Seisukoht

Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 124

Tallinn, Toompea Neljapäev, 24. aprill 2025

Algus 14.00, lõpp 15.30

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Kiia Väli (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Kaido Rosin (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Maria Haas (konsultant)

Puudusid: Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk, Mihkel Lees, Mart Maastik ja Reili Rand

Kutsutud: Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Karlis

Goldstein ja nõunik Regina Hermandi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja

ruumipoliitika osakonna valdkonnajuht Kadi-Kaisa Kaljuveer, Elering AS taastuvenergia

arendamise juht River Tomera (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse,

keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise seaduse (taastuvenergia

kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (541 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse, keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise seaduse

(taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (541 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

Marek Reinaas sõnas sissejuhatuseks, et eelnõu esimene lugemine toimus 18. detsembril

2024. a. Muudatusettepanekute (ME) esitamise tähtajaks, 7. jaanuariks 2025 kella 17:15-ks

Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid ME-sid ei esitanud. Eelnõu kohta

esitasid arvamused Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, OÜ Utilitas Wind ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (REM). Vahetult enne komisjoni istungit edastasid arvamused ka

KC Energy OÜ, Eurowind Energy OÜ, VKG Wind OÜ ja TMV Green OÜ. Komisjon on

küsinud eelnõu kohta arvamust keskkonnakomisjonilt, kes põhimõtteliselt toetas eelnõu. Oma

seisukohad eelnõule esitatud arvamustele ja ettepanekutele esitas juhtivkomisjonile eelnõu

algataja esindajana Kliimaministeerium (KLIM), kes esitas juhtivkomisjonile ka täiendavad

ettepanekud. Majanduskomisjoni töörühm valmistas ette eelnõu komisjoni istungil

menetlemist oma nõupidamistel 27. veebruaril, 10. aprillil ja 16. aprillil käesoleval aastal.

ME-de loetelu kavandisse on lisatud 11 ME-d, mis kõik on juhtivkomisjoni ettepanekud,

mille on esitanud valdavas enamuses KLIM.

2

Järgnevalt tutvustasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning KLIMi

esindajad eelnõule laekunud ettepanekuid, mida ei ole ME-de loetelu kavandis kajastatud (vt

siit).

Mari Tänav sõnas, et REMi esitatud ettepanekut arutati põhjalikult komisjoni töörühma

koosolekul koos REMi ja Riigikantselei esindajatega ning leiti, et teema vajab täiendavat

laiapindsemat arutelu, mistõttu ei lisatud seda arutatava eelnõu muudatusettepanekute hulka.

Urve Tiidus palus täpsustada kohalikke omavalitsusi (KOV) puudutavat eriplaneeringu osa.

MKMi maa- ja ruumipoliitika osakonna valdkonnajuht Kadi-Kaisa Kaljuveer selgitas, et

hetkel kehtib KOVi eriplaneeringu instrumendi regulatsioon, mis näeb ette kaheetapilist

planeeringumenetlust: asukoha eelvalik ja detailne lahendus. Mõned aastad tagasi loodi

tuuleparkide jaoks erisus, et KOVil on võimalik eriplaneeringut kehtestada asukoha eelvaliku

otsuse alusel, kui selleks puuduvad välistavad tegurid. Seal on määratud erikriteeriumid ning

peab olema veendutud, et asukoht on täielikult sobiv. Praegu koostatav planeerimisseaduse

muudatus näeb vähemalt hetkel ette, et kuna KOVi eriplaneeringu instrument ei ole ennast

täielikult õigustanud, siis soovitakse see ära kaotada. Detailplaneering ise võimaldab seda

juba teha ja planeeringu algatamise hetkel on võimalik see kindlaks teha. Ministeerium soovib

detailplaneeringu algatamise juurde lisada ruumilise analüüsi komponendi. Planeeringu

algatamise hetkel on KOVil võimalik lähtuvalt ruumilisest analüüsist teha otsus, kas mõnel

konkreetsel alal on või ei ole detailplaneeringu algatamine põhjendatud. Sellest lähtuvalt

saaks olulise ruumilise mõjuga ehitisi kavandada detailplaneeringu instrumendi kaudu. Lisaks

vajadusel ette näha ka üldplaneeringu muutmine. Ministeeriumilt on küsitud, et miks ainult

tuuleparkide puhul on võimalik otsustada üldplaneeringu muutmine või selle mitte muutmine.

Edaspidi oleks detailplaneeringu instrumendi kaudu võimalik teha seda kõikidele taolistele

objektidele.

Kristina Šmigun-Vähi küsis, kas on plaanitud lisada mingisugused täiendavad meetmed, et

tagada kohalike inimeste ja teiste osapoolte piisav kaasamine, et vältida potentsiaalset

vastuseisu suurtele taastuvenergiaprojektidele.

KLIMi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein vastas, et

arutatav eelnõu ei tegele spetsiifiliselt selle küsimusega. Arutatava eelnõu eesmärk on eeskätt

korrastada planeerimisseadust. Samas võivad eelnõus plaanitud erinevate sätete täpsustamised

(nt kuidas jaotatakse tuulikutasu KOVi ja kohalike elanike vahel) vastuseisu leevendada.

Järgnevalt asuti ME-de tutvustamise ja hääletamise juurde.

1. Teha eelnõus järgmised muudatused:

1.1. Muuta eelnõu pealkiri ja sõnastada see järgmiselt:

„Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

(taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine)“

Selgitus: Kuna ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse,

keskkonnatasude seaduse ja planeerimisseaduse muutmise seadust täiendatakse ka

3

elektrituruseaduse muudatustega, siis on vaja muuta ka eelnõu pealkirja.

1.2. Asendada eelnõu § 3 pealkirjas arv „3“ arvuga „1“, muutes vastavalt teiste paragrahvide

numeratsiooni.

Selgitus: Normitehniline muudatus. Esikohale paigutatakse seadus, mille muutmine tuleneb

eelnõu peaeesmärgist, ning teiste seaduste muudatused reastatakse muudetavate seaduste

pealkirjade tähestikulises järjekorras. Sellega seoses muutub eelnõu struktuur ja

paragrahvide numeratsioon.

1.3. Täiendada eelnõu uue paragrahviga 2 (uues numeratsioonis paragrahviga 3), muutes

vastavalt järgnevate paragrahvide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

㤠3. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:

„(22) Elektrienergia koguse, mille eest tervikuna või osaliselt makstakse käesoleva seaduse

§-s 594 nimetatud toetust, kindlaksmääramisel ei võeta arvesse otseliini kaudu tarbijale

edastatud elektrienergia kogust.

(23) Põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda toetuse saajalt õigusaktide nõuete kohaste

lisakauglugemisseadmete paigaldamist liitumispunktist tootja poole, et tagada elektrienergia

päritolu selgitamiseks ja toetusaluse koguse arvestamiseks vajalikud mõõteandmed.“;“.

Selgitus: Muudatus on vajalik selleks, et ei tekiks üle- ega alakompenseerimist toetuse

maksmisel. Lõike 22 eesmärk on luua eriregulatsioon lõike 2 suhtes, et tagada § 594 toetuse

maksmine üksnes taastuvast energiaallikast toodetud ja otse turule müüdud ehk tegevusloa

alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud elektrienergia pealt selliselt, et otseliini kaudu

antud elektrienergia ei saaks toetust. Euroopa Komisjoni suuniste „Kliima-, keskkonnakaitse-

ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ [1] punkti 123 kohaselt peab abi

eesmärk olema hoida ära turgude tõhusa toimimise põhjendamatut moonutamist ning

eelkõige säilitada tõhusad tegevusstiimulid ja hinnasignaalid. Muu hulgas peaksid abisaajad

olema avatud hinnakõikumistele ja tururiskidele, seega on eelduseks toodetud elektri turul

müümise nõue. Põhimõte, et abisaajad müüvad oma elektrit otse turul, on reguleeritud ka

grupierandi määruse artikli 42 lõigetes 5 ja 6.

Lõikes 23 sätestatakse, et põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda toetuse saajalt

lisakauglugemisseadmete paigaldamist liitumispunktist tootja poolele, et tagada toetuse

maksmise täpne arvestus ning pidada arvet toetuse saamise õiguse üle. Toetusaluse

elektrienergia koguse arvestamisel on vajalik tuvastada energia päritolu, mistõttu tuleb

lähtuda eelkõige liitumispunkti kaudu võrku antud saldeeritud energiakogusest ning

keerukamate hübriidseadmete korral, kus lisaks toetusalusele tootmise etapile on muid

elektripaigaldisi (salvestusseadmed) paigaldada vajadusel lisakauglugemisseadmeid.

