Üldkäskkiri

20260520_Avalik_KV_0.1-3.40_26_75_Seletuskiri_õppekava_Maaväe_nooremohvitseri_kursus_(MaV_NOK)_juurde.pdf

Seletuskiri õppekava „Maaväe nooremohvitseri kursus“ (MaV-NOK) juurde

Õppekava avamise vajalikkuse põhjendus

Õppekava avamise peamine põhjus on tagada väeüksustele igal aastal ettenähtud arv

nooremohvitsere rühmaülema ametikohale. Lisaks võiks MaV-NOK avamine muuta Kaitseväe

kui tööandja kõrgharidusega reservväelasele atraktiivsemaks võimaldades alternatiivseid õpi-

ja karjääriteid. Seeläbi on võimalik leevendada kaitseväes rühma tasandi tegevväelaste

puudust.

Õppekava koostamise alused ja õppe ülesehitus

Varasemalt Kaitseväe Akadeemias (KVA) läbiviidud NOK õppekava ei ole uue kava aluseks

võetud, kuna selle sisu ei vastanud vajadustele ja tänastele väljaõppe võimalustele. Uue, MaV-

NOK õppekava peamine alus on kehtiv MaV põhikursuse (PK) I aasta ainevoog, millele

lisandub praktikaaine. PK ainevoo ära kasutamine võimaldab rakendada ressursse

tõhusamalt, mis tähendab, et õppurid osalevad samades ainetes koos PK õppuritega.

Erinevused võrreldes PK õppega on minimaalsed. Näiteks peab arvestama, et aine „Juhtimise

alused“ on oma PK õppes oluliselt mahukam aine ja seetõttu kohandatakse õppekavas aine

sisu ja hindamist selliselt, et see oleks MaV-NOK-i jaoks ühtlane tervik, kuid jätkub PK jaoks

II õppeaastal. Seega on ainete vastutavatel õppejõududel oluline koostada kursusele

ainekava, millest nähtub ka aine sisuline erinevus võrreldes PK-ga. MaV-NOK üldine õppekava

eesmärk ja õpiväljundid on sünteesitud MaV PK põhikursuse õppekava ja moodulite eesmärgi

kirjelduste ja õpiväljundite alusel.

Õppekava ainete läbimine annab õppurile sõjaaja ja rahuaja rühmaülema sõjaväelised

kvalifikatsioonid ning võimaldab teenistust jätkata Kaitseväes ja Kaitseliidus vastavatel

ametikohtadel. Kaitseliidus teenimise võimalused suurenevad RKAK arendamise käigus ja

hetkel on rühmaülemateks seal tavapäraselt reservväelased.

Nooremohvitseri teenistuspraktika peaks planeeritavas ajateenistustsüklis tagama piisavalt

pika õppimise võimaluse töökeskkonnas, mis võimaldaks tal tegutseda: a) juhina;

b) instruktorina ja seda mõlemas keskkonnas nii kursuste tsüklis kui lahinguvalves. Lisaks on

võimalus läbida praktikat ka Kaitseliidus, kui see toetab õpiväljundite saavutamist.

Õppekava protsessi kirjeldus

Õppekava sisu koostati esmalt koostöös õppeainete vastutavatega ning värbamist toetavate

ja ettevalmistavate isikutega KVA-s. Seejärel jagati õppekava sisendite võtmiseks laiemale

ringile (J7, G7, KRA ning teised KVA õppekavade arendusjuhid). Õppekava kooskõlastati KVA

õppekava komisjonis, kuhu kaasati ka Kaitseliidu esindaja.

Õppeaineid õpetavate õppejõudude loetelu ja kvalifikatsioon

Põhiõppeainete õppejõud on KVA akadeemilise töötaja nõuetele vastavad instruktorid,

õpetajad ja lektorid. Praktikaaine vastutav on juhtimise ja pedagoogika õppetooli määratud

õppejõud. Praktikaaine toimub vastavalt KVA praktikakorrale, kus praktika juhendajateks on

väeüksustest määratud tegevväelased.

