Pöördumine
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 5.2-2/1330-1 |
| Registreeritud | 21.05.2026 |
| Sünkroonitud | 22.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine |
| Sari | 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Haiglate Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Haiglate Liit |
| Vastutaja | Katrin Kivisild (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiukorralduse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
Urmas Sule
PNOEE-36310062728
2026-05-21 08:39:43
Katrin Kivisild
tööjõupoliitika juht
Sotsiaalministeerium Teie: 28.04.2025 Meie: 21.05.2026 nr 221-2B
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest esitada Eesti Haiglate Liidu (edaspidi EHL) ettepanekud 2026. aasta residentuuri vastuvõtukohtade planeerimiseks.
EHLi liikmete tagasiside põhjal oleme koostanud ettepanekud residentuuri vastuvõtukohtade osas erialade kaupa (tabel manuses). Lisaks soovime juhtida tähelepanu järgmistele kitsaskohtadele, mis vajavad meie hinnangul süsteemset käsitlemist.
Oleme jätkuvalt seisukohal, et residentuurikohtade planeerimisel tuleb lähtuda tervishoiusüsteemi tegelikest vajadustest, võttes arvesse nii praeguseid puudujääke kui ka pikaajalist tööjõuvajadust. Ka varasemates pöördumistes oleme rõhutanud, et tervishoiutöötajate koolitus ja praktikakorraldus tuleb tihedamalt siduda eriala- ja piirkondlike vajadustega, et tagada vajaminev järelkasv.
Tööjõupuudus on jätkuvalt kõige teravam sisehaiguste, erakorralise meditsiini, onkoloogia (nii keemia- kui ka kiiritusravi osas), pediaatria ja psühhiaatria erialadel. Seejuures ei saa tööjõupuuduse lahendamine piirduda ainult residentuurikohtade arvu suurendamisega.
Näeme vajadust süsteemseteks muudatusteks, sealhulgas residentuurikorralduses. Näiteks peame vajalikuks erakorralise meditsiini eriala residentuuri jätkusuutlikkuse ümberhindamist. Varasemate aastate praktika näitab, et erakorralise meditsiini eriala residentuuri vastu on huvi olnud püsivalt madal ning mitmel aastal ei ole kavandatud õppekohad täitunud. Samal ajal ei ole paljudes haiglates võimalik EMO tööd katta üksnes erakorralise meditsiini eriarstidega. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku analüüsida erakorralise meditsiini residentuuri senist korraldust ja vastuvõtu mahtu. Ühe võimalusena võiks kaaluda erakorralise meditsiini residentuurikohtade arvelt anestesioloogia ja intensiivravi residentuurikohtade arvu suurendamist.
Samal ajal näeme vajadust hinnata võimalusi, kuidas tagada erakorralise meditsiini baasoskuste laiem omandamine ka teiste erialade residentuuris. Kaaluda tasuks erakorralise abi andmise kompetentsi süvendatud omandamist enamikel arstlikel erialadel.
Tööjõupuuduse valguses näeme ka vajadust suurendada üldarstide rakendamist, eeskätt erakorralise meditsiini osakondades, aga ka laiemalt haiglatöös.
Sellega seonduvalt teeme ettepaneku kaaluda üldarstina töötamise kohustuse kehtestamist residentuuri kandideerimise eeltingimusena või üldarstina töötamise käsitlemist residentuuri osana. Oleme haiglatena valmis tagama vajaliku arvu üldarsti ametikohti eeldusel, et nende rahastamine toimub samadel alustel residentuuri rahastamisega. Leiame, et selline lähenemine aitaks parandada EMOde mehitamist ning toetaks noorte arstide praktiliste oskuste arengut.