Muudatused tuleb kehtestada enne uue vähempakkumise väljakuulutamist, et pakkujatele

oleks ette teada, kuidas määratakse kindlaks toetusalune energiakogus. Toetusealuse

energiakoguse määramise põhimõtteid ei ole võimalik korrigeerida tagantjärele, kuna see

oleks vastuolus tagasiulatuva jõu keeluga.

1.4. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 2 järgmises sõnastuses:

„2) paragrahvi 592 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu “toetuste haldamise” tekstiosaga “,

arvestuse, vähempakkumise läbiviimise, vaidlustega seotud ja taastuvenergia toetuste

infosüsteemi haldamise”;

Selgitus: Taastuvenergia tasu kasutamisel tuleb täpsustada, et lisaks toetuste haldamisele on

lubatud põhjendatud kulutusi teha ka vähempakkumise arvestuste koostamiseks,

vähempakkumise läbiviimiseks, taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamiseks ja võimalike

vaidluste lahendamiseks. Kuna põhivõrguettevõtjal pole seadusega ette nähtud vahendeid

4

sellisteks kulutusteks, siis on vaja õiguslikku alust, et toetada vähempakkumiste läbiviimist ja

vajadusel samateemaliste vaidluste lahendamist.

1.5. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) paragrahvi 594 lõike 51 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) pakkumise esemeks oleva toetatava elektrienergia liigi, tootmise tehnoloogia ja suurima

pakutava koguse koos maksimaalse suurendamise võimalusega ühe kalendriaasta kohta;“;“.

Selgitus: Olemasolevat § 594 lõike 51 punkti 2 täiendatakse selliselt, et valitsus peab

vähempakkumise korraldamist volitades kindlaks määrama ka tootmise tehnoloogia, kui

vähempakkumine on piiratud ja suunatud konkreetsele tootmistehnoloogiale (näiteks üksnes

maismaa tuuleparkidele või tulevikus ka meretuule parkidele). Kui vähempakkumine

korraldatakse tehnoloogianeutraalselt, märgitakse korralduses, et vähempakkumine on

avatud igale tehnoloogiale. Kehtiva sõnastuse järgi peab valitsus kindlaks määrama

elektrienergia tootmise allika ja maksimaalse koguse kalendriaasta kohta. Selguse huvides on

punkti lisatud ka võimalus piiritleda, millised tehnoloogiad saavad vähempakkumisel osaleda.

Täiendus on seotud eesmärgiga näha ELTSis ette eraldi õiguslik alus ja võimalus vajaduse

korral korraldada konkreetsele elektri tootmise tehnoloogiale suunatud vähempakkumisi.

Analüüs ja põhjendused selle kohta, mis tingivad vajaduse kalduda kõrvale

tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest ning õigustavad konkreetse taastuvenergia allika liigile

ja tootmise tehnoloogiale suunatud vähempakkumise korraldamist, peavad sisalduma

valitsuse korralduses, millega valitsus volitab valdkonna eest vastutavat ministrit

vähempakkumist korraldama.

1.6. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) paragrahvi 594 lõiget 51 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) käesoleva paragrahvi lõike 52 punktis 4 nimetatud vähempakkumise puhul toetuse ja Eesti

hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna summa,

milleni võib maksta toetust.“;“.

Selgitus: Kehtiva sõnastuse kohaselt määrab valitsus ainult toetuse ülemmäära. Lisatava §

594 lg 51 punktiga 6 sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse korraldusega määratakse sama

paragrahvi lõike 52 punkti 4 alusel korraldatava maismaatuuleparkide vähempakkumise

korral toetuse ja Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi

börsihinna summa, milleni võib maksta toetust.

1.7. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) paragrahvi 594 lõiget 52 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) uue maismaal tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega.”;“.

Selgitus: Eelnõuga lisatakse säte, mille puhul sõltuvalt elektrisüsteemi vajadustest võivad

uued vähempakkumised olla suunatud taastuvast energiaallikast sellise täiendava

elektrienergia tootmisele, mida toodetakse uue maismaal tuuleenergiast tootmiseks

kasutatava tootmisseadmega. Täiendus on seotud eesmärgiga näha ELTSis ette eraldi alus ja

võimalus korraldada üksnes maismaa tuuleparkidele suunatud vähempakkumisi.

1.8. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) paragrahvi 594 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;“.

Selgitus: Tegemist on konstruktsiooniga, mis ei ole enam asjakohane ja ei sobi kokku ühtse

siseturu üldpõhimõtetega. EL-i ühtsel turul peab olema tagatud võimalus osaleda

vähempakkumistel ka teiste liikmesriikide ettevõtjatel ilma diskrimineerivate piiranguteta.

Muudatus on vajalik kehtestada enne uue vähempakkumise väljakuulutamist, et maandada

mõne teise liikmesriigi ettevõtja vaidlustuse tõttu vähempakkumise nurjumise risk.

5

1.9. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) paragrahvi 594 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Vähempakkumise tingimused ja korra, vähempakkumises nõutava toodangu

arvestamise ning vähempakkumise võitjatele toetuse arvestamise korra kehtestab Vabariigi

Valitsus määrusega, lähtudes Euroopa Liidu riigiabi reeglitest.“;“.

Selgitus: Tegemist on volitusnormi laiendamisega VV määruse muutmiseks ja täiendamiseks.

See on oluline muudatus, ilma milleta ei saa VV määruses reguleerida pärast

vähempakkumise läbiviimist ja võitjate kuulutamist tekkivaid küsimusi, mis puudutavad

toetuse maksmist vähempakkumise võitjatele. Lause lõpuga muudetakse senine kitsendav viide

sama seaduse § 59 lõikes 21 nimetatud suunistele ning asendatakse see üldise kohustusega

lähtuda Euroopa Liidu riigiabi reeglitest, mis võimaldab vähempakkumiste õigusliku alusena

kasutada nii suuniseid koos riigiabiloaga, kui ka muid Euroopa Liidu akte, nt üldise

grupierandi määrust. Muudatus on vajalik õiguse puhastamise põhimõttest tulenevalt. Selle

kohaselt tuleb õiguse katkematu puhastamise tagamiseks iga muutmiskavatsuse puhul

kontrollida, millised muudetava seaduse muud sätted on muutunud tarbetuks, või kas saab

sätteid lihtsamaks muuta. Kuivõrd Euroopa Liidus on mitmeid riigiabi reguleerivaid

õigusakte ning suuniseid, mis võivad olla kehtestatud kiirkorras ja kehtida üksnes lühikese

perioodi jooksul (nagu nt erinevad kriisiabi suunised), siis ei ole põhjendatud seadusesse iga

kord uue dokumendi nime lisamine, vaid mõistlik oleks viidata üldistatult EL riigiabi

reeglitele. Sellisel juhul saab vastava abikava väljatöötamisel teha igakordselt otsuse, mis

reeglite alusel konkreetset toetust andma hakatakse.

1.10. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) paragrahvi 594 täiendatakse lõigetega 111–113 järgmises sõnastuses:

„(111) Kui tootja alustab tootmist vähempakkumise teates nimetatud tootmise alustamise

tähtpäevast või käesoleva seaduse § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast

hiljem, hakkab toetusperiood kulgema vastavalt vähempakkumise teates märgitud tootmise

alustamise tähtpäevast või käesoleva seaduse § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast

tähtpäevast. Tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, mille võrra alustati

tootmist hiljem vähempakkumise teates märgitud või käesoleva seaduse § 598 lõike 4 punkti 1

alusel antud täiendavast tähtpäevast.

(112) Kui tootja toodab pärast vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäeva

või käesoleva seaduse § 598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavat tähtpäeva tegevusloa

alusel tegutseva võrguettevõtja võrku elektrienergiat 12 kuu jooksul vähem kui 60 protsenti

korralduses märgitud aastasest mahust, peatatakse toetuse maksed tootjale puuduse

tuvastamisest arvates, senikaua kui tootmisseade on kuni 12 kuu jooksul tootnud tegevusloa

alusel tegutseva võrguettevõtja võrku vähemalt 60 protsendi ulatuses nimetatud korralduses

märgitud aastasest mahust. Toetuse maksmise peatumine ei peata toetusperioodi kulgemist

ega pikenda toetuse maksmise ajavahemikku.

