Seisukohtade väljastamine detailplaneeringute koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Harku Vallavalitsus

[email protected]

Kallaste tn 12

76901, Harju maakond, Harku vald,

Tabasalu alevik

Teie 25.03.2026

Meie 16.04.2026 nr 7.2-2/26/5082-2

Seisukohtade väljastamine Muraste külas

Kolmiku tn 2 ja Suureotsa tee 1

detailplaneeringute koostamiseks

Olete teavitanud meid Harku vallas Muraste külas Kolmiku tn 2 (katastritunnus 19801:001:0517,

edaspidi planeering) ja Suureotsa tee 1 (katastritunnus 19801:001:2315) maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringute algatamise eelsete eskiislahenduste tutvustamisest 16.aprillil 2026.

Kolmiku tn 2 detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistu jagamine kolmeks krundiks,

kus olemasoleva elamuga krundile säilitatakse elamumaa sihtotstarve ning ühele moodustatavale

krundile kavandatakse kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa sihtotstarbe kaupluse

rajamiseks (parkimiskohtade arv 42), teisele moodustatavale krundile kavandatakse transpordimaa

olemasoleva jalg- ja jalgrattatee teenindamiseks.

Kinnistu paikneb riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kaitsevööndis km 13,24-

13,37, juurdepääs planeeringualale on Kolmiku tänavalt, mis on ühendatud riigitee ristmikuga km

13,4.

Suureotsa tee 1 detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistu jagamine ja ärimaa

krundi moodustamine lõunapoolsele osale kauplusehoone ehitamiseks (parkimiskohtade arv 56),

ülejäänud kinnistu osas säilib olemasolev maakasutus. Kinnistu paikneb riigitee ristmiku km 13,4

lähialal, juurdepääs planeeringualale on Kolmiku tänavalt.

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 9494 autot. 2025.a. koostatud (ERC

Konsultatsiooni OÜ töö nr ERC/19/2025) liiklusuuringu kohaselt on riigitee ja kohaliku Kolmiku

tn ristmiku (km 13,4) vasakpöörete läbilaskevõime ammendunud kõrvalteelt peateele. Lisaks ei

ole ristmik jalakäijatele ohutu: uuringu kohaselt ristmikul toimub teeületusi keskmiselt 258

liiklejat päevas, samas 23% teeületustest toimus väljaspool rajatud ületuskohta, laste osakaal

ristmiku kergliiklejatest on 37%.

Ristmik on liiklusohtlike kohtade nimekirjas ja Transpordiameti tellimusel on koostamisel

„Riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee km 13,27-13,5 liiklusohtliku koha

likvideerimise põhiprojekt“ (Road-Expert OÜ töö nr 25048). Projektiga kavandatakse foorristmik,

mille lõplik versioon (arvestades sealhulgas arendustest tingitud teeületustega) valmib mais-juunis

2026. Oleme arvestanud arendushuviga jalakäijate teeületusteks mõlemal pool ristmikku, mis ei

olnud meile teada ristmiku projekteerimistingimuste (16.03.2026 nr 1.1-326177 korraldus; Lisa 1)

2 (4)

koostamise ja kooskõlastamise ajal. Lahenduse muutmine teeületusteks mõlemale poole ristmikku

muudab projekti elluviimise kallimaks ning vähendab (koos oluliselt tõusnud naftatoodete jms

hindadega) tõenäosust projekti elluviimiseks lähiajal, millest tulenevalt teeme ettepaneku

kaasrahastamiseks kirja punktis 12.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

Kolmiku tn 2 planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs planeeringualale näha ette Kolmiku tänavalt moodustatavate kruntide ühise

juurdepääsuna arvestusega, et see peab paiknema riigitee ristmiku viimasest elemendist

vähemalt 30 - 35 m kaugusel. Nõude täitmine on vajalik selleks, et planeeringualalt oleks

võimalik teha vasakpöördeid riigitee ristmiku suunas ohutult, väljaspool eeldatavat

ootejärjekorda.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

2.1. Kavandada planeeringuala lähiaastate liikluskorraldus võttes aluseks ristmiku

liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti lahendus. Lahenduse saame anda juunis

2026.

2.2. Koostada perspektiivne liikluslahendus arvestades Harku valla teede ja juurdepääsude

teemaplaneeringus kavandatud ringristmikuga, et määrata ruumivajadus Kolmiku tn 2

kinnistu mahus. Määrata ringristmiku maavajadus lähtudes ringristmiku siseringi

läbimõõdust d=26m. Esitada ringristmiku lahendus eskiisina.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole nagu on eskiislahendusel toodud.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste

kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

5.1. Harku valla teede ja juurdepääsude teemaplaneering (Skepast&Puhkim OÜ töö nr

2019_0078);

5.2. Riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee km 13,27-13,5 liiklusohtliku koha

likvideerimise põhiprojekt“ (Road-Expert OÜ töö nr 25048).

6. Kergliiklusteede kavandamisel siduda planeeringuala kergliiklusteed punktis 5.2. toodud

ristmiku liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojektiga.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul arvestades perspektiivselt rajatava ringristmikuga.

Riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt

EVS 843 Linnatänavad.

3 (4)

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha

ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Planeeringu koosseisus

kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda

Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud

põhimõtetest.

10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad.

11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Teeme Kolmiku tn 2 planeeringust

huvitatud isikule ettepaneku kaasrahastada riigitee ja Kolmiku tn ristmiku ümberehitust ohutu

liikluslahenduse õigeaegseks tagamiseks. Vastasel juhul peame vajalikuks, et planeeringu

elluviimiskava täpsustatakse järgnevalt: arendusega seotud riigitee nr 11390 ristmik peab

olema ümber ehitatud ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele

ohtlik rajatis) kõrvaldatud (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone

kasutusloa väljastamist.

13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee teljest

või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

4 (4)

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Samuti palume Harku Vallavalitsusel arvestada, et Suureotsa tee 1 planeeringul on oluline mõju

riigitee ja Kolmiku tn ristmiku läbilaskevõimele ja ohutusele, mistõttu arvestada tuleb Suureotsa

tee 1 detailplaneeringu koostamisel põhimõttega, et liiklusele ohtlik ristmik tuleb ümber ehitada

(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. Palume kaaluda

Suureotsa tee 1 arendaja kaasamist proportsionaalselt ristmiku ümberehituse kaasrahastamisesse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Krista Einama

58627026, [email protected]