RIKK 18.05.2026 istungi protokoll

Riigikogu riigikaitsekomisjoni

istungi protokoll nr 222

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 18. mai 2026

Algus 11.10, lõpp 12.27

Juhataja: Kalev Stoicescu (esimees)

Protokollija: Irene Kiil (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar

Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Kristo Enn Vaga

Komisjoni ametnikud: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Külli Jõgeda (nõunik)

Puudusid: Enn Eesmaa, Priit Sibul ja Peeter Tali

Kutsutud: Riigisekretär Keit Kasemets, Riigikantselei strateegiabüroo innovatsiooni-

valdkonna nõunik Regina Tagger, julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo

situatsioonikeskuse juht Keaty Siivelt, Euroopa Liidu sekretariaadi Coreper II valdkonna

nõunik Ülle Hanson (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: drooni- ja droonitõrjevaldkonna

turvalisuse tegevuskava – COM(2026) 81

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu riigikaitsekomisjoni nädala (18.05.2026-24.05.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 18.05.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

Ettekandja: Mati Raidma

3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: drooni- ja droonitõrjevaldkonna

turvalisuse tegevuskava – COM(2026) 81

2

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäeval, 19.05.2026 kell 14.00

1. Kollektiivne pöördumine "Nõuame Eesti õhuruumi sulgemist sõjalistele manöövritele!"

2. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung neljapäeval, 21.05.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE)

kolmanda lugemise ettevalmistamine

Ettekandja: Mati Raidma

2. Ülevaade julgeolekuolukorra arengutest

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vladimir Arhipov, Raimond Kaljulaid, Meelis

Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Kalev Stoicescu, Kristo Enn

Vaga).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

Mati Raidma sõnas, et eelnõu ettevalmistamine on jõudnud lõppjärku. Sisulisi muudatusi ei

ole tehtud, kuid eelnõu teksti on viidud vajalikud keelelised ja normitehnilised täpsustused.

Töö kulgeb ajakava kohaselt ning komisjoni ees on valminud eelnõu teise lugemise lõplik

versioon, millele viimase lihvi andsid Riigikantselei ametnikud, keeletoimetajad ja

riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel.

Aivar Engel juhtis tähelepanu, et eelnõu § 5 lõikes 3 täpsustusena on kasutusel mõiste

„riigikaitse lai käsitus“, et see oleks kooskõlas nii kehtivate julgeolekupoliitika aluste kui ka

uue julgeolekupoliitika aluste (908 OE) eelnõu sõnastusega. Vastav täpsustus on tehtud lisaks

eelnõule ka muudatusettepanekute loetelus. Ta märkis, et tegi kogu nädalavahetuse eelnõuga

tööd ning lõpetas pühapäeval kell 23.00.

Anti Poolamets küsis, kas fraktsioonides on seadusemuudatused piisavalt põhjalikult läbi

arutatud. Ta rõhutas vajadust veenduda, et kõik mõistaksid muudatuste sisu, sealhulgas

näiteks Kaitseväe juhataja määramisega seotud küsimusi, et vältida hilisemaid arusaamatusi.

Ta märkis, et seaduse eelnõu maht on väga suur ning kuigi eelnõu sisaldab mitmeid vajalikke

ja positiivseid lahendusi, vajavad mõned sätted täiendavat selgitamist.

Kalev Stoicescu juhtis tähelepanu, et varasemate ümberhääletamiste ja muudatusettepanekute

selgituste ajal komisjonis ei viibinud kõikide fraktsioonide esindajad kohal. Ta rõhutas

vajadust arutada muudatused ka fraktsioonides läbi saavutamaks seaduse vastuvõtmisel

võimalikult lai üksmeel. Tema ise on muudatustest fraktsiooni informeerinud ja need leidsid

seal toetuse.

Mati Raidma selgitas, et eelnõu muudatuste tulemusel täpsustatakse Kaitseväe juhataja

ametisse nimetamise korda kahe muudatusega: kandidaat esitatakse Riigikogu ette

kuulamiseks ning riigikaitsekomisjon annab ametisse nimetamiseks nõusoleku.

3

Kalev Stoicescu ütles, et kui on veel küsimusi enne kolmapäeva, mis on selle seaduse eelnõu

mõttes tähtis päev, siis palus ta need adresseerida talle ja Mati Raidmale.

Vladimir Arhipov märkis, et eelnõu suhtes saavutati küll konsensus, kuid osa küsimusi jäi

lahendamata. Edaspidi vajavad täiendavat käsitlemist kriisiolukorras perearstiabi osutamine

ning vabatahtlike kaasamisega seotud õiguslikud muudatused.

Mati Raidma kommenteeris, et kuna Siseministeerium tuli hiljuti välja sisekaitsereservi

kontseptsiooniga, liigub teema järgmise Riigikogu koosseisu menetlusse.

Kalev Stoicescu küsis, et kas Keskerakonna fraktsioon on perearstiabi osutamise teemat

sotsiaalkomisjonis tõstatanud. Küsimus on, kas tegemist on riigikaitsekomisjoni või

sotsiaalkomisjoni teemaga ning millisele seadusele tuleks otsa vaadata.

Vladimir Arhipov vastas eitavalt.

Leo Kunnas märkis, et lahendamata jäi ka regionaalse poliitilise juhtimise ehk haldusreformi

lõpuleviimise küsimus, mis liigub järgmisesse Riigikogu koosseisu. Sellele tuleb leida

lahendus.

Otsustati:

2.1. Kiita heaks eelnõu teise lugemise dokumendid (konsensus: Vladimir Arhipov, Raimond

Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Kalev

Stoicescu, Kristo Enn Vaga).