(113) Kui vähempakkumise võitnud pakkumuses sisaldus enam kui üks tootmisseade, loetakse

käesoleva seaduse § 108 lõike 3 tähenduses tootmise alustamise ajaks päev, millal kõigi

samas pakkumuses sisaldunud tootmisseadmetega alustati tootmist, või võitjaks tunnistatud

pakkuja põhjendatud taotluse alusel päev, millal osa pakkumuses sisaldunud

tootmisseadmetega alustati tootmist, ning käesoleva seaduse § 108 lõike 31 mõistes tootmise

alustamise ajaks päev, mil tootja on esitanud vähempakkumise läbiviijale võrgulepingud ja

avalduse kõikide samas pakkumuses osalenud tootmisseadmetega tootmise alustamise

kohta.“;“.

Selgitus: Olulised muudatused, mis reguleerivad toetusperioodi algust ja lõppu olukorras, mil

tootmisega alustamine viibib. Tegemist on tootjate riske maandavate normidega, kuna kehtiva

õiguse järgi oleks tootmise alustamisega hilinemise või ebapiisava toodangukoguse

tagajärjeks toetusskeemist välja langemine (ELTS § 594 lõige 12), kuid täpsustustega on

võimalik jätkata toetusskeemis. Samas ei ole võimalik täiendusi reguleerida tagasiulatuvalt

6

ega määrusega, kuna toetuse maksete peatamisel kaotab tootja õiguse toetusele selle perioodi

eest, mil nõuded ei olnud täidetud (tootmine alustatud või toodangukogus vastavuses

pakkumuses lubatuga).

1.11. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) paragrahvi 597 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud krediidiasutuse, finantseerimisasutuse

või kindlustusandja reiting peab olema vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting.

Krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja võib tugineda käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud garantii väljastamisel oma kontserni emaettevõtja krediidireitingule.

(32) Kui pakkuja võtab pakkumuse tagasi pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva, siis ei

tagastata pakkujale tagatist ja see läheb riigi omandisse ning käesoleva paragrahvi lõike 3

punktis 1 sätestatud tagatise puhul nõuab vähempakkumise läbiviija garantiiandjalt

väljamakse tegemist, mis jääb riigi omandisse.“;“.

Selgitus: Hetkel on tagatise andmiseks sobivate asutuste nõuded alareguleeritud, mistõttu

eksisteerib risk vaidlusteks, mis mõjutavad mh pakkumuste hindamise aega. Vaja on

seadusega sätestada, milline reiting peab olema garantii andjal, kui vähempakkumisel osaleja

soovib tagatisena kasutada garantiid.

Reguleerimata on küsimus, mis saab pakkuja esitatud tagatisest juhul, kui pakkuja võtab oma

pakkumuse tagasi pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva. Eelnõu kohaselt ei tagastata sellisel

juhul pakkujale tagatist. Kui tagatisena on kasutatud tagatisraha, läheb tagatisraha

vähempakkumise läbiviija omandisse. Kui tagatisena on kasutatud garantiid, realiseerib

vähempakkumise läbiviija garantiist tulenevad õigused ja see summa jääb riigi omandisse.

Riikliku eesmärgi saavutamine taastuvelektri kasutuselevõtmisel on sedavõrd olulise

tähtsusega küsimus, et on vaja veenduda vähempakkumises osalejate piisavate vahendite

olemasolus. Tagatise regulatsiooni korrastamine on oluline enne vähempakkumise

väljakuulutamist, kuna tagasiulatuvalt ei ole võimalik vastavaid puuduseid kõrvaldada.

1.12. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) paragrahvi 597 lõike 6 juhtlauses asendatakse tekstiosa „on vähempakkumise läbiviijal

õigus nõuda garantiiandjalt väljamakse tegemist“ tekstiosaga „nõuab vähempakkumise

läbiviija garantiiandjalt väljamakse tegemist, mis jääb riigi omandisse“;“.

Selgitus: ELTS § 59⁷ lg 6 sätestab, et tagatisraha ei tagastata vähempakkumise võitjale ja see

läheb riigi omandisse ning lõike 3 punktis 1 sätestatud tagatise (krediidi- või

finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii) puhul „on vähempakkumise läbiviijal

õigus nõuda garantiiandjalt väljamakse tegemist“, kui esinevad lõike 6 punktides 1 või 2

nimetatud asjaolud.

Seaduse sõnastusest nähtub, et:

1. Tagatisraha puhul on tagajärg imperatiivne - tagatisraha „ei tagastata“ ja „läheb

riigi omandisse“.

2. Garantii puhul on sõnastus dispositiivne - vähempakkumise läbiviijal „on õigus

nõuda“ garantiiandjalt väljamakse tegemist.

Seega tuleneb seaduse kehtivast sõnastusest, et garantii puhul on vähempakkumise läbiviijal

kaalutlusõigus, kas nõuda garantiiandjalt väljamakse tegemist või mitte, kui esinevad ELTS §

59⁷ lg 6 punktides 1 või 2 nimetatud asjaolud. Selline erisus ei ole aga õiguslikult ega

sisuliselt põhjendatud. Lähtuvalt haldusmenetluse üldpõhimõtetest, sh proportsionaalsuse ja

võrdse kohtlemise põhimõtetest, ning ELTS § 59⁷ lg 7 eesmärgist, mille kohaselt riigi

omandisse läinud tagatisraha vahendeid ja garantiiandjalt laekunud vahendeid kasutatakse

toetuse rahastamiseks, ei ole põhjendatud tagatisraha ja garantii puhul erinev kohtlemine. Ka

sisuliselt (tagatise üleüldist eesmärki silmas pidades) on mõistlik, et tagajärg oleks sama

sõltumata sellest, kas tagatis on antud tagatisrahana deposiiti või garantiikirjana.

1.13. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 11 järgmises sõnastuses:

7

„11) paragrahvi 597 lõike 6 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tähtpäevast“ tekstiosaga „või §

598 lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast arvates“;“.

Selgitus: Oluline muudatus kehtivas seaduses. Muudatusega on täiendatud eelnõu selliselt, et

kui § 598 lõike 4 punkti 1 alusel on antud kuni 18-kuuline täiendav tähtaeg tootmise

alustamiseks, siis pikeneb tagatise kehtivus selle aja võrra, mille võrra vähepakkumise

läbiviija on pikendanud tootmisega alustamise tähtaega. Ühtlasi ei jää tootja tagatisest ilma,

kui nt võrgu valmimise viibimise tõttu lükkub tootmise algus edasi kuni 18 kuu võrra.

Ilma täienduseta jääks kehtima vastuoluline regulatsioon, kus tootmisega alustamise tähtaega

on küll võimalik pikendada ELTS § 598 lõike 4 punkti 1 alusel, kuid samas on kohustuslik jätta

tagatis võitjale tagastamata, kui ta alustab tootmist pärast vähempakkumise teates märgitud

esialgset tootmise alustamise tähtpäeva (ELTS § 597 lg 6 p 1).

1.14. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) paragrahvi 597 lõiget 7 täiendatakse enne numbrit „6“ tekstiosaga „32 ja“;“.

Selgitus: Lõiget 7 on vaja täiendada, et selles sätestatud tagatise regulatsioon kehtiks ka

eelnõuga lisatava uue lõike 32 alusel riigi omandisse jääva tagatise osas.

1.15. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) paragrahvi 598 lõike 4 punktis 1 asendatakse lauseosa „kuuekuulise täiendava tähtaja, kui

vähempakkumise võitja pakkumises olev tootmisseade on vähempakkumise teates nimetatud

tähtajaks valminud, kuid elektrienergia tootmist ei ole tähtajaks selle tootmisseadmega

alustatud„ lauseosaga “kaheksateistkuulise täiendava tähtaja, kui vähempakkumise võitja

pakkumises oleva tootmisseadmega ei ole võimalik alustada tootmist vähempakkumise teates

nimetatud tähtajaks tootjast sõltumatul põhjusel, mis on ilmnenud pärast pakkumuse

esitamist“;“.

