15.05.2026

Taristuministri määruse „Teeregistri põhimäärus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku§ 103 lõike 2 alusel.

Eelnõukohase määrusega kehtestatakse taristuministri määrus „Teeregistri põhimäärus“, et täita ehitusseadustiku volitusnormi. Lähtudes ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust (743 SE) ja eesmärgist vähendada Vabariigi Valitsuse töökoormust ning arvestades

asjaolu, et tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, volitatakse teeregistri põhimäärust kehtestama valdkonna eest vastutava ministrit.

Võrreldes kehtiva Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 2016. a määruse nr 1 „Teeregistri põhimäärus“ tekstiga kavandatakse kõnesoleva taristuministri määruse eelnõuga teha selles

mõningad sisulised muudatused, kuid peamiselt on muudatused vormilised .

Kuna määrus kehtestatakse uuesti, seekord küll valdkonna eest vastutava ministri tasandil, võetakse eelnõu selgitamisel aluseks kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu seletuskiri, milles ajakohastatakse eelkõige viiteid õigusaktidele ja muid vormilisi sätteid.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna peaspetsialist Eduard Kärstna ([email protected]) ja Transpordiameti

teevara osakonna juhataja Mehis Leigri ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Mari-Liis Kupri

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõukohase määrusega kehtestatakse ehitusseadustiku § 103 lõike 2 alusel määrus „Teeregistri põhimäärus“.

Eelnõu on seotud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõuga (743 SE).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest peatükist, 21-st paragrahvist ning ühest lisast.

Eelnõukohase määrusega kehtivasse määrusesse tehtavad kõige olulisemad muudatused

on vastutava töötleja muutmine – Maanteeameti asemel on teeregistri vastutav töötleja

edaspidi Transpordiamet – ning § 2, § 13 lõigete 2 ja 3 ning § 20 muutmine. Muudatusi

on selgitatud allpool. Ülejäänud sätteid on selgitatud määruse kehtiva redaktsiooni eelnõu

seletuskirjas. Seletuskirja on vormiliselt ajakohastatud. Ajakohastamise all mõeldakse

eelkõige õigusaktide viidete parandamist ning vananenud info väljajätmist.

Sarnaselt teeseaduse alusel kehtestatud samasisulise, kõnesolevale määrusele eelnenud määruse kohaste andmetega on teeregistri andmetel informatiivne tähendus. See tähendab muuhulgas ka

seda, et teeregistrisse eratee kandmine ei muuda eratee õiguslikku staatust ja seega ei saa teeregistrisse kantud erateest avalikult kasutatav tee, avalikkusele ligipääsetav eratee ega muu tee ehitusseadustiku (EhS) mõttes.

Teeregistris ei töödelda isikuandmeid.

Teehooldaja nime all on mõeldud teed hooldava ettevõtte nime, mitte muid ettevõtte ega esindaja (füüsilise isiku) andmeid. Teehoolde tegija andmete kandmine teeregistrisse on

vabatahtlik ning andmeid selle kohta esitab teeomanik ise. Teeregistris ei registreerita eraisikute või äriühingu liikmete nimesid.

Erateede andmete kandmine teeregistrisse on vabatahtlik ja ka sel puhul ei tehta kandeid tee füüsilisest isikust omaniku kohta. Füüsilise isiku esitatud taotlust või materjale, kust nähtub

eratee füüsilisest isikust omaniku nimi, ei esitata teeregistris, need jäävad dokumendiregistrisse AK märkega.

Paragrahvis 1 nimetatakse andmekogu nimetus. Teeseaduse alusel kehtestatud määruses oli registri ametlikuks nimetuseks märgitud riiklik teeregister, kuid kuna selline nimetus pole

praktikas kasutust leidnud, siis kehtestatakse registri nimetuseks teeregister.

Paragrahvis 2 sätestatakse teeregistri eesmärk. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 432 lõikele 1 kuuluvad riigi infosüsteemi andmekogud, mis on riigi infosüsteemi andmevahetuskihiga liitunud ja riigi infosüsteemi haldussüsteemis registreeritud, ning andmekogude pidamist

kindlustavad süsteemid.Kuna teeregister on registreeritud riigi infosüsteemi haldussüsteemis ja vahetab andmeid teiste riigi infosüsteemi andmekogudega, siis on tegemist riigi infosüsteemi

kuuluva andmekoguga. Põhimääruse terviklikkuse huvides on ära nimetatud ka teeregistri eesmärk, mis on sõnastatud sarnaselt EhSi § 103 lõikele 1.

Paragrahvis 3 nimetatakse põhimääruse terviklikkuse huvides teeregistri vastutav töötleja, kelleks on Transpordiamet. Ka EhSi § 103 lõige 3 sätestab, et teeregistri vastutav töötleja on

Transpordiamet. Kohustus nimetada andmekogu põhimääruses andmekogu vastutav töötleja tuleneb avaliku teabe seaduse § 435 lõikest 1, mille kohaselt sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja),

andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.Samuti on kõnealuses paragrahvis

nimetatud vastutava töötleja kohustused. Lisaks tuleneb vastutavale töötlejale kohustusi avaliku teabe seadusest, mille § 434 lõike 1 kohaselt korraldab vastutav töötleja andmekogu kasutusele võtmist ning sellega seotud teenuste ja andmete haldamist. Andmekogu vastutav töötleja

vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest .

Paragrahvis 4 sätestatakse, et kogu vastutus andmete kaitsmise eest lasub teeregistri vastutaval töötlejal, kelleks on Transpordiamet. Andmekogule kohalduvad avaliku teabe seaduse nõuded. Samuti kehtestatakse andmekogu turvaklass. Turvaklassi määramisel on aluseks võetud

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“. Teeregistri turbeastet ja turvaklassi kõnesoleva määrusega ei muudeta.

Paragrahvis 5 selgitatakse määruses kasutatavaid termineid, et andmeandjad ning teeregistri

vastutav töötleja mõistaksid neid samamoodi.

Punktis 1 määratletakse termin „kergliiklustee“, et kõigile erinevatele liiklusseaduses osutatud jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud teedele oleks võimalik viidata ühte terminit kasutades (liiklusseadus ei kasuta seda terminit).

Punktis 2 defineeritakse termin „mahasõit“. Defineerimise vajadus tuleneb sellest, et praktikas

mõistetakse mahasõitu sageli erinevalt. Teeregistris eristatakse mahasõitu ja ristmikku. Mahasõidu kohta tuleks märkida ka seda, et teeregistris käsitatakse mahasõite punktandmetena.

Punktis 3 määratletakse termin „ristmik“ ning punktis 4 termin „liiklussõlm“.

Paragrahvi 6 lõikes 1 sätestatakse teeregistrisse kantavad teed. Teeregister koosneb vastavalt EhSi § 103 lõikele 5 riigiteede andmetest, kohalike teede andmetest ja tee omaniku soovil muude teede andmetest. Terviktee andmed säilitatakse EhSi § 103 lõike 5 kohases andmebaasis

esitajast lähtudes. Kuna EhSi § 103 lõike 8 kohaselt võib teeregistri põhimäärusega sätestada, et teeregistrisse võib kanda ka need teed, mis ei ole reguleeritud selles eriosas või seadustikus,

siis luuakse ka võimalus muude teede kohta andmeid esitada. Teeregistrisse on kohustuslik kanda kõik riigiteed ja kohalikud teed. Riigitee on defineeritud EhSi § 921 lõikes 1, mille kohaselt on riigitee riigiteeks määratud riigile kuuluv tee või riigi poolt avalikuks kasutamiseks

määratud eratee. Riigitee puhul täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet. Kohalik tee on defineeritud EhSi §-s 922, mille kohaselt on kohalik tee kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv

ja kohaliku liikluse korraldamiseks või muuks kohaliku omavalitsuse üksuse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1–21 sätestatud ülesande täitmiseks vajalik tee või tema poolt avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Lõikes 2 sätestatakse ka muud teed, mida võib kanda teeregistrisse. Muuks teeks võib olla ka

metsatee. Kui eratee on avalikuks kasutamiseks määranud kohalik omavalitsus, siis on tegemist kohaliku teega. Kui eratee on avalikuks kasutamiseks määranud riik ning Transpordiamet on

määranud haldusaktiga selle tee riigiteeks, siis on tegemist riigiteega. Teeregistrisse võib kanda metsatee, avalikkusele ligipääsetava eratee ning eratee. EhSi § 93 lõike 2 kohaselt on riigimetsa majandamist korraldaval isikul või riigiasutusel õigus vajaduse korral sõlmida kokkuleppeid

metsatee kasutamiseks ja selle korrashoiu korraldamiseks. Kohalikuks teeks muutub metsatee siis, kui on sõlmitud eelmainitud leping ning kohaliku omavalitsuse üksus on kandnud tee

kohalike teede nimekirja. Avalikuks kasutamiseks määratud erateid on käsitletud EhSi §-s 94. Avalikkusele ligipääsetav eratee on defineeritud EhSi §-s 92 lõikes 8 ning metsateed §-s 93.

