| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 12.05.2026 |
| Sünkroonitud | 21.05.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung esmaspäeval, 11.05.2026 kell 11.10 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Riigikogu majanduskomisjoni
istungi protokoll nr 192
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 11. mai 2026
Algus 11.10, lõpp 13.03
Juhataja: Marek Reinaas (esimees)
Protokollija: Maria Haas (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mait Klaassen (Õnne Pillaku asendusliige),
Rene Kokk, Mart Maastik, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi
Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),
Kiia Väli (konsultant)
Puudusid: Aleksei Jevgrafov, Tõnis Mölder ja Reili Rand
Kutsutud: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna
ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Triinu Sillamaa ning Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti õigusbüroo õigusnõunik Grete Leesmann (2. päevakorrapunkt);
Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas, sama osakonna nõunik
Annika Varik ja välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (3.
päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks,
taastuvenergia valdkonna juht Tauno Hilimon, energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk,
välissuhete osakonna nõunik Brett Bartholomew Sooniste (4. päevakorrapunkt); Eelnõu
esitaja esindaja ja Riigikogu liige Jaak Aab, Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna
juhataja Rein Vaks (5. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2023/956 seoses selle kohaldamisala
laiendamisega tootmisahela järgmise etapi kaupadele ja kõrvalehoidmise vastaste
meetmetega; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse ajutine
süsinikuheite vähendamise fond - COM(2025) 989, COM(2025) 990
4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa võrgupakett - COM(2025)
1006, COM(2025) 1007
5. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele uute elektritootmisvõimsuste rajamise kiirendamiseks Eestis“
2
eelnõu (847 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
6. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Riigikogu majanduskomisjoni nädala (11.05.2026-17.05.2026) töökava
Komisjoni istung esmaspäeval, 11.05.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2023/956 seoses selle kohaldamisala
laiendamisega tootmisahela järgmise etapi kaupadele ja kõrvalehoidmise vastaste
meetmetega; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse ajutine
süsinikuheite vähendamise fond - COM(2025) 989, COM(2025) 990
4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa võrgupakett - COM(2025)
1006, COM(2025) 1007
5. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele uute elektritootmisvõimsuste rajamise kiirendamiseks Eestis“
eelnõu (847 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
6. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung teisipäeval, 12.05.2026 kell 14.00
1. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE)
esimese lugemise ettevalmistamine
2. Maksejõuetuse teenistuse 2025. aasta tegevusaruande tutvustus
3. Kollektiivse pöördumise „Ilutulestiku kasutamise ja müügi piiramine – inimeste, loomade
ja keskkonna hüvanguks“ arutelu
4. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Mario Kadastik, Mait Klaassen, Rene Kokk, Mart
Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
Erkki Keldo andis 853 SE-st ülevaate (lisa 1). Tegemist on bürokraatia vähendamise
eelnõuga. Eelnõuga kavandatakse 8 seaduse (alkoholi-, elektroonilise side, lõhkematerjali-,
riigilõivu-, tarbijakaitse-, tubaka-, turismi- ja väärismetalltoodete seaduse) muudatused.
Elektroonilise side seaduses ühtlustatakse raadio- ja sageduslubade kehtivusaegu ning
tunnistatakse aegunud nõudeid kehtetuks. Riigilõivuseaduses ühtlustatakse tulenevalt
elektroonilise side seadusest riigilõivude määrad. Lõhkematerjaliseaduses lihtsustatakse
riigisiseseid lõhkematerjali veo nõudeid, mille puhul loakohustus asendatakse vedudest
teatamisega. Tarbijakaitseseaduses tõhustatakse tarbijavaidluste komisjoni tööd.
Tubakaseaduses luuakse õigusselgust müügisaalita müügikoha mõiste defineerimisel.
Turismiseaduses läheb reisiettevõtete dokumentide esitamine Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile (TTJA) lihtsamaks ja menetlus kiiremaks. Väärismetalltoodetel
muudetakse nimemärgise registreerimine ühekordseks tegevuseks. Alkoholiseaduse
3
muudatustega suurendatakse e-kaubanduse paindlikkust, eemaldades füüsilise müügisaali
kohustuse. Seda on eelkõige Eesti väikeettevõtjad välja toonud. Hetkel on kehtiv
seadusandlus selline, et olenemata sellest, et tegeletakse ainult e-kaubandusega, peab
ettevõttel ikkagi olema füüsiline müügisaal, mis ei ole enam mõistlik. Samuti on vanuse
tuvastamise võimalustena lubatud edaspidi kasutada Mobiil-IDd, Smart-IDd ja eIDd. Selle
muudatusega kaasajastatakse seadusandlust ja liigutakse tehnoloogilise arenguga samas
rütmis. Ühtlasi kaotatakse ära kassaaparaadi nõue. Samuti luuakse selgus müügisaali mõiste
lisamisega. Eelnõus on ka üks konkreetne efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja ettepanek,
mis on seotud sellega, et alkoholiseaduses ei oleks kohustust, et kokteilis peavad kindlasti
olema erinevate jookide osakaalud märgitud. Seega toimub selle kohustuse kehtetuks
muutmine. Küll aga võib seda endiselt vabatahtlikult teha.
Jaak Aab lausus seoses alkoholiseadusega, et on olnud kuulda, et ka nt öösel ei pruugi olla
probleemi alkoholi koju tellimisega. Kõneleja uuris, kas alkoholiseaduse muudatus teatud
määral seadustab sellist tegevust, et ka öösel on võimalik alkoholi nt koju tellida.
Erkki Keldo vastas, et alkoholi müügipiirangud jäävad samaks. Müügisaali nõude kaotamine
on olnud väikeettevõtjate soov. Seaduslikult aga alkoholi kättesaadavust kindlasti ei
suurendata. Lihtsalt iganenud nõue kaotatakse.
Triinu Sillamaa lisas, et tegelikult sätet, kus on sees alkoholi kl 10-22 kättetoimetamine,
lausa täpsustatakse ehk et kõne all ei ole ainult kulleri kasutamine, vaid ka e-kaubanduse
kaudu müües peab see toimuma ainult ajavahemikus kl 10-22ni. Juhul, kui inimene läheb otse
e-poe asukohta, siis ka sealt ei tohi muudel aegadel alkoholi kätte anda.
Urve Tiidus uuris seoses kokteilis sisalduva alkoholi koguse esitamise nõude eemaldamisega,
et kas on hinnatud riske, et kokteili hakatakse lisama kas rohkem/vähem alkoholi. Lisaks
küsis kõneleja, kas lõhkeainete vedu muutub nüüd pigem leebeks.
Erkki Keldo vastas, et lõhkeainete vedu ei muutu leebeks. Lõhkeaine vedamiseks on juba
igal juhul olnud vaja erinevad taotlused teha. Pigem on seadusemuudatus seotud
dubleerimisega. Kõikides muudatustes on ohutust arvesse võetud. Rääkides kokteilidest, siis
lõplikku analüüsi ei ole. Tegemist oli efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja ettepanekuga.
Reaaleluliselt on keeruline ka selgeks teha, kui palju alkoholi kokteilile päriselt lisatud on.
Ühtlasi ei keelata alkohoolse joogi koguse osas informatsiooni esitamist, küll aga ei ole see
enam kohustus.
Rene Kokk küsis, milliseid muudatusi alkoholi hoidmises ja ladustamises kõnealune
seaduseelnõu käsitleb.
Triinu Sillamaa vastas, et hetkel tohib alkoholi hoida ainult majandustegevuse registris
(MTR) nimetatud müügisaalis. Kuna nüüd ei pea e-kaubanduses enam füüsilist müügisaali
olema, siis alkoholi võib hoida ainult alkoholi hoiukohas, mis peab olema MTR-is
registreeritud ja mis ei tohi olla eluruum või siis on tegemist müügisaaliga, mis samuti tuleb
aadressina MTR-is registreerida koos e-poe veebiaadressiga. Seadusemuudatusega ei muudeta
4
hoiustamist rangemaks. Oluline on, et alkoholi hoitakse kontrollitud kohas. Muudetakse ainult
seda, et kontrollitud koht peab olema jätkuvalt registreeritud.
Erkki Keldo lausus, et alkoholil on aktsiisid ja see, et alkohol peab aktsiisilaost läbi käima
ning maksud peavad makstud olema, jääb samaks. Küll aga füüsilise müügisaali nõue, eriti
alkoholi näitel, on sisuliselt dubleeriv tegevus, sest kui ollakse eraettevõtja, peab alkohol igal
juhul ka aktsiisilaos olema.
Rene Kokk ütles, et hetkel fikseeritakse, et alkoholi ei tohi hoida eluruumis ja uuris, kas
varasemalt võis seda hoida ka eluruumis.
Triinu Sillamaa lausus, et varasemalt oli seaduses kirjas, et olemas peab olema müügisaal ja
müügisaal pidi olema n-ö majandustegevuse koht, mis tähendab, et see ei saanud olla
eluruum. Tegemist pidi olema äriruumiga, nt kauplus või toitlustusasutus.
Erkki Keldo lisas, et kuna nüüd võetakse müügisaali kitsendus seadusest ära, siis pidi
selgituseks lisama, et tegemist ei saa olla eluruumiga.
Mart Maastik sõnas, et eelnõu kooskõlastustabelis on Tallinna Linnakantselei poolt välja
toodud, et praktikas ei ole seni selgust, kelle ülesanne on teha järelevalvet alkoholi müügi üle
e-kaubanduse korras ning milline on seejuures kohaliku omavalitsuse roll ja
sekkumisvõimalused. Ühtlasi on püstitatud küsimus, et kui MTR-is on tegevuskohaks
märgitud domeen, siis kuidas on see seotud konkreetse haldusterritooriumiga. Kõneleja palus
selles osas selgitust.
Triinu Sillamaa lausus, et ühtselt on järelevalve kokku lepitud selliselt, et e-kaubanduses
teeb järelevalvet TTJA ning kohalikud omavalitsused piirduvad pigem oma haldusalaga. Igal
juhul on lisaks veebipoe aadressile MTR-is kirjas ka kas alkoholi hoiu- või müügikoht, mis on
füüsiline koht, füüsilise aadressiga.
Rene Kokk ütles, et kuna eemaldatakse nõue esitada alkohoolse joogi kogus kokteilis, siis
seoses sellega võib tekkida rohkem vaidlusi, et kas klient sai toote, mida ta ostis. Kõneleja
uuris, kas on analüüsitud, kui palju vaidlusi võib tekkida.
Erkki Keldo lausus, et paraku vaidlused võivad tekkida olenemata sellest, kas menüüs on
alkoholi sisaldus kirjas või mitte. Inimese enda tunnetus võib lihtsalt vastavalt olukorrale
erineda. Ühtlasi on väga keeruline hakata hiljem valideerima, kas kokteilis oli õiges koguses
alkoholi. Juhul, kui komisjoni liikmed näevad, et see muudatus võib tekitada täiendavaid
vaidluseid, siis saab teema üle vaadata. Pigem oli muudatuse mõte selles, et kuna olemas on
nii lihtsamaid kui ka keerulisemaid kokteile, siis sedavõrd tehnilise menüü hoidmine ei pruugi
olla ettevõtjale mõistlik halduskoormus.
Rene Kokk sõnas, et erinevatele toodetele on normid ette nähtud, seega ka kokteili
alkoholisisaldus võiks üldiselt selge olla.
5
Triinu Sillamaa lausus, et isegi kui alkoholi koguse väljatoomise nõudest loobutakse, siis
endiselt on olemas tarbijakaitseseadus, mis keelab tarbijat eksitada. Seega, kui tarbija palub
kokteili teatud koguse alkoholi, siis ettevõtja peab selle koguse lisama. Eelnimetatud nõue on
koormav, kuna kui nt menüüs on kirjas, et kokteil 4 cl-i alkoholiga maksab teatud summa, aga
tarbija soovib 2 cl-iga, siis tekib küsimus, kas menüüsse peaks kõik erinevate kogustega
maksumused kirja panema. Ühtlasi on palju kokteile, kus alkoholi kogus on varieeruv ja
klientide soovid on samuti erinevad. Selle menüüs hoidmine on ettevõtjatele olnud koormav.
Küll aga kui tarbija koguste kohta küsib, siis tuleb alati vastata. Oht, et ettevõtja paneb
alkoholi nt rohkem, ei ole tema majandustegevuse mõttes ilmselt mõistlik.
Urve Tiidus sõnas, et ettevõttele on maine üldiselt üks müügiargumentidest. Tihti segatakse
kokteile ka kliendi juuresolekul, mis annab samuti kontrolli võimaluse.
Otsustati:
2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Õnne Pillak (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,
Mait Klaassen, Rene Kokk, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19.05.2026 (konsensus: Jaak Aab,
Mario Kadastik, Mait Klaassen, Rene Kokk, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus,
Kristina Šmigun-Vähi).
2.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mait
Klaassen, Rene Kokk, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2023/956 seoses selle
kohaldamisala laiendamisega tootmisahela järgmise etapi kaupadele ja kõrvalehoidmise
vastaste meetmetega; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse
ajutine süsinikuheite vähendamise fond - COM(2025) 989, COM(2025) 990
Laura Remmelgas andis algatusest ülevaate (lisa 2). Süsiniku piirimeetme puhul on tegemist
juba kehtiva määrusega, mis tähendab, et kolmandatest riikidest imporditavatele kaupadele
lisandub CO2 hind. Eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidus (EL) toodetavate kaupade hinda
kolmandate riikide toodetega, kus on madalamad keskkonnanõuded ja mõningates riikides
puudub ka heitkogustega kauplemise süsteem, mis EL-is on olemas. Meetme peamine
eesmärk on EL-is toodetud kaupade konkurentsivõime tõstmine siinsel siseturul. Kehtiv
määrus ei rakendu kõikidele kaupadele, vaid hetkel rauale, terasele, alumiiniumile,
tsemendile, väetistele, vesinikule ja elektrile. Tegemist on toodetega, mis kuuluvad EL-is
heitkogustega kauplemise süsteemi alla ja mille tootmine on emissioonimahukas. Määrus
rakendus täismahus käesoleva aasta algusest. Sellele eelnes paariaastane seireperiood, aga
käesolevast aastast peavad kolmandatest riikidest nimetatud toodete importijad, kes toovad
Euroopasse aasta jooksul vähemalt 50 t, nende toodete pealt süsinikutasu maksma.
