisperiood lõppenud,
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 14/17
noorkalad on arenenumad ja vähem tundlikud,
veetasemed on tavaliselt stabiilsemad ning setete leviku risk väiksem.
Juhul kui töid on vältimatult vaja teha väljaspool soovitatud ajavahemikku, tuleb rakendada täiendavaid
leevendusmeetmeid (nt tööala piiramine, setete leviku tõkestamine), et minimeerida mõju vee-elustikule.
8 EHITAJA ÜLDISED NÕUDED JA KOHUSTUSED
8.1 NÕUDED KVALITEEDILE
Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad seadused, määrused,
ministeeriumite otsused. Samuti tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suunised ja määrused.
Eriküsimused peab töövõtja kooskõlastama tellija ja ametivõimudega.
8.2 SEADMETE JA MATERJALIDE TRANSPORT JA LADUSTAMINE
Seadmed ja materjalid peavad olema asjakohaselt pakitud. Pakendil peab olema pakendi sisu ja selle kaitsmist
kajastav märgistus. Tooteid tuleb transpordil ja siirdamisel käsisteda valmistaja juhendite kohaselt.
Ehitusplatsil tuleb kontrollida tarnitud seadmete ja materjalide vastavust dokumentidele. Samuti tuleb kontrollida
tarnitud seadmete ja materjalide välimust võimalike puuduste ja veokahjustuste avastamiseks.
Avastatud puudustest teavitatakse lepingudokumentides kokku lepitud viisil.
Seadmed ja materjalid tuleb ehitusplatsil ladustada vastavalt valmistaja juhistele ja seda teha nii, et toodete
kvaliteet ladustamisel ei halveneks. Ladustamistingimused peavad vastama ettenähtud puhtusnõuetele.
8.3 TÖÖVÕTUPIIRID
Töövõttu kuuluvad kõik käesolevas projektis ning tellija poolt toodud hanked, tööd ja muud toimingud. Töövõtu
hulka kuuluvad kõik käesolevas projektis esitatud seadmed ja materjalid täielikult valmis kujul, vastavalt
projektile kohale paigaldatuna ning reguleerituna. Kõikide torustike töövõtt algab liitumispuntidest. Sooja
tarbevee töövõtu piiriks on soojussõlme sooja tarbevee väljund.
8.4 SEADMETE JA MATERJALIDE KOOSKÕLASTAMINE
Töövõtja peab kooskõlastama tellijaga kokkulepitud ajakava alusel kõik seadmed ja materjalid, mida ei ole
käesolevas projektis üheselt määratud. Töövõtja peab esitama seadmete ja materjalide tegelikud tehnilised
parameetrid. Lisaks peab esitama:
• Töödeldud pinnaga toodete värvitoonid
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 15/17
• Seadmete mõõdud, kaal • Lõplikud mõõdistusnäidud • Andmed elektriseadmete ja reguleerimisseadmete kohta • Andmed hoolduse kohta. • Ametivõimude poolt kinnitatud dokumendid
Kui töövõtja kasutab käesolevas projektis toodud materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale,
peavad need oma suuruselt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt karakteristikutelt vastama töövõtu dokumentides
määratud seadmetele ja materjalidele. Asendusseadmetele- ja materjalidele on vajalik tellija ja järelevalve
kirjalik nõusolek enne seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab töövõtja.
8.5 TEOSTUSDOKUMENTATSIOON
Töövõtja koostab omal kulul vastavalt kokkulepitud ajakavale nõutud spetsiaalsed joonised ja dokumendid, mis
ei kuulu töövõtjale lepingu alusel toimetatavate dokumentide hulka.
Ehitusaegsete muudatuste kohta koostatakse muudatusprojekt, kui muudatused mõjutavad ühendusi, mõõtmeid
jms. Muudatusprojekti ei koostata lõplike tootevalikute poolt põhjustatud muudatuste kohta, samuti väikeste,
ehitusplatsil kokku lepitud paigaldustehniliste täpsustuste kohta. Sellised projektis kajastamatud muudatused,
milledel võib olla tähtsust hoone tulevastele kasutajatele, märgitakse üleandmisdokumentatsiooni. Nendeks on
mh. lõplikud andmed toodete kohta, peidetud kanalite ja torude asukohtade muutused ning vahelagedest
ülespoole jms. kohtades peidetult paigutatud reguleerklappide, puhastusluukide jms. torustiku ja kanalite
seadmete tõelised asukohad.
Töövõtjal peab olema ehitusplatsil kõikide töövõtuga seotud projekteerimisdokumentide koopia, milledele
töövõtja märgib üleandmisdokumentatsioonis esitatavad täpsustused koheselt pärast seadmete ja materjalide
paigaldamist. Palve korral tuleb antud dokument esitada tellijale.
Kõik teostusjoonised tuleb esitada tööjoonistega samas detailsusastmes. Kõik üleandmiseks valmis olevad
joonised peavad olema varustatud kirjanurgaga, kus on joonise pealkirjaks märgitud „teostusjoonis“, märgitud
on tööd teostanud firma nimi, firma rekvisiidid ja töö teostamise kuupäev. Samuti peavad nimetatud
teostusjoonised olema ära toodud jooniste nimekirjas.