Paragrahvis 7 sätestatakse terviktee. Tervikteed on ajalooliselt välja kujunenud ning ka praktikas juba olemas. Terviktee moodustatakse kaardil põhimõtteliselt Eesti topograafia

andmekogus (edaspidi ETAK) märgitud teelõikude ühendamise kaudu ning seega on terviktee põhimõtteliselt teelõikude kogum.

Riigiteede tervikteed on ka kaardil moodustatud. Riigiteede terviktee näiteks saab tuua riigitee nr 1 Tallinn–Narva, mis on moodustatud sadadest ETAKis olevatest teelõikudest, millele on

antud ühine tee number „1“ ning nimi „Tallinn-Narva“. Kohalike teede puhul on omavalitsusüksused senini käitunud erinevalt, kuna enne 2005. aastat pidas iga omavalitsusüksus eraldi oma kohalike teede registrit ja pärast riikliku teeregistri asutamist

2005. aastal kanti olemasolevate teeregistrite andmed suures osas lihtsalt ühisesse registrisse. Kui linnades on juba kasutusel tervikteed (tänavad), siis puudusi esineb just valdade tervikteede

puhul. Linnas asuva terviktee näiteks võib tuua Liivalaia tänava, mis koosneb mitmetest

lõikudest (Pärnu mnt – Vana-Veerenni, Vana-Veerenni – Veerenni, Veerenni–Tatari jne).

Teedevõrk on omavahel ühendatud tervikteede kogum, mis koosneb eri liiki ja eri omandis olevatest teedest. Seega on tervikteede kasutamine aluseks tervikliku teedevõrgu kujundamisel, mis aitab luua selgelt mõistetava transpordisüsteemi, mis omakorda võimaldab paremini tagada

inimeste ja kaupade liikumise. Riigiteede võrk on ette nähtud põhiosas Eesti riigi vajadustest lähtuvalt, et teenindada liiklejaid, kes liiguvad või veavad kaupa omavalitsusüksuse piiridest

kaugemale või välismaale. Kohalike teede võrk keskendub iga omavalitsusüksuse teedele ja peaks võimaldama liikumist ühelt erakinnistult teisele, kaugemal asuvale erakinnistule, kasutades avalikult kasutatavaid teid (kohalikke teid).

Terviktee näide on esitatud joonisel 1, kust on näha ka seda, et olemasolevatele teedele tuleb

lisada üks täiendav lõik (kollane), et tekiks terviklik teedevõrgustik.

Joonis 1. Terviktee näide

Tervikteedest kujuneva tervikliku teedevõrgu kajastamine teeregistris aitab kindlaks määrata, kus täpselt asuvad avalikult kasutatavad teed, mida mööda on võimalik tagada inimeste ja kaupade liikumine. Samuti võimaldab teeregistris olev terviklik teedevõrgustik hinnata

teedevõrgu tihedust ning teha täpsemaid teehoiu planeerimisega seotud otsuseid. Näiteks kui mõnes piirkonnas on tihe teedevõrgustik ning mitu paralleelset teed, siis võib olla võimalik

mõni paralleeltee sulgeda ning suunata seeläbi rohkem ressursse teiste teede korrashoiule. Samuti aitab terviklik teedevõrk teekonda planeerida ning välja selgitada, kuidas erinevatesse sihtpunktidesse jõuda. Ka GPS-rakendused kasutavad teeregistris moodustatud terviklikku

teedevõrgustikku. See aitab teede andmeid adresseerida ning teehoidu korraldada.

Lõikes 1 nimetatakse terviktee kajastamise eesmärk. Kõigi teede kandmisel teeregistrisse tuleb määrata, millise terviktee koosseisus see on. See nõue kehtib nii siis, kui teeregistrisse kantakse uus riigitee või kohalik tee, kui ka siis, kui uuendatakse riigitee või kohaliku tee andmeid, mis

kande tegemise hetkel ei moodusta tervikteed. Kui tee juba moodustab terviktee, ei ole andmete uuendamisel vaja kanda teed teeregistrisse tervikteena.

Lõikes 2 sätestatakse kaks terviktee kujundamise põhimõtet. Joonisel 1 (ülal) on kujutatud

terviktee (nr 3040123), mis algab ühelt teelt ja lõpeb teisel teel. Tupiktee puhul on tee algus teisel teel ja lõpp näiteks mõne kinnistu juures. Tee algab üldjuhul suuremast asulast või

väiksema numbriga teelt. Need põhimõtted on olulised, et oleks võimalik kujundada terviklik teedevõrk.

Sellise põhimõtte kehtestamine, mille kohaselt võib terviktee osaks määrata ainult sellise eratee, mille kasutamiseks on tee omanik andnud loa, ei ole asjakohane, kuna ehitusseadustikus n

sätestatud eraldi volitus muude teede teeregistrisse kandmise kohta. Erateede vajaduspõhine teeregistrisse kandmine aitab moodustada kohalike teede võrgu, sest eriti just maapiirkondades ühendab kahte kohalikku teed sageli just eratee. Kohalike teede võrgustik võimaldab

maapiirkondades riigiteedelt erakinnistutele juurdepääsu.

Lõikes 3 kehtestatakse teeregistri vastutavale töötajale kohustus hinnata esitatud terviktee vastavust eelmises lõikes sätestatud nõuetele. Ka see säte on vajalik, et oleks võimalik kujundada terviklik teedevõrk.

Lõikes 4 käsitletakse kaardirakendust. Selle kohaselt peab teeregistri vastutav töötleja

(Transpordiamet) moodustama Maa-ameti kaardirakenduse alusel kaardirakenduse. Lisaks teede unikaalsetele andmetele on teeregistri osa ka tervikteede ruumikujud, mis moodustatakse Eesti topograafia andmekogu teelõikude ruumikujude alusel. Teeregistri joonaadresside abil

(lineaarne adresseerimine) on kõik teeregistrisse kantud andmed terviktee ruumikujule kantavad.

Lõikes 5 käsitletakse erateid ja avalikkusele ligipääsetavaid erateid. Nende teede teeregistrisse kandmise vajadus on ühelt poolt määratud tervikteede käsitlusega. Erateede ja avalikkusele

ligipääsetavate erateede teeregistrisse esitamise otsustab tee omanik. Teeregistri vastutavale töötlejale on antud õigus neid teid teeregistrisse mitte kanda, kui selle tee vastu puudub piisav

avalik huvi. Näiteks kui mõni korteriühistu soovib enda maja ees oleva tõkkepuuga eraldatud parkla kanda teeregistrisse, siis Transpordiamet hindab, kas parkla vastu on olemas ka laiem avalik huvi. Kui ta leiab, et parkla vastu puudub laiem avalik huvi, siis on tal õigus keelduda

tee kandmisest teeregistrisse. Määruses sätestatakse ka muu tee teeregistrisse kandmisest keeldumise õigus, kuna EhSi §-s 103 on nimetatud teed, millest teeregister eelkõige koosneb,

ning peale selle on teeregistri eesmärk EhSi § 103 lõike 1 kohaselt muu hulgas ka tagada avalikult kasutatavate teede terviklik ja ajakohane andmestik. Seega on teeregistri ülesanne koondada eelkõige avalikult kasutatavate teede andmeid ning need avalikustada.

Paragrahvi 8 lõikes 1 sätestatakse terviktee andmeid, mis tuleb määrata ainult tervikteede

kohta. Lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb teeregistrisse kanda iga terviktee number. Terviktee number

peab olema unikaalne ning selle määrab tee omanik, lähtudes kõnesoleva määruse põhimõtetest.

Lõike 1 punkti 2 kohaselt tuleb teeregistrisse kanda terviktee nimi. Terviktee nime all on silmas peetud tehnilist nime, mis võib olla registreeritud kohanimeregistris. Kui tehnilises nimes

sisaldub kohanimi, siis võetakse see kohanimeregistrist. Nime määramise kohustus on kehtestatud ka liiklusseaduses, mille § 71 lõike 1 kohaselt peab avalikult kasutatavale teele

olema määratud kohanimeseaduse § 4 kohane kohanimi. Tervikteele omistatud nimi asulates on üldjuhul tänavanimi ning väljaspool asulaid kirjeldab see üldjuhul algus- ja lõpp-punkte

(soovitavalt kohanimesid), mida tee ühendab. Pikemate teede puhul on tee nimetuses ka

tähtsamad vahepunktid. Linnades ja asulates olevate teede ning muude lühikeste teede puhul omistatakse teele ühesõnaline nimi, millele lisatakse liigisõna (tänav, tee, maantee, jne).

Lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb terviktee teeregistrisse kandmisel märkida selle asukoht kaardil koos alguspunktiga. Terviktee asukoha kaardil võib esitada nii geograafilises infosüsteemis

(GIS) kui ka kaardile joonistatult. Terviktee alguspunkt on vajalik tervikteele kantavate andmete adresseerimiseks.

Lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb teeregistrisse kanda teeosa kood. Teeosa on tee andmete täpsemaks adresseerimiseks vajalik teelõik, mis on moodustatud üldjuhul suuremate ristmike

vahelistest lõikudest. Omavalitsusüksuste piirilt peab teel algama uus teeosa, mille number peab olema suurem tee alguse omavalitsusüksuse väljastatud teeosade numbritest. Teeosa koodi

numbrid ei pea olema esitatud järjest, kuid peavad olema kasvavad (suurenevad). Kui terviktee algab andmeid esitava omavalitsusüksuse territooriumilt, siis määrab teeosa numbri see omavalitsusüksus. Kui aga terviktee algab naaberomavalitsusüksuse territooriumilt, siis peab

andmeid esitav omavalitsusüksus jätkama naaberomavalitsusüksuse territooriumil asuva terviktee teeosade numeratsiooni. Samuti tuleb märkida teeosa pikkus. Teeosa pikkustest

moodustub terviktee pikkus. Teeosa pikkus kantakse teeregistrisse meetrites. Lõikes 2 on kirjeldatud tee koodi. Tee koodi väärtuse võimalikud variandid on 1 või 2, mis

näitavad eraldatud sõidusuundade arvu. Kaks on kasutusel siis, kui teel on kaks teineteisest eraldatud sõidusuunda.

Paragrahvis 9 esitatakse üksikasjalik loetelu iga terviktee lõigu kohta esitatavatest andmetest.

Lõikes 1 sätestatakse terviktee jaotamine lõikudeks. Terviktee jaotatakse lõikudeks nii, et lõigu ulatuses oleks samad tehnilised andmed. Kuna terviktee võib koosneda nii maanteest kui

tänavast, siis terviktee lõikudeks jaotamine võimaldab saada ülevaate, kui palju on tänavaid ja kui palju maanteid. Katte liigi järgi lõikudeks jaotamine võimaldab saada ülevaate sellest, kui palju on erineva kattega teid. Terviktee tuleks lõikudeks jagada vähemalt § 9 lõikes 2 punktides

1–8 andmete alusel. See tähendab, et kui terviktee koosneb nii maanteest kui ka tänavast, siis jaotatakse terviktee kaheks lõiguks – üks lõik on maantee ja teine tänav. Kui see lõiguks

jaotatud tänav on erineva kattega, siis jaotatakse see omakorda veel lõikudeks. Kui selle terviktee koosseisus oleval tänaval, mis on asfaltkattega, on erinevates lõikudes erinev nõutav talvine seisunditase, siis jaotatakse tänav omakorda lõikudeks. Teede andmete kohta täpsema

ülevaate saamiseks võib terviktee lõikudeks jagada ka rohkemate kriteeriumite alusel.

Lõikes 2 nimetatud andmete esitamine on kohustuslik asjakohasel juhul, st et näiteks kõnniteede kohta ei tule andmeid esitada, kui kõnniteed puuduvad. Järgnevalt on antud ülevaade esitatavatest andmetest punktide kaupa.

Punkti 1 kohaselt tuleb teeregistris märkida, kas tegemist on ehitusseadustiku mõistes maantee

või tänavaga. Maantee on defineeritud EhSi § 92 lõikes 2 kui väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Tänav on defineeritud EhSi § 92 lõikes 3 kui linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Võrreldes kehtiva määrusega on uuenduseks

võimalus määrata tee liigiks kergliiklustee. See on vajalik selleks, et luua täpsem arvestus kergliiklusteede üle ja ka nende võrgustik. Kergliiklustee on defineeritud eelnõukohase

määruse § 6 punktis 1.

Punkti 2 kohaselt tuleb teeregistris märkida tee liigitus riigiteeks, kohalikuks teeks, erateeks,

metsateeks või avalikkusele ligipääsetavaks erateeks. Selle liigituse märkimine on vajalik, et tekiks ülevaade, millise teega on tegemist. Kui eratee on määranud avalikuks kasutamiseks

kohaliku omavalitsuse üksus, siis on tegemist kohaliku teega ning kui eratee oma määranud avalikuks kasutamiseks riik ning see on kantud riigiteede nimekirja, siis on tegemist riigiteega.

Punkti 3 kohaselt tuleb teeregistris esitada iga tee kohta maakonna, kohaliku omavalitsuse üksuse, vallasisese linna, alevi või aleviku Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori kohane

kood (EHAKi kood). Tervikteed ei katkestata haldusüksuse piiril, vaid seal algab uus terviktee lõik, millele antakse omavalitsusüksuse EHAKi kood. Riigiteede kohta tuleb esitada ka Transpordiameti regiooni kood, mille määrab Transpordiamet.

Punkti 4 kohaselt tuleb iga teeregistrisse kantava tee kohta esitada kattuva terviktee number,

mille koosseisu ta kuulub. See tuleneb sellest, et üks terviktee võib korraga kuuluda mitme terviktee koosseisu. Näiteks kui kohalik tee on omaette terviktee, siis samal ajal võib ta olla ka riigitee terviktee trassiosa. Samuti võib avalikult kasutatav tee või selle tee lõik olla Euroopa

teedevõrgu teede (E-teede) või üleeuroopalise teedevõrgu teede (TEN-T teede) terviktee osa ning need andmed kantakse teeregistrisse. Euroopa teedevõrgu teid on käsitletud EhSi § 71

lõikes 2, mille kohaselt on E-teed ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu nimetatud maanteed. Üleeuroopalise teedevõrgu teed on defineeritud EhSi § 92 lõikes 9 kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1679, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise

transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 (ELT L, 2024/1679,

28.06.2024), märgitud teed. Punkti 5 kohaselt tuleb teeregistrisse kanda tee nõutav suvine ja talvine seisunditase. Tee

seisunditasemed on sätestatud EhSi § 97 lõike 2 alusel kehtestatud määruses „Tee seisundinõuded“. Tee seisunditase tuleb määrata ainult terviktee koosseisus olevatele avalikult

kasutatavatele teedele (riigiteed ja kohalikud teed). Punkti 6 kohaselt tuleb teeregistris esitada andmed tee katte liigi kohta. Tee katte liigiks võib

olla näiteks tihe asfaltbetoon, mustkate või stabiliseeritud kate. Punktis käsitletav tugipeenar on defineeritud projekteerimise normides kui teepeenra välimine vahetult enne mulde serva

paiknev osa. Tugipeenra laiust mõõdetakse katte servast muldkeha servani. Punkti 7 kohaselt tuleb teeregistris esitada andmed katteta tee kohta. Katteta teede (pinnasteed

ja kruusateed) andmed esitatakse eraldi, kuna neile kehtivad teistsugused seisundinõuded kui kattega teedele ning neid käsitletakse eraldi ka ehitusseadustiku § 97 lõike 2 alusel kehtestatud

määruses „Tee seisundinõuded“. Punkti 8 kohaselt tuleb teeregistris esitada andmed kõnniteede kohta. Teave kõnnitee asukoha

kohta sõidutee suhtes peab andma infot selle kohta, kas kõnnitee asub vasakul või paremal pool sõiduteed. Teave kõnnitee eraldatuse kohta sõiduteest peab näitama seda, kuidas kõnnitee on

sõiduteest eraldatud. Võimalikud variandid on näiteks äärekivi või teekatte märgistus. Kõnnitee katte või pealiskihi liik näitab, kas tegemist asfaltbetoonist, plaatidest, killustikust või muu kattega kõnniteega.

Punkti 9 kohaselt tuleb teeregistrisse kanda andmed silla, viadukti, estakaadi ja tunneli kohta.

Tüübi all tuleb esitada andmed selle kohta, kas tegemist on silla, viadukti, estakaadi või tunneliga. Sillale, viaduktile, estakaadile ja tunnelile antud number peab olema unikaalne.

Punkti 10 kohaselt tuleb esitada truubi andmed. Truup on defineeritud projekteerimise normides kui rajatis tee muldkehas tee alt vee läbijuhtimiseks.

Punkti 11 kohaselt tuleb teeregistrisse kanda raudteeületuskoha tüüp. Raudteeületuskoha all mõeldakse nii raudteeülesõitu kui ka raudteeülekäiku. Tüübiks võib olla näiteks fooriga

reguleeritud raudteeülesõit. Raudteeületuskoha andmed võetakse riiklikust raudteeliiklusregistrist.

Punkti 12 kohaselt tuleb teeregistrisse kanda ka andmed teeregistrisse kande tegemise aluseks olevate dokumentide kohta. Õigusakti alusel kantakse teeregistrisse riigiteed ja kohalikud teed.