Koostaja:

Mario Lementa

major

KVA ÕO PJSK õppekavade arenduse grupi

maaväe õppekavade juht

20260520_Avalik_KV_0.1-3.40_26_75_Õppekava_Maaväe_nooremohvitseri_kursus_MaV_NOK.pdf

KINNITATUD

Kaitseväe Akadeemia ülema 20.05.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/75

Õppekava nimetus Maaväe nooremohvitseri kursus (MaV-NOK)

Õppekava nimetus inglise

keeles

Junior Officer Course, Land Force

Õppekava kood 26008

Õppe tüüp Täiendusõpe

Õppekavarühm Sõjandus ja riigikaitse

Õppekava maht 2210 akadeemilist tundi (85 EAP)

Õppe nominaalkestus 1 aasta 4 kuud

Õppekoormus Täiskoormusega õpe

Õppeasutus Kaitseväe Akadeemia (KVA)

Õppekeel Eesti keel

Õpiväljundite

saavutamiseks vajalikud

teised keeled

Inglise keel B2 tasemel

Õppekava kinnitamine

õppeasutuses

Kaitseväe Akadeemia ülema 20.05.2026 käskkirjaga nr 0.1-

3.40/26/75

Kandideerimistingimused Eesti kodakondsus, eesti keele oskus vähemalt keeletasemel

B2, kõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon, läbitud esmane

sõjaväeline väljaõpe.

Õpingute alustamise

tingimused

Vastuvõtukatsete sooritamine, vastavus tegevteenistuse

nõuetele, ressursimahuka koolituse lepingu sõlmimine.

Õppekavajärgne

spetsialiseerumine

Puudub

Õppekava eesmärk Valmistada ette maaväe nooremohvitsere teenistuseks

Kaitseväes ja Kaitseliidus rühmaülema ametikohal.

Õppekava õpiväljundid Õppekava läbinu:

1) mõistab juhtimisstiile ja -meetodeid, mis vastavad nii

nüüdisaegse sõjaväelise organisatsiooni vajadustele,

üldtunnustatud moraalinormidele ja kutse-eetikale kui ka

tema enda isikuomadustele;

2) mõistab tänapäeva riikluse ja valitsemise aluseid,

rahvusriigi kujunemist, kultuuri ja religiooni rolli identiteedi

kujunemisel, nende mõjusid konfliktidele ning julgeoleku- ja

kaitsepoliitikale;

3) mõistab riigikaitse-, relvakonflikti- ning sisejulgeoleku

valdkonna õiguslikke regulatsioone toetamaks oma

toimetulekut juhina tulevaste teenistuslikke juriidiliste

probleemide lahendamisel;

4) mõistab riigikaitse ülesehitust ja lahingutegevuse

kontseptuaalseid raamistikke, -printsiipe ning Vene

Föderatsiooni kuni pataljoni taseme maaväeüksuste

tegutsemise põhimõtteid;

5) juhib jalaväerühma lahingut pidevalt muutuvates oludes ja

erinevates keskkondades rakendades püsitoiminguid;

2

6) korraldab iseseisvalt või meeskondlikult kuni rühma taseme

väljaõpet, sh kuni jao taseme laskeväljaõpet,

lähtudes nüüdisaegsest õpikäsitusest ja Kaitseväe

väljaõppedokumentidest.

Õppekeskkond Kontaktõpe

Koolitaja(te) kvalifikatsioon

ning õpi- või töökogemus

Koolitajad vastavad KVA akadeemiliste töötajate teenistuse

korras sätestatud nõuetele.

Õppematerjalid Kohustuslikke ja soovituslike materjale tutvustatakse

ainepõhiselt.

Õppekava ülesehituse

lühikirjeldus

Õppekava joondub KVA MaV põhikursuse I õppeaasta

õppeainetega (va praktikaaine). Õppekava keskmes on esmalt

rühma taseme juhi taktikaliste ning seejärel pedagoogiliste

teadmiste ja oskuste omandamine. Õpingute jooksul toetatakse

kursuslase juhipädevuste arengut ning tema kujunemist

Kaitseväe väärtustest lähtuvaks sõjaväeliseks juhiks.

Õppekava täitmine Õppekava õppeained läbitakse väljaõppeplaaniga kehtestatud

järjekorras. Õppekava loetakse täidetuks, kui õppeained on

läbitud ainekavas ettenähtud korras.

Õppe lõpetamise

tingimused

Õppekava täitmiseks on vaja läbida kõik õppeained positiivsele

tulemusele nominaalse õppeajaga.

