Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1033312

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1033312

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Loa registrinumber KMIN-071

Loa liik Keskkonnaluba

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi BIOLAN Baltic OÜ

Kontaktisik Rainer Rebane

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu OÜ BIOLAN Baltic on turba tootmise ja töötlemisega tegelev ettevõte, kes kaevandab turvast Sangla turbamaardlas Sangla kütteturba tootmisalal (keskkonnaloa nr KMIN-071). Käesoleva keskkonnaloa taotlusega soovib taotleja peaasjalikult pikendada olemasolevat luba tootmisalal paikneva jääkvaru ammendamiseks ja lisaks vähendada mäeeraldise piire, kuna praegustes piirides on maavara enamus alal tehnoloogiliselt ammendatud. Piiride vähendamise eelduseks on ka Keskkonnaametile esitatud Sangla kütteturba tootmisala korrastamise projekt.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Olemasolev luba kehtib kuni 25.05.2028, selle pikendamiseks tehti 2022. aastal tootmisala jääkvaru koguse määramine. Uuringu tulemusena kinnitati Sangla kütteturba turbatootmisalale hästilagunenud turvast aktiivse tarbevaru plokk 12 aT pindalaga 289,60 ha ja mahuga 923 tuh t. Käesolevaga taotleb ettevõte OÜ BIOLAN Baltic Sangla kütteturba tootmisalal maavara kaevandamise loa pikendamist 30 aasta võrra, et ammendada juba kasutusele võetud ressurss ning tagada ettevõtte tegutsemise jätkusuutlikus. Ettevõttele kuulub lisaks Sangla kütteturba tootmisalale ka Tartu maakonnas asuv Sangla III turbatootmisala keskkonnaluba. Seonduvalt Sangla tootmisala osalise tehnoloogilise ammendamisega soovitakse antud taotlusega muuhulgas vähendada lubatud aastast maksimaalset kaevandamismäära ja võtta see samas mahus kasutusele Sangla III turbatootmisalal. Positiivsete loa pikendamise ja muutmise otsuste korral palume Sangla kütteturba tootmisala maksimaalne määr vähendada mahule 30 tuh t/a ning Sangla III turbatootmisala maksimaalne määr suurendada mahule 120 tuh t/a. Turbavaru kasutamist jätkatakse kütteturba ja aianduses kasutatavate turbatoodete tootmiseks.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Seletuskiri ptk. 6

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Sangla turbamaardla Sangla kütteturba tootmisala

Aadress Sangla turbatootmisala, Koopsi küla, Elva vald, Tartu maakond

Territoriaalkood 3412

Katastritunnus(ed) 66601:006:0008

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6464854, Y: 631650

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Anne (60501:003:0468), Kommori (60501:003:0033), Sangla turbatootmisala (66601:006:0008). Puudutatud veekogud: Juusiku kraav (VEE1022808), Pagavere peakraav (VEE1023400), Sanglasoo peakraav (VEE1023100), Ubesoo oja (VEE1022800).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates 30 aastat

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Elva vald, Tartu maakond 0171

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimi UUS

Väljalaskme kood UUS

Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6465142, Y: 630203

Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2026-2055 70 500 70 500 70 500 70 500 282 000 Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

Lisa 1: Selgitus.docx

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Sangla kütteturba tootmisala kuivendusvesi juhitakse läbi olemaoleva kuivendussüsteemi.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus

Pidev seire

Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 2: VELT_plaan.pdf

Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei

3/18

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

2025-2055 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l

2025-2055 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l

2025-2055 Heljum 40 mg/l

2025-2055 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l

2025-2055 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l

2025-2055 Naftasaadused 5 mg/l

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg

Seire sagedus

Üksikproov X: 6465142, Y: 630203

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7), Keemiline hapnikutarve(KHT), Heljum, Üldfosfor (Püld), Üldlämmastik (Nüld), Naftasaadused

Üks kord aastas

Suubla

Suubla nimetus Pagavere peakraav

Suubla kood VEE1023400

Pinnaveekogumi nimi

Pinnaveekogumi kood

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala (ha)

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

5.1. Heiteallikad 4/18

5.1. Heiteallikad

5.2. Käitise kategooria

5.4.1. Üldandmed

Heite ​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri kood

Nr plaanil või kaardil

Nimetus L-EST97 koordinaadid

Ava läbi ​mõõt, m

Väljumis ​kõrgus, m

Joon ​kiirus, m/s

Tempera ​tuur, °C

SNAP kood Lisategevuse SNAP kood

S_1 Tootmisväljak 1

X: 6466060, Y: 631328 X: 6467008, Y: 632273

10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine

S_2 Tootmisväljak 2

X: 6465581, Y: 631264 X: 6466040, Y: 631581

10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine

Lisainfo 6465581,631264;6466040,631581

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 08921 - Turba tootmine

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ

Registrikood/isikukood 11206437

5/18

Postiaadress Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

Telefon 53314567

E-posti aadress [email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus, 15.06.2016; - Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, 16.02.2011; - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Märts 2025.

Tehnoloogilised kaardid Lisa 3: plokkskeem.png

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Lähtmeandmed pärinevad kehtivast maavara kaevandamise loast ja sellega seotud materjalidest (leitavad taotluse 6. osast) ning arendajalt saadud informatsioonist.

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldis asub Tartu maakonnas Elva vallas Koopsi külas, Elva linnast 11 km loode ja Tartust 25 km edela pool. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 696,08 ha, millest mäeeraldis moodustab 126,65 ha. See paikneb Maa- ja Ruumiamet poolt hallataval Sangla turbatootmisala maaüksustel (katastritunnus: 66601:006:0008).

Käesoleva keskkonnaloa taotlusega soovib taotleja peaasjalikult pikendada olemasolevat luba tootmisalal paikneva jääkvaru ammendamiseks ja lisaks vähendada mäeeraldise piire, kuna praegustes piirides on maavara enamus alal tehnoloogiliselt ammendatud.

Taotletavas käitises planeeritakse turvast kaevandada freemeetodil kokku kahel tootmisväljakul. Seetõttu on tootmisväljakuid käsitletud pindalaliste heiteallikatena, mis tulenevalt KOTKASe keskkonnaloa taotluse võimalustest on indikatiivselt paigutatud tootmisväljakutele võimalikult suure kaetusega. Väljaspool tootmisväljakuid tööd ei toimu ja heiteallikaid ei esine.

Lähima majapidamise õueala asub mäeeraldisest ~585 km kaugusel läänes kinnistul Nõgikikka (katastritunnus: 60501:003:0219) ja ~600 km kaugusel läänes kinnistul Andi (katastritunnus:17101:001:1187).

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 4: Gr_1._Kaitise_asukoha_kaart_Sangla.pdf

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 5: Gr_2._Kaitise_asendiplaan_Sangla.pdf

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Taotletava käitise lähiümbruses (500 m raadiuses) olulisi geograafilisi (maapinna eripärast tulenevaid) ega tehnogeenseid (infrastruktuur, muud rajatised) objekte, mis võiksid oluliselt mõjutada saasteainete levimist, ei esine.

6/18

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Tootmisväljak 1 (S_1) Tootmisväljak 2 (S_2)

Ilmastikutingimuste iseloomustus Kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam.

Aastate 2020-2024 keskmised ilmastikuparameetrid Tartu-Tõravere MJ andmetel: II kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 11,6 C III kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 16,3 C Aastate keskmine õhutemperatuur: 7,3 C Aastate keskmine tuule kiirus: 2,5 m/s Aastate keskmine sademete summa: 648 mm

Tuulteroos, fail Lisa 6: Tartu_Toravere_2020_2024_II_kv_tuulteroos.png

Lisa 7: Tartu_Toravere_2020_2024_III_kv_tuulteroos.png

Lisa 8: Tartu_Toravere_2020_2024_aasta_tuulteroos.png

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Puuduvad

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Juhendmaterjal „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika“. Versioon 1, 2025 Tallinn.

Manused Lisa 9: Valisohu_saasteainete_heite_arvutusmetoodika_turvas_V1__lopparuanne_2025.03.03.pdf

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Arvutuskäigu näidised on toodud lisatud manuses.

Manused Lisa 10: KOTKAS_arvutuskaik_Sangla__12.2025_.asice

Heite ​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine

CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Tootmisväljak 2 (S_2) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %

Muud heite vähendamise meetmed

7/18

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 0

Veebruar 0

Märts 0

Aprill 0

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 0

November 0

Detsember 0

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 100 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 100 0 0

8/18

17 - 18 100 0 0

18 - 19 100 0 0

19 - 20 100 0 0

20 - 21 100 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

5.4.12. Välisõhus leviv müra

Heite ​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5

Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik

Tootmisväljak 1 (S_1) PM-sum Osakesed 12.495 g/s 2.648 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 8.167 g/s 1.491 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 5.735 g/s 0.898 t Jah

Tootmisväljak 2 (S_2) PM-sum Osakesed 4.998 g/s 0.193 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 4.998 g/s 0.109 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 4.998 g/s 0.065 t Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

Lisainfo Hetkeliste heitkogustena on kajastatud kõige suurema heitega tööprotsessi ehk turba mehaanilist ja vaakumkogumist. Aastaste heitkoguste all on arvestatud kõikide turbatootmise tööprotsessidega ja kajastatud on summaarsed heitkogused. Seejuures on aastane heitkogus jagatud tootmisväljakute vahel proportsionaalselt, võttes arvesse nende pindalasid.

Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Tootmisala X: 6466200, Y: 631615

Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku ala kategooria

Kohalduv päevane müra normtase, dBA

Käitise müra päevane tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang päevase müra normtasemele vastavuse kohta

Kohalduv öine müra normtase, dBA

Käitise müra öine tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang öise müra normtasemele vastavuse kohta

II kategooria 60 23 Vastab 45 0

Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 11: Sangla_Ld.pdf

9/18

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Mõjutatavad müratundlikud alad Lähimad müratundlikud ala on majapidamiste õuealad, millele rakenduvad II kategooria normtasemed.

Müra vähendamise meetmed

Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra vähendamise meetmeid rakendada

Meetmeid rakendada ei ole vaja, sest modelleeritud müratasemed väljaspool tootmisterritooriumi jäävad allapoole 45 dB ning lähiümbruses paiknevad müra suhtes tundlikud alad (majapidamiste õuealad) asuvad piisaval kaugusel.

Heite ​allikate numbrid plaanil või kaardil

Saasteaine Õhu ​kvaliteedi tase CAS nr

Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus

Ühik Keskmistamisaeg Õhu ​kvaliteedi piir- või siht ​‐ väärtus

Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm

Suhe Cm / Keskmistamisaeg

S_1, S_2 PM10 Peened osakesed (PM10) 13.165 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 31.40 0.628 1 aasta 40 µg/m³ 7.70 0.192

S_1, S_2 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

10.733 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 7.10 0.284

Koosmõju kirjeldus Turbatootmisalal toimub turba kogumine periooditi ning seejuures on arvestatud, et turvast kogutakse ühe tööpäeva jooksul kõikidelt tootmisväljakutelt ehk maksimaalses ulatuses.

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Puuduvad

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Airviro

Arvutamiseks valitud meteoaasta 2024

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam

10/18

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Taotletava käitise lähipiirkonnas ei paikne KOTKAS andmebaasi alusel teisi fooniallikaid.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Peale heiteallikate töölerakendamist ei muutu ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi tase olulisel määral. Saasteainete lubatud kontsentratsioone välisõhus väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutuste kaardid on leitavad Airviro moodulist, manusena on lisatud väljavõtted piltidena.

Manused Lisa 12: Airviro_hajumispildid_Sangla.rar

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumisarvutuste tulemustest ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi.

11/18

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade õuealadel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud müratasemete piirväärtusi ei ületata ning olulist välisõhu kvaliteedi langust ei esine. Turbatootmisaladel on tootmisväljakud piisavalt suured ning tegevus toimub perioodiliselt ja hajutatult, mistõttu ülenormatiivseid müratasemeid ei esine.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Saasteainete lõikes on suurimate heitkogustega tootmisväljakutelt turba kogumisega (heiteallikad nr S_1 ja S_2) kaasnev osakeste heide.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt tabelites 5.5 ja 5.6 toodud väärtusele. Heite vähendamise meetmed: 1. Jätkata turba vaakumkogujatel tsüklonite kasutamist. 2. Jälgida tuule suunda ja vajadusel teostada tööprotsesse Sangla tootmisala äärmistel tootmisväljakutel selliselt, et kaasnevad osakesed ei kanduks tuulega suuremal määral tootmisterritooriumi piirist väljapoole.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Õhukvaliteedi ja müra omaseire ei ole vajalik, kuivõrd prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid tootmisterritooriumi piiril ei ületa kehtestatud piirväärtustest (tabel 5.4.13).

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Väga tugeva tuule korral (üle 12 m/s) peatada ajutiselt töö.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Teisi olulisi kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ei esine või on need kirjeldatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.

Muud heite vähendamise meetmed

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6

Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik

Tootmisväljak 2 (S_2) PM-sum Osakesed Tavaheide 4.998 g/s 0.193 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 4.998 g/s 0.109 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 4.998 g/s 0.065 t Jah

Tootmisväljak 1 (S_1) PM-sum Osakesed Tavaheide 12.495 g/s 2.648 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 8.167 g/s 1.491 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 5.735 g/s 0.898 t Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

12/18

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

6.1. Maavara kaevandamine

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik

PM-sum Osakesed 2.841 t PM10 Peened osakesed (PM10) 1.60 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.963 t

13/18

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek kehtivusaja pikendamine

Registrikaardi nr 195

Maardla nimetus Sangla

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara turvas

Mäeeraldise nimetus Sangla kütteturba tootmisala

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 126.65

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 696.08

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve kütteturvas

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

12 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 469 tuh t 31.03.2026

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0201 - hästilagunenud turvas 30 tuh t 412 tuh t

Geoloogilised uuringud

14/18

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja -

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number -

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.2000

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tartu maakonna Sangla, Keressaare, Laukasoo ja Valguta turbamaardlate tootmisalade järeluuring

Geoloogiafondi number 7271

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Keskkonnaministri käskkiri nr 276

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 05.04.2004

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Taassoostuv ala

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 13: Gr._lisa_1_Maeeralidse_plaan.pdf

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 14: Gr._lisa_3_Botaanilised_labiloiked.pdf

Lisa 15: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 16: Gr._lisa_4_Korrastatud_ala_plaan.pdf

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 17: Sangla_kutteturba_tootmisala_SK.asice

GIS ja CAD failid Lisa 18: ME_piir.dgn

Lisa 19: TM_piir.dgn

Lisa 20: Maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn

15/18

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Sangla kütteturba tootmisala piires asuv Sangla turbamaardla osa on täies ulatuses välja töötatud. Kogu alalt on eemaldatud taimestik ja sugekiht ning rajatud kuivenduskraavid ja väljaveoteed. Turbalasundi keskmine paksus mäeeraldise piires on ligikaudu 1,42 m. Turba kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil. Freesmeetodil kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm, hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kogumisest ja aunatamisest. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestusest. Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas kogutakse kokku. Turba kogumisel on plaanis kasutada tsüklonitega varustatud turbakogujad. Tsüklonid vähendavad kogujast eralduvat turbatolmu umbes 70%, mis vähendab oluliselt peenosakeste edasikandumist tootmisalal. Kogutud turvas ladustatakse tootmisväljakute otstes paiknevatesse aunadesse ja veetakse seejärel teenindusmaale rajatavatele kogumisplatsidele. Olenevalt ilmast võib periood varieeruda. Pärast kogutud turba aunatamist ja ladustamist kogumisplatsil toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu. Sangla kütteturba tootmisala toodang suunatakse OÜ Biolan Baltic (Tehase, 17101:001:1939) tehastesse. Sangla kütteturba tootmisala väljaveoteena on planeeritud kasutada olemasolevat mäeeraldise kruuskattega ja betoonplaatidest ehitatud väljaveoteed, mis on olemas kõigil lahutükkidel. Nimetatud teed on rajatud turba tootmise ja väljaveo eesmärgil ning ei ole avalikus kasutuses. Turba kaevandamine toimub tsükliliselt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on hooaja pikkuseks jämedalt arvestades ~100 päeva. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks. Ala on kuivendatud lahtise kraavitusega, dreenide keskmine vahekaugus on 40 m. Sangla kütteturba tootmisala kuivendussüsteemi põhilisteks eesvooluks on mäeeraldisest vahetult lääne poolt mööduv Ubesoo oja. Sellesse suubuvad mäeeraldise keskosa läbiv Sanglasoo peakraav ja lõunapiiril olev Pagavere peakraav. Kuna suuremal osal tootmisalast on mäetöödega jõutud madalamale turbalasundi isevoolse kuivendamise tasemest, kasutatakse vee ärajuhtimiseks pumpasid. Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on vaja rajatav kuivendusvõrk eesvooluga ühendada settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka. Settebasseine puhastatakse regulaarselt ja settinud materjali segatakse toodanguga või kasutatakse rajatiste konstruktsioonides. Hinnanguliselt juhitakse Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldiselt suublasse ligikaudu 645 tuh m3 vett aastas. Sangla kütteturba tootmisalale taotletakse keskkonnaluba 30 aastaks maksimaalse aastase kaevandamise määraga 30 tuh t.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldis asub Tartu maakonnas Elva vallas Koopsi külas, Elva linnast 11 km loode ja Tartust 25 km edela pool. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 696,08 ha, millest mäeeraldis moodustab 126,65 ha. See paikneb Maa- ja Ruumiamet poolt hallataval Sangla turbatootmisala maaüksustel (KÜ 66601:006:0008). Asustust Sangla turbatootmisala vahetus läheduses ei ole. Ümbruskonna külade (Neemis küla, Kaarlijärve, Koopsi, Kapsta, Tännassilma) lähimad majapidamised paiknevad 1 - 1,5 km kaugusel ida ja lääne pool. Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee nr 92 möödub mäeeraldisest 0,2 km põhja poolt, Sangla - Rõngu tugimaantee 1 km läänest ja Puhja - Konguta kõrvalmaantee 2,5 km idast. Viimaselt tulevad kruusakattega kohalikud teed mäeeraldise põhja- ja keskossa. Ala on kuivendatud lahtise kraavitusega, dreenide keskmine vahekaugus on 40 m. Sangla kütteturba tootmisala kuivendussüsteemi põhilisteks eesvooluks on mäeeraldisest vahetult lääne poolt mööduv Ubesoo oja. Sellesse suubuvad mäeeraldise keskosa läbiv Sanglasoo peakraav ja lõunapiiril olev Pagavere peakraav. Kuna suuremal osal tootmisalast on mäetöödega jõutud madalamale turbalasundi isevoolse kuivendamise tasemest, kasutatakse vee ärajuhtimiseks pumpasid. Maapinna absoluutsed kõrgused väljakutel ulatuvad 35 - 36 meetrist mäeeraldise põhjaosas kuni 33 - 34 meetrini lõunaosas. Looduskaitse all olevaid taimeliike mäeeraldise teenindusmaal keskkonnaregistri andmeil ei esine. Hiireviu (LK III kat) leiukohad on mäeeraldisest 0,2 km lääne ja 0,4 km ida pool ning tedre (LK III kat) leiukoht 0,4 km loode pool.

16/18

8. Taotluse lisad

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Turba kaevandamine väiksemal pindalal kui 150 ha ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 28 kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus. Mäeeraldisel toimub kaevandamine 126,65 ha suurusel alal. Ülejäänud ala kuulub korrastamisele ning vastav korrastamise projekt on Keskkonnaametile saadetud. Antud loa muutmine ja edasised tegevused ülejäänud alal vähendavad keskkonnariski suurust märkimisväärselt. Turba kaevandamisega kaasneb paratamatult mõju keskkonnale. Turba kaevandamisega kaasneb soo kuivendamine, turba pealmise taimkatte eemaldamine ja sellega seoses elupaikade (ajutine) kadumine, piirkonna veerežiimi mõjutamine, müra, tolm jm. Lisaks veerežiimiga seotud mõjudele kaasneb turba tootmisega kaevandamisega seotud masinate tekitatav mõju ehk müratase ja turbatolmu levik. Turbatootmisalade iseloomulikust asukohtadest ja tootmisalade suurusest tulenevalt ei paikne üldjuhul mäeeraldise vahetus läheduses tundlikke objekte (majapidamisi). Suuremad vahemaad võimaldavad luua puhvertsooni müratasemete ja tahkete osakeste leviku soodsaks hajumiseks selliselt, et ülenormatiivsed mõjud tundlike objektideni ei ulatu. Turba tootmisel kasutatavate masinate tekitatav müra on sarnane põllumajandamisel tekkiva müraga, sest kasutatakse analoogseid traktoreid. Kõrgemad müratasemed esinevad lisaseadmete kasutamisel, näiteks vaakumkogujate töötamisel. Keskkonnaministri 16.12.2016. aasta määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud II kategooria (elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal on 60 dB. Varasemalt on turbatootmisaladel kaevandamise keskkonnamõju hindamise käigus järeldatud, et turbatootmisel kasutatavate masinate töötamisel saavutatakse 60 dB tase ~100 m kaugusel ning metsa olemasolul ~50 m kaugusel.

Vastavalt kavandatavale tegevusele kasutatakse Sangla kütteturba tootmisalal mehaanilisi kogujaid, mille helivõimsustase tavapärastest tööprotsessidest ka suurim ehk kuni 113 dB. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, sest müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest.

Lähimad majapidamised paiknevad 680 m kaugusel kirde pool. Sellest tulenevalt ei ole ka konservatiivsetes tingimustes ette näha, et turba tootmine Sangla kütteturba tootmisalal põhjustaks kehtestatud piirnormide ületamist lähimate majapidamiste juures. Seda toetab ka asjaolu, et avaliku informatsiooni põhjal ei ole Sangla kütteturba tootmisalal tuleneva müra suhtes kaebusi esitatud. Lisaks mürale tekib ka turba kaevandamisel ja selle transportimisel tolm. Samuti võib tugeva tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Üleüldise praktika kohaselt ülenormatiivne tolmu kontsentratsioon on lokaalne ehk ainult tööde tsoonis ning mäeeraldise teenindusmaa piirest kaugemale ei levi. Taotlusele on lisatud ka Välisõhu eriosa vastavate koostatud materjalidega. Tahkeid osakesi võib tekkida ka toodangu väljaveol. Maanteele viivad väljaveoteed on olemasolevatele tootmisaladele rajatud kruusateedena, mis vähendab turbamaterjali kandumist veokite ratastega maanteele. Samuti on maanteele pealesõidud paarikümne meetri ulatuses kaetud asfaltkattega. Väljaveetavad valmistoodangu koormad peavad olema kaetud, et vältida tuulega ärakannet. Arvestades asjaolu, et turbatootmisalalt hakkab toodangu transport toimuma valdavalt väljaspool tootmisperioodi ehk kuiva perioodi, siis ei põhjusta toodangu transport mäeeraldiselt tahkete osakeste seisukohast olulist mõju. Turba tootmisega kaasnevat mõju soosetete veetasemele, lisamata teisi kuivendamisega mõjutatavaid tegureid, on jälgitud nt Põhara ja Kuislemma turbatootmisaladel. Mõlema turba-tootmisala KMH raames tehtud veetasemete mõõtmiste põhjal hinnati alanduse maksimaalseks raadiuseks 150 m. Läbiviidud mõõtmised näitasid, et kuivenduse mõju oli suurim ehk oluline mäeeraldise piirist kuni 30 m kaugusele ning kauguse suurenedes mõju oluliselt vähenes. Kuivendamise mõju oli väikseim sademeterikkal perioodil.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed

Nimetus Manus Sangla kütteturba toomisala graafika Lisa 21: Sangla_kutteturba_tootmisala_graafika.asice

17/18

18/18

Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613 - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2025 alusandmeid

Taotletava ala tööstusmüra

hajumine

Eha Ld = 22.7 dB

Nõgikikka Ld = 23.4 dB

Sangla tootmisala

Andi Ld = 21.9 dB

Line Source Road Building Foliage Ground Absorption Line of Fault Receiver Calculation Area Vertical Grid

Joonallikas Tee El - või ühiskondlik hoone Kõrval- või tootmishoone Ta tletava mäeeraldise piir Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir Majapidamise õueala Muu mäeeraldise piir Muu mäeeraldise teenindusmaa piir

> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB

Kuupäev 18.12.2025 Koostas: Priit Kallaste

Töö nr 24/4851 Kinnitas: Aadu Niidas

Mõõtkava 1 : 17 500

Sangla kütteturba tootmisala keskkonnaloa muutmistaotlus

Turba kogumine

Joonise sisuTöö nimetus Joonise nr 1

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018

Päevane hinnatud müratase (kell 7-23)

Ld, dB(A)

Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:

- Tööprotsess toimub turbatootmisaladel kogu tööpäeva vältel kõikidel tootmisväljakutel. - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks.

Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB.