Kohalike teede kohta kande tegemise aluseks olev õigusakt on üldjuhul volikogu otsus, millega määratakse kohalike teede nimekiri. Taotluse alusel kantakse teeregistrisse metsateed, erateed

ning avalikkusele ligipääsetavad erateed. Punkti 13 kohaselt tuleb teeregistrisse kanda eratee avalikuks kasutamiseks määramise aluseks

oleva dokumendi number ja kuupäev. Eelnõus kasutatakse sõna „dokument“, kuna eratee avalikuks kasutamiseks määramise aluseks võib olla nii leping (asjaõigusleping või

võlaõigusleping) kui ka sundvalduse seadmine, mille korral ei sõlmita lepingut. Lõikes 3 on viidatud määruse lisale, kus on esitatud punktides 1, 2, 6–9 ja 11 nimetatud andmete

täpsem liigitus.

Lõikes 4 on esitatud loetelu terviktee lõigu kohta esitatavatest andmetest, mida võib teeregistrisse kanda. Andmete kandmise teeregistrisse otsustab tee omanik. Lisaks kõnesolevas lõikes loetletud andmetele võib esitada ka lisaandmeid. Esitada tuleb ainult need andmed, mis

on asjakohased. Näiteks kruusatee väljaehitamise tase tuleb esitada ainult kruusateede kohta. Järgnevalt antakse ülevaade neist andmetest punktide kaupa.

Punkti 1 kohaselt tuleb esitada jaotuspunkti liik. Jaotuspunkt on punkt, kus üks teeosa lõpeb ja algab järgmine. Jaotuspunkti liigiks võib olla ristmik, sild, maakonna piir või muu jaotuspunkti

asukoht. Jaotuspunkti asukoha kirjeldus esitatakse vabas vormis. Põhimõtteliselt on tegemist teeosa kirjelduse muutmisega. Asukoha kirjelduseks on näiteks „ristumine teega nr 4“.

Punkti 2 kohaselt võib teeregistris esitada maantee väljaehitamise klassi ja sõiduradade arvu. Väljaehitamise klass määratakse tee ristlõike alusel. Maantee väljaehitamise klass tuleb esitada

ainult maanteede kohta.

Punkti 3 kohaselt võib teeregistris nimetada tänava liigi. Tänava liigid on esitatud standardis EVS 843 „Linnatänavad“, mille kohaselt on võimalikud variandid magistraal või juurdepääs. Samas standardis on nimetatud ka tänavate alamliigid, milleks on kiirtee, põhitänav,

jaotustänav, kõrvaltänav, veotänav või kvartalisisene tänav.

Punkti 4 kohaselt võib teeregistris kajastada andmeid teehoolduse tegija kohta ning hooldelepingu alguse ja lõpu kuupäeva.

Punkti 5 kohaselt võib teeregistris esitada andmed katte ehitamise kohta. Ehitamise meetodiks võib olla näiteks kas ülekatmine või kogu konstruktsiooni väljavahetamine. Segu kohta tuleb

märkida katte pealiskihi materjal, milleks võib olla näiteks killustikmastiksasfalt, mustsegu või bituumenmakadam. Segu omadusi parandavate lisandite kohta tuleb märkida, kas segus

kasutati lisandeid. Lisandeid kasutatakse peamiselt asfaltsegudes. Katte kihi paksuse kohta

tuleb juhul, kui on mitu asfaldi kihti, esitada nende summaarne paksus.

Punkti 6 kohaselt võib teeregistris esitada andmed pindamise kohta. Pindamine on defineeritud projekteerimise normides kui kattele kulumis- ja ilmastikukaitsekihi ehitamine, mille puhul laotatakse kattele vaheldumisi bituumensideainet ja sobiva terakoostisega jämetäitematerjali

ja/või peentäitematerjali ning rullitakse neid; pindamine võib olla ühe- või mitmekihiline. Pindamise tüübiks on näiteks ühekordne pindamine või kahekordne pindamine. Killustiku

tüübiks võib olla näiteks graniitkillustik või paekillustik. Punkti 7 kohaselt võib teeregistris esitada silla, viadukti, estakaadi ja tunneli kohta lisaandmeid.

Punkti 8 kohaselt võib teeregistrisse kanda truubi kohta lisaandmeid. Truubi kohta märgitakse,

kas sel on päis ja kindlustus. Kindlustuseks võib olla näiteks kivikindlustus või plaatkindlustus. Punkti 9 kohaselt võib teeregistrisse kanda andmed teega funktsionaalselt seotud kergliiklustee

kohta. Selle punkti alla ei kuulu kõnniteed, vaid eraldiseisvad kergliiklusteed. Teave kergliiklustee asukoha kohta sõidutee suhtes näitab, kas kergliiklustee asub vasakul või paremal

pool sõiduteed. Tee pool määratakse kooskõlas §-ga 10, mille kohaselt määratakse terviktee kaugus tee algusest. Kergliiklustee number peab olema unikaalne.

Punkti 10 kohaselt võib teeregistrisse kanda andmed ühistranspordi peatuse kohta. Suletud või avatud laienduse olemasolu all on mõeldud, et esitakse info selle kohta, kas tegemist on suletud

taskuga või asub peatus avatud laiendusel. Punkti 11 kohaselt võib teeregistrisse kanda liiklussõlme andmed. Nime all on silmas peetud

tehnilist nime, mis võib olla registreeritud kohanimeregistris. Nime määramise õigus on antud väiksema numbriga tee omanikule, sest väiksema numbriga tee on üldjuhul suurema

liiklussagedusega. Kui liiklussõlme nimes sisaldub kohanimi, siis võetakse see kohanimeregistrist ning liiklussõlme number peab olema unikaalne.

Punkti 12 kohaselt võib teeregistrisse kanda ristmiku andmed. Ristmiku tüüp näitab seda, kas tegemist on foori, ringristmiku või reguleerimata ristmikuga.

Punkti 13 kohaselt võib teeregistrisse kanda riste andmed. Riste on defineeritud projekteerimise normides kui kahe või enama sõidutee lõikumisega moodustatud maa-ala, kus puudub võimalus

siirduda ühelt sõiduteelt teisele.

Punkti 14 kohaselt võib teeregistrisse kanda mahasõidu andmed. Punkti 15 kohaselt võib teeregistrisse kanda andmeid teesse paigaldatud võrkude ja geotekstiili

tüübi kohta. Tüübiks võib olla näiteks terasvõrk või geovõrk.

Punkti 16 kohaselt võib teeregistrisse kanda andmeid katendi kohta. Katendi kihiks on kate või alus. Katendi katte materjaliks võib olla näiteks asfaltbetoon AC 16 surf.

Punkti 17 kohaselt võib teeregistrisse kanda andmed katte defektide kohta. Defektideks võivad olla näiteks võrkpraod, pikipraod, murenemine või servadefekt. Defektisumma on arvutuslik

näitaja, mis näitab defektide protsenti sõidutee pinnast. Defekte mõõdetakse tavaliselt asfaltteedel.

Punkti 18 kohaselt võib teeregistrisse kanda andmeid tee kandevõime kohta. Kandevõime väärtusi mõõdetakse samuti üldjuhul ainult püsikattega teedel. Mõõdetud läbipainde suuruse

ühikuks paindekausis on millimeetrid. Kandevõime väärtuseks on elastsusmoodul (E-moodul). Punkti 19 kohaselt võib teeregistrisse kanda andmeid katte tasasuse kohta. Katte tasasuse

mõõtmise väärtuseks on tasasusindeks ehk IRI (International Roughness Index) ning ühikuks on mm/cm või cm/m. Katte tasasust mõõdetakse ainult püsikattega teedel. Teeregistrisse võib

lisada ka andmed katte makrostruktuuri kohta, sest põhimääruse § 9 lõike 4 punkti 35 kohaselt võib teeregistrisse kanda muud asjakohased andmed.

Punkti 20 kohaselt võib teeregistrisse kanda andmed sõiduraja roopa sügavuse kohta. Sõiduraja roopa sügavus on üks tee kahjustustest, mida saab teeregistris näidata. Tuleb esitada andmed

mõõtmise kohta ning mõõdetud väärtuste kohta. Roobaste mõõtmise ühik on tavaliselt millimeeter. Roopaid mõõdetakse tavaliselt ainult püsikattega teedel.

Punkti 21 kohaselt võib teeregistrisse kanda andmed liiklussageduse kohta. Liiklussagedus esitatakse aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusena, mis on defineeritud projekteerimise

normides kui teeomaniku määratud arvestusaastale prognoositud aasta keskmine ööpäevane sõidukite arv, mis läbib kogu tee ristlõiget. Ühe arvuna tuleb esitada sõiduautode ja kaubikute liiklussagedus, ühe summaarse arvuna tuleb esitada ka veoautode ja autobusside liiklussagedus

ning eraldi arvuna tuleb esitada autorongide liiklussagedus. Kui tekib vajadus kergliiklusteel liiklejate liikluse sageduse esitamiseks, siis võib seda teha muude asjakohaste andmete all.

Punkti 22 kohaselt võib teeregistrisse kanda külmakerke taseme ja aasta, mis annavad infot ühe võimaliku teekahjustuse kohta. Külmakerke tase näitab, kui suur on külmakerke ulatus

raskusastme järgi ning aasta näitab, mis aastal külmakerge tekkis.