Selgitus: Tegemist on muudatusega § 598 lõike 4 punkt 1 sõnastuses, sätestades, et kui

vähempakkumise läbiviija tuvastab vähempakkumise võitja tegevuses seaduse ja selle alusel

kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse, võib vähempakkumise läbiviija anda

vähempakkumise võitjale tootmisega alustamiseks senise kuni kuuekuulise täiendava tähtaja

asemel kaheksateistkümne kuulise tähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises oleva

tootmisseadmega ei ole võimalik alustada tootmist vähempakkumise teates nimetatud

tähtajaks tootjast sõltumatul põhjusel, mis on ilmnenud pärast pakkumuse esitamist. Praktikas

on ilmnenud, et tootmisseadme tähtaegne valmimine võib olla takistatud tootjast sõltumatutel

põhjustel, nt planeeringute viibimise tõttu, ning sellisel juhul on põhjendatud tootmise

alustamise tähtaja pikendamine kuni 18 kuu võrra. Tootmise alustamise tähtaja pikendamine

enam kui 18 kuu võrra võib muuta arendajatele keerulisemaks sedavõrd pikaajalise (tootmise

alustamise tähtpäev koos maksimaalse tähtaja pikendusega) tagatise saamise

krediidiasutustelt.

Ilma normi täiendamiseta suurendab tootjate jaoks maandamata risk tõenäoliselt pakkumuse

hinda, seega on vajalik täiendada seadust enne uue vähempakkumise korraldamist.

1.16. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punktides 3 ja 4 nimetatud tootmisseadme puhul

käsitatakse tootmise alustamise ajana päeva, millal tootja esitab vähempakkumise läbiviijale

võrgulepingu ja avalduse tootmisseadmega tootmise alustamise kohta.“;“.

Selgitus: Muudatusega võimaldatakse lugeda tootmisega alustamiseks varaseimat võimalikku

aega, mil tootmisseade on võimeline andma toodangut võrku. Varem ELTS § 108 lõikes 3

kehtinud tingimus, et tootmisseade peab tootmise alustamise hetkel olema läbinud

võrgukatsetused ja saanud nõuetekohasuse kinnituse, võib tuuleparkide puhul lükata

ametlikku tootmise algust ja ühtlasi toetuse maksete algust edasi põhjendamatult kuni kahe

8

aasta võrra. Muudatus võimaldab paindlikkust ja maandab tootjate riske olukorras, mil

tuuleparkide arendusprotsess võtab enam aega kui planeeritud.

1.17. Täiendada eelnõu paragrahvi 3 punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 28–30 järgmises sõnastuses:

„(28) Käesoleva seaduse § 58 lõiget 22 rakendatakse pärast käesoleva lõike jõustumist

korraldatud vähempakkumisele.

(29) Enne käesoleva lõike jõustumist korraldatud vähempakkumisele kohaldatakse käesoleva

seaduse § 594 lõikeid 111–113, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(30) Enne käesoleva lõike jõustumist korraldatud vähempakkumisele kohaldatakse

vähempakkumise korraldamise ajal kehtinud § 598 lõike 4 punkti 1 redaktsiooni.“.“.

Selgitus: Muudatus on seotud uute sätete rakendumise tähtajaga.

Lõikega 28 nähakse õigusselguse ja -arusaadavuse eesmärgil ette, et § 58 lõiget 22

rakendatakse üksnes uutele vähempakkumistele. Varasemate vähempakkumiste korral

rakendatakse endiselt § 58 lõiget 2 (mis võimaldas toetust arvestada võrku antava ja ka

otseliini antava energia eest) ja uutele vähempakkumistele § 59 lg 22 (toetus üksnes võrku

antava energia eest).

Lõikega 29 nähakse ette, et enne käesoleva eelnõu jõustumist korraldatud vähempakkumistele

kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõigetes 111–113 sätestatut, kui seadusest ei tulene

teisiti. Näiteks, kui see ei lähe vastuollu mh ELTS § 58⁴ lg 1 p-s 4 sätestatuga.

Selgitusena, et § 594 lõiked 111–113 omaksid soodustavat tagasiulatuvat mõju varasemate

vähempakkumise võitjatele ning täidaksid seaduselüngad sellistes küsimustes, mille osas

praegune õigus sunnib mitut normi koostoimes tõlgendama ja jätab toetuse maksja

potentsiaalsetesse vaidlustesse, kuna puudub õigusselgus, kuidas arvestada tootmise

alustamist ja toetusperioodi algust eriolukordades.

Seadust või selle sätet võib rakendada tagasiulatuvalt üksnes põhjendatud vajaduse korras,

kui see toob kehtiva õiguse normidega võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste

suurenemise, kohustuste või vastutuse vähenemise või muu sellesarnase tagajärje või kui

sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet. Käesolev muudatus soodustab isikute õiguste

laienemist, st antud varasemate vähempakkumise võitjatele soodsamaid ja paindlikumaid

tingimusi ning suurendab õigusselgust. Seega rakendussättega kellegi õigusi ei piirata ega

vähendata, vaid vastupidi, isikutele luuakse soodsamad tingimused toetuse saamiseks. Eesti

õigusdogmaatikas taunitakse ebasoodsat tagasiulatuvat mõju. Põhiseadus ei keela anda

tagasiulatuva mõjuga norme, mis muudavad isiku õigusliku positsiooni paremaks (Ernits, M.

Põhiseaduse § 10 kommentaar, komm 30. – Ü. Madise jt (toim)). Kuna tegemist on isikuid

soodustava tagasiulatuva mõjuga normiga, siis selle lisamine seadusesse on põhiseadusega

kooskõlas.

Lõikega 30 täpsustatakse õigusselguse mõistes, et enne käesoleva lõike jõustumist

korraldatud vähempakkumisele kohaldatakse vähempakkumise korraldamise ajal kehtinud §

598 lõike 4 punkti 1 redaktsiooni, mille kohaselt olukorras, kui vähempakkumise läbiviija

tuvastab vähempakkumise võitja tegevuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud

õigusaktide nõuetele mittevastavuse, võib vähempakkumise läbiviija anda vähempakkumise

võitjale tootmisega alustamiseks kuni kuuekuulise täiendava tähtaja, kui vähempakkumise

võitja pakkumises olev tootmisseade on vähempakkumise teates nimetatud tähtajaks

valminud, kuid elektrienergia tootmist ei ole tähtajaks selle tootmisseadmega alustatud.

Varasematele vähempakkumise võitjatele ei kohaldata 18 kuulist tähtaega.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

KLIMi energeetikaosakonna nõunik Regina Hermandi selgitas, et ministeerium on eelnõule

9

esitanud elektrituruseaduse muudatusi puudutavad ettepanekud, mis on seotud sellega, et

oleks võimalik läbi viia plaanitavaid vähempakkumisi. Olemasoleva seaduse sätted on teatud

kohtades vastuolulised ja ajale jalgu jäänud. Ministeerium valmistas vastava seaduseelnõu ette

juba eelmisel aastal (elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise

seaduse eelnõu), mis käis ära kooskõlastusringil. Eelnõu arutati seejärel ka Vabariigi

Valitsuses, kuid valitsus otsustas eelnõu menetluse peatada, kuna otsustati maismaa- ja

meretuule vähempakkumised lahku lüüa.

Jaak Aab lisas, et kehtivat seadust on vaja muuta, kuna plaanitakse algatada maismaatuule

vähempakkumine ehk kindla tehnoloogiaga vähempakkumine. Samuti on vaja parandada

mõnda kitsaskohta, mis on selgunud varasemate vähempakkumiste käigus.

Mario Kadastik palus täpsustada ettepaneku nr 1.6. juures mõiste „summa“ tähendust ehk

mida täpselt seal summeeritakse.

Elering AS taastuvenergia arendamise juht River Tomera vastas, et summeeritakse

makstavat toetust ja turu pealt saadavat tulu.

Marek Reinaas märkis, et selline ME ja selle menetlemine käesoleva eelnõu raames ei ole

hea õigusloome näide. Arusaadavalt on muudatustega kiire ning see mõjutab erinevaid

turuosalisi. Seega tuleb selle osas suhelda veel turuosalistega.

Jaak Aab küsis, kas varasemalt kooskõlastusringil olnud vähempakkumiste osa sarnaneb

praegustes muudatustes tooduga või on see vahepeal palju muutunud.

Regina Hermandi vastas, et vähempakkumiste regulatsiooni puudutav eelnõu käis esimesel

kooskõlastusringil eelmise aasta 6. septembril ja valitsusele esitati eelnõu 6. detsembril.