Lõpetamisel väljastatavad

dokumendid

Tunnistus

Lõpetamisel omandatav

sõjaväeline kvalifikatsioon

Sõjaaja ja rahuaja rühmaülem

Lõpetamisel antavad

õigused

Õigus teenida Kaitseväes ja Kaitseliidus rahu- ja sõjaajal

rühmaülema ametikohal, sealhulgas:

1) planeerida, ette valmistada ja viia läbi väljaõpet;

2) planeerida, ette valmistada ja viia läbi tiirulaskmisi talle

tehniliselt õpetatud relvasüsteemide ulatuses;

3) planeerida, ette valmistada ja viia läbi jao taseme

lahinglaskmisi;

4) tegutseda B-kategooria lõhkaja tasemel.

Lisainformatsioon Kaitseväe Akadeemia veebileht: www.kvak.ee

Kaitseväe Akadeemia maaväe õppekavade juht

ÕPPEKAVA „MAAVÄE NOOREMOHVITSERI KURSUS“ ÕPPEAINED

Kood Õppeaine nimetus Maht

akad

tundides

Hindamine

JP26.01 Juhtimise alused 104 E

ST25.16 Riik, rahvas ja julgeolek 156 E

ST25.15 Sisejulgeoleku ja riigikaitse õiguslikud alused 156 E

TK26.05 Lahingutegevuse alused 156 E

TK25.42 Jalaväerühma lahingutegevuse püsitoimingud 390 E

TK25.67 Jalaväerühma lahingutegevus erinevates keskkondades 312 ME

JP25.23 Sõjaväepedagoogika 156 E

JP23.02 Laskeharjutuste korraldamise ja B-kategooria lõhkamisõpe 156 ME

JP26.02 Nooremohvitseri teenistuspraktika 624 ME

KOKKU 2210

3

ÕPPEKAVA „MAAVÄE NOOREMOHVITSERI KURSUS“ ÕPPEAINED, NENDE EESMÄRGID

JA ÕPIVÄLJUNDID

JP26.01 Juhtimise alused Maht 104 akad tundi

(4 EAP)

Eesmärk Õppeaine eesmärgiks on arendada kursuslase enesekohast ja

mõtestamispädevust, toetada tema kujunemist eetiliseks ja oma rolli

teadvustavaks sõjaväeliseks juhiks, kes kavandab teadlikult nii enda kui ka

oma alluvate arengut ning mõistab Kaitseväe toimimist demokraatliku

ühiskonna kontekstis.

Õpiväljundid Õppeaine läbinu:

1) mõistab juhtimise kui protsessi olemust, juhtimise osaprotsesse ja juhi

erinevaid rolle juhtimisprotsessis;

2) teab Kaitseväe kui organisatsiooni sisemist toimimist mõjutavaid

peamisi seaduspärasusi ning loob seoseid rahuaegse Kaitseväe

toimimisega;

3) kirjeldab seoseid ühiskonnas toimuvate protsesside ja Kaitseväe kui

organisatsiooni toimimise vahel;

4) kirjeldab seoseid juhi eestvedamisstiilide ning inimeste käitumise ja

nende tegevuse tulemuslikkuse vahel;

5) analüüsib erinevaid juhtimisolukordasid sotsiaaleetilisest ja Kaitseväe

põhiväärtuste järgimise aspektist;

6) selgitab enda kui esmatasandi juhi juhtimispõhimõtteid, tuginedes

teoreetilistele alustele, enda tugevuste ja nõrkuste analüüsile ning

ühiskonnas ja Kaitseväes tunnustatud eetilistele põhimõtetele;

7) kasutab eneseanalüüsi ja kaaskursuslaste tagasisidet enda kui juhi

arengu planeerimiseks.

Õppeaine hindamine

Eristav

Õppeaine läbimise põhimõtted

Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel teemade järjekorras: a) Teoreetilised alused; b) Juhi eneseareng; c) Rühma (või vastava üksuse) juhtimine. Täpsem teemade järjekord määratakse ainekava tunnijaotusplaanis.