Keskkonnaametile teadaolevalt on Eestis kehtiva määrusega u 130 kohuslast, kes toovad neid
tooteid üle 50 t aasta jooksul. Praeguseks on 107 neist esitanud ka tegevusloa taotluse, mis on
määruse kohaselt kohustus ja suurem osa on selle ka saanud. Hetkel on veel
sisseelamisperiood, kuna tegemist on väga uue kohustusega. Nüüd on Euroopa Komisjon
(Komisjon) tulnud välja määruse laiendamise ettepanekuga. Komisjon on teinud ettepaneku
laiendada CO2 tasu toodetele, mis sisaldavad praeguses määruse kohaldamisalas olevaid
materjale ehk rauda, terast ja alumiiniumi. Komisjon on toonud juurde veel täiendavad sätted,
6
mis puudutavad süsteemist kõrvalehoidmise vähendamist. On tehtud ka ettepanekud
uuendada arvestust elektrienergiasektorile, et see võtaks paremini arvesse ka taastuvenergia
osakaalu. Eestit see aga ei mõjuta, kuna Eesti enam kolmandatest riikidest ehk väljastpoolt
EL-i elektrit ei impordi. Lisaks on Komisjon tulnud välja ettepanekuga luua ajutine
dekarboniseerimisfond, toetamaks tootjaid, kes määruse alla kuuluvaid tooteid EL-is
toodavad. Tulevikuvaade on, et kui praegu puudutab laiendamine üksnes kaubakategooriaid,
mis sisaldavad juba määruse alla kuuluvaid materjale, siis 2027. aastal koostab Komisjon
aruande selle kohta, millistele tootekategooriatele võiks veel süsiniku piirimeedet laiendada
selleks, et tõsta erinevate sektorite konkurentsivõimet EL-i siseturul. Selle põhjal teeb
Komisjon ettepaneku määruse veel täiendavaks laiendamiseks. Käesoleval istungil
käsitletakse esimest sammu ehk ettepanekuid, mis puudutavad rauda, alumiiniumi ja terast
sisaldavaid tooteid. Valdav osa kaupadest, mille osas Komisjon on näinud, et süsiniku
piirimeede võiks laieneda, sisaldavad suures osas praeguse süsiniku piirimeetme alla
kuuluvaid materjale keskmiselt 79%, aga tootekategooriate sees on ka kodutarbed, millest
mõningatel juhtudel on süsiniku piirimeetme alla kuuluvate materjalide sisaldus isegi veidi
alla 60%. Varieeruvus on üsna suur. Komisjon on teinud ettepaneku laienda süsiniku
piirimeedet 180-le kaubakategooriale. Hetkel on töörühmades ja liikmesriikide vahelistes
aruteludes käinud liikmesriigid välja veel 700 täiendavat kaubakategooriat. Eelkõige
suuremate liikmesriikide puhul soovitakse pigem näha rohkem kui vähem kaupu, millele
süsiniku piirimeede laieneb. Eesti puhul on oluline silmas pidada, et kuna Eesti on nende
kaubakategooriate importija ja riigil sellist suurt tööstustootmist ei ole, siis on Eesti vaates
oluline suunata määruse laiendamist sellisesse ulatusse ja tingimustele, mis on kooskõlas ka
Eesti majandushuvidega. Taustal tasub aga silmas pidada, et enamate riikide huvi on määruse
kohaldamisala isegi rohkem laiendada kui see, mida Komisjon on välja pakkunud. Vaadates
laiendamise ettepaneku mõju ja kui kõne all on 180 kaubakoodi, mida Komisjoni ettepanek
sisaldab, siis Eestis lisanduks uusi kohuslasi u 31 ettevõtet. Komisjoni mõjuhinnangute
kohaselt ei tohiks piirimeetmel olla keskmiselt olulist mõju toodete hindadele. Kõige suurema
mõjuna näeb Komisjon hinnamõju ehitussektoris (0,12%). Teiste kaubakategooriate puhul on
Komisjon mõju hinnanud väiksemaks. Rääkides Eesti seisukohtadest, siis leitakse, et süsiniku
piirimeetme määruse muudatus peab keskenduma strateegiliselt olulistele ning EL-is piisava
tootmismahuga kaupadele. Eesti eelistus oleks, et nt kodukaupadele määrus kohe ei laieneks
ja määruse laienemine oleks järkjärguline. Esimeses järgus võiks keskenduda kaupadele, kus
süsiniku piirimeetme materjalide sisaldus on väga kõrge ehk üle 70%. See võimaldaks nt
kodukaubad hetkel meetme alt välja jätta. Lisaks peab Eesti vajalikuks tõsta praegust 50 t
aastast miinimummäära 75 t või 100 t, et paremini arvestada süsiniku piirimeetme
laiendamise mõjudega. See võimaldaks vähendada ka kohuslaste arvu, kes võiksid määruse
kohaldamisala laiendamise kaudu lisanduda. Lisaks eelistab Eesti, et meetme laiendamisega
hõlmatud toodete importijatele kohaldataks 2028. aastal ühe aasta pikkust finantskohustustega
üleminekuperioodi. See tähendab, et eelistatakse, et täiemahulisele rakendamisele eelneks
pikem ülemineku- ja seireperiood. Eesti toetab Komisjoni tehtud ettepanekuid seoses
järelevalvemeetmetega. Eesti saab toetada ka võimalust eemaldada kaup ajutiselt määruse
kohaldamisalast erakorraliste turuhäirete korral. Vaadates hetkel väetiseturul toimuvat, siis
kui Euroopas ei ole veel piisavas mahus oma tootmist ja ka impordihinnad on kriiside tõttu
tõusnud, siis võiks olla paindlik reageerimismehhanism. Kuigi elektri impordireeglite
muutmine Eestit ei mõjuta, siis seda toetatakse, kuna on riike, kus see on oluline ja Eesti saab
nendega solidaarne olla. Lisaks saab Eesti toetada ka tootepõhiseid vaikeväärtusi või muud
7
õiglasemat ja lihtsamat heite määramise lahendust, et tekiks korralik register.
Tootekategooriatel oleksid mõjud välja arvutatud keskselt, et ettevõtted, kes neid kaupu
impordivad, ei peaks heitekoguste arvutamiseks lisaressurssi kulutama. Eesti ei toeta
rahvusvaheliste kasvuhoonegaaside ühikute kasutamist süsiniku piirimeetme puhul enne, kui
rahvusvaheliste ühikute mõjud on hinnatud ja üldpõhimõtted on EL-is kokku lepitud.
Komisjon on lubanud välja tulla ka mõjuhinnanguga, kuid Eesti näeb, et enne, kui
mõjuhinnangut ei ole, ei peaks ka üksikute määruste puhul sündmustest ette minema, vaid
vaatama rahvusvaheliste ühikute kasutamist tervikuna kõikide failide lõikes. Eesti peab ajutise
toetusfondi vajadust ja tõhusust küsitavaks, kuna Eesti sealt kasu ei saa, aga enda tulust peab
selle kasuks loobuma. Kui selline toetusfond luuakse, siis sinna ei peaks panustama ja oma
tulust loobuma riigid, kus kohapeal ei ole tootjaid, kes sellest fondist vahendeid võiksid
taotleda. Ühtlasi peab Eesti oluliseks, et süsiniku piirimeetme rakendamiseks kavandatud
tulusid ei suunata muuks otstarbeks. Eesti võtab seisukoha, et ebasobiva fondilahenduse
korral saab selle loomise vastu hääletada. Kõik taolised omavahenditesse suunamised ja
fondide loomised tuleb EL-is eelarve läbirääkimistel läbi arutada, aga Komisjonil on viimasel
ajal olnud tihti tavaks hakata erinevate õigusaktide juures eraldi vahendeid omavahenditeks
küsima või uusi fonde läbi rääkima. Eesti hinnangul ei ole see mõistlik ja tasub hoida
tervikpilti.
Mart Maastik küsis, et mille alusel tehakse otsused, kui palju peavad EL-is ettevõtted
hakkama maksma kolmandatest riikidest tulevale CO2 hinnalisa ning kas see laekub EL-i
teatud arvele või läheb riiki, kuhu tooted tuuakse.
Laura Remmelgas vasta, et see, kui palju erinevate toodete puhul CO2 tasu maksta tuleb,
sõltub kahest komponendist. Esimene komponent on toote CO2 jalajälg ehk see, kui palju
CO2-te toote tootmine õhku paiskab. Teine komponent on süsiniku tonnihind, mis on otseses
seoses heitkogustega kauplemise süsteemi ühiku hinnaga. Esimene aasta on kvartaalne ja
teisest aastast alates toimub see nädala kaupa. Esimese kvartali hind on nüüd kokku löödud ja
järgmise ehk teise kvartali oma lüüakse sügise poole kokku. Raha laekub EL-i eelarvesse,
kuna ühikuid ostetakse läbi keskse registri ja osa tuludest jääb EL-i omavahenditesse. Osa
tuludest pidi esialgse ettepaneku järgi laekuma liikmesriikidele rakenduskuludeks, aga nüüd
on arutelu all dekarboniseerimisfond, kuhu Komisjon soovib suunata selle osa, mis oli
mõeldud liikmesriikidele, et see otsemini ettevõteteni jõuaks.
Mart Maastik lausus, et ettekandes toodi välja, et muudatused tarbijatele hinda ei suurenda.
Kolmandatest riikidest tuuakse sisse kaupu, mida EL-is ei toodeta, nüüd pannakse sinna
hinnalisa ja öeldakse, et hind ei muutu. Ühtlasi toodi ettekandes välja, et impordimaht kasvab
72%. Kõneleja palus eelneva osas täpsustust.
Laura Remmelgas ütles, et Komisjoni mõjuhinnangul on toodete ja kaupade lõpphinnale
mõju pigem väike. Rääkides impordimahust, siis tegemist on süsiniku piirimeetme alla
kuuluvate kaupade mahu kasvuga.
Annika Varik lisas, et hetkel teatakse, mis süsiniku piirimeetme alla kuulub ja palju tonne
kokku on ning vaadates, kui palju tonne lisaks tuleks, kui süsiniku piirimeede laieneb, siis see
näitabki eelmainitud 72%-i.
8
Urve Tiidus tundis huvi, et vaadates hetkel maailmas toimuvat, siis kui palju kallineb väetiste
hind ja kas põllumehed on sellega kursis. Rääkides Eesti seisukohtadest, siis need tunduvad
üsna ratsionaalsed. Kõneleja uuris, kas nende osas võiks tekkida konflikte.
Laura Remmelgas sõnas, et väetistele määrus juba kehtib. Laiendamise ettepanek hõlmab
muid kaubakategooriaid. Väetistega tegeldakse hetkel väga intensiivselt. Komisjon on välja
tulnud väetiste tegevuskavaga, kuidas erinevate sündmuste hinnamõju leevendada. Väetiste
hinda suuremas osas mõjutab nende kättesaadavus Lähis-Ida sõjast tingitud tarneprobleemide
tõttu. Süsiniku piirimeetme mõju muude mõjude kõrval on väiksem, aga Eesti on erinevates
aruteludes seda probleemi tõstatanud, et läbi süsiniku piirimeetme hinnamõju veidi
leevendada. Küll aga ei ole selles osas liikmesriikide seisukohad ühesugused. On ka neid
riike, kes Euroopas väetisi toodavad ja näevad, et see on hetk anda eelist EL-is toodetud
väetistele. Eesti on erinevatel kohtumistel seda probleemi siiski tõstatanud nii Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi kui ka Kliimaministeeriumi ekspertide ja ministrite poolt. Need
arutelud toimuvad paralleelselt laiendamise ettepanekuga. Ühtlasi, et muuta tulevikus
lihtsamaks sellistele kriisidele reageerimist, siis Eesti toetab, et anda Komisjonile n-ö
hädaabipiduri nupp. On väga palju riike, kes sooviksid veelgi rohkematele kaupadele
süsinikutasu juurde lisada. Komisjon on öelnud, ja sellega nõustub ka Eesti, et kui üldse on
võimalik piirata, mis selle alla kuulub, siis need peavad olema väga lihtsasti arvutatud
põhimõtted. Seepärast on liigutud mitte üksikute tootekategooriate kaupa, vaid pigem tehakse
ettepanek tõsta n-ö miinimummaterjalide sisaldust, mis kaubad sinna alla läheksid ja lisaks
tuleks juurde vaadata ka seda, et Euroopas oleks piisav tootmismaht kohapeal olemas. Hetkel
tegelevad paljud teised riigid sellega, et nimekirja tooteid juurde saada, aga Eesti vaatest on
oluline, et tegeletakse nende teemadega, millel on suur mõju, aga ei tegeletaks näiliste
teemadega, millel ei ole olulist mõju, aga mis võib tekitada tarbijatele lisakoormust.
Mario Kadastik sõnas, et Komisjoni hinnangul ei tohiks meetme laienemisel hindadele suurt
mõju olla ja uuris seoses ehitussektori 0,12% kallinemisega, et kas see on mõeldud toote
hinna suhtes kallinemisena või et ehitussektoris tuleb umbes nii paljudel toodetel kallinemine.
Lisaks, see kui palju CO2 emiteeritakse hakkab edaspidi nädalase prognoosiga toimuma, aga
kas seal võetakse arvesse ka, kust sihtriigist see tuleb ja milliselt tootjalt. Nt kui kolmas riik
otsustab hakata tootma roheterast, siis kas nende puhul piirimeede enam ei rakendu, kuna nad
on CO2 neutraalsed.
Laura Remmelgas vastas, et kõik koefitsiendid ja vaikeväärtused, mis Komisjon laseb
keskselt välja arvutada, on riigipõhised. Seal on aga jäetud ka võimalus, et kui tõesti tootja on
kolmandas riigis rakendanud erinevaid meetmeid, et oma toote jalajälge alla tuua, siis ta saab
enda tootepõhise jalajälje lasta välja arvutada, aga see tuleb tõendada EL-i poolt ette nähtud
süsteemi alusel.
Annika Varik lisas, et 0,12% peaks ilmestama nende toodete hinnatõusu keskmiselt. Eesti on
Komisjonilt korduvalt detailseid arvutusi näha palunud. Eesti ise ei saa arvutust teha seni,
kuni ei ole valemit, mille järgi Komisjon heite arvutab. Keerukus on, et erinevatel toodetel on
erinev süsiniku piirimeetme toorainesisaldus ja seda tuleks arvutuses arvestada. Tegemist on
9
üsna keerulise arvutusega. Eesti on proovinud Komisjonilt saada nende materjale
hinnastamise kohta, kuid neid ei ole veel Eestile antud.