EHLi liikmed on avaldanud muret ka selle üle, et residentuuri korraldus on liigselt suurte keskuste keskne. Residentuuri oluline eesmärk peab lisaks kitsale erialasele spetsialiseerumisele olema ka iseseisva otsustus- ja tegevuspädevuse arendamine ning Eesti tervishoiusüsteemi laiem tundmaõppimine. Seetõttu peab EHL äärmiselt oluliseks residentuuritsüklite läbiviimist ka suurtest keskustest eemal asuvates residentuuribaasides.
Kitsaskohaks on asjaolu, et regionaalsete erisuste tõttu ei ole kõigis haiglates võimalik tagada kõikidel erialadel kohapealset pädevat juhendamist. Samas on olemas piisav patsientuur ja töömaht, et resident saaks vajalikku praktilist kogemust omandada. Seetõttu teeme ettepaneku võimaldada residentuuritsüklite läbimist osaliselt kaugjuhendamise vormis ning töötada välja ühtsed põhimõtted ja kvaliteedinõuded kaugjuhendamise rakendamiseks. Selline lähenemine aitaks tugevdada regionaalset võimekust ning toetaks residentide jaotumist ka väljapoole suuremaid keskusi.
Kokkuvõttes rõhutame, et residentuurikohtade planeerimine eeldab terviklikku ja andmetel põhinevat lähenemist, kus vastuvõtumaht, koolituse korraldus ja arstide hilisem rakendamine on omavahel seotud. Oluline on kujundada süsteem, mis arvestab süsteemi tegelikke vajadusi ja tagab tervishoiuvaldkonna tööjõu jätkusuutliku järelkasvu ning toetab regionaalset tasakaalu ja tervishoiuteenuste kättesaadavust kogu Eestis.
Peame oluliseks ministeeriumi, Tartu Ülikooli ja residentuuribaaside tihedat koostööd ning oleme jätkuvalt valmis panustama edasistesse aruteludesse, et leppida kokku ühine tegevuskava ja kujundada residentuurikorralduse ühtsed põhimõtted kooskõlas tervishoiusüsteemi tegelike vajadustega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
Lisa 1 Residentuuri tellimus 2026-2029. EHLi ettepanekud.
Katrin Kivisild
tööjõupoliitika juht
Sotsiaalministeerium Teie: 28.04.2025 Meie: 21.05.2026 nr 221-2B
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest esitada Eesti Haiglate Liidu (edaspidi EHL) ettepanekud 2026. aasta residentuuri vastuvõtukohtade planeerimiseks.
EHLi liikmete tagasiside põhjal oleme koostanud ettepanekud residentuuri vastuvõtukohtade osas erialade kaupa (tabel manuses). Lisaks soovime juhtida tähelepanu järgmistele kitsaskohtadele, mis vajavad meie hinnangul süsteemset käsitlemist.
Oleme jätkuvalt seisukohal, et residentuurikohtade planeerimisel tuleb lähtuda tervishoiusüsteemi tegelikest vajadustest, võttes arvesse nii praeguseid puudujääke kui ka pikaajalist tööjõuvajadust. Ka varasemates pöördumistes oleme rõhutanud, et tervishoiutöötajate koolitus ja praktikakorraldus tuleb tihedamalt siduda eriala- ja piirkondlike vajadustega, et tagada vajaminev järelkasv.
Tööjõupuudus on jätkuvalt kõige teravam sisehaiguste, erakorralise meditsiini, onkoloogia (nii keemia- kui ka kiiritusravi osas), pediaatria ja psühhiaatria erialadel. Seejuures ei saa tööjõupuuduse lahendamine piirduda ainult residentuurikohtade arvu suurendamisega.
Näeme vajadust süsteemseteks muudatusteks, sealhulgas residentuurikorralduses. Näiteks peame vajalikuks erakorralise meditsiini eriala residentuuri jätkusuutlikkuse ümberhindamist. Varasemate aastate praktika näitab, et erakorralise meditsiini eriala residentuuri vastu on huvi olnud püsivalt madal ning mitmel aastal ei ole kavandatud õppekohad täitunud. Samal ajal ei ole paljudes haiglates võimalik EMO tööd katta üksnes erakorralise meditsiini eriarstidega. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku analüüsida erakorralise meditsiini residentuuri senist korraldust ja vastuvõtu mahtu. Ühe võimalusena võiks kaaluda erakorralise meditsiini residentuurikohtade arvelt anestesioloogia ja intensiivravi residentuurikohtade arvu suurendamist.