Kooskõlastusringil esitasid enda kommentaarid eelnõule mitmed turuosalised. Kontrollides

maismaatuult puudutavate sätete sõnastust toonasel kooskõlastusringil olnuga ja käesoleval

istungil arutatavat, siis otseliini osas toetuse kompenseerimata jätmine ei olnud sellises

sõnastuses varem eelnõus sees. Lähtuvalt erinevatest riigiabi reeglitest leiab aga ministeerium,

et õigusselguse huvides on otstarbekas see selgelt sõnastada.

River Tomera lisas, et otseliini põhimõte oli ka varem kavandatud, aga see ei olnud nii

reljeefselt välja toodud kui praegu. Muudatus on vajalik selleks, et toetuse maksmine vastaks

riigiabi reeglitele, mis näevad ette, et toetada tohib turule antavat elektrienergiat. Turuks

loetakse võrku, kus kehtivad elektriturureeglid. Otseliini puhul on tegemist elektrienergia

andmisega näiteks naaberkinnistule. Otseliini kaudu elektrienergia edastamine on üle kahe

korra soodsam, kui edastada seda läbi võrgu. Seal ei maksta võrgutasu ja vastav energia ei

osale bilansiselgituses ehk sellele ei kohaldu bilansienergia tasud. Kui elektri tarbimine

toimub kontserni sees, siis osadel juhtudel ei maksta ka käibemaksu. Lisaks ei ole selle puhul

üha rohkem tegemist otse tootjalt tarbijale suunatud elektrienergiaga, kuna vahel võivad olla

salvestid ja elektrolüüserid. Seal on juba raske eristada, kas tegemist on tarbimisega või

elektrienergia ajutise hoiustamisega. Sellised aspektid on väga kasulikud, millega saab tootja

ka enda tootlikkust parandada. Lisaks müües elektrit turul, kus tootjad konkureerivad

omavahel ja kus teatud tundidel on ületootmine, siis ei pruugita koguaeg pääseda enda

toodetuga turule. Otseliinide kaudu saab elektrienergiat müüa tarbijatele turuväliselt, mis on

suur eelis. See motiveerib tootjaid otsima võimalusi, et kuidas saaks ümbruskonna tarbijaid

ise võrguväliselt elektriga varustada.

10

Mari Tänav küsis, miks on arutatav muudatus niivõrd oluline, et seda on vaja

kiireloomuliselt selle eelnõu juurde tuua.

Karlis Goldstein vastas, et Eesti on seadnud eesmärgi, et 2030. aastal toodetakse sama palju

taastuvelektrit, kui on Eesti aastane tarbimise kogumaht. Selleks, et kiirendada

taastuvenergiavõimsuste lisandumist, on vajalik vähempakkumise instrument.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis

Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi)

2. Muuta eelnõu § 1 (uues numeratsioonis § 2), asendades sissejuhatavas lauses tekstiosa

„§-ga 308“ tekstiosaga „§-dega 308 ja 309“ ning lisades § 309 järgmises sõnastuses:

㤠309. Enne 2025. aasta 1. jaanuari heakskiitmiseks esitatud planeeringute

heakskiitmine

Enne 2025. aasta 1. jaanuari heakskiitmiseks esitatud planeeringute heakskiitmisel lähtub

Maa- ja Ruumiamet enne 2025. aasta 1. jaanuari kehtinud planeerimisseaduse redaktsioonis

ettenähtud nõuetest. Heakskiidu käigus maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmise

või selleks keeldumise eelduseks on valdkonna eest vastutava ministri kooskõlastus.“.

Selgitus: 01.01.2025 jõustusid PlanS muudatused, mille kohaselt ei pea üldplaneeringule

vastavaid detailplaneeringuid enam heakskiitmiseks esitama. Samuti ei pea heakskiidu

andmise raames viima läbi kohaliku omavalitsuse ja isikute, kelle avalikul väljapanekul

esitatud arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud, ärakuulamisi. Samas oli muudatuste

jõustumisel pooleli mitmeid heakskiidumenetlusi. Praktikas on juba nii Maa- ja Ruumiametil

kui ka KOV-idel ja isikutel tekkinud mitmeid küsimusi, kas ja kuidas viia pooleliolevad

heakskiidumenetlused lõpuni. Pooleliolevate heakskiidumenetluste puhul on asjakohane, et

menetluse kestel menetlusnormid ei muutu. See võimaldab tagada, et menetlus viiakse läbi

ühetaoliselt ja kõigi huve parimal viisil arvestavalt. Ühtlasi ei saa järeldada, et juba

algatatud heakskiidu menetluse kestel saab tekkida menetluse osapooltel ootus, et heakskiidu

menetlus viiakse muudatuste korral läbi uute nõuete kohaselt. Seega on põhjendatud selgelt

sätestada, et juba heakskiitmiseks esitatud planeeringute, sh üldplaneeringu kohaste

detailplaneeringute puhul viiakse menetlus lõpuni enne 01.01.2025 kehtinud PlanS alusel ehk

kohustuslik on ka ärakuulamise läbiviimine, samuti on Maa- ja Ruumiameti heakskiidu

olemasolu nende kehtestamise eelduseks. Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuga

nõustumise või sellest keeldumise eelduseks on valdkonna eest vastutava ministri

kooskõlastus. Kuna maakonnaplaneeringu koostajaks on täna Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, siis peab Maa- ja Ruumiamet maakonnaplaneeringu

muutmise osas antava nõusoleku või sellest keeldumise kooskõlastama eelnevalt majandus- ja

tööstusministriga. Samasisuline nõue sisaldub ka 01.01.2025 jõustunud planeerimisseaduses

(PlanS § 90 lg 31 ja 121 lg 31).

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis

Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi)

3. Teha eelnõus järgmised muudatused:

3.1. Muuta eelnõu § 2 (uues numeratsioonis § 4) punkt 7 ja sõnastada see järgmiselt:

„7) paragrahvi 553 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 552 lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud

maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50 protsenti

maksab kohaliku omavalitsuse üksus maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide

omanikele eluruumi kohta võrdselt tasu (edaspidi elukohaga seotud tuuleenergiast

11

elektrienergia tootmise tasu), kui eluruum vastab taotlemise aastale eelneva kalendriaasta 1.

jaanuaril järgmistele tingimustele:“;“;

Selgitus: Eelnõu muudatus on seotud keskkonnatasude seaduse § 553 lõike 5 kehtetuks

tunnistamisega (vt järgmine punkt). Muudatuse eesmärk on täpsustada, et tuuleenergiast

elektrienergia tootmise tasust 50 protsenti jaotab kohaliku omavalitsuse üksus võrdselt

kõikide maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanike vahel. Näiteks kui jagatav

tuulikutasu summa on 3000 eurot ja tuulepargi mõjualas asuvaid eluruumi omanikke on

seitse, siis 3000 eurot jagatakse võrdselt seitsme eluruumi omaniku vahel.

3.2.Täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 9 (uues numeratsioonis § 4 punktiga 11), muutes

vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„11) paragrahvi 553 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.“.

Selgitus: Keskkonnatasude seaduse § 553 lõige 5, mis on sõnastatud järgmiselt: „Kui

käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestatud maksimaalses summas elukohaga seotud

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kogusumma aasta kohta ületab 50 protsenti

kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud tasust, jaotatakse laekunud tasust 50 protsenti

tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanike vahel proportsionaalselt.“ on eksitav, sest

tasu arvestus käib tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide osas maksimum 50% ulatuses

KOVile laekunud tuulikutasust. Kehtiva seaduse § 553 lõikes 1 on juba sätestatud, et kohaliku

omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast

elektrienergia tootmise tasust 50 protsenti maksab kohaliku omavalitsuse üksus maismaa

tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele tasu (edaspidi elukohaga seotud

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu), kui eluruum vastab lõike 1 punktides 1 ja 2

sätestatud tingimustele. KeTS § 553 lõikes 3 on sätestatud, et elukohaga seotud tuuleenergiast

elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on kalendriaastas vastava

aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär ja lõikes 6 on sätestatud, et kui käesoleva paragrahvi

lõike 1 kohaselt väljamakstav elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasude

kogusumma aasta kohta jääb alla 50 protsendi kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud

maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, jääb

väljamakstud summat ületav osa laekunud tasust kohaliku omavalitsuse üksusele.