Rene Kokk lausus, et Eesti seisukoht on, et imporditavatele kaupadele kehtivat massipõhist
lävendit (50 t aastas) suurendataks nt 75 või 100 t-ni aastas ja uuris, mis on teiste
liikmesriikide tunnetus.
Laura Remmelgas ütles, et see ei ole aruteludel hetkel väga palju liikmesriikide tähelepanu
saanud. See on üks teema, mida Eesti saab omalt poolt aruteludes välja tuua ja üleval hoida.
Teiste riikide rõhk on pigem läinud lisatootekategooriate väljakäimise peale. Ka Eestis on
neid ettevõtteid, kes on öelnud, et lävendit ei peaks tõstma. Võrdse konkurentsi vaatest on
oluline, et võib-olla kõik on kohuslased. Tasub silmas pidada, et algselt oli määrus selliselt
üles ehitatud, et iga tonn ja iga kilogramm oleks sinna arvesse läinud. See aga ei ole samuti
mõistlik, sest see kasvataks väga palju riikide halduskoormust ja võiks tähendada ka seda, et
eraisikutele võivad hakata laienema kohuslaseks registreerimise nõuded, mis ei ole mõistlik
ega teostatav. Seetõttu sai isegi juba 50 t-is teatud põhjustel kokku lepitud. Eesti näeb, et kui
tootekategooriate ring laieneb, siis tuleb hoolega kaaluda, kas see on ka laienemise korral
mõistlik või tuleks seda tõsta. Eesti näeb, et seda pigem tuleks tõsta.
Rene Kokk uuris, et kuna 50 t on väga väike kogus, siis kas seetõttu teema suuremaid riike ei
kõneta.
Laura Remmelgas vastas, et tõenäoliselt on see põhjuseks.
Jaak Aab lausus, et Eesti seisukohtades on välja toodud, et toetatakse elektri importi
puudutavate sätete kohendamist, mis tagavad mittefossiilsetest allikatest toodetud elektri
arvestamise impordis. Kõneleja palus selles osas kommentaari.
Annika Varik ütles, et hetkel on arvutused selliselt üles ehitatud, et justkui kogu
kolmandatest riikidest tulenev elekter oleks fossiilelekter, aga see ei ole nii. Seepärast tehakse
tagasiulatuvalt arvutused selliselt ringi, et see oleks maksustamise vaates õiglane.
Mario Kadastik sõnas, et terase tootmisel kulub keskmiselt u 1,9 t-ni CO2-te 1 t-ni terase
jaoks. Terase hind on hetkel turul u 700 eurot/t ja CO2 hind on u 75 eurot/t, mis tähendab u
20% hinnatõusu. See hinnatõus oleks importterasele. Seetõttu ettekandes toodud ja Komisjoni
poolt arvutatud 0,12% hinnatõus võib olla eksitav. EL-is on see 20% eeldatavasti juba hinna
sisse arvestatud. Kõneleja tundis huvi, kas see arvutus on korrektne.
Laura Remmelgas lausus, et arvutused vaadatakse üle. Lisaks, olulist rolli omab ka see, kui
palju Euroopas neid kaupu juba toodetakse ja kui kiiresti suudetakse EL-is nende
tootekategooriate koguseid suurendada. Eesmärk on, et Euroopas toodetakse rohkem ja
vähendatakse sõltuvust kolmandatest riikidest.
Mart Maastik sõnas, et sisuliselt luuakse EL-ile uut maksu ja raha lähebki EL-i. Euroopas on
kunstlikult tehtud CO2 heitkogustega kauplemise süsteem, mis ilmselgelt on viinud EL-i
võrreldes teiste riikide konkurentsist välja, aga nüüd soovitakse selle kaotamise asemel
10
sissetoodavale kaubale panna samasugune süsteem, et vähemalt EL-i sees ettevõtjad, kes
toodavad nt terast, oleksid samas konkurentsis kui need, kes väljastpoolt sisse toovad. Tekib
juurde suurel hulgal bürokraatiat. Süsteem ise on samuti keerukas. Lõppkokkuvõttes on
tegemist ka maksuga, mis ei lähe mitte riikidele või sinna, kus ehitused toimuvad, vaid EL-i
ühtsesse fondi. Raha hakatakse kulutama uute teemade toetamiseks, mis viivad EL-i veelgi
enam konkurentsist välja. Kõneleja ettepanek on mitte toetada kõnealuse süsteemi loomist.
Pigem peaks heitkogustega kauplemise süsteemist üldse vabanema. Ei ole arukas lisada ühele
ebamõistlikule süsteemile teist juurde.
Otsustati:
3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mait
Klaassen, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 1: Mart Maastik;
erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Rene Kokk).
4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa võrgupakett -
COM(2025) 1006, COM(2025) 1007
Rein Vaks lausus, et võrgupakett avaldati 2025. aasta detsembris. Võrgupaketil on kaks
põhimõttelist eesmärki. Esiteks, võimaldada energiataristul kiiremini valmis saada ehk seda
kiiremini planeerida ja rahastada ning teiseks, adresseerida loamenetlusi, mis on alati olnud
suurte projektide probleemkohaks. Vaadates Eesti huvisid, siis menetlus on läinud Eestile
soodsas suunas. Esialgseid lähenemisi on muudetud selliselt, et need oleksid Eesti jaoks
proportsionaalsemad. Sisse on toodud ka kriitilise energiataristu tugevdamise põhimõtted, mis
on Eesti jaoks eksistentsiaalselt olulised. Paketi raames on kaks põhilist õigusakti:
üleeuroopalise energiataristu suuniseid käsitlev määrus (TEN-E määrus) ja loamenetluste
direktiiv. Rääkides Eesti seisukohtadest, siis võrgupaketi seisukohad on Eestile sobivad ja
võrgupaketi muudatusi toetatakse. Eesti jaoks on oluline, et lõplik lahendus säilitaks
liikmesriikidele piisava paindlikkuse, arvestaks väikeste ja perifeersete energiasüsteemide
eripära ning tugevdaks samal ajal Euroopa piiriüleste energiaühenduste turvalisust,
vastupidavust ja rahastamisvõimalusi. Eesti toetab määruse ajakohastamist. Samas peab Eesti
oluliseks, et keskse varustuskindluse stsenaariumi kujundamisel oleks põhivõrguettevõtjatel
suur sisuline roll keskse stsenaariumi kõrval ja et nendega arvestatakse. Eesti peab oluliseks,
et määruse raamistik toetaks lisaks uue taristu rajamisele ka olemasoleva kriitilise
energiataristu vastupidavust ja taastevõimet. Samuti leiab Eesti, et määruse kriteeriumid
peavad arvestama väiksemate liikmesriikide turu suuruse ja arenguetapiga. See on Eesti
suuruse turu jaoks äärmiselt oluline. Näiteks saab tuua elektrolüüserite 500+ MW-ise
võimsuse lävendi, mis ilmselgelt on Eesti turu jaoks väga kõrge. Eesti eelistab väiksemat
lähenemist ehk u 100–300 MW-i. Määruse raames on oluline tagada, et liikmesriigid, kes
saavad energiaprojektidest kasu, peaksid panustama proportsionaalselt kasuelementidesse.
Seega, kui liikmesriik kasu ei saa, ei ole ka mõtet küsida liikmesriigi käest väga suurt
ebaproportsionaalset kulu katmist selle projekti jaoks. Rääkides loamenetluse direktiivist, siis
toetatakse eesmärki muuta menetlused kiiremaks, selgemaks ja paremini koordineerituks.
Eesti jaoks on oluline, et taastuvenergia salvestus- ja võrguprojektide menetlusraamistik oleks
võimalikult sidus ega looks olemasolevatele süsteemidele tarbetut koormust. Toetatakse ka
paketis välja toodud digiportaali loomist. Eesti jaoks tähendab see enda süsteemide täpsemat
integreerimist ja maksimaalset kasutamist, kuid nähakse, et selle jaoks on vaja veidi aega. Üks
oluline element loamenetluse direktiivi puhul on n-ö vaikimisi heakskiit, mille Euroopa
11
Komisjon (Komisjon) on välja pakkunud. Eesti leiab, et põhimõtteliselt on vaikimisi heakskiit
sobiv instrument, aga lõppotsus peab jääma igal juhul liikmesriigi pädeva asutuse kontrolli
alla. Eesti toetab alla 100 kW-iste päikeseenergia seadmete, salvestite ja laadimisjaamade
menetluste lihtsustamist ainult tingimusel, et liikmesriikidele jääb vajalik paindlikkus ja riigil
säilib võimalus koguda ohutuse, ehitusnõuete ja registriandmete jaoks vajalikku
informatsiooni.
Mart Maastik lausus, et eelkõneleja tõi välja, et kui liikmesriik ei saa projektist kasu, siis ei
peaks ta ka panustama ja palus selles osas selgitust.
Rein Vaks sõnas, et protsess on selline, et kui TEN-E määruse kriteeriumitele vastab
üleeuroopaline energiataristu, nt vesisalvesti, siis selle vesisalvesti jaoks on võimalik taotleda
Euroopa Liidust (EL) rahalist toetust, aga ülejäänu peab ise leidma. Toetust saadakse
konkreetsele projektile, aga puudujääva osa peavad projekti elluviijad ja liikmesriigid
erinevate tasude kaudu ise katma. Eesti mõte on, et kulu katmine peab olema võimalikult
proportsionaalne tegelikule tulule, mida liikmesriik projektist saab. Nt kui projektist saadakse
tulu 100 ühikut, aga projekti eluea peale peab panustama 200 ühikut, siis see on Eesti jaoks
ebaproportsionaalne.
Mart Maastik palus täpsustada, kas soovitakse muuta EL-i rahastusmudelit ehk kui palju
makstakse toetust ja kui palju ise peab projekti panustama.
Rein Vaks vastas, et soovitakse lähtuda põhimõttest, et liikmesriikides ei oleks olukorda, kus
liikmesriik projektist oluliselt kasu ei saa, aga peab metoodika järgi oluliselt panustama. Eesti
soovib, et metoodika oleks aus ja õiglane.
Mario Kadastik tõi näitena välja vesinikutoru, mida plaanitakse Põhjamaadest kuni
Saksamaani. Seda plaanitakse ehitada ka läbi Eesti. Küsimus on, kas ka Eesti peaks projekti
rahaliselt panustama või tuleb rahastus keskselt ja riik lisab rahastuse, kui ta ka ise projektist
kasu saab.
Mart Maastik palus täpsustada ettekandes välja toodud alla 100 kW-iste päikeseenergia
seadmete temaatikat.
Tauno Hilimon lausus, et Komisjoni algne ettepanek direktiivile oli, et kõigil kuni 100
kW-istel päikesepaneelidel ja salvestitel ei oleks loakohustust. Eesti seisukoht on, et see läheb
liiga kaugele ja teatud sorti loakohustus peab olema just seetõttu, et Päästeametil oleks
informatsioon, kus ja kui suure võimsusega seadmed asuvad ning probleemi korral ei satuks
ohtu nt tulekahju kustutamine. Eesti soovib, et saaks vähemalt teatud minimaalset nõuet
rakendada.
Urve Tiidus uuris seoses taristute turvalisuse ja julgeolekuga, et kuidas määrusega
mõjutatakse olukorda, et nt Eesti ja Soome vahel olevaid kaableid edaspidi pahalased lihtsalt
katki ei teeks.
12
Rein Vaks sõnas, et muudatuse mõte on, et kui kurjategijad teevad kaablid katki, siis on
võimalik ka EL-i ühisest fondist nende parandamiseks rahastust küsida.
Mario Kadastik küsis, kas seal on sees ka element, et uute kaablite paigaldamisel peaks
koheselt kaaluma sellise riski maandamist. Nt EstLink 1 puhul pandi sellele betoonkest peale.
Rein Vaks vastas, et taristute kaitsmiseks on erinevaid lahendusi, alustades
eelhoiatussüsteemist kuni betooni paigaldamiseni. Need saaks üldiste reeglitena juurde võtta.
Urve Tiidus lausus, et mere- ja ookeanipõhjades on suurel hulgal erinevaid ühendusi.
Kõneleja uuris, kas EL-il on universaalset lahendust vee all toimuvale.
Rein Vaks sõnas, et Kliimaministeerium tegeleb gaasi, elektri jms kaablitega. EL-i üleselt on
erinevad tegevused teatud viisidel koordineeritud. Olemas on töörühmad, kus toimuvad
arutelud. Tagatakse, et taristute kaitsmine toimuks võimalikult optimaalselt ja üheskoos ehk et
ei vaadataks eraldi nt gaasi, elektrit, fiiberoptikat jne. Püütakse leida nii suurt ühisosa kui
võimalik. Nt Eestil on Läänemere regioonis sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll Läänemere
riikidega, kus jagatakse parimaid praktikaid ja tagatakse, et üheskoos kaitstakse taristut ning
vajadusel ka koos parandatakse.
Otsustati:
4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mait
Klaassen, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 0; erapooletuid 0; ei
hääletanud 2: Rene Kokk, Mart Maastik).
5. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele uute elektritootmisvõimsuste rajamise kiirendamiseks
Eestis“ eelnõu (847 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
Jaak Aab lausus, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ajendas taas Vabariigi
Valitsusele sellist ettepanekut tegema see, et Eesti on u 40%-ga elektritootmises defitsiidis
ehk riik impordib u 40% tarbitavast elektrienergiast, mis ei ole väga jätkusuutlik.
Sotsiaaldemokraadid on teinud viimastel aastatel erinevaid ettepanekuid, kuidas kiirendada
elektritootmisvõimsuste arengut. Kõnealune otsuse eelnõu algatati 11. märtsil.