Alam-Pedja loodusala

Alam-Pedja linnuala

Bet

Bet

Bet

Bet 500

H=35.41 Truup leidmata

Plast 350

H=36.41

Plast 350

H=36.40

Plast 200

H=32.52 H=32.98

H=32.91

Bet 450

Bet 200

H=32.79

Plast 200

H=31.73

Plast 300

Truup leidmata

Truup leidmata

H=33.25

Plast 600

H=33.14

Plast 600

Truup leidmata

H=30.96

Bet 1400

H=34.17

Bet 1400

H=34.06

Bet 1400

Mittetöötav truup

Prahti täis

Pumbamaja

Mittetöötav truup

Prahti täis

H=33.94

Bet 300

H=33.93

Bet 300

H=34.98

Plast 250

H=35.43

Plast 250

H=36.65

H=36.47

Met 500

Met 500

H=33.99

Bet 1000H=33.91

Bet 1000

H=32.60

Bet 1000

H=32.59

Bet 1000

H

37

3 5

3 5

35

34

3 6

35

3 4

33

33

33

33

3 3

3 3

3 3

3 3

3 3

33

3 3

33

3 3

33

33

3 3

33

34

3 4

3 4

3 4

3 4

3 4

3 4

3 4

35

3 5

3 5

3 5

35

35

35

3 5

3 5

3 5

3 5

36

3 6

3636

36

3 6

3 6

3 6

36

37

3 7

3 7

3 5

PRK0006833

40.61

40.24 37.66

38.15

36.69

37.37

39.38

39.95

39.77

39.56

40.68

40.30

40.51

39.79

36.97

40.09

35.41

35.39 35.31

35.39

38.27

35.74

35.63

36.13

36.35

35.24

35.66

35.51

36.07

35.71

35.52

35.62

36.88

37.12

37.34

35.82

35.65

39.63 39.33

37.45

38.72

39.92

39.32

38.22

36.30

36.06

37.35

38.52

37.11

38.55

39.44

36.26

36.36

35.60

37.29

36.60

35.51

37.31

37.42

37.29

36.55

36.31 36.88

36.42

37.26

37.45

35.92

37.11

36.20

35.91

36.20

36.53

37.33

36.87

36.35

38.71

37.53

36.35

36.31

36.00

34.39 37.05

34.31

36.33

36.17

34.44

35.64

36.23

36.60

34.90

33.88

35.79

36.54

34.35

34.37

37.47

35.03

36.70

35.47

37.21

36.49 35.55

36.08

35.69

37.00

36.40

36.51

36.38

38.35

36.50

37.80

35.99

34.67

37.07

38.03

36.30

36.11

36.07

35.18

36.31

35.85

34.93

36.84

36.17 38.16

36.65

38.09

39.20

38.15

39.75

38.69

38.68

38.36

35.46

36.22

38.59

37.14

35.97

38.82

36.88

38.26

38.84

38.70

37.19

38.33

38.05

37.42

36.45

38.01

36.26

37.95

38.25

38.43

37.83

37.99

38.47

38.43

38.05

37.64

38.61

38.28

37.44

38.41

37.80

38.34

38.49

38.49

39.93

39.69

35.58

34.98

36.41

35.31

35.32

35.39

35.36

35.08

35.05

38.76

35.28

37.94

38.24

38.11

36.50

38.34

35.27

35.92 36.68

35.67

38.04

36.83

38.14

35.07

37.20

36.30

35.32

35.09

36.26

36.54

38.52

38.64

36.07

38.11

38.30

39.88 41.70

35.96

42.20

36.26

38.67

38.62

38.59

38.62

36.97

38.33

38.82

41.48

35.98

39.06 40.49

38.41

36.43

36.16

38.30

39.78

38.16

38.03

38.48

38.49

38.02

38.61

38.75

38.33

36.06

37.88

36.17

36.07

37.22

35.80

36.34

37.29

36.79

36.46

38.21

36.22

36.96

36.67

37.97

34.45

35.34

36.25

36.24

34.07

35.14 35.97

37.08

37.17

38.23 36.45

34.69

36.29

35.30

35.16

37.22

36.88

34.82

34.07

36.02 35.40

36.35

35.87

36.16

34.78

37.67

36.56

37.11

36.62

35.55

35.77

36.08 34.57

34.61

33.89

34.35

35.29

33.86

33.86

34.24

35.84

33.74 33.63

34.20

33.53

36.85

34.08

34.34

36.85

36.16

34.30

34.58

35.64

35.86

35.49

35.99

35.73

35.80

36.22

36.98

35.18

33.52

33.91 32.97

32.94

33.63

33.43

32.97

33.20

32.77

32.97

33.57

33.04

33.29

33.60

33.75

33.00

33.37

33.58

33.27

33.06

33.17

36.53 35.87

34.16

37.01

34.07

36.62

35.59

36.43

36.34

35.71

35.69

35.87

37.23

35.93

36.04

36.12

32.87

36.65

33.41

33.45

33.44

32.73

33.17

37.53 36.34

34.15

33.70

36.41

37.23

37.29

37.01

37.61

36.79

37.21

34.82

33.26 32.94

32.74 32.62

32.60

34.80

33.26

32.84

33.14

32.84

32.75

33.18

32.84

32.66 32.51

33.10

32.91

32.97 33.85

33.41

33.11

34.01

33.18

33.07

33.81

33.06

33.54

32.85

32.90

33.25

32.71

32.83

32.98

33.39

33.06

33.29

31.36

33.61

33.02 35.81

34.78

32.78

33.03

35.03

33.31

34.21

35.01

34.74

33.47

33.21

32.19

34.25

33.30

34.33

33.29

33.29

34.99

35.33

32.88 33.07

32.83

33.35

34.08

33.27

34.16

33.01

33.15

32.63

33.02

32.89

33.11

32.87

32.56

33.08

33.71

33.23

33.19

33.24

32.79

32.98

33.14

33.52 33.15

33.00

34.06

32.62

32.88

32.22

33.91

35.66

32.90

32.72

33.90

34.93 34.77

34.81

32.95

33.31

38.03

37.20

33.87

33.06

35.37

34.67 33.35

33.94

37.35

37.08 35.15

36.54

33.90

32.77

36.65

32.94

33.15

36.18

36.78

37.41

33.18

37.17

36.49

37.61

37.48

33.08

37.24

36.14

33.19

33.66

32.82 33.18

33.03

37.26

33.70

32.80

33.35

33.16

32.72

32.51

33.02

36.17

33.31

33.02

33.77

33.48

36.18

33.42

33.64

33.06

33.12 33.11

36.97

33.32

33.35

33.06

35.22

37.30

33.13

37.20

37.72

32.88

39.01

33.03

37.62

37.35

36.13

38.97

35.41

32.90

37.03

37.31

36.68

36.62

38.15

37.49

38.57

37.46

38.49

35.61

32.79

36.89

32.92

36.59

38.32

37.91 37.29

37.20 35.43

35.45

39.49

37.39

37.13

33.16

33.16

33.83

34.52

33.78

34.87 34.15

33.28

32.76

33.25 33.20

32.90

32.89

32.64

32.90

32.52

32.95

33.24

33.24

32.79

32.95

33.07

33.55

33.11

33.14

33.38

32.97

32.86

32.98

34.34 34.80

33.62

32.86

33.26

36.29

33.83

34.36

32.95

33.74

35.30

33.16

32.98

33.99

33.11

33.51

33.04

33.52

33.00

34.58

33.04 33.22

33.25

34.27

32.95

32.92

34.93

33.51

33.47

33.61

33.08

32.97

33.61

32.96

33.22

32.60

33.78

33.11

33.25

33.97

33.96

33.25

33.05

38.75 38.91

38.77

35.83

37.58

38.62

32.99

38.24

36.19

34.72

38.16

39.23 39.04

38.91 38.95

38.56

38.56

38.13

36.24

38.91

38.73

39.03

38.85

38.39

37.37 37.94

38.62

37.54

37.98 39.14

38.36

37.39

34.07

38.37

37.01

37.79

37.90

37.92

38.15

36.96

37.84

37.66

37.90

36.56

36.20

37.24

38.11

38.62

39.17

36.52

34.71

38.88

38.25

35.47

36.54

36.75

37.57

36.82

37.08

39.03

38.87

37.26

33.93

38.68

38.35

35.77

36.93

37.65

36.19 36.67

38.21

36.54

39.14

36.14

37.19

38.44

37.55

37.99

37.93

37.46

38.03

37.28

38.11

37.76

38.95

38.41

38.53

37.37

38.11

38.07

38.12

38.72

38.44 38.75

38.69

39.14

36.59

38.64

36.96

38.34

39.13

32.94

35.15

39.05

39.16

39.18

34.57

36.83

35.89

37.34

37.77

38.15 38.06

37.76

37.65

39.91

40.60

42.04

38.22 38.30

37.64 38.69

41.83

37.51

35.56

34.26

34.38

35.12

37.60

38.55

38.16

38.37

38.46

39.01

37.61

37.38 36.45

37.71

37.80 37.16

38.80

39.08

39.09

38.80

32.93

38.74

38.29

38.48

39.13

38.90

38.88

38.78

38.20

38.47

38.27

38.61

38.95

38.55

38.34

38.33

38.21

39.07

38.73

36.49

Kommori 60501:003:0033

38

3 8

3 6

36

3 7

3 7

3 7

3 7

3 7

3 7

37

37

3 8

3 8

38

38

3 8

3 8

3 8

3 8

38

39

3 9

39

3 9

39

3 9

3 9

3 9

3 9

3 9

4 0

4 0

4 0

Plokk 12 aT

Plokk 12 aT

Plokk 62 pT

Plokk 12 aT

Plokk 20 aR

Plokk 21 pR

Plokk 6 aT

Plokk 20 aR

Plokk 13 pT

Plokk 45 aT

Plokk 45 aT

Plokk 20 aR

Plokk 45 aT

Plokk 44 aT

Plokk 4 aT

Plokk 62 pT

Plokk 62 pT

Plokk 66 aT

Plokk 1 aT

Plokk 19 aR

Plokk 12 aT

Plokk 1 aT

I

II

II

II '

I'

I'

IV'

IV

1-1 38,38

- 3,00

1-2 38,32

- 2,20

1-3 38,29

- 2,50

1-4 37,89

- 1,90

1-5 38,63

- 0,602-1

37,76 -

2,90

2-2 36,10

- 1,70

2-3 35,73

- 0,50

2-4 36,59

- 0,30

2-5 36,78

- 0,50

2-6 37,52

- 1,50

3-1 36,72

- 2,00

3-1-1 37,09

- 2,20

3-2 35,29

- 1,00

3-3 35,07

- 0,80

3-4 35,45

- 1,20

3-5 35,11

- 0,40

3-6 36,28

- 1,70

4-2 36,68

- 3,20

4-3 35,31

- 0,90

4-4 35,18

- 1,00

4-5 35,54

- 1,20

4-6 35,23

- 0,50

4-7 36,53

- 1,60

5-1 36,58

- 5-2 35,26

-

5-3 34,99

- 0,50

5-4 35,80

- 0,70

5-5 34,90

- 0,50

5-6 36,64

- 1,00

6-2 36,75

- 3,30

6-3 35,08

- 1,00

6-4 36,35

- 0,40

6-5 35,96

- 0,50

6-6 34,90

- 0,50

6-7 36,67

- 1,407-2

36,90

- 3,40

7-3 35,68

- 2,70

7-4 36,53

- 0,50

7-5 36,77

- 0,30

7-6 35,39

- 0,30

7-7 37,76 -

2,50

8-1 35,25

- 2,30

8-2 35,62

- 2,90

8-3 34,48

- 1,30

8-4 34,71

- 0,35

9-1 34,88

- 2,10

9-2 35,57

- 2,90

9-3 33,91

- 1,00

9-4 34,60

- 2,40

10-1 34,63

- 1,50

10-2 34,84

- 2,20

10-3 33,98

- 1,40

10-4 34,95

- 2,10

11-1 34,03

- 1,00

11-2 34,85

- 1,00

11-3 34,16

- 0,60

11-4 35,32

- 1,20

12-1 35,08

- 0,70

12-2 35,64

- 1,30

12-3 36,73

- 1,00

12-4 37,20

- 2,0

13-1 38,25

- 1,50

13-2 35,54

- 2,00

13-3 35,17

- 2,30

14-1 3 ,87

- 0,50

14-2 33,60

- 0,05

14-3 33,57

- 0,50

14-4 35,03

- 2,80

14-5 35,09

- 2,70

14-6 35,67

- 2,50

15-1 33,91

- 1,50

15-2 33,21

- 0,40

15-3 33,14

- 0,75

15-4 33,12

- 0,45

15-5 32,97

- 0,20

15-6 32,99

- 0,50

15-7 36,48

- 1,00

15-8 34,4

- 1,60

15-10 37,76

- 2,00

16-1 33,85

- 1,40

16-2 33,86

- 1,20

16-3 33,71

- 1,10

16-4 32,96

- 0,50

16-5 32,83

- 0,30

16-6 33,49

- 0,60

16-7 33,65

- 1,10

16-8 33,04

- 0,60

16-9 33,98

- 0,90

16-10 36,17

- 0,50

16-11 36,42

- 1,60

17-1 33,89

- 1,00

17-2 33,22

- 0,50

17-3 33,49

- 1,00

17-4 33,19

- 0,80

17-5 32,76

- 0,50

17-6 32,94

- 0,40

17-7 33,51

- 0,70

17-8 32,78

- 0,50

17-9 34,06

- 1,50

17-10 35,61

- 1,10

17-11 36,69

- 1,70

18-1 33,87

- 1,20

18-2 33,06

- 0,70

18-3 33,27

- 0,50

18-4 33,14

- 0,50

18-5 33,12

- 0,60

18-6 32,92

- 0,40

18-7 33,35

- 1,40

18-8 33,06

- 0,70

18-9 35,66

- 2,50

18-10 37,23

- 0,50

18-11 39,77

- 2,00

19-1 33,62

- 1,00

19-2 32,92

- 0,30

19-3 32,91

- 0,40

19-4 33,25

- 0,70

19-5 33,06

- 0,60

19-6 32,82

- 0,40

19-7 33,33

- 0,60

19-8 33,56

- 1,00

19-9 35,93

- 1,90

19-10 37,33

- 0,40

20-1 34,98

- 1,10

20-2 33,09

- 0,70

20-3 33,37

- 1,10

20-4 33,91

- 1,30

20-5 33,16

- 0,80

20-6 33,77

- 1,40

20-7 33,14

- 0,70

20-8 34,28

- 0,70

20-9 36,68

- 1,40

20-10 37,77

- 0,90

21-1 35,63

- 2,50

21-2 32,92

- 0,40

21-3 33,49

- 0,80

21-4 32,98

- 0,70

21-5 32,94

- 0,20

21-6 33,40

- 0,70

21-7 33,13

- 0,45

21-8 34,70

- 0,40

21-9 37,50

- 1,40

21-10 37,87

- 0,80

22-1 34,13

- 1,00

22-2 32,98

- 0,30

22-3 33,24

- 0,40

22-4 33,22

- 0,90

22-5 33,23

- 0,70

22-6 33,48

- 0,80

22-7 33,26

- 0,80

22-8 34,65

- 0,60

22-9 37,64

- 0,50

22-10 37,90

- 0,80

23-1 34,59

- 1,70

23-2 33,13

- 0,50

23-3 33,50

- 0,50

23-4 33,06

- 0,70

23-5 33,18

- 1,0

23-6 33,81

- 1,20

23-7 33,17

- 0,70

23-8 34,79

- 0,50

23-9 37,57

- 1,30

23-10 37,93

- 1,00

24-1 34,58

-

24-2 33,25

-

24-3 33,49

- 1,40

24-4 33,15

- 0,90

24-5 33,37

- 0,70

24-6 33,51

- 1,30

24-7 33,53

- 1,20

24-8 34,68

- 0,50

25-1 35,11

-

25-2 33,69

-

25-3 33,34

-

25-4 33,04

- 0,60

25-5 33,25

- 0,50

25-6 33,70

- 1,40

25-7 33,77

- 1,20

25-8 34,24

- 0,80

26-1 35,62

- 1,70

26-2 34,97

- 2,90

26-3 34,57

- 1,80

26-4 34,59

- 2,10

26-5 34,32

- 1,90

26-6 34,79

- 2,6

26-7 34,84

- 2,30

26-8 35,38

- 1,60

3,20

0,40

0,90

2,00

1,90 1,00

1,10

35,18 4-4

- 1,0

Sondeerimispunkti abs kõrgus, m

Sondeerimispunkti nr

Kogu lasundi paksus, m

Vähelagunenud turba kihi paksus, m

1' 2'

3' 4'

5'

6'

7'

8'

10'

11'

12'

13'

14'

15'

16'

17'

8'

19'

20'

21'

22'

23'

24'

25'

26'

27'

28'

29'

30'

31'

32'33'34'35'36'

37'

39'

40'

41'

42' 43'44'

45'

46' 47'

48'

49'

50'

51'

52'

53'

54'

55'

56'

57'

58'

59' 60'

61'

62'63'64'

65'

66'

67'

8' 69'

1 2 3

4 5

6

7

8 9

10

11 12

13

14

15

16 17

18

19

20

21 22

2324

25 26

27 28

29

30

31

32

9'

1'

1

33.61 35.16

33.77

34.66

33.75

34.50

32.58

32.59

32.55

34.66

32.92

34.53

35.91

36.67

35.47

32.59

34.47

33.98

35.19

35.65

36.40

32.63

35.95 29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022 29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Sangla turbamaardla piir (asendiplaan) Ranna või kalda piirangud

Eesvoolu kaitsevöönd

Veehaarde sanitaarkaitseala

Tee kaitsevöönd

Maaparandushoiuala

piiripunkt ja piiripunkti number

Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldise piir,

piiripunkt ja piiripunkti number

Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldise teenindusmaa piir,

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

Mäeeraldise plaan

1 : 5 000

26.11.2025

24/4823

Graafiline lisaBiolan Baltic OÜ

87001 Pärnu linn, Pärnu maakond

Kasvuturba, Lavassaare alev,

[email protected]

Elva vald, Tartu maakond

Sangla turbamaardla

Sangla kütteturba tootmisala

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

1 / 4

0 500 m250

Erki Vaguri

Tauri Põldema

5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.11.2025).

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 24.10.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 27.10.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 25.11.2025);

4. Plaani koostamisel on kasutatud:

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 09.2022.

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

aR - aktiivne reservvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru,

Külgneva taotletava mäeraldise piir

Külgneva taotletava mäeraldise teenindusmaa piir

Proovivõtupunkt

Olemasoleva mäeraldise piir

Olemasoleva mäeraldise teenindusmaa piir

30.03.2022

102,94 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev

33101:001:0145

Tanni-Jüri

60501:003:0283 Kiho

60501:003:0353

Kängata

33101:001:0085

Madise

33101:001:0072 Suur-Kapsta

60501:003:0406

Väljakaubi

66601:003:0160

Alakeerdi

66601:003:0151

Alasoo

33101:001:0171

Väike-Kapsta

66601:0 03:0143

Vagula

60501:003:0469 Anne

60501:003:0468 Anne

60501:003:0472 Anni

66601:003:0164

Vahesaare

66601:006:0002

Sangla turbaraba

66601:003:0196

Kiristaja-Metsa

66601 :003:0

193Lepiku66601 :003:0

195 Sepa

66601:003:0219 Kirikumetsa

66601:0 03:0205

Salu

66601:004:0343

Elva metskond 85

66601:003:0235

Leheste

60501:003:0555 Mäekarja

66601:004:0378

Tohvre-Peetri

66601:004:0384

Tohvre-Johani

66601:004:0386

Tohvre-Johani

66601:003:0008

Järveotsa

66601:003:0007

Mõtuse

33101:001:0006

Mihkli

60501:003:0033 Kommori

66601:003:0015

Suursaare

33101:001:0022

Ojaääre

33101:001:0026

Rabaserva

66601:003:0032

Raba

66601:003:0019

Muretu

33101:001:0036

Rabaääre

60501:003:0103

Tani

66601:004:0038

Mällo

66601:006:0008

Sangla turbatootmisala

66 60

1: 00

6: 00

09

Te ha se

60 50

1: 00

3: 01

43

Te ha se

60 50

1: 00

3: 01

38

Ke ss i

60 50

1: 00

3: 01

39

Ke ss i

66601:006:0010 Aiaturba

66601: 003:01

03 Lehe

33101:001:0119

Elva metskond 103

6 6 6 0 1 :0

0 3 :0

1 1 0

E lv a m

e ts

k o n d 1

3 9

66601:006:0011

Lehise

66601:003:0111

Elva metskond 140

66601:003:0112

Elva metskond 141

6 6 6 0 1 :0

0 3 :0

1 1 3

R a b a o ja

Aru

66601:003:0128

Elva metskond 188

66601:003:0125

Sangla maardla 3 66601:006:0013

Sangla maardla 4

66601:006:0012

Sangla maardla 10

66601:00 :0016

Sangla maardla 9

6 0 5 0 1 :0

0 1 :0

3 2 7

L a e v a m

e ts

k o n d 1

7 7

17101:001:0251

Laeva metskond 212

17101:001:0252

Laeva metskond 140

17101:001:0253

Laeva metskond 141

17101:001:0383

Elva metskond 284

17101:0 1:1274

17101:001:0967

Loku

17101:001:1221 Piiripealse

17101:001:1092

Jäägi

17101:001:1560

Kokemetsa

Sangla turbatootmisala

66601:006:0008

Sangla turbatootmisala

66601:006:0008

60501:003:0254

AS Elva E.P.T. turbatootmisala

Sangla II kütteturba tootmisala

mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 467 160,77 631 335,69

2 6 467 157,45 631 993,74

3 6 467 156,88 632 106,44

4 6 467 047,97 632 097,54

5 6 467 024,38 632 255,89

6 6 467 021,40 632 410,31

7 6 466 567,26 632 361,48

8 6 466 001,75 632 305,48

9 6 466 011,91 632 170,61

10 6 466 043,76 631 834,87

11 6 466 094,96 631 841,74

12 6 466 081,58 631 983,81

13 6 466 519,93 632 025,09

14 6 466 568,77 631 630,63

15 6 466 124,58 631 586,88

16 6 466 123,04 631 586,73

17 6 466 121,03 631 602,95

18 6 465 806,17 631 555,86

19 6 465 792,73 631 657,35

20 6 465 555,20 631 612,69

21 6 465 496,20 631 601,60

22 6 465 533,22 631 298,34

23 6 465 122,30 631 221,37

24 6 465 121,38 631 122,03

25 6 465 456,51 631 183,90

26 6 465 466,39 631 122,28

27 6 466 083,94 631 233,23

28 6 466 087,65 631 207,20

29 6 466 090,44 631 207,67

30 6 466 901,89 631 306,33

31 6 466 932,10 631 310,00

32 6 466 943,35 631 311,37

Pindala 126,65 ha

Sangla kütteturba tootmisala

mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 467 207,01 631 279,50

2' 6 467 199,72 632 306,25

3' 6 467 067,90 632 306,25

4' 6 467 048,20 632 423,79

5' 6 466 966,49 632 418,82

6' 6 466 904,65 632 414,37

7' 6 466 851,61 632 412,46

8' 6 466 792,56 632 411,02

9' 6 466 718,11 632 405,41

10' 6 466 707,34 632 404,60

11' 6 466 546,60 632 390,36

12' 6 466 506,52 632 388,57

13' 6 466 350,70 632 377,01

14' 6 466 321,30 632 374,90

15' 6 465 977,02 632 347,07

16' 6 465 950,56 632 312,68

17' 6 465 993,48 631 746,63

18' 6 465 496,33 631 669,32

19' 6 465 461,75 631 696,98

20' 6 465 410,20 631 638,10

21' 6 465 241,78 631 653,94

22' 6 465 046,17 631 663,29

23' 6 464 747,00 631 677,56

24' 6 464 382,78 631 699,73

25' 6 464 216,29 631 711,32

26' 6 463 991,40 631 717,24

27' 6 463 860,47 631 720,44

28' 6 463 680,69 631 722,73

29' 6 463 550,01 631 724,86

30' 6 463 410,94 631 726,50

31' 6 463 410,28 631 726,53

32' 6 463 363,70 631 728,91

33' 6 463 363,67 631 721,71

34' 6 463 360,22 631 469,69

35' 6 463 359,00 631 330,18

36' 6 463 358,09 631 156,25

37' 6 462 843,96 631 209,88

38' 6 462 843,61 631 159,88

39' 6 462 812,40 631 164,91

40' 6 462 762,59 631 170,04

41' 6 462 658,27 630 341,76

42' 6 462 725,12 630 324,98

43' 6 462 707,83 630 189,34

44' 6 462 704,03 630 189,76

45' 6 462 658,90 630 105,93

46' 6 462 611,76 629 767,91

47' 6 462 611,03 629 762,62

48' 6 463 408,85 629 573,82

49' 6 463 689,14 629 500,61

50' 6 463 971,26 629 432,93

51' 6 464 004,99 629 424,23

52' 6 464 032,23 629 416,98

53' 6 464 121,39 629 395,27

54' 6 464 181,22 629 382,45

55' 6 464 239,25 629 368,37

56' 6 464 241,31 629 379,63

57' 6 464 992,69 629 318,13

58' 6 465 272,79 629 383,77

59' 6 465 278,63 629 385,15

60' 6 465 265,23 629 465,97

61' 6 465 187,74 629 934,90

62' 6 465 030,51 630 885,06

63' 6 465 022,85 630 945,63

64' 6 465 021,24 631 014,66

65' 6 465 299,75 631 065,02

66' 6 465 794,68 631 157,65

67' 6 466 090,44 631 207,67

68' 6 466 943,35 631 311,37

69' 6 466 951,13 631 244,73

Pindala 696,08 ha

Sangla kütteturba tootmisala

N

Maapinna samakõrgusjoon, m

37

Geoloogilise läbilõike joonI'I 38

6 2 9 0

0 0

6 465 500

6 2 9 5

0 0

6 3 0 0

0 0

6 3 0 5

0 0

6465500

6 465 000

6 464 500

6 464 000

6 463 500

6 463 000

6 462 500

6 3 1 0

0 0

6 3 0 5

0 0

6 3 0 0

0 0

6 2 9 5

0 0

6 466 000

6 466 500

6 467 000

6 3 1 5

0 0

6 3 2 0

0 0

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m

Pumbamaja

Pumbamaja

40.61

40.24

39.38

39.95

39.77

39.56

40.68

40.30

40.51

39.79

40.09

39.63 39.33

38.72

39.92

39.32

36.22

36.30

36.06

38.52

37.11

38.55

39.44

36.26

36.36

37.29

36.55

36.31

36.42

35.92

36.20

35.91

36.20

36.53

37.33

36.87

36.35

38.71

37.53

36.35

36.31

37.05

36.33

36.08

36.38

38.35

36.50

37.80

35.99

37.07

38.03

36.11

36.31

35.85

38.16

36.65

38.09

39.20

38.15

39.75

38.69

38.68

38.36

38.82

38.26

38.84

38.70

37.19

38.33

38.05

37.42

38.01

36.26

37.95

38.25

38.43

37.83

37.99

38.47

38.43

38.05

37.64

38.61

38.28

37.44

38.41

37.80

38.34

38.49

38.49

39.69

38.76

37.94

38.24

38.11

38.34

38.04

36.83

38.14

38.52

36.07

38.11

38.30

39.88 41.70

42.20

38.67

38.62

38.59

38.62

38.33

38.82

41.48

39.06 40.49

38.41

38.30

39.78

38.16

38.48

38.49

38.02

38.61

38.75

38.33

37.88

36.07

37.22

36.34

37.29

36.46

38.21

36.22

36.67

37.97

36.25

36.24

35.97

37.17

38.23

37.22

36.88

36.16

36.56

37.11

35.84

36.85 36.85

36.16

35.64

35.86

35.99

35.73

35.80

36.22

36.98

35.18

35.87

37.01

36.62

36.43

36.34

35.69

35.87

37.23

35.93

36.04

36.12

36.65

37.53 36.34

36.41

37.23

37.29

37.01

37.61

36.79

37.21

34.82

34.80

37.35

37.08

36.65

36.18

37.41

37.17

36.49

37.61

37.48

37.24

36.14

37.26

36.97

37.30

37.20

37.72

39.01

37.62

37.35

38.97

35.41

37.03

37.31

36.68

37.49

38.57

37.46

38.32

37.91 37.29

37.20 35.43

39.49

37.39

37.13

38.75

38.77

38.62

38.24

38.16

39.23 39.04

38.91 38.95

38.56

38.56

38.13

38.91

38.73

39.03

38.85

38.39 38.62

37.98 39.14

38.36

38.37

37.79

37.90

37.92

38.15

37.66

37.24

38.11

38.62

39.17

36.52

38.25

37.57

36.82

37.08

39.03

38.87

38.68

38.35

37.65

38.21

39.14

37.19

37.99

38.95

38.53

38.11

38.07

38.12

38.72

38.44

38.69

39.14

38.64

36.96

39.13

35.15

39.05

39.16

39.18

36.83

35.89

37.34

37.77

38.15 38.06

37.76

37.65

39.91

40.60

42.04

38.22 38.30

37.64 38.69

41.83

37.51

37.60

38.55

38.16

38.37

38.46

39.01

37.61

36.45 37.16

38.80

39.08

39.09

38.80 38.74

38.29

38.48

39.13

38.90

38.88

38.78

38.20

38.47

38.61

38.95

38.55

38.34

38.33

38.21

39.07

38.73

36.49

3

36.50

35.60

34.80

34.70

34.50

34.60

34.75

35.50

35.70

35.90

35.70

34.30

33.50

34.50

32.80

32.60

33.80

34.70

35.20

33.50

35.20

33.40

36.30

33.40

34.50

33.20

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70 32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

33.40

33.50

34.50

35.40

36.30

37.30

33.70

33.50

33.20

Kommori 60501:003:0033

60501:003:0254

3 3

3 3

37

34

3 4

35

3 4

34 3 3

3 3

33

33

3 3

3 3

3 3

3 3

3 3

33

3 3

3 3

33

33

3 3

3 3

3 3

33

34

3 4

3 4

3 4

3 4

34

34

3 4

34

34

35

3 5

3 5

3 5

3 5

35

35

35

35

3 5

3 5

3 5

35

35

3 5

36

3 6

36

3 6

3 6

36

36

3 6

36

37

3 7

3 7

37

36

35

37

3 8

3 9

4 0

39

3 9

3 9

3 8

3 9

4 0

3 9

4 0

3 7

3 8

3 8

3 8

3 8

39

3 9

39

3 7

3 8

3 8

38

38

3 7

3 7

3 6

36

38

37

3 7

37

3 8

3 7

3 7

3 7

3 7

3 8

Plokk 12 aT

Plokk 12 aT

Plokk 62 pT

Plokk 12 aT

Plokk 20 aR

Plokk 21 pR

Plokk 6 aT

Plokk 20 aR

Plokk 13 pT

Plokk 45 aT

Plokk 45 aT

Plokk 20 aR

Plokk 45 aT

Plokk 44 aT

Plokk 4 aT

Plokk 62 pT

Plokk 62 pT

Plokk 66 aT

Plokk 1 aT

Plokk 19 aR

Plokk 12 aT

Plokk 1 aT

1' 2'

3' 4'

5'

6'

7'

8'

10'

11'

12'

13'

14'

15'

16'

17'

8'

19'

20'

21'

22'

23'

24'

25'

26'

27'

28'

29'

30'

31'

32'33'34'35'36'

37'

39'

40'

41'

42' 43'44'

45'

46' 47'

8'

49'

50'

51'

52'

53'

54'

55'

56'

57'

58'

59' 60'

61'

62'63'64'

65'

66'

67'

8' 69'

1 2 3

4 5

6

7

8 9

10

11 12

13

14

15

16 17

18

19

20

21 22

2324

25 26

27 28

29

30

31

32

9'

1'

1

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Sangla turbamaardla piir (asendiplaan) Maaparandushoiuala

Taastuva soo ala (696,12 ha)

Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

1 : 5 000

26.11.2025

24/4823

Graafiline lisaBiolan Baltic OÜ

87001 Pärnu linn, Pärnu maakond

Kasvuturba, Lavassaare alev,

[email protected]

Elva vald, Tartu maakond

Sangla turbamaardla

Sangla kütteturba tootmisala

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Erki Vaguri

Tauri Põldema

5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.11.2025).