Samal ajal näeme vajadust hinnata võimalusi, kuidas tagada erakorralise meditsiini baasoskuste laiem omandamine ka teiste erialade residentuuris. Kaaluda tasuks erakorralise abi andmise kompetentsi süvendatud omandamist enamikel arstlikel erialadel.
Tööjõupuuduse valguses näeme ka vajadust suurendada üldarstide rakendamist, eeskätt erakorralise meditsiini osakondades, aga ka laiemalt haiglatöös.
Sellega seonduvalt teeme ettepaneku kaaluda üldarstina töötamise kohustuse kehtestamist residentuuri kandideerimise eeltingimusena või üldarstina töötamise käsitlemist residentuuri osana. Oleme haiglatena valmis tagama vajaliku arvu üldarsti ametikohti eeldusel, et nende rahastamine toimub samadel alustel residentuuri rahastamisega. Leiame, et selline lähenemine aitaks parandada EMOde mehitamist ning toetaks noorte arstide praktiliste oskuste arengut.
EHLi liikmed on avaldanud muret ka selle üle, et residentuuri korraldus on liigselt suurte keskuste keskne. Residentuuri oluline eesmärk peab lisaks kitsale erialasele spetsialiseerumisele olema ka iseseisva otsustus- ja tegevuspädevuse arendamine ning Eesti tervishoiusüsteemi laiem tundmaõppimine. Seetõttu peab EHL äärmiselt oluliseks residentuuritsüklite läbiviimist ka suurtest keskustest eemal asuvates residentuuribaasides.
Kitsaskohaks on asjaolu, et regionaalsete erisuste tõttu ei ole kõigis haiglates võimalik tagada kõikidel erialadel kohapealset pädevat juhendamist. Samas on olemas piisav patsientuur ja töömaht, et resident saaks vajalikku praktilist kogemust omandada. Seetõttu teeme ettepaneku võimaldada residentuuritsüklite läbimist osaliselt kaugjuhendamise vormis ning töötada välja ühtsed põhimõtted ja kvaliteedinõuded kaugjuhendamise rakendamiseks. Selline lähenemine aitaks tugevdada regionaalset võimekust ning toetaks residentide jaotumist ka väljapoole suuremaid keskusi.
Kokkuvõttes rõhutame, et residentuurikohtade planeerimine eeldab terviklikku ja andmetel põhinevat lähenemist, kus vastuvõtumaht, koolituse korraldus ja arstide hilisem rakendamine on omavahel seotud. Oluline on kujundada süsteem, mis arvestab süsteemi tegelikke vajadusi ja tagab tervishoiuvaldkonna tööjõu jätkusuutliku järelkasvu ning toetab regionaalset tasakaalu ja tervishoiuteenuste kättesaadavust kogu Eestis.
Peame oluliseks ministeeriumi, Tartu Ülikooli ja residentuuribaaside tihedat koostööd ning oleme jätkuvalt valmis panustama edasistesse aruteludesse, et leppida kokku ühine tegevuskava ja kujundada residentuurikorralduse ühtsed põhimõtted kooskõlas tervishoiusüsteemi tegelike vajadustega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
Lisa 1 Residentuuri tellimus 2026-2029. EHLi ettepanekud.
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud Katrin Kivisild
Edastame Teile Eesti Haiglate Liidu ettepanekud residentuuri vastuvõtukohtade planeerimiseks.