Kliimaministeeriumi saab tunnustada selles osas, et teatud teemad, mis on mitu aastat kõne all
olnud, on juba käivitumas. Maismaa tuuleenergia vähempakkumine on välja kuulatatud 1
TWh-ile, võimalusega seda suurendada kuni 2 TWh-ni. Selline punkt on ka
sotsiaaldemokraatide otsuse eelnõus. Oluliseks teemaks on ka juhitavad võimsused ja nende
hankimine. See on seotud ka taaskäivitusvõimekusega ehk kui Eesti energiasüsteemis peaks
suuri probleeme tekkima, siis kuidas kogu süsteem uuesti käima saada. Eesti ei ole
probleemiga üksinda, ka teised riigid regioonis peavad sellele mõtlema. Ühtlasi on oluline, et
kui tekib vajadus saartalitluse järele, siis suudetakse vastavalt toimetada ja vajadust juhitava
võimsusega katta. Hetkel on Eestil ka põlevkivielektrijaamad, mis tagavad kogu aeg varu üle
1000 MW-i. Seda on läinud vaja külmematel talvepäevadel ka nõudluse katmiseks, aga
tõenäoliselt alatiseks seda 1000 MW-i ei ole. Prognoosid ja hinnangud erinevad ning täpset
aastat, millal midagi kasutusest välja langeb, ei ole täpselt teada. Planeeringu- ja
loamenetluste ning võrguühenduste kiirendamisest on palju räägitud ning selles osas on olnud
13
ka mitu eelnõu. Edasiminek on toimunud nii elektritootmisvõimsuste kui ka muude arenduste
menetluste kiirendamisel. Eesti liigub selles osas küll veidi aeglasemalt kui nt Läti ja Leedu,
aga sellegipoolest on Eesti suund positiivne. Sotsiaaldemokraadid näevad, et maismaa on
piiratud ressurss. Piiranguid on erinevaid, nt inimasustused, keskkonnapiirangud jne.
Maismaad tuulikutega katta ei ole tõenäoliselt võimalik ega ka vajalik, vaid neid peab
mõistlikus koguses juurde tegema ja 2 TWh-i võiks olla suhteliselt mõistlik siht. Vaadates
energiamajanduse arengukava ja ka Elering AS-i (Elering) prognoositud tarbimist, siis 2025.
aastal toodeti tarbitud elektrienergiast u 5 TWh-i. Vaadates 2035. aasta perspektiivis, siis
Elering on planeerinud, et tarbimine võib olla 12 TWh-i. Täpselt ei osata seda öelda, kuid
kõneleja usub, et tarbimine võib olla ka suurem, sest toimub elektrifitseerimise protsess.
Tõenäoliselt hakkavad ka kaugküttes toimima teatud elektrifitseerimise rakendused, samuti on
olemas elektriautod ja ka tööstused liiguvad järjest enam fossiilsetelt kütustelt elektrile.
Sotsiaaldemokraadid peavad õigeks, sh varustuskindluse ja julgeoleku vaatest, et toodetud
elektrit on peaaegu samas mahus kui tarbitud elektrit. Küsides, kas ettepanekud sisaldavad
100% taastuvenergiat, siis võttes arvesse ka biomassi, on protsent ilmselt 85 juures. Ühtlasi
peaks tähelepanu pöörama taluvustasu küsimusele. Taluvustasu on süsteemne ja pikaajaline
lahendus, kuid seda võiks tõenäoliselt veidi tõsta. Taastuvenergia tootmisvõimsuste
arendamine ei tohiks olla tarbijale üle jõu käiv. Võiks kaaluda CO2 kvoodikaubandusest
laekuvate vahendite kasutamist. Taastuvenergia tasu makstakse hetkel aastas u 70 mln eurot.
See ei ole väga suur osa saastekvootide kaubandusest saadavast tulust. Tasu maksmist võiks
katta sealt, et koormus ei kanduks automaatselt tarbijale üle. Taastuvenergiatasu maksmisega
toetatakse tulevikuinvesteeringuid, kuid samaaegselt võiks kergendada just hetkel toimuvates
kriisides ja inflatsioonis tarbija elektriarvet. Otsuse eelnõu esitajad soovivad, et valitsusel
oleks selgem tegevuskava ja perspektiiv, mida 10 aasta vaates tuleks teha. Energiamajanduse
arengukava kirjeldab võimalusi, aga seal ei ole otseselt tähtaegu välja toodud. Rääkides
suurematest investeeringutest, siis hiljuti koostasid Erkki Raasuke ja Anne Sulling raporti, mis
tõi välja, et ükski suurem tootmisvõimsus lähiajal Eestisse ilmselt turu vastu ei tule. Kui
lisandub suurtarbija, nt tuumajaam koos andmepargiga, mis kasutab ära vähemalt poole
toodangust, annaks see ettevõtjale vajaliku kindluse investeeringu tegemiseks. Küll aga
vaadates Põhjamaades toimuvat ja tehisaru arengut, otsib andmepark pigem kohta, kus on
tagatud stabiilne elekter. Sotsiaaldemokraadid soovivad, et riigil oleks tegevuskava, mis tooks
välja, mida ja millal tuleb otsustada, millised on vähempakkumised ja mis tingimustel. Sellist
tegevuskava võiks valitsus tutvustada ka Riigikogule ja teha iga kuue kuu tagant ülevaade, et
Riigikogu saaks olla kaasatud.
Rein Vaks lausus, et valitsus on otsuse eelnõus välja toodud punktidega enamikus juba
tegelenud või tegelemas. Maismaa tuuleparkide vähempakkumised on välja kuulutatud.
Juhitavate võimsuste jaoks on samuti plaanid olemas. Osaga tegeleb Elering, sest nemad
peavad tagama Eestile varustuskindluse. Ühtlasi töötab Kliimaministeerium
võimsusmehhanismi rakendamisega, mis on samuti mõeldud juhitavate võimsuste turule
toomiseks. Küll aga ei saa ministeerium hetkel toetada meretuuleparkide vähempakkumist.
Esiteks ei ole ettepanekus toodud 2026. aasta neljas kvartal füüsiliselt teostatav, kuna vaja on
riigiabi luba ja ka seadust tuleb muuta. Teiseks on ministeeriumi hinnangul mõistlikum minna
edasi maismaa tuuleparkide arendamisega. Elering prognoosib tõesti elektrienergia tarbimise
mahte tulevikus kasvama, mis on ainult positiivne, ja kindlasti peab tagama, et Eestis oleks ka
14
sellele vastav tootmine. Samas ei pruugi kõige parem olla ka lähenemine, kus 100% kogu aeg
Eestis toodetakse ja midagi ei impordita ehk kui saab importida soodsamalt kui ise
toodetakse, siis see on mõistlik tegutsemine. Rääkides eelnõus välja toodud punktist nr 2, kus
tuleks hakata kvoodikaubanduse vahenditest taastuvenergia tasu katma, siis see vajab
seadusemuudatust.
Jaak Aab sõnas, et meretuuleenergia poole pöördutakse tagasi, kuna rääkides nii osapoolte
kui ka arendajatega, ei olda kindlad, kas maismaa tuuleenergia realiseerub. Eestil on
tootmisvõimsusi puudu ja mere puhul on tegelikult enamik eeltegevusi tehtud.
Keskkonnamõju hindamine on samuti suhteliselt detailselt tehtud. Maismaa tuuleenergia
eelmise vähempakkumise puhul tehti neli pakkumist. Nendest kahe puhul on planeering
lõpetatud ja mõlemad on kohtus. Ei ole teada, millal ja kuidas see protsess lõppeb. Maismaa
tuuleenergiaga on oma raskused ja seetõttu on sotsiaaldemokraadid meretuule välja pakkunud.
Merd ei pea loomulikult täis ehitama, aga hetkeseisu põhjal on u kolm meretuule arendajat
sellises seisus, et nad on võimelised edasi liikuma ja kus ka uuringud on põhimõtteliselt
tehtud. See potentsiaal tuleks ära kasutada, kuna merel on häiring vähemalt inimestele ja
tõenäoliselt ka keskkonnale väiksem. Maismaal on väga palju keskkonnalaseid piiranguid.
Rene Kokk tundis huvi, millised on juhitavad võimsused, millesse sotsiaaldemokraadid
sooviksid investeerida.
Jaak Aab vastas, et selles osas oleneb palju Paldiski vesisalvestist. Kui vesisalvesti tuleb, siis
see võtaks vähemalt hinnanguliselt esialgu vajadust juhitavate gaasijaamade osas u 300 MW-i
võrra vähemaks. Tagatismeetmeid on üldiselt kolme laadi ja küsimus on, millist meedet
rakendada. Kõne all on olnud, et piisab teatud garantiist. Eesti Energia AS on öelnud, et 500
MW-i juhitavat võimsust põlevkivi näol võib olemas olla ka 2035. aastal. Seejärel peab
vaatama, mis saab edasi, kuid neid jaamu ei pea vägisi sulgema. Kui need töötavad mõistlikult
ja reserv on olemas, siis nad võivad eksisteerida. Sinna juurde ei ole aga hetkel muud
lahendust kui gaasijaamad. Eesti gaasisektor on välja toonud, et biometaani on mõne aasta
perspektiivis võimalik hakata tootma u 1 TWh. See võiks ära katta vähemalt poole nendest
juhitavatest võimsustest, mis praeguste plaanide järgi turule tulevad. See ei pea olema
fossiilne gaas, mis on mujalt toodud, vaid on võimalik ka kodumaist ressurssi kasutada, mis
annaks investeerimiskindluse nt biogaasijaamade ehitamiseks. Kõiki investeeringuid ei
peakski toetama. Kui tarbimine on ette näha, siis tehakse neid investeeringuid ka meelsamini.
Mart Maastik lausus, et sotsiaaldemokraadid plaanivad Saaremaa kõrvale ja ka Liivi lahele
meretuuleparke. Küll aga on teada, et need maksavad võrreldes maismaa tuuleparkidega kolm
korda rohkem. Samuti on kulukas tuuleparkide ühendamine võrku. Kõne all on olnud ka
suured keskkonnakahjud. Kõneleja uuris, kuidas planeeritakse meretuulepargid reaalselt
valmis ehitada ja kust tulevad selleks rahalised vahendid.
Jaak Aab ütles, et strateegiline keskkonnamõjude hindamine toimus juba mereala
planeeringu ja maakonna planeeringute raames. Täpsemad hindamised toimuvad siis, kui neid
meretuulepargi asukohas tehakse. Kõneleja lausus seoses erinevate võimalike
toetusmeetmetega, et tuleb valida kõige optimaalsem. Viimase aja teadmine on näidanud, et
15
ühtegi suuremat tootmisvõimsust ilma toetuseta ei tule. Eestis on defitsiit ja elektrit on vaja
juurde toota. Rahvusvaheliste arengupankade esimene eelistus on samuti meretuulepark, kuna
neid on rahastatud, süsteemid on selged ja investeerimisotsuseid on tehtud. Paldiski
vesisalvesti projekti puhul peaks tasuvusele veelgi täpsemalt peale vaatama. Kõne all on ka
tuumajaam, mille puhul on veidi keerulisem süsteem, kuidas sellist investeeringut Eestisse
tuua, arvestades, et siin ei ole varasemalt tuumaenergiat kasutatud. CO2 kvootidest võiks
taastuvenergiatasu maksta uutele tulijatele, sest praegu töös olevad toetusskeemid hakkavad
mõne aasta pärast lõppema ja ka sealt tuleb tarbijale veidi kergendust.
Marek Reinaas sõnas kokkuvõtteks, et eelnõu Riigikogu otsusena vastuvõtmiseks on nõutav
Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk tegemist on 51 poolthääle eelnõuga.
Otsustati:
5.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik (konsensus: Jaak Aab, Mario
Kadastik, Mait Klaassen, Rene Kokk, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
5.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2026 (konsensus: Jaak Aab,
Mario Kadastik, Mait Klaassen, Rene Kokk, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus,
Kristina Šmigun-Vähi).
5.3. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mait
Klaassen, Rene Kokk, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
6. Info ja muud küsimused
Marek Reinaas andis ülevaate võimalikest tulevastest kohtumistest ja lähetustest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Reinaas
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Maria Haas
protokollija
Riigikogu majanduskomisjoni
istungi protokoll nr 192
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 11. mai 2026
Algus 11.10, lõpp 13.03
Juhataja: Marek Reinaas (esimees)
Protokollija: Maria Haas (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mait Klaassen (Õnne Pillaku asendusliige),
Rene Kokk, Mart Maastik, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi
Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),
Kiia Väli (konsultant)
Puudusid: Aleksei Jevgrafov, Tõnis Mölder ja Reili Rand
Kutsutud: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna
ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Triinu Sillamaa ning Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti õigusbüroo õigusnõunik Grete Leesmann (2. päevakorrapunkt);
Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas, sama osakonna nõunik
Annika Varik ja välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (3.
päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks,
taastuvenergia valdkonna juht Tauno Hilimon, energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk,
välissuhete osakonna nõunik Brett Bartholomew Sooniste (4. päevakorrapunkt); Eelnõu
esitaja esindaja ja Riigikogu liige Jaak Aab, Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna
juhataja Rein Vaks (5. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2023/956 seoses selle kohaldamisala
laiendamisega tootmisahela järgmise etapi kaupadele ja kõrvalehoidmise vastaste
meetmetega; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse ajutine
süsinikuheite vähendamise fond - COM(2025) 989, COM(2025) 990
4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa võrgupakett - COM(2025)
1006, COM(2025) 1007
5. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele uute elektritootmisvõimsuste rajamise kiirendamiseks Eestis“
2
eelnõu (847 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
6. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Riigikogu majanduskomisjoni nädala (11.05.2026-17.05.2026) töökava
Komisjoni istung esmaspäeval, 11.05.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2023/956 seoses selle kohaldamisala
laiendamisega tootmisahela järgmise etapi kaupadele ja kõrvalehoidmise vastaste
meetmetega; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse ajutine
süsinikuheite vähendamise fond - COM(2025) 989, COM(2025) 990
4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa võrgupakett - COM(2025)
1006, COM(2025) 1007
5. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele uute elektritootmisvõimsuste rajamise kiirendamiseks Eestis“
eelnõu (847 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
6. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung teisipäeval, 12.05.2026 kell 14.00
1. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE)
esimese lugemise ettevalmistamine
2. Maksejõuetuse teenistuse 2025. aasta tegevusaruande tutvustus
3. Kollektiivse pöördumise „Ilutulestiku kasutamise ja müügi piiramine – inimeste, loomade
ja keskkonna hüvanguks“ arutelu
4. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Mario Kadastik, Mait Klaassen, Rene Kokk, Mart
Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
Erkki Keldo andis 853 SE-st ülevaate (lisa 1). Tegemist on bürokraatia vähendamise
eelnõuga. Eelnõuga kavandatakse 8 seaduse (alkoholi-, elektroonilise side, lõhkematerjali-,
riigilõivu-, tarbijakaitse-, tubaka-, turismi- ja väärismetalltoodete seaduse) muudatused.