3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: drooni- ja droonitõrje-

valdkonna turvalisuse tegevuskava – COM(2026) 81

Keit Kasemets tutvustas Eesti seisukohti Euroopa Liidu drooni- ja droonitõrjevald-

konna turvalisuse tegevuskava kohta. K. Kasemetsselgitas, et Riigikantselei on võtnud

droonide teema keskse koordineerimise enda peale, kuna see puudutab nii kaitset,

tsiviildroone kui ka lennuliiklust. Eestis on menetluses kaks droonidega seotud eelnõu ning

valmimas droonide teekaart eesmärgiga kujundada Eestist aastaks 2030 üks parimaid

droonide arendamise ja testimise keskkondi. Euroopa Liidu uus drooni- ja

droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava liigub tema sõnul õiges suunas, kuna

keskendub senisest enam tööstuse arengule, tõrjele ja kaitsevaldkonnale. Ta rõhutas Eesti

jaoks oluliste teemadena Euroopa Liidu drooni- ja droonitõrje testimiskeskuste võrgustiku

loomist, et oleks kaetud ka Euroopa Liidu idatiib, ning vajadust suunata sinna eelisrahastust.

Samuti tõi ta esile kriitilise taristu kaitse, sealhulgas allvee- ja pealveedroonide seire ja

arendamise, ning kaitse- ja droonitööstuse koordineeritud arendamise olulisuse. Kõneleja tõi

detailsemate aruteluteemadena esile geotarastamise ehk geograafiliste piirangute süsteemi

loomise tsiviildroonidele ning droonikäitlejate registreerimise nõuete võimaliku laiendamise.

Eesti on tema sõnul ettevaatlik liigse halduskoormuse tekitamise suhtes ning peab vajalikuks

mõjude analüüsimist. Peamiste prioriteetidena nimetas ta droonide testimiskeskuste

võrgustiku arendamist, suuremat Euroopa Liidu rahastust ning võrdsete võimaluste tagamist

ka väiksematele ettevõtetele ja idufirmadele, mitte ainult suurtele kaitsetööstusettevõtetele.

4

Kalev Stoicescu küsis testimiskeskuste loomise kohta. Milline võiks olla kõige varasem

ajaraam nende rajamiseks juhul, kui Eesti huvi ja vajadus leiavad Euroopa Liidus toetust ning

selleks leitakse ka rahastus ja poliitiline tahe?

Keit Kasemets vastas, et teema puudutab järgmist Euroopa Liidu eelarveperioodi ning

realistlik ajaraam on pigem 2030. aasta. Ta rõhutas, et hetkel on tegemist Euroopa Liidu

teatisega. See on suunisdokument, mille põhjal alles hakatakse konkreetseid algatusi ja

rahastust otsustama. Kui testimiskeskuste võrgustiku loomine toetuse leiab, võiks see teostuda

järgmises eelarveperioodis.

Kalev Stoicescu käsitles Eesti seisukohtade punkti 1.12.On tänuväärne, et Eesti toetab

Ukrainaga drooniliidu algatuse käivitamist. Selle punkti algus räägib sellest, et on vaja

suurendada Euroopa Liidu eelarvelist toetust. Mis suurusjärkudest on jutt?

Keit Kasemets vastas. Piiri tugevdamiseks ja droonivõimekuse arendamiseks kasutatakse

praegu kahte peamist rahastusallikat. Esimene on sisejulgeoleku rahastusinstrument, millest

Eesti saab üle 50 miljoni euro ja mis on juba riigile ette nähtud. Teine on üleeuroopalised

konkursid, kus osalemine sõltub projektide kvaliteedist ning kust Eesti võib saada lisaks

paarikümmend miljonit eurot. Tulevase, 2028+ eelarveperioodi puhul näeb ta suuremat

potentsiaali, kuna ettepanekute järgi võiks sisejulgeoleku eraldise maht Eesti jaoks olla üle

100 miljoni euro ning konkurentsivõime fondi kaudu võiks lisanduda hinnanguliselt veel 100–

200 miljonit eurot, sõltuvalt projektide edukusest.

Kristo Enn Vaga tõi esile, et punkti 1.2 sõnastus testimiskeskuste teemal on liiga üldine ega

väljenda piisavalt selgelt Eesti tegelikku seisukohta. Ta tegi ettepaneku täpsustada seda nii, et

rõhutatud oleks regionaalne tasakaal Euroopas vältimaks innovatsiooni koondumist ainult

üksikutesse riikidesse. Samuti pidas ta oluliseks lisada viide idapiiri eripärale ja strateegilisele

tähtsusele, et tagada testimiskeskuste olemasolu ka selles piirkonnas.

Regina Tagger kinnitas, et sõnastus vaadatakse üle. Ta selgitas, et kuigi Euroopa Komisjon

loob keskse testimiskeskuse Belgiasse, on plaanis arendada selle kõrvale ka satelliitkeskuste

võrgustik, arvestades Euroopa eri piirkondade geograafilisi ja kliimatingimusi.

Kristo Enn Vaga tõi esile, et droonidega seotud õppekavade arendamine punktis 1.13 on

pikaajaliselt isegi olulisem kui kompetentsi- ja testimiskeskused, kuna varajane inseneri ja

tehnilise pädevuse õpetamine on kriitilise tähtsusega. Ta küsis, kas praegu on Euroopa Liidu

fondidest võimalik selleks juba toetust taotleda ning kui mitte, siis kas see võiks olla

selgemalt ja konkreetsemalt poliitikadokumendis lahti kirjutatud.

Keit Kasemets selgitas, et haridus on eelkõige liikmesriikide pädevus ning eraldi üle-

euroopalist fondi, mis keskenduks spetsiifiliselt selliste õppekavade arendamisele, ei ole.

Seetõttu tuleks selle teemaga tegeleda pigem riiklikul tasandil ning vajadusel siduda see

olemasolevate Euroopa Liidu rahastusvõimalustega või järgmise perioodi planeerimisega. Ta

tunnistas ettepaneku asjakohasust ja vajadust sellele rohkem tähelepanu pöörata.