Lugupidamisega
Urmas Sule
Juhatuse esimees
From: Katrin Kivisild - SOM <[email protected]>
Sent: Tuesday, April 28, 2026 10:00 AM
To: Eesti Haiglate Liit <[email protected]>
Subject: Residentuuritellimus
Tere
Palume teie sisendit residentuuri vastuvõtu kohtade planeerimiseks järgmiseks kolmeks aastaks (2026/2027–2028/2029).
Planeerimise eesmärk on tagada tervishoiusüsteemi tööjõuvajaduse parem prognoosimine ja tasakaalustatud erialade areng, arvestades nii teenusevajadust kui ka koolitusvõimekust.
Lisan e- kirjale tabeli, kuhu saate omapoolsed arvud sisestada.
Parimate soovidega
|
Katrin Kivisild |
|
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
Urmas Sule
PNOEE-36310062728
2026-05-21 08:39:43
Katrin Kivisild
tööjõupoliitika juht
Sotsiaalministeerium Teie: 28.04.2025 Meie: 21.05.2026 nr 221-2B
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest esitada Eesti Haiglate Liidu (edaspidi EHL) ettepanekud 2026. aasta residentuuri vastuvõtukohtade planeerimiseks.
EHLi liikmete tagasiside põhjal oleme koostanud ettepanekud residentuuri vastuvõtukohtade osas erialade kaupa (tabel manuses). Lisaks soovime juhtida tähelepanu järgmistele kitsaskohtadele, mis vajavad meie hinnangul süsteemset käsitlemist.
Oleme jätkuvalt seisukohal, et residentuurikohtade planeerimisel tuleb lähtuda tervishoiusüsteemi tegelikest vajadustest, võttes arvesse nii praeguseid puudujääke kui ka pikaajalist tööjõuvajadust. Ka varasemates pöördumistes oleme rõhutanud, et tervishoiutöötajate koolitus ja praktikakorraldus tuleb tihedamalt siduda eriala- ja piirkondlike vajadustega, et tagada vajaminev järelkasv.
Tööjõupuudus on jätkuvalt kõige teravam sisehaiguste, erakorralise meditsiini, onkoloogia (nii keemia- kui ka kiiritusravi osas), pediaatria ja psühhiaatria erialadel. Seejuures ei saa tööjõupuuduse lahendamine piirduda ainult residentuurikohtade arvu suurendamisega.
Näeme vajadust süsteemseteks muudatusteks, sealhulgas residentuurikorralduses. Näiteks peame vajalikuks erakorralise meditsiini eriala residentuuri jätkusuutlikkuse ümberhindamist. Varasemate aastate praktika näitab, et erakorralise meditsiini eriala residentuuri vastu on huvi olnud püsivalt madal ning mitmel aastal ei ole kavandatud õppekohad täitunud. Samal ajal ei ole paljudes haiglates võimalik EMO tööd katta üksnes erakorralise meditsiini eriarstidega. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku analüüsida erakorralise meditsiini residentuuri senist korraldust ja vastuvõtu mahtu. Ühe võimalusena võiks kaaluda erakorralise meditsiini residentuurikohtade arvelt anestesioloogia ja intensiivravi residentuurikohtade arvu suurendamist.
Samal ajal näeme vajadust hinnata võimalusi, kuidas tagada erakorralise meditsiini baasoskuste laiem omandamine ka teiste erialade residentuuris. Kaaluda tasuks erakorralise abi andmise kompetentsi süvendatud omandamist enamikel arstlikel erialadel.
Tööjõupuuduse valguses näeme ka vajadust suurendada üldarstide rakendamist, eeskätt erakorralise meditsiini osakondades, aga ka laiemalt haiglatöös.
Sellega seonduvalt teeme ettepaneku kaaluda üldarstina töötamise kohustuse kehtestamist residentuuri kandideerimise eeltingimusena või üldarstina töötamise käsitlemist residentuuri osana. Oleme haiglatena valmis tagama vajaliku arvu üldarsti ametikohti eeldusel, et nende rahastamine toimub samadel alustel residentuuri rahastamisega. Leiame, et selline lähenemine aitaks parandada EMOde mehitamist ning toetaks noorte arstide praktiliste oskuste arengut.