Elektroonilise side seaduses ühtlustatakse raadio- ja sageduslubade kehtivusaegu ning
tunnistatakse aegunud nõudeid kehtetuks. Riigilõivuseaduses ühtlustatakse tulenevalt
elektroonilise side seadusest riigilõivude määrad. Lõhkematerjaliseaduses lihtsustatakse
riigisiseseid lõhkematerjali veo nõudeid, mille puhul loakohustus asendatakse vedudest
teatamisega. Tarbijakaitseseaduses tõhustatakse tarbijavaidluste komisjoni tööd.
Tubakaseaduses luuakse õigusselgust müügisaalita müügikoha mõiste defineerimisel.
Turismiseaduses läheb reisiettevõtete dokumentide esitamine Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile (TTJA) lihtsamaks ja menetlus kiiremaks. Väärismetalltoodetel
muudetakse nimemärgise registreerimine ühekordseks tegevuseks. Alkoholiseaduse
3
muudatustega suurendatakse e-kaubanduse paindlikkust, eemaldades füüsilise müügisaali
kohustuse. Seda on eelkõige Eesti väikeettevõtjad välja toonud. Hetkel on kehtiv
seadusandlus selline, et olenemata sellest, et tegeletakse ainult e-kaubandusega, peab
ettevõttel ikkagi olema füüsiline müügisaal, mis ei ole enam mõistlik. Samuti on vanuse
tuvastamise võimalustena lubatud edaspidi kasutada Mobiil-IDd, Smart-IDd ja eIDd. Selle
muudatusega kaasajastatakse seadusandlust ja liigutakse tehnoloogilise arenguga samas
rütmis. Ühtlasi kaotatakse ära kassaaparaadi nõue. Samuti luuakse selgus müügisaali mõiste
lisamisega. Eelnõus on ka üks konkreetne efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja ettepanek,
mis on seotud sellega, et alkoholiseaduses ei oleks kohustust, et kokteilis peavad kindlasti
olema erinevate jookide osakaalud märgitud. Seega toimub selle kohustuse kehtetuks
muutmine. Küll aga võib seda endiselt vabatahtlikult teha.
Jaak Aab lausus seoses alkoholiseadusega, et on olnud kuulda, et ka nt öösel ei pruugi olla
probleemi alkoholi koju tellimisega. Kõneleja uuris, kas alkoholiseaduse muudatus teatud
määral seadustab sellist tegevust, et ka öösel on võimalik alkoholi nt koju tellida.
Erkki Keldo vastas, et alkoholi müügipiirangud jäävad samaks. Müügisaali nõude kaotamine
on olnud väikeettevõtjate soov. Seaduslikult aga alkoholi kättesaadavust kindlasti ei
suurendata. Lihtsalt iganenud nõue kaotatakse.
Triinu Sillamaa lisas, et tegelikult sätet, kus on sees alkoholi kl 10-22 kättetoimetamine,
lausa täpsustatakse ehk et kõne all ei ole ainult kulleri kasutamine, vaid ka e-kaubanduse
kaudu müües peab see toimuma ainult ajavahemikus kl 10-22ni. Juhul, kui inimene läheb otse
e-poe asukohta, siis ka sealt ei tohi muudel aegadel alkoholi kätte anda.
Urve Tiidus uuris seoses kokteilis sisalduva alkoholi koguse esitamise nõude eemaldamisega,
et kas on hinnatud riske, et kokteili hakatakse lisama kas rohkem/vähem alkoholi. Lisaks
küsis kõneleja, kas lõhkeainete vedu muutub nüüd pigem leebeks.
Erkki Keldo vastas, et lõhkeainete vedu ei muutu leebeks. Lõhkeaine vedamiseks on juba
igal juhul olnud vaja erinevad taotlused teha. Pigem on seadusemuudatus seotud
dubleerimisega. Kõikides muudatustes on ohutust arvesse võetud. Rääkides kokteilidest, siis
lõplikku analüüsi ei ole. Tegemist oli efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja ettepanekuga.
Reaaleluliselt on keeruline ka selgeks teha, kui palju alkoholi kokteilile päriselt lisatud on.
Ühtlasi ei keelata alkohoolse joogi koguse osas informatsiooni esitamist, küll aga ei ole see
enam kohustus.
Rene Kokk küsis, milliseid muudatusi alkoholi hoidmises ja ladustamises kõnealune
seaduseelnõu käsitleb.
Triinu Sillamaa vastas, et hetkel tohib alkoholi hoida ainult majandustegevuse registris
(MTR) nimetatud müügisaalis. Kuna nüüd ei pea e-kaubanduses enam füüsilist müügisaali
olema, siis alkoholi võib hoida ainult alkoholi hoiukohas, mis peab olema MTR-is
registreeritud ja mis ei tohi olla eluruum või siis on tegemist müügisaaliga, mis samuti tuleb
aadressina MTR-is registreerida koos e-poe veebiaadressiga. Seadusemuudatusega ei muudeta
4
hoiustamist rangemaks. Oluline on, et alkoholi hoitakse kontrollitud kohas. Muudetakse ainult
seda, et kontrollitud koht peab olema jätkuvalt registreeritud.
Erkki Keldo lausus, et alkoholil on aktsiisid ja see, et alkohol peab aktsiisilaost läbi käima
ning maksud peavad makstud olema, jääb samaks. Küll aga füüsilise müügisaali nõue, eriti
alkoholi näitel, on sisuliselt dubleeriv tegevus, sest kui ollakse eraettevõtja, peab alkohol igal
juhul ka aktsiisilaos olema.
Rene Kokk ütles, et hetkel fikseeritakse, et alkoholi ei tohi hoida eluruumis ja uuris, kas
varasemalt võis seda hoida ka eluruumis.
Triinu Sillamaa lausus, et varasemalt oli seaduses kirjas, et olemas peab olema müügisaal ja
müügisaal pidi olema n-ö majandustegevuse koht, mis tähendab, et see ei saanud olla
eluruum. Tegemist pidi olema äriruumiga, nt kauplus või toitlustusasutus.
Erkki Keldo lisas, et kuna nüüd võetakse müügisaali kitsendus seadusest ära, siis pidi
selgituseks lisama, et tegemist ei saa olla eluruumiga.
Mart Maastik sõnas, et eelnõu kooskõlastustabelis on Tallinna Linnakantselei poolt välja
toodud, et praktikas ei ole seni selgust, kelle ülesanne on teha järelevalvet alkoholi müügi üle
e-kaubanduse korras ning milline on seejuures kohaliku omavalitsuse roll ja
sekkumisvõimalused. Ühtlasi on püstitatud küsimus, et kui MTR-is on tegevuskohaks
märgitud domeen, siis kuidas on see seotud konkreetse haldusterritooriumiga. Kõneleja palus
selles osas selgitust.
Triinu Sillamaa lausus, et ühtselt on järelevalve kokku lepitud selliselt, et e-kaubanduses
teeb järelevalvet TTJA ning kohalikud omavalitsused piirduvad pigem oma haldusalaga. Igal
juhul on lisaks veebipoe aadressile MTR-is kirjas ka kas alkoholi hoiu- või müügikoht, mis on
füüsiline koht, füüsilise aadressiga.
Rene Kokk ütles, et kuna eemaldatakse nõue esitada alkohoolse joogi kogus kokteilis, siis
seoses sellega võib tekkida rohkem vaidlusi, et kas klient sai toote, mida ta ostis. Kõneleja
uuris, kas on analüüsitud, kui palju vaidlusi võib tekkida.
Erkki Keldo lausus, et paraku vaidlused võivad tekkida olenemata sellest, kas menüüs on
alkoholi sisaldus kirjas või mitte. Inimese enda tunnetus võib lihtsalt vastavalt olukorrale
erineda. Ühtlasi on väga keeruline hakata hiljem valideerima, kas kokteilis oli õiges koguses
alkoholi. Juhul, kui komisjoni liikmed näevad, et see muudatus võib tekitada täiendavaid
vaidluseid, siis saab teema üle vaadata. Pigem oli muudatuse mõte selles, et kuna olemas on
nii lihtsamaid kui ka keerulisemaid kokteile, siis sedavõrd tehnilise menüü hoidmine ei pruugi
olla ettevõtjale mõistlik halduskoormus.
Rene Kokk sõnas, et erinevatele toodetele on normid ette nähtud, seega ka kokteili
alkoholisisaldus võiks üldiselt selge olla.
5
Triinu Sillamaa lausus, et isegi kui alkoholi koguse väljatoomise nõudest loobutakse, siis
endiselt on olemas tarbijakaitseseadus, mis keelab tarbijat eksitada. Seega, kui tarbija palub
kokteili teatud koguse alkoholi, siis ettevõtja peab selle koguse lisama. Eelnimetatud nõue on
koormav, kuna kui nt menüüs on kirjas, et kokteil 4 cl-i alkoholiga maksab teatud summa, aga
tarbija soovib 2 cl-iga, siis tekib küsimus, kas menüüsse peaks kõik erinevate kogustega
maksumused kirja panema. Ühtlasi on palju kokteile, kus alkoholi kogus on varieeruv ja
klientide soovid on samuti erinevad. Selle menüüs hoidmine on ettevõtjatele olnud koormav.
Küll aga kui tarbija koguste kohta küsib, siis tuleb alati vastata. Oht, et ettevõtja paneb
alkoholi nt rohkem, ei ole tema majandustegevuse mõttes ilmselt mõistlik.
Urve Tiidus sõnas, et ettevõttele on maine üldiselt üks müügiargumentidest. Tihti segatakse
kokteile ka kliendi juuresolekul, mis annab samuti kontrolli võimaluse.
Otsustati:
2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Õnne Pillak (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,
Mait Klaassen, Rene Kokk, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19.05.2026 (konsensus: Jaak Aab,
Mario Kadastik, Mait Klaassen, Rene Kokk, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus,
Kristina Šmigun-Vähi).
2.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mait
Klaassen, Rene Kokk, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2023/956 seoses selle
kohaldamisala laiendamisega tootmisahela järgmise etapi kaupadele ja kõrvalehoidmise
vastaste meetmetega; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse
ajutine süsinikuheite vähendamise fond - COM(2025) 989, COM(2025) 990
Laura Remmelgas andis algatusest ülevaate (lisa 2). Süsiniku piirimeetme puhul on tegemist
juba kehtiva määrusega, mis tähendab, et kolmandatest riikidest imporditavatele kaupadele
lisandub CO2 hind. Eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidus (EL) toodetavate kaupade hinda
kolmandate riikide toodetega, kus on madalamad keskkonnanõuded ja mõningates riikides
puudub ka heitkogustega kauplemise süsteem, mis EL-is on olemas. Meetme peamine
eesmärk on EL-is toodetud kaupade konkurentsivõime tõstmine siinsel siseturul. Kehtiv
määrus ei rakendu kõikidele kaupadele, vaid hetkel rauale, terasele, alumiiniumile,
tsemendile, väetistele, vesinikule ja elektrile. Tegemist on toodetega, mis kuuluvad EL-is
heitkogustega kauplemise süsteemi alla ja mille tootmine on emissioonimahukas. Määrus
rakendus täismahus käesoleva aasta algusest. Sellele eelnes paariaastane seireperiood, aga
käesolevast aastast peavad kolmandatest riikidest nimetatud toodete importijad, kes toovad
Euroopasse aasta jooksul vähemalt 50 t, nende toodete pealt süsinikutasu maksma.
Keskkonnaametile teadaolevalt on Eestis kehtiva määrusega u 130 kohuslast, kes toovad neid
tooteid üle 50 t aasta jooksul. Praeguseks on 107 neist esitanud ka tegevusloa taotluse, mis on
määruse kohaselt kohustus ja suurem osa on selle ka saanud. Hetkel on veel
sisseelamisperiood, kuna tegemist on väga uue kohustusega. Nüüd on Euroopa Komisjon
(Komisjon) tulnud välja määruse laiendamise ettepanekuga. Komisjon on teinud ettepaneku
laiendada CO2 tasu toodetele, mis sisaldavad praeguses määruse kohaldamisalas olevaid
materjale ehk rauda, terast ja alumiiniumi. Komisjon on toonud juurde veel täiendavad sätted,
6
mis puudutavad süsteemist kõrvalehoidmise vähendamist. On tehtud ka ettepanekud
uuendada arvestust elektrienergiasektorile, et see võtaks paremini arvesse ka taastuvenergia
osakaalu. Eestit see aga ei mõjuta, kuna Eesti enam kolmandatest riikidest ehk väljastpoolt
EL-i elektrit ei impordi. Lisaks on Komisjon tulnud välja ettepanekuga luua ajutine
dekarboniseerimisfond, toetamaks tootjaid, kes määruse alla kuuluvaid tooteid EL-is
toodavad. Tulevikuvaade on, et kui praegu puudutab laiendamine üksnes kaubakategooriaid,
mis sisaldavad juba määruse alla kuuluvaid materjale, siis 2027. aastal koostab Komisjon
aruande selle kohta, millistele tootekategooriatele võiks veel süsiniku piirimeedet laiendada
selleks, et tõsta erinevate sektorite konkurentsivõimet EL-i siseturul. Selle põhjal teeb
Komisjon ettepaneku määruse veel täiendavaks laiendamiseks. Käesoleval istungil
käsitletakse esimest sammu ehk ettepanekuid, mis puudutavad rauda, alumiiniumi ja terast
sisaldavaid tooteid. Valdav osa kaupadest, mille osas Komisjon on näinud, et süsiniku
piirimeede võiks laieneda, sisaldavad suures osas praeguse süsiniku piirimeetme alla
kuuluvaid materjale keskmiselt 79%, aga tootekategooriate sees on ka kodutarbed, millest
mõningatel juhtudel on süsiniku piirimeetme alla kuuluvate materjalide sisaldus isegi veidi
alla 60%. Varieeruvus on üsna suur. Komisjon on teinud ettepaneku laienda süsiniku
piirimeedet 180-le kaubakategooriale. Hetkel on töörühmades ja liikmesriikide vahelistes
aruteludes käinud liikmesriigid välja veel 700 täiendavat kaubakategooriat. Eelkõige
suuremate liikmesriikide puhul soovitakse pigem näha rohkem kui vähem kaupu, millele
süsiniku piirimeede laieneb. Eesti puhul on oluline silmas pidada, et kuna Eesti on nende
kaubakategooriate importija ja riigil sellist suurt tööstustootmist ei ole, siis on Eesti vaates
oluline suunata määruse laiendamist sellisesse ulatusse ja tingimustele, mis on kooskõlas ka
Eesti majandushuvidega. Taustal tasub aga silmas pidada, et enamate riikide huvi on määruse
kohaldamisala isegi rohkem laiendada kui see, mida Komisjon on välja pakkunud. Vaadates
laiendamise ettepaneku mõju ja kui kõne all on 180 kaubakoodi, mida Komisjoni ettepanek
sisaldab, siis Eestis lisanduks uusi kohuslasi u 31 ettevõtet. Komisjoni mõjuhinnangute
kohaselt ei tohiks piirimeetmel olla keskmiselt olulist mõju toodete hindadele. Kõige suurema
mõjuna näeb Komisjon hinnamõju ehitussektoris (0,12%). Teiste kaubakategooriate puhul on
Komisjon mõju hinnanud väiksemaks. Rääkides Eesti seisukohtadest, siis leitakse, et süsiniku
piirimeetme määruse muudatus peab keskenduma strateegiliselt olulistele ning EL-is piisava
tootmismahuga kaupadele. Eesti eelistus oleks, et nt kodukaupadele määrus kohe ei laieneks
ja määruse laienemine oleks järkjärguline. Esimeses järgus võiks keskenduda kaupadele, kus
süsiniku piirimeetme materjalide sisaldus on väga kõrge ehk üle 70%. See võimaldaks nt
kodukaubad hetkel meetme alt välja jätta. Lisaks peab Eesti vajalikuks tõsta praegust 50 t
aastast miinimummäära 75 t või 100 t, et paremini arvestada süsiniku piirimeetme
laiendamise mõjudega. See võimaldaks vähendada ka kohuslaste arvu, kes võiksid määruse
kohaldamisala laiendamise kaudu lisanduda. Lisaks eelistab Eesti, et meetme laiendamisega
hõlmatud toodete importijatele kohaldataks 2028. aastal ühe aasta pikkust finantskohustustega
üleminekuperioodi. See tähendab, et eelistatakse, et täiemahulisele rakendamisele eelneks
pikem ülemineku- ja seireperiood. Eesti toetab Komisjoni tehtud ettepanekuid seoses
järelevalvemeetmetega. Eesti saab toetada ka võimalust eemaldada kaup ajutiselt määruse
kohaldamisalast erakorraliste turuhäirete korral. Vaadates hetkel väetiseturul toimuvat, siis
kui Euroopas ei ole veel piisavas mahus oma tootmist ja ka impordihinnad on kriiside tõttu
tõusnud, siis võiks olla paindlik reageerimismehhanism. Kuigi elektri impordireeglite
muutmine Eestit ei mõjuta, siis seda toetatakse, kuna on riike, kus see on oluline ja Eesti saab
nendega solidaarne olla. Lisaks saab Eesti toetada ka tootepõhiseid vaikeväärtusi või muud
7
õiglasemat ja lihtsamat heite määramise lahendust, et tekiks korralik register.
