Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. novembri 2012. a määruse nr 74 „Lennujaamatasude arvestamise metoodika“ muutmine ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. aprilli 2003. a määruse nr 66 „Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide väljaandmise kord“ kehtetuks tunnistamine

EELNÕU

13.05.2026

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. novembri 2012. a määruse nr 74

„Lennujaamatasude arvestamise metoodika“ muutmine ning majandus- ja

kommunikatsiooniministri 15. aprilli 2003. a määruse nr 66 „Lennujuhtimis- ja

raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide väljaandmise kord“

kehtetuks tunnistamine

§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. novembri 2012. a määruse nr 74

„Lennujaamatasude arvestamise metoodika“ muutmine Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 505 lõike 7 alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. novembri 2012. a määruses nr 74

„Lennujaamatasude arvestamise metoodika“tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirja ja paragrahvi 3 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Lennujaamatasude“

sõnaga „määrade“;

2) paragrahv 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 3 lõiked 1–6 ja 10 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) WACC-i arvestamisel kasutatakse regulatiivset kapitalistruktuuri, millest 50% on

omakapital ja 50% võlakapital ning lähtutakse Konkurentsiameti kaalutud keskmise kapitalikulu arvutamise juhendist.“;

6) paragrahvi 5 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 5 lõike 7 punktis, kus selgitatakse tähist „Pv”, asendatakse sõna „soetusmaksumus“ sõnaga „jääkväärtus“;

8) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„(2) Lubatud müügitulu ümberjagamine tehakse lennujaamateenuste vahel lähtuvalt

arvestusperioodi vastavate lennujaamateenuste tulu proportsioonist kogu ümberjagamisele kuuluvate lennujaamateenuste tulusse järgmise võrrandi alusel:“.

§ 2. Määruse kehtetuks tunnistamine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. aprilli 2003. a määrus nr 66 „Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide väljaandmise kord“

tunnistatakse kehtetuks.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiits- ja Digiministeerium

20.05.2026 nr 1-4/26/1999

Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri

määruse nr 74 „Lennujaamatasude arvestamise metoodika“ muutmise ja majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 66 „Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete

sertifitseerimise ja sertifikaatide väljaandmise kord“ kehtetuks tunnistamise määruse eelnõu ja seletuskirja.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1. Määruse muutmise eelnõu

2. Seletuskiri

Lisaadressaadid: Konkurentsiamet, Aktsiaselts Tallinna Lennujaam

Tairi Tonkson, 625 6454

[email protected]

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 74 „Lennujaamatasude

arvestamise metoodika“ muutmise ja majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse

nr 66 „Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide

väljaandmise kord“ kehtetuks tunnistamise

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Määrusega kavandatud muudatused on tingitud 10. aprillil 2026. a jõustunud

lennundusseaduse (edaspidi LennS) muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusest. LennSi muutmisega viidi osa majandus- ja kommunikatsiooniministrimääruse nr

74 „Lennujaamatasude arvestamise metoodika“§ 3 sätete sisust seadusesse, mistõttu on vajalik määrust nimetatud osas muuta. Määruses tunnistatakse kehtetuks sätted, mis on kehtestatud jõustunud LennSis ning ülejäänud sätetes viiakse sisse keelelised korrektuurid,

mis samuti on tingitud jõustunud LennSi muudatustest.

Määrusega tunnistatakse kehtetuks ka majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 66 „Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide väljaandmise kord“, kuna vastav volitusnorm on LennSi jõustumisel kehtetuks tunnistatud.

1.2 Määruse ettevalmistaja

Määruse ja seletuskirja koostas ning õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi

lennundusosakonna õigusnõunik Tairi Tonkson ([email protected]). Määruse väljatöötamisel konsulteeriti AS-i Tallinna Lennujaama ja Konkurentsiameti

esindajatega. Määruse ja seletuskirja osas teostatakse keeletoimetuse pärast kooskõlastusringi.