Punkti 23 kohaselt võib teeregistrisse kanda andmed kruusatee väljaehitamise taseme kohta, mis annab infot kruusatee konstruktsiooni kohta. Esimese väljaehitamise tasemega teel puudub hööveldatav kruusakiht või on tegemist pinnasteega. Teise väljaehitamise tasemega tee on

ümbritseva maapinnaga samas tasapinnas (vesi valgub külgnevalt alalt teele) või kulgeb nõlval, olles pooleldi süvendis (vesi võib joosta risti üle tee). Kolmanda väljaehitamise tasemega tee

on ümbritsevast maapinnast veidi kõrgem, kraavid puuduvad või on täis kasvanud, tee kruusakiht võimaldab veel hööveldada, kuid ei ole enam piisav. Neljanda väljaehitamise tasemega tee on ümbritsevast maapinnast kõrgem, vajalikesse kohtadesse on rajatud

külgkraavid ja truubid, teel on olemas hööveldamiseks vajalik kruusakiht.

Punkti 24 kohaselt võib teeregistris esitada teel asuva piiripunkti nimetuse ja liigi. Riigipiiri liigi all mõeldakse vastavalt riigipiiri seadusele jagunemist Euroopa Liidu sisepiiriks ja välispiiriks.

Punkti 25 kohaselt võib teeregistrisse kanda andmed valgustuspostide paiknemise kohta, mis

näitavad kummal pool sõiduteed postid paiknevad. Punkti 26 kohaselt võib teeregistrisse kanda andmed müratõkkeseinade kohta. Müratõkkeseina

materjaliks võib olla näiteks metall, betoon või puit.

Punkti 27 kohaselt võib teeregistrisse kanda andmed teepiirde kohta. Teepiirde tüübi kohta märgitakse, kas tegemist on näiteks toruprofiiliga, betoon- või trosspiirdega.

Punkti 28 kohaselt võib teeregistrisse kanda jalakäijate ülekäigu tüübi. Ülekäiguraja tüübi kohta märgitakse näiteks, kas tegemist on lihtsalt ülekäigurajaga või ülekäiguraja ja valgusfooriga.

Punkti 29 kohaselt võib teeregistrisse kanda andmed teeseadmete kohta. Teeseadmeteks on näiteks teeilmajaam, kiiruskaamerad ja teekaamerad.

Punkti 30 kohaselt võib teeregistrisse kanda andmed liiklusloenduse püsipunkti kohta.

Liiklusloenduse püsipunkti tüübi kohta märgitakse, kas tegemist on püsiva või teisaldatava punktiga. Liigi kohta aga info loenduse liigi kohta (kas loendatakse ainult telgi või klassifitseeritakse ka autod).

Punkti 31 kohaselt võib teeregistrisse kanda andmed parkla ja teeninduskohta kohta. Parkla

tüübiks on näiteks laoplats, väljaehitatud puhkeplats, teeninduskoht või tankla. Puntki 32 kohaselt võib teeregistrisse kanda andmed tuisutõkke tüübi kohta, milleks võib olla

näiteks metall, kuusehekk või muud liiki hekk.

Punkti 33 kohaselt võib teeregistrisse kanda tähispostide sammu. Punkti 34 kohaselt võib teeregistrisse kanda andmed loomatõkkeaia kohta.

Punktiga 35 on loetelu jäetud lahtiseks, et vajaduse korral saaks teeregistrisse kanda ka muid

andmeid. Muudeks andmeteks võivad olla näiteks andmed kiiruspiirangute kohta, mida riigiteede kohta esitatakse teeregistris praegugi.

Lõikes 5 sätestatakse, et metsateede, erateede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede puhul otsustab tee omanik, milliseid andmeid tee iga lõigu kohta teeregistrile esitatakse. Riigiteede ja

kohalike teede kohta on kohustuslik esitada § 9 lõikes 2 nimetatud andmed. Paragrahvis 10 kirjeldatakse teede andmetele joonaadresside määramise viise. Teeregistrisse

kantavatele andmetele määratakse joonaadress ehk selle rajatise asukoht. Näiteks tuleb raudteeülesõidukoha tüübi nimetamisel märkida ka selle raudteeülesõidukoha asukoht.

Paragrahvis on sätestatud kolm võimalikku viisi, kuidas määrata teeregistrisse andmete esitamisel objekti asukoht.

Paragrahvis 11 sätestatakse andmete säilitamise ja arhiveerimise nõuded. Teeregistri arhiive säilitatakse digitaalselt nende aktuaalsuse kaotamise päevast alates, see tähendab, et arhiiv on

andmebaasi osa ja kõik muudetud või kustutatud andmed säilivad andmebaasi arhiivis. Teeregistri andmed kaotavad aktuaalsuse siis, kui neid muudetakse või uuendatakse. Näiteks kaotavad andmed teekatte tasasuse kohta aktuaalsuse siis, kui teeregistrisse esitatakse uued

teekatte tasasuse andmed. Teise näitena võib tuua raudteeületuskoha, mille andmed kaotavad aktuaalsuse siis, kui see likvideeritakse. Teeregistrisse kantud andmete säilitamisel ja

arhiveerimisel lähtutakse arhiiviseadusest, selle alusel vastuvõetud õigusaktidest ja vastutava töötleja kehtestatud arhiveerimiskorrast.

Paragrahvis 12 nimetatakse registri andmeandjad.

Lõige 1 sätestab, et riigitee andmeandjaks on Transpordiamet. Kuna Transpordiameti poolt

avalikuks kasutamiseks määratud eratee tuleb kanda riigiteede nimekirja, siis on ka need teed käsitatavad riigiteena ning ka nende puhul on andmeandjaks Transpordiamet.

Lõikes 2 sätestatakse, et kohaliku tee andmeandjaks on kohaliku omavalitsuse üksus. Kuna kohaliku omavalitsuse üksuse poolt avalikuks kasutamiseks määratud eratee on samuti kohalik

tee, siis on ka nende teede puhul andmeandjaks kohaliku omavalitsuse üksus.

Lõikes 3 sätestatakse, et metsatee, eratee, avalikkusele ligipääsetava eratee ning riigile kuuluva või kohalikule omavalitsusele kuuluva tee, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks andmeandjaks on tee omanik. Nimetatud teede puhul võib andmeandjaks olla ka kohaliku

omavalitsuse üksus tee omaniku nõusolekul. Metsateede puhul loetakse andmeandjaks EhSi § 93 kohaselt riigimetsa majandamist korraldav isik.

Paragrahvis 13 sätestatakse tee andmete teeregistrisse esitamise kord.

Lõikes 1 sätestatakse, millal tuleb andmed teeregistrile esitada. Vastavalt EhSi § 103 lõikele7 on tee omanik kohustatud esitama andmed tee kohta 30 päeva jooksul tee vastuvõtmisest või

kasutusloa andmisest arvates. Kohustus kehtib riigiteede ja kohalike teede kohta, sest teiste teede puhul otsustab tee omanik tee ja selle andmete kandmise teeregistrisse.

Lõikes 2 sätestatakse riigitee esmase teeregistrisse kandmise ja sealt kustutamise alus. Vastavalt EhSi § 921 lõikele 3 on see Transpordiameti haldusakt, mis ühtlasi sätestab terviktee unikaalse

numbri ja nime. Varem nägi EhSi § 92 lõige 10 ette volitusnormi ministri määruse vormis riigiteede nimekirja

kehtestamiseks. Määruse eesmärk oli määrata avalikult kasutatavad riigiteed ning eristada neid muudest riigile kuuluvatest teedest. Riigiteede koosseisu on vaja aasta jooksul korduvalt muuta

tee omandi muutumise tõttu, näiteks riigiteede muutmisega kohalikuks teeks ja vastupidi, või siis, kui teehoiutööde tegemisel on ehitatud uusi teelõike, või juhul, kui teelõik likvideeritakse. Riigiteede koosseisu muutmine eeldab praegu majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a

määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ igakordset muutmist enne tee omandi kande tegemist teeregistrisse.

Vältimaks tarbetut bürokraatiat, muudeti EhSi selliselt, et edaspidi määrab Transpordiamet konkreetse tee riigiteeks oma haldusaktiga, misjärel kantakse see tee ka teeregistrisse. Tee

määratakse riigiteeks eeldusel, et tee vastab riigitee tunnustele ja teealune maa või selle kasutusõigus on Transpordiameti valduses. Transpordiamet peab riigile kuuluva tee riigiteeks

määramisel lähtuma EhSi § 921 lõikes 2 sätestatud kriteeriumitest ja abistavatest kriteeriumitest, mis tulenevad riigitee liikide määratlustest, mis kehtestatakse lisatava EhSi § 921 lõike 4 alusel. Teed riigiteeks määrates määrab Transpordiamet konkreetsele riigiteele ka EhSi § 921 lõike 4

alusel kehtestatud määruse kohase alamliigi, st et kas tegu on põhimaanteega, tugimaanteega, kõrvalmaanteega, ühendusteega või muu riigiteega ehk riigiteega, mis oma tunnustelt ei kuulu

ühessegi eelnevalt loetletud liiki. Lõikes 3 sätestatakse kohaliku tee esmase teeregistrisse kandmise ja sealt kustutamise alus. See

on kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt, millega tee määratakse kohalikuks teeks ning mis ühtlasi sätestab terviktee unikaalse numbri ja nime.