Kõik üleantavad joonised (ka kasutusjoonised) tarnitakse digitaalvormis. Digitaalselt antakse projekti kaust
tellijale üle CD/DVD-l. Digitaalselt antakse joonised üle .dwg formaadis, ehituskirjeldused, spetsifikatsioonid,
kasutusjuhendid jms. antakse digitaalselt üle .pdf, .doc ja .xls formaadis.
Tellijal on soovi korral õigus kahele paberkandjal eksemplarile, mis on kausta köidetud. Kulud on töövõtja
kanda.
Üleandmisdokumendid koostatakse eestikeelsetena (v.a. seadmete näidised).
Teostusdokumentatsiooni kaustas peab sisalduma:
• Tiitelleht – Tiitellehel peab olema peatöövõtja firma nimi, projektijuhi nimi ja telefon, alltöövõttu teostanud firma nimi, projektijuhi nimi ja telefon ning teostusdokumentatsiooni õigsust ja komplektsust kontrollinud inimeste kontaktandmed ja allkirjad. Teostusdokumentatsiooni õigsuse ja komplektsuse eest vastutab omaniku järelevalve, peatöövõtja ja alltöövõtja.
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 16/17
• Sisukord – Sisukord lahterdatakse vastavalt teostusdokumentatsiooni vahelehtedele. • Kõikidel laotusjoonistel ja struktuurskeemidel peab olema iseliimuv köiteriba, muudel lehtedel
iseliimuvad tugevdusrõngad.
Kausta minimaalne sisu:
• Paigaldatud süsteemide ja seadmete tehniline kirjeldus, seletuskiri • Paigaldatud seadmete lühispetsifikatsioon • Välistrasside ja profiilide teostusjoonised koos kõrgusmärkidega ja video aruandega. • Kaetud tööde aktid • Survestamise aktid • Eestikeelsed kasutus- ja hooldusjuhendid • Paigaldatud seadmete passid • Ametite kontrolli tunnistused Võimalikud garantiidokumendid ja hoolduslepingud
8.6 KASUTUS JA HOOLDUSJUHENDID
Pärast montaažitööde lõppu tuleb koostada kasutus- ja hooldusjuhendid, mis peavad hõlmama kõiki tarnitud ja
paigaldatud süsteeme, kasutatud viimistlusmaterjale ja hooldamist vajavaid konstruktsioone. Kasutusjuhend
peab sisaldama muuhulgas süsteemide kirjeldust, hooldusgraafikut ja hoolduseks vajalikku infot.
Kasutus- ja hooldusjuhendid antakse Tellijale üle paberkandjal A4 formaati köidetuna 3 eksemplaris.
Töövõtja peab tarnima seadmete hooldustöödeks vajalikud eritööriistad (erivõtmed ja muud tööriistad). Samuti
annab töövõtja Tellijale automaatikasüsteemi programmide varukoopia.
Tehnosüsteemide paigaldustööde lõppedes tuleb koostada tehnosüsteemide (küte) kasutusjuhend, milles peab
sisalduma:
• Kasutusjuhendi sisukord • Süsteemide lühikirjeldus • Hooldusgraafik • Süsteemide hoolduseks vajalik info
Kõigi seadmete kohta tuleb esitada vähemalt järgmised andmed:
• Tehnilised andmed • Valmistaja nimi • Esindaja nimi • Kasutusjuhised • Reguleerimis- ja seadearvud • Sisemised elektrilised ühendusjoonised • Hooldusjuhised
8.7 PERSONALI KOOLITUS
Töövõtja peab enne projekti lõplikku üleandmist läbi viima koolituse Tellija poolt valitud personalile.
Koolituse peab läbi viima kvalifitseeritud ja selleks volitatud töövõtja isikkoosseis. Iga üksiku konstruktsiooni
või tehnosüsteemi osas peab toimuma eraldi koolitus.
Koolituse läbiviimise kohta tuleb koostada protokollid, mille koolitatavad allkirjastavad.