Kokkuvõtvalt selgitame, et tasu arvestus käib tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide osas

maksimum 50% ulatuses KOVile laekunud tuulikutasust ja seega ei saa jaotatav tasu olla

suurem kui 50% kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud tasust. KeTS § 553 lõike 5 sõnastus

viitab eksitavalt võimalusele, justkui saaks jaotatav tasu mingitel tingimustel olla suurem kui

50%. Kuna see nii ei ole, on õigusselguse tagamiseks vajalik antud lõige seaduses kehtetuks

tunnistada.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis

Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi)

4. Täiendada eelnõu § 2 (uues numeratsioonis § 4) uue punktiga 8, muutes vastavalt

järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„8) paragrahvi 553 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maismaa tuulepargi mõjuala käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigi piirkond,

mis ulatub kuni 250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise

ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri kauguseni lähima tuuleelektrijaama

torni keskpunktist. Kui vastavalt kas kahe või kolme kilomeetri kauguseni lähima

tuuleelektrijaama torni keskpunktist ulatuv piirjoon läbib kinnistut, ulatub mõjuala kinnisasja

kaugeima piirini.“;“.

Selgitus: Tegemist on tehnilise muudatusega, et tagada õigusselgus. Kehtiv sõnastus on

12

keelelisest mitmeti mõistetav ja sellega seonduvalt on kohalikel omavalitsusüksustel kerkinud

üles erinevad arusaamad selle osas, kes on õigustatud subjektid tuulikutasule.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis

Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi)

5. Täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 9 (uues numeratsioonis § 4 punktiga 10), muutes

vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„10) paragrahvi 553 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus ühe

tuulepargi mõjualas asuva eluruumi kohta on kalendriaasta vastava aasta kuue kuu Eesti

töötasu alammäär.“;“.

Selgitus: Kehtiva keskkonnatasude seaduse § 553 lg 3 kohaselt on elukohaga seotud

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta

kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär. Eelnõuga tehtava

muudatusega lahendatakse olukord, kui eluruum asub mitme tuulepargi mõjualas. Lõike 3

sõnastus vajab täpsustamist, et tagada õigusselgus tuulikutasu maksimaalse suuruse osas.

Sama §-i lõiked 1 ja 2 muutmist ei vaja, sest nendes sätestatu põhineb tuulepargil, lõike 3

kehtiv sõnastus aga on tõlgendatav. Kui eluruum asub mitme tuulepargi mõjualas, siis on ka

tuuleparkidest tulenev häiring suurem, kui ühe tuulepargi mõjualas elavatel inimestel. Mõju

tuulepargi mõjualas elavatele inimestele on positiivne, sest tuulepargi mõjualas inimestele

tasutakse tuulikutasu vastavalt sellele, mitme tuulepargi mõjualas eluruum asub. Kui eluruum

asub mitme tuulepargi mõjualas, siis on ta õigustatud saama tuulikutasu maksimumsumma

aastas korrutatud tuuleparkide arvule. Seaduse muudatus vähendab vastuseisu

maismaatuuleparkide arendamisele. Ettevõtjale mõju ei kaasne, sest tuulikutasu suurus

KOVile sellest ei muutu. Kohalikule omavalitsusüksusele tagasiulatuvat mõju ei ole, sest

paljud maismaa tuulepargid on alles planeeringufaasis ja olemasolevate tuuleparkide puhul

ei ole veel sellist olukord tekkinud. Kaudne mõju tulevikus kaasneb sellega, et tuulikutasust

tuuleparkide mõjualas elavatele inimestele maksimum tasu tuleb tasuda tuulepargi põhiselt.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis

Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi)

6. Täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 9 (uues numeratsioonis § 4 punktiga 12), muutes

vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„12) paragrahvi 553 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Kui eluruum on isikute kaas- või ühisomandis, esitavad omanikud taotlused

eraldiseisvalt ning kohaliku omavalitsuse üksus maksab nõuetekohase taotluse esitanud kaas-

või ühisomanikele elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu võrdsetes

osades eluruumi kohta arvestatud tasust.“;“.

Selgitus: Kehtiva sõnastuse muutmine on vajalik õigusselguse tagamiseks ja selleks, et

eluruumi kaas- või ühisomandi omanikud ei pea taotluse esitamisel üksteisest sõltuma.

Näiteks, kui kaas- või ühisomandis olevaid nõuetele vastavaid taotlejaid on 2, siis jagatakse

eluruumile ettenähtud tuulikutasu võrdselt kahe taotleja vahel, kui 3, siis võrdselt kolme

vahel. Toetuse suurus ei sõltu kaas- või ühisomandi osa suurusest, sest tegemist on

keskkonnahäiringu hüvitamise tasuga, mis omandiosast lähtuvalt ei erine. Näiteks, kui

eluruum on isikute kaas- või ühisomandis, aga õigustatud tasusaajaid on ainult 1 isik, siis ei

vähene toetuse suurus mitteõigustatud isikute arvelt vaid toetust makstakse eluruumi põhiselt

täies mahus ja tasu maksmisel lähtutakse sellest, et antud eluruumis elava isiku

keskkonnahäiring ei vähene seetõttu, et antud eluruumil on kaasomanik, kes ei ole õigustatud

13

subjekt tasu saamisel.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis

Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi)

7. Täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 9 (uues numeratsioonis § 4 punktiga 13), muutes

vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„13) paragrahvi 553 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Kohaliku omavalitsuse üksus maksab elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia

tootmise tasu enda territooriumil paikneva tuulepargi kohta ka teise kohaliku omavalitsuse

üksuse territooriumil asuva käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava

eluruumi eest.“;“.

Selgitus: Keskkonnatasude seaduse § 553 lõike 12 sõnastuse muudatuse puhul on tegemist

tehnilise täpsustusega ja tagab parema õigusselguse. Kehtivas seaduse sättes lõike lõpp

sõnastuses:“kui eluruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksuses tuuleelektrijaama ei asu“

on sama lõike lause esimeses pooles juba kirjeldatud ja tekitab segadust, kuna võimaldab aru

saada, et kui KOVis asub kasvõi üks tuuleelektrijaam, siis see võimalus ei kohaldu. See ei

olnud aga sätte eesmärk.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Urve Tiidus palus selgitada seda, et teemaga laiemalt tundub seotud olevat palju

administreerimise kohti ning kuidas suudetakse seda kõike hallata.

Regina Hermandi vastas, et KOVidele makstava tasu arvutamiseks kasutatavad andmed on

digitaliseeritud. Olles suhelnud KOVidega, kes maksavad õigustatud isikutele tuulikutasu, siis

on öeldud, et see tundus esialgu palju keerulisem, aga reaalsuses ei ole see nii. Kui õigustatud

isikuid tuulikutasule ei ole palju ehk KOV peab ise teadma, kui kaugele eluruumidest soovib

ta tuulikud viia, siis ei teki sellest KOVile suurt halduskoormust.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis

Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi)

8. Täiendada eelnõu § 3 (uues numeratsioonis § 1) uue punktiga 13, muutes vastavalt

järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„13) paragrahvi 951 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel ei kohaldata asukoha eelvaliku otsusele ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandele käesoleva seaduse § 109

nõudeid.“;“.

Selgitus: Juhul, kui KOV EP kehtestatakse asukoha eelvaliku otsuse alusel (loobutakse

detailse lahenduse koostamisest), peaks täna kehtiva regulatsiooni järgi pärast asukoha

eelvaliku kooskõlastamise ja kaasamise ning avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu etappe

tegema volikogu esmalt asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmise otsuse,

edasi esitataks KOV EP Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks ning järgnevalt teeks volikogu

uue, KOV EP kehtestamise otsuse. Analoogselt eelnõu 541 SE järgse ettepanekuga

ühe-etapilise ehk detailse lahenduseta REP-i kohta (eelnõu järgne PlanS § 271 lg 22 ), ei ole

põhjendatud ega sisuliselt vajalik ühe-etapilise KOV EP puhul teha volikogul esmalt eraldi

KOV EP asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmise otsust, et omakorda

uue volikogu otsusega sama KOV EP kehtestada. Menetluse kiirendamiseks on põhjendatud

ühe-etapilistes KOV EP-des eraldi vastuvõtmise otsuse nõuet mitte kohaldada.