2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahviga 1 tehtavad muudatused on seotud majandus- ja kommunikatsiooniministri

määruse nr 74 „Lennujaamatasude arvestamise metoodika“muutmisega. Punktiga 1 täiendatakse määruse pealkirja ja §-i 3 pealkirja pärast sõna „Lennujaamatasude“

sõnaga „määrade“. LennSi jõustunud muudatustega täiendati seadust kahe termini korrektse kasutamise osas. Terminitel on erinev tähendus: termin „lennujaamatasud“ tähendab

lennujaamateenuste kategooriate loetelu (LennS § 505 lg 1), näiteks reisijatasu. Termin „lennujaamatasude määrad“ aga tähendab tasuühikut ehk kindlat rahalist ühikut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik ka määruses vastavas osas teksti täiendada ja selleks lisatakse

tekstiosadesse sõna „määrad“.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 1, mis reguleerib kohaldamisala ja eesmärki. Kuna LennSi volitusnormist tuleneb selgelt kohaldamisala ehk lennujaamatasude määrade arvestamise metoodika kehtestamise vajadus ja eesmärk ning arvestades, et lennujaamatasude

regulatsioon põhineb seaduses Euroopa Liidu direktiivil1, pole määruses kohaldamisala ja eesmärgi dubleerimine kohane.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/12/EÜ, 11. märts 2009, lennujaamatasude kohta.

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 punkti 1, mis reguleerib mõistet „lennujaamatasud“. Kõnealune termin on juba defineeritud seaduses (LennS § 505 lg 1),

mistõttu selle dubleerimine määruses ei ole kohane. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3 lõiked 1–6 ja 10. LennS muutmisega viidi

majandus- ja kommunikatsiooniministrimääruse nr 74 § 3 lõigete 4 ja 5 sisu seadusesse, mistõttu on vajalik määrust nimetatud osas muuta.

LennSi muutmisega sätestati seadusesse põhimõte, mille kohaselt tuleb tulude ja kulude arvestuses eraldi välja tuua tagastamatu abi raames soetatud varad. Kuna tagastamata abi raames soetatud varadele ei ole lennujaama haldaja kulutusi teinud, siis ei ole ka põhjendatud

selliste kulutuste lisamine teenuste tasudesse (§ 505 lõige 31). Ühtlasi kehtestati seaduses loetelu kõigist kuludest, mida lennujaamahaldaja ei tohi lennujaamatasude arvutamisel

kuludesse lülitada (§ 505 lõige 41). Määruse § 3 lõigete sisu on kaetud järgmiselt:

• lõike 1 ja 2 sisu on kaetud LennS § 505 lõikega 4.

• lõike 3 sisu on kaetud LennS § 505 lõikega 3.

• lõike 4 sisu on kaetud LennS § 505 lõikega 31.

• lõike 5 sisu on kaetud LennS § 505 lõikega 41.

• lõike 6 sisu on kaetud LennS § 505 lõigetega 3, 4 ja 41.

• lõike 10 sisu on kaetud LennS § 505 lõikega 5.

Punkti 5 ja 6 muudatused on seotud WACC-i valemis kasutatava omakapitali hinna (re) arvutamisega. Määruses tunnistatakse kehtetuks § 5 lõiked 3 ja 4 ning nende sisu asendatakse lõikes 2 tehtava muudatusega. Muudatusega lisatakse, et arvutamisel lähtutakse

Konkurentsiameti 18.06.2025. a käskkirjaga nr 1-2/2025-015 kinnitatud juhendist2. Määrusest eemaldatakse WACCi detailne arvutuskäigu kirjeldus, kuna praktikas on see jätnud

tõlgendamisruumi ega ole taganud üheselt mõistetavat rakendamist. Konkurentsiamet on avaldanud seisukohta, et ka lennujaama haldaja peaks kaalutud keskmise kapitalikulu arvutamisel lähtuma Konkurentsiameti juhendist. Muudatus suurendab õiguslikku selgust,

vähendab vaidluste riski ning viib lennujaamatasude regulatsiooni kooskõlla Konkurentsiameti järelevalvepraktikaga.