Meelis Kiili rõhutas, et droonide roll rahu-, kriisi- ja sõjaolukorras on erinev ning see nõuab

ka vastavate doktriinide ja arusaamade uuendamist, arvestades, et senised käsitlused on

5

muutumas Ukraina kogemuse tõttu. Ta pidas oluliseks, et testimiskeskused ei keskenduks

ainult tehnilisele testimisele, vaid ka kontseptuaalsele arendusele ja oskusteabe loomisele. M.

Kiili rõhutas regionaalse eripära arvestamise vajadust, sest erinevate piirkondade

droonilahendused ei ole ülekantavad. Lisaks tõi ta esile vajaduse selgema süsteemi ja eristuse

loomiseks droonide kasutamisel rahu-, kriisi- ja sõjaolukorras. M. Kiili arvates võiks Eesti

olla selles valdkonnas ambitsioonikam ning tõi näite Läti ja Ühendkuningriigi kohta.

Keit Kasemets selgitas, et Eesti seisukohad on koostatud konkreetselt Euroopa Liidu

droonide tegevuskava alusel, mis on liikunud varasemast tsiviilfookusest laiemaks ning

hõlmab nüüd ka kaitsetööstust, seiret ja droonitõrjet. Kõneleja rõhutas, et Euroopa Liidu

tasandil ei käsitleta selles dokumendis otseselt riigikaitselisi ega sõjalisi küsimusi, vaid pigem

tööstuse ja tehnoloogia arendust ning ettevõtete koostööd. Ta sõnas, et Euroopa Komisjoni

vastavad struktuurid tegelevad eelkõige kaitsetööstuse arendamisega, mitte sõjalise koostööga

kitsas mõttes. Sama loogika kehtib ka Ukraina drooniliidu puhul, mis keskendub pigem

tööstuslikule ja ettevõtete vahelisele koostööle. Ta märkis, et laiemas arutelus on kaitse- ja

riigikaitseaspektid siiski olulised, kuid käesolevas Euroopa Liidu tegevuskavas on fookus

eelkõige tööstus- ja innovatsioonipoliitikal.

Kalev Stoicescu märkis, et droonivaldkond liigub selgelt kaitsetööstuse suunas ning seda

muutust võiks selgemalt välja tuua. Ta pidas oluliseks, et Eesti seisukohtades oleks paremini

avatud ka Eesti vaade tulevikule ja võimalik edasine liikumissuund Euroopa Liidus.

Mati Raidma viitas võimalikele keelelistele vastuoludele Eesti seisukohtade punktides 1.8 ja

1.10 seoses õhupallidega. M. Raidma sõnas, et kui lugeda punkti 1.8, siis "tegevuskava

hõlmab lisaks õhust raskemale mehitamata õhusõidukile ka ilmavaatlusõhupalle". Ehk siis

ilmavaatlusõhupallid ei kuulu õhust raskemate mehitamata õhusõidukite hulka. Punkt 1.10

ütleb "sealhulgas ühendatud ja ühendamata (nt õhupallid) droonide tuvastamiseks". Siin on

õhupallid pandud droonide mõistesse.

Keit Kasemets täpsustas esitatud küsimust. Seega peaks selgeks saama, kas ja kuidas

tegevuskava käsitleb näiteks salakauba vedamiseks kasutatavaid õhupalle? Nende näol ei ole

tõesti tegemist ilmavaatlusõhupallidega.

Raimond Kaljulaid küsis, kas Riigikantseleis on olemas ülevaade, mis kaardistab

droonikaitsega seotud NATO, Euroopa Liidu, riikidevahelised ja Ukraina kahepoolsed

kokkulepped, ja kas seda oleks võimalik komisjoniga jagada.

Keit Kasemets vastas, et sellist ülevaadet ei ole, kuid võivad selle teha. Euroopa Liidu vaates

on droonid osa juba tugevalt reguleeritud valdkondadest, eelkõige lennundusest, aga ka

maismaa- ja merekeskkonnast. Kuna droonide ja droonikaitse areng on olnud viimastel

aastatel väga kiire, tuleb olemasolevad Euroopa Liidu reeglid üle vaadata. Eesti seisukoht on,

et regulatsiooni tuleb ajakohastada, kuid vältida tuleks ülereguleerimist ja liigset

halduskoormust, et säiliks paindlikkus otsustada, kuidas valdkonda korraldada. Eesti soovib

suunata rohkem Euroopa Liidu vahendeid droonikaitsesse ja kriitilise taristu passiivsetesse

kaitsemeetmetesse, rõhutades seejuures idatiiva suuremat julgeolekusurvet ja vajadusi.

6

Alar Laneman küsis, millise alus- või referentsdokumendi põhjal Eesti seisukohad

kujunesid. Punktis 1.14 nimetatud koordinaatori määramine eeldab riigil juba teatavat

strateegilist arusaama või tegevuskava. Kas riigil on juba silmapiiril konkreetne koordinaator

või juhtiv osapool, kes droonide ja mehitamata süsteemide valdkonda sisuliselt koordineeriks?

Praegu tegelevad teemaga paralleelselt nii Siseministeeriumi kui Kaitseministeeriumi

haldusalad ning erinevad arendusüksused. Mehitamata süsteemide areng maal, õhus, vees, vee

all ja kosmoses on olnud ette nähtav juba aastaid ning vajab seetõttu selgemat keskset

koordineerimist.

Keit Kasemets sõnas, etmehitamata süsteemide ajastu ei ole tulevik, vaid juba tänane

reaalsus. Riigikantselei on võtnud endale koordineeriva rolli, kuna valdkonnaga seotud

osapooli ja huvisid on palju ning need on sageli vastandlikud – kaitsevaates soovitakse piirata

droonide lendu, tsiviilvaates aga võimaldada nende laialdast kasutust. Riigikantseleis on

eraldi nõunik, kes valdkonda koordineerib. Oluline on, et igas riigis oleks olemas

kontaktpunkt või vastutaja, kellega saab valdkonda terviklikult arutada.