14

Majanduskomisjon (OÜ Utilitas Wind ja Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis

Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi)

9. Muuta eelnõu § 3 punktis 13 (uues numeratsioonis § 1 punktis 14) sätestatud

planeerimisseaduse § 991 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„(3) Maa- ja Ruumiametil on õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud

koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

koostamisse kaasata.“

Selgitus: Tegemist on tehnilise täpsustusega. Eelnõu koostati ajal, mil lähteseisukohtades

määratud koostöötegijate ja kaasatavate ülevaatamise ja täiendavate ettepanekute tegemise

ülesanne oli veel valdkonna eest vastutaval ministril ja tema volitatud ametnikul. Alates

01.01.2025 liikus osa seni ministeeriumi pädevuses olnud ülesannetest, sh eelnimetatud

ülesanne, koos vastavate ametnikega Maa- ja Ruumiametisse.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis

Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi)

10. Teha eelnõus järgmised muudatused: 10.1. Täiendada eelnõu § 3 punktiga 15 (uues numeratsioonis § 1 punktiga 16) järgmises

sõnastuses:

„16) paragrahvi 116 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringusse esitatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse

lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks

käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 112 lõikes 2

nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse

lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamus.“;“.

Selgitus: Muudatus on tehnilist laadi ning seotud vajadusega pärast detailse lahenduse

vastuvõtmise otsuse (PlanS § 117) ärajätmist normide sõnastust kohendada. Lõike 1

sõnastuse muutmine on täpsemalt vajalik tagamaks analoogselt eelnõu järgse REP-i

regulatsiooni muudatusega (eelnõu järgne PlanS § 48 lg 1 muudatus), et KSH tulemused

tuleb KOV EP-sse lisada (vt eelnõu 541 SE seletuskirja lk 10).

10.2. Täiendada eelnõu § 3 punktiga 16 (uues numeratsioonis § 1 punktiga 17) järgmises

sõnastuses:

„17) paragrahv 117 tunnistatakse kehtetuks;“.

Selgitus: Tuginedes eelnõu 541 SE seletuskirja lk 10 riigi eriplaneeringu (REP) vastuvõtmise

otsusest loobumise põhjendusest, milles on märgitud, et: „Planeeringulahenduse

õiguspärasust, sh KSH (keskkonna strateegilise hindamise) tulemustega arvestamist, kinnitab

lõplikult alles planeeringu kehtestamise otsus. Vastuvõtmise otsuse tegemine, mis on suunatud

pigem haldusalasisese kontrolli tegemisele, koormab Vabariigi Valitsust kui planeeringu

kehtestajat, samuti ei aita see tagada planeeringu sisulist kvaliteeti.“ võib nentida, et sama

kohaldub ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) kohta. Valla- või linnavalitsuse

ja volikogu omavaheliseks infovahetuseks ja meelsuse arvestamiseks on protsesse venitava ja

edasilükkava eraldi vastuvõtmise otsuse intrument ebaproportsionaalne. Planeeringu

kehtestab KOVi volikogu vastavalt tolle ajahetke olustikule. Järelikult on põhjendatud PlanS

§ 117 ehk KOV EP detailse lahenduse vastuvõtmise otsuse nõue kehtetuks tunnistada.

15

10.3. Täiendada eelnõu § 3 punktiga 17 (uues numeratsioonis § 1 punktiga 18) järgmises

sõnastuses:

„18) paragrahvi 118 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärast kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamist ja arvamuste alusel vajalike

muudatuste tegemist korraldab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja

nende avaliku väljapaneku.“.“.

Selgitus: Muudatus on tehniline ning seotud vajadusega pärast detailse lahenduse

vastuvõtmise otsuse (PlanS § 117) ärajätmist normide sõnastust kohendada. PlanS § 118 lg 1

kehtiv sõnastus viitab KOV EP vastuvõtmise otsusele. Arvestades, et muudatusettepaneku

järgi KOV EP (detailse lahenduse) vastuvõtmise menetlustoiming (PlanS § 117) tunnistatakse

kehtetuks, tuleks sättes analoogselt eelnõu järgsele REP-i regulatsiooni muudatusele (eelnõu

järgne PlanS § 50 lg 1 muudatus) viidata avaliku väljapaneku eelse menetlusetapina KOV EP

detailse lahenduse ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

esitamisele (PlanS § 116).

Majanduskomisjon (OÜ Utilitas Wind ja Kliimaministeeriumi ettepanek)

Mari Tänav sõnas, et kui komisjoni töörühmas OÜ Utilitas Wind ettepanekuid arutati, siis tõi

ministeeriumi esindaja välja, et tegemist on põhimõttelise muudatusega. Eesti Linnade ja

Valdade Liidule esitati ka sellise ettepaneku kohta teavitus, millele nad ei ole tänaseks

tagasisidet esitanud.

Jaak Aab lisas, et muudatust planeeriti ka varem, aga see ei jõudnud eelnõu esialgsete

muudatuste hulka. Eesti Linnade ja Valdade Liit on olnud varem skeptiline muudatuse osas.

Aab küsis, et kui vastuvõtmise etapp kaob, siis kas sellel on mõju teistele etappidele.

Kadi-Kaisa Kaljuveer vastas, et põhimõtteline muudatus seisneb selles, et tunnistatakse

kehtetuks vastuvõtmise otsuse nõue, mille rakendamiseks on vajalikud ülejäänud tehnilised

muudatused. Kaljuveer lisas, et praegu kehtib süsteem, et KOV eriplaneeringu võtab vastu

KOV, kooskõlastavad ametiasutused ning heaks kiidab Maa- ja Ruumiamet. Kui

vastuvõtmise etapp kaob, siis jääb kooskõlastamise etapp, peale mida toimub heakskiitmine.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis

Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi)

11. Muuta eelnõu § 4 (uues numeratsioonis § 5) ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 5. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 4 punktid 1, 2, 4–10, 12 ja 15 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril“.

Selgitus: Numeratsiooni on kohendatud vastavalt varasemates muudatusettepanekutes tehtud

muudatustele, arvestades ka sellega, et mõningad lisanduvad keskkonnatasude seaduse sätted

vajavad samuti täiendavat jõustumisaega.

Majanduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis

Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi)

Kristina Šmigun-Vähi palus põhjendada elektritootjate muret, kes on komisjoni poole

16

pöördunud elektrituruseaduse muudatuste osas, et neid ei ole protsessi kaasatud.

Regina Hermandi selgitas, et kõik arutatud ettepanekud on olnud avalikult kättesaadavad

alates eelmise aasta septembrist elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu raames, mis läbis ka kooskõlastusringi. Ministeerium on

ettevõtetega kohtunud ja neile muudatusi tutvustanud. Peale otseliini puudutava sõnastuse ei

ole varasemates ettepanekutes muudatusi tehtud.

Marek Reinaas sõnas, et ME-de arvestamise tõttu (eelkõige ME nr 1) muutub eelnõu tekst

oluliselt ja see täieneb regulatsioonidega, millel on põhimõtteline tähtsus, seetõttu on vajadus

võimaldada Riigikogu liikmetel esitada eelnõu muutunud osa kohta ME-sid ning teha sellega

seoses täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada. Teise lugemise katkestamine

on seda enam oluline, et vahetult enne istungit on pöördunud komisjoni poole turuosalised,

kes juhivad tähelepanu, et elektrituruseaduses tehtavate muudatuste näol on tegemist

märgiliste muudatustega ja selliste muudatuste puhul on turuosaliste kaasamine ääretult

oluline. KLIMi poolt ei ole vastavat arutelu turuosalistega korraldatud ega ka turuosalisi

vastavalt teavitatud elektrituruseadusesse lisatavatest muudatustest. Oodatakse

majanduskomisjoni liikmetelt riigimehelikku käitumist andes suuremat panust õigusloome

läbipaistvusesse ning huvitatud osapoolte suuremasse kaasamisse ühiskonna jaoks oluliste

otsuste tegemisel.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 07.05.2025 (konsensus: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

1.2. Teha ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,

Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

1.3. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5 tööpäeva, s.o 14.05.2025 kl

17:15 (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

2. Info ja muud küsimused

Marek Reinaas tuletas komisjoni liikmetele meelde eesootavaid kohtumisi.

