Välismaise tööjõu osakaalu suurenemise kohta takso- ja sõidujagamisteenuse sektoris

fl RIIGIKOGU

Hr. Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

20.05.2026 ARUPA1UMINE

Seoses välismaise tööjôu osakaalu suurenemisega takso- ja sOidujagamisteenuse sektoris

Lugupeetud minister

Besti taksoturg on viimastel aastatel kiiresti muutunud. Teenus on liikunud suures osas apipOhiseks, konkurents on tihenenud fling hinnasurve juhtidele kasvanud. Samal ajal on sagenenud probleemid seoses nOrga jarelevalve, keeleoskuseta teenusepakkuj ate ja kohalike juhtide ebavOrdse konkurentsiolukorraga. Uha enam juhitakse tAhelepanu asjaolule, et odava tööjOu ja agressiivse hinnakonkurentsi tOttu vOivad Eesti juhid turult vaija tOrjutud saada.

Politsei- ja Piirivalveameti andmete kohaselt väljastati aastatel 2019—2024 teenindajakaarte kokku enam kui 14 000 korral, millest ligikaudu kolmandik väljastati valismaalastele vOi maaratlemata kodakondsusega isikutele. Eesti kodanikele vaijastati sel perioodil 9669 teenindajakaarti, Ukraina kodanikele 1290, määratlemata kodakondsusega isikutele 935 ning Venemaa kodanikele 858 teenindajakaarti. Lisaks vaijastati teenindajakaarte Usbekistani kodanikele 329, Gruusia kodanikele 167, Pakistani kodanikele 157 ning Nigeeria kodanikele 150 korral. Muude riikide kodanikele vaijastati kokku 896 teenindajakaarti.

Need arvud naitavad, et takso- ja soidujagamisteenuse sektoris on valismaise töôjOu osakaal viimastel aastatel margatavalt kasvanud. Samal ajal puuduvad Eestis sisuliselt selged ja toimivad keeleoskuse nOuded takso- ja soidujagamisteenuse juhtidele, kuigi tegemist on otsese klienditeenindusega ning sageli ka turvalisust puudutava valdkonnaga.

Murekohaks on kujunenud ka apipohine hinnastamine, kus algoritmide poolt kujundatud madalad hinnad survestavad juhte tOOtama tasu eest, mis ei pruugi katta tegelikke kulusid. See mojutab nii teenuse kvaliteeti, juhtide motivatsiooni kui ka kohalike ettevOtjate konkurentsivOimet. Mitmed Euroopa riigid, sealhulgas Soome, on pärast taksoturu liberaliseerimist olnud sunnitud arutama turn taiendavat korrastamist, kuna loodetud positiivsete mOjude körval on ilmnenud ka tosised probleemid.

Seetôttu palun vastata jargmistele kusimustele:

1. Milline on ministeeriumi hinnang Eesti taksoturu praegusele olukorrale ning kas valitsus nileb riski, et Eestis voib tekkida olukord, kus kohalikud juhid surutakse turult vaija?

2. Kas ministeerium peab pOhjendatuks olukorda, kus taksoteenust voivad osutada inimesed, kelle eesti keele oskus on puudulik vOi olematu?

AmP

RIIGIK000 Lossi plats la. T. +372 631 6331 rligikogu.ee

15165. ‘allimi F. +372 631 6334 I’I

RIIGIKOGU 2

3. Kas valitsus kaalub tihistranspordiseaduse mundatustega kehtestada takso- ja soidujagamisteenuse juhtidele selgemad eesti keele oskuse nOuded?

4. Milline on riiklikjarelevalve apipohiste söidujagamisteenuste tile fling kas minister peab tänast kontrolli piisavaks?

5. Milliseid meetmeid peab minister vajalikuks, et tagada Eestis kvaliteetne, turvalineja eesti keelel pOhinev taksoteenus?

6. Kui suur on viimase kahe aastajooksul olnud valismaalaste osakaalu kasv takso- ja söidujagamisteenuse tunil ning kuidas mojutab see ministeeriumi hinnangul Eesti juhtide konkurentsivOimet?

7. Kuidas hindate viimati seadusena vastu voetud valistOOj Oudu puudutavate soodustuste mOju takso- ja sOiduj agamisteenuse kvaliteedile, liiklusohutusele fling juhtide sissetulekutele?

Lugupidaniisega

Riigikogu liikmed:

2&-Jtoou¼ .J

/iWL3 LALL!N

MJ .PLE4