Tootekategooriatel oleksid mõjud välja arvutatud keskselt, et ettevõtted, kes neid kaupu
impordivad, ei peaks heitekoguste arvutamiseks lisaressurssi kulutama. Eesti ei toeta
rahvusvaheliste kasvuhoonegaaside ühikute kasutamist süsiniku piirimeetme puhul enne, kui
rahvusvaheliste ühikute mõjud on hinnatud ja üldpõhimõtted on EL-is kokku lepitud.
Komisjon on lubanud välja tulla ka mõjuhinnanguga, kuid Eesti näeb, et enne, kui
mõjuhinnangut ei ole, ei peaks ka üksikute määruste puhul sündmustest ette minema, vaid
vaatama rahvusvaheliste ühikute kasutamist tervikuna kõikide failide lõikes. Eesti peab ajutise
toetusfondi vajadust ja tõhusust küsitavaks, kuna Eesti sealt kasu ei saa, aga enda tulust peab
selle kasuks loobuma. Kui selline toetusfond luuakse, siis sinna ei peaks panustama ja oma
tulust loobuma riigid, kus kohapeal ei ole tootjaid, kes sellest fondist vahendeid võiksid
taotleda. Ühtlasi peab Eesti oluliseks, et süsiniku piirimeetme rakendamiseks kavandatud
tulusid ei suunata muuks otstarbeks. Eesti võtab seisukoha, et ebasobiva fondilahenduse
korral saab selle loomise vastu hääletada. Kõik taolised omavahenditesse suunamised ja
fondide loomised tuleb EL-is eelarve läbirääkimistel läbi arutada, aga Komisjonil on viimasel
ajal olnud tihti tavaks hakata erinevate õigusaktide juures eraldi vahendeid omavahenditeks
küsima või uusi fonde läbi rääkima. Eesti hinnangul ei ole see mõistlik ja tasub hoida
tervikpilti.
Mart Maastik küsis, et mille alusel tehakse otsused, kui palju peavad EL-is ettevõtted
hakkama maksma kolmandatest riikidest tulevale CO2 hinnalisa ning kas see laekub EL-i
teatud arvele või läheb riiki, kuhu tooted tuuakse.
Laura Remmelgas vasta, et see, kui palju erinevate toodete puhul CO2 tasu maksta tuleb,
sõltub kahest komponendist. Esimene komponent on toote CO2 jalajälg ehk see, kui palju
CO2-te toote tootmine õhku paiskab. Teine komponent on süsiniku tonnihind, mis on otseses
seoses heitkogustega kauplemise süsteemi ühiku hinnaga. Esimene aasta on kvartaalne ja
teisest aastast alates toimub see nädala kaupa. Esimese kvartali hind on nüüd kokku löödud ja
järgmise ehk teise kvartali oma lüüakse sügise poole kokku. Raha laekub EL-i eelarvesse,
kuna ühikuid ostetakse läbi keskse registri ja osa tuludest jääb EL-i omavahenditesse. Osa
tuludest pidi esialgse ettepaneku järgi laekuma liikmesriikidele rakenduskuludeks, aga nüüd
on arutelu all dekarboniseerimisfond, kuhu Komisjon soovib suunata selle osa, mis oli
mõeldud liikmesriikidele, et see otsemini ettevõteteni jõuaks.
Mart Maastik lausus, et ettekandes toodi välja, et muudatused tarbijatele hinda ei suurenda.
Kolmandatest riikidest tuuakse sisse kaupu, mida EL-is ei toodeta, nüüd pannakse sinna
hinnalisa ja öeldakse, et hind ei muutu. Ühtlasi toodi ettekandes välja, et impordimaht kasvab
72%. Kõneleja palus eelneva osas täpsustust.
Laura Remmelgas ütles, et Komisjoni mõjuhinnangul on toodete ja kaupade lõpphinnale
mõju pigem väike. Rääkides impordimahust, siis tegemist on süsiniku piirimeetme alla
kuuluvate kaupade mahu kasvuga.
Annika Varik lisas, et hetkel teatakse, mis süsiniku piirimeetme alla kuulub ja palju tonne
kokku on ning vaadates, kui palju tonne lisaks tuleks, kui süsiniku piirimeede laieneb, siis see
näitabki eelmainitud 72%-i.
8
Urve Tiidus tundis huvi, et vaadates hetkel maailmas toimuvat, siis kui palju kallineb väetiste
hind ja kas põllumehed on sellega kursis. Rääkides Eesti seisukohtadest, siis need tunduvad
üsna ratsionaalsed. Kõneleja uuris, kas nende osas võiks tekkida konflikte.
Laura Remmelgas sõnas, et väetistele määrus juba kehtib. Laiendamise ettepanek hõlmab
muid kaubakategooriaid. Väetistega tegeldakse hetkel väga intensiivselt. Komisjon on välja
tulnud väetiste tegevuskavaga, kuidas erinevate sündmuste hinnamõju leevendada. Väetiste
hinda suuremas osas mõjutab nende kättesaadavus Lähis-Ida sõjast tingitud tarneprobleemide
tõttu. Süsiniku piirimeetme mõju muude mõjude kõrval on väiksem, aga Eesti on erinevates
aruteludes seda probleemi tõstatanud, et läbi süsiniku piirimeetme hinnamõju veidi
leevendada. Küll aga ei ole selles osas liikmesriikide seisukohad ühesugused. On ka neid
riike, kes Euroopas väetisi toodavad ja näevad, et see on hetk anda eelist EL-is toodetud
väetistele. Eesti on erinevatel kohtumistel seda probleemi siiski tõstatanud nii Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi kui ka Kliimaministeeriumi ekspertide ja ministrite poolt. Need
arutelud toimuvad paralleelselt laiendamise ettepanekuga. Ühtlasi, et muuta tulevikus
lihtsamaks sellistele kriisidele reageerimist, siis Eesti toetab, et anda Komisjonile n-ö
hädaabipiduri nupp. On väga palju riike, kes sooviksid veelgi rohkematele kaupadele
süsinikutasu juurde lisada. Komisjon on öelnud, ja sellega nõustub ka Eesti, et kui üldse on
võimalik piirata, mis selle alla kuulub, siis need peavad olema väga lihtsasti arvutatud
põhimõtted. Seepärast on liigutud mitte üksikute tootekategooriate kaupa, vaid pigem tehakse
ettepanek tõsta n-ö miinimummaterjalide sisaldust, mis kaubad sinna alla läheksid ja lisaks
tuleks juurde vaadata ka seda, et Euroopas oleks piisav tootmismaht kohapeal olemas. Hetkel
tegelevad paljud teised riigid sellega, et nimekirja tooteid juurde saada, aga Eesti vaatest on
oluline, et tegeletakse nende teemadega, millel on suur mõju, aga ei tegeletaks näiliste
teemadega, millel ei ole olulist mõju, aga mis võib tekitada tarbijatele lisakoormust.
Mario Kadastik sõnas, et Komisjoni hinnangul ei tohiks meetme laienemisel hindadele suurt
mõju olla ja uuris seoses ehitussektori 0,12% kallinemisega, et kas see on mõeldud toote
hinna suhtes kallinemisena või et ehitussektoris tuleb umbes nii paljudel toodetel kallinemine.
Lisaks, see kui palju CO2 emiteeritakse hakkab edaspidi nädalase prognoosiga toimuma, aga
kas seal võetakse arvesse ka, kust sihtriigist see tuleb ja milliselt tootjalt. Nt kui kolmas riik
otsustab hakata tootma roheterast, siis kas nende puhul piirimeede enam ei rakendu, kuna nad
on CO2 neutraalsed.
Laura Remmelgas vastas, et kõik koefitsiendid ja vaikeväärtused, mis Komisjon laseb
keskselt välja arvutada, on riigipõhised. Seal on aga jäetud ka võimalus, et kui tõesti tootja on
kolmandas riigis rakendanud erinevaid meetmeid, et oma toote jalajälge alla tuua, siis ta saab
enda tootepõhise jalajälje lasta välja arvutada, aga see tuleb tõendada EL-i poolt ette nähtud
süsteemi alusel.
Annika Varik lisas, et 0,12% peaks ilmestama nende toodete hinnatõusu keskmiselt. Eesti on
Komisjonilt korduvalt detailseid arvutusi näha palunud. Eesti ise ei saa arvutust teha seni,
kuni ei ole valemit, mille järgi Komisjon heite arvutab. Keerukus on, et erinevatel toodetel on
erinev süsiniku piirimeetme toorainesisaldus ja seda tuleks arvutuses arvestada. Tegemist on
9
üsna keerulise arvutusega. Eesti on proovinud Komisjonilt saada nende materjale
hinnastamise kohta, kuid neid ei ole veel Eestile antud.
Rene Kokk lausus, et Eesti seisukoht on, et imporditavatele kaupadele kehtivat massipõhist
lävendit (50 t aastas) suurendataks nt 75 või 100 t-ni aastas ja uuris, mis on teiste
liikmesriikide tunnetus.
Laura Remmelgas ütles, et see ei ole aruteludel hetkel väga palju liikmesriikide tähelepanu
saanud. See on üks teema, mida Eesti saab omalt poolt aruteludes välja tuua ja üleval hoida.
Teiste riikide rõhk on pigem läinud lisatootekategooriate väljakäimise peale. Ka Eestis on
neid ettevõtteid, kes on öelnud, et lävendit ei peaks tõstma. Võrdse konkurentsi vaatest on
oluline, et võib-olla kõik on kohuslased. Tasub silmas pidada, et algselt oli määrus selliselt
üles ehitatud, et iga tonn ja iga kilogramm oleks sinna arvesse läinud. See aga ei ole samuti
mõistlik, sest see kasvataks väga palju riikide halduskoormust ja võiks tähendada ka seda, et
eraisikutele võivad hakata laienema kohuslaseks registreerimise nõuded, mis ei ole mõistlik
ega teostatav. Seetõttu sai isegi juba 50 t-is teatud põhjustel kokku lepitud. Eesti näeb, et kui
tootekategooriate ring laieneb, siis tuleb hoolega kaaluda, kas see on ka laienemise korral
mõistlik või tuleks seda tõsta. Eesti näeb, et seda pigem tuleks tõsta.
Rene Kokk uuris, et kuna 50 t on väga väike kogus, siis kas seetõttu teema suuremaid riike ei
kõneta.
Laura Remmelgas vastas, et tõenäoliselt on see põhjuseks.
Jaak Aab lausus, et Eesti seisukohtades on välja toodud, et toetatakse elektri importi
puudutavate sätete kohendamist, mis tagavad mittefossiilsetest allikatest toodetud elektri
arvestamise impordis. Kõneleja palus selles osas kommentaari.
Annika Varik ütles, et hetkel on arvutused selliselt üles ehitatud, et justkui kogu
kolmandatest riikidest tulenev elekter oleks fossiilelekter, aga see ei ole nii. Seepärast tehakse
tagasiulatuvalt arvutused selliselt ringi, et see oleks maksustamise vaates õiglane.
Mario Kadastik sõnas, et terase tootmisel kulub keskmiselt u 1,9 t-ni CO2-te 1 t-ni terase
jaoks. Terase hind on hetkel turul u 700 eurot/t ja CO2 hind on u 75 eurot/t, mis tähendab u
20% hinnatõusu. See hinnatõus oleks importterasele. Seetõttu ettekandes toodud ja Komisjoni
poolt arvutatud 0,12% hinnatõus võib olla eksitav. EL-is on see 20% eeldatavasti juba hinna
sisse arvestatud. Kõneleja tundis huvi, kas see arvutus on korrektne.