ST25.16 Riik, rahvas ja julgeolek Maht 156 akad tundi

(6 EAP)

Eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada kursuslase mõtestamispädevust,

võimaldades tal omandada teadmised tänapäeva riikluse ja poliitika

alustest, rahvusriigi kujunemisest, julgeolekust ning ideoloogiate ja

religiooni rollist identiteedi kujunemisel, et kursuslane orienteeruks

poliitilises keskkonnas.

Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) tunneb demokraatliku ühiskonna ja tänapäevase riigi põhiolemust ning

enda kui ohvitseri ja kodaniku rolli ning vastutust ühiskonnas toetudes riiklusega seotud põhimõistetele, valikutele ja probleemidele;

2) eristab avaliku valitsemise ja poliitika kujundamise peamisi komponente ning poliitilise osalemise osi ning toimimispõhimõtteid;

3) analüüsib rahvusriigi, rahvuste ja mitmekultuuriliste ühiskondade kujunemist ja tähendust, ideoloogiate ja religiooni mõju identiteedile, ühiskondade sidususele ning tänapäevastele konfliktidele;

4) eristab peamisi rahvusvaheliste suhete ja julgeolekupoliitika teooriaid ning analüüsib nende perspektiivist maailmakorra, rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse ja suurriikide geopoliitiliste ambitsioonide

4

mõju tähendust nii Euroopale, Eestile kui ka teistele rahvusvahelistele toimijatele;

5) analüüsib Eesti riigi julgeolekut erinevate avarate julgeolekukäsitluste kontekstis, mõtestades selle kaudu laialt ka Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika aluseid nii üleilmsete kui ka regionaalsete suundumuste taustal.

Õppeaine

hindamine Eristav

Õppeaine läbimise

põhimõtted

Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel teemade järjekorras: a) Riik ja poliitika; b) Ideoloogiad ja religioon; c) Rahvusvaheliste suhete ja geopoliitika teooria d) Eesti ja julgeolek. Täpsem teemade järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis.

ST25.15 Sisejulgeoleku ja riigikaitse õiguslikud alused Maht 156 akad tundi

(6 EAP)

Eesmärk Õppeaine eesmärk on süvendada kursuslase eestvedamis- ja

mõtestamispädevust, toetades tema arengut õigusteadlikuks sõjaväeliseks

juhiks, kes mõistab riigikaitse-, relvakonfliktiõiguse ning sisejulgeoleku

valdkonna õiguslikke aluseid ning langetab õiguslikult pädevaid otsuseid

igapäevases teenistuses ja kriisiolukorras.

Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) mõistab juhina riigikaitseõiguse norme teenistuse korraldamisel; 2) rakendab õigusalaste otsuste langetamisel haldusmenetluse

põhimõtteid, arvestades Kaitseväe ja Kaitseliidu korrakaitsesse kaasamise protseduure ja piiranguid ning väljendades ennast olukorda ja suhtluspartnereid arvestades selgelt, arusaadavalt, avatult ja asjakohaselt;

3) analüüsib jõu kasutamise ja vahetu sunni rakendamise erinevaid viise, valides eesmärgi täitmiseks vähima piirava meetme ning annab selgesõnalisi korraldusi ülesannete täitmiseks ja tegevuste koordineerimiseks;

4) langetab relvakonfliktiõiguse reeglite ja printsiipidega kooskõlas olevaid otsuseid eri liiki relvakonfliktidel põhinevate olukordade lahendamisel;

5) analüüsib relvakonfliktiõigusega seotud ingliskeelseid materjale.

Õppeaine

hindamine Eristav

Õppeaine läbimise

põhimõtted

Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel. Õppeaine teemade läbimise järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis.

TK26.05 Lahingutegevuse alused Maht 156 akad tundi

(6 EAP)

Eesmärk Õppeaine eesmärgiks on ühtlustada ohvitseri elukutseks vajalikke

sõjaväelisi baasteadmisi ja -oskusi ning arendada kursuslase nii erialast,

kui mõtestamispädevust riigikaitse ülesehituse ja Kaitseväe rolli,

lahingutegevuse kontseptuaalsete raamistike ning Vene Föderatsiooni kuni

pataljoni taseme maaväeüksuste tegutsemise põhimõtete tundmisel.

Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) käsitseb sihipäraselt, ohutult ja nõuekohaselt ettenähtud relvastust ja

erivahendeid; 2) täidab jao koosseisus taktikalisi ülesandeid, säilitades

tegutsemisvõime pingeolukorras ja järgides kehtestatud standardeid; 3) juhindub oma käitumises ja otsustes Kaitseväe põhiväärtustest,

ilmutades eetilist hoiakut ja kaitseväelist distsipliini; 4) analüüsib saadud tagasisidet, kohandades selle põhjal oma käitumist

ja põhjendades langetatud otsuseid;

5

5) panustab edukalt meeskonnatöösse, rakendades konstruktiivseid suhtlemisvõtteid ja lahendades konflikte rahumeelselt;

6) selgitab asjatundlikult lahingutegevuse planeerimise ning juhtimise põhimõtteid manööversõja kontekstis;

7) mõistab Eesti riigikaitse ülesehitust ning erinevate väeliikide ja väejuhatuste ning Kaitseliidu võimalikke ülesandeid sõjalises riigikaitses;

8) kujutab graafiliselt ja nõuetekohaselt taktikalisi maismaategevusi ning taktikalisi tingmärke;

9) hindab kriitiliselt maastiku mõju jalaväeüksuste taktikalisele tegevusele;

10) selgitab Vene Föderatsiooni maaväe üksuste struktuuri ja võimeid kuni brigaadi tasemeni, peamisi manöövri-, lahingutoetus- ja lahinguteenindus üksuseid pataljoni tasemel ning nende kasutamise põhimõtteid põhilahinguliikides;

11) mõistab jalaväepataljoni ja -brigaadi võimeid ning nende rakendamise põhimõtteid.

Õppeaine

hindamine Eristav

Õppeaine läbimise

põhimõtted

Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel. Õppeaine teemade läbimise järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis.

TK25.42 Jalaväerühma lahingutegevuse püsitoimingud Maht 390 akad tundi

(15 EAP)

Eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada kursuslase erialast pädevust

jalaväerühma ülemana lahingutegevuse planeerimisel, suhtluspädevust

plaanide kooskõlastamisel ja käskimisel ning eestvedamispädevust nende

täideviimise juhtimisel.

Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) kasutab asjatundlikult ja sihipäraselt jalaväerühma ja -kompanii

tabelvarustust; 2) planeerib jalaväerühma lahingutegevust, arvestades üksuse

püsitoiminguid ja võimekust ning väljendades käskimisel ja korralduste jagamisel ennast täpselt ja arusaadavalt;

3) juhib jalaväerühma lahingutegevust (kiirrünnak ja kiirkaitse) püsitoimingute alusel, täites kohustusi õigeaegselt ja korrektselt ja langetades otsuseid õigeaegselt, arvestades taktikalist olukorda ning võimalikke tagajärgi;

4) planeerib, valmistab ette ja juhib jalaväerühma peamisi kaasnevaid tegevusi (taktikaline liikumine, paiknemine);

5) planeerib, valmistab ette ja juhib rühma peamisi püsitoiminguid piiratud nähtavuse ja talviste olude tingimisutes.

Õppeaine

hindamine Eristav

Õppeaine läbimise

põhimõtted

Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel. Õppeaine teemade läbimise järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis.

TK25.67 Jalaväerühma lahingutegevus erinevates keskkondades Maht 312 akad tundi

(12 EAP)

Eesmärk Õppeaine eesmärgiks on arendada kursuslase erialast pädevust

jalaväerühma ülemana lahingutegevuse planeerimisel ja juhtimisel

erinevates keskkondades. Õppeaine loob võimalused arendada

kursuslase erialast, enesekohast ja suhtluspädevust.

Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) planeerib jalaväerühma taktikalisi tegevusi erinevates keskkondades

nagu rünnak kaevikusse, kaevikus võitlemine, kaitsepositsiooni

6

rajamine ning tegevused hoonestatud alal, võttes arvesse kompaniiülema kavatsust;

2) koostab iseseisvalt jalaväerühma lahingukäsu, mille sisu on taktikaliselt asjakohane, täpselt sõnastatud ning nõuetekohaselt vormistatud;

3) juhib rühma lahingutegevust, säilitades olukorrateadlikkuse ja rakendades asjakohaseid juhtimisviise ning -vahendeid.

Õppeaine

hindamine MItteeristav

Õppeaine läbimise

põhimõtted

Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel. Õppeaine järgneb ainele „Jalaväerühma lahingutegevuse püsitoimingud“ ja teemade läbimise järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis.