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 24.10.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 27.10.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 25.11.2025);

4. Plaani koostamisel on kasutatud:

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 09.2022.

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

0 500 m250

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

4 / 4

Korrastatud ala plaan

piiripunkt ja piiripunkti number

Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldise piir,

piiripunkt ja piiripunkti number

Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldise teenindusmaa piir,

aR - aktiivne reservvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru,

Külgneva taotletava mäeraldise piir

Külgneva taotletava mäeraldise teenindusmaa piir

Ranna või kalda piirangud

Eesvoolu kaitsevöönd

Veehaarde sanitaarkaitseala

Tee kaitsevöönd

Olemasoleva mäeraldise piir

Olemasoleva mäeraldise teenindusmaa piir

33101:001:0145

Tanni-Jüri

60501:003:0283 Kiho

60501:003:0353

Kängata

33101:001:0085

Madise

33101:001:0072 Suur-Kapsta

60501:003:0406

Väljakaubi

66601:003:0160

Alakeerdi

66601:003:0151

Alasoo

33101:001:0171

Väike-Kapsta

66601:0 03:0143

Vagula

60501:003:0469 Anne

60501:003:0468 Anne

60501:003:0472 Anni

66601:003:0164

Vahesaare

66601:006:0002

Sangla turbaraba

66601:003:0196

Kiristaja-Metsa

66601 :003:0

193Lepiku66601 :003:0

195 Sepa

66601:003:0219 Kirikumetsa

66601:0 03:0205

Salu

66601:004:0343

Elva metskond 85

66601:003:0235

Leheste

60501:003:0555 Mäekarja

66601:004:0378

Tohvre-Peetri

66601:004:0384

Tohvre-Johani

66601:004:0386

Tohvre-Johani

66601:003:0008

Järveotsa

66601:003:0007

Mõtuse

33101:001:0006

Mihkli

60501:003:0033 Kommori

66601:003:0015

Suursaare

33101:001:0022

Ojaääre

33101:001:0026

Rabaserva

66601:003:0032

Raba

66601:003:0019

Muretu

33101:001:0036

Rabaääre

60501:003:0103

Tani

66601:004:0038

Mällo

66601:006:0008

Sangla turbatootmisala

66 60

1: 00

6: 00

09

Te ha se

60 50

1: 00

3: 01

43

Te ha se

60 50

1: 00

3: 01

38

Ke ss i

60 50

1: 00

3: 01

39

Ke ss i

66601:006:0010 Aiaturba

66601: 003:01

03 Lehe

33101:001:0119

Elva metskond 103

6 6 6 0 1 :0

0 3 :0

1 1 0

E lv a m

e ts

k o n d 1

3 9

66601:006:0011

Lehise

66601:003:0111

Elva metskond 140

66601:003:0112

Elva metskond 141

6 6 6 0 1 :0

0 3 :0

1 1 3

R a b a o ja

Aru

66601:003:0128

Elva metskond 188

66601:003:0125

Sangla maardla 3 66601:006:0013

Sangla maardla 4

66601:006:0012

Sangla maardla 10

66601:00 :0016

Sangla maardla 9

6 0 5 0 1 :0

0 1 :0

3 2 7

L a e v a m

e ts

k o n d 1

7 7

17101:001:0251

Laeva metskond 212

17101:001:0252

Laeva metskond 140

17101:001:0253

Laeva metskond 141

17101:001:0383

Elva metskond 284

17101:0 1:1274

17101:001:0967

Loku

17101:001:1221 Piiripealse

17101:001:1092

Jäägi

17101:001:1560

Kokemetsa

Sangla turbatootmisala

66601:006:0008

Sangla turbatootmisala

66601:006:0008

60501:003:0254

mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 467 160,77 631 335,69

2 6 467 157,45 631 993,74

3 6 467 156,88 632 106,44

4 6 467 047,97 632 097,54

5 6 467 024,38 632 255,89

6 6 467 021,40 632 410,31

7 6 466 567,26 632 361,48

8 6 466 001,75 632 305,48

9 6 466 011,91 632 170,61

10 6 466 043,76 631 834,87

11 6 466 094,96 631 841,74

12 6 466 081,58 631 983,81

13 6 466 519,93 632 025,09

14 6 466 568,77 631 630,63

15 6 466 124,58 631 586,88

16 6 466 123,04 631 586,73

17 6 466 121,03 631 602,95

18 6 465 806,17 631 555,86

19 6 465 792,73 631 657,35

20 6 465 555,20 631 612,69

21 6 465 496,20 631 601,60

22 6 465 533,22 631 298,34

23 6 465 122,30 631 221,37

24 6 465 121,38 631 122,03

25 6 465 456,51 631 183,90

26 6 465 466,39 631 122,28

27 6 466 083,94 631 233,23

28 6 466 087,65 631 207,20

29 6 466 090,44 631 207,67

30 6 466 901,89 631 306,33

31 6 466 932,10 631 310,00

32 6 466 943,35 631 311,37

Pindala 126,65 ha

Sangla kütteturba tootmisala

mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 467 207,01 631 279,50

2' 6 467 199,72 632 306,25

3' 6 467 067,90 632 306,25

4' 6 467 048,20 632 423,79

5' 6 466 966,49 632 418,82

6' 6 466 904,65 632 414,37

7' 6 466 851,61 632 412,46

8' 6 466 792,56 632 411,02

9' 6 466 718,11 632 405,41

10' 6 466 707,34 632 404,60

11' 6 466 546,60 632 390,36

12' 6 466 506,52 632 388,57

13' 6 466 350,70 632 377,01

14' 6 466 321,30 632 374,90

15' 6 465 977,02 632 347,07

16' 6 465 950,56 632 312,68

17' 6 465 993,48 631 746,63

18' 6 465 496,33 631 669,32

19' 6 465 461,75 631 696,98

20' 6 465 410,20 631 638,10

21' 6 465 241,78 631 653,94

22' 6 465 046,17 631 663,29

23' 6 464 747,00 631 677,56

24' 6 464 382,78 631 699,73

25' 6 464 216,29 631 711,32

26' 6 463 991,40 631 717,24

27' 6 463 860,47 631 720,44

28' 6 463 680,69 631 722,73

29' 6 463 550,01 631 724,86

30' 6 463 410,94 631 726,50

31' 6 463 410,28 631 726,53

32' 6 463 363,70 631 728,91

33' 6 463 363,67 631 721,71

34' 6 463 360,22 631 469,69

35' 6 463 359,00 631 330,18

36' 6 463 358,09 631 156,25

37' 6 462 843,96 631 209,88

38' 6 462 843,61 631 159,88

39' 6 462 812,40 631 164,91

40' 6 462 762,59 631 170,04

41' 6 462 658,27 630 341,76

42' 6 462 725,12 630 324,98

43' 6 462 707,83 630 189,34

44' 6 462 704,03 630 189,76

45' 6 462 658,90 630 105,93

46' 6 462 611,76 629 767,91

47' 6 462 611,03 629 762,62

48' 6 463 408,85 629 573,82

49' 6 463 689,14 629 500,61

50' 6 463 971,26 629 432,93

51' 6 464 004,99 629 424,23

52' 6 464 032,23 629 416,98

53' 6 464 121,39 629 395,27

54' 6 464 181,22 629 382,45

55' 6 464 239,25 629 368,37

56' 6 464 241,31 629 379,63

57' 6 464 992,69 629 318,13

58' 6 465 272,79 629 383,77

59' 6 465 278,63 629 385,15

60' 6 465 265,23 629 465,97

61' 6 465 187,74 629 934,90

62' 6 465 030,51 630 885,06

63' 6 465 022,85 630 945,63

64' 6 465 021,24 631 014,66

65' 6 465 299,75 631 065,02

66' 6 465 794,68 631 157,65

67' 6 466 090,44 631 207,67

68' 6 466 943,35 631 311,37

69' 6 466 951,13 631 244,73

Pindala 696,08 ha

Sangla kütteturba tootmisala

N

Maapinna samakõrgusjoon, m38

6 2 9 0

0 0

6 465 500

6 2 9 5

0 0

6 3 0 0

0 0

6 3 0 5

0 0

6465500

6 465 000

6 464 500

6 464 000

6 463 500

6 463 000

6 462 500

6 3 1 0

0 0

6 3 0 5

0 0

6 3 0 0

0 0

6 2 9 5

0 0

6 466 000

6 466 500

6 467 000

6 3 1 5

0 0

6 3 2 0

0 0

Seletuskiri

1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad

OÜ BIOLAN Baltic on turba tootmise ja töötlemisega tegelev ettevõte, kes kaevandab turvast

Sangla turbamaardlas Sangla kütteturba tootmisalal (keskkonnaloa nr KMIN-071). Käesoleva

keskkonnaloa taotlusega soovib taotleja peaasjalikult pikendada olemasolevat luba tootmisalal

paikneva jääkvaru ammendamiseks ja lisaks vähendada mäeeraldise piire, kuna praegustes

piirides on maavara enamus alal tehnoloogiliselt ammendatud. Piiride vähendamise eelduseks

on ka Keskkonnaametile esitatud Sangla kütteturba tootmisala korrastamise projekt.

Olemasolev luba kehtib kuni 25.05.2028, selle pikendamiseks tehti 2022. aastal tootmisala

jääkvaru koguse määramine. Uuringu tulemusena kinnitati Sangla kütteturba turbatootmisalale

hästilagunenud turvast aktiivse tarbevaru plokk 12 aT pindalaga 289,60 ha ja mahuga 923 tuh t.

Käesolevaga taotleb ettevõte OÜ BIOLAN Baltic Sangla kütteturba tootmisalal maavara

kaevandamise loa pikendamist 30 aasta võrra, et ammendada juba kasutusele võetud ressurss

ning tagada ettevõtte tegutsemise jätkusuutlikus.

Ettevõttele kuulub lisaks Sangla kütteturba tootmisalale ka Tartu maakonnas asuv Sangla III

turbatootmisala keskkonnaluba. Seonduvalt Sangla tootmisala osalise tehnoloogilise

ammendamisega soovitakse antud taotlusega muuhulgas vähendada lubatud aastast

maksimaalset kaevandamismäära ja võtta see samas mahus kasutusele Sangla III

turbatootmisalal. Positiivsete loa pikendamise ja muutmise otsuste korral palume Sangla

kütteturba tootmisala maksimaalne määr vähendada mahule 30 tuh t/a ning Sangla III

turbatootmisala maksimaalne määr suurendada mahule 120 tuh t/a.

Turbavaru kasutamist jätkatakse kütteturba ja aianduses kasutatavate turbatoodete tootmiseks.

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldis asub Tartu maakonnas Elva vallas Koopsi külas, Elva

linnast 11 km loode ja Tartust 25 km edela pool. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on

696,08 ha, millest mäeeraldis moodustab 126,65 ha. See paikneb Maa- ja Ruumiamet poolt

hallataval Sangla turbatootmisala maaüksustel (KÜ 66601:006:0008).

Asustust Sangla turbatootmisala vahetus läheduses ei ole. Ümbruskonna külade (Neemis küla,

Kaarlijärve, Koopsi, Kapsta, Tännassilma) lähimad majapidamised paiknevad 1 - 1,5 km

kaugusel ida ja lääne pool. Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee nr 92 möödub

mäeeraldisest 0,2 km põhja poolt, Sangla - Rõngu tugimaantee 1 km läänest ja Puhja - Konguta

kõrvalmaantee 2,5 km idast. Viimaselt tulevad kruusakattega kohalikud teed mäeeraldise

põhja- ja keskossa.

Ala on kuivendatud lahtise kraavitusega, dreenide keskmine vahekaugus on 40 m. Sangla

kütteturba tootmisala kuivendussüsteemi põhilisteks eesvooluks on mäeeraldisest vahetult

lääne poolt mööduv Ubesoo oja. Sellesse suubuvad mäeeraldise keskosa läbiv Sanglasoo

peakraav ja lõunapiiril olev Pagavere peakraav. Kuna suuremal osal tootmisalast on

mäetöödega jõutud madalamale turbalasundi isevoolse kuivendamise tasemest, kasutatakse vee

ärajuhtimiseks pumpasid.

Maapinna absoluutsed kõrgused väljakutel ulatuvad 35 - 36 meetrist mäeeraldise põhjaosas

kuni 33 - 34 meetrini lõunaosas.

Looduskaitse all olevaid taimeliike mäeeraldise teenindusmaal keskkonnaregistri andmeil ei

esine. Hiireviu (LK III kat) leiukohad on mäeeraldisest 0,2 km lääne ja 0,4 km ida pool ning

tedre (LK III kat) leiukoht 0,4 km loode pool.

3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline iseloomustus

Vaadeldavat ala on korduvalt geoloogiliselt uuritud, kuid seda juba üsna ammu. Esimeseks

uuringuks oli instituudi Giprosovhozvodstroi 1955. a detailuuring (EGF 5046), mis hõlmas ka

praeguse Sangla kütteturba tootmisala põhjaosa. Ligikaudu 400 ha suuruse ala uuringu käigus

sondeeriti turbalasundit 229 punktis ning võeti 11 punktist 50 proovi turba üldanalüüsiks.

Lasundi kännusus määrati 15 platsil.

Umbes samal alal tehti ka ENSV MN Geoloogia Valitsuse 1979. a eeluuring (EGF 5187)

võrguga 1000 × 100 m. Turba üldanalüüsiks võeti 14 punktist 270 proovi ning lamami lõimise

määramiseks 18 punktist 34 proovi.

Sangla kütteturba tootmisala lõunaosa uuriti RPI Eesti Tööstusprojekt 1970. a detailuuringuga

(EGF 5126). Uuringuvõrgu tihedus oli 100 × 200 m, proove turba üldanalüüsiks võeti 0,5 m

intervalliga 27 punktist.

Kogu mäeeraldise hõlmas Eesti Geoloogiakeskuse 1992. a jääkvaru uuring (EGF 5271).

Uuringuvõrgu moodustasid üksteisest 200 - 400 m kaugusel asetsevad uuringusihid, millel

uuringupunktid paiknesid 100 m intervalliga. Proove turba üldanalüüsiks võeti 9 punktist 0,25

m intervalliga kokku 125.

2022. aastal koostas OÜ Inseneribüroo Steiger aruande ’’Sangla turbamaardla Sangla

kütteturba tootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 01.11.2022)’’.

Sangla kütteturba tootmisala paikneb Võrtsjärve madaliku edelaserval. Soostunud nõgu, milles

Sangla soo asub, paikneb siin hilisjääajal eksisteerinud Suur-Võrtsjärve lahe kohal. Võrtsjärve

madalik on jääaja eelne kulutusnõgu, mida on hiljem kujundanud liustikukeelte liikumine.

Maapinna kõrgus on mäeeraldist ümbritseval alal valdavalt 38 - 40 m, freesväljakutel on see

kaevandamise tulemusena langenud 33 - 36 meetrini. Sood ümbritseval alal leidub ka mõne

meetrise suhtelise kõrgusega voori.

Aluspõhja kivimeid katva Kvaternaari vanusega setete kihi paksus on piirkonnas väga erinev

olenevalt tasemest, milleni aluspõhja kivimid on ära kulutatud. Ümbruskonna puurkaevudes on

moreeni ja jääjärvesetteid paarist meetrist kuni rohkem kui 100 meetrini. Kulutusnõos on

Kvaternaari vanusega setete kiht suhteliselt paks. Sangla kütteturba tootmisala põhjaosas olev

puurkaev nr 6833 läbib keskkonnaregistri andmeil 52 m kvaternaarisetteid (5 m turvast ja 47 m

moreeni) ning 48 m Kesk-Devoni vanusega setteid (30 m savi ja 18 m selle lamamis olevat

liivakivi). Moreeni katab paiguti ka mõne meetri paksune jääjärvelise savi või aleuriidi kiht.

Soosetete (Q2_b) kihi keskmine paksus Sangla kütteturba tootmisalal on 1,2 m, suurel osal

mäeeraldisest on turvast alla 0,5 m. Turba lamami abs kõrgus on valdavalt vahemikus 32 - 35

m.

Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht (bIV), mille veetase on

mäeeraldise piires alandatud 0,5 - 1 meetrini maapinnast. Veekiht on vabapinnaline ja toitub

peamiselt sademetest. Turbavesi on happeline, madala mineralisatsiooniga (0,1 - 0,2 g/l).

Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei kasutata

soosetete vett joogi- või tarbeveena.

Turba lamamis paiknevad jääjärve- ja liustikusetted on suhteliselt suure savisisaldusega ning

seetõttu väikese veeandvusega. Majapidamiste veevarustuses seda veekihti siiski kasutatakse.

Veevarustuse seisukohast on piirkonnas kõige olulisem Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum

Ida-Eesti vesikonnas. Puurkaevu nr 6833 vesi on hüdrokarbonaatne kaltsiumiline ning kaevu

erideebit 11 m alanduse juures 0,151 l/s × m

Turbalasundi keskmine paksus mäeeraldise piires on 1,2 m. Üle 2 m ulatub lasundi paksus vaid

suurte piirde- ja kogumiskraavide läheduses. Väljakutel on turvast valdavalt alla 1 m, üsna

suurtel pindadel ka alla 0,5 m. Algselt lasundi pealmises osas paiknenud raba- ja siirdesooturba

kihid on ära kaevandatud. Seetõttu on mäeeraldise piires tegemist märe või metsa-märe alltüüpi

kuuluva madalsoolasundiga. Botaanilise koostise alusel on esindatud erinevad puitu, tarnasid,

pilliroogu ja lehtsamblaid sisaldavad turbaliigid. Turba keskmine lagunemisaste Sangla

kütteturba tootmisalal on 29%, keskmine looduslik niiskus 83%, keskmine happesus 5,5 ja

kuivaine keskmine tuhasus 14,11%.

Tabel 3.1 Sangla kütteturba tootmisala turba keskmised kvaliteedinäitajad

VaruplokkVaru jaotusLooduslik

niiskus, %

Tuhasus, %

kuivainest

Lagunemisaste

%Von

Post

12 aThästilagunenud83 14,11 29 H4

Sangla kütteturba tootmisala piires ei ole proove turba raskemetallide sisalduse määramiseks

võetud. On tõenäoline, et see ei erine oluliselt umbes 2 km põhja pool paiknenud Eesti

Geoloogiakeskuse 2003. a uuringu (EGF 7554) ala näitajatest. Nimetatud uuringu käigus võeti

16 punktist raskemetallide määramiseks 39 proovi, sealhulgas hästilagunenud turbast 16

proovi. Nagu nähtub tabelis 3.2 esitatud keskmistest näitajatest, on raskemetallide sisaldus

Sangla maardla lääneosa turbas suhteliselt väike. Tabelis on võrdluseks toodud ka Eesti turvaste

keskmised näitajad (Orru ja Orru, 2003)

Tabel 3.2 Raskemetallide sisaldus Sangla turbamaardla lääneosa turbas

Uuring

Näitajad

Cd Pb Sr Ni Cr Hg

OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2003

Hästilagunenud turvas

0,04

3,9

39 2,6

1,16

0,078

(Orru ja Orru, 2003)

Keskmine sisaldus Eesti soode turbas

0,120

3,3

21,9

3,7

3,1

0,05

4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude

määramisega

Mäeeraldis kattub osaliselt Sangla turbamaardla aktiivse tarbevaru plokiga 12. Mäeeraldis ei

hõlma tervet plokki, kuna plokk on tehnoloogiliselt ammendunud. Sügavuti on mäeeraldise

piiriks aktiivse tarbevaru ploki 12 lamam. Taotletava mäeeraldise pindala on 126,65 ha ja selle

teenindusmaa pindala on 696,08 ha. Mäeeraldise piiri on korrigeeritud, et kattuks kinnistu

piiridega. Mäeeraldisest jääb välja aktiivse tarbevaru ploki 12 osa mahus 420 tuh t, pindalal

162,95 ha.

Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud

turbakihid kaevandatav, kuna turbalasundi lamamini tuleb jätta korrastamiseks vajalik

jääkturba kiht. Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks moodustamiseks,

mille tarbeks jäetakse mäeeraldise põhja 20 cm paksune jääkkiht. Maavaravaru kadu jääkkihis

on leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala x jääkkihi paksus x hästilagunenud turba mahult

massile ülemineku koefitsent = jääkkihi maht. Hästilagunenud turba mahult massile ülemineku

koefitsient ploki 12 puhul on 0,225.

Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava maavaravaru kogus Sangla kütteturba tootmisalal

(seisuga 31.03.2026. a.)

Plokk Maavara Pindala Keskmine

paksus, m

Mahult

kaalule

üle-

viimise

koefit-

sient

Aktiivne

tarbevaru,

tuh t

Kadu,

tuh t

Kaevandatav

varu, tuh t

12 aT

Hästi-

lagunenud

turvas

126,65 1,42 0,225 469 57 412

Sangla kütteturba tootmisalale taotletakse keskkonnaluba 30 aastaks maksimaalse

aastase kaevandamise määraga 30 tuh t.

5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise

kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia

Sangla kütteturba tootmisalapiires asuv Sangla turbamaardla osa on täies ulatuses välja

töötatud. Kogu alalt on eemaldatud taimestik ja sugekiht ning rajatud kuivenduskraavid ja

väljaveoteed. Turbalasundi keskmine paksus mäeeraldise piires on ligikaudu 1,42 m.

Turba kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil. Freesmeetodil kaevandamise

tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist.

Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm, hästilagunenud

turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest

õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kogumisest ja aunatamisest. Aunade kõrgus

oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestusest. Pärast turbakihi

freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse

freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas

kogutakse kokku. Turba kogumisel on plaanis kasutada tsüklonitega varustatud turbakogujad.

Tsüklonid vähendavad kogujast eralduvat turbatolmu umbes 70%, mis vähendab oluliselt

peenosakeste edasikandumist tootmisalal.

Kogutud turvas ladustatakse tootmisväljakute otstes paiknevatesse aunadesse ja veetakse

seejärel teenindusmaale rajatavatele kogumisplatsidele. Olenevalt ilmast võib periood

varieeruda.

Pärast kogutud turba aunatamist ja ladustamist kogumisplatsil toimub turba laadimine

ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu. Sangla kütteturba tootmisalatoodang suunatakse

OÜ Biolan Baltic (Tehase, 17101:001:1939) tehastesse. Sangla kütteturba tootmisala

väljaveoteena on planeeritud kasutada olemasolevat mäeeraldise kruuskattega ja

betoonplaatidest ehitatud väljaveoteed, mis on olemas kõigil lahutükkidel. Nimetatud teed on

rajatud turba tootmise ja väljaveo eesmärgil ning ei ole avalikus kasutuses.

Turba kaevandamine toimub tsükliliselt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks

ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on hooaja pikkuseks jämedalt arvestades

~100 päeva. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse

maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva

taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks.

Ala on kuivendatud lahtise kraavitusega, dreenide keskmine vahekaugus on 40 m. Sangla

kütteturba tootmisala kuivendussüsteemi põhilisteks eesvooluks on mäeeraldisest vahetult

lääne poolt mööduv Ubesoo oja. Sellesse suubuvad mäeeraldise keskosa läbiv Sanglasoo

peakraav ja lõunapiiril olev Pagavere peakraav. Kuna suuremal osal tootmisalast on

mäetöödega jõutud madalamale turbalasundi isevoolse kuivendamise tasemest, kasutatakse vee

ärajuhtimiseks pumpasid.

Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on vaja rajatav kuivendusvõrk eesvooluga

ühendada settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad

settebasseinid suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka. Settebasseine puhastatakse

regulaarselt ja settinud materjali segatakse toodanguga või kasutatakse rajatiste

konstruktsioonides. Hinnanguliselt juhitakse Sangla kütteturba tootmisalamäeeraldiselt

suublasse ligikaudu 282 tuh m3 vett aastas.

Täpne kuivendamise tehnoloogia ja skeem määratakse kaevandamise projektis.

6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad

avariiolukorrad

Turba kaevandamine väiksemal pindalal kui 150 ha ei ole keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 28 kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus.

Mäeeraldisel toimub kaevandamine 126,65 ha suurusel alal. Teenindusmaast 502,78 ha kuulub

korrastamisele ning vastav korrastamise projekt on Keskkonnaametile saadetud. Antud loa

muutmine ja edasised tegevused ülejäänud alal vähendavad keskkonnariski suurust

märkimisväärselt.

Turba kaevandamisega kaasneb paratamatult mõju keskkonnale. Turba kaevandamisega

kaasneb soo kuivendamine, turba pealmise taimkatte eemaldamine ja sellega seoses elupaikade

(ajutine) kadumine, piirkonna veerežiimi mõjutamine, müra, tolm jm.

Lisaks veerežiimiga seotud mõjudele kaasneb turba tootmisega kaevandamisega seotud

masinate tekitatav mõju ehk müratase ja turbatolmu levik. Turbatootmisalade iseloomulikust

asukohtadest ja tootmisalade suurusest tulenevalt ei paikne üldjuhul mäeeraldise vahetus

läheduses tundlikke objekte (majapidamisi). Suuremad vahemaad võimaldavad luua

puhvertsooni müratasemete ja tahkete osakeste leviku soodsaks hajumiseks selliselt, et

ülenormatiivsed mõjud tundlike objektideni ei ulatu.

Turba tootmisel kasutatavate masinate tekitatav müra on sarnane põllumajandamisel tekkiva

müraga, sest kasutatakse analoogseid traktoreid. Kõrgemad müratasemed esinevad

lisaseadmete kasutamisel, näiteks vaakumkogujate töötamisel. Keskkonnaministri 16.12.2016.

aasta määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ toodud II kategooria (elamumaa-alad, maatulundusmaa

õuealad, rohealad) tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal on 60 dB. Varasemalt on

turbatootmisaladel kaevandamise keskkonnamõju hindamise käigus järeldatud, et

turbatootmisel kasutatavate masinate töötamisel saavutatakse 60 dB tase ~100 m kaugusel ning

metsa olemasolul ~50 m kaugusel.

Tabel 6.1 Erinevate turbatootmisprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed1

Protsess Helivõimsustase LwA, dB

Freesimine 108

Pööramine 98

1 Niskanen, I. 1998. Turvetuotanto ympäristömelun auheuttajana. Ympäristöntutkimuskeskus. Jyväskylän

Ylipisto

Vaalutamine 100

Freesturba pneumaatiline kogumine 104 - 113

Freesturba mehaaniline kogumine 104

Laadimine 107

Vastavalt kavandatavale tegevusele kasutatakse Sangla kütteturba tootmisalalmehaanilisi

kogujaid, mille helivõimsustase tavapärastest tööprotsessidest ka suurim ehk kuni 113 dB.

Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on

helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, sest müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest

kaugusest r ning allika helivõimsustasemest.

Müratase on leitav järgneva valemiga:

= − 20 ∗ log − 8

Valemi järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Arvutuslik

müratase töötava vaakumkoguja korral erinevatel kaugustel on toodud tabelis 6.2.