Laura Remmelgas lausus, et arvutused vaadatakse üle. Lisaks, olulist rolli omab ka see, kui
palju Euroopas neid kaupu juba toodetakse ja kui kiiresti suudetakse EL-is nende
tootekategooriate koguseid suurendada. Eesmärk on, et Euroopas toodetakse rohkem ja
vähendatakse sõltuvust kolmandatest riikidest.
Mart Maastik sõnas, et sisuliselt luuakse EL-ile uut maksu ja raha lähebki EL-i. Euroopas on
kunstlikult tehtud CO2 heitkogustega kauplemise süsteem, mis ilmselgelt on viinud EL-i
võrreldes teiste riikide konkurentsist välja, aga nüüd soovitakse selle kaotamise asemel
10
sissetoodavale kaubale panna samasugune süsteem, et vähemalt EL-i sees ettevõtjad, kes
toodavad nt terast, oleksid samas konkurentsis kui need, kes väljastpoolt sisse toovad. Tekib
juurde suurel hulgal bürokraatiat. Süsteem ise on samuti keerukas. Lõppkokkuvõttes on
tegemist ka maksuga, mis ei lähe mitte riikidele või sinna, kus ehitused toimuvad, vaid EL-i
ühtsesse fondi. Raha hakatakse kulutama uute teemade toetamiseks, mis viivad EL-i veelgi
enam konkurentsist välja. Kõneleja ettepanek on mitte toetada kõnealuse süsteemi loomist.
Pigem peaks heitkogustega kauplemise süsteemist üldse vabanema. Ei ole arukas lisada ühele
ebamõistlikule süsteemile teist juurde.
Otsustati:
3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mait
Klaassen, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 1: Mart Maastik;
erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Rene Kokk).
4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa võrgupakett -
COM(2025) 1006, COM(2025) 1007
Rein Vaks lausus, et võrgupakett avaldati 2025. aasta detsembris. Võrgupaketil on kaks
põhimõttelist eesmärki. Esiteks, võimaldada energiataristul kiiremini valmis saada ehk seda
kiiremini planeerida ja rahastada ning teiseks, adresseerida loamenetlusi, mis on alati olnud
suurte projektide probleemkohaks. Vaadates Eesti huvisid, siis menetlus on läinud Eestile
soodsas suunas. Esialgseid lähenemisi on muudetud selliselt, et need oleksid Eesti jaoks
proportsionaalsemad. Sisse on toodud ka kriitilise energiataristu tugevdamise põhimõtted, mis
on Eesti jaoks eksistentsiaalselt olulised. Paketi raames on kaks põhilist õigusakti:
üleeuroopalise energiataristu suuniseid käsitlev määrus (TEN-E määrus) ja loamenetluste
direktiiv. Rääkides Eesti seisukohtadest, siis võrgupaketi seisukohad on Eestile sobivad ja
võrgupaketi muudatusi toetatakse. Eesti jaoks on oluline, et lõplik lahendus säilitaks
liikmesriikidele piisava paindlikkuse, arvestaks väikeste ja perifeersete energiasüsteemide
eripära ning tugevdaks samal ajal Euroopa piiriüleste energiaühenduste turvalisust,
vastupidavust ja rahastamisvõimalusi. Eesti toetab määruse ajakohastamist. Samas peab Eesti
oluliseks, et keskse varustuskindluse stsenaariumi kujundamisel oleks põhivõrguettevõtjatel
suur sisuline roll keskse stsenaariumi kõrval ja et nendega arvestatakse. Eesti peab oluliseks,
et määruse raamistik toetaks lisaks uue taristu rajamisele ka olemasoleva kriitilise
energiataristu vastupidavust ja taastevõimet. Samuti leiab Eesti, et määruse kriteeriumid
peavad arvestama väiksemate liikmesriikide turu suuruse ja arenguetapiga. See on Eesti
suuruse turu jaoks äärmiselt oluline. Näiteks saab tuua elektrolüüserite 500+ MW-ise
võimsuse lävendi, mis ilmselgelt on Eesti turu jaoks väga kõrge. Eesti eelistab väiksemat
lähenemist ehk u 100–300 MW-i. Määruse raames on oluline tagada, et liikmesriigid, kes
saavad energiaprojektidest kasu, peaksid panustama proportsionaalselt kasuelementidesse.
Seega, kui liikmesriik kasu ei saa, ei ole ka mõtet küsida liikmesriigi käest väga suurt
ebaproportsionaalset kulu katmist selle projekti jaoks. Rääkides loamenetluse direktiivist, siis
toetatakse eesmärki muuta menetlused kiiremaks, selgemaks ja paremini koordineerituks.
Eesti jaoks on oluline, et taastuvenergia salvestus- ja võrguprojektide menetlusraamistik oleks
võimalikult sidus ega looks olemasolevatele süsteemidele tarbetut koormust. Toetatakse ka
paketis välja toodud digiportaali loomist. Eesti jaoks tähendab see enda süsteemide täpsemat
integreerimist ja maksimaalset kasutamist, kuid nähakse, et selle jaoks on vaja veidi aega. Üks
oluline element loamenetluse direktiivi puhul on n-ö vaikimisi heakskiit, mille Euroopa
11
Komisjon (Komisjon) on välja pakkunud. Eesti leiab, et põhimõtteliselt on vaikimisi heakskiit
sobiv instrument, aga lõppotsus peab jääma igal juhul liikmesriigi pädeva asutuse kontrolli
alla. Eesti toetab alla 100 kW-iste päikeseenergia seadmete, salvestite ja laadimisjaamade
menetluste lihtsustamist ainult tingimusel, et liikmesriikidele jääb vajalik paindlikkus ja riigil
säilib võimalus koguda ohutuse, ehitusnõuete ja registriandmete jaoks vajalikku
informatsiooni.
Mart Maastik lausus, et eelkõneleja tõi välja, et kui liikmesriik ei saa projektist kasu, siis ei
peaks ta ka panustama ja palus selles osas selgitust.
Rein Vaks sõnas, et protsess on selline, et kui TEN-E määruse kriteeriumitele vastab
üleeuroopaline energiataristu, nt vesisalvesti, siis selle vesisalvesti jaoks on võimalik taotleda
Euroopa Liidust (EL) rahalist toetust, aga ülejäänu peab ise leidma. Toetust saadakse
konkreetsele projektile, aga puudujääva osa peavad projekti elluviijad ja liikmesriigid
erinevate tasude kaudu ise katma. Eesti mõte on, et kulu katmine peab olema võimalikult
proportsionaalne tegelikule tulule, mida liikmesriik projektist saab. Nt kui projektist saadakse
tulu 100 ühikut, aga projekti eluea peale peab panustama 200 ühikut, siis see on Eesti jaoks
ebaproportsionaalne.
Mart Maastik palus täpsustada, kas soovitakse muuta EL-i rahastusmudelit ehk kui palju
makstakse toetust ja kui palju ise peab projekti panustama.
Rein Vaks vastas, et soovitakse lähtuda põhimõttest, et liikmesriikides ei oleks olukorda, kus
liikmesriik projektist oluliselt kasu ei saa, aga peab metoodika järgi oluliselt panustama. Eesti
soovib, et metoodika oleks aus ja õiglane.
Mario Kadastik tõi näitena välja vesinikutoru, mida plaanitakse Põhjamaadest kuni
Saksamaani. Seda plaanitakse ehitada ka läbi Eesti. Küsimus on, kas ka Eesti peaks projekti
rahaliselt panustama või tuleb rahastus keskselt ja riik lisab rahastuse, kui ta ka ise projektist
kasu saab.
Mart Maastik palus täpsustada ettekandes välja toodud alla 100 kW-iste päikeseenergia
seadmete temaatikat.
Tauno Hilimon lausus, et Komisjoni algne ettepanek direktiivile oli, et kõigil kuni 100
kW-istel päikesepaneelidel ja salvestitel ei oleks loakohustust. Eesti seisukoht on, et see läheb
liiga kaugele ja teatud sorti loakohustus peab olema just seetõttu, et Päästeametil oleks
informatsioon, kus ja kui suure võimsusega seadmed asuvad ning probleemi korral ei satuks
ohtu nt tulekahju kustutamine. Eesti soovib, et saaks vähemalt teatud minimaalset nõuet
rakendada.
Urve Tiidus uuris seoses taristute turvalisuse ja julgeolekuga, et kuidas määrusega
mõjutatakse olukorda, et nt Eesti ja Soome vahel olevaid kaableid edaspidi pahalased lihtsalt
katki ei teeks.
12
Rein Vaks sõnas, et muudatuse mõte on, et kui kurjategijad teevad kaablid katki, siis on
võimalik ka EL-i ühisest fondist nende parandamiseks rahastust küsida.
Mario Kadastik küsis, kas seal on sees ka element, et uute kaablite paigaldamisel peaks
koheselt kaaluma sellise riski maandamist. Nt EstLink 1 puhul pandi sellele betoonkest peale.
Rein Vaks vastas, et taristute kaitsmiseks on erinevaid lahendusi, alustades
eelhoiatussüsteemist kuni betooni paigaldamiseni. Need saaks üldiste reeglitena juurde võtta.
Urve Tiidus lausus, et mere- ja ookeanipõhjades on suurel hulgal erinevaid ühendusi.
Kõneleja uuris, kas EL-il on universaalset lahendust vee all toimuvale.
Rein Vaks sõnas, et Kliimaministeerium tegeleb gaasi, elektri jms kaablitega. EL-i üleselt on
erinevad tegevused teatud viisidel koordineeritud. Olemas on töörühmad, kus toimuvad
arutelud. Tagatakse, et taristute kaitsmine toimuks võimalikult optimaalselt ja üheskoos ehk et
ei vaadataks eraldi nt gaasi, elektrit, fiiberoptikat jne. Püütakse leida nii suurt ühisosa kui
võimalik. Nt Eestil on Läänemere regioonis sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll Läänemere
riikidega, kus jagatakse parimaid praktikaid ja tagatakse, et üheskoos kaitstakse taristut ning
vajadusel ka koos parandatakse.
Otsustati:
4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mait
Klaassen, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 0; erapooletuid 0; ei
hääletanud 2: Rene Kokk, Mart Maastik).
5. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele uute elektritootmisvõimsuste rajamise kiirendamiseks
Eestis“ eelnõu (847 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
Jaak Aab lausus, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ajendas taas Vabariigi
Valitsusele sellist ettepanekut tegema see, et Eesti on u 40%-ga elektritootmises defitsiidis
ehk riik impordib u 40% tarbitavast elektrienergiast, mis ei ole väga jätkusuutlik.
Sotsiaaldemokraadid on teinud viimastel aastatel erinevaid ettepanekuid, kuidas kiirendada
elektritootmisvõimsuste arengut. Kõnealune otsuse eelnõu algatati 11. märtsil.
Kliimaministeeriumi saab tunnustada selles osas, et teatud teemad, mis on mitu aastat kõne all
olnud, on juba käivitumas. Maismaa tuuleenergia vähempakkumine on välja kuulatatud 1
TWh-ile, võimalusega seda suurendada kuni 2 TWh-ni. Selline punkt on ka
sotsiaaldemokraatide otsuse eelnõus. Oluliseks teemaks on ka juhitavad võimsused ja nende
hankimine. See on seotud ka taaskäivitusvõimekusega ehk kui Eesti energiasüsteemis peaks
suuri probleeme tekkima, siis kuidas kogu süsteem uuesti käima saada. Eesti ei ole
probleemiga üksinda, ka teised riigid regioonis peavad sellele mõtlema. Ühtlasi on oluline, et
kui tekib vajadus saartalitluse järele, siis suudetakse vastavalt toimetada ja vajadust juhitava
võimsusega katta. Hetkel on Eestil ka põlevkivielektrijaamad, mis tagavad kogu aeg varu üle
1000 MW-i. Seda on läinud vaja külmematel talvepäevadel ka nõudluse katmiseks, aga
tõenäoliselt alatiseks seda 1000 MW-i ei ole. Prognoosid ja hinnangud erinevad ning täpset
aastat, millal midagi kasutusest välja langeb, ei ole täpselt teada. Planeeringu- ja
loamenetluste ning võrguühenduste kiirendamisest on palju räägitud ning selles osas on olnud
13
ka mitu eelnõu. Edasiminek on toimunud nii elektritootmisvõimsuste kui ka muude arenduste
menetluste kiirendamisel. Eesti liigub selles osas küll veidi aeglasemalt kui nt Läti ja Leedu,
aga sellegipoolest on Eesti suund positiivne. Sotsiaaldemokraadid näevad, et maismaa on
piiratud ressurss. Piiranguid on erinevaid, nt inimasustused, keskkonnapiirangud jne.
Maismaad tuulikutega katta ei ole tõenäoliselt võimalik ega ka vajalik, vaid neid peab
mõistlikus koguses juurde tegema ja 2 TWh-i võiks olla suhteliselt mõistlik siht. Vaadates
energiamajanduse arengukava ja ka Elering AS-i (Elering) prognoositud tarbimist, siis 2025.
aastal toodeti tarbitud elektrienergiast u 5 TWh-i. Vaadates 2035. aasta perspektiivis, siis
Elering on planeerinud, et tarbimine võib olla 12 TWh-i. Täpselt ei osata seda öelda, kuid
kõneleja usub, et tarbimine võib olla ka suurem, sest toimub elektrifitseerimise protsess.
Tõenäoliselt hakkavad ka kaugküttes toimima teatud elektrifitseerimise rakendused, samuti on
olemas elektriautod ja ka tööstused liiguvad järjest enam fossiilsetelt kütustelt elektrile.
Sotsiaaldemokraadid peavad õigeks, sh varustuskindluse ja julgeoleku vaatest, et toodetud
elektrit on peaaegu samas mahus kui tarbitud elektrit. Küsides, kas ettepanekud sisaldavad
100% taastuvenergiat, siis võttes arvesse ka biomassi, on protsent ilmselt 85 juures. Ühtlasi
peaks tähelepanu pöörama taluvustasu küsimusele. Taluvustasu on süsteemne ja pikaajaline
lahendus, kuid seda võiks tõenäoliselt veidi tõsta. Taastuvenergia tootmisvõimsuste
arendamine ei tohiks olla tarbijale üle jõu käiv. Võiks kaaluda CO2 kvoodikaubandusest
laekuvate vahendite kasutamist. Taastuvenergia tasu makstakse hetkel aastas u 70 mln eurot.