2.1. Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse

bürokraatia vähendamiseks eelnõu (600 SE) juhtivkomisjoni esindaja määramine

Otsustati:

2.1.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kristina Šmigun-Vähi (konsensus: Jaak Aab, Mario

Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.2. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele algatada Euroopa Liidus läbirääkimised kestlikkusaruannete koostamise

kohustuse kehtetuks tunnistamiseks“ eelnõu (601 OE) juhtivkomisjoni esindaja

määramine

Otsustati:

2.2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Tõnis Mölder (konsensus: Jaak Aab, Mario

Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.3. Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti algatatud liiklusseaduse muutmise

seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu (614 SE) juhtivkomisjoni

esindaja määramine

17

Otsustati:

2.3.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,

Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Andre

Hanimäe, Jaak Aabi, Tanel Kiige ja Ester Karuse algatatud liiklusseaduse täiendamise

seaduse eelnõu (616 SE) juhtivkomisjoni esindaja määramine

Otsustati:

2.4.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,

Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.5. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele algatada liiklusseaduse muutmise eelnõu, mis annab kohalikele

omavalitsustele õiguse piirata või keelata renditavate kergliikurite ja pisimopeedide

kasutamist“ eelnõu (618 OE) juhtivkomisjoni esindaja määramine

Otsustati:

2.5.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,

Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.6. Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

(622 SE) juhtivkomisjoni esindaja määramine

Otsustati:

2.6.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,

Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.7. Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu

(624 SE) juhtivkomisjoni esindaja määramine

Otsustati:

2.7.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas (konsensus: Jaak Aab, Mario

Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.8. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse täiendamise

seaduse (kergliikurite kindlustamine) eelnõu (631 SE) juhtivkomisjoni esindaja

määramine

Otsustati:

2.8.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik (konsensus: Jaak Aab, Mario

Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kiia Väli

protokollija

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Seisukoht Kõrgemäe mets 2 detailplaneeringu õiguspärasuse kohta

Maa- ja Ruumiamet (MaRu) esitas 06.04.2026 kirjaga ettepaneku uuendada Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 detailplaneeringu menetlus ning kõrvaldada detailplaneeringu kehtestamisel ilmnenud

õigusvastasus. Ühtlasi palus MaRu Lääne-Harju Vallavalitsusel teavitada kavandatavatest edasistest sammudest. 20.04.2026 kirjaga nr 6-1/122-33 esitas vallavalitsus oma seisukohad.

Täname vastuse eest. Esitatud selgituste ja seisukohtade osas märgime järgmist.

1. Tõite oma kirjas välja, et enne 01.01.2025 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 138 lõike 1 redaktsiooni kohaselt tuli detailplaneering esitada heakskiitmiseks põhjusel, et avalikul väljapanekul

esitatud arvamustega ei arvestatud. Lääne-Harju Vallavalitsuse hinnangul ei olnud pärast 01.01.2025 jõustunud PlanS § 138 lõike 2 muudatust MaRu heakskiit detailplaneeringu kehtestamiseks enam vajalik, kuna vald peab detailplaneeringut üldplaneeringuga kooskõlas olevaks.

Oleme selles osas küsinud täiendavaid selgitusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ,

kelle vastutusalasse kuulub ruumiline planeerimine ja seotud seadusandlus. Ministeerium on selgituses ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) §-i 30¹⁰ tõlgendamise kohta viidanud Riigikogu majanduskomisjoni 24.04.2024 protokollile (vt käesoleva

kirja lisa) ning märkinud, et „juba heakskiitmiseks esitatud planeeringute, sh üldplaneeringu kohaste detailplaneeringute puhul viiakse menetlus lõpuni enne 01.01.2025 kehtinud PlanS alusel ehk

toimuvad ärakuulamised ja antakse kirjalik seisukoht arvestamata jäänud arvamuste kohta ning Maa- ja Ruumiameti heakskiidu olemasolu on nende kehtestamise eelduseks“. Samuti on ministeerium asunud seisukohale, et „kui planeering on kohalikule omavalitsusele tagastatud

heakskiiduta planeeringus esinenud puuduste tõttu, ei saa planeeringut kehtestada enne, kui Maa- ja Ruumiamet on selle heaks kiitnud“.

Antud tõlgendus lähtub EhSRS §-st 30¹⁰ ning on kooskõlas Riigikogu majanduskomisjoni 24.04.2024 protokollis väljendatud seadusandja tahtega, mille kohaselt „pooleliolevate

heakskiidumenetluste puhul on asjakohane, et menetluse kestel menetlusnormid ei muutu“. Eeltoodust lähtuvalt tuli kuni 31.12.2024 heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu menetlus

lõpule viia enne nimetatud kuupäeva kehtinud PlanS redaktsiooni alusel ning detailplaneering enne kehtestamist uuesti MaRu-le heakskiitmiseks esitada.

Seega ei saa me nõustuda Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukohaga, et pärast 01.01.2025 jõustunud PlanS § 138 muudatusi puudus selleks kohustus. Lisaks on MaRu jätkuvalt seisukohal, et

detailplaneering ei ole kooskõlas kehtiva Keila valla üldplaneeringuga, lähtudes varasemas kirjavahetuses toodud põhjendustest.

Erki Ruben Lääne-Harju Vallavalitsus

[email protected]

Teie 20.04.2026 nr 6-1/122-33

Meie 20.05.2026 nr 11-3/26/2573-5

2

2. Märkisite, et MaRu 06.04.2026 pöördumisest ei ole tuvastatav, millisele haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 44 lõikes 1 toodud alusele tugineb MaRu planeeringumenetluse uuendamise ettepaneku tegemisel ning miks tuleb pöördumist lugeda tähtaegseks. MaRu hinnangul ei ole neile küsimustele

vastamine vaidlusaluse detailplaneeringu puhul enam oluline, sest Lääne-Harju Vallavalitsus on oma 20.04.2026 kirjas nr 6-1/122-33 asunud seisukohale, et vaidlusalune detailplaneering on õiguspärane. Lisaks on eelviidatud vallavalitsuse kirjas leitud, et HMS § 66 lõikes 2 sätestatud

haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamise aluseid ei esine, mistõttu puudub vallal õiguslik alus nii detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks kui ka selle kehtivuse peatamiseks. Järelikult ei

ole Lääne-Harju Vallavalitsus pidanud vajalikuks haldusmenetlust uuendada ka omal algatusel. Võttes arvesse valla seisukohti ning asjaolu, et vaidlusaluse detailplaneeringu osas on käimas kohtumenetlus Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-26-869), kes muu hulgas hindab Lääne-Harju

Vallavalitsuse 10.02.2026 korralduse nr 82 õiguspärasust, ei oma vaidlusaluse detailplaneeringu menetluse uuendamise taotluse täiendamine enam tähtsust ning seetõttu ei pea MaRu valla

küsimustele vastamist vajalikuks. 3. Mis puudutab vallavalitsuse arvamust nagu oleks käesoleval juhul tegemist üksnes menetlusliku

rikkumisega HMS § 58 tähenduses, peame vajalikuks märkida järgmist. Detailplaneeringu kehtestamisel jäid hindamata olulised asjaolud, sealhulgas üldplaneeringuga määratud kaitstava

metsa säilitamise eesmärgid, kavandatava lahenduse mõju rohevõrgustiku toimimisele ning võimalik mõju kaitsmata põhjaveega alale. Menetlusse ei kaasatud Keskkonnaametit ega koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut. Nimetatud puudused ei ole üksnes

formaalsed, vaid võisid mõjutada planeeringu sisulist lahendust ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse õiguspärasust.

4. Olete juhtinud tähelepanu, et MaRu-l puudub pädevus kohustada valda detailplaneeringu menetlust uuendama või detailplaneeringu elluviimist peatama. Selgitame, et MaRu ei ole teinud

Lääne-Harju vallale siduvat ettekirjutust, vaid ettepaneku tuvastatud õigusvastasuse kõrvaldamiseks. HMS ei välista haldusorganil menetluse uuendamist omal algatusel ning ka Lääne-

Harju Vallavalitsusel on võimalik hinnata detailplaneeringu kehtestamise otsuse õiguspärasust ja vajadusel astuda samme õigusvastasuse kõrvaldamiseks.

Kokkuvõtteks teatame, et MaRu on edastanud käesoleva detailplaneeringuga seotud materjalid Justiits- ja Digiministeeriumile ettepanekuga algatada Vabariigi Valitsuse seaduse § 753 lõike 1

alusel haldusjärelevalve Lääne-Harju Vallavalitsuse 10.02.2026 korralduse nr 82 õiguspärasuse üle. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Arjus teenistuse direktor (riigiarhitekt)

Strateegilise ruumiplaneerimise teenistus

Lisad: Riigikogu majanduskomisjoni 24.04.2024 protokolli väljavõte

Teadmiseks: Justiits- ja Digiministeerium

Ele Kutti [email protected] Loona Kangur [email protected]