Tabel 6.2 Müratasemed allikatest vaakumkoguja töötamisest erinevatel kaugustel

Kaugus r,

m 100 200 300 400 500 600 700 800

Müratase

LpA, dB 65 59 55 53 51 49 48 47

Lähimad majapidamised paiknevad 680 m kaugusel kirde pool. Sellest tulenevalt ei ole

ka konservatiivsetes tingimustes ette näha, et turba tootmine Sangla kütteturba

tootmisalal põhjustaks kehtestatud piirnormide ületamist lähimate majapidamiste

juures. Seda toetab ka asjaolu, et avaliku informatsiooni põhjal ei ole Sangla kütteturba

tootmisalal tuleneva müra suhtes kaebusi esitatud.

Lisaks mürale tekib ka turba kaevandamisel ja selle transportimisel tolm. Samuti võib tugeva

tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub

ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest,

lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem,

kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Üleüldise praktika

kohaselt ülenormatiivne tolmu kontsentratsioon on lokaalne ehk ainult tööde tsoonis ning

mäeeraldise teenindusmaa piirest kaugemale ei levi.

Taotlusele on lisatud ka Välisõhu eriosa vastavate koostatud materjalidega.

Tahkeid osakesi võib tekkida ka toodangu väljaveol. Maanteele viivad väljaveoteed on

olemasolevatele tootmisaladele rajatud kruusateedena, mis vähendab turbamaterjali kandumist

veokite ratastega maanteele. Samuti on maanteele pealesõidud paarikümne meetri ulatuses

kaetud asfaltkattega. Väljaveetavad valmistoodangu koormad peavad olema kaetud, et vältida

tuulega ärakannet. Arvestades asjaolu, et turbatootmisalalt hakkab toodangu transport toimuma

valdavalt väljaspool tootmisperioodi ehk kuiva perioodi, siis ei põhjusta toodangu transport

mäeeraldiselt tahkete osakeste seisukohast olulist mõju.

Turba tootmisega kaasnevat mõju soosetete veetasemele, lisamata teisi kuivendamisega

mõjutatavaid tegureid, on jälgitud nt Põhara ja Kuislemma turbatootmisaladel. Mõlema turba-

tootmisala KMH raames tehtud veetasemete mõõtmiste põhjal hinnati alanduse maksimaalseks

raadiuseks 150 m. Läbiviidud mõõtmised näitasid, et kuivenduse mõju oli suurim ehk oluline

mäeeraldise piirist kuni 30 m kaugusele ning kauguse suurenedes mõju oluliselt vähenes.

Kuivendamise mõju oli väikseim sademeterikkal perioodil.

7. Kaevandatud maa korrastamine

Sangla kütteturba tootmisalal on soodsad tingimused kaevandatud maa korrastamiseks

taastuvaks sooks. Maavara ammendamisel moodustatava taastuva soo kõlviku pindala on

696,08 ha. Ligikaudu 100 ha teenindusmaast on loa pika kehtivusaja jooksul juba metsastunud

ehk see korrastatakse soometsaks.

Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks tuleb mäeeraldise põhja jätta 0,2 m paksune turba

jääkkiht, mis loob sobivad kasvutingimused turbasamblale. Lisaks õhukese turbakihi

olemasolule on soo taastamise seisukohast oluline korrastataval alal tagada reguleeritud ja

stabiilne veerežiim. Soo taastamisel on oluline hoida veetaset stabiilselt maapinnal. Viimast

saab edukalt tagada jagades ammendatud ala vastavalt lamami reljeefile väiksemateks aladeks

(terrassideks) ja eraldada need reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega. Sellise meetodi

korral rajatakse korrastatavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erinev – samas on kogu

ala ühtlaselt üle ujutatud.

Suurvee perioodil tuleb liigvee ära juhtimiseks korrastamistööde ajal olemasolevatele

väljavooludele rajada veetaseme regulaatorid, mida saab vastavalt veeseisule kas sulgeda või

avada. Tehnilise korrastamise järel on soovituslik täiendavalt alale laotada turbasambla

fragmente, et kiirendada selle levikut ja kasvu.

Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus

määratakse vastavalt ammendatud alale täpsed tehnilised lahendused taastuva soo (vajadusel

ka metsamaa) tingimuste loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt

keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise

täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad

nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule. Sangla kütteturba tootmisalale

on koostatud ja Keskkonnaametile saadetud korrastamisprojekt pindalal 502,78 ha, millest

sihtotstarbelt taastuv soo on pindalaga 404,03 ja soomets pindalaga 98,75 ha2.

Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.

Taotleja:

Rainer Rebane / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ BIOLAN Baltic

Juhatuse liige

2 Sangla kütteturba tootmisala korrastamise projekt, OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 26/5474

Taotluse koostas 23.12.2025 a.

Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mäeinsener

Bet

Bet

Bet

Pumbamaja

H

33101:001:0145

Tanni-Jüri

60501:003:0283

Kiho

60501:003:0353

Kängata

33101:001:0072

Suur-Kapsta

60501:003:0406

Väljakaubi

66601:003:0160

Alakeerdi

Estna

66601:003:0151

Alasoo

33101:001:0171

Väike-Kapsta

66601:003:0143

Vagula

60501:003:0469Anne

60501:003:0468

Anne

60501:003:0472Anni

60501:003:0474

Anni

66601:003:0164

Vahesaare

66601:006:0002

Sangla turbaraba

66601:003:0196

Kiristaja-Metsa

66601:003:0193 Lepiku

66601:003:0195 Sepa

66601:003:0219 Kirikumetsa

66601:003:0205

Salu

66601:004:0343

Elva metskond 85

66601:003:0235

Leheste

60501:003:0555Mäekarja

66601:004:0378

Tohvre-Peetri

66601:004:0384

Tohvre-Johani

66601:004:0386

Tohvre-Johani

66601:003:0008

Järveotsa

66601:003:0007

Mõtuse

33101:001:0006

Mihkli

60501:003:0031

60501:003:0033 Kommori

66601:003:0015

Suursaare

33101:001:0022

Ojaääre

33101:001:0026

Rabaserva

66601:003:0032

Raba

66601:003:0019

Muretu

33101:001:0036

Rabaääre

60501:003:0103

Tani

66601:004:0038

Mällo

66601:006:0008

Sangla turbatootmisala

66 60

1: 00

6: 00

09

Te ha se

60 50

1: 00

3: 01

43

Te ha se

60501:003:0139

Kessi

66601:006:0010 Aiaturba

66601:003:0103

Lehe

33101:001:0119

Elva metskond 103

6 6 6 0 1 :0

0 3 :0

1 1 0

E lv a m

e ts

k o n d 1

3 9

66601:006:0011

Lehise

66601:003:0111

Elva metskond 140

66601:003:0112

Elva metskond 141

6 6 6 0 1 :0

0 3 :0

1 1 3

R a b a o ja

Aru

66601:003:0128

Elva metskond 188

66601:003:0125

Sangla maardla 3 66601:006:0013

Sangla maardla 4

66601:006:0012

Sangla maardla 10

66601:006:0016

Sangla maardla 9

6 0 5 0 1 :0

0 1 :0

3 2 7

L a e v a m

e ts

k o n d 1

7 7

17101:001:0251

Laeva metskond 212

17101:001:0252

Laeva metskond 140

17101:001:0253

Laeva metskond 141

17101:001:0383

Elva metskond 284

17101:001:1274

17101:001:0955 Anna

17101:001:0967Loku

17101:001:1221 Piiripealse

17101:001:1560

Kokemetsa

Sangla turbatootmisala

66601:006:0008

Sangla turbatootmisala

66601:006:0008

60501:003:0254

Kommori

60501:003:0033

Kaardileht nr

Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani

1 Seirepunkt

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Sangla turbamaardla piir (asendiplaan)

Valgala

Külgneva mäeraldise teenindusmaa piir

Külgneva mäeraldise piir

Olemasolev kuivenduskraav

Tootmisväljaku veevolusuund

1

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

1 : 5 000

Erki Vaguri

Tauri Põldema 01.04.2026

24/4823

Graafiline lisa 1 / 1Biolan Baltic OÜ

87001 Pärnu linn, Pärnu maakond Kasvuturba, Lavassaare alev,

[email protected]

3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Elva vald, Tartu maakond

Sangla turbamaardla

Sangla kütteturba tootmisala

VELT PLAAN

0 200 m100

Loa omanik

A S E lv a E .P .T . tu rb

a to

o tm is a la

Sangla II kütteturba tootmisala

Nr X Y

1 6465142 630203

Seirepunkti koordinaadid

N

Alam-Pedja loodusala

Alam-Pedja linnuala

Bet

Bet

Bet

Bet 500

H=35.41 Truup leidmata

Plast 350

H=36.41

Plast 350

H=36.40

Plast 200

H=32.52 H=32.98

H=32.91

Bet 450

Bet 200

H=32.79

Plast 200

H=31.73

Plast 300

Truup leidmata

Truup leidmata

H=33.25

Plast 600

H=33.14

Plast 600

Truup leidmata

H=30.96

Bet 1400

H=34.17

Bet 1400

H=34.06

Bet 1400

Mittetöötav truup

Prahti täis

Pumbamaja

Mittetöötav truup

Prahti täis

H=33.94

Bet 300

H=33.93

Bet 300

H=34.98

Plast 250

H=35.43

Plast 250

H=36.65

H=36.47

Met 500

Met 500

H=33.99

Bet 1000H=33.91

Bet 1000

H=32.60

Bet 1000

H=32.59

Bet 1000

H

37

3 5

3 5

35

34

3 6

35

3 4

33

33

33

33

3 3

3 3

3 3

3 3

3 3

33

3 3

33

3 3

33

33

3 3

33

34

3 4

3 4

3 4

3 4

3 4

3 4

3 4

35

3 5

3 5

3 5

35

35

35

3 5

3 5

3 5

3 5

36

3 6

3636

36

3 6

3 6

3 6

36

37

3 7

3 7

3 5

PRK0006833

40.61

40.24 37.66

38.15

36.69

37.37

39.38

39.95

39.77

39.56

40.68

40.30

40.51

39.79

36.97

40.09

35.41

35.39 35.31

35.39

38.27

35.74

35.63

36.13

36.35

35.24

35.66

35.51

36.07

35.71

35.52

35.62

36.88

37.12

37.34

35.82

35.65

39.63 39.33

37.45

38.72

39.92

39.32

38.22

36.30

36.06

37.35

38.52

37.11

38.55

39.44

36.26

36.36

35.60

37.29

36.60

35.51

37.31

37.42

37.29

36.55

36.31 36.88

36.42

37.26

37.45

35.92

37.11

36.20

35.91

36.20

36.53

37.33

36.87

36.35

38.71

37.53

36.35

36.31

36.00

34.39 37.05

34.31

36.33

36.17

34.44

35.64

36.23

36.60

34.90

33.88

35.79

36.54

34.35

34.37

37.47

35.03

36.70

35.47

37.21

36.49 35.55

36.08

35.69

37.00

36.40

36.51

36.38

38.35

36.50

37.80

35.99

34.67

37.07

38.03

36.30

36.11

36.07

35.18

36.31

35.85

34.93

36.84

36.17 38.16

36.65

38.09

39.20

38.15

39.75

38.69

38.68

38.36

35.46

36.22

38.59

37.14

35.97

38.82

36.88

38.26

38.84

38.70

37.19

38.33

38.05

37.42

36.45

38.01

36.26

37.95

38.25

38.43

37.83

37.99

38.47

38.43

38.05

37.64

38.61

38.28

37.44

38.41

37.80

38.34

38.49

38.49

39.93

39.69

35.58

34.98

36.41

35.31

35.32

35.39

35.36

35.08

35.05

38.76

35.28

37.94

38.24

38.11

36.50

38.34

35.27

35.92 36.68

35.67

38.04

36.83

38.14

35.07

37.20

36.30

35.32

35.09

36.26

36.54

38.52

38.64

36.07

38.11

38.30

39.88 41.70

35.96

42.20

36.26

38.67

38.62

38.59

38.62

36.97

38.33

38.82

41.48

35.98

39.06 40.49

38.41

36.43

36.16

38.30

39.78

38.16

38.03

38.48

38.49

38.02

38.61

38.75

38.33

36.06

37.88

36.17

36.07

37.22

35.80

36.34

37.29

36.79

36.46

38.21

36.22

36.96

36.67

37.97

34.45

35.34

36.25

36.24

34.07

35.14 35.97

37.08

37.17

38.23 36.45

34.69

36.29

35.30

35.16

37.22

36.88

34.82

34.07

36.02 35.40

36.35

35.87

36.16

34.78

37.67

36.56

37.11

36.62

35.55

35.77

36.08 34.57

34.61

33.89

34.35

35.29

33.86

33.86

34.24

35.84

33.74 33.63

34.20

33.53

36.85

34.08

34.34

36.85

36.16

34.30

34.58

35.64

35.86

35.49

35.99

35.73

35.80

36.22

36.98

35.18

33.52

33.91 32.97

32.94

33.63

33.43

32.97

33.20

32.77

32.97

33.57

33.04

33.29

33.60

33.75

33.00

33.37

33.58

33.27

33.06

33.17

36.53 35.87

34.16

37.01

34.07

36.62

35.59

36.43

36.34

35.71

35.69

35.87

37.23

35.93

36.04

36.12

32.87

36.65

33.41

33.45

33.44

32.73

33.17

37.53 36.34

34.15

33.70

36.41

37.23

37.29

37.01

37.61

36.79

37.21

34.82

33.26 32.94

32.74 32.62

32.60

34.80

33.26

32.84

33.14

32.84

32.75

33.18

32.84

32.66 32.51

33.10

32.91

32.97 33.85

33.41

33.11

34.01

33.18

33.07

33.81

33.06

33.54

32.85

32.90

33.25

32.71

32.83

32.98

33.39

33.06

33.29

31.36

33.61

33.02 35.81

34.78

32.78

33.03

35.03

33.31

34.21

35.01

34.74

33.47

33.21

32.19

34.25

33.30

34.33

33.29

33.29

34.99

35.33

32.88 33.07

32.83

33.35

34.08

33.27

34.16

33.01

33.15

32.63

33.02

32.89

33.11

32.87

32.56

33.08

33.71

33.23

33.19

33.24

32.79

32.98

33.14

33.52 33.15

33.00

34.06

32.62

32.88

32.22

33.91

35.66

32.90

32.72

33.90

34.93 34.77

34.81

32.95

33.31

38.03

37.20

33.87

33.06

35.37

34.67 33.35

33.94

37.35

37.08 35.15

36.54

33.90

32.77

36.65

32.94

33.15

36.18

36.78

37.41

33.18

37.17

36.49

37.61

37.48

33.08

37.24

36.14

33.19

33.66

32.82 33.18

33.03

37.26

33.70

32.80

33.35

33.16

32.72

32.51

33.02

36.17

33.31

33.02

33.77

33.48

36.18

33.42

33.64

33.06

33.12 33.11

36.97

33.32

33.35

33.06

35.22

37.30

33.13

37.20

37.72

32.88

39.01

33.03

37.62

37.35

36.13

38.97

35.41

32.90

37.03

37.31

36.68

36.62

38.15

37.49

38.57

37.46

38.49

35.61

32.79

36.89

32.92

36.59

38.32

37.91 37.29

37.20 35.43

35.45

39.49

37.39

37.13

33.16

33.16

33.83

34.52

33.78

34.87 34.15

33.28

32.76

33.25 33.20

32.90

32.89

32.64

32.90

32.52

32.95

33.24

33.24

32.79

32.95

33.07

33.55

33.11

33.14

33.38

32.97

32.86

32.98

34.34 34.80

33.62

32.86

33.26

36.29

33.83

34.36

32.95

33.74

35.30

33.16

32.98

33.99

33.11

33.51

33.04

33.52

33.00

34.58

33.04 33.22

33.25

34.27

32.95

32.92

34.93

33.51

33.47

33.61

33.08

32.97

33.61

32.96

33.22

32.60

33.78

33.11

33.25

33.97

33.96

33.25

33.05

38.75 38.91

38.77

35.83

37.58

38.62

32.99

38.24

36.19

34.72

38.16

39.23 39.04

38.91 38.95

38.56

38.56

38.13

36.24

38.91

38.73

39.03

38.85

38.39

37.37 37.94

38.62

37.54

37.98 39.14

38.36

37.39

34.07

38.37

37.01

37.79

37.90

37.92

38.15

36.96

37.84

37.66

37.90

36.56

36.20

37.24

38.11

38.62

39.17

36.52

34.71

38.88

38.25

35.47

36.54

36.75

37.57

36.82

37.08

39.03

38.87

37.26

33.93

38.68

38.35

35.77

36.93

37.65

36.19 36.67

38.21

36.54

39.14

36.14

37.19

38.44

37.55

37.99

37.93

37.46

38.03

37.28

38.11

37.76

38.95

38.41

38.53

37.37

38.11

38.07

38.12

38.72

38.44 38.75

38.69

39.14

36.59

38.64

36.96

38.34

39.13

32.94

35.15

39.05

39.16

39.18

34.57

36.83

35.89

37.34

37.77

38.15 38.06

37.76

37.65

39.91

40.60

42.04

38.22 38.30

37.64 38.69

41.83

37.51

35.56

34.26

34.38

35.12

37.60

38.55

38.16

38.37

38.46

39.01

37.61

37.38 36.45

37.71

37.80 37.16

38.80

39.08

39.09

38.80

32.93

38.74

38.29

38.48

39.13

38.90

38.88

38.78

38.20

38.47

38.27

38.61

38.95

38.55

38.34

38.33

38.21

39.07

38.73

36.49

Kommori 60501:003:0033

38

3 8

3 6

36

3 7

3 7

3 7

3 7

3 7

3 7

37

37

3 8

3 8

38

38

3 8

3 8

3 8

3 8

38

39

3 9

39

3 9

39

3 9

3 9

3 9

3 9

3 9

4 0

4 0

4 0

Plokk 12 aT

Plokk 12 aT

Plokk 62 pT

Plokk 12 aT

Plokk 20 aR

Plokk 21 pR

Plokk 6 aT

Plokk 20 aR

Plokk 13 pT

Plokk 45 aT

Plokk 45 aT

Plokk 20 aR

Plokk 45 aT

Plokk 44 aT

Plokk 4 aT

Plokk 62 pT

Plokk 62 pT

Plokk 66 aT

Plokk 1 aT

Plokk 19 aR

Plokk 12 aT

Plokk 1 aT

I

II

II

II '

I'

I'

IV'

IV

1-1 38,38

- 3,00

1-2 38,32

- 2,20

1-3 38,29

- 2,50

1-4 37,89

- 1,90

1-5 38,63

- 0,602-1

37,76 -

2,90

2-2 36,10

- 1,70

2-3 35,73

- 0,50

2-4 36,59

- 0,30

2-5 36,78

- 0,50

2-6 37,52

- 1,50

3-1 36,72

- 2,00

3-1-1 37,09

- 2,20

3-2 35,29

- 1,00

3-3 35,07

- 0,80

3-4 35,45

- 1,20

3-5 35,11

- 0,40

3-6 36,28

- 1,70

4-2 36,68

- 3,20

4-3 35,31

- 0,90

4-4 35,18

- 1,00

4-5 35,54

- 1,20

4-6 35,23

- 0,50

4-7 36,53

- 1,60

5-1 36,58

- 5-2 35,26

-

5-3 34,99

- 0,50

5-4 35,80

- 0,70

5-5 34,90

- 0,50

5-6 36,64

- 1,00

6-2 36,75

- 3,30

6-3 35,08

- 1,00

6-4 36,35

- 0,40

6-5 35,96

- 0,50

6-6 34,90

- 0,50

6-7 36,67

- 1,407-2

36,90

- 3,40

7-3 35,68

- 2,70

7-4 36,53

- 0,50

7-5 36,77

- 0,30

7-6 35,39

- 0,30

7-7 37,76 -

2,50

8-1 35,25

- 2,30

8-2 35,62

- 2,90

8-3 34,48

- 1,30

8-4 34,71

- 0,35

9-1 34,88

- 2,10

9-2 35,57

- 2,90

9-3 33,91

- 1,00

9-4 34,60

- 2,40

10-1 34,63

- 1,50

10-2 34,84

- 2,20

10-3 33,98

- 1,40

10-4 34,95

- 2,10

11-1 34,03

- 1,00

11-2 34,85

- 1,00

11-3 34,16

- 0,60

11-4 35,32

- 1,20

12-1 35,08

- 0,70

12-2 35,64

- 1,30

12-3 36,73

- 1,00

12-4 37,20

- 2,0

13-1 38,25

- 1,50

13-2 35,54

- 2,00

13-3 35,17

- 2,30

14-1 3 ,87

- 0,50

14-2 33,60

- 0,05

14-3 33,57

- 0,50

14-4 35,03

- 2,80

14-5 35,09

- 2,70

14-6 35,67

- 2,50

15-1 33,91

- 1,50

15-2 33,21

- 0,40

15-3 33,14

- 0,75

15-4 33,12

- 0,45

15-5 32,97

- 0,20

15-6 32,99

- 0,50

15-7 36,48

- 1,00

15-8 34,4

- 1,60

15-10 37,76

- 2,00

16-1 33,85

- 1,40

16-2 33,86

- 1,20

16-3 33,71

- 1,10

16-4 32,96

- 0,50

16-5 32,83

- 0,30

16-6 33,49

- 0,60

16-7 33,65

- 1,10

16-8 33,04

- 0,60

16-9 33,98

- 0,90

16-10 36,17

- 0,50

16-11 36,42

- 1,60

17-1 33,89

- 1,00

17-2 33,22

- 0,50

17-3 33,49

- 1,00

17-4 33,19

- 0,80

17-5 32,76

- 0,50

17-6 32,94

- 0,40

17-7 33,51

- 0,70

17-8 32,78

- 0,50

17-9 34,06

- 1,50

17-10 35,61

- 1,10

17-11 36,69

- 1,70

18-1 33,87

- 1,20

18-2 33,06

- 0,70

18-3 33,27

- 0,50

18-4 33,14

- 0,50

18-5 33,12

- 0,60

18-6 32,92

- 0,40

18-7 33,35

- 1,40

18-8 33,06

- 0,70

18-9 35,66

- 2,50

18-10 37,23

- 0,50

18-11 39,77

- 2,00

19-1 33,62

- 1,00

19-2 32,92

- 0,30

19-3 32,91

- 0,40

19-4 33,25

- 0,70

19-5 33,06

- 0,60

19-6 32,82

- 0,40

19-7 33,33

- 0,60

19-8 33,56

- 1,00

19-9 35,93

- 1,90

19-10 37,33

- 0,40

20-1 34,98

- 1,10

20-2 33,09

- 0,70

20-3 33,37

- 1,10

20-4 33,91

- 1,30

20-5 33,16

- 0,80

20-6 33,77

- 1,40

20-7 33,14

- 0,70

20-8 34,28

- 0,70

20-9 36,68

- 1,40

20-10 37,77

- 0,90

21-1 35,63

- 2,50

21-2 32,92

- 0,40

21-3 33,49

- 0,80

21-4 32,98

- 0,70

21-5 32,94

- 0,20

21-6 33,40

- 0,70

21-7 33,13

- 0,45

21-8 34,70

- 0,40

21-9 37,50

- 1,40

21-10 37,87

- 0,80

22-1 34,13

- 1,00

22-2 32,98

- 0,30

22-3 33,24

- 0,40

22-4 33,22

- 0,90

22-5 33,23

- 0,70

22-6 33,48

- 0,80

22-7 33,26

- 0,80

22-8 34,65

- 0,60

22-9 37,64

- 0,50

22-10 37,90

- 0,80

23-1 34,59

- 1,70

23-2 33,13

- 0,50

23-3 33,50

- 0,50

23-4 33,06

- 0,70

23-5 33,18

- 1,0

23-6 33,81

- 1,20

23-7 33,17

- 0,70

23-8 34,79

- 0,50

23-9 37,57

- 1,30

23-10 37,93

- 1,00

24-1 34,58

-

24-2 33,25

-

24-3 33,49

- 1,40

24-4 33,15

- 0,90

24-5 33,37

- 0,70

24-6 33,51

- 1,30

24-7 33,53

- 1,20

24-8 34,68

- 0,50

25-1 35,11

-

25-2 33,69

-

25-3 33,34

-

25-4 33,04

- 0,60

25-5 33,25

- 0,50

25-6 33,70

- 1,40

25-7 33,77

- 1,20

25-8 34,24

- 0,80

26-1 35,62

- 1,70

26-2 34,97

- 2,90

26-3 34,57

- 1,80

26-4 34,59

- 2,10

26-5 34,32

- 1,90

26-6 34,79

- 2,6

26-7 34,84

- 2,30

26-8 35,38

- 1,60

3,20

0,40

0,90

2,00

1,90 1,00

1,10

35,18 4-4

- 1,0

Sondeerimispunkti abs kõrgus, m

Sondeerimispunkti nr

Kogu lasundi paksus, m

Vähelagunenud turba kihi paksus, m

1' 2'

3' 4'

5'

6'

7'

8'

10'

11'

12'

13'

14'

15'

16'

17'

8'

19'

20'

21'

22'

23'

24'

25'

26'

27'

28'

29'

30'

31'

32'33'34'35'36'

37'

39'

40'

41'

42' 43'44'

45'

46' 47'

48'

49'

50'

51'

52'

53'

54'

55'

56'

57'

58'

59' 60'

61'

62'63'64'

65'

66'

67'

8' 69'

1 2 3

4 5

6

7

8 9

10

11 12

13

14

15

16 17

18

19

20

21 22

2324

25 26

27 28

29

30

31

32

9'

1'

1

33.61 35.16

33.77

34.66

33.75

34.50

32.58

32.59

32.55

34.66

32.92

34.53

35.91

36.67

35.47

32.59

34.47

33.98

35.19

35.65

36.40

32.63

35.95 29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022 29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

29.09.2022

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Sangla turbamaardla piir (asendiplaan) Ranna või kalda piirangud

Eesvoolu kaitsevöönd

Veehaarde sanitaarkaitseala

Tee kaitsevöönd

Maaparandushoiuala

piiripunkt ja piiripunkti number

Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldise piir,

piiripunkt ja piiripunkti number

Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldise teenindusmaa piir,

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

Mäeeraldise plaan

1 : 5 000

26.11.2025

24/4823

Graafiline lisaBiolan Baltic OÜ

87001 Pärnu linn, Pärnu maakond

Kasvuturba, Lavassaare alev,

[email protected]

Elva vald, Tartu maakond

Sangla turbamaardla

Sangla kütteturba tootmisala

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

1 / 4

0 500 m250

Erki Vaguri

Tauri Põldema

5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.11.2025).

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 24.10.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 27.10.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 25.11.2025);

4. Plaani koostamisel on kasutatud:

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 09.2022.