JP25.23 Sõjaväepedagoogika Maht 156 akad tundi

(6 EAP)

Eesmärk Õppeaine eesmärk on toetada kursuslase kujunemist iseseisvaks,

initsiatiivikaks ja loovaks õppetöö kavandajaks ning läbiviijaks (juht-

pedagoogiks) sõjaväelise väljaõppe keskkonnas, arendades kompleksselt

kursuslase enesekohaseid, suhtlus- ja eestvedamispädevusi fookusega

võitlusvõime saavutamiseks vajalikele riigikaitselistele hoiakutele ning

nende õppetöösse lõimimisele.

Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) mõistab õppimise ja õpetamise protsessi ja sõjaväelise väljaõppe

laiemat süsteemi ning analüüsib tõhusa õppimise jaoks soodsa keskkonna loomise tegureid ja võimalusi;

2) rakendab õppetöö kavandamisel ja läbiviimisel tõhusaid õppimist ja kursuslase arengut toetavaid pedagoogilisi meetodeid ja võtteid, juhindudes Kaitseväe väljaõppealastest regulatsioonidest;

3) analüüsib ja tagasisidestab nii iseseisvalt kui koostöiselt individuaalset või väikese õppijate rühma väljaõpet, lähtudes nüüdisaegse õpikäsituse ja laiapindse riigikaitse põhimõttetest ning Kaitseväe väljaõppealastest regulatsioonidest;

4) analüüsib enda kui õppetöö kavandajaks ja läbiviija tugevusi ja nõrkusi ning arenguvõimalusi, kasutades mitmekülgset tagasisidet ja järjepidevat refleksiooni.

Õppeaine

hindamine Eristav

Õppeaine läbimise

põhimõtted

Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel. Õppeaine teemade läbimise järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis.

JP23.02 Laskeharjutuste korraldamise ja B-kategooria

lõhkamisõpe

Maht 156 akad tundi

(6 EAP)

Eesmärk Õppeaine eesmärgiks on arendada kursuslase korralduspädevust

relvalaskeharjutuste ja kuni jao taseme lahinglaskeharjutuste ning

B-kategooria tasemel lõhkeharjutuste iseseisvaks, korrektseks ja

distsiplineeritud läbiviimiseks.

Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) täidab laskeharjutuste korraldamisel kehtivaid regulatsioone,

analüüsib läbiviimise võimalusi ja piiranguid; 2) planeerib ning korraldab laskeharjutusi ohutult, tõhusalt ja sobivaid

õpivõtteid kasutades; 3) analüüsib laskurite laskeoskust ning selle edasiarendamise võimalusi,

valides oskustest lähtuvalt sobiva metoodika laskeharjutuste läbiviimiseks ja laskurite juhendamiseks;

4) teostab grupi koosseisus lõhketöid B-kategooria lõhkaja tasemel järgides lõhketööde läbiviimise ohutusnõudeid.

7

Õppeaine

hindamine Mitteeristav

Õppeaine läbimise

põhimõtted

Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel. Õppeaine teemade läbimise järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis.

JP26.02 Nooremohvitseri teenistuspraktika Maht 624 akad tundi

(24 EAP)

Eesmärk Õppeaine eesmärgiks on arendada kursuslase juhi ja instruktori pädevusi

töökeskkonnas sh lahinguvalves.

Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) korraldab rühmasuuruse üksuse väljaõpet (v.a rühma

lahinglaskeharjutusi) rakendades kaasaegseid õppemeetodeid ja lähtudes püstitatud eesmärkidest;

2) hoiab üksuse moraali ja tagab üksuse sidususe, rakendades kohaseid juhtimisvõtteid;

3) hindab praktikakogemuse põhjal enda kui juhi ja instruktori pädevusi.

Õppeaine

hindamine Mitteeristav

Õppeaine läbimise

põhimõtted

Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel ja vastavalt praktikakoha iseärasustele ning võimalustele.

20260520_Avalik_KV_0.1-3.40_26_75_Õppekava_Maaväe_nooremohvitseri_kursus_kinnitamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

JOHAN-ELIAS SELJAMAA PNOEE-37606200273 2026-05-20 11:03:01