Varasem säte nimetas lihtsalt „kohaliku omavalitsuse üksuse õigusakti, mis sätestab terviktee

unikaalse numbri ja nime“. Muudatus on vajalik, et luua õigusselgus ning sätestada, et kohaliku tee teeregistrisse kandmise eeldus on selle määramine kohalikuks teeks.

Paragrahvis 14 kirjeldatakse terviktee numbri määramist.

Lõikes 1 käsitletakse riigiteele numbri andmist. Riigiteedele on praktikas juba numbrid antud ning selleks on riigimaantee number. Need nimed ja numbrid on esitatud EhSi §-i 921 lõikes 3

sätestatud Transpordiameti haldusaktis. Lõikes 2 käsitletakse ülejäänud teedele numbri määramist. Ülejäänud teede all peetakse silmas

kohalikke teid, metsateid, erateid ning avalikkusele ligipääsetavaid erateid. Üldjuhul on tulenevalt vastutava töötleja kehtestatud põhimõtetest numbri andja kohaliku omavalitsuse

üksus. Teatud juhtudel, kui terviktee kulgeb ühe omavalitsusüksuse territooriumilt teisele, võib nime ja numbri anda ka naaberomavalitsusüksus. Kasutusele tuleb võtta naaberomavalitsusüksuse määratud tee number, kui kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud

terviktee algab naaberomavalitsusüksusest. Omavalitsusüksuste liitumise korral jätkatakse senist praktikat, mille kohaselt ei teki automaatselt kohustust kõiki tee numbreid uuendada,

kuna tegemist on määramise hetkel kehtivate numbritega. Kui uus omavalitsusüksus lisab uue tee, siis peab sellele olema määratud juba õige omavalitsusüksuse EHAKi koodiga tee number.

Paragrahvis 15 sätestatakse andmete teeregistrisse kandmise kord.

Lõige 1 sätestab, et teeregistrisse andmete kandmine toimub 15 tööpäeva jooksul pärast vajalike andmete saamist, et andmete töötleja (Transpordiamet) jõuaks andmeid kontrollida ning moodustada kaardile kandmiseks ruumikujud.

Lõikes 2 lisatakse nõue, et teeregistri vastutav töötleja (Transpordiamet) kontrollib, kas tee

omandi ja eratee avalikuks kasutamiseks määramise andmed on esitatud korrektselt. Tervikteede andmete kontrollimisel seostatakse kaardil tee ruumikuju maakatastri ruumiandmetega ning kontrollitakse, kas tee omandi ja avaliku kasutuse lepingu andmed on

esitatud korrektselt.

Paragrahvis 16 sätestatakse teeregistrisse esitatud andmete õigsuse tagamise kohustus. Lõikes 1 kehtestatakse nõue, et andmeandjad on kohustatud tagama enda poolt teeregistrisse

esitatud andmete õigsuse.

Lõikes 2 kehtestatakse andmeandjale kohustus, et juhul, kui ta avastab, et ta on esitanud teeregistrile ebaõigeid andmeid, siis peab ta viivitamata esitama õiged andmed.

Lõikega 3 antakse teeregistri vastutavale töötlejale õigus esitada andmeandjale järelepärimisi andmete õigsuse kohta, kui andmete kontrollimisel on tekkinud kahtlus, et andmed ei ole

korrektsed. See õigus kehtib ka varem esitatud andmete kohta, mis on juba teeregistrisse kantud. Samuti on teeregistri vastutaval töötlejal õigus teha ettepanek algatada järelevalvemenetlus vastavalt avaliku teabe seadusele.

Lõikes 4 sätestatakse kord, mida tuleb järgida, kui teeregistri vastutav töötleja avastab ebaõiged

andmed. Kindlalt ebaõigete andmete avastamisel on vastutaval töötlejal kohustus teavitada

sellest andmeandjat ja sulgeda juurdepääs nendele andmetele kuni andmete õigsus on kindlaks

tehtud või andmed on parandatud.

Lõikes 5 käsitletakse ekslikke kandeid. Ekslikuks kandeks on näiteks teeregistri vastutava töötleja poolt andmete sisestamisel tehtud trükiviga. Ekslike kannete avastamisel andmebaasis on teeregistri vastutav töötleja kohustatud parandama need vead viie tööpäeva jooksul.

Lõikega 6 antakse teeregistri vastutavale töötlejale (Transpordiametile) võimalus erandina

koguda teeregistri kohustuslikke andmeid (§ 9 lg 2) teiste teede kohta. Kuna teeregistri vastutaval töötlejal ei ole infot eratee avalikuks kasutamiseks määramise aluseks oleva lepingu kohta, siis on need andmed loetelust välja jäetud. Teiste teede andmete kogumiseks on vajalik

tee omaniku nõusolek, mis võib olla lihtkirjalik. Vastutaval töötlejal on võimalik teiste teede kohta andmeid koguda ainult erandkorras, kui see on vajalik andmete ulatuslikuks

ajakohastamiseks või kui teeregistris on suurel määral ebaõiged või puudulikud andmed. Samuti peab andmete kogumine olema ette nähtud Vabariigi Valitsuse kinnitatavas teehoiukavas.

Paragrahvis 17 sätestatakse, et kõikide teeregistris tehtavate toimingute kohta registreeritakse

automaatselt toimingute kande tegija, kande tegemise kuupäev, viide andmeobjektile ja tegevus. Need säilitatakse teeregistris.

Paragrahv 18 sätestab, et teeregistri pidamiseks vajalikud kulud, mida kannab vastutav töötleja, nähakse riigieelarves ette Transpordiameti eelarvereal. Ka varasemas teeregistri

põhimääruses oli teeregistri pidamise finantseerimine toonase Maanteeameti ülesanne.

Paragrahv 19 sätestab teeregistri lõpetamise korra. Andmekogu lõpetamise korra sätestamise

soovitus on antud ka „Andmekogude juhendis“. Võrreldes varasema teeregistri põhimäärusega otsustab teeregistri lõpetamise valdkonna eest vastutav minister, kuna vastavalt

ehitusseadustikule kehtestab edaspidi teeregistri põhimääruse valdkonna eest vastutav minister, mitte Vabariigi Valitsus.

Paragrahvi 20 lõikes 1 viidatakse Vabariigi Valitsuse 28. juuli 2005. a määrusele nr 199 „Riikliku teeregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“, millega asutati teeregister.

Teeregistrile varem esitatud andmeid ei ole vaja uuesti esitada. Lõikes 2 sätestatakse, et varem teeregistrile esitatud andmete töötlemist jätkatakse kõnesoleva

määruse kohaselt.

Paragrahv 21 sätestab määruse jõustumise aja, s.o 30. juuni 2026. Täpne jõustumisaeg ei ole siiski teada, kuna jõustumise kuupäev sõltub ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust (743 SE), mis on hetkel Riigikogu menetluses.

Määruse lisas esitatakse teeregistrisse kantava tee andmete täpsem liigitus. Lisa täpsustab

paragrahvi 9 lõiget 2.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu ei puuduta isikuandmete töötlemist.

4. Määruse mõjud

Määrusel puudub oluline mõju. Määrusega vähendatakse valitsuse töökoormust, volitades teeregistri põhimäärust kehtestama valdkonna eest vastutava ministri.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei eelda lisategevusi ega -kulusid.

6. Määruse jõustumine

Kuigi eelnõus on kavandatud määruse jõustumise aeg 30. juuni 2026, ei ole täpne jõustumisaeg siiski teada, kuna jõustumise kuupäev sõltub ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust (743 SE), mis on hetkel Riigikogu menetluses.

Kehtiv Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 2016. a määrus nr 1 „Teeregistri põhimäärus“ muutub

ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (eelnõu 743 SE) jõustumisega automaatselt kehtetuks.

7. Määruse eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti

Linnade ja Valdade Liidule, Maa- ja Ruumiametile ja Andmekaitse Inspektsioonile.

EELNÕU 15.05.2026

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Teeregistri põhimäärus

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 103 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Andmekogu nimetus

Andmekogu nimetus on teeregister.

§ 2. Teeregistri eesmärk

Teeregistri eesmärk on tagada avalikult kasutatavate teede terviklik ja ajakohane andmestik teehoiu korraldamiseks ja nende üle riikliku järelevalve tegemiseks.

