Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kava kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 30.04.2026 nr 1-4/26/1722, KLIM/26-

0504/-1K

Meie 21.05.2026 nr 2-3/1571-2

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kava

kooskõlastamine

Kliimaministeerium edastas kooskõlastamiseks „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse

(ÜVVKS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse“.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab väljatöötamise kavatsuse ning teeme

selle osas järgmised märkused:

1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsuses (edaspidi VTK) mainitakse, et ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniteenust (edaspidi ÜVVK) osutavad peamiselt kohaliku omavalitsuse

üksustele (edaspidi KOV) kuuluvad äriühingud, mis tähendab, et VTK punktis 1.2.1. on

vajalik välja tuua valdkonda reguleeriva õigusaktina ka äriseadustik, kuna see reguleerib

eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse lõpetamist, ühinemist ja jagunemist (vastavalt

konkreetsele omandivormile);

2) VTK punkti 1.6. sissejuhatavas osas mainitakse muu hulgas asjaolu, et ÜVVKS käsitab

vee-ettevõtjat eelkõige varapõhise mõiste kaudu, mistõttu on vajalik VTK punktis 1.2.1.

välja tuua valdkonda reguleeriva õigusaktina ka asjaõigusseadus, kuna see reguleerib

võimalikku vara üleandmist ja omandamist, eriti juhul, kui VTK eesmärgiks on muu hulgas

kiirendada vee-ettevõtete konsolideerumist;

3) VTK punktis 1.6.2. esitatud väide, et ÜVVKS § 17 lõige 4 võimaldab ÜVVK-ga liitumise

kohustusest hoiduda, väites, et on olemas alternatiivsed lahendused, mida aga ei kontrollita

ja mille üle järelevalve puudub. Selle väitega ei saa täielikult nõustuda, kuna alternatiivseks

lahenduseks on üldjuhul salv- või puurkaevu rajamine või naaberkinnistu veevõrku

ühendamine, mis on kõik ehitusteatise või ehitusloa kohustuslikud tegevused ehk ilma

KOV-i teadmiseta ei ole võimalik seda tegevust õigusaktidele vastavalt teha. Mõistlik oleks

täpsustada, et üldjuhul ei kontrollita, kas alternatiivseid lahendusi siiski ellu viiakse ja

kuidas, kui on teada, et isik ei soovi ÜVVK-ga liituda;

4) juhime tähelepanu asjaolule, et ühisveevärgi ja -kanalisatsioonikava elluviimine toimub

olulises osas planeerimismenetluse käigus. Vastavalt PlanS § 10 lõikele 3 peab kohalikku

huvi väljendav planeering (üld- ja detailplaneeringud) võtma arvesse teisi ruumilist aspekti

väljendavaid strateegilisi dokumente (ÜVVKS § 13-16). VTK-st ei selgu, kas peetakse

vajalikuks planeerimissüsteemi muutmist, et VTK-s seatud eesmärke saavutada;

5) VTK puudutab eelkõige veevarustusteenuse hinnakujundust vee-ettevõtete

2 (2)

investeerimisvõimaluste ja tasuvuse vaates. Välja on toodud KOV-i koostöö ja piiriülese

planeerimise puudused ÜVVK kavade parema ja paindlikuma seostamise vajadust

üldplaneeringutes. Välja on toodud hinnatõusu ja taristu vähese investeerimissuutlikkuse

risk maapiirkondades või väikeasulates;

6) palume pöörata VTK-s teemana tähelepanu ka seoste käsitlemisele sademevee käitlemise

kontekstis;

7) VTK ja selle koostamise aluseks olev teekaart ei maini tihedalt asustatud piirkondades

(ennekõike Harju maakond) väljakujunevat põhjaveepuudust (nt Harku, Viimsi ja Rae

vald, osaliselt Kiili vald). Palume VTK-d vastavalt täiendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Ahto Pahk

+372 5307 2548 [email protected]