Leo Kunnas rõhutas, et droonide ja mehitamata süsteemide areng ei puuduta ainult füüsilist

tootmist, vaid on tihedalt seotud ka masinnägemise, tehisintellekti, tarkvara, satelliitide ja

satelliidipõhise juhtimisega. Tegemist on kiiresti areneva terviksüsteemiga, mida tuleb

käsitleda terviklikult, eriti sõjalises vaates.

Keit Kasemets märkis, et Eesti käsitleb droonide ja mehitamata süsteemide arengut

terviklikult, kuid Euroopa Liidu kõik liikmesriigid ja poliitilised jõud ei pruugi toetada

Euroopa Liidu suuremat rolli kaitsevaldkonnas. Tegevuskava kaudu püütakse suunata

Euroopa Liidu arutelu tugevama kaitsevaate suunas, praegu on Euroopa Liidu võimalused ja

pädevus selles valdkonnas piiratud.

Kalev Stoicescu tõi esile, et tsiviildroonide (sh üle 250 g kaaluga) massiline kasutuselevõtt,

näiteks kullerteenustes, võib tulevikus muuta õhuruumi oluliselt tihedamaks ja keerukamaks,

tekitades uusi väljakutseid regulatsioonis ja korralduses.

Keit Kasemetsa sõnul on droonidel suur potentsiaal mitte ainult linnades, vaid ka suuremate

geograafiliste vahemaade ületamisel, näiteks ravimite ja vere transpordis väikesaartele ja

haiglatele. Tegemist on Eestis kiiresti realiseeruva tulevikuga ning selliste lahenduste

kasutamine kasvab edaspidi veelgi.

Anti Poolamets rõhutas tsiviil- ja militaarvaldkonna koostöö tähtsust. Eesti Lennuakadeemias

on droonid õppetöös kasutusel, kuid valdkonda võiks senisest enam arendada, et kooli

potentsiaal paremini rakenduks. Tartu piirkond on Euroopa mõistes vähese lennuliikluse tõttu

soodne katsetusteks. A. Poolamets märkis, et droonitööstuses sõltutakse suurel määral

rahvusvahelistest tarneahelatest ja komponentidest. Tegemist on Euroopa Liidu pädevuse ja

tööstuspoliitika küsimusega, kuidas tagada piisav tootmisvõimekus Euroopas, et vältida liigset

sõltuvust välistest tarnijatest. Kõneleja palus täpsustada rahastuse jaotust, eelkõige idatiiva

suunal. Ta rõhutas, et Eesti Lennuakadeemia sarnased kompetentsikeskused võiksid olla

koordineerimises ja elluviimises olulised partnerid.

7

Keit Kasemets selgitas, et Eesti arendab droonivaldkonda ka Eesti Lennuakadeemia kaudu

ning kooli püütakse rahaliselt tugevdada. K. Kasemets täpsustas rahastusega seonduvat.

Vladimir Arhipov küsis, millal droonimüür valmis saab.

Keit Kasemets kutsus üles terminit „droonimüür“ mitte kasutama. K. Kasemets ütles, et

droonitõrje võimekused paranevad nii sellel kui järgmisel aastal päris palju. Rahuajal,

kriisiajal ja sõjaajal on need võimekused erinevad.

Kalev Stoicescu tõdes, et „droonimüüri“ mõiste võib olla eksitav, kuna tekitab mulje, nagu

liiguksid droonid ainult ühest suunast. Tegelikult on 360-kraadine valmisolek, sest oht võib

tulla igast suunast.

Raimond Kaljulaid sõnas, et Euroopa peamine kitsaskoht on pikamaa droonide arendamine

ning testimine, kuna Euroopa on jagatud paljudeks jurisdiktsioonideks, mis teeb terviklike

katsetuste (nt pikad lennud üle riikide) korraldamise keeruliseks. Samuti on probleem

elektrooniliste vastumeetmete testimise ja regulatiivsete piirangutega, mis takistavad arendust

ja katsetusi.

Kalev Stoicescu tegi ettepaneku Eesti seisukohad põhimõtteliselt heaks kiita.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti põhimõtteliselt (konsensus: Vladimir

Arhipov, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati

Raidma, Kalev Stoicescu).

3.2. Esitada riigikaitsekomisjoni arvamus koos esitatud märkustega ja ettepanekutega Euroopa

Liidu asjade komisjonile (konsensus: Vladimir Arhipov, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo

Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Kalev Stoicescu).

4. Info ja muud küsimused

Arutati MTÜ Saare Rannarahva Seltsi kirja Läänemerre ning Liivi lahte plaanitavate

meretuuleparkide mõjust Eesti kaitsevõimele.

Kalev Stoicescu arvates on tegemist eelkõige majanduskomisjoni teemaga,

riigikaitsekomisjon ei saa võtta juhtivat rolli Eesti energiamajanduse kujundamisel.

Anti Poolametsa arvates võiks vastuskiri adresseerida muret selgemini. See on Kaitseväe

mure, mitte riigikaitsekomisjoni mure.

Arutati Jõelähtme Vallavalitsuse, Veskivaramu MTÜ, Generaator AS-i ja Wooluvabrik OÜ

ettepanekut ümarlaua korraldamiseks.

Meelis Kiili sõnas, et julgeolekuteemad ei kuulu ainult ühe komisjoni vastutusalasse ning

seetõttu on komisjonide ühisistungid vajalikud. Koostöö teiste komisjonidega on igati

põhjendatud.

8

Kalev Stoicescu sõnas, et kuigi paljud küsimused puudutavad julgeolekut ja riigikaitset, ei

saa riigikaitsekomisjonist kujuneda kõike juhtiv katuskomisjon. Tuleb selgelt määratleda,

millised teemad kuuluvad komisjoni pädevusse ja millised mitte. Ta tegi ettepaneku jätkata

päevakorrapunkti arutelu homsel komisjoni istungil.

