Leping

PIIRIÜLESTE TERVISHOIUTEENUSTE RIIKLIKU KONTAKTPUNKTI ÜLESANNETE TÄITMISE HALDUSLEPING nr 1.8-2/1465-1 Eesti Vabariik Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur- Ameerika tn 1, Tallinn, 10122, mida esindab tervise- ja tööminister Tanel Kiik (edaspidi „Sotsiaalministeerium“) ja Eesti Haigekassa, registrikood 74000091, asukoht Lastekodu 48, Tallinn, 10113, mida esindab juhatuse esimees Rain Laane (edaspidi „Haigekassa“), mida edaspidi nimetatakse eraldi „pool“ või koos „pooled“, võttes arvesse, et:

(i) Haigekassa täidab haigekassa seaduse § 2 lõike 2 punktidest 2, 3, 5, 7 ja 9 ja Haigekassa põhikirjast tulenevaid ülesandeid ning on ravikindlustuse kindlustusandjaks ravikindlustuse seaduse tähenduses ja täidab ravikindlustuse seaduses sätestatud ülesandeid;

(ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius põhjenduspunkti 49 kohaselt „/---/ riiklikud kontaktpunktid võib ühitada ka olemasolevate teabekeskustega või kontaktpunktid võivad toetuda nende teabekeskuste tegevusele tingimusel, et on selgelt näidatud, et need on ka piiriüleste tervishoiuteenuste riiklikud kontaktpunktid“;

(iii) sotsiaalministri 17.01.2014 määruses nr 7 „Piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti ülesanded teabe jagamisel“ määratud kontaktpunkti ülesanded kattuvad valdavas osas eelpool nimetatud õigusaktidega Haigekassale pandud ülesannetega, mistõttu on haldusülesande panemine Haigekassale majanduslikult põhjendatud ja tõhus, tagab ülesande täitmise kvaliteedi, info kättesaadavuse ja ajakohasuse parimal viisil ning sellega ei kahjustata avalikke huve ega isikute õigusi,

sõlmisid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 506 alusel halduslepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1 Lepinguga volitab Sotsiaalministeerium Haigekassat täitma haldusülesannet. 1.2 Haldusülesandeks on riikliku kontaktpunkti ülesannete täitmine tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse (edaspidi „TTKS“) § 506 ja sotsiaalministri 17.01.2014 määruse nr 7 „Piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti ülesanded teabe jagamisel“ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius alusel.

1.3 Kontaktpunkti peamine ülesanne on jagada teavet Eesti patsientidele eelkõige piiriüleste tervishoiuteenuste kulude katmise, eellubade süsteemi olemasolu ja ulatuse kohta ning teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ravikindlustusega hõlmatud patsientidele Eestis piiriüleste tervishoiuteenuste osutamise üldiste reeglite ja kehtestatud juurdepääsupiirangute kohta.

1.4 Kontaktpunkti ülesanded teabe jagamisel on täpsustatud lepingu punktis 1.2. nimetatud sotsiaalministri määruses.

1.5 Kontaktpunkt jagab teavet kirjalikult, telefonitsi, e-kirja, veebilehe ning teiste kommunikatsioonikanalite (ajalehed, sotsiaalmeedia, jne.) vahendusel.

1.6 Kontaktpunkt osaleb Euroopa Komisjoni poolt korraldatud kohtumistel teiste riikide kontaktpunktidega.

2 Poolte õigused ja kohustused 2.1 Haigekassa on kohustatud:2.1.1 jätkama kontaktpunkti ülesannete täitmist; 2.1.2 kasutama haldusülesande täitmiseks eraldatud rahalisi vahendeid sihipäraselt ja

majanduslikult säästlikult ning hoiduma lepingus sätestamata kulude katmisest 2.1.3 pidama eraldi arvestust halduslepingu täitmiseks kasutatavate eelarveliste vahendite

kasutamise kohta vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele ja Sotsiaalministeeriumilt saadud juhistele;

2.1.4 teavitama Sotsiaalministeeriumi viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis võivad takistada või mõjutada eraldatud rahaliste vahendite lepingujärgset kasutamist või muudest lepingu täitmist takistavatest asjaoludest.

2.2 Haigekassal on õigus: 2.2.1 küsida kontaktpunkti ülesannete täitmisel nõu Sotsiaalministeeriumilt ja/ või kaasabi

Terviseametilt ja Ravimiametilt nende pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisel. 2.3 Sotsiaalministeerium on kohustatud: 2.3.1 vastama Haigekassa küsimustele, mis on seotud kontaktpunkti ülesannete täitmisega. 2.4 Sotsiaalministeeriumil on õigus: 2.4.1 teha ettepanekuid kontaktpunkti ülesannete täitmise kohta; 2.4.2 saada Haigekassalt infot kontaktpunkti ülesannete täitmise kohta, sh kui andmete

esitamist nõuab Euroopa Komisjon; 2.4.3 teostada haldusülesande täitmise üle haldusjärelevalvet, sealhulgas vajadusel

kohapealset kontrolli.