§ 3. Teeregistri vastutav töötleja

(1) Teeregistri vastutav töötleja on Transpordiamet. (2) Teeregistri vastutav töötleja korraldab teeregistri majutamist ning teenuste ja tehnoloogilise

keskkonna haldamist ning töötleb teeregistri andmeid.

§ 4. Nõuded andmete turvalisusele

(1) Teeregistri andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendab

vastutav töötleja asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.

(2) Teeregistri andmete turbeaste on keskmine (M) ja turvaklass on K1T2S1. § 5. Terminid

Käesoleva määruse tähenduses:

1) kergliiklustee on sõiduteest eraldatud jalgratta- ja jalgtee, jalgtee, jalgrattatee või tee koosseisu kuuluv kõnnitee; 2) mahasõit on tee koosseisus olev rajatis teega piirnevale maaüksusele juurdepääsu

võimaldamiseks või teeregistris registreerimata teele suundumiseks; 3) ristmik on teeregistrisse kantud samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumise punkt;

4) liiklussõlm on eritasandiline ristmik või tüüplahendusest erineva kuju ja liikluskorraldusega samatasandiline ristmik või ühtset tervikut moodustav ristmike kogum.

2. peatükk

Teeregistri ülesehitus ja andmete koosseis

§ 6. Teeregistrisse kantavad teed

(1) Teeregistrisse kantakse riigiteed, kohalikud teed ja tee omaniku soovil muud teed.

(2) Teeregistrisse võib kanda: 1) metsatee; 2) avalikkusele ligipääsetava eratee;

3) eratee; 4) riigile kuuluva või kohalikule omavalitsusele kuuluva tee, mis ei ole määratud avalikuks

kasutamiseks. § 7. Terviktee

(1) Toimiva tervikliku teedevõrgu moodustamise eesmärgil kantakse tee teeregistrisse

tervikteena. (2) Terviktee kujundamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1) terviktee on katkematu ning algab ja lõpeb teisel tervikteel; 2) ühendustee on terviktee ning algab ja lõpeb tervikteel

3) terviktee algab suuremast asulast või väiksema numbriga tervikteelt; 4) tupiktee on terviktee, mille algus on teisel tervikteel.

(3) Teeregistri vastutav töötleja hindab esitatud terviktee vastavust lõikes 2 nimetatud põhimõtetele.

(4) Teeregistrisse kantud tervikteede andmetest moodustab teeregistri vastutav töötleja Eest i topograafia andmekogu teelõikude ruumikujude alusel tervikteede ruumikujud, mis kuvatakse

teeregistri kaardirakenduses.

(5) Teeregistri vastutav töötleja hindab avalikku huvi § 6lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud tee vastu ning võib tee teeregistrisse kandmisest keelduda, kui selle vastu puudub piisav avalik huvi.

§ 8. Teeregistrisse kantavad terviktee andmed

(1) Teeregistrisse kantakse järgmised terviktee andmed: 1) terviktee number;

2) terviktee nimi; 3) terviktee asukoht kaardil koos alguspunktiga;

4) teeosa kood ja pikkus meetrites ning tee kood. (2) Tee koodi võimalikud väärtused on 1 või 2. Kaks on kasutusel siis, kui sõidusuunad on

eraldatud eraldusribaga.

§ 9. Teeregistrisse kantavad tee andmed

(1) Terviktee jaotatakse ühesuguste tehniliste andmetega lõikudeks vähemalt lõike 2

punktides 1–8 nimetatud andmete alusel.

(2) Teeregistrisse kantakse iga terviktee kohta järgmised andmed: 1) liigitus maanteeks, tänavaks või kergliiklusteeks;

2) liigitus riigiteeks, kohalikuks teeks, metsateeks, avalikkusele ligipääsetavaks erateeks või erateeks; 3) haldusüksuse andmed – maakonna, kohaliku omavalitsuse üksuse, vallasisese linna, alevi

või aleviku kood Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori järgi, riigiteedel lisaks Transpordiameti regiooni kood;

4) andmed kattuvate tervikteede kohta – kattuva terviktee number, Euroopa teedevõrgu tee number, üleeuroopalise teedevõrgu tee liik ja kood; 5) riigitee ja kohaliku tee nõutav suvine ja talvine seisunditase;

6) andmed katte kohta – katte liik, katte laius, sõidutee laius, vasaku ja parema tugipeenra laius;

7) andmed katteta tee kohta – pealiskihi liik ja tee laius; 8) andmed kõnnitee kohta – kõnnitee asukoht sõidutee suhtes, eraldatus sõiduteest, katte või pealiskihi liik ja kõnnitee laius;

9) andmed silla, viadukti, estakaadi või tunneli kohta – nimi, unikaalne number, tüüp, laius, pikkus, avade arv, teljekoormuse piirang ja sõiduki massipiirang;

10) andmed truubi kohta – truubi pikkus, avade arv ja läbimõõt; 11) raudteeületuskoha tüüp; 12) teeregistrisse kande tegemise aluseks oleva õigusakti või taotluse nimetus, number ja

kuupäev; 13) eratee avalikuks kasutamiseks määramise aluseks oleva dokumendi number ja kuupäev.

(3) Lõike 2 punktides 1, 2, 6, 7, 8, 9 ja 11 nimetatud andmete täpsem liigitus on esitatud määruse lisas.

(4) Teeregistrisse võib kanda terviktee lõigu kohta järgmised andmed:

1) jaotuspunkti andmed – jaotuspunkti liik ja asukoha kirjeldus; 2) maantee väljaehitamise klass ja sõiduradade arv; 3) tänava liik ja alamliik;

4) korrashoidu tagava ettevõtja andmed ning korrashoiulepingu alguse ja lõpu kuupäev; 5) andmed katte ehitamise kohta – ehitamise kuupäev, ehitamise meetod, kasutatud segu

nimetus, segu omadusi parandavate lisandite olemasolu, katselõigu olemasolu ja katte kihi paksus; 6) andmed pindamise kohta – pindamise kuupäev, pindamise tüüp, kasutatud killustiku tüüp

ja fraktsioon ning sideaine mark; 7) lisaandmed silla, viadukti, estakaadi ja tunneli kohta – ehitusaasta, ümberehituse aasta,

normatiivne kandevõime, äärmiste paisumisvuukide vaheline kaugus, sõidutee ja kõnnitee laius, ava tüüp, üksikute avade arvutuslikud pikkused, tugiosade tüüp, sammaste arv, samba tüüp, samba konstruktsioon, samba ehitusmaterjal, tekiplaadi materjal, avaehituse materjal,

põrkepiirde materjal, koonusekindlustuse materjal, seisundi kontrollimise aasta ja seisundi indeks;

8) lisaandmed truubi kohta – ehitusaasta ja ümberehitusaasta, truubi materjal ning päise või kindlustuse olemasolu; 9) teega funktsionaalselt seotud kergliiklustee asukoht sõidutee suhtes ning kergliiklustee liik

ja unikaalne number; 10) ühistranspordi peatuse paiknemine sõidutee suhtes, suletud või avatud laienduse

olemasolu, katte liik ja ooteplatvormi olemasolu; 11) liiklussõlme unikaalne number, nimi ja tüüp; 12) ristmiku unikaalne number, tüüp, lõikuvate suundade arv, lõikuva tee number;

13) riste unikaalne number ja lõikuva tee number; 14) mahasõidu paiknemine tee suhtes, pealiskihi laius, pealiskihi materjal ja truubi olemasolu;

15) teesse paigaldatud võrgu ja geotekstiili tüüp; 16) katendi kihid ning kihi materjal ja paksus;

17) katte defektide mõõtmise kuupäev, defektid liikide kaupa ja defektisumma; 18) tee kandevõime mõõtmise kuupäev, mõõtmissuund, kasutatud mõõtmisseadme nimetus, katte keskmine temperatuur mõõtmisel, langeva koormuse suurus, mõõdetud läbipainde

suurused paindekausis ja kandevõime väärtus; 19) katte tasasuse mõõtmise kuupäev, tasasuse väärtus, mõõtmissuund ja kasutatud

mõõtmisseadme nimetus; 20) sõiduraja roopa sügavuse mõõtmise kuupäev, roopa sügavus, suurim roopa sügavus ja kasutatud mõõtmisseadme nimetus;

21) aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus ja eraldi sõiduautode ja kaubikute, veoautode ja autobusside ning autorongide liiklussagedus protsentides ja arvuna;

22) külmakerke tase ja tekkimise aasta; 23) kruusatee väljaehitamise tase; 24) teel asuva piiripunkti nimetus ja liik;

25) valgustuspostide paiknemine sõidutee suhtes ja nende omanik; 26) müratõkkeseina paiknemine sõidutee suhtes, materjal ja ehitusaasta;

27) teepiirde paiknemine sõidutee suhtes, tüüp ja ehitusaasta; 28) jalakäijate ülekäigu tüüp; 29) teeseadme nimetus, tüüp ja paigaldamise aasta;

30) liiklusloenduse püsipunkti tähis, tüüp ja liik; 31) parkla ja teeninduskoha paiknemine sõidutee suhtes ja tüüp;

32) tuisutõkke tüüp ja kõrgus; 33) tähispostide samm; 34) loomatõkkeaia paiknemine sõidutee suhtes, materjali liik ja aia kõrgus;

35) muud asjakohased andmed.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud andmete esitamise § 7 lõikes 2 nimetatud teede kohta otsustab tee omanik.