See ei ole väga suur osa saastekvootide kaubandusest saadavast tulust. Tasu maksmist võiks
katta sealt, et koormus ei kanduks automaatselt tarbijale üle. Taastuvenergiatasu maksmisega
toetatakse tulevikuinvesteeringuid, kuid samaaegselt võiks kergendada just hetkel toimuvates
kriisides ja inflatsioonis tarbija elektriarvet. Otsuse eelnõu esitajad soovivad, et valitsusel
oleks selgem tegevuskava ja perspektiiv, mida 10 aasta vaates tuleks teha. Energiamajanduse
arengukava kirjeldab võimalusi, aga seal ei ole otseselt tähtaegu välja toodud. Rääkides
suurematest investeeringutest, siis hiljuti koostasid Erkki Raasuke ja Anne Sulling raporti, mis
tõi välja, et ükski suurem tootmisvõimsus lähiajal Eestisse ilmselt turu vastu ei tule. Kui
lisandub suurtarbija, nt tuumajaam koos andmepargiga, mis kasutab ära vähemalt poole
toodangust, annaks see ettevõtjale vajaliku kindluse investeeringu tegemiseks. Küll aga
vaadates Põhjamaades toimuvat ja tehisaru arengut, otsib andmepark pigem kohta, kus on
tagatud stabiilne elekter. Sotsiaaldemokraadid soovivad, et riigil oleks tegevuskava, mis tooks
välja, mida ja millal tuleb otsustada, millised on vähempakkumised ja mis tingimustel. Sellist
tegevuskava võiks valitsus tutvustada ka Riigikogule ja teha iga kuue kuu tagant ülevaade, et
Riigikogu saaks olla kaasatud.
Rein Vaks lausus, et valitsus on otsuse eelnõus välja toodud punktidega enamikus juba
tegelenud või tegelemas. Maismaa tuuleparkide vähempakkumised on välja kuulutatud.
Juhitavate võimsuste jaoks on samuti plaanid olemas. Osaga tegeleb Elering, sest nemad
peavad tagama Eestile varustuskindluse. Ühtlasi töötab Kliimaministeerium
võimsusmehhanismi rakendamisega, mis on samuti mõeldud juhitavate võimsuste turule
toomiseks. Küll aga ei saa ministeerium hetkel toetada meretuuleparkide vähempakkumist.
Esiteks ei ole ettepanekus toodud 2026. aasta neljas kvartal füüsiliselt teostatav, kuna vaja on
riigiabi luba ja ka seadust tuleb muuta. Teiseks on ministeeriumi hinnangul mõistlikum minna
edasi maismaa tuuleparkide arendamisega. Elering prognoosib tõesti elektrienergia tarbimise
mahte tulevikus kasvama, mis on ainult positiivne, ja kindlasti peab tagama, et Eestis oleks ka
14
sellele vastav tootmine. Samas ei pruugi kõige parem olla ka lähenemine, kus 100% kogu aeg
Eestis toodetakse ja midagi ei impordita ehk kui saab importida soodsamalt kui ise
toodetakse, siis see on mõistlik tegutsemine. Rääkides eelnõus välja toodud punktist nr 2, kus
tuleks hakata kvoodikaubanduse vahenditest taastuvenergia tasu katma, siis see vajab
seadusemuudatust.
Jaak Aab sõnas, et meretuuleenergia poole pöördutakse tagasi, kuna rääkides nii osapoolte
kui ka arendajatega, ei olda kindlad, kas maismaa tuuleenergia realiseerub. Eestil on
tootmisvõimsusi puudu ja mere puhul on tegelikult enamik eeltegevusi tehtud.
Keskkonnamõju hindamine on samuti suhteliselt detailselt tehtud. Maismaa tuuleenergia
eelmise vähempakkumise puhul tehti neli pakkumist. Nendest kahe puhul on planeering
lõpetatud ja mõlemad on kohtus. Ei ole teada, millal ja kuidas see protsess lõppeb. Maismaa
tuuleenergiaga on oma raskused ja seetõttu on sotsiaaldemokraadid meretuule välja pakkunud.
Merd ei pea loomulikult täis ehitama, aga hetkeseisu põhjal on u kolm meretuule arendajat
sellises seisus, et nad on võimelised edasi liikuma ja kus ka uuringud on põhimõtteliselt
tehtud. See potentsiaal tuleks ära kasutada, kuna merel on häiring vähemalt inimestele ja
tõenäoliselt ka keskkonnale väiksem. Maismaal on väga palju keskkonnalaseid piiranguid.
Rene Kokk tundis huvi, millised on juhitavad võimsused, millesse sotsiaaldemokraadid
sooviksid investeerida.
Jaak Aab vastas, et selles osas oleneb palju Paldiski vesisalvestist. Kui vesisalvesti tuleb, siis
see võtaks vähemalt hinnanguliselt esialgu vajadust juhitavate gaasijaamade osas u 300 MW-i
võrra vähemaks. Tagatismeetmeid on üldiselt kolme laadi ja küsimus on, millist meedet
rakendada. Kõne all on olnud, et piisab teatud garantiist. Eesti Energia AS on öelnud, et 500
MW-i juhitavat võimsust põlevkivi näol võib olemas olla ka 2035. aastal. Seejärel peab
vaatama, mis saab edasi, kuid neid jaamu ei pea vägisi sulgema. Kui need töötavad mõistlikult
ja reserv on olemas, siis nad võivad eksisteerida. Sinna juurde ei ole aga hetkel muud
lahendust kui gaasijaamad. Eesti gaasisektor on välja toonud, et biometaani on mõne aasta
perspektiivis võimalik hakata tootma u 1 TWh. See võiks ära katta vähemalt poole nendest
juhitavatest võimsustest, mis praeguste plaanide järgi turule tulevad. See ei pea olema
fossiilne gaas, mis on mujalt toodud, vaid on võimalik ka kodumaist ressurssi kasutada, mis
annaks investeerimiskindluse nt biogaasijaamade ehitamiseks. Kõiki investeeringuid ei
peakski toetama. Kui tarbimine on ette näha, siis tehakse neid investeeringuid ka meelsamini.
Mart Maastik lausus, et sotsiaaldemokraadid plaanivad Saaremaa kõrvale ja ka Liivi lahele
meretuuleparke. Küll aga on teada, et need maksavad võrreldes maismaa tuuleparkidega kolm
korda rohkem. Samuti on kulukas tuuleparkide ühendamine võrku. Kõne all on olnud ka
suured keskkonnakahjud. Kõneleja uuris, kuidas planeeritakse meretuulepargid reaalselt
valmis ehitada ja kust tulevad selleks rahalised vahendid.
Jaak Aab ütles, et strateegiline keskkonnamõjude hindamine toimus juba mereala
planeeringu ja maakonna planeeringute raames. Täpsemad hindamised toimuvad siis, kui neid
meretuulepargi asukohas tehakse. Kõneleja lausus seoses erinevate võimalike
toetusmeetmetega, et tuleb valida kõige optimaalsem. Viimase aja teadmine on näidanud, et
15
ühtegi suuremat tootmisvõimsust ilma toetuseta ei tule. Eestis on defitsiit ja elektrit on vaja
juurde toota. Rahvusvaheliste arengupankade esimene eelistus on samuti meretuulepark, kuna
neid on rahastatud, süsteemid on selged ja investeerimisotsuseid on tehtud. Paldiski
vesisalvesti projekti puhul peaks tasuvusele veelgi täpsemalt peale vaatama. Kõne all on ka
tuumajaam, mille puhul on veidi keerulisem süsteem, kuidas sellist investeeringut Eestisse
tuua, arvestades, et siin ei ole varasemalt tuumaenergiat kasutatud. CO2 kvootidest võiks
taastuvenergiatasu maksta uutele tulijatele, sest praegu töös olevad toetusskeemid hakkavad
mõne aasta pärast lõppema ja ka sealt tuleb tarbijale veidi kergendust.
Marek Reinaas sõnas kokkuvõtteks, et eelnõu Riigikogu otsusena vastuvõtmiseks on nõutav
Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk tegemist on 51 poolthääle eelnõuga.
Otsustati:
5.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik (konsensus: Jaak Aab, Mario
Kadastik, Mait Klaassen, Rene Kokk, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
5.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2026 (konsensus: Jaak Aab,
Mario Kadastik, Mait Klaassen, Rene Kokk, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus,
Kristina Šmigun-Vähi).
5.3. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mait
Klaassen, Rene Kokk, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
6. Info ja muud küsimused
Marek Reinaas andis ülevaate võimalikest tulevastest kohtumistest ja lähetustest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Reinaas
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Maria Haas
protokollija
Süsiniku piirimeetme laienemine
Süsiniku piirimeede ehk SPIM/CBAM
➢Kehtiva süsteemi ülesehitus: ❖Kolmandatest riikidest imporditavate kaupade CO2 hinnastamise meede. ❖Eesmärk ühtlustada CO2 hind ELi tootjate ja kolmandate riikide tootjate
vahel. ❖Rakendub kaubagruppidele: raud ja teras, alumiinium, tsement, väetised,
vesinik, elekter. ❖Täismahus rakendamine 2026. aastast. ❖Mahu piirmäär 50 t – importijal kohustus omada tegevusluba.
✓Keskkonnaametile teadaolevalt ca 130 tegevusloa kohustuslast, kellest praeguseks on 107 esitanud tegevusloa taotluse ja 94 selle ka saanud.
Muudatused Kaheastmeline lähenemisviis SPIMi laiendamiseks lähiaastatel:
➢1. samm: ❖Detsember 2025 Komisjoni ettepanekud:
• rauda, terast ja alumiiniumi sisaldavate toodete laiendamise kohta; • süsteemist kõrvalehoidmise vähendamise kohta; • uuendused elektrienergiasektorile kohalduvates arvestustes; • ajutise dekarboniseerimise fondi loomise kohta.
➢2. samm: ❖2027 korraline ülevaatus
Aruanne, milles hinnatakse edasist SPIM ulatuse laiendamist, sh teistele sektoritele, nt kemikaalid. Selle põhjalt teeb Komisjon õigusliku ettepaneku ulatuse laiendamiseks.
SPIM laiendamise ettepanek ➢Rauda, terast ja alumiiniumi sisaldavatele toodetele SPIM laiendamine:
❖Piirdutakse materjalidega, mis kuuluvad juba SPIMi alla – eelkõige raud, teras ja alumiinium. ❖Valdav enamus (94%) nendest kaupadest on tööstusliku tarneahela
tooted, millel on kõrge (keskmiselt 79%) raua, terase ja alumiiniumi sisaldus ning mida kasutatakse rasketes masinates ja eriseadmetes, näiteks erinevad kinnitusdetailid, silindrid, tööstusradiaatorid või valamismasinad. Toodete nimekirjas on ka mitmed autoosad, näiteks käigukastid, mootorid. ❖6% kaupadest on ka kodutarbed. Sõltuvalt SPIM aluste materjalide
sisaldusest võivad need olla mh näiteks külmikud ja pesumasinad, kuivatid jne.
SPIM laiendamine (artikkel 1 lõige 21 ja I lisa)
Kaubakategooria CN-koodide arv
Tööstusmasinad ja tööpingid 34 Sõidukid ja šassiid 39 Metalldetailid ja -konstruktsioonid 28 Sõidukikomponendid ja -süsteemid 21 Kodumasinad ja tarbekaubad 18 Ehitus- ja tõsteseadmed 17 Mootorid, jõuseadmed ja energiatootmisseadmed 7 Elektrilised ja elektroonikakomponendid 6 Meditsiini-, labori- ja ohutusseadmed 5 Põllumajandus- ja muruniidukiseadmed 5 Kokku 180
SPIM laiendamise ettepanek
➢ Laiendusettepanekus lisaks 180 CN-koodi, suurendades SPIM koodide ulatust üle 30%.
➢ Eestis lisanduks 2025.a impordiandmete järgi uusi kohuslasi ca 31 ehk 22% ja impordi maht kasvaks 72,27%.
➢ Komisjoni hinnangul üldjoontes toodete hindadele suurt mõju ei tohiks olla, küll aga on seda veidi suuremaks (0,12%) hinnatud ehitussektoris.
Aitäh!
Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (bürokraatia vähendamine)
853 SE
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
11.05.2026
Valitsuse otsuse põhjal koostatud eelnõu
• Eelnõu on koostatud 12.06.2025 Valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiidetud bürokraatia vähendamise eesmärgil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) esitatud ettepanekute alusel.
• Eelnõus on lisaks 1 efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja ettepanek alkoholiseadusest kokteilis alkohoolse joogi koguse esitamise nõude eemaldamiseks.
• Eelnõuga kavandatakse 8 seaduse (alkoholi-, elektroonilise side, lõhkematerjali-, riigilõivu-, tarbijakaitse-, tubaka-, turismi- ja väärismetalltoodete seaduse) muudatused.
• Tegemist on kobareelnõuga, st loetletud seaduste muutmine ei ole omavahel seotud muul viisil kui bürokraatia vähendamise eesmärgi kaudu.
1. Seaduste muudatused
• Elektroonilise side seadus (ESS): ühtlustada raadio- ja sageduslubade kehtivusaegu, tunnistada kehtetuks aegunud nõuded.
• Riigilõivuseadus: ESS muudatustest tulenvalt ühtlustada riigilõivude määrad.
• Lõhkematerjaliseadus: lihtsustada riigisiseseid lõhkematerjali veo nõudeid, asendas loakohustuse vedudest teatamisega.
2. Seaduste muudatused
• Tarbijakaitseseadus: tõhustada tarbijavaidluste komisjoni tööd. • Tubakaseadus: luua õigusselgust müügisaalita müügikoha mõiste
defineerimisel. • Turismiseadus: muuta reisiettevõtjatel TTJA-le dokumentide esitamise
lihtsamaks ja menetluse kiiremaks. • Väärismetalltoodete seadus: muuta nimemärgise registreerimine
ühekordseks tegevuseks.
3. Seaduste muudatused
• Alkoholiseaduse muudatused:
• suurendatakse e-kaubanduse paindlikkust eemaldades füüsilise müügisaali kohustuse;
• täiendatakse vanuse tuvastamise võimalusi tehnoloogiliste lahenduste (Mobiil-ID, Smart-ID, eID) kasutuselevõtuga;
• asendatakse aegunud kassaaparaadi nõue tehingu kellaaja fikseerimisega;
• luuakse selgus müügisaali mõiste lisamisega;
• eemaldatakse nõue esitada lisaks kokteili nimele ja hinnale ka alkohoolse joogi kogus kokteilis.
Aitäh!