TELLIJA: AS EESTI RAUDTEE TÖÖ NIMETUS: VAIVARA KÜLA TULETÕRJE KUIVHÜDRANDI PROJEKTEERIMINE PROJEKTEERIJA: OSAÜHING CORSON STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR.: 24151 EHITISE AADRESS: VAIVARA JAAMA TEE T1; JAAMA TN 8, VAIVARA KÜLA, KOOSTATUD 04.04.2026 NARVA-JÕESUU LINN, IDA-VIRU MAAKOND
PROJEKTEERIS: TOOMAS LIIV /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/ LEHT: 17/17
JOONISTE NIMEKIRI
Joonise tähis Joonise nimi Kuupäev Muudatus
24151_PP_VK-4-01 Asendiplaan 04.04.2026
24151_PP_VK-6-01 Lõige 1-1 04.04.2026
24151_PP_VK-6-02 Lõige 2-2 04.04.2026
24151_PP_VK-6-03 Toru sirgestatud profiil 04.04.2026
24151_PP_VK-6-0 Kaldaelement 04.04.2026
2415_PP_VK-8-01 Spetsifikatsioon 04.04.2026
Veekaitsevöönd
Kallasrada
PE Ø160 PN10 L=15,3 m
1
2
1
2
Corson OÜ
AS Eesti Raudtee
Vaivara tuletõrje veevõtukoha projekteerimine Asendiplaan
24151 PP VK 4-01 v01 1:500
Toomas Liiv 04.04.2026
Toomas Liiv
Toomas Liiv
Kaldaelement
Kuivhüdrant
Teetammi laiendus
Märkused: 1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 26.02.2026
R5.6
1
2
3
4
5 6
7
Nurgapuhktide koordinaadid
Projekteeritud laiendus 1:2,8
Olemasolev tee nõlv 1:2,8
Geokärg kasvupinnasega 100 mm Täide (karjäärimurd) Olemasolev pinnas
Killustik fr 16/32 100 mm
+30,52 +30,40
+28,57
As fa
ld i s
er v
Te e
ke ha
nd i a
lu m
in e
se rv
Corson OÜ
AS Eesti Raudtee
Vaivara tuletõrje veevõtukoha projekteerimine Lõige 1-1
24151 PP VK 6-01 v01 1:100
Toomas Liiv 04.04.2026
Toomas Liiv
Toomas Liiv
3290 46001106
812
Projekteeritud hüdrant
+28,0 (keskmine veepind)
+29,0 (max veepind)
Ol.olev jõepõhi
+26,7
+26,5
R/b konstruktsioon Killistikpadi fr16/32 300 mm Olemasolev pinnas
Corson OÜ
AS Eesti Raudtee
Vaivara tuletõrje veevõtukoha projekteerimine Lõige 2 - 2
24151 PP VK 6-02 v01 1:100
Toomas Liiv 04.04.2026
Toomas Liiv
Toomas Liiv
400Sõel
10 00
Ø1 60
As fa
ld i s
er v
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 130°
+28,0 (keskmine veepind)
+29,0 (max veepind)
Ol.olev jõepõhi
+30,40
vee tõusukõrgus torus
Olemasolev tee nõlv
Te e
ke ha
nd i a
lu m
in e
se rv
Ehituskaeviku põhi
Corson OÜ
AS Eesti Raudtee
Vaivara tuletõrje veevõtukoha projekteerimine Veevõtutoru sirgestatud profiil
24151 PP VK 6-03 v01 1:100
Toomas Liiv 04.04.2026
Toomas Liiv
Toomas Liiv
31 02
6292 5928 910 Sõel
1106 2340
812
12 00
Ø1 60
Ka ev
iku m
ax . s
üg av
us 69
8
3266 Kaeviku kaugus asfaldi servast
65 5
Projekteeritud hüdrant
Corson OÜ
AS Eesti Raudtee
Vaivara tuletõrje veevõtukoha projekteerimine Kaldaelemendi kujujoonis ja armeerimine
24151 PP VK 6-04 v01 1:50
Toomas Liiv 04.04.2026
Toomas Liiv
Toomas Liiv
17 00
2440
200
20 0
2440
24 00
20 0
20 00
20 0
D-T10-L6985-2640-s.200 (a2360-187 b2320 c2360-187)
B-T12-L3933-s.190 (a2350 b1610)
B-T12-L3758-s.190 (a2261 b1522)
D-T10-L6544-2200-s.200 (a2250-77 b2100 c2250-77)
D-T10-L5120-2200-s.200 (a1587-77 b2100 c1587-77)
D-T10-L5560-2640-s.200 (a1647-187 b2320 c1647-187)
MÄRKUSED: 1. Betoon C35/45, XC2 XF4 2. Betooni maht 2,5 m3
3. Sarrusteras B500B, kaitsekiht 40 mm 4. Sarrused painutamisel minimaalne painutusdiameeter - 4Ø
Tellija: AS Eesti Raudtee Projekteerija: Osaühing Corson Töö nr.: 24151 Koostatud: 04.04.2026
Töö nimetus: Vaivara küla tuletõrje kuivhüdrandi projekteerimine Staadium: Põhiprojekt
Dokumendi nimetus: Töömahtude loetelu
Jrk. nr Kogus Ühik
Teetammi laiendus 1 Täiutematerjal 38,595 m3
2 Killustik fr 32/64 0,55 m3
3 Kasvupinnas muru istutamisega 4,5 m3
4 Geokärg d=100 mm 45 m2
Kaldaelement 5 R/b element 2,5 m3
6 Killustik fr 32/64 2,2 m3
7 Väljakaeve 8,2 m3
Hüdrant 8 Storz 5'' liitega hüdrant 1 kmpl 9 PE ∅160 PN10 16 m
10 Toru tugi 1 kmpl 11 Liivapadi 0,4 m3
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 19.05.2026 | 2 | 7.1-2/26/8635-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | OÜ Corson |