§ 10. Andmete joonaadressi määramine

(1) Teeregistrisse kantavad andmed adresseeritakse. (2) Andmete adresseerimiseks kasutatakse ühte järgmist võimalust ja määratakse:

1) terviktee number, tee kood ja kaugus tee algusest; 2) terviktee number, tee kood, teeosa number ja kaugus teeosa algusest;

3) terviktee ruumikuju teljel olevad koordinaadid. § 11. Andmete säilitamine ja arhiveerimine

(1) Teeregistri andmed arhiveeritakse digitaalselt nende aktuaalsuse kaotamise päeval.

(2) Teeregistri andmed kaotavad oma aktuaalsuse nende kustutamise või muutmise korral.

(3) Teeregistri arhiveeritud andmeid säilitatakse kümme aastat nende aktuaalsuse kaotamise päevast arvates.

3. peatükk

Andmete teeregistrisse esitamine ja kandmine, andmete õigsuse tagamine ja teeregistri

andmete logimine

§ 12. Andmeandjad

(1) Riigitee andmeandjaks on Transpordiamet. (2) Kohaliku tee andmeandjaks on kohaliku omavalitsuse üksus.

(3) Paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud tee andmeandjaks on tee omanik. Tee omaniku

nõusolekul võib andmeandjaks olla ka kohaliku omavalitsuse üksus. § 13. Tee andmete teeregistrisse esitamine

(1) Andmeandja on kohustatud esitama §-s 8 ja § 9 lõikes 2 nimetatud andmed vastutavale

töötlejale 30 päeva jooksul tee vastuvõtmisest või kasutusloa andmisest arvates. (2) Riigitee esmase teeregistrisse kandmise ja sealt kustutamise aluseks on ehitusseadustiku

§ 921 lõike 3 kohane Transpordiameti haldusakt, mis sätestab terviktee unikaalse numbri ja nime.

(3) Kohaliku tee esmaseks teeregistrisse kandmiseks ja sealt kustutamiseks on andmeandjal kohustus esitada kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt, millega tee määratakse kohalikuks

teeks ning mis sätestab terviktee unikaalse numbri ja nime.

(4) Paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud tee esmaseks teeregistrisse kandmiseks on andmeandjal kohustus esitada tee omaniku taotlus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(5) Teeregistrisse §-s 9 loetletud andmete esitamise aluseks on vastuvõtuakt, kasutusluba, kasutusteatis, tee avaliku kasutamise leping, mõõdistusakt või tee omaniku muu dokument.

§ 14. Terviktee numbri määramine

(1) Riigiteele antakse unikaalne number vahemikus 1–99999.

(2) Ülejäänud teedele antakse unikaalne number vahemikus 1000000–9999999, kus esimesed kolm numbrit on tee alguspunkti kohaliku omavalitsuse üksuse kood Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori järgi.

§ 15. Andmete teeregistrisse kandmise kord

(1) Vastutav töötleja kannab pärast §-s 13 nimetatud dokumentide ja andmete saamist ning kontrollimist tee andmed teeregistrisse 15 tööpäeva jooksul eeldusel, et andmed olid

korrektsed.

(2) Andmete teeregistrisse kandmisel seostab vastutav töötleja kaardil tee ruumikuju maakatastri ruumiandmetega ning kontrollib, kas tee omandi ja eratee avalikuks kasutamiseks määramise andmed on esitatud korrektselt.

§ 16. Teeregistrisse esitatud andmete õigsuse tagamine

(1) Andmeandja on kohustatud tagama enda poolt teeregistrisse esitatud andmete õigsuse.

(2) Kui andmeandja avastab, et ta on esitanud teeregistrisse ebaõigeid andmeid, on ta kohustatud viivitamata esitama teeregistrile õiged andmed.

(3) Teeregistri vastutaval töötlejal on õigus esitada andmeandjale järelepärimisi andmete õigsuse kohta.

(4) Ebaõigete andmete avastamisel teeregistris sulgeb vastutav töötleja juurdepääsu nendele andmetele kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni või nende parandamiseni. Vastutav

töötleja teavitab sellest andmeandjat viivitamata. (5) Ekslike kannete avastamisel andmebaasis parandab teeregistri vastutav töötleja vead viie

tööpäeva jooksul.

(6) Vastutav töötleja võib tee omaniku nõusolekul erandina koguda ja registrisse kanda määruse § 9 lõike 2 punktides 1–11 sätestatud andmeid teeregistrisse kantava tee kohta, kui see on vajalik teedevõrgu andmete ulatuslikuks ajakohastamiseks, teeregistris on suurel

määral ebaõiged või puudulikud andmed ning vastav andmete kogumine on ette nähtud liiklusseaduse §-s 11 nimetatud teehoiukavas.

§ 17. Teeregistri toimingute logimine

Andmete teeregistrisse kandmine, muutmine ja kustutamine logitakse. Logis säilitatakse kande tegija nimi, kande tegemise kuupäev, viide andmeobjektile ja tegevus.

4. peatükk

Finantseerimine ja teeregistri lõpetamine

§ 18. Teeregistri pidamise finantseerimine

Teeregistri hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest.

§ 19. Teeregistri lõpetamise kord

Teeregistri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 20. Teeregistri asutamine ja varem esitatud andmete töötlemine

(1) Teeregister on asutatud Vabariigi Valitsuse 28. juuli 2005. a määrusega nr 199 „Riikliku teeregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus”.

(2) Lõikes 1 nimetatud määruse alusel esitatud andmete töötlemist jätkatakse käesoleva määruse kohaselt.

§ 21. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 30. juunil 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis

taristuminister

Marten Kokk

kantsler

Lisa Teeregistrisse kantava tee andmete täpsem liigitus

Taristuministri xx.xx.xxxx määruse nr xx

„Teeregistri põhimäärus“

lisa

Teeregistrisse kantava tee andmete täpsem liigitus

1. Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 1 nimetatud liigiks võib olla:

1.1. maantee;

1.2. tänav;

1.3. kergliiklustee:

1.3.1. kõnnitee;

1.3.2. jalgtee;

1.3.3. jalgrattatee;

1.3.4. jalgratta- ja jalgtee.

2. Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 2 nimetatud liigiks võib olla:

2.1. riigitee:

2.1.1. põhimaantee;

2.1.2. tugimaantee;

2.1.3. kõrvalmaantee;

2.1.4. ühendustee;

2.1.5. riigi jäätee;

2.1.6. muu riigitee;

2.2. kohalik tee;

2.3. metsatee;

2.4. avalikkusele ligipääsetav eratee;

2.5. eratee.

3. Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 6 nimetatud tee katte liik võib olla:

3.1. kattega tee (kate teadmata);

3.2. monoliittsementbetoon;

3.3. monteeritav raudbetoon;

3.4. tihe asfaltbetoon;

3.5. poorne asfaltbetoon;

3.6. killustikmastiksasfalt;

3.7. kuumpinnatud asfaltbetoon;

3.8. dreenasfaltbetoon;

3.9. valuasfalt;

3.10. kergasfaltbetoon;

3.11. mustkate;

3.12. bituumenmakadam;

3.13. tuhkbetoon;

3.14. stabiliseeritud kate;

3.15. freesipurust kate;

3.16. pinnatud kruusatee;

3.17. munakivitee;

3.18. kiviparkett;

3.19. killustikkate.

4. Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 7 nimetatud katteta tee pealiskihi liik võib olla:

4.1. kruus;

4.2. pinnas.

5. Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 8 nimetatud kõnnitee katte või pealiskihi liik võib olla:

5.1. asfaltbetoon;

5.2. plaat;

5.3. kivi;

5.4. kruus, killustik ja muu siirdekate;

5.5. muu.

6. Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 9 nimetatud tüüp võib olla:

6.1. sild;

6.2. viadukt;

6.3. estakaad;

6.4. tunnel.

7. Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 11 nimetatud raudteeületuskoha tüüp võib olla:

7.1. ainult foor ja/või helisignaal;

7.2. pooltõkkepuu, foor ja/või helisignaal;

7.3. täistõkkepuu, foor ja/või helisignaal.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Justiits- ja Digiministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaitseministeerium

M20.05.2026 nr 1-4/26/2000

Taristuministri määruse "Teeregistri põhimäärus"

eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks taristuministri määruse „Teeregistri põhimäärus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1) Määruse eelnõu

2) Määruse eelnõu lisa 3) Määruse eelnõu seletuskiri

Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Maa- ja Ruumiamet, Andmekaitse Inspektsioon

Eduard Kärstna, 639 7643

[email protected]