Punktiga 7 täiendatakse § 5 lõike 7 punkti, kus selgitatakse tähist „Pv” ja asendatakse sõna „soetusmaksumus“ sõnaga „jääkväärtus“. Muudatusega täpsustatakse, et Pv tähistab põhivara

ning jääkväärtust kasutatakse selle üldlevinud finants- ja raamatupidamislikus tähenduses. Täpsustus on tehniline ning parandab regulatsiooni selgust, muutmata lennujaamatasude arvestamise sisulist loogikat. Seni kehtinud metoodikas oli kasutatud väljendit "põhivara

soetusmaksumus“ lennujaamatasu määramisele eelneva majandusaasta lõpu seisuga. Muudatus tugineb ka Konkurentsiameti poolt kontrollide käigus esitatud seisukohale

kõnealuse muudatuse vajaduse kohta. Punktiga 8 muudetakse § 6 lõike 2 sõnastust. Muudatuse mõte on selgelt eristada, millised

lennujaamateenused kuuluvad lubatud müügitulu ümberjagamise alla, ning välistada

2https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Juhend%20kaalutud%20keskmise%20kapitali%20hinna%20arvutamiseks%20%28kinnitatud%2018.06.2025

%29.pdf

tõlgendus, mille kohaselt lubatud müügitulu jaotuks automaatselt kõigi lennujaamateenuste

vahel, sh reguleerimata teenuste arvelt. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib jääda mulje, et lubatud müügitulu jaotatakse kõigi osutatud lennujaamateenuste tulude proportsiooni alusel.

Muudatusega asendatakse üldine viide „osutatud lennujaamateenustele“ täpsema viitega „ümberjagamisele kuuluvatele lennujaamateenustele“. Sellega määratletakse selgelt teenuste ring, mille vahel lubatud müügitulu ümber jaotatakse, ning välditakse võimalikke

tõlgendamisprobleeme. Muudatus aitab tagada, et ümberjaotamine toimub üksnes nende teenuste lõikes, mille suhtes lubatud müügitulu regulatsioon on ette nähtud.

Paragrahviga 2 tunnistatakse kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 66 „Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide

väljaandmise kord“. LennSi muudatuste jõustumisel tunnistati kehtetuks LennS § 37 lõige 5, milles sisaldus ka volitusnorm kõnealuse määruse kehtestamiseks.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Lennujaamatasude määrade metoodika määruse muudatused on kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/12/EÜ lennujaamatasude kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 66 „Lennujuhtimis- ja

raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide väljaandmise kord“ kehtetuks tunnistamine on kooskõlas:

1) Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2023/1770, millega kehtestatakse sätted ühtse Euroopa taeva õhuruumi kasutamiseks vajalike õhusõidukiseadmete kohta ja ühtse Euroopa taeva

õhuruumi kasutamisega seotud käitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 29/2009 ja rakendusmäärused (EL) nr 1206/2011, (EL) nr 1207/2011 ja (EL) nr 1079/2012;

2) Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2023/1768, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise/aeronavigatsiooniteenuste süsteemide ja lennuliikluse

korraldamise/aeronavigatsiooniteenuste koostisosade sertifitseerimise ja deklareerimise üksikasjalikud eeskirjad.

4. Määruse mõjud

Eelnõukohase määruse rakendamisega ei kaasne negatiivseid tagajärgi, kuna kehtetuks tunnistatavad määruse sätted ja määrus ei ole enam rakendatavad ega oma praktilist mõju.

Määrus aitab korrastada õigusruumi, et kehtivad ainult ajakohased ja rakendatavad õigusaktid. Eelnõukohase määruse mõju on eelkõige normitehniline ja süsteemne — see toetab

õiguskorra selgust ja järjepidevust, aidates kaasa õigusaktide paremale kooskõlale, arusaadavusele ning õigussüsteemi üldisele korrastamisele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu määrusena jõustumise korral ei kaasne riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse

üksuste eelarvele lisakulu ega -tulu. Tegemist on normitehnilise korrastamisega, mille tulemusel muutub õigusruum selgemaks ja ajakohasemaks.

6. Määruse jõustumine

Määruse muudatused jõustuvad üldises korras.

7. Määruse kooskõlastamine

Määrus esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Justiitsministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile ja ASile Tallinna Lennujaam.