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

aR - aktiivne reservvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru,

Külgneva taotletava mäeraldise piir

Külgneva taotletava mäeraldise teenindusmaa piir

Proovivõtupunkt

Olemasoleva mäeraldise piir

Olemasoleva mäeraldise teenindusmaa piir

30.03.2022

102,94 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev

33101:001:0145

Tanni-Jüri

60501:003:0283 Kiho

60501:003:0353

Kängata

33101:001:0085

Madise

33101:001:0072 Suur-Kapsta

60501:003:0406

Väljakaubi

66601:003:0160

Alakeerdi

66601:003:0151

Alasoo

33101:001:0171

Väike-Kapsta

66601:0 03:0143

Vagula

60501:003:0469 Anne

60501:003:0468 Anne

60501:003:0472 Anni

66601:003:0164

Vahesaare

66601:006:0002

Sangla turbaraba

66601:003:0196

Kiristaja-Metsa

66601 :003:0

193Lepiku66601 :003:0

195 Sepa

66601:003:0219 Kirikumetsa

66601:0 03:0205

Salu

66601:004:0343

Elva metskond 85

66601:003:0235

Leheste

60501:003:0555 Mäekarja

66601:004:0378

Tohvre-Peetri

66601:004:0384

Tohvre-Johani

66601:004:0386

Tohvre-Johani

66601:003:0008

Järveotsa

66601:003:0007

Mõtuse

33101:001:0006

Mihkli

60501:003:0033 Kommori

66601:003:0015

Suursaare

33101:001:0022

Ojaääre

33101:001:0026

Rabaserva

66601:003:0032

Raba

66601:003:0019

Muretu

33101:001:0036

Rabaääre

60501:003:0103

Tani

66601:004:0038

Mällo

66601:006:0008

Sangla turbatootmisala

66 60

1: 00

6: 00

09

Te ha se

60 50

1: 00

3: 01

43

Te ha se

60 50

1: 00

3: 01

38

Ke ss i

60 50

1: 00

3: 01

39

Ke ss i

66601:006:0010 Aiaturba

66601: 003:01

03 Lehe

33101:001:0119

Elva metskond 103

6 6 6 0 1 :0

0 3 :0

1 1 0

E lv a m

e ts

k o n d 1

3 9

66601:006:0011

Lehise

66601:003:0111

Elva metskond 140

66601:003:0112

Elva metskond 141

6 6 6 0 1 :0

0 3 :0

1 1 3

R a b a o ja

Aru

66601:003:0128

Elva metskond 188

66601:003:0125

Sangla maardla 3 66601:006:0013

Sangla maardla 4

66601:006:0012

Sangla maardla 10

66601:00 :0016

Sangla maardla 9

6 0 5 0 1 :0

0 1 :0

3 2 7

L a e v a m

e ts

k o n d 1

7 7

17101:001:0251

Laeva metskond 212

17101:001:0252

Laeva metskond 140

17101:001:0253

Laeva metskond 141

17101:001:0383

Elva metskond 284

17101:0 1:1274

17101:001:0967

Loku

17101:001:1221 Piiripealse

17101:001:1092

Jäägi

17101:001:1560

Kokemetsa

Sangla turbatootmisala

66601:006:0008

Sangla turbatootmisala

66601:006:0008

60501:003:0254

AS Elva E.P.T. turbatootmisala

Sangla II kütteturba tootmisala

mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 467 160,77 631 335,69

2 6 467 157,45 631 993,74

3 6 467 156,88 632 106,44

4 6 467 047,97 632 097,54

5 6 467 024,38 632 255,89

6 6 467 021,40 632 410,31

7 6 466 567,26 632 361,48

8 6 466 001,75 632 305,48

9 6 466 011,91 632 170,61

10 6 466 043,76 631 834,87

11 6 466 094,96 631 841,74

12 6 466 081,58 631 983,81

13 6 466 519,93 632 025,09

14 6 466 568,77 631 630,63

15 6 466 124,58 631 586,88

16 6 466 123,04 631 586,73

17 6 466 121,03 631 602,95

18 6 465 806,17 631 555,86

19 6 465 792,73 631 657,35

20 6 465 555,20 631 612,69

21 6 465 496,20 631 601,60

22 6 465 533,22 631 298,34

23 6 465 122,30 631 221,37

24 6 465 121,38 631 122,03

25 6 465 456,51 631 183,90

26 6 465 466,39 631 122,28

27 6 466 083,94 631 233,23

28 6 466 087,65 631 207,20

29 6 466 090,44 631 207,67

30 6 466 901,89 631 306,33

31 6 466 932,10 631 310,00

32 6 466 943,35 631 311,37

Pindala 126,65 ha

Sangla kütteturba tootmisala

mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 467 207,01 631 279,50

2' 6 467 199,72 632 306,25

3' 6 467 067,90 632 306,25

4' 6 467 048,20 632 423,79

5' 6 466 966,49 632 418,82

6' 6 466 904,65 632 414,37

7' 6 466 851,61 632 412,46

8' 6 466 792,56 632 411,02

9' 6 466 718,11 632 405,41

10' 6 466 707,34 632 404,60

11' 6 466 546,60 632 390,36

12' 6 466 506,52 632 388,57

13' 6 466 350,70 632 377,01

14' 6 466 321,30 632 374,90

15' 6 465 977,02 632 347,07

16' 6 465 950,56 632 312,68

17' 6 465 993,48 631 746,63

18' 6 465 496,33 631 669,32

19' 6 465 461,75 631 696,98

20' 6 465 410,20 631 638,10

21' 6 465 241,78 631 653,94

22' 6 465 046,17 631 663,29

23' 6 464 747,00 631 677,56

24' 6 464 382,78 631 699,73

25' 6 464 216,29 631 711,32

26' 6 463 991,40 631 717,24

27' 6 463 860,47 631 720,44

28' 6 463 680,69 631 722,73

29' 6 463 550,01 631 724,86

30' 6 463 410,94 631 726,50

31' 6 463 410,28 631 726,53

32' 6 463 363,70 631 728,91

33' 6 463 363,67 631 721,71

34' 6 463 360,22 631 469,69

35' 6 463 359,00 631 330,18

36' 6 463 358,09 631 156,25

37' 6 462 843,96 631 209,88

38' 6 462 843,61 631 159,88

39' 6 462 812,40 631 164,91

40' 6 462 762,59 631 170,04

41' 6 462 658,27 630 341,76

42' 6 462 725,12 630 324,98

43' 6 462 707,83 630 189,34

44' 6 462 704,03 630 189,76

45' 6 462 658,90 630 105,93

46' 6 462 611,76 629 767,91

47' 6 462 611,03 629 762,62

48' 6 463 408,85 629 573,82

49' 6 463 689,14 629 500,61

50' 6 463 971,26 629 432,93

51' 6 464 004,99 629 424,23

52' 6 464 032,23 629 416,98

53' 6 464 121,39 629 395,27

54' 6 464 181,22 629 382,45

55' 6 464 239,25 629 368,37

56' 6 464 241,31 629 379,63

57' 6 464 992,69 629 318,13

58' 6 465 272,79 629 383,77

59' 6 465 278,63 629 385,15

60' 6 465 265,23 629 465,97

61' 6 465 187,74 629 934,90

62' 6 465 030,51 630 885,06

63' 6 465 022,85 630 945,63

64' 6 465 021,24 631 014,66

65' 6 465 299,75 631 065,02

66' 6 465 794,68 631 157,65

67' 6 466 090,44 631 207,67

68' 6 466 943,35 631 311,37

69' 6 466 951,13 631 244,73

Pindala 696,08 ha

Sangla kütteturba tootmisala

N

Maapinna samakõrgusjoon, m

37

Geoloogilise läbilõike joonI'I 38

6 2 9 0

0 0

6 465 500

6 2 9 5

0 0

6 3 0 0

0 0

6 3 0 5

0 0

6465500

6 465 000

6 464 500

6 464 000

6 463 500

6 463 000

6 462 500

6 3 1 0

0 0

6 3 0 5

0 0

6 3 0 0

0 0

6 2 9 5

0 0

6 466 000

6 466 500

6 467 000

6 3 1 5

0 0

6 3 2 0

0 0

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m

Pumbamaja

Pumbamaja

40.61

40.24

39.38

39.95

39.77

39.56

40.68

40.30

40.51

39.79

40.09

39.63 39.33

38.72

39.92

39.32

36.22

36.30

36.06

38.52

37.11

38.55

39.44

36.26

36.36

37.29

36.55

36.31

36.42

35.92

36.20

35.91

36.20

36.53

37.33

36.87

36.35

38.71

37.53

36.35

36.31

37.05

36.33

36.08

36.38

38.35

36.50

37.80

35.99

37.07

38.03

36.11

36.31

35.85

38.16

36.65

38.09

39.20

38.15

39.75

38.69

38.68

38.36

38.82

38.26

38.84

38.70

37.19

38.33

38.05

37.42

38.01

36.26

37.95

38.25

38.43

37.83

37.99

38.47

38.43

38.05

37.64

38.61

38.28

37.44

38.41

37.80

38.34

38.49

38.49

39.69

38.76

37.94

38.24

38.11

38.34

38.04

36.83

38.14

38.52

36.07

38.11

38.30

39.88 41.70

42.20

38.67

38.62

38.59

38.62

38.33

38.82

41.48

39.06 40.49

38.41

38.30

39.78

38.16

38.48

38.49

38.02

38.61

38.75

38.33

37.88

36.07

37.22

36.34

37.29

36.46

38.21

36.22

36.67

37.97

36.25

36.24

35.97

37.17

38.23

37.22

36.88

36.16

36.56

37.11

35.84

36.85 36.85

36.16

35.64

35.86

35.99

35.73

35.80

36.22

36.98

35.18

35.87

37.01

36.62

36.43

36.34

35.69

35.87

37.23

35.93

36.04

36.12

36.65

37.53 36.34

36.41

37.23

37.29

37.01

37.61

36.79

37.21

34.82

34.80

37.35

37.08

36.65

36.18

37.41

37.17

36.49

37.61

37.48

37.24

36.14

37.26

36.97

37.30

37.20

37.72

39.01

37.62

37.35

38.97

35.41

37.03

37.31

36.68

37.49

38.57

37.46

38.32

37.91 37.29

37.20 35.43

39.49

37.39

37.13

38.75

38.77

38.62

38.24

38.16

39.23 39.04

38.91 38.95

38.56

38.56

38.13

38.91

38.73

39.03

38.85

38.39 38.62

37.98 39.14

38.36

38.37

37.79

37.90

37.92

38.15

37.66

37.24

38.11

38.62

39.17

36.52

38.25

37.57

36.82

37.08

39.03

38.87

38.68

38.35

37.65

38.21

39.14

37.19

37.99

38.95

38.53

38.11

38.07

38.12

38.72

38.44

38.69

39.14

38.64

36.96

39.13

35.15

39.05

39.16

39.18

36.83

35.89

37.34

37.77

38.15 38.06

37.76

37.65

39.91

40.60

42.04

38.22 38.30

37.64 38.69

41.83

37.51

37.60

38.55

38.16

38.37

38.46

39.01

37.61

36.45 37.16

38.80

39.08

39.09

38.80 38.74

38.29

38.48

39.13

38.90

38.88

38.78

38.20

38.47

38.61

38.95

38.55

38.34

38.33

38.21

39.07

38.73

36.49

3

36.50

35.60

34.80

34.70

34.50

34.60

34.75

35.50

35.70

35.90

35.70

34.30

33.50

34.50

32.80

32.60

33.80

34.70

35.20

33.50

35.20

33.40

36.30

33.40

34.50

33.20

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70 32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

32.70

33.40

33.50

34.50

35.40

36.30

37.30

33.70

33.50

33.20

Kommori 60501:003:0033

60501:003:0254

3 3

3 3

37

34

3 4

35

3 4

34 3 3

3 3

33

33

3 3

3 3

3 3

3 3

3 3

33

3 3

3 3

33

33

3 3

3 3

3 3

33

34

3 4

3 4

3 4

3 4

34

34

3 4

34

34

35

3 5

3 5

3 5

3 5

35

35

35

35

3 5

3 5

3 5

35

35

3 5

36

3 6

36

3 6

3 6

36

36

3 6

36

37

3 7

3 7

37

36

35

37

3 8

3 9

4 0

39

3 9

3 9

3 8

3 9

4 0

3 9

4 0

3 7

3 8

3 8

3 8

3 8

39

3 9

39

3 7

3 8

3 8

38

38

3 7

3 7

3 6

36

38

37

3 7

37

3 8

3 7

3 7

3 7

3 7

3 8

Plokk 12 aT

Plokk 12 aT

Plokk 62 pT

Plokk 12 aT

Plokk 20 aR

Plokk 21 pR

Plokk 6 aT

Plokk 20 aR

Plokk 13 pT

Plokk 45 aT

Plokk 45 aT

Plokk 20 aR

Plokk 45 aT

Plokk 44 aT

Plokk 4 aT

Plokk 62 pT

Plokk 62 pT

Plokk 66 aT

Plokk 1 aT

Plokk 19 aR

Plokk 12 aT

Plokk 1 aT

1' 2'

3' 4'

5'

6'

7'

8'

10'

11'

12'

13'

14'

15'

16'

17'

8'

19'

20'

21'

22'

23'

24'

25'

26'

27'

28'

29'

30'

31'

32'33'34'35'36'

37'

39'

40'

41'

42' 43'44'

45'

46' 47'

8'

49'

50'

51'

52'

53'

54'

55'

56'

57'

58'

59' 60'

61'

62'63'64'

65'

66'

67'

8' 69'

1 2 3

4 5

6

7

8 9

10

11 12

13

14

15

16 17

18

19

20

21 22

2324

25 26

27 28

29

30

31

32

9'

1'

1

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Sangla turbamaardla piir (asendiplaan) Maaparandushoiuala

Taastuva soo ala (696,12 ha)

Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

1 : 5 000

26.11.2025

24/4823

Graafiline lisaBiolan Baltic OÜ

87001 Pärnu linn, Pärnu maakond

Kasvuturba, Lavassaare alev,

[email protected]

Elva vald, Tartu maakond

Sangla turbamaardla

Sangla kütteturba tootmisala

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Erki Vaguri

Tauri Põldema

5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.11.2025).

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 24.10.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 27.10.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 25.11.2025);

4. Plaani koostamisel on kasutatud:

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 09.2022.

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

0 500 m250

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

4 / 4

Korrastatud ala plaan

piiripunkt ja piiripunkti number

Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldise piir,

piiripunkt ja piiripunkti number

Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldise teenindusmaa piir,

aR - aktiivne reservvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru,

Külgneva taotletava mäeraldise piir

Külgneva taotletava mäeraldise teenindusmaa piir

Ranna või kalda piirangud

Eesvoolu kaitsevöönd

Veehaarde sanitaarkaitseala

Tee kaitsevöönd

Olemasoleva mäeraldise piir

Olemasoleva mäeraldise teenindusmaa piir

33101:001:0145

Tanni-Jüri

60501:003:0283 Kiho

60501:003:0353

Kängata

33101:001:0085

Madise

33101:001:0072 Suur-Kapsta

60501:003:0406

Väljakaubi

66601:003:0160

Alakeerdi

66601:003:0151

Alasoo

33101:001:0171

Väike-Kapsta

66601:0 03:0143

Vagula

60501:003:0469 Anne

60501:003:0468 Anne

60501:003:0472 Anni

66601:003:0164

Vahesaare

66601:006:0002

Sangla turbaraba

66601:003:0196

Kiristaja-Metsa

66601 :003:0

193Lepiku66601 :003:0

195 Sepa

66601:003:0219 Kirikumetsa

66601:0 03:0205

Salu

66601:004:0343

Elva metskond 85

66601:003:0235

Leheste

60501:003:0555 Mäekarja

66601:004:0378

Tohvre-Peetri

66601:004:0384

Tohvre-Johani

66601:004:0386

Tohvre-Johani

66601:003:0008

Järveotsa

66601:003:0007

Mõtuse

33101:001:0006

Mihkli

60501:003:0033 Kommori

66601:003:0015

Suursaare

33101:001:0022

Ojaääre

33101:001:0026

Rabaserva

66601:003:0032

Raba

66601:003:0019

Muretu

33101:001:0036

Rabaääre

60501:003:0103

Tani

66601:004:0038

Mällo

66601:006:0008

Sangla turbatootmisala

66 60

1: 00

6: 00

09

Te ha se

60 50

1: 00

3: 01

43

Te ha se

60 50

1: 00

3: 01

38

Ke ss i

60 50

1: 00

3: 01

39

Ke ss i

66601:006:0010 Aiaturba

66601: 003:01

03 Lehe

33101:001:0119

Elva metskond 103

6 6 6 0 1 :0

0 3 :0

1 1 0

E lv a m

e ts

k o n d 1

3 9

66601:006:0011

Lehise

66601:003:0111

Elva metskond 140

66601:003:0112

Elva metskond 141

6 6 6 0 1 :0

0 3 :0

1 1 3

R a b a o ja

Aru

66601:003:0128

Elva metskond 188

66601:003:0125

Sangla maardla 3 66601:006:0013

Sangla maardla 4

66601:006:0012

Sangla maardla 10

66601:00 :0016

Sangla maardla 9

6 0 5 0 1 :0

0 1 :0

3 2 7

L a e v a m

e ts

k o n d 1

7 7

17101:001:0251

Laeva metskond 212

17101:001:0252

Laeva metskond 140

17101:001:0253

Laeva metskond 141

17101:001:0383

Elva metskond 284

17101:0 1:1274

17101:001:0967

Loku

17101:001:1221 Piiripealse

17101:001:1092

Jäägi

17101:001:1560

Kokemetsa

Sangla turbatootmisala

66601:006:0008

Sangla turbatootmisala

66601:006:0008

60501:003:0254

mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 467 160,77 631 335,69

2 6 467 157,45 631 993,74

3 6 467 156,88 632 106,44

4 6 467 047,97 632 097,54

5 6 467 024,38 632 255,89

6 6 467 021,40 632 410,31

7 6 466 567,26 632 361,48

8 6 466 001,75 632 305,48

9 6 466 011,91 632 170,61

10 6 466 043,76 631 834,87

11 6 466 094,96 631 841,74

12 6 466 081,58 631 983,81

13 6 466 519,93 632 025,09

14 6 466 568,77 631 630,63

15 6 466 124,58 631 586,88

16 6 466 123,04 631 586,73

17 6 466 121,03 631 602,95

18 6 465 806,17 631 555,86

19 6 465 792,73 631 657,35

20 6 465 555,20 631 612,69

21 6 465 496,20 631 601,60

22 6 465 533,22 631 298,34

23 6 465 122,30 631 221,37

24 6 465 121,38 631 122,03

25 6 465 456,51 631 183,90

26 6 465 466,39 631 122,28

27 6 466 083,94 631 233,23

28 6 466 087,65 631 207,20

29 6 466 090,44 631 207,67

30 6 466 901,89 631 306,33

31 6 466 932,10 631 310,00

32 6 466 943,35 631 311,37

Pindala 126,65 ha

Sangla kütteturba tootmisala

mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 467 207,01 631 279,50

2' 6 467 199,72 632 306,25

3' 6 467 067,90 632 306,25

4' 6 467 048,20 632 423,79

5' 6 466 966,49 632 418,82

6' 6 466 904,65 632 414,37

7' 6 466 851,61 632 412,46

8' 6 466 792,56 632 411,02

9' 6 466 718,11 632 405,41

10' 6 466 707,34 632 404,60

11' 6 466 546,60 632 390,36

12' 6 466 506,52 632 388,57

13' 6 466 350,70 632 377,01

14' 6 466 321,30 632 374,90

15' 6 465 977,02 632 347,07

16' 6 465 950,56 632 312,68

17' 6 465 993,48 631 746,63

18' 6 465 496,33 631 669,32

19' 6 465 461,75 631 696,98

20' 6 465 410,20 631 638,10

21' 6 465 241,78 631 653,94

22' 6 465 046,17 631 663,29

23' 6 464 747,00 631 677,56

24' 6 464 382,78 631 699,73

25' 6 464 216,29 631 711,32

26' 6 463 991,40 631 717,24

27' 6 463 860,47 631 720,44

28' 6 463 680,69 631 722,73

29' 6 463 550,01 631 724,86

30' 6 463 410,94 631 726,50

31' 6 463 410,28 631 726,53

32' 6 463 363,70 631 728,91

33' 6 463 363,67 631 721,71

34' 6 463 360,22 631 469,69

35' 6 463 359,00 631 330,18

36' 6 463 358,09 631 156,25

37' 6 462 843,96 631 209,88

38' 6 462 843,61 631 159,88

39' 6 462 812,40 631 164,91

40' 6 462 762,59 631 170,04

41' 6 462 658,27 630 341,76

42' 6 462 725,12 630 324,98

43' 6 462 707,83 630 189,34

44' 6 462 704,03 630 189,76

45' 6 462 658,90 630 105,93

46' 6 462 611,76 629 767,91

47' 6 462 611,03 629 762,62

48' 6 463 408,85 629 573,82

49' 6 463 689,14 629 500,61

50' 6 463 971,26 629 432,93

51' 6 464 004,99 629 424,23

52' 6 464 032,23 629 416,98

53' 6 464 121,39 629 395,27

54' 6 464 181,22 629 382,45

55' 6 464 239,25 629 368,37

56' 6 464 241,31 629 379,63

57' 6 464 992,69 629 318,13

58' 6 465 272,79 629 383,77

59' 6 465 278,63 629 385,15

60' 6 465 265,23 629 465,97

61' 6 465 187,74 629 934,90

62' 6 465 030,51 630 885,06

63' 6 465 022,85 630 945,63

64' 6 465 021,24 631 014,66

65' 6 465 299,75 631 065,02

66' 6 465 794,68 631 157,65

67' 6 466 090,44 631 207,67

68' 6 466 943,35 631 311,37

69' 6 466 951,13 631 244,73

Pindala 696,08 ha

Sangla kütteturba tootmisala

N

Maapinna samakõrgusjoon, m38

6 2 9 0

0 0

6 465 500

6 2 9 5

0 0

6 3 0 0

0 0

6 3 0 5

0 0

6465500

6 465 000

6 464 500

6 464 000

6 463 500

6 463 000

6 462 500

6 3 1 0

0 0

6 3 0 5

0 0

6 3 0 0

0 0

6 2 9 5

0 0

6 466 000

6 466 500

6 467 000

6 3 1 5

0 0

6 3 2 0

0 0

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku

Hindamismetoodika

Versioon 1

Tallinn, märts 2025

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

2

Sisukord 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 3 2 KASUTATUD LÜHENDID ......................................................................................................................... 4 3 METOODIKAS KASUTATAVAD MÕISTED ................................................................................................. 5 4 KÄESOLEVA METOODILISE ÜLEVAATE KASUTUSVALDKONNA PIIRITLEMINE .......................................... 7 5 TURBA TOOTMISEGA KAASNEVAD VÄLISÕHU SAASTEAINED ................................................................. 9 6 TURBA TOOTMISE TEHNOLOOGIAD .................................................................................................... 11

6.1 FREESTURBA TOOTMINE .......................................................................................................................... 11 6.2 PLOKKTURBA TOOTMINE .......................................................................................................................... 19 6.3 TÜKKTURBA TOOTMINE ........................................................................................................................... 20 6.4 OSAKESTE HEIDE TURBA TOOTMISELT ......................................................................................................... 21 6.5 HEITEKONTROLLI MEETMED ÕHUSAASTE VÄHENDAMISEKS VÕI VÄLTIMISEKS ....................................................... 22

7 SAASTEAINETE HEITE JA HEITKOGUSTE HINDAMISE ALUSED ............................................................... 25 7.1 OSAKESTE SUURUS ................................................................................................................................. 25 7.2 ERIHEITED TURBA TOOTMISELT .................................................................................................................. 26 7.3 HEITE HINDAMINE LAADIMISELT JA AUNATAMISELT ........................................................................................ 28 7.4 HEITEALLIKA KÕRGUS MAAPINNAST ............................................................................................................ 29 7.5 HEITE KESTUS ........................................................................................................................................ 30 7.6 OSAKESTE HAJUMINE VÄLISÕHUS .............................................................................................................. 30

8 TURBA TOOTMISELT SAASTEAINETE HEITKOGUSTE ARVUTUSMETOODIKA .......................................... 33 8.1 AASTASE SAASTEAINE HEITKOGUSE ARVUTUS ÕHUSAASTELOA VAJADUSE HINDAMISEKS ......................................... 33

8.1.1 Aastane tootmismaht ja turba erikaal ......................................................................................... 34 8.1.2 Tootmisefek:ivsus ja tootmisetappide eriheited .......................................................................... 35 8.1.3 Püüdeseadmetega vaakumkogumise eriheide ............................................................................. 35 8.1.4 Heide laadimiselt ja aunatamiselt ................................................................................................ 36 8.1.5 Summaarne aastane heitkogus .................................................................................................... 37

8.2 HETKELISE SAASTEAINE HEITKOGUSE ARVUTUS HAJUMISARVUTUSTE JAOKS ......................................................... 38 8.2.1 Heiteallika pindala ........................................................................................................................ 39 8.2.2 Tehnoloogilised parameetrid ........................................................................................................ 39 8.2.3 Aeg ............................................................................................................................................... 40 8.2.4 Tootmisetapi ja pindallika hetkeline heitkogus ............................................................................. 41

8.3 OSAKESTE HAJUMISE MODELLEERIMINE ...................................................................................................... 42 9 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................................... 43

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

3

1Sissejuhatus Käesolev metoodika turba tootmisel välisõhku paiskuvate osakeste heite hindamiseks on koostatud kirjalike allikate põhjal. Tegemist on metoodika esimese versiooniga, mida täiendavate andmete ning uuringute põhjal on võimalik edaspidi, tulevikus täiendada. Metoodikas käsitletakse heidet tegevustelt, mis on seotud turba tootmisega turbatootmisalal. Käesolev metoodika ei käsitle nende saasteainete heiteid, mis põhjustavad kliimamuutusi või on saaste kauglevi objek@ks. Töö tellija on MTÜ Ees@ Turbaliit ja selle on koostanud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ). Konsultandina on kaasatud OÜ Inseneribüroo STEIGER keskkonnaekspert Priit Kallaste. Ülevaates kasutatud pildimaterjal fotode näol on illustra@ivne, ilmestamaks erinevat turbatootmise tehnikat ning tehnoloogiat. Töö koostajad ei oma tehnoloogia tootjatega mingit seost.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

4

2Kasutatud lühendid

Üldised lühendid ja tehnilised terminid AAQD Ambient Air Quality Direc1ve. Direk@iv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu

puhtamaks muutmise kohta (2008/50/EÜ) ja (EL) 2024/2881 AÕKS Atmosfääriõhu kaitse seadus CLRTAP Rahvusvaheline Saaste Kauglevi Konventsioon ELLE Estonian, Latvian & Lithuanian Environment EN Euroopa Standardiorganisatsioon EVS Ees@ Standardikeskus EÜ Euroopa Ühendus FDM Fugi1ve Dust Model, Osakeste heite ja hajumise arvutuseks kasutatud

mudel eriheite hindamiseks ISO Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon KeÜS Keskkonnaseadus*ku üldosa seadus MTÜ Mi\etulundusühing NEC Na1onal Emission Ceilings. Direk@iv mis käsitleb teatavate õhusaasteainete

riiklike heitkoguste vähendamist (2016/2284/EL) OÜ Osaühing TTÜ Tallinna Tehnikaülikool USA Ameerika Ühendriigid US EPA Ameerika Ühendriikide Keskkonnaagentuur WHO Maailma terviseorganisatsioon ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ha hektar g gramm K kelvin kg kilogramm km kilomeeter kPa kilopaskal mm millimeeter µg mikrogramm m3 kuupmeeter m2 ruutmeeter s sekund PM2,5 eri@ peened osakesed PM10 peenosakesed PMsum osakesed, summaarselt TSP Total Suspended Par1culate, osakesedVDI Verein Deutscher Ingenieure, Saksa Inseneride Assotsiatsioon

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

5

3Metoodikas kasutatavad mõisted Järgnevalt on esitatud koondülevaade metoodikas kasutatavatest mõistetest ja terminitest. Sulgudes on esitatud viide termini või mõiste allikale. Juhul, kui selline viide puudub, on selgitatud terminit või mõistet, mida kasutatakse just käesolevas metoodikas. Eri@ peened osakesed (PM2,5) on atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) tähenduses osakesed, mis standardi EVS-EN 12341 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohasel proovivõtmisel ja mõõtmisel 50 protsendil juhtudest läbivad 2,5 mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselek@ivse ava. Peenosakesed (PM10) on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses osakesed, mis standardi EVS-EN 12341 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohasel proovivõtmisel ja mõõtmisel 50 protsendil juhtudest läbivad kümne mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselek@ivse ava (AÕKS). Osakesed summaarselt (PMsum) on osakeste kõik fraktsioonid kokku, sh peenosakesed PM10 ja eri@ peened osakesed PM2,5, v.a raskmetallid ja nende ühendid (AÕKS). Käesolevas metoodikas kasutatud mõisted ja terminid on lah@ selgitatud alljärgnevalt. Osaliselt pärinevad selgitused rahvusvahelisel standardil ISO 4225:2020 põhinevast standardist EVS-ISO 4225:2021 ja keh@vast seadusest. • Eriheide – välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus tooraine või toodangu ühiku kohta

(AÕKS). • Heiteallikas – punkt või ala, millest heide eraldub. • Heitkogus, heide – ainete eraldumine õhku või eraldunud aine kogus

(EVS ISO 4225:2021). • Hetkeline heitkogus – ajaühikus välisõhku viidava aine mass (EVS ISO 4225:2021). • Keskkonnahäiring – inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju

keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata (keskkonnaseadus@ku üldosa seadus).