3 Haldusülesande rahastamine ja aruandlus 3.1 Haldusülesande täitmist rahastab Sotsiaalministeerium summas 3 000 eurot aastas. 3.2 Lepingu punktis 3.1. nimetatud summa väljamaksmine toimub arve alusel, mille

Haigekassa esitab Sotsiaalministeeriumile iga aasta 15. detsembriks. Rahastuse alused ja ulatus vaadatakse üle vähemalt iga kahe aasta järel.

3.3 Kontaktpunkt annab regulaarselt oma tegevusest aru Sotsiaalministeeriumile ning Euroopa Komisjonile.

3.4 Haigekassa esitab Euroopa Komisjonile andmed kontaktpunkti ülesannete täitmisest nende poolt nõutud ajaks ja vormis ning edastab selle informatsiooni samal ajal ka Sotsiaalministeeriumile.

4 Konfidentsiaalsuskohustus ja andmekaitse 4.1 Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele

konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või juhuslikult, eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele.

4.2 Haigekassa kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

4.2 Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast lepingu lõppemist või lõpetamist. 5 Hoolsuskohustus 5.1 Pooled kohustuvad oma kohustusi täitma piisava ja korraliku hoolsusega ning

rakendama kõiki kohaseid õiguslikke võimalusi, et haldusülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi haldusülesande täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks.

5.2 Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest, mille kasutamist haldusülesande täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avalike huvide, heade tavade ja hea usu põhimõttega.

6 Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1 Lepingutingimuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastutavad

Pooled seaduses ettenähtud korras.6.2 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe teisele poolele kirjalikult teatama. Vääramatu jõu asjaolude äralangemisel peab pool asuma lepingut täitma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 2 (kaks) kalendrikuud järjest, võivad pooled lepingu lõpetada. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled ka Riigikogu või Vabariigi Valitsuse akti, mis käesoleva Lepingu täitmist oluliselt takistab või selle võimatuks muudab.

6.3 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.

7 Teated ja kontaktisikud 7.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

7.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Juhul kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma kontaktandmeid ning ei ole sellest teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.

7.3 Sotsiaalministeeriumi esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Heli Paluste, tel 626 9127, e-post [email protected].

7.4 Haigekassa esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on Avely Raid-Lelov, tel 443 0292, e-post [email protected].

8 Lepingu muutmine ja lõpetamine 8.1 Lepingut võib muuta vaid poolte kirjaliku kokkuleppega, v.a lepingu punktis 8.3

sätestatud juhtudel. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele vastava ettepaneku. Teine pool on kohustatud ettepanekule vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul.

8.2 Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist poolte poolt allakirjutamise momendil või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal; v.a lepingu punktis 8.4 sätestatud juhul.

8.3 Lepingu muutmine on kohustuslik, kui õigusaktidega kehtestatud korras muudetakse eelarveaasta riigieelarve seadust või TTKS-i või selle alusel kehtestatud õigusakte ning sellised muudatused mõjutavad otseselt kogu lepingu rahalist mahtu või hüvitamise aluseid või tingimusi.

8.4 Lepingu punktis 8.3 nimetatud juhtudel jõustub lepingu muudatus vastava õigusakti jõustumise päeval. Õigusakti muudatusest teatab Sotsiaalministeerium Haigekassale kirjalikult 5 tööpäeva jooksul õigusakti Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

8.5 Pooltel on õigus Leping lõpetada poolte kokkuleppel.

8.6 Poolel on õigus Leping ennetähtaegselt lõpetada teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 60 kalendripäeva. Lepingu tingimuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on mõlemal poolel õigus leping lõpetada etteteatamistähtaega järgimata.

9 Lepingu jõustumine ja tähtaeg

Leping jõustub tagasiulatuvalt 19. mail 2021. a. ja kehtib viis aastat. 10 Lõppsätted 10.1Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse poolte kokkuleppel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused seaduses sätestatud korras. 10.2 Leping avaldatakse Ametlikes teadaannetes. 10.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Sotsiaalministeerium Haigekassa

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Kiik Rain Laane

Tervise- ja tööminister Eesti Haigekassa juhatuse esimees

Tel: +372 626 9301 Tel: +372 669 6630 E-post: [email protected] E-post: [email protected]