Otsustati:

4.1. Jätkata arutelu komisjonis k.a 19.05. istungil (konsensus: Vladimir Arhipov, Raimond

Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Kalev

Stoicescu, Kristo Enn Vaga).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Stoicescu

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Irene Kiil

protokollija

Riigikogu riigikaitsekomisjoni

istungi protokoll nr 222

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 18. mai 2026

Algus 11.10, lõpp 12.27

Juhataja: Kalev Stoicescu (esimees)

Protokollija: Irene Kiil (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar

Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Kristo Enn Vaga

Komisjoni ametnikud: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Külli Jõgeda (nõunik)

Puudusid: Enn Eesmaa, Priit Sibul ja Peeter Tali

Kutsutud: Riigisekretär Keit Kasemets, Riigikantselei strateegiabüroo innovatsiooni-

valdkonna nõunik Regina Tagger, julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo

situatsioonikeskuse juht Keaty Siivelt, Euroopa Liidu sekretariaadi Coreper II valdkonna

nõunik Ülle Hanson (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: drooni- ja droonitõrjevaldkonna

turvalisuse tegevuskava – COM(2026) 81

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu riigikaitsekomisjoni nädala (18.05.2026-24.05.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 18.05.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

Ettekandja: Mati Raidma

3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: drooni- ja droonitõrjevaldkonna

turvalisuse tegevuskava – COM(2026) 81

2

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäeval, 19.05.2026 kell 14.00

1. Kollektiivne pöördumine "Nõuame Eesti õhuruumi sulgemist sõjalistele manöövritele!"

2. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung neljapäeval, 21.05.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE)

kolmanda lugemise ettevalmistamine

Ettekandja: Mati Raidma

2. Ülevaade julgeolekuolukorra arengutest

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vladimir Arhipov, Raimond Kaljulaid, Meelis

Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Kalev Stoicescu, Kristo Enn

Vaga).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

Mati Raidma sõnas, et eelnõu ettevalmistamine on jõudnud lõppjärku. Sisulisi muudatusi ei

ole tehtud, kuid eelnõu teksti on viidud vajalikud keelelised ja normitehnilised täpsustused.

Töö kulgeb ajakava kohaselt ning komisjoni ees on valminud eelnõu teise lugemise lõplik

versioon, millele viimase lihvi andsid Riigikantselei ametnikud, keeletoimetajad ja

riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel.

Aivar Engel juhtis tähelepanu, et eelnõu § 5 lõikes 3 täpsustusena on kasutusel mõiste

„riigikaitse lai käsitus“, et see oleks kooskõlas nii kehtivate julgeolekupoliitika aluste kui ka

uue julgeolekupoliitika aluste (908 OE) eelnõu sõnastusega. Vastav täpsustus on tehtud lisaks

eelnõule ka muudatusettepanekute loetelus. Ta märkis, et tegi kogu nädalavahetuse eelnõuga

tööd ning lõpetas pühapäeval kell 23.00.

Anti Poolamets küsis, kas fraktsioonides on seadusemuudatused piisavalt põhjalikult läbi

arutatud. Ta rõhutas vajadust veenduda, et kõik mõistaksid muudatuste sisu, sealhulgas

näiteks Kaitseväe juhataja määramisega seotud küsimusi, et vältida hilisemaid arusaamatusi.

Ta märkis, et seaduse eelnõu maht on väga suur ning kuigi eelnõu sisaldab mitmeid vajalikke

ja positiivseid lahendusi, vajavad mõned sätted täiendavat selgitamist.

Kalev Stoicescu juhtis tähelepanu, et varasemate ümberhääletamiste ja muudatusettepanekute

selgituste ajal komisjonis ei viibinud kõikide fraktsioonide esindajad kohal. Ta rõhutas

vajadust arutada muudatused ka fraktsioonides läbi saavutamaks seaduse vastuvõtmisel

võimalikult lai üksmeel. Tema ise on muudatustest fraktsiooni informeerinud ja need leidsid

seal toetuse.

Mati Raidma selgitas, et eelnõu muudatuste tulemusel täpsustatakse Kaitseväe juhataja

ametisse nimetamise korda kahe muudatusega: kandidaat esitatakse Riigikogu ette

kuulamiseks ning riigikaitsekomisjon annab ametisse nimetamiseks nõusoleku.

3

Kalev Stoicescu ütles, et kui on veel küsimusi enne kolmapäeva, mis on selle seaduse eelnõu

mõttes tähtis päev, siis palus ta need adresseerida talle ja Mati Raidmale.

Vladimir Arhipov märkis, et eelnõu suhtes saavutati küll konsensus, kuid osa küsimusi jäi

lahendamata. Edaspidi vajavad täiendavat käsitlemist kriisiolukorras perearstiabi osutamine

ning vabatahtlike kaasamisega seotud õiguslikud muudatused.

Mati Raidma kommenteeris, et kuna Siseministeerium tuli hiljuti välja sisekaitsereservi

kontseptsiooniga, liigub teema järgmise Riigikogu koosseisu menetlusse.

Kalev Stoicescu küsis, et kas Keskerakonna fraktsioon on perearstiabi osutamise teemat

sotsiaalkomisjonis tõstatanud. Küsimus on, kas tegemist on riigikaitsekomisjoni või

sotsiaalkomisjoni teemaga ning millisele seadusele tuleks otsa vaadata.

Vladimir Arhipov vastas eitavalt.

Leo Kunnas märkis, et lahendamata jäi ka regionaalse poliitilise juhtimise ehk haldusreformi

lõpuleviimise küsimus, mis liigub järgmisesse Riigikogu koosseisu. Sellele tuleb leida

lahendus.

Otsustati:

2.1. Kiita heaks eelnõu teise lugemise dokumendid (konsensus: Vladimir Arhipov, Raimond

Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Kalev

Stoicescu, Kristo Enn Vaga).