• Koristus – tootmisväljakult ühe tsükliga kogutav turba kogus. • Saasteaine – igasugune välisõhus olev aine või ainete segu, millel võib olla ebasoodne

mõju inimese tervisele või keskkonnale (AÕKS). • Tootmistsükkel – e\evalmistatud tootmisväljakult ühe koristuse saamiseks vajalikud

tehnoloogilised etapid, sõltuvalt tootmistehnoloogiast. • Tootmisetapp – e\evalmistatud tootmisväljakul teostatav tööprotsess, näiteks

freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine jne). • Tootmistehnoloogia – tsüklitest koosnev tootest ja kasutatavast tehnikast sõltuv

töövõtete ja tehnika kogum turba tootmiseks. • Turbatootmisala – mäeeraldis ehk kogu ala, mida kasutatakse turba tootmiseks.

Turbatootmisala jaguneb turbatootmisväljakuteks ehk lihtsalt tootmisväljakuteks.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

6

• Tootmisväljak – käesoleva metoodika kohaselt ala turbatootmisala sees, mis on tavaliselt üksteisest eraldatud juurdepääsuteedega või kogujakraavidega.

• Väljakusiil – tootmisväljakul kahe kraavi vaheline ala, millel toimuvad turba tootmisega seotud tööprotsessid.

• Välisõhk – hooneväline troposfääriõhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas (AÕKS). • Õhukvaliteedi tase – saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus kindla ajavahemiku jooksul

temperatuuril 293,15 kelvinit (K) ja atmosfäärirõhul 101,3 kilopaskalit (kPa) ning peenosakeste (PM10) ja eri@ peenete osakeste (PM2,5) ja nendes sisalduva aine kogus mõõtmiste kuupäeval olnud @ngimustel (AÕKS).

• Õhukvaliteedi piirväärtus – saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on väl@da, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist (AÕKS).

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

7

4Käesoleva metoodilise ülevaate kasutusvaldkonna piiritlemine Saasteainete heide välisõhku on võimalik alates turba kaevandamisest ehk tootmisest kuni turba kasutamiseni kasvusubstraadina või energee@liselt (esmajoones põletamine soojus- ja või elektrienergia saamiseks). Heited on seotud nii mehhanismide kasutusega kaevandamise e\evalmistamisel, tootmisel kui ka veol. Käesolev metoodika koondab ainult info heite kohta turba tootmiselt turba osakeste lendumisest ja levimisest. Skemaa@liselt on metoodika ulatus esitatud alljärgneval joonisel (Joonis 4.1). Käesolev saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika ei käsitle kliimagaase (süsihappegaas ja metaan) ega mehhanismide sisepõlemismootorite heitgaaside heidet. Metoodika ei hõlma sealhulgas teavet: • Eri etappides tegevustega seotud mehhanismide ja sõidukite heitgaase ning muid

mehhanismide tööga seotud saasteainete heitkoguseid. • Heiteid turba laadimiselt pakendamis-, töötlemis-, ümberlaadimise kohtades

(nt sadamad, punkrid jms). • Turba veoteedel väljaspool tootmisala, seda nii siseriiklikult kui ekspordil. • Heiteid turvast põletavatest raja@stest.

Joonis 4.1 Turbatootmise põhimõ\eline skeem ja käesoleva metoodika käsitlusala ulatus (punase joonega)

Turba tootmisel on tootmisterritooriumiks turbatootmisala koos turbatootmisväljakutega.

Turbavaru

Tootmisala ettevalmistus

Turba tootmine

Turba laadimine

Turba vedu

Turba kasutus

Tootmisala korrastamine

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

8

Välisõhu kvaliteedi mõjutamise potentsiaali seisukohast on oluline määratleda, mis on heide ja mis mi\e. Käesolevas metoodikas annavad heite suuruse arvutuslikud füüsikalised näitajad aluse välisõhu saasteloa vajaduse, keskkonnaloa @ngimuste ja keskkonnatasude määramiseks. Keskkonnaõiguse kohaselt käsitletakse keskkonda mõjutavate @ngimustena neid tegevusi, millel on potentsiaali keskkonnasaaste tekkeks. Selleks eristatakse e\evõ\e tootmispiirkond ja seda ümbritsev keskkond. AÕKSi kohaselt antakse keskkonnaloaga õigus saasteainete väljutamiseks välisõhku paiksest heiteallikast, milleks võib olla püsiva asukohaga, teatud aja tagant teisaldatav või tootmisterritooriumil asuv heiteallikas või heitallikate grupp. Keskkonnaloaga lubatud heitkogus määratakse nii, et oleks tagatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse järgimine (KeÜS). Kuna turba tootmisel lenduvad osakesed on seotud kogu tootmisala pinnalt õhku sa\uva materjali osakeste lendumise ja levikuga, siis tuleb silmas pidada, et mi\e kogu turba tootmisel õhku paisatavat materjali ei väljutata välisõhku, vaid see langeb maha tootmisterritooriumi sees. See tähendab, et heite ja välisõhu saastumise potentsiaal on ainult osal lenduvast materjalist. AÕKSi heite seost osakeste lendumise ja sadenemisega illustreerib alljärgnev joonis (Joonis 4.2).

Joonis 4.2 Heide välisõhu saaste (välisõhu kvaliteedi hindamise/loa seadmise) mõistes.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

9

5Turba tootmisega kaasnevad välisõhu saasteained Käesolev juhend on suunatud välisõhu saasteainetest nendele, mis võivad põhjustada olulisi muutusi välisõhu kvaliteedis turba tootmisalade naabruses. Saasteainete kontsentratsioone turbatootmisalal ja õhukvaliteedi taset tootmisalal tuleb käsitleda töökeskkonnana ja see ei ole käesoleva ülevaate osaks. Turba tootmisel tekib ja lendub välisõhku eri suurusega osakesi, mis suurtes kontsentratsioonides võivad põhjustada tervise- ja keskkonnaprobleeme. Osakesed ehk turbatolm koosneb orgaanilisest ainest, mille moodustavad nende taimede jäänused, millest turvas on tekkinud. Kuna turba tootmisel kasutatakse mehhaanilisi protsesse, on iseloomulikuks suurema läbimõõduga osakeste teke. Turba tootmisega seotud välisõhu saasteaineteks on osakeste erinevad fraktsioonid: • peenosakesed (PM10) ja eri@ peened osakesed (PM2,5); • osakesed summaarselt (PMsum). Õhusaasteainete, sealhulgas osakeste, kahjulikku mõju hindab süstemaa@liselt Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Tulemused esitatakse asjakohastes uuringutes, kus analüüsitakse õhusaaste tervisemõju tuginedes kõige uuematele teaduslikele tõenditele. Värskeim taoline uuring pärineb aastast 2021, kus WHO esitab õhukvaliteedisuunised ainete ohutute sisalduste osas tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele. WHO soovituste alusel on kujundatud riiklikud olulise õhusaasteainete sisalduse piirväärtused välisõhus. Euroopa Liidus on asjakohaseks AAQD direk@iv, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta. Seni keh@vaks versiooniks on direk@iv (2008/50/EÜ). Alates 2030. aastast rakenduvad aga uue, uues@ sõnastatud direk@ivi (EL) 2024/2881, nõuded. Võrreldes keh@va direk@ivi õhukvaliteedi piirväärtustega, on uues direk@ivis õhusaasteainete sisaldus viidud vastavusse WHO õhukvaliteedisuunistega, rakendamiseks aga nähakse e\e pikaajaline strateegia aastani 2050. Turba tootmisega seotuna on asjakohased osakesed, milliste fraktsioonidest on piirväärtused kehtestatud peenosakestele (PM10) ja eri@ peenetele osakestele (PM2,5) sisalduse piirmääraga maapinnalähedases õhus (µg/m3). Uues direk@ivis käsitletakse ka ülipeeneid osakesi (läbimõõduga 100 nanomeetrit ja vähem), kuid nendele piirväärtusi veel ei seata. Piirväärtused on Ees@ õigusesse üle võetud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle rakendusak@dega. Käesoleva metoodilise juhendi koostamise ajal on keh@vaks õhukvaliteedi piirväärtuste aluseks keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75. Uue direk@ivi rakendamiseks tuleb Ees@s üle võ\a ka uue direk@ivi nõuded (Tabel 5.1). Õhusaasteainetega seotud keskkonna- ja tervisemõju aspek@dest on lisaks terasuurusele oluline ka osakeste koos@s. Turbaosakeste mõju tervisele on vähe uuritud. Üks uuring on tuua näiteks Rootsist, kus uuri@ turbatolmu mõju uuringus 17 töötaja põhjal ning selle alusel hinna@ tolmu mõju olematuks või väikeseks. Katsete ajal oli paraku tolmu kontsentratsioon ka töötsoonis madal (alla 5 mg/m3). Enam on uuringuid turba põletamise mõjust, sealhulgas ka Ees@st. Samu@ on hinnatud kasvuturba kasutuse mõju aednike tervisele, kuid kasvuturbas on kaasnevaks kahjulikuks mõjuks hallitusseente eosed. Kumbki protsess ei ole seotud turba

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

10

kaevandamisega ning ei ole seetõ\u siinkohal asjakohane. Soome vastavates uuringutes on hinnatud, et turba tolm ise ökosüsteemidele ohtlik ei ole. Tabel 5.1. Osakestele seatud õhukvaliteedi keh@vad piirväärtused ning muutused aastast 2030

Välisõhu saasteaine

Kuni aastani 2030 Alates 2030

Piirväärtus, µg/m3

Keskmistamise ajavahemik

Aastas lubatud

ületamiste arv

Piirväärtus, µg/m3

Keskmistamise ajavahemik

Aastas lubatud

ületamiste arv kalendriaastas

Peenosakesed (PM10)

50 24 tundi 35 45 24 tundi 18

40 kalendriaasta - 20 kalendriaasta -

Eriti peened osakesed

(PM2,5)

Ei ole seatud 25 24 tundi 18

25 kalendriaasta - 10 kalendriaasta -

Turbatootmisel tekkiva osakeste, sealhulgas tolmu, heidet iseloomustavad lühiajalised episoodid kus tootmisel on turbaväljal mehhanismide juures suur turba sisaldus. Need vahelduvad pikkade, peaaegu heitevabade perioodidega, mille kestvus varieerub olenevalt tootmisest ja ilmas@ku@ngimustest. Suviste keskmiste kontsentratsioonide ja tasemete, ööpäevaste keskmiste ja lühiajaliste maksimumkontsentratsioonide kõikumised võivad olla ja ongi väga suured. Turbatootmisalad asuvad valdavalt hajaasustusega piirkondades kus tahkete osakeste allikad on suhteliselt häs@ tuvastatavad. Kuna tolm, milleks on osakeste silmaga nähtav fraktsioon on häs@ märgatav, siis on turba tootmise mõju kerges@ märgatav ja tuvastatav ka siis, kui osakeste sisaldus välisõhus ei ületa õiguslikult seatud välisõhu kvaliteedi piirväärtusi. Summaarsed osakesed ehk tolm põhjustab pigem häiringu ja otsene oluline ebasoodne mõju tervisele või keskkonnale puudub. Lisaks asustusele võib häiring mõjutada puhkealasid ning maantee- ja raudteeliiklust. Avatud maastikul, näiteks järvel või põllul, võib tolm segamatult levida heiteallikast kaugele. Tolmuhäiringu tekkimist mõjutavad asulate või veekogude lähedus, maastik ning pinnamood üldiselt ja puistupuhvri olemasolu. Tähele tuleb panna aga asjaolu, et tolmu või osakeste häiringu allikaks maapiirkonnas võivad olla (ja sageli ongi) ka teised punkt- ja hajusheiteallikad nagu näiteks taimestikuga katmata põllupinnad, pindamata teed, jne.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

11

6Turba tootmise tehnoloogiad Turba kaevandamise ehk tootmise tehnoloogiatest on ees@ keeles antud põhjalik ülevaade Tallinna Tehnikaülikooli Mäeins@tuudi 2007. aasta kogumikus „Kaevandamine parandab maad“. Põhjalik inglisekeelne kirjeldus turba tootmisest on antud Ansis Šnore raamatus „Peat Extrac@on“. Alljärgnevalt on kirjeldatud kõiki peamisi turbatootmise tehnoloogiaid – frees-, plokk- ja tükkturba tootmist. Samu@ kirjeldab asjakohast turba tootmist Ees@s Turbaliit oma kodulehel. Turbatootmise tehnoloogia on sarnane kogu maailmas turvast tööstuslikult kaevandavates riikides. Lähi- ja keskpikas ajaraamis kasutatakse Ees@s turba tootmiseks nii kohapeal arendatud ja arendatavaid tehnikaid, kui kogu maailmas selles tootmissektoris kasutatavaid tehnikaid. Käesolevas ülevaates on kasutatud peamiselt Soome ja Rootsi näiteid, kuid sama tehnoloogiat rakendatakse ka nt Iirimaa, Saksamaa, Kanada jt riikides, kus turvast tööstuslikult toodetakse. Tehnoloogia kirjeldusel antakse ülevaade tootmisprotsessist üldiselt ja võimalusel sellega seotud nendest aspek@dest, millistest osakesed võivad lenduda ja ümbruskonda kanduda. Turba tootmine algab tootmisala ja tootmisväljakute e\evalmistusest. Nende tegevuste käigus osakesi olulisel määral ei lendu ning seetõ\u nendele siinkohal tähelepanu ei pöörata. E\evalmistatud ala koosneb tootmisväljakutest ja need omakorda kuivenduskraavide vahelistest siiludest. Kuivenduskraavid rajatakse ligikaudu iga 20 m järel. Kraavitatud turbaväljakud moodustavad turbatootmisala. Turba tootmisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja sellega haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme, sõltuvalt tootest ja vastavalt kasutatavast tehnoloogiast. Allpool järgneb üksikasjalikum ülevaade turba tootmise tehnikatest ja tehnoloogiatest.

6.1Freesturba tootmine

Freesturba tootmisel on kasutusel olnud peamiselt kaks tootmismeetodit: Harvester (vaakum- ja mehaanilise kogujaga koristus) ja ümbervallitamise meetod (nimetatakse ka kui Peco meetod). Nendest on Harvester meetod valdav, hinnanguliselt toodetakse üle 90 % turbast just selle meetodiga. Kü\eturba tootmisel rakendatud Haku meetodit Ees@s enam ei kasutata, kuna kü\eturba tootmine on oluliselt vähenenud. Haku meetodit küll ülevaate mõ\es järgnevalt kirjeldatakse, kuid nagu mainitud, siis prak@liselt seda meetodit Ees@s enam ei kasutata. Freesturba tootmistsükkel turbatootmisalal koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kih@dena, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Ülevaade tehnoloogilistest etappidest on esitatud allpool joonisel (Joonis 6.1).

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

12

Vaakumkogumise meetod Mehaaniline meetod sh HAKU

Joonis 6.1 Freesturba tootmistsükkel, tootmise tehnoloogilised etapid erinevate tootmistehnoloogiate korral (Tissari 2006).

Kuna turba kuivatamiseks kasutatakse päikeseenergiat ja tuult, on turba kaevandamine otseselt ilmas@ku@ngimustest sõltuv. Kuivamist pärsivad sademed. Ees@ kliimas kestab turba ak@ivne kaevandamise hooaeg tavaliselt maist kuni augus@ lõpuni. Vahel harva algab tootmine aprillis ja väga üksikutel aastatel võib lõppeda ka oktoobris. Reeglina on Ees@s turba kuivamiseks pikad sademete vabad perioodid ning piisavalt päikesevalgust ainult suvel. Ühel freesimisel väljatud turba kogust nimetatakse koristuseks. Turba tootmismasinatena kasutatakse tootmisseadmete käitamiseks valdavalt traktoreid. Viimase aja uuringute põhjal on katsetatud ka mehitamata liikurvahendeid. Freesimine on turbatootmistsükli esimene etapp. Freesimisega eraldatakse turbalasundi pealmine kiht. Turbalasundi freesimise sügavus sõltub peamiselt kuivamis@ngimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba freesitava kihi paksus ühes tsüklis on keskmiselt 15–20 mm ja häs@lagunenud turbal keskmiselt 10 mm. Freesimiseks kasutatakse tüüpiliselt kas ak@iv- või passiivfreesi. Ak@ivfrees saab ülekande traktori jõuvõtu võllilt ja seda kasutatakse kuivema ja kõvema kihi lah@ freesimisel. Passiivfrees pöörleb vabalt ja pinnasesse surutud lõiketerad kangutavad väikseid turbatükikesi lasundist lah@.

Freesimine

Pööramine

Aunatamine

Kogumine/koristamine

Vallitamine

Suunamine tarbimisse

Kogumine

Aunatamine

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

13

Foto 6.1 Freesimine. (Foto: MTÜ Ees@ Turbaliit)

Pärast turbakihi freesimist jäetakse lasundist lah@ freesitud turvas tootmisväljakutele kuivama. Freesimise ajal on turba niiskuse sisaldus umbes 70–80 %, mis kuivamisega viiakse 40–60 %-ni. Niiskussisaldus sõltub toote spetsifikatsioonist - kasutusotstarbest ja kuivamise ajast. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetest lähtuvalt (Foto 6.2). Kui kuivamistsükli ajal satub vihma sadama, tuleb kuivamistsüklit uues@ alustada ja teostada ka uus pööramine. Pööramiseks kasutatakse kuni 19 meetri laiust pöörajat, millel on plas@st või terasest pöördelabad.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

14

Foto 6.2 Pööramine. (Foto: MTÜ Ees@ Turbaliit)

Koristamine ja kogumine Peamiseks kogumismeetodiks Ees@s on pneumaa@line kogumine vaakumkogujatega (Foto 6.3). Sellisel juhul freesitud ja kuivatatud turbaga rohkem töötsükleid läbi ei viida. Vaakumkogur ehk imur, tõmbab kuivanud kerge turba pinnalt koos õhuga sisse. Turvas ehk raskemad osakesed kogunevad punkrisse ja õhk suunatakse läbi väljalasketoru välja. Uuemad kogurid on varustatud juba tsüklonitega osakeste heite vähendamiseks. Sõltuvalt mudelist, seadme konstruktsioonist ja väljalaske suunast oleneb oluliselt osakeste õhku paiskamine. Vanematel mudelitel, mis ei ole varustatud tsüklonitega, on osakeste heide visuaalselt häs@ nähtav. Uuematel, tsüklonitega varustatud seadmetel, on see vaevu märgatav. Vähemal määral leiab kasutamist ka turba mehaaniline kogumine. Mehaanilisel kogumisel on mitmeid eri viise, millest sõltub siis ka kasutatav tehnoloogia. Tavalise mehaanilise kogumise korral vallitatakse kuivanud turvas, kas traktori taha haagitud spetsiaalse vallitajaga umbes 0,8 m laiusesse ja 0,4 m kõrgusesse turbaväljaku pikkustesse vaaludesse. Järele haagitava vallitaja laius on umbes 5 m (Foto 6.4). Viimaseid rakendatakse kahe või kolme kaupa. Pärast vallitamist kogutakse turvas kokku mehaanilise kogujaga (Foto 6.5). Turba vallitamiseks võib sõltuvalt järgnevast koristusmeetodist kasutada ka traktori e\e haagitavat hõlmvallitajat (Foto 6.6). Selle tööorgani laius on tavaliselt umbes 9 m ja sellega moodustatakse tootmisväljaku keskele üks suurem vall.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

15

Foto 6.3 Turba pneumaa@line kogumine vanemat tüüpi vaakumkoguriga (Foto: Peeter Koll, OÜ Inseneribüroo STEIGER)

Foto 6.4 Traktori järgi haagitud vallitajaga (Ees@ toodang) vallitamine (Foto: Andero Kaju, OÜ Elva E.P.T.)

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

16

Foto 6.5 Vallitatud turba mehaaniline kogumine (Foto: Andero Kaju, OÜ Elva E.P.T.)

Foto 6.6 Traktori e\e haagitud hõlmvallitaja (Foto: Peatmax, 2024)

Keskne turba vall moodustatakse ümbervallitamise järgselt, kus 4–5 tootmisväljakult saadav turbakiht vallitatakse keskmisele tootmisväljakule ühte suurde vaalu, kus see hiljem vankritega tootmisalalt välja veetakse (nimetatakse ka Peco meetod). Ümbervallitamine toimub samu@ lintlaaduriga. Kü\eturba tootmise eriviis on kesksete vaalude kokku vedamine suurtesse aunadesse, mis masinatega @hendatakse, et õhk võimalikult suures ulatuses välja pressida. Sellistesse aunadesse saab korraga ladustada mitusada tuhat kuupmeetrit turvast. Kärudega sõidetakse sel juhul auna peale, kallatakse turvas maha ja @hendatakse buldooseriga, millega surutakse

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

17

turba osakeste vahelt liigne õhk välja, et ei tekiks turba isesüpmise ohtu. Sellist meetodit nimetatakse Haku meetodiks, kuid selle kasutamine on seoses kü\eturba kasutamise vähenemisega taandunud. Samas kui Peco meetodit kasutatakse edasi nii Ees@s kui mujal.

Foto 6.7 Keskse vaalu laadimine lintlaaduriga kärusse. Iirimaa (Foto: Erki Niitlaan, MTÜ Ees@ Turbaliit)

Pneumaa@liste ja mehaaniliste kogujatega kogutud turvast viiakse tootmisväljaku otstesse, kuhu on rajatud väljaveotee (Foto 6.8). Turvas kallutatakse maha ja sellest moodustatakse turba aunad ehk puistangud. Aunades hoitakse turvast kuni väljavedamiseni.

Foto 6.8 Vaakumkoguja tühjendamine auna (Foto: Peeter Koll, OÜ Inseneribüroo STEIGER)

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

18

Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turba liigist ja kaevandamise hooaja kestusest. Aunad võivad freesväljakutel olla väga pikad (kuni kilomeeter) ja mahutada mitukümmend tuhat kuupmeetrit turvast. Aunad võidakse ka\a sademete eest kaitseks kilega. Kuid kilega katmisega kaasneva kilejäätmete tekke ja madala tõhususe tõ\u ei ole see laialt levinud. Aunade moodustamisel ehk aunatamisel kasutatakse spetsiaalset, bageri tööpõhimõ\el toimivat seadet, millega aunaküljed tasandatakse ja antakse sellele op@maalne profiil (Foto 6.9).

Foto 6.9 Aunatamine (Foto: MTÜ Ees@ Turbaliit)

Väljavedu Aunadest väljavedu võib toimuda reeglina kahel viisil: • kärudega, kui turvas veetakse näiteks otse tehasesse edasiseks töötlemiseks või • pealt kaetavate veoautodega, kui toimub freesturba vedu ja laadimine laevadele. Laadimine aunast toimub reeglina päri-kopp või greifer-kopp ekskavaatoriga (Foto 6.10). Välja veetavat freesturvast kasutatakse omadustest lähtuvalt aianduses ja energee@kas. Vastavalt vajadusele võib turbatootmisele järgneda erinevaid töötlemise etappe. Kasvusubstraa@de tootmisel näiteks fraktsioneerimine, segamine väe@stega, pakendamine jms. Väljaveol tootmisalalt puudub oluline täiendav saasteainete heide ja välisõhku osakesi olulisel määral ei väljutata.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

19

Foto 6.10 Vedu käruga. Laadimine aunast kopp-ekskavaatoriga. (Foto: Rakvere Põllumajandustehnika)

6.2Plokkturba tootmine

Plokkturba tootmise kohta on antud hea ülevaade TTÜ Mäeins@tuudi koostatud kogumikus. Plokkturvast toodetakse vähelagunenud turbast ning turba plokid lõigatakse ekskavaatoriga või spetsiaalse kombainiga (Foto 6.11). Turba plokid tõstetakse talveks kahekaupa virna, mis parandab turba omadusi. Kuivanud pätsid ladustatakse kevadel ühekordselt maapinnale kuivama aeg-ajalt neid pöörates, kuni nende niiskus on vähenenud ligikaudu 50 %. Seejärel plokid ladustatakse edasiseks kuivamiseks.

Foto 6.11 Plokkturba lõikamine. (Foto: Ramsi Turvas, 2024)

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

20

Pärast kogutud turba aunatamist ja ladumist, toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu substraadi tsehhi või tarbijatele. Turba väljavedu toimub aastaringselt. Plokis kuivanud turvas säilitab häs@ oma struktuuri ja on õhulisem. Substraa@de valmistamiseks turba plokid purustatakse ja fraktsioneeritakse. Turba plokke võib ka tervena kasutada, näiteks peenrapiirete või dekora@ivelemen@dena haljastuses. Peamiselt skandinaavia riikides kasutatakse plokkide lõikamisel spetsiaalseid seadmeid, mis asetavad plokid kuivatamisel riita nii, et plokkide vahelt käiks õhk läbi. Kuna turbaplokkide lõikamine ja kuivatamine on töömahukas, toodetakse plokkturvast kõige vähem. Plokkturba tootmiselt ei väljutata saasteaineid välisõhku olulisel määral.

6.3Tükkturba tootmine

Tükkturvast toodetakse häs@lagunenud turbast kasutamiseks energee@kas. Seoses turba energee@lise kasutuse vähenemisega, on tükkturba tootmise mahud väikesed. Tükkturba tootmiseks sobib paremini rabaturvas, mis tänu oma kiulisele struktuurile püsib turbatükina koos ka pärast kuivatamist, sõelumist ja laadimist. Tükkturba tootmine algab sügavfreesimisest. Paksu, maapinnaga ris@ paikneva tööorganiga, mis meenutab saeketast, lõigatakse lasundist 30–50 cm sügavuselt spetsiaalse tükitõstmismasinaga mõne sen@meetri laiuselt turba riba, kruviseadmega pressitakse ja vormitakse see 4–8 cm läbimõõduga juppideks ning jäetakse väljakule kuivama (Foto 6.12). Värskete turba tükkide looduslik niiskus on ~80 %. Tükke kuivatatakse 1–2 nädalat ning pööratakse 1–3 korda. Kuivamise käigus alaneb niiskus kuni 35–40 %-ni. Kuivanud turba tükid vallitakse, kogutakse ja aunatakse harvester meetodil (Foto 6.13). Tükkturba tootmisel ei kasutata vaakumkogujaid, vaid ainult mehaanilist kogumist. Tükkturba tegemise tsükleid korratakse hooajal 1–3 korda. Tükkturba tegemine on vähem tundlik väiksemate sadude suhtes, kuna kuivades moodustub tükkide peale koorik, mis enam ve\ sisse ei võ\a. Kui aga sajud kestavad kauem, võivad tükid siiski uues@ ve\ sisse võ\a ja laiali laguneda. Sel juhul on vaja kogu tsüklit algusest peale korrata. Nii plokk- kui tükkturba tootmine toimub niisketes @ngimustes, kus turvast ei peenestata ning mõlema tootmisviisi puhul moodustub kuivamise käigus turba pinnale koorik või kõvem osa, mis takistab turbaosakeste lendumist ka laadimise ajal. Seetõ\u on heide välisõhku nende tootmistehnoloogiate puhul marginaalne. Ka kirjanduse andmetel ei väljutata tükkturba tootmisel saasteaineid välisõhku, mistõ\u käesolevas metoodikas antud tehnoloogiat ei käsitleta.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

21

Foto 6.12 Tükkturba lõikamine ja pressimine (Foto: MeriPeat, 2024)

Foto 6.13 Tükkturba pööraja vasakul ja vallitaja paremal (Foto: MeriPeat, 2024)

6.4Osakeste heide turba tootmiselt

Uuringute kohaselt põhjustab turbatootmine harva õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuste ületamist. Tolmuhäiringud keskkonnas on lühiajalised, mis põhjustavad ebamugavust ja pindade saastumist tolmukihiga. Suurimad tolmuheited tekivad freesturba kogumisel ja ümbervallitamisel. Turbatootmisest tekkiv terviserisk elanikele tootmisalade lähistel on marginaalne. Osakeste heite peamised allikad välisõhku turba tootmiselt on Soome riikliku tehnoloogia uurimis- ja arenduskeskuse turba tootmist- ja kasutust käsitleva ülevaate kohaselt järgmised:

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

22

• traktorite ja seadmete rataste poolt välisõhku keerutatav turbatolm, • töövahendite poolt välisõhku viidav turbatolm (Foto 6.14), • vaalude pinnalt tuulega kantav turbatolm ja • tuule poolt tootmisala pinnalt õhku tõstetav tolm.