EHLi liikmed on avaldanud muret ka selle üle, et residentuuri korraldus on liigselt suurte keskuste keskne. Residentuuri oluline eesmärk peab lisaks kitsale erialasele spetsialiseerumisele olema ka iseseisva otsustus- ja tegevuspädevuse arendamine ning Eesti tervishoiusüsteemi laiem tundmaõppimine. Seetõttu peab EHL äärmiselt oluliseks residentuuritsüklite läbiviimist ka suurtest keskustest eemal asuvates residentuuribaasides.
Kitsaskohaks on asjaolu, et regionaalsete erisuste tõttu ei ole kõigis haiglates võimalik tagada kõikidel erialadel kohapealset pädevat juhendamist. Samas on olemas piisav patsientuur ja töömaht, et resident saaks vajalikku praktilist kogemust omandada. Seetõttu teeme ettepaneku võimaldada residentuuritsüklite läbimist osaliselt kaugjuhendamise vormis ning töötada välja ühtsed põhimõtted ja kvaliteedinõuded kaugjuhendamise rakendamiseks. Selline lähenemine aitaks tugevdada regionaalset võimekust ning toetaks residentide jaotumist ka väljapoole suuremaid keskusi.
Kokkuvõttes rõhutame, et residentuurikohtade planeerimine eeldab terviklikku ja andmetel põhinevat lähenemist, kus vastuvõtumaht, koolituse korraldus ja arstide hilisem rakendamine on omavahel seotud. Oluline on kujundada süsteem, mis arvestab süsteemi tegelikke vajadusi ja tagab tervishoiuvaldkonna tööjõu jätkusuutliku järelkasvu ning toetab regionaalset tasakaalu ja tervishoiuteenuste kättesaadavust kogu Eestis.
Peame oluliseks ministeeriumi, Tartu Ülikooli ja residentuuribaaside tihedat koostööd ning oleme jätkuvalt valmis panustama edasistesse aruteludesse, et leppida kokku ühine tegevuskava ja kujundada residentuurikorralduse ühtsed põhimõtted kooskõlas tervishoiusüsteemi tegelike vajadustega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
Lisa 1 Residentuuri tellimus 2026-2029. EHLi ettepanekud.
Katrin Kivisild
tööjõupoliitika juht
Sotsiaalministeerium Teie: 28.04.2025 Meie: 21.05.2026 nr 221-2B
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest esitada Eesti Haiglate Liidu (edaspidi EHL) ettepanekud 2026. aasta residentuuri vastuvõtukohtade planeerimiseks.
EHLi liikmete tagasiside põhjal oleme koostanud ettepanekud residentuuri vastuvõtukohtade osas erialade kaupa (tabel manuses). Lisaks soovime juhtida tähelepanu järgmistele kitsaskohtadele, mis vajavad meie hinnangul süsteemset käsitlemist.
Oleme jätkuvalt seisukohal, et residentuurikohtade planeerimisel tuleb lähtuda tervishoiusüsteemi tegelikest vajadustest, võttes arvesse nii praeguseid puudujääke kui ka pikaajalist tööjõuvajadust. Ka varasemates pöördumistes oleme rõhutanud, et tervishoiutöötajate koolitus ja praktikakorraldus tuleb tihedamalt siduda eriala- ja piirkondlike vajadustega, et tagada vajaminev järelkasv.
Tööjõupuudus on jätkuvalt kõige teravam sisehaiguste, erakorralise meditsiini, onkoloogia (nii keemia- kui ka kiiritusravi osas), pediaatria ja psühhiaatria erialadel. Seejuures ei saa tööjõupuuduse lahendamine piirduda ainult residentuurikohtade arvu suurendamisega.