3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: drooni- ja droonitõrje-

valdkonna turvalisuse tegevuskava – COM(2026) 81

Keit Kasemets tutvustas Eesti seisukohti Euroopa Liidu drooni- ja droonitõrjevald-

konna turvalisuse tegevuskava kohta. K. Kasemetsselgitas, et Riigikantselei on võtnud

droonide teema keskse koordineerimise enda peale, kuna see puudutab nii kaitset,

tsiviildroone kui ka lennuliiklust. Eestis on menetluses kaks droonidega seotud eelnõu ning

valmimas droonide teekaart eesmärgiga kujundada Eestist aastaks 2030 üks parimaid

droonide arendamise ja testimise keskkondi. Euroopa Liidu uus drooni- ja

droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava liigub tema sõnul õiges suunas, kuna

keskendub senisest enam tööstuse arengule, tõrjele ja kaitsevaldkonnale. Ta rõhutas Eesti

jaoks oluliste teemadena Euroopa Liidu drooni- ja droonitõrje testimiskeskuste võrgustiku

loomist, et oleks kaetud ka Euroopa Liidu idatiib, ning vajadust suunata sinna eelisrahastust.

Samuti tõi ta esile kriitilise taristu kaitse, sealhulgas allvee- ja pealveedroonide seire ja

arendamise, ning kaitse- ja droonitööstuse koordineeritud arendamise olulisuse. Kõneleja tõi

detailsemate aruteluteemadena esile geotarastamise ehk geograafiliste piirangute süsteemi

loomise tsiviildroonidele ning droonikäitlejate registreerimise nõuete võimaliku laiendamise.

Eesti on tema sõnul ettevaatlik liigse halduskoormuse tekitamise suhtes ning peab vajalikuks

mõjude analüüsimist. Peamiste prioriteetidena nimetas ta droonide testimiskeskuste

võrgustiku arendamist, suuremat Euroopa Liidu rahastust ning võrdsete võimaluste tagamist

ka väiksematele ettevõtetele ja idufirmadele, mitte ainult suurtele kaitsetööstusettevõtetele.

4

Kalev Stoicescu küsis testimiskeskuste loomise kohta. Milline võiks olla kõige varasem

ajaraam nende rajamiseks juhul, kui Eesti huvi ja vajadus leiavad Euroopa Liidus toetust ning

selleks leitakse ka rahastus ja poliitiline tahe?

Keit Kasemets vastas, et teema puudutab järgmist Euroopa Liidu eelarveperioodi ning

realistlik ajaraam on pigem 2030. aasta. Ta rõhutas, et hetkel on tegemist Euroopa Liidu

teatisega. See on suunisdokument, mille põhjal alles hakatakse konkreetseid algatusi ja

rahastust otsustama. Kui testimiskeskuste võrgustiku loomine toetuse leiab, võiks see teostuda

järgmises eelarveperioodis.

Kalev Stoicescu käsitles Eesti seisukohtade punkti 1.12.On tänuväärne, et Eesti toetab

Ukrainaga drooniliidu algatuse käivitamist. Selle punkti algus räägib sellest, et on vaja

suurendada Euroopa Liidu eelarvelist toetust. Mis suurusjärkudest on jutt?

Keit Kasemets vastas. Piiri tugevdamiseks ja droonivõimekuse arendamiseks kasutatakse

praegu kahte peamist rahastusallikat. Esimene on sisejulgeoleku rahastusinstrument, millest

Eesti saab üle 50 miljoni euro ja mis on juba riigile ette nähtud. Teine on üleeuroopalised

konkursid, kus osalemine sõltub projektide kvaliteedist ning kust Eesti võib saada lisaks

paarikümmend miljonit eurot. Tulevase, 2028+ eelarveperioodi puhul näeb ta suuremat

potentsiaali, kuna ettepanekute järgi võiks sisejulgeoleku eraldise maht Eesti jaoks olla üle

100 miljoni euro ning konkurentsivõime fondi kaudu võiks lisanduda hinnanguliselt veel 100–

200 miljonit eurot, sõltuvalt projektide edukusest.

Kristo Enn Vaga tõi esile, et punkti 1.2 sõnastus testimiskeskuste teemal on liiga üldine ega

väljenda piisavalt selgelt Eesti tegelikku seisukohta. Ta tegi ettepaneku täpsustada seda nii, et

rõhutatud oleks regionaalne tasakaal Euroopas vältimaks innovatsiooni koondumist ainult

üksikutesse riikidesse. Samuti pidas ta oluliseks lisada viide idapiiri eripärale ja strateegilisele

tähtsusele, et tagada testimiskeskuste olemasolu ka selles piirkonnas.

Regina Tagger kinnitas, et sõnastus vaadatakse üle. Ta selgitas, et kuigi Euroopa Komisjon

loob keskse testimiskeskuse Belgiasse, on plaanis arendada selle kõrvale ka satelliitkeskuste

võrgustik, arvestades Euroopa eri piirkondade geograafilisi ja kliimatingimusi.

Kristo Enn Vaga tõi esile, et droonidega seotud õppekavade arendamine punktis 1.13 on

pikaajaliselt isegi olulisem kui kompetentsi- ja testimiskeskused, kuna varajane inseneri ja

tehnilise pädevuse õpetamine on kriitilise tähtsusega. Ta küsis, kas praegu on Euroopa Liidu

fondidest võimalik selleks juba toetust taotleda ning kui mitte, siis kas see võiks olla

selgemalt ja konkreetsemalt poliitikadokumendis lahti kirjutatud.

Keit Kasemets selgitas, et haridus on eelkõige liikmesriikide pädevus ning eraldi üle-

euroopalist fondi, mis keskenduks spetsiifiliselt selliste õppekavade arendamisele, ei ole.

Seetõttu tuleks selle teemaga tegeleda pigem riiklikul tasandil ning vajadusel siduda see

olemasolevate Euroopa Liidu rahastusvõimalustega või järgmise perioodi planeerimisega. Ta

tunnistas ettepaneku asjakohasust ja vajadust sellele rohkem tähelepanu pöörata.