Foto 6.14 Turba kogumine vanemat tüüp vaakumkogujatega, mis ei ole varustatud tsüklonitega (Foto: Erki Niitlaan, MTÜ Ees@ Turbaliit)

Turba kaevandamiselt heiteid välisõhku mõjutavad: • turba niiskussisaldus ja lagunemisaste; • tootmisviis; • ilmas@ku@ngimused. Turbatolmu ja osakeste levimist ehk hajumist ümbruskonnas mõjutavad enim tuule suund ja kiirus. Väiksemad osakesed kanduvad kaugemale, samas kui silmale nähtava ja häiringut tekitava tolmu levik on piiratum. Välisõhku sa\unud osakesed sadenevad enamuses koos sademetega atmosfäärist maapinnale. Suures koguses põhjustavad need häiringut ning kas üksi või koos teistest allikatest atmosfääri kantud osakestega, välisõhu saastumist. Osakeste suurus ja nende sisaldus, millest alates loetakse välisõhk saastunuks (õhukvaliteedi piirväärtuse ületamine), on käsitletud käesolevas juhendis eespool, peatükis 5.

6.5Heitekontrolli meetmed õhusaaste vähendamiseks või välAmiseks

Peaasjalikult on turba tootmisest @ngitud probleemiks visuaalselt nähtavate osakeste levik turbatootmisalalt väljapoole, mistõ\u kaasneb visuaalne häiring õhus hõljuva ja pindadele sadeneva tolmuna turbatootmisalade naabruses. Eelkõige põhjustab seda osakeste suurema läbimõõduga fraktsioon. Tolmu- ja osakeste häiringut saab vähendada ennetava tehnoloogia ja tehnikaga, rakendades tehnikat tolmu tekke väl@miseks ning vähendamiseks.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

23

Edasine on kokkuvõte saasteainete heite- ja hajumise tehnikatest ja tehnoloogiatest, mida esitavad erinevad turbatootmise keskkonnakorraldusjuhendid: Kanada juhend, Soome juhend, USA juhend. Neid tehnoloogiaid võib hajumise ja keskkonnamõju hindamisel arvestada, kuid iga üksiku tehnoloogia puhul tuleb arvestada teiste asjaoludega nagu tootmisala kuju ja asend, omandisuhted, jne. Esmaseks tolmuhäiringu vähendamise viisiks on tootmisalade ja -veoteede kavandamine inimasulatest eemale. Samu@ saab mõju vähendada tootmistehnoloogia valikuga ning nagu märgitud, tootmisala asendi valikuga piisaval kaugusel inimasustusest. Juhul kui kavandatava tegevuse eesmärk ei mõjuta tootmistehnoloogia valikut, saab võimalusel valida sellise tootmistehnoloogia, millega kaasnev koguheide on väiksem. Näiteks freesturba tootmisel vaakumkogujate kasutamine mehaanilise kogumise asemel ei vaja eelnevat turbakihi vallitamist. Mõju on võimalik vähendada tehniliste lahenduste rakendamisega, näiteks tsüklonite kasutamine vaakumkogujatel, mis aitab vähendada osakeste välisõhku väljutamist. Üheks tõhusaks viisiks olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on puistu/heki/metsariba tootmisala ja vastuvõtja vahel. Selle vööndi laius sõltub asukohast maas@kul ja pinnamoest. Soovituslikult loeb Soome juhend tõhusa vööndi laiuseks vähemalt 400 m. Tõhus puistu on selline, mis algab turbatootmisala servast, on kõrge ning @he ja koosneb erinevast puu- ja põõsarindest. Erinevad puuliigid, kõrged ning erinevas kasvujärgus puud takistavad saasteainete levikut. Reeglina sellised kaitsevööndid olemasolevatel turbatootmisaladel puuduvad. Uute alade puhul on selliste alade jätmine võimaluste piires soovituslik ning nende rajamist võib vabatahtliku meetmena soovitada ka olemasolevatele tootmisaladele, kuid sealjuures tuleb esmajoones tagada tuleohutus. Tolmu- ja osakeste häiringut saab vähendada ennetava tehnoloogia ja tehnikaga, rakendades tehnikat tolmu tekke väl@miseks ning vähendamiseks selle tekkekohas. Freesimisel, pööramisel ja vallitamisel erilisi täiendavaid tolmu tekke ja leviku vähendamise meetmeid ei ole, välja arvatud töö peatamine olukordades, kus tundlikud alad jäävad väljakutest allatuult ja ilmas@k võib @ngida häiringu tekkimise. Olulist keskkonnahäiringut saab vähendada ka ilmas@ku@ngimuste jälgimisega. Arvestades tuule suunda ja selle tugevust, tuleks tolmavate tööde teostamisel tööd seisata, kui tuul puhub asustuse suunas. Üldise prak@ka kohaselt peatatakse tootmistegevus turbatootmisalal kui tuule kiirus on suurem kui 12 m/s. Eelnev on vajalik ka tuleohutuse nõuete täitmiseks. Aunadest ja koormast lähtuva tolmuheite mõju turbatootmisalal töökorraldusega võib vähendada aunade ja veoteede kavandamisega asustusest eemale ja koormate hoolika katmisega. Aunade soovitav vähim kaugus asulatest on 400 m. Laadimine tuleks peatada kui tuul kannab tolmu asustuse, veekogude või teiste häiringu osas tundlike objek@de suunas. Aunade asukoha võib kavandada nii, et veotee oleks lühike ning et laadimist planeerida tuule suunda arvestades (väl@des võimalusel laadimist tuule puhumisel tundlike alade suunas). Ka vedude aegsa planeerimisega saab olulisi keskkonnahäiringuid vähendada. Kui tootmisalalt toimub väljavedu lähedalasuvasse substraadi- või pakketehasesse või konkreetsele kliendile, on võimalik väl@da veoks ebasoodsate ilmaoludega perioode.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

24

Tootmisalal tuleb seirata tuule suunda ja kiirust. Lihtne ja odav viis on kasutada tuule suuna määramist tuuleko@ga ja tuule kiirust mõõta käsimõõteseadega. Kaebuste asjakohasuse hindamiseks ja edasiste meetmete vajaduse analüüsiks tuleks tuule suuna ja/või kiiruse mõõtmisel saadud tulemused turbatootjal talletada. Teiseks viisiks on ilmas@ku@ngimuste püsimõõtmine turbatootmisalale paigaldatava elektroonilise salvestusvõimekusega ilmajaama abil. Elektroonilisi seireandmeid saab kasutada samu@ tegevuse keskkonnamõju analüüsiks ja/või tõendusmaterjalina kolmandate osapoolte kaebuste puhul ja/või lubades seatud nõuete täitmise kontrolliks. Kõik eeltoodud meetmed on Ees@ @ngimustes rakendatavad peamiselt turbatootmise keskkonnamõju hindamisega (nii eel- kui täismahus hindamine). Suurem mõju esineb turba kogumiselt, kus tööprotsess on intensiivsem ja heide eraldub maapinnast suhteliselt kõrgemalt, mis loob osakeste levikuks paremad @ngimused. Tehnoloogiliselt on heite vähendamise võimaluseks, mida ka Ees@s järjest enam kasutatakse, kasutada tolmupüüduritega (tsüklonid) varustatud kogujaid ja/või laadijaid. Tänapäevased vaakumkogujad on varustatud tsüklonitega, mis aitavad kogujast väljutatavat õhku turbatolmust puhastada (Foto 6.15). Tsüklonite tõhususe kohta tootjad paraku infot ei jaga. Indikatiivselt võib tuua näiteks, et OÜ Kruviks toodetud tsüklonitele on väljastatud sertifikaat, mille kohaselt vähendab tsüklon kogujast väljutatavas õhuvoos turbatolmu sisaldust kuni 70 %. Samuti on Soomes kahe sõltumatu uurija poolt loodud katseseadmetes vähendatud vaakumkogujatest pärinevat heidet vee pihustamisega õhusegusse enne selle välisõhku suunamist. Püüdeseadmete tõhususeks on mõõdetud ühel puhul vähemalt 70–80 %. Teises Soome katseseadmes aga hinnati tõhususeks 73 % (±10 %).

Foto 6.15 Turba kogumine uuemat tüüpi vaakumkogujaga (valmistatud Ees@s), mis on varustatud tsükloniga ning kus õhu väljalasketoru on toodud alla paremale küljele (Foto: Andrea Rotenberg, OÜ Elva E.P.T.)

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

25

7Saasteainete heite ja heitkoguste hindamise alused Välisõhu saasteainete heidet turbatootmisaladelt on kõige detailsemalt uuritud peamistes turvast tootvates riikides – Soomes ning Rootsis. Soome ja Rootsi hinnangud on ka käesoleva ülevaate aluseks, sest nii looduslikud tingimused kui ka kasutatav tootmistehnoloogia- ning tehnika on analoogsed Eestis kasutatavaga. Soome metoodika on turbatootmise välisõhu saasteainete heite hindamisel kasutusel ka Lätis. Kui välja arvata kliimagaasid (süsihappegaas ja metaan), siis peamistes turvast tootvates riikides ei peeta saasteainete heiteid ja väljutamist välisõhku turba tootmiselt oluliseks keskkonnaprobleemiks. Nii ei ole Kanada, Saksamaa, Poola, Iirimaa, Hollandi või teiste riikide turba tootmise keskkonnamõju ja selle vältimise ning vähendamise juures osakeste ega teiste saasteainete väljutamist välisõhku kirjeldatud ega hinnatud. Turba tootmisel tekkivate osakeste suurust ja heidet välisõhku on uuritud Soome (Tissari, 2001; Tissari, 2006; Nuutinen, 2007) ja Rootsi (Hansen, 2016) turbatootmisalade ning tehnikate näitel. Nende andmete analüüsil põhjal on koostatud vastavalt ülevaateid välisõhu saasteainete heitest ning heitekontrolli, sh püüdeseadmete rakendamise, meetmetest, mis on heite hindamise aluseks käesolevas metoodikas. Turba tootmisel tekib turbatolmu tootmisala teostatavate tööprotsesside käigus. Osakeste heide tekib töömasinate ratastelt maapinna lähistel ja punktheitena turba freesimisel, pööramisel, vallitamisel, kogumisel, aunatamisel jne. Enamik tolmu ja osakeste heite allikaid on mobiilsed. Rootsi uuringu kohaselt on osakeste heite intensiivsusel ja saasteainete leviku ulatuse määramisel kõige olulisemad tegurid ilmastikutingimused (eelkõige tuule kiirus ja sademete hulk), toodetav turba kogus ja kasutatav tootmismeetod. Soome uuringus on kindlaks tehtud, et hästilagunenud turvas moodustab kergema materjali, mis võib suhteliselt enam lenduda, kui lagunemata turvas. Turba tootmisprotsess on ajas muutuv nii nagu ka sellega kaasnev saasteainete heide. Nagu eelpool tootmistehnoloogiate kirjeldusel on näidatud, saab turvast toota vaid kuival aastaajal. Seega talvel, aga ka suure osa kevadest ja sügisest heide välisõhku turbatootmisalalt puudub. Lisaks sõltub heide kasutatavast tehnoloogiast ja heide on seotud tootmisetappide järgnevusega, mis on samuti ajas muutuv. Turba kaevandamise mõju hindamisel turbatootmisala lähiümbruse õhukvaliteedile tuleb eelnevate asjaoludega arvestada.

7.1Osakeste suurus

Suurema läbimõõduga osakesed sadenevad maha heiteallika lähedal, PM10 ja PM2,5 levivad laiemal alal. Näiteks US EPA AP-42 metoodika kohaselt (peatükk 13.2 Fugi1ve dust sources) langevad üle 100 mikromeetri läbimõõduga osakesed maha 6–9 meetri kaugusel tekkeallikast. Heite potentsiaal on suurem peenematel osakestel.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

26

Soome uuringus on hinnatud eri tootmisprotsessides tekkivate osakeste suurusi. Tulemused on esitatud tabelis (Tabel 7.1). Tabel 7.1 Mõõdetud osakeste suuruse jaotus (määratuna massi alusel PMsum koostises) eri tootmisetappide heites Konnusuo turbatootmisalal 2000. aastal (Tissari 2001).

Tootmisetapp <2,5 µm, (%) 2,5-10 µm (%) >10 µm (%) Freesimine 10 15 75 Pööramine 38 23 38

Kogumine, HAKU 23 15 62 Aunade valmistamine 75 5 19

Laadimine veokile 20 12 68 Tuuleerosioon 74 6 20

Tulemustest on näha, et aunade moodustamisest ja üldise tuuleerosiooni tõttu lendub enim eriti peenete osakeste fraktsioon ning freesimiselt, kogumiselt ja laadimiselt osakeste jämedam fraktsioon. Turbatolmu osakeste erinevate fraktsioonide hindamiseks viidi eelnimetatud uuringus läbi analüüs kohapeal teostatud mõõtmiste põhjal. Mõõtmiste põhjal on tuletatud üleminekukoefitsiendid osakeste teiste fraktsioonide jaoks. Erinevate osakeste fraktsioonide üleminekukoefitsiendid põhinevad järgmistel seostel (Tissari 2001):

!" = 1,424 ∙ #,% [7.1]

&'( = 1,53 ∙ !" [7.2]

Toodud üleminekukoefitsiente saab kasutada osakeste erinevate fraktsioonide eriheidete leidmisel heitkoguste arvutamise järgmistes etappides.

7.2Eriheited turba tootmiselt

Heitkoguse suurust saab kirjeldada erinevate eriheidetega mitmel viisil: • heitkogus seotuna toodanguga (kg/m3) ehk heitkogus toodetud turbaühiku kohta; • heitkogus seotuna tootmisala pinnaühikuga (kg/ha) või • hetkelise heitena tööprotsessi põhiselt (g/s). Tuginedes Rootsi ja Soome metoodikatele, on neid kategooriaid allpool detailsemalt kirjeldatud koos võimalike eriheidetega. Eriheited on toodud Soome ja Rootsi metoodikate põhjal freesimise, pööramise, vallitamise ja kogumise kohta. Aunatamiselt ja laadimiselt heite jaoks on arvutuskäik esitatud allpool, peatükis 7.3. Toodangumahuga seotud eriheiteid on kasutatavad eelkõige saasteainete aastase koguheite arvutamiseks. Näiteks Soomes ja Rootsis kasutatakse neid riiklike saasteainete heitekoguste

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

27

arvutamisel rahvusvaheliseks saasteainete heitkoguste aruandluseks Saaste Kauglevi konventsiooni sekretariaadile või NEC direktiivi nõuete täitmise aruannete jaoks. Eestis võib seda vajadusel kasutada näiteks õhusaaste statistilise aruande koostamiseks. Rootsi uuring toob välja, et nii Rootsis kui Soomes kasutatakse riiklikus aruandluses osakeste (PMsum, PM10 ja PM2,5) eriheiteid ühikuna kg/m3, kus heitkogus arvutatakse kaevandatud freesturba koguse alusel. Erinevate freesturba tootmismeetoditega kaasneb erinev heide ja nii erinevad ka meetodist tulenevalt eriheited. Rootsi turbatootmise mõju uuring esitab kokkuvõtte 2010. aastal Rootsi riiklike saasteainete heitkoguste määramise töö raames väljapakutud eriheidetest. Selles töös on esitatud summaarsete osakeste, peenosakeste ning eriti peenete osakeste eriheited seotult aastase toodangumahtu ja konkreetse tootmistehnoloogiaga. Uuringus esitatud ja Rootsis kasutatavad eriheited tootmisviisist sõltuvalt aastase heitkoguse arvutamiseks on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 7.2). Tabel 7.2 Eri osakeste fraktsioonide eriheide (kg/m3) freesturba kogumisel kolmel erineval meetodil (Nuutinen 2007, Jerksjö 2010).

Turba kogumisviis Saasteaine eriheide, kg/m3

PM2,5 PM10 PMsum HAKU meetod 0,042 0,046 0,09

Mehhaaniline kogumine 0,046 0,066 0,14 Vaakumkogumine 0,040 0,056 0,12

Eriheited näitavad, et kolm tootmistehnoloogiat on heitkoguste osas toodetud turbakoguse kohta enam-vähem samaväärsed ja see kehtib osakeste suurusest sõltumata. Soome uuringus on uuritud osakeste heitkoguseid Soomes turba kaevandamisel. HAKU meetod oli viidatud uuringute tegemise ajal keskne tootmismeetod, kuid kütteturba osakaalu olulise vähenemise tõttu enam mitte. Eestis kasutatakse käesoleval ajal turbatoomisel vaakumkogumist ja vähesemal määral mehaanilist kogumist. Uuringus kasutati osakeste heitkoguste hajumise hindamiseks USA EPA dispersioonimudelit (EPA-Fugitive Dust Model FDM). Erinevad turba kogumismeetodid näitasid suurt erinevust eriti peenete osakeste (PM2,5) heidete osas. Suurim heide esines vanade vaakumkogujate (kasutati ilma tsüklonita kogujat, mudel: JIK 35) kasutamisel, kui PM2,5 heide oli vahemikus 1,6–43 g/s (keskmiselt 13,2 g/s), samal ajal kui uuemate seadmetega (tsükloniga koguja, mudel: JIK 40) oli vaakumkogujast väljuvas õhus PM2,5 sisaldus vahemikus 0,3–5,8 g/s (keskmiselt 1,9 g/s). Turbatootmisalal toimuvate tootmisetappide heite täpsemaks hindamiseks on vajalik teada eriheiteid kõikide tööetappide kohta. Eestis levinuimaks tootmisviisiks on kogumine vaakumkogujaga, millele eelneb turbapinna freesimine ja pööramine. Juhul kui turvast kogutakse mehaanilisel meetodil, lisandub eeltöötlusena ka kuivanud turbapinnase vallitamine. Teises Soome uuringus teostatud peenosakeste (PM10) mõõtmiste põhjal on pöördmodelleerimise teel leitud erinevatele tootmisprotsessidele osakeste hinnangulised eriheited väljendatuna heitekogusena tootmispinna ühiku kohta (kg/ha). Antud väärtused on rakendatud ka hilisemates uuringutes tootmisaladelt pärineva osakeste heitkoguste

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

28

arvutamisel. Uuringus esitatud PM10 eriheited on esitatud allolevas tabelis (Tabel 7.3). Lisaks on tabelis esitatud ka PMsum ja PM2,5 eriheited, tuginedes peatükis 7.1 toodud üleminekukoefitsientidele. Tabel 7.3. Turba tootmisetappide eriheited qetapp (Nuu@nen 2007)

Tootmisetapp PMsum* PM10 PM2,5*

qetapp (kg/ha) Freesimine 2,295 1,500 1,053 Pööramine 4,131 2,700 1,896 Vallitamine 1,377 0,900 0,632

Mehaaniline koguja 7,497 4,900 3,441 Vaakumkoguja (JIK 40) 8,568 5,600 3,933

* Arvutatud vastavalt valemitele [[7.1] ja [[7.2].

7.3Heite hindamine laadimiselt ja aunatamiselt

Osakeste heitkoguste arvutuseks laadimiselt ja aunatamiselt tuleb kasutada osakeste lendumise hinnanguid erinevatelt laadimisprotsessidelt. Heidet mõjutavad paljud erinevad tegurid. Järgnevalt on näiteks toodud osakeste heite moodustamise @ngimused Saksa Inseneride Assotsiatsiooni (VDI) väljatöötatud heite metoodikast. Heite tekkel loetakse osakeste lendumise/heite tekke teguriteks osakeste koos@st, sealhulgas: • @hedust; • terasuuruse jaotust, sh savifraktsiooni sisaldust; • niiskuse/rasva sisaldust; • osakeste kuju; • osakeste pinna omadusi; • keemilisi ja füüsilisi omadusi. Metoodikates esitatud koefitsiente teistele materjalidele, nagu näiteks liiv, kruus, saepuru vms ei saa turba puhul otse kasutada, sest turba peenosakeste füüsikalis-keemilised omadused (nagu niiskuse sisaldus, terasuurus jne) võivad olla märkimisväärselt erinevad.

Joonis 7.1 Näide, osakestele mõjuvad jõud puistematerjali kuhilas. Allikas: VDI 3790.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

29

Kuna käesoleva metoodika koostamiseks tehtud kaardistamine näitas, et riikides, kus turvast on toodetud või toodetakse, ei loeta turba osakesi oluliseks välisõhu kvaliteedi mõjutajaks, siis vahetult turba tootmisega seotud uuringud puuduvad. Seetõ\u kasutatakse käesolevas töös aunatamiselt ja laadimiselt heite hindamiseks lähimaid sobivaid analooge ning lähtutakse konserva@ivsuse põhimõ\est. Osakeste heite suuruse hindamiseks võib kasutada US EPA AP-42 metoodikat puistematerjalide käitlemiselt. Heite valem koos soovituslike kasutatavate näitajatega on esitatud allpool (peatükk 8.2.5).

7.4Heiteallika kõrgus maapinnast

Osakeste leviku hindamiseks on vajalik teada heiteallika kõrgusi. Turbatootmise eeltöötlusprotsessid toimuvad mehaaniliste seadmetega maapinna lähedal, kus mehaanilise töötluse seadmete kõrgus ulatub kuni poole meetrini. Kogu tootmistsükli lõikes toimuvad enamus tööprotsesse vahetult maapinna lähedal. Madal kõrgus pärsib suuremal määral osakeste heidet õhku ning edasi kandumist suuremate vahemaade taha. Seetõ\u sadestub valdav osa heitest maha töötsoonis ja selle vahetus ümbruses. Osakeste õhku sa\umise kõrgus on suurem aunatamisel ja laadimisel. Aunatamisel võib mahalaadimise kõrguseks arvestada 0,5 m, kus on heide kõige suurem ning aunast laadimisel veovahendisse (tootmisalalt äravedu), mis toimub tavaliselt ekskavaatoriga, võib osakeste moodustumise kõrguseks arvestada 3–4 m. Allolevas tabelis (Tabel 7.4) on toodud turba tootmisetappidel eralduvate osakeste heite kõrgused (freesturba pinnase ettevalmistus, kuivatamine ja kogumine vaakum- ja mehaaniliste kogujatega). Põhjalikum kirjeldus tootmistehnoloogiast on esitatud eespool peatükis 6. Tabel 7.4. Turbatootmise tööprotsesside heite kõrgus (Nuutinen 2007)

Tööprotsess Saasteaine õhku eraldumise kõrgus, m Märkused

Freesimine 0,5 Tööorgani kõrgus maapinnast Pööramine 0,5

Vallitamine 0,5 Mehaaniline

kogumine 2 Kõrgus on sõltuv kasutatava koguja tüübist. Kui väljalasketoru on suunatud alla, on

heite kõrgus ~0,5 m. Kui väljalasketoru on suunatud üles, on heite eraldumise kõrgus

keskmiselt 2 m (mõnede kogujate puhul ulatub

maksimaalselt 4 m).

Vaakumkogumine 0,5–4

Aunatamine 0,5–4 Peamine osakeste heide õhku on koguri punkri tühjendamisel, mis toimub

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

30

Tööprotsess Saasteaine õhku eraldumise kõrgus, m Märkused

maapinna lähedal. Auna profileerimisel on heide väiksem.

Laadimine 3–4 Laadimine võib toimuda iga ilmaga sh ka vihma või lumesajuga.

7.5Heite kestus

Osakeste teke/heide/levik toimub tööprotsesside läbiviimise ajal. Välisõhu kvaliteedi piirnormidega ületamise võrdlushindamise jaoks on vähim aeg üks ööpäev. Vähim välisõhu kvaliteedi piirväärtuste (PM10, PM2,5) keskmistatud aeg on üks ööpäev ehk 24-tundi. Töö toimub reeglina valgel ajal, kuid mi\e 24 h järjest. Juriidiliselt siduv välisõhu osakeste piirväärtus on seatud ööpäeva keskmisele sisaldusele tootmisterritooriumist väljapool (peatükk 5). PM10 ööpäeva keskmist piirväärtust on kuni aastani 2030 lubatud ületada 35 korda aastas, pärast seda AAQD direk@ivi kohaselt 18 ööpäeval aastas. PM2,5-le ööpäeva keskmist piirväärtust täna seatud ei ole, alates 2030. aastast aga on samu@ ööpäeva keskmist piirväärtust lubatud ületada 18 ööpäeval. Häiringut põhjustava heite hindamiseks (PMsum, aga ka PM10 ja PM2,5) osas võib loomulikult kasutada ka muid ajavahemikke. Arvu@modelleerimise kasutamisel on vähim mõistlik aeg ühe tunni keskmine heide. Sellisel juhul sobib väljutatud osakeste hajumise hindamise alusena kasutada teoree@liselt suurimat võimalikku tekkivat osakeste kogust, millel on potentsiaal levida tootmisalalt väljapoole (väljutatakse välisõhku).

7.6Osakeste hajumine välisõhus

Turba tootmiselt osakeste hajumist hinnatakse tänapäevalt valdavalt arvu@modelleerimisega, kasutades arvutatud heitkogust ajaühikus ja heidet mõjutavaid tehnoloogilisi @ngimusi, samu@ meteoroloogilisi näitajaid. Osakeste levik väljapoole tootmisala toimub tuule mõjul. Osakeste hajumine väljapoole tootmisala toimub ainult ebasoodsa tuulesuuna korral, kui tuul puhub piisava tugevusega väljapoole tootmisala. Saksa Inseneride Assotsiatsiooni (VDI) väljatöötatud heite metoodika kohaselt on meteoroloogilistest @ngimustest olulised välisõhu järgmised näitajad: • tuule suund; • tuule tugevus; • turbulents; • õhutemperatuur;

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

31

• õhuniiskus; • sademed. Illustreerimaks osakeste hajumist ja saasteallikast eemaldudes tekkivaid kontsentratsioone õhus, on siinkohal ära toodud Soomes mõõtmiste ja hajumisarvutustega osakeste hajumine erinevatelt tootmisprotsessi etappidelt, sõltuvalt hajumis@ngimustest. Kasutatud on turbatootmise\evõ\e VAPO uue tootmisala arenduse KMH aruande välisõhu kvaliteedi hindamise osa.

Joonis 7.2 Turbatootmise etapi põhjustatav tunnikeskmine peenosakeste (PM10) kontsentratsioon heiteallikast erinevatel kaugustel avamaas@ku @ngimustes. Hajumist mõjutavad @ngimused: tuul 3 m/s, (suuna vaheldus +/-45o), stabiilsusklass 2, õhutemperatuur 20 oC, piirikihi kõrgus 1000 m (Nuu@nen, 2007).

Märkus: Joonisel 7.2 kujutatud HAKU metoodika alusel toimuv laadimine ei ole Ees@ @ngimustes asjakohane, kuna seda ei kasutata.

Kaugus heiteallikast, m

Pe en

os ak

es te

(P M

10 ) k

on ts

en tr

at sio

on , μ

g/ m

3

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

32

Joonis 7.3 Turbatootmise etapi põhjustatav peenosakeste (PM10) lisanduv kontsentratsioon ööpäeva keskmisele heiteallikast erinevatel kaugustel avamaas@ku @ngimustes. Hajumist mõjutavad @ngimused: tuul 3 m/s, (suuna vaheldus +/-45o), stabiilsusklass 2, õhutemperatuur 20 oC, piirikihi kõrgus 1000 m (Nuu@nen, 2007).

Märkus: Joonisel 7.3 kujutatud HAKU metoodika alusel toimuv laadimine ei ole Ees@ @ngimustes asjakohane, kuna seda ei kasutata.