Näeme vajadust süsteemseteks muudatusteks, sealhulgas residentuurikorralduses. Näiteks peame vajalikuks erakorralise meditsiini eriala residentuuri jätkusuutlikkuse ümberhindamist. Varasemate aastate praktika näitab, et erakorralise meditsiini eriala residentuuri vastu on huvi olnud püsivalt madal ning mitmel aastal ei ole kavandatud õppekohad täitunud. Samal ajal ei ole paljudes haiglates võimalik EMO tööd katta üksnes erakorralise meditsiini eriarstidega. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku analüüsida erakorralise meditsiini residentuuri senist korraldust ja vastuvõtu mahtu. Ühe võimalusena võiks kaaluda erakorralise meditsiini residentuurikohtade arvelt anestesioloogia ja intensiivravi residentuurikohtade arvu suurendamist.
Samal ajal näeme vajadust hinnata võimalusi, kuidas tagada erakorralise meditsiini baasoskuste laiem omandamine ka teiste erialade residentuuris. Kaaluda tasuks erakorralise abi andmise kompetentsi süvendatud omandamist enamikel arstlikel erialadel.
Tööjõupuuduse valguses näeme ka vajadust suurendada üldarstide rakendamist, eeskätt erakorralise meditsiini osakondades, aga ka laiemalt haiglatöös.
Sellega seonduvalt teeme ettepaneku kaaluda üldarstina töötamise kohustuse kehtestamist residentuuri kandideerimise eeltingimusena või üldarstina töötamise käsitlemist residentuuri osana. Oleme haiglatena valmis tagama vajaliku arvu üldarsti ametikohti eeldusel, et nende rahastamine toimub samadel alustel residentuuri rahastamisega. Leiame, et selline lähenemine aitaks parandada EMOde mehitamist ning toetaks noorte arstide praktiliste oskuste arengut.
EHLi liikmed on avaldanud muret ka selle üle, et residentuuri korraldus on liigselt suurte keskuste keskne. Residentuuri oluline eesmärk peab lisaks kitsale erialasele spetsialiseerumisele olema ka iseseisva otsustus- ja tegevuspädevuse arendamine ning Eesti tervishoiusüsteemi laiem tundmaõppimine. Seetõttu peab EHL äärmiselt oluliseks residentuuritsüklite läbiviimist ka suurtest keskustest eemal asuvates residentuuribaasides.
Kitsaskohaks on asjaolu, et regionaalsete erisuste tõttu ei ole kõigis haiglates võimalik tagada kõikidel erialadel kohapealset pädevat juhendamist. Samas on olemas piisav patsientuur ja töömaht, et resident saaks vajalikku praktilist kogemust omandada. Seetõttu teeme ettepaneku võimaldada residentuuritsüklite läbimist osaliselt kaugjuhendamise vormis ning töötada välja ühtsed põhimõtted ja kvaliteedinõuded kaugjuhendamise rakendamiseks. Selline lähenemine aitaks tugevdada regionaalset võimekust ning toetaks residentide jaotumist ka väljapoole suuremaid keskusi.
Kokkuvõttes rõhutame, et residentuurikohtade planeerimine eeldab terviklikku ja andmetel põhinevat lähenemist, kus vastuvõtumaht, koolituse korraldus ja arstide hilisem rakendamine on omavahel seotud. Oluline on kujundada süsteem, mis arvestab süsteemi tegelikke vajadusi ja tagab tervishoiuvaldkonna tööjõu jätkusuutliku järelkasvu ning toetab regionaalset tasakaalu ja tervishoiuteenuste kättesaadavust kogu Eestis.
Peame oluliseks ministeeriumi, Tartu Ülikooli ja residentuuribaaside tihedat koostööd ning oleme jätkuvalt valmis panustama edasistesse aruteludesse, et leppida kokku ühine tegevuskava ja kujundada residentuurikorralduse ühtsed põhimõtted kooskõlas tervishoiusüsteemi tegelike vajadustega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
Lisa 1 Residentuuri tellimus 2026-2029. EHLi ettepanekud.