Meelis Kiili rõhutas, et droonide roll rahu-, kriisi- ja sõjaolukorras on erinev ning see nõuab

ka vastavate doktriinide ja arusaamade uuendamist, arvestades, et senised käsitlused on

5

muutumas Ukraina kogemuse tõttu. Ta pidas oluliseks, et testimiskeskused ei keskenduks

ainult tehnilisele testimisele, vaid ka kontseptuaalsele arendusele ja oskusteabe loomisele. M.

Kiili rõhutas regionaalse eripära arvestamise vajadust, sest erinevate piirkondade

droonilahendused ei ole ülekantavad. Lisaks tõi ta esile vajaduse selgema süsteemi ja eristuse

loomiseks droonide kasutamisel rahu-, kriisi- ja sõjaolukorras. M. Kiili arvates võiks Eesti

olla selles valdkonnas ambitsioonikam ning tõi näite Läti ja Ühendkuningriigi kohta.

Keit Kasemets selgitas, et Eesti seisukohad on koostatud konkreetselt Euroopa Liidu

droonide tegevuskava alusel, mis on liikunud varasemast tsiviilfookusest laiemaks ning

hõlmab nüüd ka kaitsetööstust, seiret ja droonitõrjet. Kõneleja rõhutas, et Euroopa Liidu

tasandil ei käsitleta selles dokumendis otseselt riigikaitselisi ega sõjalisi küsimusi, vaid pigem

tööstuse ja tehnoloogia arendust ning ettevõtete koostööd. Ta sõnas, et Euroopa Komisjoni

vastavad struktuurid tegelevad eelkõige kaitsetööstuse arendamisega, mitte sõjalise koostööga

kitsas mõttes. Sama loogika kehtib ka Ukraina drooniliidu puhul, mis keskendub pigem

tööstuslikule ja ettevõtete vahelisele koostööle. Ta märkis, et laiemas arutelus on kaitse- ja

riigikaitseaspektid siiski olulised, kuid käesolevas Euroopa Liidu tegevuskavas on fookus

eelkõige tööstus- ja innovatsioonipoliitikal.

Kalev Stoicescu märkis, et droonivaldkond liigub selgelt kaitsetööstuse suunas ning seda

muutust võiks selgemalt välja tuua. Ta pidas oluliseks, et Eesti seisukohtades oleks paremini

avatud ka Eesti vaade tulevikule ja võimalik edasine liikumissuund Euroopa Liidus.

Mati Raidma viitas võimalikele keelelistele vastuoludele Eesti seisukohtade punktides 1.8 ja

1.10 seoses õhupallidega. M. Raidma sõnas, et kui lugeda punkti 1.8, siis "tegevuskava

hõlmab lisaks õhust raskemale mehitamata õhusõidukile ka ilmavaatlusõhupalle". Ehk siis

ilmavaatlusõhupallid ei kuulu õhust raskemate mehitamata õhusõidukite hulka. Punkt 1.10

ütleb "sealhulgas ühendatud ja ühendamata (nt õhupallid) droonide tuvastamiseks". Siin on

õhupallid pandud droonide mõistesse.

Keit Kasemets täpsustas esitatud küsimust. Seega peaks selgeks saama, kas ja kuidas

tegevuskava käsitleb näiteks salakauba vedamiseks kasutatavaid õhupalle? Nende näol ei ole

tõesti tegemist ilmavaatlusõhupallidega.

Raimond Kaljulaid küsis, kas Riigikantseleis on olemas ülevaade, mis kaardistab

droonikaitsega seotud NATO, Euroopa Liidu, riikidevahelised ja Ukraina kahepoolsed

kokkulepped, ja kas seda oleks võimalik komisjoniga jagada.

Keit Kasemets vastas, et sellist ülevaadet ei ole, kuid võivad selle teha. Euroopa Liidu vaates

on droonid osa juba tugevalt reguleeritud valdkondadest, eelkõige lennundusest, aga ka

maismaa- ja merekeskkonnast. Kuna droonide ja droonikaitse areng on olnud viimastel

aastatel väga kiire, tuleb olemasolevad Euroopa Liidu reeglid üle vaadata. Eesti seisukoht on,

et regulatsiooni tuleb ajakohastada, kuid vältida tuleks ülereguleerimist ja liigset

halduskoormust, et säiliks paindlikkus otsustada, kuidas valdkonda korraldada. Eesti soovib

suunata rohkem Euroopa Liidu vahendeid droonikaitsesse ja kriitilise taristu passiivsetesse

kaitsemeetmetesse, rõhutades seejuures idatiiva suuremat julgeolekusurvet ja vajadusi.

6

Alar Laneman küsis, millise alus- või referentsdokumendi põhjal Eesti seisukohad

kujunesid. Punktis 1.14 nimetatud koordinaatori määramine eeldab riigil juba teatavat

strateegilist arusaama või tegevuskava. Kas riigil on juba silmapiiril konkreetne koordinaator

või juhtiv osapool, kes droonide ja mehitamata süsteemide valdkonda sisuliselt koordineeriks?

Praegu tegelevad teemaga paralleelselt nii Siseministeeriumi kui Kaitseministeeriumi

haldusalad ning erinevad arendusüksused. Mehitamata süsteemide areng maal, õhus, vees, vee

all ja kosmoses on olnud ette nähtav juba aastaid ning vajab seetõttu selgemat keskset

koordineerimist.

Keit Kasemets sõnas, etmehitamata süsteemide ajastu ei ole tulevik, vaid juba tänane

reaalsus. Riigikantselei on võtnud endale koordineeriva rolli, kuna valdkonnaga seotud

osapooli ja huvisid on palju ning need on sageli vastandlikud – kaitsevaates soovitakse piirata

droonide lendu, tsiviilvaates aga võimaldada nende laialdast kasutust. Riigikantseleis on

eraldi nõunik, kes valdkonda koordineerib. Oluline on, et igas riigis oleks olemas

kontaktpunkt või vastutaja, kellega saab valdkonda terviklikult arutada.