Pe en

os ak

es te

(P M

10 ) k

on ts

en tr

at sio

on , μ

g/ m

3

Kaugus heiteallikast, m

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

33

8Turba tootmiselt saasteainete heitkoguste arvutusmetoodika Allpool esitatud saasteainete heitkoguste arvutusmetoodika on sõltuv nende abil saavutatavatest eesmärkidest, täites kas keskkonnakaitselist või keskkonnakorralduslikku eesmärki. Keskkonnakaitseline eesmärk on saaste väl@mine, mille väljenduseks on saasteainete ohutu sisaldus välisõhus. Arvutusmetoodika eesmärk on anda lähteinformatsiooni saasteainete hajumiskaar@de koostamiseks, et prognoosida ja hinnata turba tootmise tootmisalast piirest väljaspool tekkivaid kontsentratsioone piirväärtustega. Saasteainete piirväärtused on esitatud tunnikeskmisena, nõnda aitab ka metoodika hinnata heidet ajaühikus, võimaldades arvutada heitkogused tunnis. Keskkonnakorralduslikud eesmärgid on Ees@s seotud eelkõige keskkonnaloa andmise, loas seatud heite @ngimustega, millele lisanduvad aruandluskohustused, mis omakorda on seotud keskkonnatasudega. Keskkonnakorralduslikult on heitkogused seotud nõuetega hetkelisele heitkogusele – g/s ning pikaajaliselt koguheitele – t/a, arvestuslikud ajaühikud aga on seotud veel kvartali ja aastaga, kus tootja peab hindama möödunud ajaperioodi heitkoguseid kg/kvartalis ja t/a. Mõlemad on aluseks saastetasu tasumiseks, põhinedes toimunud tegevusel ja heitkoguste arvutusel. Õhusaasteloa vajadus tuleb aga üldjuhul välja selgitada kavandatava tegevuse eelselt keskkonnaloa taotlemise käigus, mistõ\u siin on keskkonnakorralduslikuks eripäraks aastase heitkoguse prognoos. Eeltoodud eesmärke silmas pidades võimaldab järgnevalt esitatud metoodika leida: • saasteainete aastased heitkogused kehtestatud künniskogusega võrdlemiseks ja

keskkonnaloa vajaduse hindamiseks; • saasteainete aastased heitkogused aruandluseks ja keskkonnatasude tasumiseks; • saasteainete hetkelised heitkogused hajumise ja õhukvaliteedi taseme vastavuse

hindamiseks lubatud välisõhu kvaliteedi piirväärtusega. Lisaks on metoodikas ka esitatud võimalikud meetodid lühiajalisemate , nt tunnikeskmiste heidete hindamiseks.

8.1Aastase saasteaine heitkoguse arvutus õhusaasteloa vajaduse hindamiseks

Lähtudes vajadusest hinnata turbatootmisalalt välisõhku eralduvate saasteainete koguheidet, on vajalik leida saasteainete aastane heitkogus. Arvutuse tulemus annab vastuse küsimusele, kas turbatootjal on vajalik taotleda õhusaasteluba saasteainete välisõhku viimiseks või mi?e. Nagu juba eelpool on selgitatud, on Ees@ keskkonnakorralduslikult unikaalne, sest üheski teises riigis, kus toimub tööstuslik turba tootmine, välisõhu saasteainete heidet otse ei reguleerita. Välisõhu kvaliteedi kontroll toimub läbi välisõhu saasteainete piirväärtuste tagamise välisõhus tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool. Põhirõhk on seega maapinnalähedase atmosfääriõhu seisundi kontrollil tootmisalalt väljas. Turbatootja peab

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

34

jälgima ja tagama, et välisõhus tootmisalade ümbruses ei ületataks seadusega lubatud osakeste sisalduse piirväärtust. Piirväärtuse ületamise suure tõenäosuse korral seiratakse ja või mõõdetakse õhukvaliteedi taset ja/või seda mõjutavaid tegureid (nt tuule suund, õhutemperatuur, jne). Soomes läbiviidud uuringute ja mõõtmistulemuste alusel välja töötatud metoodikat ja eriheiteid kasutatakse ka Soomes ja Rootsis ÜRO Saaste Kauglevi konventsiooni (CLRTAP) ja EL Õhusaasteainete riiklike piirkoguste direk@ivi (NEC) aruandluses. Heitkoguste arvutusel arvestatakse kolme levinuima meetodiga (HAKU, mehhaaniline ja pneumaa@line ehk vaakumkogumine). HAKU meetodi kasutamine on vähenemas ja nagu Ees@ski on valdavaks saanud pneumaa@line meetod. 8.1.1Aastane tootmismaht ja turba erikaal Saasteaine aastase heitkoguse leidmiseks ja toodetava koguse teisendamiseks massiühikutelt (t) mahuühikutele (m3) on vajalik teada turbatootmisala erineva kaevandatava varu erikaalu (t/m3), mis häs@- ja vähelagunenud turbal on erinev. Ees@s peetakse sta@s@list arvestust toodetud turba erikaalude osas. Võimalusel tuleks kasutada vastava ala koefitsiente või selle puudumisel sta@s@lisi keskmisi näitajaid. Viimaste aastate keskmised väärtused Ees@ Turbaliidu andemetel on toodud allolevas tabelis. Tabel 8.1. Turbalasundi erikaalude koefitsiendid (MTÜ Ees@ Turbaliit)

Toodetava turbalasundi erikaalu koefitsiendid

2021 2022 2023 2024 t/m3

Vähelagunenud turvas 0,146 0,140 0,140 0,142 Häs@lagunenud turvas 0,220 0,216 0,200 0,203

Arvestades metoodika üldistusastet, toodetava turba omadusi ja arvutuskäigu eesmärki, tuleb esmalt leida taotletava varu keskmine erikaal, kasutades järgmist valemit:

)*+' = ()ä-./. ∙ )ä-./.) + (-ä&12/. ∙ -ä&12/.)

)ä-./. + -ä&12/.

[8.1]

kus ρvaru kaevandatava turbavaru keskmine erikaal, t/m3

Qvähel. vähelagunenud turba maht, t Cvähel. vähelagunenud turba erikaalu koefitsient, t/m3

QhäsLl. häs@lagunenud turba maht, t ChäsLl. häs@lagunenud turba erikaalu koefitsient, t/m3

Aastane tootmismaht mahuühikutes (m3) on leitav järgmiselt:

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

35

= **&1*

)*+'

[8.2]

kus Q aastane taotletav tootmismaht, m3 maasta aastane taotletav kaevandamismaht, t

ρvaru kaevandatava turbavaru keskmine erikaal, t/m3

8.1.2Tootmisefek8ivsus ja tootmisetappide eriheited Peatükis 7.1 toodud eriheidete teisendamiseks vaadeldaval alal kaevandatavale turbale tuleb arvestada tootmisefek@ivsusega. Tootmisefek@ivsus näitab, kui palju turvast (m3) saadakse tootmisala ühe pinnaühiku (ha) kohta. Tootmisefektiivsus sõltub turba omadustest, tööprotsessidest, keskkonnatingimustest, turunõudlusest ja kujuneb välja ka varasema praktika põhjal, mistõttu pärineb see info arendajalt. Tavapäraselt jääb tootmisefektiivsus vahemikku 500–750 m3/ha. Juhul kui tootmisefektiivsus ei ole teada (näiteks kui tegemist on uue turbatootmisalaga või kaevandajaga), tuleb kasutada arvutuslikku väärtust, mis on leitav järgmiselt:

=

[8.3]

kus η tootmisefek@ivsus vaadeldaval alal, m3/ha

Q aastane taotletav tootmismaht, m3 P tootmisala pindala, ha Tootmisala põhised eriheited tootmisetappidele on leitavad peatükis 7.2 esitatud eriheidete ja vaadeldava ala tootmisefek@ivsuse kaudu järgmiselt:

.1*33 = .1*33

[8.4]

kus Cetapp tootmisetapi eriheide, kg/m3

qetapp tootmisetapi eriheide, kg/ha, (Tabel 7.3) η tootmisefek@ivsus vaadeldaval alal, m3/ha, valem [8.3]

Valemiga [8.4] leitud eriheite põhjal saab aastast tootmismahtu Q arvesse võ\es leida summaarsed aastased heitkogused. 8.1.3Püüdeseadmetega vaakumkogumise eriheide Juhul, kui turba kogumise etapil rakendatakse vaakumkogujal püüdeseadmeid (tsüklonid), siis tuleb tootmisetapi heide läbi korrutada heite vähendamise koefitsiendiga, mis väljendab heite

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

36

vähendamise potentsiaali. Püüdeseadme koefitsient antakse tootmistehnoloogia tootja poolt või määratakse mõõtmistega. Tsüklonite osakeste eemaldamise tõhususe kohta on koostanud koondülevaate US EPA (EPA-452/F-03-005 Air Pollu1on Control Technology - Cyclones), mille kohaselt on klassikaliste tsüklonite tõhusus summaarsete osakeste (PMsum) eemaldamisel 70–90 %, peenosakeste (PM10) puhul 30–90 % ja eri@ peenete osakeste (PM2,5) puhul 0–40 %. Ülevaates tuuakse välja, et kuigi tsüklonid töötavad eri@ tõhusalt osakestele terasuurusega alates 10 µm ja eri@ üle 200 µm (silmaga nähtav osa), siis saavutatakse tsükloni rakendamisel heites ka väiksemate osakeste vähenemine. Arvestades eeltoodud osakeste vähendamise potentsiaali ning Ees@s vaakumkogujatel kasutatavate tsüklonite ser@fikaa@, on summaarsete osakeste PMsum 70 % vähenemise kasutamine konserva@ivne ja tõenäoliselt on tõhusus alahinnatud. Püüdeseadme rakendamisel on korrigeeritud eriheide leitav järgmise valmiga:

)**4'(456'(27. 45++26..+21'8 = .1*33 ∙ 5

100 − 100 8

[8.5]

kus C9::;<=;>?<=@AB ;>CC@?BBC@D<E tootmisetapi eriheide püüdeseadme rakendamisel, kg/m3

Cetapp tootmisala põhine tootmisetapi eriheide, kg/ha, valem [8.4] P heite vähendamise koefitsient

Ees@s kasutatavate vaakumkogujate püüdeseadmete ehk tsüklonite efek@ivsus on P = 70 % (vt ka peatükk 6.5). Seega moodustaks eeltoodud valemi põhjal korrigeeritud vaakumkogumise eriheide 30 % algsest, mida saab rakendada osakestele summaarselt PMsum. Heitkoguste hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et kindlas@ ei saa PM10 ja PM2,5 summaarne heitkogus olla suurem kui PMsum heitkogus, sest osakeste fraktsioonid sisalduvad üksteises. Seega, juhul kui puudub täpsem info puhastussüsteemi garanteeritud väljuvate osakeste eri fraktsioonide massi osas, võib konserva@ivselt eeldada, et PMsum = PM10 = PM2,5. 8.1.4 Heide laadimiselt ja aunatamiselt Laadimiselt ja aunatamiselt võib heite hindamiseks kasutada US EPA AP-42 metoodikat, kus puistematerjalide heidet käsitleb peatükk 13.2 ja kus heite hindamiseks on vaja ainult kahte lähtetegurit. Saksa Inseneride Assotsiatsiooni, VDI meetodis 3790 on vajalik arvestada täiendavate teguritega, milliseid turba jaoks ei ole esitatud. US EPA AP-42 metoodikas on toodud erinevate materjalide heite potentsiaal ja heite hindamise aluseks on valemid, kus tegevusega seotud heite aspek@d on seotud töömaa pindala ja/või töö kestusega. Näiteks puistematerjalide laadimisel. Kuid kõigil nendel puhkudel on esitatud massi/mahu määramisel välisõhku sa\uva saasteaine heite koefitsient.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

37

Näiteks US EPA AP-42 peatükk 13.2.4 (Aggregate Handling and Storage Piles) on valem puistematerjalide heite arvutamiseks aine gravitatsioonilisel kuhjamisel veokist valli mahalaadimisel või frontaallaaduriga veokisse laadimisel. Meetodis on kirjeldatud tegevusi, mis on aunatamisele ja laadimisele sarnase iseloomuga ja mida võiks kasutada turba laadimisel ja aunatamisel osakeste heite hindamiseks. Tähele tuleb panna, et metoodikas on toodud puistematerjali niiskussisalduse vahemik, millele metoodikas toodud valem keh@b: 0,25–4,8 %. Seda valemit saab kasutada ka teiste materjalide puhul (mille niiskussisaldus on siiski maksimaalselt kuni 27 %), kuid siis väheneb valemi rakendamisel tulemuse usaldusväärus. Seetõ\u tuleb seda valemit kasutada vaid aunatamiselt ning laadimiselt heite suurusele ligilähedase hinnangu. Kuna aunatatav ja/või laaditav turvas on valemis käsitletust oluliselt niiskem, hinnatakse valemi rakendamisel heide suuremaks kui see tegelikult ehk on ehk arvutus on konserva@ivne. Eriheite leidmise valem on järgmine:

= (0.0016) ∙ > 2.2@

!.F

(2 ) !.G

[8.6]

kus E eriheide, kg/t (osakeste heide käideldava turba ühe tonni kohta); k osakese suuruse koefitsient (kordaja, lähtudes osakese suurusest) mikromeetrites

(valemit täpsustavast tabelist: kui <10 µm, siis k=0,35; kui <2,5 µm siis k=0,053); U keskmine tuule kiirus, m/s (lähimas Riigi Ilmateenistuse jaamas registreeritud) eelmise

kalendriaasta keskmine tuule kiirus; M niiskuse sisaldus, % (auna moodustamisel arvestuslikult 40 % ja turba laadimisel 55 %). 8.1.5Summaarne aastane heitkogus Juhul kui turbatootmisalal kasutatakse erinevaid tootmistehnoloogiaid (mehaaniline ja vaakumkogumine koos), tuleb esmalt leida mõlema tootmisviisi aastased tootmismahud.

= (.-**72/27. + )**4'( [8.7]

kus Q aastane toodangumaht, m3

Qmehaaniline toodetav turba kogus mehaanilisel kogumisel, m3 Qvaakum toodetav turba kogus vaakumkogumisel, m3 Aastase heitkoguse leidmisel iga tootmisviisi kohta peab arvestama selleks kasutatavate tootmisetappidega (Eetapp). Tootmisetapid on järgmised:

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

38

• Turba mehaanilisel kogumisel: Efreesimine + Epööramine + Evallitamine + Emeh.kogumine + Eaunatamine

+ Elaadimine • Turba vaakumkogumisel: Efreesimine + Epööramine + Evaakumkogumine+ Eaunatamine + Elaadimine

Tootmisetapi aastane heitkogus on leitav järgmiselt:

.1*33 = .1*33 ∙ .1*33

1000

[8.8]

kus Eetapp tootmisetapi aastane heitkogus, t Cetapp tootmisala põhine tootmisetapi eriheide, kg/m3 Qetapp tootmisetappi läbiv aastane toodangumaht, m3/a

Aastase heitkoguse leidmiseks tuleb vaadeldaval alal teostatavate tootmisetappide heitkogused liita:

=A.1*33

7

4H"

[8.9]

kus M tootmisala aastane heitkogus, t/a Eetapp tootmisetapi aastane heitkogus, t/a (valem [8.8]) Keskkonnaministri määrusega nr 67 seatud summaarsete osakeste künniskogusest 1 tonn suurema heitkoguse puhul on vajalik keskkonnaloa raames taotleda ka õhusaasteluba. Künniskogusest väiksema heitkoguse korral õhusaasteluba vajalik ei ole.

8.2Hetkelise saasteaine heitkoguse arvutus hajumisarvutuste jaoks

Üldiseks turbatootmise eelduseks on, et on püsinud sobivad ilmas@ku@ngimused – sademeteta kuiv ilm, mis on võimaldanud turba niiskusesisalduse viia tasemele, kus selle töötlemine või kogumine on tehnoloogiliselt võimalik. Tootmisetappe on võimalik läbi viia sõltuvalt turba niiskussisaldusest. Tootmine on tsükliline – tootmisetapp viiakse läbi võimalikult op@maalselt iga tootmistehnoloogia- või viisi puhul. Oluline välisõhu saasteainete heide välisõhku toimub ainult tootmisetapi ajal. Seetõ\u ei ole heide turba tootmisest püsiv, vaid perioodiline ja ajas ning ruumis muutuv. Turba tootmisel eraldub heide kindla suurusega tootmisväljakutelt, mistõ\u on tegemist pindallikaga.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

39

Hetkeliste heitkoguste (M) arvutamiseks on vajalik teada järgmisi lähteandmeid: • Kasutatav turbatootmise viis ning tootmisetapid - tootmisväljakul teostatavad tööetapid,

vaakumkogujate ja/või mehaaniliste kogujate kasutamine. • Heite kestus, mida iseloomustab tootmisetapi ajaline kestvus. Erinevad tootmisetapid on

erineva pikkusega, sõltudes ka kasutatavate seadmete parameetritest (tööorganite laiused), masinate liikumiskiirustest ja tootmisväljakute ja väljakusiilude mõõtmetest. Seetõ\u varieeruvad tootmisetapi pikkused ja heite kestvused.

• Pindallika suurus, millelt heide eraldub. Arvestades, et tootmisväljakud on pindallikad, tuleb leida heide pinnaühiku kohta.

Hetkeline heitkogus (pindallika puhul ühikuga g/s·m2) on sisendiks modelleerimiseks ja hajumise hindamiseks. 8.2.1Heiteallika pindala Turbatootmisalad koosnevad tootmisväljakutest, mis üldjuhul on ühesuguste sarnaste mõõtmetega, kuid olenevalt olukorrast võivad olla ka erinevas suuruses. Tootmisväljakute üldine laius sõltub tootmisala suurusest, selle paiknemisest ja väljaehitamise võimalustest. Seega tuleb iga tootmisala ja väljaku puhul arvestada just selle väljaku mõõtmetega. Tavapäraselt kraavitatakse tootmisväljak umbes 250 m pikkade siiludena, mille laiuseks on 20 m. Kahe kraavi vahelisel osal ehk väljakusiilul teostatakse tootmisega seotud tööprotsesse. Väljakusiilu pindala on leitav järgmiselt:

&22/ = ∙ [8.10]

kus ssiil väljakusiilu pindala, m2 või ha a siilu laius, m (üldjuhul 20 m) b siilu pikkus, m Tavapäraselt kujuneb ühe väljakusiilu pindalaks seega 5 000 m2 ehk 0,5 ha (1 ha = 10 000 m2). 8.2.2Tehnoloogilised parameetrid Sõltuvalt teostatavast tootmisetapist kasutatakse selleks erineva laiusega traktori külge haagitavaid tööorganeid (freesija, pööraja jne). Vaadeldava ala suhtes heitkoguste leidmisel tuleb kasutada seal rakendatava tehnika parameetreid. Tavapärased tööorganite laiused on toodud allolevas tabelis. Tabel 8.2 Tüüpilised tööorganite laiused

Tootmisetapi tööorgan Tööorgani laius d, m Freesija 10 Pööraja 20

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

40

Tootmisetapi tööorgan Tööorgani laius d, m Vallitaja 10

Vaakumkoguja 5 Sõltuvalt tööorgani laiusest tuleb ühte väljakusiilu töödelda vastav arv kordi, mille alusel kujuneb tootmisetapi ja heite eraldumise ajaline kestvus. Seega ühel väljakusiilul läbitav distants (Lsiil) kujuneb järgmiselt:

&22/ = ∙

[8.11]

kus Lsiil väljakusiilul läbitud distants, m a väljaksiilu laius, m d tööorgani laius, m b väljakusiilu pikkus, m Heite ajaline kestvus sõltub ka masinate liikumiskiirusest, mis tootmisetapi lõikes varieerub. Hetkeliste heitkoguste arvutamisel tuleb lähtuda vaadeldaval alal prak@kas välja kujunenud masinate liikumiskiirustest, kuid täpsema info puudumisel saab kasutada allpool esitatud tüüpiliste kiiruste keskmisi väärtusi. Tabel 8.3 Masinate liikumiskiirused erinevatel tööetappidel

Tootmisetapp Masina liikumiskiirus v, km/h

Keskmine väärtus vkesk, km/h

Freesimine 10–15 12 Pööramine 5–15 8 Vallitamine 5–10 7

Mehaaniline kogumine - 6 Vaakumkogumine - 7

Liikumiskiiruse km/h üle viimisel ühikule m/s, tuleb väärtus jagada 3,6. 8.2.3Aeg Tootmisetapi läbiviimiseks kuluv aeg (tetapp) väljakusiilul sõltub sellel läbitavast distantsist (Lsiil) ning masina liikumiskiirusest (vkesk) ning on leitav järgmiselt:

.1*33 = &22/

4.&4 ∙ 3,6

[8.12]

kus tetapp väljakusiilul tootmisetapi läbiviimiseks kuluv aeg, s Lsiil väljakusiilul läbitud distants, m vkesk masina keskmine liikumiskiirus, km/h

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

41

8.2.4Tootmisetapi ja pindallika hetkeline heitkogus Teades eespool toodud parameetreid ning eriheiteid qetapp (vt peatükk 7.2), on võimalik leida tootmisetapi hetkeline heitkogus järgmise valemi abil:

.1*33 = .1*33 ∙ &22/ ∙ 1000

.1*33

[8.13]

kus Metapp tootmisetapi hetkeline heitkogus, g/s qetapp tootmisetapi eriheide, kg/ha ssiil väljakusiilu pindala, ha tetapp väljakusiilul tootmisetapi läbiviimiseks kuluv aeg, s (valem [8.12]) Hajumise modelleerimisel on otstarbekas tootmisväljakuid käsitleda pindallikatena. Tootmisväljakud koosnevad teatud arvust väljakusiiludest ning nende pindala on leitav järgnevast seosest:

)ä/I*4 = ∙ &22/ [8.14]

kus Sväljak tootmisväljaku pindala, m2 ssiil väljakusiilu pindala, m2 (valem [8.10]) n väljakusiilude arv tootmisväljakul Pindallika hetkeline heitkogus on leitav tootmisetapi hetkelise heitkoguse ja pindala jaga@sena:

)ä/I*4 = .1*33

)ä/I*4

[8.15]

kus Mväljak tootmisväljaku hetkeline heitkogus, g/s·m2

Metapp tootmisetapi hetkeline heitkogus, g/s Sväljak tootmisväljaku pindala, m2

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

42

8.3Osakeste hajumise modelleerimine

Hetkelist heitkogust (g/s ja g/s·m2) saab kasutada sisendinfona saasteainete hajumise modelleerimiseks asjakohastes arvutusmudelites, näiteks Ees@s kasutatakse valdavalt AERMOD, ADMS või AirViro lahendusi. Modelleerimise tulemusena valmivad hajumisdiagrammid aitavad hinnata tootmisalade piiril osakeste sisalduse vastavust õhukvaliteedi piirväärtusele lähtuvalt keskkonnaministri määruses nr 75 sätestatust. Arvestades asjaolu, et turba tootmisel ei toimu kõik tootmisetapid samaaegselt, vaid üksteisele järgnevalt, on halvima võimaliku olukorra hindamiseks otstarbekas modelleerida suurima heitega ja kõige kauem kestvat tootmisetappi, milleks üldjuhul on turba kogumine. Teiste tootmisetappide puhul on osakeste kontsentratsioonid madalamad ja levimine ümbruskonda väiksem, mistõ\u on mõju õhukvaliteedi tasemele seeläbi ka väiksem.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

43

9Kasutatud kirjandus Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 05.07.2016, 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk@iv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.06.2008, lk 1–44. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk@iv (EL) 2024/2881, 23. oktoober 2024, mis käsitleb välisõhu kvalitee@ ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist (uues@ sõnastatud). Guide to Surface Materials Lease Informa@on Requirements for Peat Opera@ons. 2017. Alberta Government. 34 pp. Jerksjö, M. 2010. SMED Utredning: Beräkning av par@kelemissioner vid skördning, import och export av torv i Sveriges interna@onella rapportering. Hansen, Karin ; Hellsten, Sofie; Holmgren, Kris@na; Liljeberg, Marcus; Valley, Stephan; Wisell, Tomas; Ze\erberg, Therese; Olsson Öberg, Mona. 2016. Torvutvinningens miljöpåverkan. Raport C 198. Naturvårdsverket. IVL. 80 pp. Nuu@nen, J., Yli-Pirilä, P., Hytönen, K., Kärteva, J. 2007. Turvetuotannon pöly- ja melupäästöt sekä vaikutukset lähialueen ilmanlaatuun. Symo OY. Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. RT I, 06.03.2019, 12. Keskkonnaministri 214.12.2016. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käi@se tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. RT I, 14.12.2017, 10. Keskkonnaseadus@ku üldosa seadus. RT I, 28.02.2011, 1. Kruviks OÜ, Vortex Dust Collector Specifica@on 2020. Kägo, R., Vellak, P., Ehrpais, H., Noorma, M., and Olt, J. 2022. Assessment of power characteris@cs of unmanned tractor for opera@ons on peat fields. Agronomy Research 20(2), 261–274, 2022.

Leinonen, Arvo (toim.), 2010. Turpeen tuotanto ja käyttö. Yhteenveto selvityksistä. Espoo 2010. VTT Tiedotteita – Research Notes 2550. 104 s.

Lintunevan turvetuotantohankkeen ympäristövaikutusten arviointi, 2011 Vapo OY.

MTÜ Ees@ Turbaliit, h\ps://www.turbaliit.ee/kaevandamine (viima@ külastatud 11.02.2025). Sandström, T.; Kolmodin-Hedman, B., Ledin, M.C., Bjermer,L., Hörnqvist-Bylund, S., and Stjernberg, N. 1991. Exposure to peat dust: acute effects on lung func@on and content of

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

44

bronchoalveolar lavage fluid. Bri@sh Journal of Industrial Medicine. 1991 Nov; 48(11): 771-775. Schroderus, Ville. 2019. Pölynhallinta turvetuotannossa. Savonia Amma@korkeakoulu. Energiatekniikan tutkinto-ohjelma. Šnore, Ansis, Peat Extrac@on. 2017. Latvijas Kūdras asociācija.

US EPA. AP-42, Fih Edi@on Compila@on of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Sta@onary Point and Area Sources, US Environmental Protec@on Agency (https://www.epa.gov/air-emissions-factors-and-quantification/ap-42-compilation-air- emission-factors).

US. EPA. US EPA CICA Factsheet. EPA-452/F-03-005. Air Pollu@on Control Technology Fact Sheet. Cyclones. 5 pp. US EPA. 1981. Peat mining. An Ini@al Assessment of Wetlands Impacts and Measures to Mi@gate Adverse Effects. 52 pp. Väyrynen, Tarja; Aaltonen, Raija; Haavikko, Hannu; Juntunen, Mirja; Kalliokoski, Kirsi; Niskala, Anna-Liisa ja Tukiainen, Ossi. 2008. Turvetuotannon ympäristönsuojeluopas. Oulu. Pohjois- Pohjanmaan ympäristökeskus. Turunen, Isto. 2019. Turpeen keruukoneiten pölyämisen hallinta vesisumulla. Tampereen yliopisto. Teknis-luonnon@eteellinen @edekunta. Diplomintyö. 1-97. Turvetuotannon ympäristönsuojeluohje. 2015. Helsinki. Ympäristöministeriö. Ympäristöhallinin ohjeita 2 | 2015. Tissari, J., Yli-Tuomi, T., Willman, O., Nuu@nen, J., Raunemaa, T., Marja-Aho J., Selin, P. 2001. Turvepölyn leviäminen tuotantoalueilta. Kuopion yliopiston ympäristö@eteiden laitoksen monistesarja, 1/2001. Kuopion yliopisto, Ympäristö@eteen laitos, Kuopio. Tissari, Jarkko M., Yli-Tuomi, T., Raunemaa, Taisto M., Tii\a, Petri T., Nuu@nen, Janne P., Willman, Penp K., Leh@nen, Kari E. J. 2006. Fine par@cle emissions from milled peat produc@on. Boreal Environment Research, 11, 283 293. Valgma, Ingo; Karu, Veiko; Õnnis, Ave ja Pukk, Siim. 2007. Turba kaevandamise tehnoloogiad. Kogumik: Kaevandamine parandab maad. TTÜ Mäeins@tuut. VDI, 2010. VDI 3790. Environmental meteorology - Emission of gases, odours and dusts from diffuse sources - Storage, transhipment and transporta@on of bulk materials. WHO, 2021. Par@culate ma\er (PM2.5 and PM10), ozone, nitrogen dioxide, sulfur dioxide and carbon monoxide (h\ps://www.who.int/publica@ons/i/item/9789240034228)