Leo Kunnas rõhutas, et droonide ja mehitamata süsteemide areng ei puuduta ainult füüsilist

tootmist, vaid on tihedalt seotud ka masinnägemise, tehisintellekti, tarkvara, satelliitide ja

satelliidipõhise juhtimisega. Tegemist on kiiresti areneva terviksüsteemiga, mida tuleb

käsitleda terviklikult, eriti sõjalises vaates.

Keit Kasemets märkis, et Eesti käsitleb droonide ja mehitamata süsteemide arengut

terviklikult, kuid Euroopa Liidu kõik liikmesriigid ja poliitilised jõud ei pruugi toetada

Euroopa Liidu suuremat rolli kaitsevaldkonnas. Tegevuskava kaudu püütakse suunata

Euroopa Liidu arutelu tugevama kaitsevaate suunas, praegu on Euroopa Liidu võimalused ja

pädevus selles valdkonnas piiratud.

Kalev Stoicescu tõi esile, et tsiviildroonide (sh üle 250 g kaaluga) massiline kasutuselevõtt,

näiteks kullerteenustes, võib tulevikus muuta õhuruumi oluliselt tihedamaks ja keerukamaks,

tekitades uusi väljakutseid regulatsioonis ja korralduses.

Keit Kasemetsa sõnul on droonidel suur potentsiaal mitte ainult linnades, vaid ka suuremate

geograafiliste vahemaade ületamisel, näiteks ravimite ja vere transpordis väikesaartele ja

haiglatele. Tegemist on Eestis kiiresti realiseeruva tulevikuga ning selliste lahenduste

kasutamine kasvab edaspidi veelgi.

Anti Poolamets rõhutas tsiviil- ja militaarvaldkonna koostöö tähtsust. Eesti Lennuakadeemias

on droonid õppetöös kasutusel, kuid valdkonda võiks senisest enam arendada, et kooli

potentsiaal paremini rakenduks. Tartu piirkond on Euroopa mõistes vähese lennuliikluse tõttu

soodne katsetusteks. A. Poolamets märkis, et droonitööstuses sõltutakse suurel määral

rahvusvahelistest tarneahelatest ja komponentidest. Tegemist on Euroopa Liidu pädevuse ja

tööstuspoliitika küsimusega, kuidas tagada piisav tootmisvõimekus Euroopas, et vältida liigset

sõltuvust välistest tarnijatest. Kõneleja palus täpsustada rahastuse jaotust, eelkõige idatiiva

suunal. Ta rõhutas, et Eesti Lennuakadeemia sarnased kompetentsikeskused võiksid olla

koordineerimises ja elluviimises olulised partnerid.

7

Keit Kasemets selgitas, et Eesti arendab droonivaldkonda ka Eesti Lennuakadeemia kaudu

ning kooli püütakse rahaliselt tugevdada. K. Kasemets täpsustas rahastusega seonduvat.

Vladimir Arhipov küsis, millal droonimüür valmis saab.

Keit Kasemets kutsus üles terminit „droonimüür“ mitte kasutama. K. Kasemets ütles, et

droonitõrje võimekused paranevad nii sellel kui järgmisel aastal päris palju. Rahuajal,

kriisiajal ja sõjaajal on need võimekused erinevad.

Kalev Stoicescu tõdes, et „droonimüüri“ mõiste võib olla eksitav, kuna tekitab mulje, nagu

liiguksid droonid ainult ühest suunast. Tegelikult on 360-kraadine valmisolek, sest oht võib

tulla igast suunast.

Raimond Kaljulaid sõnas, et Euroopa peamine kitsaskoht on pikamaa droonide arendamine

ning testimine, kuna Euroopa on jagatud paljudeks jurisdiktsioonideks, mis teeb terviklike

katsetuste (nt pikad lennud üle riikide) korraldamise keeruliseks. Samuti on probleem

elektrooniliste vastumeetmete testimise ja regulatiivsete piirangutega, mis takistavad arendust

ja katsetusi.

Kalev Stoicescu tegi ettepaneku Eesti seisukohad põhimõtteliselt heaks kiita.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti põhimõtteliselt (konsensus: Vladimir

Arhipov, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati

Raidma, Kalev Stoicescu).

3.2. Esitada riigikaitsekomisjoni arvamus koos esitatud märkustega ja ettepanekutega Euroopa

Liidu asjade komisjonile (konsensus: Vladimir Arhipov, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo

Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Kalev Stoicescu).

4. Info ja muud küsimused

Arutati MTÜ Saare Rannarahva Seltsi kirja Läänemerre ning Liivi lahte plaanitavate

meretuuleparkide mõjust Eesti kaitsevõimele.

Kalev Stoicescu arvates on tegemist eelkõige majanduskomisjoni teemaga,

riigikaitsekomisjon ei saa võtta juhtivat rolli Eesti energiamajanduse kujundamisel.

Anti Poolametsa arvates võiks vastuskiri adresseerida muret selgemini. See on Kaitseväe

mure, mitte riigikaitsekomisjoni mure.

Arutati Jõelähtme Vallavalitsuse, Veskivaramu MTÜ, Generaator AS-i ja Wooluvabrik OÜ

ettepanekut ümarlaua korraldamiseks.

Meelis Kiili sõnas, et julgeolekuteemad ei kuulu ainult ühe komisjoni vastutusalasse ning

seetõttu on komisjonide ühisistungid vajalikud. Koostöö teiste komisjonidega on igati

põhjendatud.

8

Kalev Stoicescu sõnas, et kuigi paljud küsimused puudutavad julgeolekut ja riigikaitset, ei

saa riigikaitsekomisjonist kujuneda kõike juhtiv katuskomisjon. Tuleb selgelt määratleda,

millised teemad kuuluvad komisjoni pädevusse ja millised mitte. Ta tegi ettepaneku jätkata

päevakorrapunkti arutelu homsel komisjoni istungil.

Otsustati:

4.1. Jätkata arutelu komisjonis k.a 19.05. istungil (konsensus: Vladimir Arhipov, Raimond

Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Kalev

Stoicescu, Kristo Enn Vaga).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Stoicescu

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Irene Kiil

protokollija